Tagasipöördumine ja taktika ERKI moeshow kui

31 Tagasipöördumine ja taktika

ERKI moeshow kuikarnevallik nähtus1980. aastateNõukogude EestisLaura Paju, Ester Võsu

Artikkel analüüsib aastatel 1982–1985ERKI (Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi)tudengite läbi viidud populaarse moeshow’numbrite karnevallikke aspekte (MihhailBahtini käsitlustest lähtuvalt), keskendu-des sellistele tunnusjoontele nagu ambi-valentne naer, grotesk ja sümboolsed korra-rikkumised.

Käesolevas artiklis võtame vaatluse alla moe-tudengite algatatud Eesti NSV Riikliku Kunsti-instituudi (edaspidi ERKI) moeshow� algus-aastad 1982�1985.1 See kujunes paljude al-gajate moekunstnike üheks oluliseks enese-teostuse viisiks ning pakkus võimalust omaideid ja loovust eksperimenteerival viisil ra-kendada. Iga aastaga muutusid moe tavapä-rasest esitlemisest olulisemaks etenduslikudelemendid (nt. lavastuslik kontseptsioon, la-valine liikumine, interluudiumid). ERKI moe-show� tegijatele meeldis heita nalja nii moekui ka iseenda üle, luua groteskseid kujun-deid, rõhutada kehalisust ja mängida sotsiaal-sete normidega.

Artikli eesmärgiks ei ole pakkuda ammen-davat ajaloolist ülevaadet 1980. aastate ERKImoeshow�st, pigem huvitasid meid indivi-duaalsed narratiivid: see, kuidas moeshow�kunagised korraldajad ja aktiivsed osalejad

ise neid sündmusi tänapäeval mõtestavad.Seetõttu olid peamiseks andmete kogumisemeetodiks poolstruktureeritud teemainterv-juud.2 Intervjuud viisime läbi 2007. ja 2008.aastal, intervjueeritavateks olid esimesed ERKImoeshow� organiseerijad ja teised üritusegaseotud inimesed,3 kes aitasid kunagisi sünd-musi rekonstrueerida ja interpreteerida ningsäilinud fotomaterjali tõlgendada.

Intervjueeritute vaatepunktid ERKI moe-show�le võib üldistavalt jagada kolmeks: ühedinterpreteerisid sündmusi läbi huumoripris-ma, teised panid rõhku poliitilistele tähen-dustele, kolmandad toonitasid pigem estee-tilisi aspekte. Siiski toodi ERKI moeshow�dmeenutades välja piisavalt palju sarnaseid

1 1980. aastatel kasutati ka kõnekeelset nimetust�ERKI moedem�. Vaadeldava perioodi piirideks onERKI moeshow� esimeste läbiviijate õpiaastad: 1985.aastal lõpetas kooli üritusele alusepanijate seltskond.2 Osalt on intervjuudele tuginemine tingitud kaajalisest distantsist � asjaolust, et meil puuduvadisiklikud kogemused ERKI moeetendustest � ningkirjalike allikate vähesusest. Meile polnud kättesaa-davad ERKI moeshow�sid kajastavad tekstid egafilmilõigud (mida oletatavasti võidi teha, kuid misteadaolevalt pole säilinud).3 Intervjueeritavad olid Maire Valdma, Anu Hint,Anne Metsis, Kaire Tali, Kadi Pajupuu, Mats Õun jaTõnu Valdma. Siinne käsitlus sai võimalikuks ainulttänu nende meenutustele. Eriti tahame tänada TõnuValdmad, kes juhtis meie tähelepanu sellelerikkalikule ja huvitavale materjalile.Küsitletud isikud valisime moeshow� algatajate jaaktiivsete osalejate hulgast; esimesed informandidsoovitasid järgmisi. Intervjuud viis läbi Laura Pajuvastavalt kvalitatiivsele uurimismeetodile: temaatili-sele küsimuskavale tuginedes oli pikemas vestluseseesmärgiks lasta intervjueeritaval toimunudsündmusi võimalikult põhjalikult kirjeldada jatõlgendada. Abimaterjalina kasutati muuhulgasküsitletute isiklikust arhiivist pärit fotosid. Intervjuudtoimusid kodudes, galeriides, Eesti Kunstiakadee-mias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Intervjuudsalvestati ja transkribeeriti. Hiljem suheldi täpsustus-te saamiseks mõne intervjueeritavaga meili jatelefoni teel. Kõikide intervjuude transkriptsioonidon autorite valduses.

Laura Paju, Ester Võsu32

tunnusjooni (nt. naer, grotesk, paroodia), mi-da oli kohane interpreteerida Mihhail Bahtinikarnevaliteooria raamistikus.4 Kahtlemata onintervjuude puhul tegemist subjektiivsete tõl-gendustega. Teiste meetodite ja lähtemater-jali abil on küllap võimalik jõuda mõnevõr-ra erinevate tulemusteni.

Sotsiaalne kontekstja eelkäijad ERKI-sTausta loomiseks olgu toodud mõned ääre-märkused 1980. aastate alguse sotsiaal-kul-tuurilise situatsiooni kohta. Vaatlusalust pe-rioodi võib pidada stagnatsiooni haripunk-tiks � majanduslik ja poliitiline seisak Nõu-kogude Liidus tõid endaga kaasa poliitikajäigastumise, majandusliku ebaefektiivsuse,venestamiskampaania ning järjepideva kont-rolli kultuurielu üle.5 Samas oli tollases Ees-ti kultuuris mitmeid nähtusi, mis võimalda-sid inimestel vabaneda üha kasvavast suru-tisest ning tulla toime suureneva lõhega amet-liku ideoloogia ja argielu vahel, topeltmõt-lemise6 ja küünilisuse7 süvenemisega. 1970.aastate lõpu � 1980. aastate keskpaiga (pe-restroikaeelset) kultuuriseisundit võib iseloo-mustada kui �elevandiluust torni ehitamist�,mis tähendas sotsiaalse ükskõiksuse süvene-mist ja n.-ö. oma reaalsuste loomist.8 Ühis-kondlik surutis ja sellega kaasnev kultuuri-elu suletus sundisid ka kunstnikke looma al-ternatiivseid, sageli mütologiseeritud maa-ilmu.9 Sellised mütoloogilised ja üleloomu-likud kogemused iseloomustasid näiteks Siim-Tanel Annuse performance�eid 1980. aasta-te alguses.10 Andrus Kasemaa ja Raivo Kelo-mehe eestvedamisel toimunud happening�i-laadseid etteasteid linnaruumis ning kunsti-näitustel nimetasid tegijad ise mängulis-kol-lektiivseks kunstiks, mille eesmärgiks oli luuaoma privaatne territoorium.11 Spontaansus,hetkelisus ja kaduvus muutsid need etendus-likud aktsioonid ametivõimudele ja tsenso-

4 Tänapäevastes meenutustes võisid asjaga seotudinimesed muidugi rõhutada teistsuguseid aspekte, kuitoona vahetult sündmusi kogedes. Küllap on eritimuutunud sündmuste poliitiliste tähenduste mõtesta-mine, aga viimaste põhjalikum käsitlus ei ole selleartikli eesmärk. Ehkki intervjueeritavad otseselt Bah-tini ja karnevali ideed ei maininud, võib oletada, etvaikimisi võidi sellest teadlikud olla toonaste JaakKangilaski, Kaia Lehari, Boris Bernsteini jt. esteetika-ja kunstiajaloo loengute vahendusel (viimase märkuseeest täname toimetaja Virve Sarapikku).5 L. Vahtre, Stagnatsioon ja venestuskampaania. �Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni.Peatoim. S. Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk. 303�317; L. Vahtre, Kultuur ja olme. � Eesti ajalugu VI,lk. 338�353; R. J. Misiunas, R. Taagepera, Balti riigid.Sõlteaastad 1940�1990. Tallinn: Koolibri, 1997,lk. 224.6 Aili Aarelaid on kirjutanud topeltmõtlemisestNõukogude Eestis. See tähendas, et avalikult räägitiüht, aga tegelikult mõeldi midagi muud. Avalikussfääris tuli käituda sotsialistliku dogmaatika raamides,privaatsfääris (pereringis, naabritega) arutati ametli-kult �põlualuseid� teemasid. Vt. A. Aarelaid, Topelt-mõtlemise kujunemine kahel esimesel nõukogulikulaastakümnel. � Akadeemia 2000, nr. 4, lk. 755.7 Lauri Vahtre järgi iseloomustab 1980. aastatementaliteeti avalik või varjatud küünilisus. Selleksandis põhjust absurdne olukord, kus vale oli saanudnormiks (L. Vahtre, Elu-olu viimasel vene ajal.Riietus ja mööbel, toit ja tarberiistad, sõiduvahendid,eluase ja muu. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002, lk. 113).8 Pelgupaika otsiti näiteks keskaegsest eluviisist jamuusikast, populaarseks muutus muinsus- ja loodus-kaitsega tegelemine (A. Aarelaid, Ikka kultuurilemõeldes. Tallinn: Virgela, 1998, lk 201, 226). Sotsiaal-sele surutisele leiti leevendust ka alternatiivsetkollektiivset kogemust pakkuvatest üritustest, naguTartu levimuusikapäevad või noorte laulupeod.9 S. Helme, J. Kangilaski, Lühike Eesti kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, 1999, lk. 226.10 V. Vabar, Siim-Tanel Annus. � Eesti kunstnikud I.Toim. J. Saar. Tallinn: Sorose Kaasaegse Kunsti EestiKeskus, 1998, lk. 9�15.11 S. Helme, J. Kangilaski, Lühike Eesti kunstiajalugu, lk. 248. (Algallikas vt. R. Kelomees,Sündmused ja mängud Tartus. � Kunst 1987, nr. 2(70), lk. 49 � Toim. märkus.)

ritele raskesti kontrollitavaks ning võimal-dasid kunstnikel eksperimenteerida üsna pöö-raste ideedega.

33 ERKI moeshow kui karnevallik nähtus 1980. aastate Nõukogude Eestis

Kaheksakümnendate alguse Eesti NSVRiiklikku Kunstiinstituuti seostati loomingu-lisuse ja vabamõtlemisega, liberaalsuse ningpaindlikkusega. Tollaste tudengite mälestustekohaselt oli ERKI siis �väga elitaarne kool,mille ümber oli eriline aura�12, �Tallinna jakogu Eesti kõige vingem koht�13, �väga po-pulaarne�, �midagi erilist�, �ei allunud naguüldisele süsteemile ja võib-olla sellepärast katõmbas paljusid�14. ERKI-s õppimine oli �ihal-datud ja kättesaamatu�15, sest sisse saada oliväga raske: paljud käisid eelnevalt ettevalmis-tuskursustel ja sooritasid mitu aastat järjestsisseastumiseksameid. Kui muidu oli koolnõukogude re�iimi jaoks mitte ainult õppe-asutus, vaid ka poliitiline institutsioon, siis1980. aastate ERKI-s toimis ideelis-poliitili-ne kasvatus rohkem vormitäiteks ja süsteeminõudmisi täideti minimaalses ulatuses.16

ERKI-sse sissesaamisega võrreldes oli seal-setele legendaarsetele pidudele pääseda ker-gem: need tõmbasid ligi kultuuri- ja kunsti-inimesi üle linna ja kaugemaltki, �seal olitõeline freedom�17. 1980. aastate alguseksolid ERKI peod kujunenud juba traditsioo-niks. Üliõpilased korraldasid omaalgatusli-kult põnevaid eeskavasid ja performance�eidning näitasid isetehtud eksperimentaalfilme.Juba 1960. aastate lõpus tegutses ERKI-sHeino Mikiveri juhitud isetegevuslik absur-diteater, kus esikohal oli happening�ile oma-ne improvisatsioon.18 Üks rühmituse SOUP�69 liikmeid Ülevi Eljand on hiljem meenu-tanud, et tol ajal ei möödunud ainsatki ERKIpidu mõne sellelaadse sündmuseta.19 1970.aastate teisel poolel moodustasid ERKI üli-õpilased Kalju Kivi, Raivo Järvi jt. dändili-ku ja teravmeelsest irooniast laetud rühmi-tuse �Sülf�, mis tegeles nii bänditegemise jaoma filmide näitamise kui ka pidude eeska-vade ning diskode korraldamisega. 1979.aasta veebruaris tegi armeeaastapäeva raa-mes oma debüüdi �Venus Cabaret�: naisüli-

õpilaste eeskava nägi ette nii balletti, laulukui kabareed, kusjuures soolot tegid SigneKivi, Liivia Le�kin ning Tiiu Tulev. 1979.aastal rajas toona ruumikujunduse, hiljemteatridekoratsiooni eriala üliõpilane HardiVolmer osaliselt �Sülfi� poiste eeskujul kol-lektiivi �Päratrust�, mille nurgakiviks sai ab-surdihuumor.20 Suurte mööndustega lubati�Päratrustil� tegutseda kinnistel üritustel,ehkki julgeolekuorganid hoidsid nende tege-vusel pidevalt silma peal.21 Vastukaaluks �Pä-ratrusti� ettevõtmistele lõid tollased naistu-dengid rühmituse �Märatrust�, kuhu kuulu-sid moe, tekstiili ja teatridekoratsiooni eri-ala tüdrukud. Eeskava polnud enam nii sii-ralt suurejooneline kui �Venus Cabaret� omal

12 Anne Metsis, intervjuu nr. 2, 17. IV 2007Tallinnas.13 Mats Õun, intervjuu nr. 5, 5. IV 2008 Tallinnas.14 Maire Valdma, intervjuu nr. 4, 21. IV 2007Tallinnas.15 Anne Metsis, intervjuu nr. 2.16 Tollane tudeng Kaire Tali mäletab, kuidas partei-ajaloo õppejõud Arnold Takkin rääkis kohustuslikuteema ära, kuid soovitas üliõpilastel �ise vaadata,kuidas sellesse suhtuda� ning �demagoogia suhteskriitiline olla� (Kaire Tali, intervjuu, nr. 7, 16. V 08Tallinnas).17 Mats Õun, intervjuu nr. 5.18 S. Helme, J. Kangilaski, Lühike Eesti kunsti aja-lugu, lk. 174.19 A. Härm, Happening, Performance, Live Art.Tegevuskunst Eestis 1966�2000. CD-Rom. Tallinn:Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, 2001.20 �Kuna tegelesime muusika, filmi kui ka lava-show�-ga ja kõik oli paroodilisel alusel, nimetasime endEesti NSV Kultuurijäätmete Töötlemise Trustiks. [---]Mul tuli mõte, et paneme mingi epiteedi sinna ette �et tagumine või päramine trust � Pära Trust. PäraTrustist sai hiljem Turist.� (M. Palm, Hardi Volmer:Seda on omajagu, mis tegemist tahab. IntervjuuHardi Volmeriga. � Kuma SR, august 2007, lk. 14.21 �Poolpõranda-alused lood ja punkmuusika,nõukogudevastane hoiak, lõid kaheksakümnendatealgul igal kontserdil kordumatu õhkkonna. [---] Mismuud, kui ERKI peole, kus lavadel säramas HardiVolmer, Veljo Vingissaar ja teised.� (G. Kaupmees,Hardi Volmer igatseb Wismari haiglasse. � SL Õhtu-leht 17. X 2000.)


ajal, kuid rahvas võttis nii nende numbrid kuika �Viru� hotelli juures ülesvõetud filmi vas-tu heatahtlike aplausidega.22 Lisaks maini-tuile toimusid kaheksakümnendate alguseska temaatilised rebaste ristimised, stiilipeodja karnevalid.23

Mitme aastakümne jooksul kujunenud ERKIpidude traditsioon, kostümeeritud eeskavad,erinevad teemapeod ja karnevalid lõid sood-sa pinnase ERKI moeshow� kujunemisele.Kaheksakümnendate Eesti kunstielule tun-nuslik oma maailmade loomine väljendusERKI tudengite seas �loova eskapismina�:nõukogude tegelikkuse kõrvale rajati teist-sugune reaalsus, kus valitsesid julgus24, loo-vus, mäng ja lõbu. Paljud ERKI tudengidtaunisid küünilist riigikorra kirumist ja üld-se igasugust ülepolitiseeritust, selle asemellülitusid nad paljulubavale �meeletuste maa-ilma� lainele.25 Ehkki pidude kontekstis (kar-nevalisituatsioonis) võidi ajutiselt repressioo-nid unustada26, olid tudengid üldiselt teadlikudsellest, et neid jälgitakse.27 ERKI tudengite�pullitegemiste� tõttu käisid KBG agendidaeg-ajalt pidudel luuramas ja tollane rektorJaan Vares pidi julgeolekuteenistusega läbi-rääkimisi pidama.28 Ühest küljest oli ERKI

22 Kaire Tali, intervjuu nr. 7.23 �Tollase ühiskonnateaduste [tegelikult marksis-mi-leninismi � Toim. märkus] kateedri juhataja käskisristimispeo �Inkvisitsioon� eeskava kohta kirjalikustsenaariumi esitada, kartuses, et üliõpilased võivadriigivastase tegevuse eest eksmati saada. Tegelikultoli tekstiiliosakonna tudengitel kavas lihtsalt meelde-jääv etendus korraldada: mungarüüdesse riietatud nais-tudengid pidid rebaste üle �kohut mõistma� ja seejärelvõrksukkades kankaanitantsijateks ümber kehastu-ma.� (Kaire Tali, intervjuu nr. 7.) 1981/82. õppeaastalkeelati ERKI-s mõneks ajaks ära kõik peod, sestkarnevalil jäi üks naistudeng vineerpaneelidestvaheseina alla ja sai surma (Maire Valdma, intervjuunr. 1, 31. III 2007 Tallinnas. Toim. täpsustusega).24 ERKI tudengitel oli vaba käitumismaneer ja julgeriietusstiil. Kadi Pajupuu mäletab, et kord öösel üheltERKI peolt lahkudes küsis miilits temalt dokumenteja päris, kelle pintsak tal seljas on. Miilitsale kumma-

lisena tundunud kombinatsioon sinisest pintsakust,mille alt paistab välja sellest tunduvalt pikem kollanekampsun, oli ERKI tudengite seas tavaline (KadiPajupuu, intervjuu nr. 6, 9. V 2007 Tartus).25 �Tegelikult ega me eriti poliitilised ei olnud, melihtsalt tundsime ennast vabalt. Ühiskonnas olid ajad,kus oli kombeks kogu aeg tänitada ja pajatadaigasugused lugusid. Kui olid sugulaste ja sõpradekokkusaamised, siis käis alati üks igavene riigikorrakirumine. Aga meil [ERKI tudengitel] ei olnud vajaseda teha, me tegime lihtsalt oma meeletusi japroovisime, mis tundus tore. See ei olnud absoluut-selt eesmärk, et hakkame riiki õõnestama. Riiktundus nii paigal ja trampis totakalt oma savijalgadepeal ringi, et keegi ei arvand, et üks hetk meil on omariik ja sinimustvalge.� (Kaire Tali, intervjuu nr. 7.)26 �Aga ma õudsalt hästi mäletan, et pärast mingitpidu fuajees äkki vaatasin, et Vares [rektor] ja IndrekSamusenko [komsorg] lähevad, seisavad välisuksejuures, tammuvad seal, ja siis tulevad, sõna otsesesmõttes, sellised KGB vormiriides mehed, kaabudpeas, ja näha on, et siuksed karmid näod ees. Kolm-neli meest astuvad sisse. Mina läksin õudsalt uljaltnagu ikka, sest käitumismudel oli seal [ERKI-s] hästivaba ja sõbralik. Eelmisel õhtul olin saali koristanud... igatahes, ma mäletan et ma leidsin mingiripsmetu�i sealt, ja Indrek Samusenko veel vaatas,kas kõik on korras. Siis ma värvisin IndrekSamusenkol ripsmetu�iga vuntsid süsimustaks. Jalahe oli see, et kui ma järgmine hommik teda näginseal fuajees, siis ma justkui ei haakinud ära, etolukord on asjalik ja väga sobimatu � ma jooksintema juurde ja küsisin, kas sa oled oma vuntsidpuhtaks pesnud? Ja siis ma õudsalt hästi mäletan, etsiis olid need paar pika pilguga, pikas mustas mantlismeest seal ja Samusenko oli ka siuke: �Ei noh, maväga vabandan, mul momendil pole aega.� (KaireTali, intervjuu nr. 7.)27 �Süsteem töötas, loomulikult. See oli tol ajalnormaalne. Aga me ei mõelnud selle peale, sest meolime noored. Nii väga räiget tagakiusamist ju tollelajal ei olnud, aga järelvalve oli ikkagi tugev�. (MaireValdma, intervjuu nr. 4.) Samas kasutati vähemaltERKI-s komsomoliorganisatsiooni ja eriti ÜliõpilasteTeaduslikku Ühingut üsna osavalt ja paindlikult äraüliõpilaste erinevate tegutsemiste huvides. Niisündisid ka mitmed mainitud moeshow� eelkäijad (nt.�Venus Cabaret�) ÜTÜ egiidi all. (Toim. märkus.)28 �Vares oli hea diplomaat, kes oskas oma väikestlambukeste karjakest ikka kaitsta. Eks see teada oli,et kunstiinstituudi seltskond on natuke pöörane jatahab oma isetegevust teha. [---] Meie tegime pulli,nemad otsisid sealt ei tea mis riigikõigutamist.� (Kai-re Tali, intervjuu nr. 7.)


moeshow� �loov eskapism� seotud rituaalseeraldumisega argisest hallusest, teisalt kõi-kusid noored energilised tudengid oma eks-perimentidega ja mängulise refleksiooniganii mõnigi kord lubatu ja lubamatu piiril, tes-tides sotsiaalsete normide paikapidavust. Tu-dengite moeetendused kujunesid nii popu-laarseks, et publik mahtus vaevu kooli kit-sukesse saali ära. ERKI moeshow ja sellegaseotud tegevused ei olnud aga ühemõtteli-selt nõukogude re�iimi provotseerivad ja tead-likult ühiskonnakriitilised, vaid pigem män-guliselt julged. Kindlasti oli ERKI moeshow�tekkimisel ja kujunemisel oluline roll tollas-te tudengite ärksal meelsusel, mida kandsidlisaks Veljo Vingissaarele ja Hardi Volmerile(�Päratrustist�) ka moeosakonnas haridus-teed alustanud aktiivne kursus.

ERKI moeshow’ sündERKI moeshow sai alguse 1982. aasta keva-del ja algatus ei tulnud mitte õppejõudude,vaid üliõpilaste endi poolt. Kuuldes üliõpi-laste plaanist korraldada koolis oma moe-etendus, olid moekateedri õppejõud äraoota-val seisukohal � �tehke, aga ärge ainult meidsellesse segage!�29 Pärast esimest etendustõpetajate hoiak muutus ja paljud neist hak-kasid üritusse positiivselt suhtuma, kuigi lei-dus ka neid, kelle meelest oleksid moetuden-gid kevadiselt kiirel ajal hoopis koolitööde-ga tegelema pidanud.

Idee teha ERKI moeshow sai inspiratsioo-ni mitmest allikast. Tollane moetudeng AnneMetsis luges ajakirjast �Noorus�, et kusagilSaksa DV-s teevad üliõpilased oma moe-show�d.30 Samuti moodi õppinud Maire Vald-ma mäletab, kuidas 1980. aastate alguses käisERKI-s loenguid andmas kuulus vene moe-looja Slava Zaitsev, kelle jutu järgi tehti moe-show�d ühes Moskva tekstiiliinstituudis.31

Vaimustunud ideest luua oma moeetendus,asus grupp ERKI moetudengeid show�d kor-

raldama. Samas polnud neil aimugi, kuidastegelikult sellised tudengite üritused SaksaDV-s või Moskvas välja võisid näha. Võib-olla just seetõttu, et puudus võrdlusmomentteiste samalaadsete etendustega, kujunes ERKImoeshow�st väga omanäoline üritus. Üks vä-heseid võimalusi oli eeskuju võtta valitsevainstantsi, Tallinna Moemaja etendustest, kuidneist püüti eristuda algusest peale.32 Kahek-sakümnendate alguse Eesti mood oli amet-lik ja institutsionaliseeritud: moetrende dik-teerisid tööstuse või Tallinna Moemaja nõud-mised. Muidugi liikus veidi infot Lääne moekohta ka ajakirja �Burda� ja Soome televi-siooni vahendusel.

Juba esimestele ERKI moeshow�dele olitunnuslik, et põneva tantsulise liikumise ningriiete eksponeerimise kõrval sai oluliseksetenduslik rollivahetus. 1982. aastal esitle-sid moe- ja tekstiilitudengid koolitööna val-minud valgeid kleite, millega rõhuti noorus-likule siirusele ja optimismile. Taustaks män-gis hoogne menulugu �The Boy from NewYork City�.33 Kollektsioon �Valged kleidid�polnud lihtsalt riiete esitlemine � sinna juur-de kuulus lavaline liikumine, mille käiguskehastuti baleriinideks ja nukkudeks (ill. 1).34

Erinevalt klassikalise moeetenduse mudelist

29 Maire Valdma, intervjuu nr. 1.30 Anne Metsis, intervjuu nr. 2.31 Maire Valdma, intervjuu nr. 1.32 �Tallinna Moemaja oli terve Liidu ulatuses tase-mel, väga hea maitsega ja korrektne. Aga meie jatudengite jaoks oli see natuke kuiv, sest ta oli ikkaliiga akadeemiline ja korralik. Meil toimus see moevaatamine ja esinemine hoopis teise nurga alt.� (Mai-re Valdmaa, intervjuu nr. 1, 1. III 2007 Tallinnas.)33 Loo originaali laulis tuntuks ansambel �Ad Libs�(loo autorid John Taylor, George Davis, 1964), hiljemon seda esitanud mitmed teised bändid.34 Anne Metsis, intervjuu nr. 2.


(mida kasutas ka Tallinna Moemaja35), kuskäiakse mööda pikka poodiumi edasi-tagasi,oli ERKI moeshow�de liikumisskeem julge-malt eksperimentaalne. ERKI moeshow��protsessioon� ei viinud otsejoones ühestpunktist teise: toimuda võis peatumisi, kusigaüks tantsis omaette36, esines lustakaid jaimproviseeritud vahepalu. Liikumisega tahe-ti sageli rõhutada mõne rõivamudeli koomi-lisust.37 Võib öelda, et ERKI moeetendusi tei-nud tudengid ei püüdnud Tallinna Moemajaetendusi imiteerida, vaid pigem pakkuda nei-le alternatiivi, naerdes ühtaegu ametliku moe,moeshow� kui �anri ja iseenda üle. Tegijatenaer haaras kaasa ka publiku (ill. 2).

ERKI moeshow�l kujunes Tallinna Moe-majaga omapärane dialoog, mis sai algusekollektsioonist �Valged kleidid�. Varsti pä-rast kollektsiooni esitlemist ERKI-s ilmus kaTallinna Moemaja ametlikus �urnaalis �Si-luett� seeria pealkirjaga �Valged kleidid�38,mis oli arvatavasti inspireeritud tudengiteettevõtmisest. Ajakiri �Siluett� oma väljapee-tud stiiliga pakkus ERKI tudengitele oma-korda ainet paroodiateks. 1983. aasta ERKImoeshow�l vastas oma versiooniga üliõpila-ne Kaire Tali, esitledes Tallinna Moemajaparodeerivat kollektsiooni � blaseerunud nä-gudega mannekeenid kandsid kõik ühesugu-seid valgeid kitleid (mida autor oli pitsistkaunistustega täiendanud), tegid sarnaseidliigutusi ja käisid laval tähtsalt ringi, kusjuu-res �taustamuusikana� kasutati vareste kraak-sumist.39 Konferansjee Hardi Volmer teadus-tas provokatiivselt: �Pühendusega TallinnaMoemajale.�

Teistes ERKI moeshow� numbrites esit-leti näiteks �laenatud� rõivaesemeid, milleesteetiline välimus oli rõhutatult teisejärgu-line ja mis tavapäraselt autorikollektsiooni-desse ei kuulu. Nii kasutati kas tööstuslikkumasstoodangut või mõne teise moetudengiloodud rõivaid n.-ö. readymade-funktsioonis,

kombineerides neid oma originaalloomingu-ga. Sellega distantseeruti teadlikult valitse-vast arusaamast, nagu peaks moeetendusteleksponeerima ainult moelooja autoriloomin-gut. Näiteks militaar- ja miilitsateemaliseskollektsioonis kasutati ilmetuid halle vati-jopesid ehk puhvaikasid ja etteastes �Breik�ühe tudengi vanatädile kuulunud aluspesu.Kadi Pajupuu legendaarses jojo-numbris tulita lavale, dressid seljas ja jojo käes, ning hak-kas sellega mängima.40 Selline tahtlik vas-tandumine moemaailma kaunitele ideaalideleviitas ühtaegu olemise absurdile ja oli ise-äranis ilmekaks näiteks naerust nii iseendakui ka moekunsti üle.

Professionaalsest kretinismist ja �suuremoemaailma� imiteerimisest olulisem oli te-gemisrõõm. Seetõttu tegi tudengitele nalja,

35 �12 [Tallinna Moemaja] mannekeeni tulid lavale,kõigil olid suhteliselt ühesugused riided, nad tegidoma kohustuslikud liigutused vasakule ja paremale,õõtsusid natuke siia-sinna ja siis lahkusid lavalt. Kui-dagi ülbeks läks asi kätte.� (Kaire Tali, intervjuu nr 7.)36 Anne Metsis, intervjuu nr. 2.37 Kaire Tali, intervjuu nr. 7.38 �Muidu olid [�Siluetis�] ikka sellised üldisedteemad, nagu �Noortele�, �Argipäevaks� ja �Kevad-mantlid�, aga siis ilmusid sellised ilusad broderiidegavõi ri�eljöötehnikas kleidid Kai Saarel. Ja oli koheselline konkreetne pealkiri: �Valged kleidid.�.�(Anne Metsis, intervjuu nr. 2.)39 �See oli sulaselge paroodia Tallinna Moemajaigavamale ja natuke rahvast lollitavale poolele. Needüritused hakkasid ikka minema kuidagi natukeüleolevaks � pileteid oli sinna raske saada, agakohapeal polnudki nii tore. Tegelikult oli Moemajaselleks ajaks jõudnud seisu, kus need kollektsioonid,mis tehti, olid tihti etteantud teemal ja jäid kuidagiõõnsaks.� (Kaire Tali, intervjuu nr. 7.)40 Mats Õun, intervjuu nr. 5.


kuidas �keegi kübaraga proua� ERKI moe-show�l moodi paberile üles märkis.41 ERKImoeshow oli eelkõige �lahe etendus ja show�42,mille tarbeks kombineeriti vajadusel riide-esemeid eelnevatest kollektsioonidest ja �kä-ristati midagi kokku, peaasi, et oleks asi�43.Kui tänapäeva ERKI moeshow� aluseks oneeskätt professionaalne konkurents, siis 1980.aastatel oli tähtis koos lustimine ja grupiiden-titeedi tugevdamine. Ettevõtmine andis heavõimaluse oma ideede ja loovuse eksperi-menteerivaks rakendamiseks ja korvas tea-tud mõttes selle, mis tol ajal kooliharidusesvajaka jäi.44

Mihhail Bahtinikarnevaliteooria ERKI moeshow’mõtestamiselERKI moeshow� tähtsust ja tähendust omasajas võib ilmselt tõlgendada mitmeti, agameie jaoks tundus asjaosaliste meenutusi kuu-lates, et paljud esiletoodud aspektid � �pul-litegemine�45, �show�46, �moemaailma män-gimine�47, �selline enesenäitamise asi�48, �sel-line väljund, kus inimesed lubasid endaletotakaid nalju�49, �klounaad, pantomiim võitsirkus�50, �positiivselt laetud naerusuine prog-ramm�51 � seostusid karnevali tunnusjoon-tega Mihhail Bahtini töödes.

Uurimuses �Rabelais ja tema maailm�(1965)52 mõtestab Bahtin karnevali kui re-nessansi rahvakultuuri üht avaldumisvormi,samas on tema lähenemist kasutatud teoree-tilise mudelina ka tänapäevaste kultuurinäh-tuste mõtestamisel. Karnevaliteooria raken-damist nõukogude kultuuri analüüsimisel võiksõigustada Bahtini uurimuse omaaegse �rida-devahelise� paatosega � karnevali kontsept-sioon esindas tollal varjatult nõukogude re-�iimi ja stalinismivastast allegooriat.53

Bahtini nägemuses on karneval eelkõigenaerukultuur54, mis vastandub argipäeva nor-midele ja ametlikule kultuurile, laiemalt kõi-

41 �Ma mäletan, et kuidas ükskord naerdi, kui keegimärkas, et publikus oli seda kontingenti, kes käisidseal �Silueti� moedemonstratsioonidel. Seal [ERKImoeshow�l] oli kübaraga proua, kes joonistas moodiüles.� (Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.)42 Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.43 Kaire Tali, intervjuu nr. 7.44 �See oli moekate loominguline power, mis eileidnud kooliülesannetes just nagu väljendust. ERKImoeshow võimaldas ikkagi ambitsiooni ja auahnust,mis peaks moe juurde kuuluma. Äkki see oligi see,mis tol korral moeosakonnal selles õppeprotsessispuudus.� (Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.)45 Mats Õun, intervjuu nr. 5.46 Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.47 Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.48 Anu Hint, intervjuu nr. 3, 20. IV 2007 Tallinnas.49 Mats Õun, intervjuu nr. 5.50 Tõnu Valdma, intervjuu nr. 1, 31. III 2007, Tallinnas.51 Tõnu Valdma, intervjuu nr. 1.52 1940. aastaks valminud väitekiri, esmailmunud:Ì. Ì. Áàõòèí, Òâîð÷åñòâî Ôðàíñóà Ðàáëå èíàðîäíàÿ êóëüòóðà ñðåäíåâåêîâüÿ è Ðåíåññàíñà.Ìîñêâà: Õóäîæåñòâåííàÿ ëèòåðàòóðà, 1965.Pealkiri �Rabelais ja tema maailm� läks käibesseingliskeelse tõlke (M. Bahktin, Rabelais and HisWorld. Trans. H. Iswolsky. Cambridge: MIT, 1968)kaudu (Toim. märkus.)53 Bahtin, kellel oli olemas ka revolutsioonijärgseVenemaa ambivalentsuse kogemus, kritiseerishierarhilise, heroilise, pühaliku ja monumentaalsekultuuri ülesehitamist Nõukogude Liidus(vt. R. Lachmann, Bakhtin and Carnival: Culture asCounter-Culture. � Cultural Critique 1988, No. 11(Winter 1988�1989), lk. 117�118). Viimastekümnendite angloameerika kultuuriuurimises onBahtini karnevaliteooria olnud populaarne mudelerinevate kultuurinähtuste uurimisel (vt. nt. J. Dock-er, Postmodernism and Popular Culture: A CulturalHistory. Cambridge: Cambridge University Press,1994; L. Hutcheon, A Theory of Parody: The Teach-ings of Twentieth-Century Art Forms. Urbana, Chica-go: University of Illinois Press, 1985).54 Vt. nt. R. Lachmann, Bakhtin and Carnival,lk. 123, või D. LaCarpa, Bakhtin, Marxism and theCarnivalesque. � Mikhail Bakhtin. Ed. M. Gardiner.Vol. 2, III. Sage Masters in Modern Social Thought.London: Sage, 2003, lk. 41.

gele, mida antud kultuuris pühaks ja tõsisekspeetakse. Karnevalinaer on oma olemuseltambivalentne (ühtaegu nii lõbus ja hõiskav


kui ka pilkav ja väljanaerev55), universaalne(kogu maailm näib naljakas, naer on suuna-tud kõige ja kõigi, ka enda pihta56) ja kollek-tiivne (loob sotsiaalset solidaarsust57).58

Karnevalisituatsiooni iseloomustab üm-berpööratus, mis avaldub nii individuaalse-te ja sotsiaalsete identiteetide kui ka sotsiaal-se korra transformatsioonis. Ümberriietumis-te ja -kehastumiste kaudu muutuvad osale-jate rollid � karnevaliolukorras ei olda enamise, vaid keegi teine. Juba renessansiaegselkarnevalil olid lisaks sotsiaalsete rollide hie-rarhia teisendamisele (nt. narrist saab kunin-gas) olulised soorollide ümberpööratud tõl-gendused (nt. mehed said lapsi ja naised pi-dasid sõdu).59 Karneval muutis seeläbi tutta-vad sotsiaalsed normid ja suhted otsekui võõ-raks, tõmmates sellega tähelepanu nende suh-telisusele.60 Ambivalentne suhe argistessenormidesse loob karnevallikel sündmustelolukorra, kus kohal on korraga nii tõsiduskui ka naer. �Rõõmus relatiivsus� ühendasambivalentselt omavahel tavapäraselt lahu-tatud binaarsused (sünd�surm, mees�naine,tõsine�naljakas, must�valge, ohtlik�ohutu,jne.).61 Kuigi indiviidil on võimalus karne-valisituatsioonis kehastuda erinevateks tege-lasteks ja parodeerida sotsiaalseid norme võipositsioone, kehtivad ka karnevalil siiski min-gid reeglid, mille raames ümberpööramisedaset võivad leida. Tõsi, neid reegleid võiksiseloomustada pigem kui kaose struktuuri,mitte valitseva sotsiaalse korra n.-ö. peegel-struktuuri. Nende aimatavate reeglite raameson karnevalis osalejatel üsna palju ruumi�vabastavaks minnalaskmiseks�62 � vabaksimprovisatsiooniks, spontaanseks ja impul-siivseks käitumiseks63. Karneval õõnestabdomineerivat sotsiaalset korda mitte prakti-lises mõttes, vaid pigem sümboolsel tasan-dil64, pöörates ümber konventsionaalsed kee-le- ja mõttemudelid.65 (Kui korrarikkumisedmuutuvad rahutuseks või mässuks, siis kao-

tavad nad ambivalentse karnevalliku vai-mu.66) Sotsiaalset vabanemistunnet ja uusisümboolseid tähendusi genereeriva praktika-na pakub karneval selles osalejatele rituaali-sarnast kogemust.

55 �See oli ikkagi groteskne, see naermine iseendaja kogu selle korra ja süsteemi üle.� (Maire Valdma,intervjuu nr. 4.)56 Üheks karnevalinaeru levinud vormiks on paroo-dia, mis viitab nii iseendale kui ka objektile, milleüle nalja heidetakse. Tõsi, karnevallik paroodia onpigem optimismi sisendav kui negatiivsust väljendav(viimane iseloomustab eeskätt tänapäevaseid paroodia-liike). Vt. L. Hutcheon, A Theory of Parody, lk. 67.57 �Hästi lõbus oli kindlasti ... ma mäletan, et nemadnaersid pisarateni, nende meelest oli nii lõbus võinaljakas. Ja noh, seda teha oli ka lõbus ja vahva.�(Anne Metsis, intervjuu nr. 2.)58 M. Bakhtin, Rabelais and His World. Blooming-ton, Indianapolis: Indiana University Press, 1984, lk.2�11.59 Mäng soorollidega omandas ERKI moeshow�seriti kummastavaid groteskseid vorme: nt. Maire Vald-ma ja Jelena Ljutjuki �Breik� (1984), Tõnu Valdmaja Marko Keki�evi interluudium (1985).60 M. Holquist, Dialogism: Bakhtin and His World.London, New York: Routledge, 1990, lk. 89.61 D. LaCarpa, Bakhtin, Marxism and the Carniva-lesque, lk. 38.62 C. Jenks, Transgression. London, New York: Rout-ledge, 2003, lk. 161.63 Nt. ERKI moeshow�ga seotud interluudiumid jaaktsioon �Naised agulist ründamas Laste Maailma�(Anu Hint, 1984).64 �ERKI-moeshow �huligaan� rikub reegleid ja välja-kujunenud konventsionaalseid tavasid. Ta ignoreeribümbritsevat, paiskab laiali (iroonilist) pila olemiserõõmu ja boheemlasliku vaimustuse kaudu, kusjuuresiroonia ei ole �elu pettumusvalemi� tundmatu x.� (Tõ-nu Valdma, e-kiri Laura Pajule, 25. IV 2007.)65 A. Edgar, P. Sedgwik, Bakhtin. � A. Edgar, P. Sed-gwik, Cultural Theory: The Key Thinkers. RoutledgeKey Guides. London, New York: Routledge, 2002,lk. 15.66 P. Burke, Popular Culture in Early Modern Europe.Aldershot: Ashgate, 1999, lk. 203�204.


Karnevali keskne kujund on keha, millekaudu toimub identiteedivahetus ja avaldubgrotesk. Keha ja selle lisandid (kostüümid,aksessuaarid jm.) muutuvad karnevaliolukor-ras groteskseks � veidraks, fantastiliseks,ekstsentriliseks või absurdseks, sest omava-hel pannakse kokku tavaelus sobimatuid ele-mente.67 Grotesk leiutab oma �loogika�, mil-le mõjul muudetakse kehaliste visuaalseteavalduste kaudu küsitavaks eelkõige see, mi-da pidada madalaks, mida kõrgeks.68 Needvisualiseeritud kehalised avaldused aitavadühtlasi luua kontakti antud kultuuri argielusvarjatu või allasurutuga, mida sõnades väl-jendada ei söandata. Karnevallik grotesk69

madaldab kõike ametlikku ja tavapäraseltnormiks peetavat70, lisades viimasele hüper-boolseid liialdusi, aga kokkuvõttes tähendabsee pigem ambivalentsuste rõhutamist kuidestruktsiooni. Karnevalil esitatav grotesk-ne keha on piiripealne nähtus, saamisjärguskeha, mis on ühenduses teiste kehade ja kogumaailmaga � lõpetamata, piiritlemata ja ambi-valentne. Karnevalisituatsioonis tõusevad esi-le toimingud, mis asuvad keha ja seda ümb-ritseva maailma piiril või vana ja noore kehapiiril: söömine-joomine, kõikvõimalikud keha-eritised, suguühtesse astumine, rasedus, va-nadus jne.71 Sellise groteskse keha puhul muu-tuvad eriti olulisteks sümboliteks üsk ja fal-los, millest saavad enamasti positiivsed hü-perboliseeritud kujundid. Groteskne kehaühildab omavahel ühildamatu � mehe ja nai-se, noore ja vana, sündiva ja sureva keha.72

Sealjuures on karnevalisituatsioonis eriti olu-line koht naisel73 � just naine on see, kes suu-dab elu devalveerida, tuua asjad n.-ö. maapeale, anda neile kehaline tähendus ning sa-mas luua uut elu74.

Järgnevalt võtame vaatluse alla mõned1980. aastate alguse ERKI moeshow�d (niikollektsioonide esitused kui ka konferansjee-de vahepalad), analüüsides neid Bahtini kir-

jeldatud karnevali tunnusjoonte � naer, ambi-valentsus, grotesk, kehalisus, sümboolne kor-rarikkumine, ümberpööratus � kaudu.

Rõõmus relatiivsus: ”Must ja valgeingel”, ”Küüned ja kihvad”1983. aasta ERKI moeshow� avanumbriks oliIlja Tüüri ja Kaire Tali �Must ja valge in-gel�, mida võib pidada omamoodi karneval-likuks manifestiks. Teatraalse show�, ümber-kehastumise ja ambivalentsete binaarsete vas-tandustega tekitati publikus küsimus: �missiin moega pistmist on?�75 Lühikeste sam-mudega astus lavale must ingel, kes kandiskätel kuldset kera, tihedalt tema kannul met-

67 C. Jenks, Transgression, lk. 163.68 P. Stallybrass, A. White, The Politics and Poeticsof Transgression. Ithaka: Cornell University Press,1986, lk. 43.69 Bahtin kasutab mõistet �groteskne realism�, mison mõeldud vastandina �sotsrealismile�. Vt. R. Lach-mann, Bakhtin and Carnival, lk. 119.70 Aadlikultuuri madaldamise kohta on heaks näiteksMari Aruoja ajalooline teema (1984 või 1985), millesTõnu Valdma kehastas aadlikku. Pärast itaaliakeelseluuletuse lugemist võttis ta jälgi tundega üles maha-kukkunud taskuräti, tehes sellise näo, nagu oleks seesolgiga üle kallatud (Tõnu Valdma, intervjuu nr. 4,20. IV 2007 Tallinnas). Kõrgkunsti poeesiamadaldamine toimub siin ülevate ideede toomisegakehalisele tasandile. Kaudselt viitab see ka etiketi-reeglite pilkamisele: taskurätt kui intiimne aksessuaar,mis peab omanikul alati puhtana taskus olema.71 M. Bahtin, François Rabelais� looming ja keskajaning renessansi rahvakultuur. (Väljavõtteid.) � M. Bah-tin, Valitud töid. Koost. P. Torop. Tallinn: Eesti Raa-mat, 1987, lk. 207.72 Üheks groteskse keha võrdkujuks on Bahtinil rasevanaeit, kes naerab (M. Bahtin, François Rabelais� loo-ming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur, lk. 199).73 ERKI moeshow� algatajateks ja eestvedajateksolid naised, naise kehal ja naiseks olemise sotsiaalse-tel tähendustel oli läbivalt oluline tähtsus paljudeskollektsioonides ja etendustes.74 A. Jefferson, Bodymatters: Self and Other in Bakh-tin, Satre and Barthes. � Bakhtin and Cultural Theory.Eds. K. Hirschkop, D. Shepherd. Manchester, NewYork: Manchester University Press, 1989, lk. 167.75 Kaire Tali, intervjuu nr. 7.


sikult tiibadega pekslev valge ingel. Mustingel, kes oleks pidanud esindama tumedaidjõude, kandis väärtuslikku kuldkera, heataht-lik valge ingel hakkas aga poodiumil oota-matult ulakusi tegema � suure kiljumise saa-tel lasi ta rahva sekka pistongipauke. Niisiispöörati vastandipaaride must�valge, kiire�aeglane, hea�kuri traditsioonilised tähendu-sed ümber, ent samas säilis visuaalselt nen-de ambivalentne kooseksistents. Tüür ja Talitahtsid publikult justkui küsida, kas need ste-reotüüpsed arusaamad, mis meil nimetatudlevinud binaarsustega esmaselt seostuvad, onikka alati üldkehtivad.

Anu Hindi kollektsioon �Küüned ja kih-vad� (1983) oli huvitav näide selle kohta,kuidas ümberkehastumise ja groteski kaudusaab juhtida tähelepanu sisemise�välise ski-sofreenilistele ebakõladele sotsiaalses reaal-suses, osutades, et �see, kes näib väliseltohtlik, on tegelikult sisemiselt ohutu ja vas-tupidi�.76 Kollektsioonis kujutati ohtlikketiigreid � dramaatiliste näomaalingutega mo-dellid kandsid tiigriküünistega aplikeeritudkostüüme ja seeläbi tekkis justkui uus olend,jõuline tiiger-naine (ill. 3). Kontrasti luuestuli etteaste lõpus lavale üleni valgesse riie-tatud ingel, kes paljastas oma kohutavad vam-piirikihvad.

Anu Hindi kollektsioon oli kahtlemata noorenaiskunstniku jõuline avaldus. Küünte-kihva-de kujundis kõlas tollases kontekstis ilmselt kaküsimus, kas naine on pigem tugev kiskja (tii-ger) või abitu saakloom, ehk kas naine kui in-gel võib vahel ootamatult ka oma kihvad pal-jastada. Tiiger-naise näiline ohtlikkus muutubrelatiivseks just numbri lõpus aset leidva gro-teskse puändi � kihvadega ingli � kaudu. �Küü-ned ja kihvad� tõi välja tõsise idee eksistent-siaalsest disharmooniast sisemise ja välise va-hel, ent esitas seda groteskse kujundlikkuse jakarnevalliku kehakasutuse kaudu ühtaegu koo-milises võtmes.77

Nõukogude grotesk: puhvaikad,miilitsad ja ”Poor Emigrant”Groteskne keha on karnevali keskseks ku-jundiks ja sellele tuginesid ka paljud ERKImoeshow� koomilised aspektid. Bahtini jär-gi toimub groteskse keha kaudu tõe madal-damine, abstraktse ja ideelise toomine keha-lisele tasandile. ERKI moeshow�l lavastatiteadaolevalt mitu numbrit, kus groteskseidkujundeid kasutades naeruvääristati valitse-vat ideoloogiat.

Miilitsate pilamine ja parodeerimine eiolnud kaheksakümnendate alguseks enamharuldane, tõsi, see oli levinud pigem mitte-ametlikus kõnepruugis (nt. anekdootides) kuiavalikult.78 Miilitsate teema leidis kajastustka ERKI moeshow�des. Miilitsavorm amet-liku kultuuri sümbolina saab mitteametlikumoeshow� kontekstis uue tähenduse. Keha-liste momentide rõhutamise kaudu pööratak-se naljaks võimuesindajate tõsidus ja madal-datakse nende ülimuslikku staatust.

Mats Õuna miilitsateemalises numbris �sõi-tis� lavale soome papist miilitsafurgooni si-luett, mille alt paistis välja kolm paari pal-jaid jalgu. �Miilitsad� kandsid siniste vöö-dega kollasest riidest kostüüme ja ERKI tek-leid, mille külge olid õmmeldud kollasedtutid (samuti näide ametliku sümboli veid-rast ja eneseiroonilisest nihestamisest). Üksmiilits hoidis käes kassettmakki �Romanti-ka�, teine nagaani ja kolmas balalaikat. Pub-lik võttis show� vastu naeru ja aplauside saa-tel.79 Miilitsaid kui võimuesindajaid esitatak-se niisiis rõhutatult kehalisel tasandil, ma-

76 Anu Hint, intervjuu nr. 3.77 �Siin oli päris naljakas iseenesest, kui see blonddaam tuli ja oma hambaid näitas. Enamus inimesinaeris selle peale, kuna mõte võis olla ju tõsine, agaüldmulje oli ikkagi naljakas�. (Anu Hint, intervjuunr. 3.)78 �Tol ajal oli miilitsate mõnitamine jumalast in.�(Mats Õun, intervjuu nr. 5.)79 Mats Õun, intervjuu nr. 6, 5. IV 2008 Tallinnas.


daldades seda institutsiooni paljaste jalgadenäitamise kaudu. Groteskne keha ja kostüü-mikujundus muutuvad veidraks, fantastili-seks, ekstsentriliseks ja absurdseks, sest kok-ku pannakse tavaelus sobimatuid elemente.80

Seetõttu ühendatakse omavahel revolver (na-gaan) kui kontrolli ja võimu sümbol ningbalalaika ja �Romantika� kui muretu ja lõ-busa venelase sümbolid. Ambivalentsete bi-naarsuste kasutamine loob nii tõsise kui kalõbusa olukorra. Rõõmsa relatiivsusega vii-datakse sellele, et vene rahvapilli kandevmiilits esindab kultuurilist �Teist�, keda võibnii võõristada kui ka karnevalliku naerugaaktsepteerida.

Teises kollektsioonis (�Puhvaikad�, 1983)kasutati lisaks miilitsa ja sõduri vormile kahalle vatijopesid ehk puhvaikasid, mis viita-sid humoorikalt vangide tüüpilisele rõivas-tusele ja üldisemalt n.-ö. vaese nõukogudeinimese �vormirõivale�. Selles kollektsioo-nis esitatakse koos ülemust ja alluvat, rep-resseerijat ja represseeritut. Ülemuse rollisoli miilitsat kehastav naistudeng Maire Vald-ma, kes käsutas gaasimaskide ja puhvaika-dega �vange� ning sõdurikostüümis alluvaid:�Maire ... näitab, et marssige siia ja marssi-ge sinna. ... selline Nõukogude armee süm-boolika.�81 Iseloomulik on ka see, et marssi-mine ei toimunud korralikult, sirge seljaga,vaid üksteisest kinni hoides ja lõbusalt tant-siskledes. Vormirõivad transformeeruvad või-musümbolist teatraal-erootiliseks kostüümiks(vrd. sõjaväemundrite kasutamine kui kaba-ree-etenduste levinud võte). Omavahel olidgroteskselt kokku sobitatud väga erinevadelemendid: mereväelase särk, sõdurijakk javõrksukad ning vatijope, gaasimask ja kõr-ge kontsaga kingad. Illustratsioonil nr. 4 onnäha, kuidas võrksukkades neiu näitab keelt,mis rõhutab omakorda võimusümbolite � mund-rite � naeruvääristamist ja etenduse paroodi-list suunitlust. Miilitsavormi ja puhvaikade

kasutamine oli seotud show� ja huumoriga,mis madaldas ideoloogia väärtust, ent ei pre-tendeerinud tõsisemale sotsiaalsele kriitika-le. �Humoorikas oli minu jaoks, ütleme, seepuhvaikade number. Järsku hakkavad [esi-nejad] ühiselt üle lava käima ja sammu tege-ma. Nende vatijopede tõttu võiks ütelda, etsee meenutas nagu natuke vangilaagreid. Seeoli humoorikas lahendus, milles ei olnud bru-taalsust ega jõhkrust....�82 Ühest küljest näi-dati nõukogude elu absurdsust, kus võim olimiilitsa ja repressiivorganite käes, aga koospuhvaikadega viitas see pigem võmmi ja van-gi mängimisele kui eestlaste repressioonide-le. (ERKI moeshow� põlvkond oli selleks lii-ga noor ja nende etendustes polnud kunagiväga selgeid poliitilisi vihjeid.) Siiski teki-tasid sellised numbrid mõnes pealtvaatajasküsimuse, kas �teil [moeshow� tegijatel] onmingi väga suur tutvus seal KGB-s, mis lu-bab niimoodi olla või teha. Mina [Tõnu Vald-ma] hakkasin naerma, et mida me siis nüüdüldse oleme teinud seal. Oma arust mittemidagi paha ju, ühtegi riigivastast sõna poleöelnud ... Need olid vihjed, sõnatud, män-gulised vihjed.�83

ERKI moeshow�l naeruvääristati ka kapi-talistlikku Läänt rõhutatult negatiivses val-guses kujutavat nõukogude propagandat. Näi-teks kollektsioonis �Poor Emigrant� (1983)kujutati Nõukogude Liidust põgenenud emig-rantide �viletsat elu�. �Poor Emigrant� olierandlik kollektsioon, sest idee autoriteksolid õppejõud, kuid riiete teostus ja lavastustuli ikkagi tudengitelt. Rahvusvahelises moe-pildis oli emigrantide kujutamine tollal oma-moodi trenditeema: ERKI õppejõud MariAakre osutas ajakirjas �International Textile�vaeseid väljarändajaid estetiseeritult kujuta-

80 C. Jenks, Transgression, lk. 163.81 Anu Hint, intervjuu nr. 3.82 Tõnu Valdma, intervjuu nr. 4.83 Tõnu Valdma, intervjuu nr. 1.


1.

ERKI ja Tallinna Moemaja ühiskollektsioon �Valgedkleidid�1982Vasakult: Anu Hint, Anne Metsis (Kasemaa), MaireValdma (Lestal)Märt Bormeistri foto

The joint collection between ERKI and the TallinnHouse of Fashion �White Dresses�1982From the left: Anu Hint, Anne Metsis (Kasemaa),Maire Valdma (Lestal)Photo by Märt Bormeister


2.

Publik moeshow�l lustimas. ERKI saal1983Anonüümne foto

The audience enjoying the fashion show in the ERKI hall1983Anonymous photo


3.

Anu HintKollektsioon �Küüned ja kihvad�1983Aapo Puki foto

Anu HintThe collection �Claws and fangs�1983Photo by Aapo Pukk


4.

�Puhvaikad�1983Vasakult teine Maire Valdma, kolmas Kadi PajupuuMärt Bormeistri foto

The act Puhvaikad (�Wadded coats�)1983Second from the left Maire Valdma, the third fromthe left Kadi PajupuuPhoto by Märt Bormeister


5.

Jelena Ljutjuk ja Maire Valdma�Breik�1984Anonüümne foto

Jelena Ljutjuk and Maire ValdmaThe act Breik (�Break�)1984Anonymous photo


6.


Jelena Ljutjuk and Maire ValdmaThe act Breik1984Anonymous photo


7.


Jelena Ljutjuk and Maire ValdmaThe act Breik1984Anonymous photo


8.

Konferansjeed Marko Keki�ev (ülemine) ja TõnuValdma (alumine) ERKI moeshow�l1985Märt Bormeistri foto

Masters of ceremonies Marko Kekishev (on top) andTõnu Valdma (beneath) at the ERKI fashion show1985Photo by Märt Bormeister


9.

Anu HintAktsioon �Naised agulist ründamas �Laste Maailma��1984Tõnu Valdma foto

Anu Hint�Women from the slum storming Laste Maailm�(the shop �Children�s World� in Tallinn City centre)1984Photo by Tõnu Valdma


10.

Anu HintAktsioon �Naised agulist ründamas �Laste Maailma��1984Tõnu Valdma foto

Anu Hint�Women from the slum storming Laste Maailm�(the shop �Children�s World� in Tallinn City centre)1984Photo by Tõnu Valdma


vale stiilsele kollektsioonile, milles model-lidel olid �kampsunid tagurpidi seljas, käesrippuvad asjad ja suured kohvrid�.84 ERKImoeshow� kontekstis rullus see teema agalahti hoopis teisiti, pigem groteskses võtmes:�Lava peal oli päris palju inimesi ja tekkistõesti selline surutud ja õnnetu õhkkond, agasee traagika hakkas mõjuma tegelikult gro-teskina ... Ma mäletan, see oli vist KatrinKasesalu, kes võttis ajalehe välja ja heitisselle peale kerra magama. See oli rõhutatultmitmetähenduslik. Sest meie ajal oli ju pro-paganda kapitalistliku süsteemi suhtes hästinegatiivne: kui keegi putkab sinna [Läände]ära, siis mis teda ootab � tegelikult suur õn-netus, õudus, tänavaelu ja mis kõik veel võibjuhtuda. Aga noh, meil kukkus ta nii suure,tohutu õnnetusena välja, et mõjus nalja-kalt.�85 Vaesuse ja viletsuse hüperboliseeri-tud kujutamine hakkas tööle tavateadmisepinnalt, et emigrandid elasid pigem hästi javirelesid nõukogude inimesed (kellele välis-maa sugulased ja tuttavad saatsid abipakke).Lääneriikide majandus oli võrreldes Nõuko-gude Liiduga tunduvalt arenenum � seeganäitas �Poor Emigrant� nõukogude ühiskon-nas käibiva propagandistliku vale naeruväär-sust. Kui mainitud Lääne ajakirjas kesken-duti emigrantide teema sotsiaalsete aspekti-de kõrval pigem esteetilisusele, siis ERKItudengite puhul tundub olevat vastupidi: moenäitamise kõrval jäi groteskse liialdamisekaudu kõlama sotsiaalkriitiline temaatika.

Sümboolne korrarikkumine:”Breik”1984. aastal astusid Jelena Ljutjuk ja MaireValdma üles tantsuliselt improvisatsioonili-se numbriga �Breik�. Idee sündis sellest, etMaire Valdma leidis oma vanatädist alles jää-nud batistist aluspesu ja tal tekkis soov sedamoeshow�l eksponeerida. Saadud impulsistsündis kummaline breiktantsu ja striptiisi

sünteesiv number. �Breigis� ei olnud tegumitte niivõrd tõsise sensuaalse striptiisi eten-damisega, pigem striptiisi parodeerimisega,mille käigus loobiti meherõivad lavale laialija jäädi lõpus, �sukad� peas ja vanatädi mit-te just kuigi erootiline aluspesu seljas, lava-le breigitaolisi liigutusi jäljendama (ill. 5�7). Maire Valdma ja Jelena Ljutjuk ilmusidlavale meesteks riietatuna, kandes ülikondameenutavaid rõivaid ja peas siniseid sukastmaske. Sellistena meenutasid nad osalt and-rogüünseid, osalt justkui sootuid olendeid.�Breik� pakkus groteskset ümberkehastumistja mängu soorollidega, esitades vastandite-paari mees�naine suhtelisust. Poolläbipaist-vad maskid ei lasknud täpselt tuvastada esi-neja isikut, nende sooline identiteet muutusambivalentseks kummastavalt kombineeri-tud rõivaste ja kehakasutuse kaudu. Omava-hel ühendati esmapilgul täiesti kokkusobi-matud etendamisviisid � striptiis kui sen-suaalne tegevus, kus naine esitab end ihadeobjektina, breik aga kui aktiivne mehelikjõudemonstratsioon. Maire Valdma meenu-tab, et nende ettekujutus breigi tantsimisestoli üsna hägune ja nad ei püüdnudki lavalteeselda, et nad breikida oskavad: �Ikkagiväljamaa muusika ja breigistiil olid kuidagiköitvad. Me ei teadnudki, kuidas peaks endliigutama, me lihtsalt väljendasime oma ke-haga seda muusikat. Aga siis me lasime sel-le groteskiks. Vot see naer iseenda üle, seemängib välja asjaolu, et sa võib-olla ei oletantsija. Me ei olnud sellised robotid, naguoleks pidanud � olime nurgelised, kanged jagrotesksed. Aga just see annabki palju või-malusi naljakas välja näha.�86

Breiginumbris võib märgata karnevalinae-ru üht avaldumisvormi, naeru nii iseenda kuika kogu maailma üle � naerdi ju ühest kül-

84 Anne Metsis, intervjuu nr. 2.85 Maire Valdma, intervjuu nr. 4.86 Maire Valdma, intervjuu nr. 4.


jest sotsiaalsete tabude (striptiisi ei näidataavalikel moeetendustel), teisalt enda küün-dimatuse üle. Tollases Nõukogude Liidusmõjus �Breik� sedavõrd provotseerivalt, etkülaskäigul Lvovi ülikooli olevat sealse koolirektor koguni demonstratiivselt saalist lah-kunud.87 Breiginumbrit võib seega seostadasümboolse korrarikkumisega, sest nõukogu-de ühiskonnas olid striptiis, kehalisuse jaseksuaalsuse kujutamine tabuteema88 ning kabreiktants kui 1970. aastatel tekkinud USAnoorte subkultuuri nähtus polnud Nõukogu-de Liidus soositud. Sellises kontekstis vas-tandub kehalisuse kujutamine karnevallikusmõttes (tõe madaldamine) ametliku ideoloo-gia normidele. Teisalt hakati just 1980. aas-tate keskpaiku, koos perestroika algusega,erinevates kunstilistes meediumides keha alas-tust ja erootilisust julgemini kujutama.89 Näi-teks 1985. aasta ERKI moeshow�l näitas IvoNikkolo oma kollektsiooni juurde slaidi alastinaistudengist, kelle seljale oli pintsliga kirju-tatud �Ivo Nikkolo�.90 Sama aasta ERKI moe-show� plakat kujutas samuti alasti noort naist(tõsi küll, stiliseeritult), mis mõjus omamoodimanifestina, vihjates ERKI moeshow� varja-tud eemärgile � �okeerida ja paljastada.91

Interluudiumid ja aktsioon”Naised agulist ründamas”Laste Maailma””ERKI moeshow� puhul võib välja tuua veelkaht eri liiki etendusi, mis ei kuulunud otse-selt tavanumbrite ja kollektsioonide hulka.Esiteks interluudiumid (ehk vahemängud),mida esitasid konferansjeed (akvaariumitee-ma, �Mäng mannekeeniga�, 1985; �Konfe-ransjeed�, 1985), teiseks happening�ilaadneetendus linnaruumis, mida moeshow�l näi-dati hiljem slaidiprojektsioonina (�Naisedagulist ründamas �Laste Maailma��, 1984).

ERKI moeshow� improviseeritud vahe-numbreid ehk interluudiume iseloomustas

spontaanne mängulisus, need olid hetke ajelsündinud improvisatsioonilised etteasted, mil-le eesmärgiks oli nali ja jant. Moeshow� alg-aastatel oli oluline roll Hardi Volmeril (n.-ö.narri osas), kes vaimukate vahekommentaa-ridega meeleolu üleval hoidis ja suhteliselteklektilised numbrid sujuvaks etenduseksühendas.92

1985. aastal esitas Tõnu Valdma konfe-ransjeena numbri, milles ta võttis laval ak-vaariumist välja riideid ja esitles neid vaata-jatele. �Tõnule anti üks riideid täis klaasistakvaarium, millel olid rihmad küljes. Lavataga öeldi, et mine tee midagi. Ja muidugi,Tõnu läks ja tegi. Üldse ju mingit aega poleette valmistada. Ja läks ja võttis rahulikultneid asju välja, seal olid mingid naiste klei-did ja erinevad asjad. Ta võttis ja demonst-reeris neid, proovis selga, pani käe siit ja sealtsisse � see oli tohutult naljakas. Sellised nüan-sid olid, ta polnud ju ette valmistatud. Seeoli niivõrd improvisatsiooniline.�93

Samalaadse sket�iliku numbri esitasid kaMarko Keki�ev ja Uko Künnap, kes tulid la-vale suure kohvriga, mille seest hakati peale-

87 Maire Valdma, intervjuu nr. 4.88 Seda peeti tooreks �naturalismiks� või �füsiolo-gismiks� (R. Lachmann, Bakhtin and Carnival, 1987,lk. 118�119). Samas võib vastukaaluks tuua näiteks1980ndatel populaarse, aga mitte igaühe jaoks ligi-pääsetava �Viru� varietee tegevuse, mis balansseerislubatu ja lubamatu piiril.89 Siinkohal ei pea me silmas mitte kujutavat kunsti,kus aktimaal oli aktsepteeritud nähtus, vaid eeskättfilmi, televisiooni ja trükiajakirjandust (vt. ka J. Ruus,Tsensor alasti keha kallal. � Eesti Ekspress 3. XI2003).90 Kadi Pajupuu, intervjuu nr. 6.91 �Mingisugused konfliktid meil olid. Selles mõttes,et me olime l i iga ju lged ... Need konfliktid olidehma-tavad või sellised: �Aah, kuidas te julgete?!�Need ei kasvanud üle sellisteks konfliktideks, et meidoleks ära keelatud, et ei tohi esineda....� (Tõnu Vald-ma, intervjuu nr. 1.)92 Kaire Tali, intervjuu nr. 7.93 Maire Valdma, intervjuu nr. 4.


tükkiva muusika saatel grimasse tehes riideidvälja võtma ja publikule näitama: �Nad panidkohvri niimoodi pläraki laua peale maha jasiis Marko, kes oli väiksem, tegi ta lahti. Suu-remat kasvu Uko võtab sealt kõigepealt nii-sugused �adovaarid, sellised sitsist aluspük-sid � näitab, sellise põlgliku näoga. Helesini-se maika võtab välja � näitab. Ja kogu aegkäib selline ilge tümakas taustaks.�94

Kaht suhteliselt sarnase ideega numbritühendas riiete näitamine moeetendusele eba-harilikul viisil � riided pole mitte inimeseseljas, vaid neid eksponeeritakse väljaspoolkeha, justkui seades küsitavaks riiete enditähenduse ja moe idee. Iseäranis tuli see esi-le Keki�evi ja Künnapi numbri puhul, kusriideid esitleti teatud põlglikkusega. Ühestküljest naerdi moeshow� formaadi tõsiduseüle, teisalt võib seda tõlgendada üldisemaltviitena riiete staatusele ja moe standardisee-ritusele nõukogude ühiskonnas � valikuvõi-maluse puudumisel olid inimesed sunnitudkandma ühesuguseid siniseid maikasid ja lil-lelisi kitleid. Karnevalliku momendina lüli-tus Valdma numbrisse populaarne travestianali, mis mängis soorollidega: naistekleiteselga proovides oleks suur mees endalt just-kui süütul viisil küsinud, kas ka tema võiksneid kanda. Keki�evi ja Künnapi numbrismõjus karnevallikult vastandus pikema jalühema mehe vahel, millele lisandus nabaalu-ne nali publikule aluspesu näitamise kaudu.

Tõnu Valdma ja Marko Keki�ev ühenda-sid 1985. aasta interluudiumis karnevallikusvõtmes mitu erinevat keha. Teadustaja Mar-ko Keki�ev ilmus lavale Tõnu Valdma kukilja koos moodustasid nad ühe groteskse ras-kesti piiritletava justkui valmimisjärgus ole-va kehakujundi. Valdma kandis jalas beebi-mähkmeid, seljas kitsavõitu lillelist naistekitlitja pähe oli ta tõmmanud läbipaistva pruuninaistesuka (ill. 8). Spontaanne number sün-dis lava taga hetkel, mil asjaosalistele tun-

dus, et lihtsalt peaks midagi tegema.95 Kar-nevallik grotesk sünnib taas kolme ühilda-matu rolli koosluses: tegevuse keskmes täis-kasvanud mehe elujõuline keha, ümber bee-bimähkmed kui abitu lapse märk96 ja naiste-kittel, mis kuulub pigem kodusesse majapi-damisse. Rippuv sukk täidab omakorda just-kui kaht funktsiooni � ühelt poolt varjab eten-daja nägu97, tehes raskeks tema isiku äratund-mise, teisalt tekib üsna ilmne seos falloslikukujundiga.98 Valdma suust paistab omakor-da valget lille meenutav paberinuts, mida tanagu hakkaks ära sööma, viidates sellele, etgroteskse keha ja maailma vahel pole piire �keha neelab maailma ja maailm neelab oma-korda alla keha.99

1984. aastal toimus Anu Hindi sotsiaal-kriitiline aktsioon linnaruumis �Naised agu-list ründamas �Laste Maailma��, mis jääd-vustati fotodena, et näidata seda sama aastaERKI moeshow�l slaidiprojektsioonina AnuHindi kollektsiooni �Mustvalge� juurde. Sa-mas oli tähenduslik ka linnaruumis toimu-nud etendus ise � võib öelda, et selle akt-siooni raames väljus karnevallikkus ERKIsaalis toimunud moeshow� piiridest. �Naisedagulist�� sarnaneb teatud aspektides 1960.�1970. aastate happening�idele.100 Neis oli

94 Mats Õun, intervjuu nr. 5.95 Tõnu Valdma, intervjuu nr. 1.96 Karnevallikult groteskne keha on viidud võima-likult lähedale sünnile või surmale, kujutades vana-inimest või last (M. Bahtin, François Rabelais� loo-ming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur, lk. 207).97 Tõnu Valdma väitis intervjuus, et ta ei tahtnud, etkõik teda ära tunneksid (Tõnu Valdma, intervjuu nr. 1).98 Groteskse keha puhul muutuvad eriti olulistekssümboliteks üsk ja fallos, mille kaudu kehad satuvadühendusse teiste kehade ja kogu ülejäänud maailma-ga (M. Bahtin, François Rabelais� looming ja keskajaning renessansi rahvakultuur, lk. 207.)99 M. Bahtin, François Rabelais� looming ja keskajaning renessansi rahvakultuur, lk. 207.100 Vt. M. Laanemets, Pilk sotsialistliku linna tüher-maadele ja tagahoovidesse: happening�id, mängud jajalutuskäigud Tallinnas 1970. aastatel. � Kunstitea-duslikke Uurimusi 2005, kd. 14 (4), lk. 139�178.


oluline eelkõige loominguline hoiak, prot-sess, mitte tulemus.101 �Absurdsed situatsioo-nid ja mõttetuna näiv tegevus vastandati rat-sionaalsusele igapäevases elus, �vaba tegu�sotsiaalse käitumise ahistavatele normatiiv-setele mudelitele.�102

Aktsioon �Naised agulist...� pakkus taasharjumuspäratus seoses marginaalsete sot-siaalsete rollide teemat � ühelt poolt naisedagulist ja teisalt �maffia teema keset linna�.103

Teisisõnu, sotsiaalselt marginaalsed grupidtungivad ühtäkki dominantse/valitseva nor-maalse ruumi keskmesse. Avalik ruum (tä-navad ja poed) muutuvad lavaks, samamoo-di nagu traditsioonilise karnevali puhul, kuslinna peatänavatest ja väljakutest sai hiiglas-lik lava, teater ilma seinteta.104

�Agulist�105 otsusekindlalt oma aktsioonialustanud naised liikusid üle Musumäe, mars-sisid läbi Tammsaare pargi ning suundusidsealt edasi lasteriiete poodi �Laste Maailm�(ill. 9). Pealtvaatajateks olid juhuslikud ini-mesed, kes pargipingil istusid ja toimunutjälgisid. Neli üleni musta riietatud naistuden-git kandsid kaabusid, nahk- ja ülikonnapük-se ja päikeseprille (ill. 10). Naiste välimus japoos peegeldab ülbust ja ükskõiksust. Me-helik arsenal viitab rollide vahetusele: nais-test saavad mehed või vähemasti mehelikudnaised. Ebaharilik musta riietumine, mis näi-tab kampa kuulumist, seostub karnevallikuümberpööratusega, mille kaudu eemaldutak-se argistest riietumismallidest, markeerideserinevust ülejäänud massist. �Laste Maail-ma� jõudes käitusid naised pealetükkivalt,osutades näpuga hindadele ja üritades järje-korras vahele trügida.106 Anu Hindi kirjelda-tud tegutsemine viitab karnevallikule korra-rikkumisele, mis on oma olemuselt sümbool-ne: etenduslikus situatsioonis ei tuldud poo-di selleks, et päriselt lastekaupu osta. �Vabateoga� osutatakse järjekorras seismise sot-siaalsele paratamatusele, korrarikkumise kau-

du vastandutakse ametlikele käitumisnormi-dele ja argipäeva kalkuleeritud ratsionaalsu-sele, viidates ühiskonna valupunktidele, nagudefitsiit ja järjekordades seismine.

KokkuvõtteksERKI moeshow� algusaastate (1982�1985)etendustes oli mängulusti (mitte konkuree-rivat võistlusmängu nagu tõsistel moeeten-dustel) ja improvisatsioonilisust, mis tuli esi-le lisaks kollektsioonidele ja nende esitami-se vormile ka happening�ilaadsetes interluu-diumides ja linnaruumigi jõudnud aktsioo-nis. Karnevallikkus avaldus ERKI moeshow�-des mitmel viisil, millest ühe olulisemanavõiks välja tuua kõikehaarava, kollektiivseja ühtaegu ambivalentse naeru. Naerdi niisotsiaalselt aktsepteeritud normide ja väär-tushinnangute, institutsionaliseeritud amet-liku moe (Tallinna Moemaja), moeetendusekui �anri ja lõpuks ka iseenda (moekunstni-kuks olemise) üle. ERKI moeshow pakkus

101 L. Lapin, Avangard. Tartu Ülikooli filosoofia-teaduskonna vabade kunstide professori Leonhard La-pini loengud 2001. aastal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjas-tus, 2003, lk. 197.102 M. Laanemets, Pilk sotsialistliku linna tüher-maadele ja tagahoovidesse, lk. 142.103 Maire Valdma, intervjuu nr. 1.104 P. Burke, Popular Culture in Early ModernEurope, lk. 182.105 Tegu oli kesklinna piirkonna puitasumiga, kuspraegu asub Radissoni hotell (Tõnu Valdma, interv-juu nr. 1).106 �Siis tormati sinna �Laste Maailma� ja trügitijärjekorrast ette. Naised olid tulnud vapralt siia, etsaada oma lapsele näiteks mingeid valgeid beebipük-se. See oli päris naljakas, ma ei tea, kuidas neednaised sellesse suhtusid, kes seal parasjagu järje-korras seisid � sellised üleni musta riietatud naisedtormlevad seal järjekorra kõrval ja üritavad justkuimidagi endale tirida. Eks see oli ka natuke sellenõukogude elu pihta, millise raskusega endale min-geid elementaarseid asju tuli hankida. Siin pidigihästi mehelik olema. Kõik näevad hästi mehelikudvälja � need poosid ja riietus, meeste kübarad ja kaa-bud.� (Anu Hint, intervjuu nr. 3.)


tollastele tudengitele vabastavat naeru niisotsiaal-poliitiliste olude kui ka õpingute pin-ge kontekstis. See naer ei olnud aga hukka-mõistev, vaid pigem rõõmsalt relatiivne jaoptimistlik. Publikule näidati mitmete sot-siaal-kultuuriliste binaarsete vastanduste jahierarhiate suhtelisust (nt. mees�naine, hea�kuri), madaldati moeetenduse tavapäraseltväljapeetud stiili, tuues lavale n.-ö. ready-made-funktsioonis rõivad ja kohati ebaestee-tiliselt paljastatud kehad. Üheks erinevatekollektsioonide ja happening�ilike etteaste-te läbivaks teemaks oli grotesk selle erine-vates avaldumisvormides: grotesksed kehad,rõivaste ja aksessuaaride kummalised koos-lused, hüperboolsed kujundid ning koomili-ne liikumine. Paljudest kollektsioonidest tõu-sis esile julgete, tugevate ja �loovalt hullu-de� naiste teema, mis haakub bahtiniliku aru-saamaga naise olulisusest karnevalisituat-sioonis, tema võimest ühtaegu labastada, hä-vitada ja luua. Sümboolse korrarikkumisegamuudeti küsitavaks sotsiaalsete normide üld-kehtivus, pakkudes neile etendamise situat-sioonis mängulisi alternatiive. Üksteist ins-pireerinud proovid ja etendused tõid kokkumuidu enamasti individuaalselt töötavad kuns-titudengid, mille tulemusena tekkis omalaad-ne ERKI moeshow� kogukond.

Documents

Tagasipöördumine ja taktika ERKI moeshow kui