Külaleht nr.9

8/9/2019 Klaleht nr.9

1/6

KLALEHT NR.9Juuli 2008

KURB ON.KURB ON.KURB ON.KURB ON.

Tahaks kirjutada millestki heast ja ilusast, aga ei saa ksi ei tuse. Meie kodukoht, kuhu tuldiselleprast, et siin oli rahulik ja turvaline, ei ole seda enam. Volbrihtu mahajnud luuad on endiselt minukes, sest kodust lahkudes ei pane keegi luuda ukse taha. Veel mne aja eest andis luud tulijale teate: meid eiole kodus, mine tagasi! Praegu oleks luud mrguandeks varastele: tulge ruttu, kedagi ei ole kodus!

Tnapeval kaotavad kehtivuse isegi vanasnad. Esimesena mrkasin seda vanasna Ksija suu pihta

ei lda puhul. Nd mlgub mttes Hunt kodu lhedalt ei murra. Hunt vib-olla mitte, aga inimene kll.Ja mitte suures nljahdas, vaid lihtsalt selleprast, et keset pidu saab viin otsa.Me ju teame tpselt, kes kivad mberkaudsetes majades rstamas. Noored, tugevad mehed, kes

viksid ausa tga teenida lauale nii igapevase toidu kui pidupevajoogid selle asemel, et sa ra klarahvakanad ja lhkuda aknad alkoholi juurde psemiseks.

Kes tahab huntidega elada, peab nendega koos ulguma see seadus kehtib. Seeprast oleks vga heameel, kui kasvi ks noor inimene suudaks ennast sellest seltskonnast vlja rebida ja alustada oma iseseisvatelu, kindlasti esialgu rasket, aga lpptulemusena edukat.

Lukud on loomade jaoks. Vhemalt mina olen lapseplvest kaasa saanud kindla teadmise, et vraidasju ei npita. Seda kummalisem on kogeda, kui paljud lapsed tnapeval astuvad sisse suvalisse kohta javtavad, mis meeldib! Ei ole kedagi, kes neile elu phitdesid selgitaks, sest vanematel ei ole aega ega

tahtmist mrgata vi, mis veel hullem, kituvad nad ise samamoodi. Tavainimene aga tmbab maha veel hekunagise tarkusetera: Minu kodu on minu kindlus.Eestlane on oma phiolemuselt pika kannatusega ja seadusekuulelik. Seaduse jrgi tuleb

hdaolukorras prduda politsei poole. rge jtke hestki kadunud asjast teatamata!Kuidas sina klale, nnda kla sinule. Melge, mis on elus thtis ja kui lahendust ei saabu, katkeb

hel peval ka kige leebema inimese kannatus ja seda ei saa ma talle pahaks panna.

nneks on elus ka ilusaid pevi, niteks jaanipev. Jllegi ei olnudkohal htegi Jaani. Seeprast juhendas klavanemat Hiinasolmpiatuld kandnud Tnu Vaher. Koos tehti auring mberklaplatsi ja sdati jaanituli. Kauniste Vambola ptud ja Tnava

Veera suitsutatud ahvenad maitsesid lihsti. Pidu kestis hommikuni.Pildil: Jaanitule stavad klavanem Eha ja Tnu Vaher

12. juulil kogunes suur hulk Saareklade inimesiNeemile, et nha oma silmaga, kuidas Peedi Atsipisikesele lennuvljale maandub An-2 ehk moosiriiul.Seal sai maha higatud, et htul teeb Tnava VeeraSaareklas jrjekordset jaanituld. Loomulikult saabus

kohale ka Ats oma lennukiga, trikitas ja lbustas lkkeres istujaid tkk aega. Mtlesime, et kahjuks ei oleSaareklas maandumisrada, muidu oleks Atsilegisuitsuahvenat pakkunud.

Pildil vasakult: ToomasRiis, Heldur Saarkoppel,Eve Phlapuu, Ruth Riis, Eha Ennemuist


2/6

nnitlemekoolilpetajaid!

* Eeva Ktt* Gustav Saar

Kahtla lasteaed-phikool* Katre Aruvee* Lehar Saar

Tornime phikool* Teele Koel

Saaremaa hisgmnaasiumi 9.kl* Reele Reinart

Kuressaare Ametikool* Brait Pilvik

Vanalinna Hariduskolleegium

28. juunil toimus PutkalMaria ja Anton Reinartilaste kokkutulek.

Kohal oli 61 inimest, neist Antoni ja Maria lapsi abikaasadega 4+2 lapselapsi abikaasadega 12+8 lapselapselapsi abikaasadega 23+5 lapselapselapselapsi 7.

Puudus 5 lapselapselast.Vanim osavtja Vaike sndinud 1926.aNoorim osavtja Gerret sndinud 2008.a

Suured ja vikesedjuubilarid

06. juuli Maret Mgi 45 a

03.august Maria Vahter 20 a16.august Palmi Riis 80 a

Klalehte on toetanud:

Prk. KoelPrk. Vana SaareklastPriit LodiEnn Kng

Tnu Pilvik

AITH!

Istuvad lapsed abikaasadega,seisavad lapselapsed abikaasadega

Maria ja Antoni lapsed (vasakult):Linda Rander, Leida Truuverk,Anton Reinart, Vaike Lember

Vljaandja: MT Saareklade Selts Saaremetsa kla 4-8

KLALEHT Trkiarv 70 Laimjala vald Saare maakondToimetasid Eha Ennemuist ja Tiiu Riis e-post: [email protected]

Klalehe vljaandmist toetab EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm


3/6

Jaanituli nagu vanasti...Sel aastal mtlesime, et lheme jaanitulele nii nagu vanasti Putka vravast lehmade karjamaale ja siis otse lbi metsa Luhinale.Kuni Putka vravani oligi tee nagu vanasti, aga sealt edasi...

nneks juhendas Raivo, kes just autoga oma uest vljakeeras, meid pisut kergemat teed pidi minema, nii et meie emaLea sai kinnikasvanud metsa- ja lehmaradu pidi (oh kui kurb,et see kunagine pargi moodi karjamaa ja mets niimoodi umbekasvanud on!) isegi enamuse ajast rattaga sita. Ehkkijaanuaris vahetatud plveliiges olevat pahaendeliselt raksunudja paukunud, oli ta prast nnelik, et me selle tee ette vtsime:talle oli selle raja lbimine eriliselt noorusemlestusi tis.Nd asub jaanitule plats muidugi teisal kui tema kuldaastatel ja mndide-kadakate vahel on olemine ka teistsugune kuikunagises kohas suurte kaskede all minagi mletan veel seda

eelmist platsi. Aga asjad meie elus ju pidevalt muutuvadki,ega selle vastu ei saa.Pidu ise oli vahva. Rahvas istus lkke res ja murul maas,perekonnad olid vljas plvkondade kaupa. Mekiti kodustkaasa toodud joogi- ja sgipoolist ning rgiti muhedat juttu.Ansambel ja eriti selle solist esinesid nii kaasakiskuvalt, etSaare- ja Saaremetsa kla inimestes tstis pead vanavemmeldav isetegevuslase veri. llatusena selgus, etmrkamatult on les kasvanud uus plvkond poisse jatdrukuid, kes laulavad nii kui noored jumalad ja nemadhislaulu otsa lahti tegidki!

Lavatie poiste lauldud Jaanipevast said julgust ka teisedning nii esines htu jooksul ansambliga koos veel hulgaliseltsoliste, duette, suuri segakoore ja eakamate daamide ansambel.Nii et kui alguses oli bnd vga rmus, et kohalik rahvas koosnendega laulu lahti li, siis hiljem tundus, et nad olid kohalikeaktiivsusest isegi pisut hiritud. Siit mtteaine jrgmistekskordadeks ehk vikski rahvas Saarekla jaanitulel rohkemmber lkke istudes heskoos vanu laule laulda, pillimeessaateks. Vahelduseks viks rahvalikke mnge mngida ja kesvga tahab, saab lauljate-pillimeeste lugude jrgi ka jalgakeerutada. Oleks kuidagi ehedam ja ma usun, et rahval tekiks

niimoodi ka suurem kokkukuulumise tunne. Sest selliseidansambli ja valju muusikaga pidusid on jaanipeva paiku igalpool, mnusat hist istumist, laulmist ja tantsimist enamkuskil naljalt ei leia.

Ja siis viks suure platsi res ollaveel kiik... sellest rkisid poisid-tdrukud tule res mitu korda.Eks seekordki ldud tantsu mis kole. Mned noored mehed said hommikukstantsukursusedki lbitud, vhemalt oli selleks ajaks saavutatud vike rtmitunne jaelementaarsed sambasammud. Kus sa mujal ikka pid kui mitte oma kla jaanitulel!Kui ansambel lpetas ja lkke rde istuma olid jnud veel tugevatest tugevamad, oli

suur hommikuvalge juba kes. Ja kui klavanem Eha hommikul kell 8 peole joonealla tmbas, hakkaski sadama. See ju vana jaanilaupevane traditsoon just naguvanasti!

LLLLiiiilllllllleeeemmmmeeee TTTTiiiiiiiiuuuu


4/6

Arteemi RiisArteemi RiisArteemi RiisArteemi Riis

28282828....09090909.19.19.19.1918181818

14141414....07070707.200.200.200.2008888Paduvihmaga lahkus meie kla vanim mees Arteemi Riis ehk Otsa Artur.

Mned sammud jid astuda 90-ni, kuid haigus tegi oma t ja jud sai otsaMinu isiklikes mlestustes on Artur alati olnud Otsa talu peremees - uhke, sirge

rhiga ja konkreetse tlemisega. Samas vajas ta enda krvale kedagi, kes ta eesthoolitseks ning kellele viks rasketel hetkedel toetuda. Tundus, nagu oleks naabrimeheelu olnud lbi aegade seotud ainult Otsa talu ja Luhina sadamaga.

Tegelikult sndis Artur Saarekla teises otsas, Saadul. Juba 12 aastaselt tuli lahkuda kodust ja minnasulaseks Lnemaale, Kirbla valda. Lihula kanti ji ta kuni sjavkke minekuni1938.a.. Sjaveteenistus Eesti Vabariigis lppes venelaste vimuletulekuga. Peagi

algas sda. Kigepealt mobiliseeriti Arturvenelaste poolt ja jeti Saaremaa kaitsele.1944.a. tulid sakslased, kes saatsid mehe oma-korda piirikaitse rgementi. sna ruttu langesArtur venelaste ktte vangi ja saadeti Siberisse,kus ta ttas le kolme aasta sekaevanduses,seejrel saabus kojusiduluba.

Artur sjaves

Viimaks, peale Siberi-aastaid judisArtur lplikult koju. Hulk aastaid kis tapllutdel, enne kui kutsuti Luhinalekaluriks. Mitte kik ei vaadanud valelpoolel sdinu peale esialgu hea pilguga,kuid aeg lks ja minevik kaotas omamjuju. Kuldsed kuuekmnendad tidEestimaale rahuliku elu. Artur kolis koos

Liisaga elama Otsale ja siit saidki alguseminu mlestused. 1978.a Liisa suri, sellestajast elab Otsal Veera. Mlemadnaised psisid lpuni kindlalt oma radatallanud mehe krval.

Kanged merekarud Tnava Vassa, Leeripev 15.05.1938Jaani Sander ja Otsa Artur Lihula kirikus

Artur ji veel krges eas hrrasmeheks, kes ei kurtnudoma saatuse le, vaid leidis, et tal on elus hsti linud.Ja kui meel hrdaks lks, laulis ta oma lemmiklaulu:

Kui kodust kord laia maailmama astusin sgisel

Naabritdruk Eha

Artur oma viimasel snnipeval septembris 2007koos vennapoeg Arnoga


5/6

ana jalakas jutustab

SAADUME ARTURI MLESTUSED 4(Kirja pandud 1999.a.)

Hea, et sel ajal oli juba jalgratas, sai klatantsuhtust osa vtta. Aga ratast oli ka tarvis, etsuhkur, riis ja teised toidu- ja tarbekaubad Kahtlast ratuua. Mletan, enamus oste sai tehtud Kahtla hisusepoest, seda maja pole enam ammu olemas. Kauplusejuhatajaks oli hr. Oks.

Veel olid sel ajal klades levinud igasugu

talgud, kll heina, kll lina, kartulivtu jt. hesttalgust on mul pilt, palju noori koos - see on lina-talgud Neemi Tnisel. Mletan, et linatalgud olid vgatolmune t, naistel olid rtikud phe seotud, agavaatamata sellisele tolmule oh kui palju jnti seal tehti.Talgus olid ka minu Tornime kooli aegsed kaaslasedKnu Seiu, Andruse-Mardi Volli jt. Saareklast olidAntsu Liisa ja Matu Marta. Mletan, millise soojapilguga ma Martat vaatasin. Ta oli imeilus, hsti lbusja jutukas. Ma olin kaunis arg poiss, ega ma julgenudmeldagi, et temaga kurameerida. Pealegi oli minu

arusaam, et ta oli sinna tulnud Knu Seiu prast. Seiuoli pikk, sihvakas, heledate lokkidega poiss. AntsuLiisa ja Kaarli Oskar olid aga vist juba siis ksteiselesilma heitnud ja hiljem abiellusid. Neil oli mitu last,aga veel vanas eas lks Oskar teise naise juurde elama.

Jrjekordselt oli mul tunne, et Matu Marta onmaailma ilusaim tdruk, kui sitsime jalgratastegaKuressaarde. Nimelt toimusid igal aastal suured riietelaadad, need olid Tori je luhal, kus paiknes venesjaveosa. Sitsime koos Me Artur, Me Liisa,Marta ja mina.

Veel tahaksin mainida Saarekla isetegevust,mis toimus sja valminud uues koolimajas. Oli pea20-liikmeline segakoor oma kla inimestest,palju lisajudu tuli Saare Lastekodu ja koolittajatest, nende seast olid ka juhid.

Laulukoor 1936.aastal:

I rida vasakult: Pambu Linda, Tupe Veera,

misa tdi, juhendaja p. Kipper, Raja

Kummits, Kuke Tammiku Nasti, Tnava Veera

II rida vasakult: Antsu Liisa, Antsu Nadja,

Leemeti Alma, Lilleme Klavdia, ? , LiiaseSiina, ? , Otsa Mari, p. Marta Taal,

Tiigi Leena, Je Sohvi, Metsa Liini,

Unguma Laasu Alla

III rida vasakult: Liiase Sander, Uueaia Artur,

Rehe Hermann, misa sulane, Unguma

Sander, p. Ruumet, Torni Vassel

Oli nitering. Mngimas ja laulmas sai kidud Laimjalarahvamaja laval ja Krkveres, talvel mindi le merelastekodu hobustega. Olid toredad tegemised jakokkusaamised, vga kahju, et see on kauge minevik.

Selle 4-5 aasta sisse, mis jid kooli ja mobi-lisatsiooni vahele, mahub veel ks sndmus, see onleer Tornime kirikus. Olgugi, et see oli kiriklik

kombetalitus, jvad noored ikka noorteks ja lbu-sateks ja meenutuseks jb tkike ilusat aega elust.Leeri lpupeoks sain esimese heleda halli likonnaja kik, mis sinna juurde kuulub.

Selle aja sisse mahub veel ks vga suur jariskantne ettevtmine. Oma nu ja ju panid kokkukik isa vennad, lisaks rimees Aer oma sump-laevadega ning le Saare- ja Muhumaa tuntud kalurMadis Muul. Mootorpaadid olid nd juba ka isavendadel Juhanil ja Sandril. Koos veti pangalaenu ja telliti Rootsist kallid botengari mrrad. Nendega

polnud aga Luhina rannas midagi teha, kuna vajasidsgavamat ja avaramat merd. Nii algas rndaminemda Riia lahe poolset randa Sutu lahest, Abrukastkuni Srve sreni vlja. Viimane koht oli majakaall Sre klas, elasime hes klaperes. Abrukalpeatusime Abe perekonnas ja Salmel vist oli Rannapere. ks peatuskoht oli veel Kailuka koolimajajuures vikeses majakeses, mis kuulus tuntud laulu-meister Uustulndi lhedastele. Kailuka oli suur klaja seal elas Saaremaa kindlasti esimene miljonr, taoli saanud Ameerikast pranduse vi oli sealt ise ra

tulnud. Talle kuulus jahtlaev Krsa lahes, suurhollandi tpi veski, kus tnapeval asub puidu-


6/6

tkoda. Kodus oli moodne puhas laut tukarjaga,vga palju tst oli mehhaniseeritud. Tema pere-konnanimi oli End. Kohalikud mehed pdsid kavhesel mral kala, aga mitte selliste pnistega nagumeil. Kikide eelduste kohaselt oli pgikoht hea, agavga kva phjaga. Tol ajal aga pandi mrrad merrevaiadega ja need tuli kte rammuga pinnasesse taguda,mnele vaiale tuli isegi rauast ots klge panna.

Natukene mrra ehitusest. Oli pikk mrralina -tiivas. See tmmati meres sirgu, ks ots mere, teinemaa poole ja tiivase lemine osa kinnitati pinguletmmatud vaieri klge. Vaier kinnitati omakordavaiade klge, mis pidi mrda hoidma ka tormi ajal.Vaiade maasse lmist alustas suure puuvasaragakige pikem mees, tavaliselt Sander, siis ribu-rada pidiedasi, ks viimastest oli minu isa. Lina all oli kett, mislina phjas hoidis.Selle tiivase maapoolses otsas oli samal viisil kinni-tatud mrralinast kast, kastist omakorda oli ks

edasips, nn mrra saba, mis oli spetsiaalsete tke-tega. Nii see angerjas, sattudes vastu tiivast, liikuskalda poole. Sattus sinna kasti ja juhitigi mrrasabasse ja sealt ta paati raputati. Mletan, kskord eimahtunud kogu he mrra saak korraga paati, tuli tehateine reis. Teistes pgikohtades sellist nne poleolnud. Mned aastad tagasi kisin neid kohti levaatamas, kikjal on kalapk soikunud. Krsa otsaon kerkinud suur kalatstus, mis ttleb peamiselttraalidega ptud kala, rannakaluri saagid on jnudvga vikesteks.

Abruka oli vga hea kalapdmise koht, saarelilus loodus, vaikus ja rahu, hirved. Perekond Abe olinagu oma pere, aga linnaga ja kodustega hendusepidamine oli tlikas.

Vrdsed vimaluste poolest olid Ranna talu jaSre, aga Sre kla all oli meri vga tujukas,tekitades vahest kvad keerised, aga vga halvasti polekusagil linud.

Ja kuna lks hsti, siis olid meil tuleviku suh-tes suured lootused. Kuna mina olin tol ajal abso-luutne karsklane, siis oli plaan, et lhen Tallinna

autojuhiks ppima. Ju siis lhemal sellist vimalust eiolnud, samuti oli mul juba ajalehe reklaami aluselvastav kirjavahetus kimas. Vendadel oli kavas koososta veoauto, et sellega saaks kala laiali vedada.

hest sbrast tahaksin veel kirjutada, tema onUueaia Artur. Kui klas kamp mehi koos oli, siis meieArturiga laulsime vga palju. Teised lid kaasa, aga meolime eestvedajad. Laulude snad olid phe jnud, niiet kirjatkki pole tarvis olnud. Olid laulud naguPhjatuul, kus sees he laeva hukk ja meremehe

saatus, le 40 salmi. Arturile meeldis vga laulda laulupunasest roosist.Kui siiamaani on minu elu kulgenud ilma

suuremate mustade aukudeta, siis edaspidi lheb seeaina sngemaks, aga see on olnud minu saatus ja thtis

on seejuures see, et ma ikkagi veel elan. Aga kuipaljusid spru, koolikaaslasi, tkaaslasi ja lhedasiinimesi ei ole enam.

Suurriikide Saksamaa ja Venemaa vahelinesalajane sobing 1940.a. vttis meilt vabaduse. On mitmetiarutatud, kas oli ikka ige otsus meie president Ptsupoolt, et venelased sisse lasime ilma vastu hakkamata.

Pstsime paljude inimeste elu, kui aga oleksime vastuhakanud ja kaotanud, siis oleksid inimkaotused olnud veelsuuremad. Meie, lihtne rahvas muidugi nendest sobin-gutest ei teadnud, aga tulemus oli see, et vene sjavgikogu oma tehnikaga marssis, igemini sitis sisse. Algastohutu kiirusega baaside rajamine. Paljud inimesed saidtd ja kaunis head palka, aga meie elu le hakkas haenam otsustama kommunistlik partei ja korraldused tulidMoskvast. Lhimad sjavebaasid said Kigustesse,Kallemele ja Muhu Piirile, selliste vahemaadega tikitibaasidega tis kogu Saaremaa.

Rannas pidid paadid olema nummerdatud jakettide ja tabadega postide klge kinnitatud. Kik alusedpidid olema raudvrguga piiratud pritaalades. Kuikusagilt mujalt paat leiti, lhuti see pilbasteks. Suure merersed rannaribad tkestati okastraadiga, mere red riisu-ti siledaks ja piirivalve kontrollis, kas seal ei ole mingeid jalajlgi. Kardeti, et algab massiline pgenemine ja kar-deti diversante mere poolt. Esialgu venelased kladesse eitulnud, neil olid oma sjaveosade territooriumid, agahiljem hakati ka kladest head-paremat toidupoolistotsima, esialgu raha eest. Koledasti kardeti vastuhakku vi

diversiooni, igas klas vrvati usaldusvrne isik, keskandis ette iga viksemagi krvalekaldeMerel kimine oli lubadega ja range kontrolli all,

elu taandus rohkem maale oma maalapile ja kodule,inimesed muutusid ksteise vastu kinnisteks, kadusvastastikune usaldus, sest keegi ei teadnud, kes see nuhkklas vib olla. Kik sai teatavaks alles aastaid hiljem.

Vallamaja juures korjati jalgrattaid kokku, laaditihobuvankritele ja viidi kdi korras Kuressaarde.Roomassaare sadamas lmastati need traktori roomikuteall ja aeti merre. Mina registreerisin ka vallamaja juures, et

olen ratta ra toonud, selle asemel aga, et see kdihobusevankrile viia, istusin ratta selga ja sitsin koju. Viisin rattametsa ja peitsin risuhunniku alla. Samuti korjati kokkuraadiod, need olevat olnud linnas riiulitel, mni olevatisegi oma hiljem ktte saanud. Meil oli ka vike raadio,mul oli seina sees peidik, ilusasti tapeediga kaetud. Ja sealta oli, vhemalt minust ta sinna ji.

Nii algas esimene kokkupuude vene vimu allelamisega, alati tuli midagi varjata, midagi kombineerida,kedagi vihata, kedagi karta. Kogu unistustele oli korragakriips peale tmmatud ja see toimus ajal, kui kik hakkas

alles hsti minema, sest Eesti Vabariigi algaastad polnudsugugi kerged.

Jrgneb

Documents

Külaleht nr.9