Kärdla linna leht Talv 2010

Ü le aasta on möödunud ajast, mil alusta-sin koos meie linnaga uut teekonda. Täis töötahet seadsin endale ambitsioonikaid

eesmärke, sest suur oli ja on soov linna jaoks mi-dagi head teha. Usun endiselt, et kui väga tahta, on kõik võimalik. Idealistlik lähenemine elule? Kindlasti. Aga kui suurelt ei unista, siis ei täitu isegi väikesed unistused.

A jalehe pöördelt on võimalik lugeda, mida sel aastal koos heade kolleegide ja kaas-linlastega ära tegime. Pean etteruttavalt

ütlema, et Kärdla linna ametnikud kohanevad muutuva olukorraga kiiresti. Nendega saab ar-vestada.

K ui rääkida selle aasta õnnestumistest isiklikus elus, oli minu jaoks kõige oluli-sem see, et suve lõpus otsustas meie per-

re tulla veel üks poeg. Äraütlemata tore tunne on vaadata maailma läbi väikese inimese silmade. Kõik on uus ja huvitav ning maailm on veel nii ilus! Soovitan seda proovida kõigil, ikka uuesti ja uuesti, sest tihtipeale kipume unustama seda, mis on elus oluline. Armastust ei ole kunagi liiga palju ja meile on antud võime armastada.

A rmastust ja hoolimist teile kõigile, kallid kaaslinlased. Koos jõuame kaugemale ja seilame suurematel meredel!

M is ühendab Kärdla suviseid kohvikupidajaid, ajaloolise halulaeva ehitajaid, väike-

seid ujumishuvilisi, võrkpallureid, metsaomanikke, tõrvapõletajaid, all-veefotograafe, ehitajaid, klaveriõpila-si, ettevõtjaid, vabaühendusi, planee-rijaid, militaarajaloolasi ja paljusid teisi hiidlasi? Õige vastus on ühiste-gevus Hiiumaa integreeritud aren-gustrateegia rakendamisel. Stratee-gia kirjutati ava- ja eraõiguslike toi-mijate, vabakondade ja asjatundjate koostöös. Ei saa jätta märkimata, et see tegevuskava tunnistati tookord, 2008. aastal, Eesti paremuselt teiseks koos kolme lisamiljoniga Hiiumaale.

M ittetulundussektor ehk uud- selt vabakond on saanud Hiiumaal tõhusat toetust, et

toimida, kuid on ka ise pidanud pro-jektidesse panustama vähemalt 10%, mis projekti kohta võib kujuneda mit-mekümne tuhande krooni suuruseks summaks. Kuidas MTÜd hakkama saavad ja kuidas tagavad projektide nõutud omarahastuse, on valusad kü-simused. Omavalitsuste tugi on masu tõttu jäänud nõrgemaks või sootuks lõppenud, annetajadki on pigem taga-sihoidlikud. Kuuldavasti on nii mõnigi

GEORG LINKOV

Kärdla linnapea

94-aastane Salme Elgas: kallistage rohkem!Mis on Sinu elus esmatähtis?Sellel on ainult üks vastus: hingelähedane töö. Töö, milleks Sind siia ilma on saadetud. Minu jaoks oli see meditsiiniõe töö. Haiglatöös tuli üha enam veenduda, kui oluline on igale inimesele, et temast hooli-takse ja teda armastatakse. Ka kõige rängema diagnoosiga haige võis paraneda, kui tema voodi ääres oli armastust. Kui ta valu leevendas see, et ta oli kellelegi vajalik ja kallis. Õieti saab sooja ju ahjult ja kasu-kalt, aga inimlikul soojusel on suur lisaväärtus! Kui see on kadunud, on väga palju kadunud. Inimene, kes viriseb, ei õpi iial südamest naer-ma ega armastama. Rõõm ja õnn on need, mida haigused kardavad. Rõõmus inimene, kes hoolib endast ja teistest, ei jäägi haigeks.

Millise soovi või õpetuse tahaksid lehe vahendusel kaaslinlastele edasi anda?Kallistage! Gunnar Aarma ütles, et normaalseks päevaks vajame vä-hemalt nelja kallistust, kui tahad väga rõõmus olla, siis kaheksat kal-listust, kui neid on kaksteist, oleme juba väga tugevad ja õnnelikud!

Koos on tulusamMTÜ pidanud oma tegevust koonda-ma. Samas on LEADER käivitunud peamiselt tänu MTÜdele ja esime-se kahe aasta jooksul on vabakonnad koos omavalitsuste ja ettevõtjatega saanud toetusi ligi 17 miljonit kroo-ni, millest enamik on jäänud Hiiumaa ettevõtlusesse tasuna erinevate tee-nuste eest.

K aks aastat LEADERi taotlus-te menetlemist hakkab juba hiidlastele silma paistma.

K ärdlas, Hiiumaal ja Eestis-ki ei ole vist inimest, kes po-leks kuulnud kohvikutepäe-

vast – vähemalt mina pole sellist ini-mest kohanud. Kohvikutepäeva mõju ei piirdu vaid viieteistkümne kohvi-kuseltskonna lustimisega ühel päe-val, vaid on muutunud tõsiseks panu-seks Hiiumaa majandusesse. Arvu-tuslik tulu võib ulatuda 10 miljonini, kui liidame kokku külastajate jäetud raha poodidesse, majutusse, alalis-tesse restoranidesse-kohvikutesse, käsitööliste müügitulu, transpordi-le kulunud raha ja muud kulud, mis hiidlaste jaoks muutub tuluks. Seda ja mitut muud Hiiumaa turundusele suunatud projekti juhib Hiiumaa Tu-rismiliit.

P ublikule on teada suvised teat-rietendused vaataja jaoks uud-setes kohtades – elektrijaa-

mas, Tahkuna tuletornis – ning juba mitmendat aastat kokanduskoolitus ja PÖFF talvel. Ilma PÖFFita ei ku-juta talvist Kärdlat enam ettegi – neid projekte juhib MTÜ Arhipelaag. Selle talve uudis on talveteater Tahkunas, mis tõotab kujuneda põnevaks nii te-gijatele kui ka vaatajale ja toob loode-tavasti külastajaid ja sissetulekut tal-viselt unistesse majutus- ja söögikoh-tadesse. Arhipelaagi huvi Hiiumaa tapamaja tasuvusuuringu ja kohaliku toidu väärtustamise vastu on võrsu-nud mitmetest eelnevatest projekti-dest; LEADERi rahastusega on see

REET KOKOVKIN

Tegevuskeskuse juhataja

tegevus muutunud koostööks MTÜ-ga Hiiu Lammas ja Veis ning Hiid-laste Koostöökogu enda kohaliku toi-du edendamise tegevusega, mis kõi-gi eelduste kohaselt viib lõpuks täide kaua räägitud projekti Hiiumaa tapa-majast.

T eist aastat järjest on LEADER toetanud Kärdla põhilisi spor-diüritusi: ratsupäevi, võrkpal-

liturniiri, aga ka naisvõimlejate osa-lemist Tallinnas II CSIT-i maailma-mängude avatseremoonial, võimle-mispeol ja Hiiumaa noorte sportlaste delegatsiooni osalemist Läänemere saarte B7 mängudel. Hiiumaa spor-diühendused on saanud tuge, et tuua Hiiumaa ettevõtjatele külastajad ja sissetulek ning tutvustada sportlaste tugeva esinemisega Hiiumaad kauge-malgi kodusaarest.

J ärjest suureneb huvi projektide ettevalmistuse meetme vastu, kust järgmisest aastast saavad

toetust küsida peale avasektori ja va-bakondade ka ettevõtjad. Omavalitsu-sed on küsinud ja saanud tuge muu-hulgas Kärdlas ja Käinas kultuurikes-kuste projekteerimiseks, Emmaste on kavandanud Sõru muuseumi eks-positsiooni, Kõrgessaare vald projek-teerib uue teemapargi rajamist ja Pü-halepa vald tegeleb mitmete maa-ala-de arendamisega.

S eda loetelu võiks jätkata pi-kalt, sest hindamiskomisjoni ja PRIA on heaks kiitnud praegu-

seks 155 projekti, millest igaüks aitab kaasa Hiiumaa kogukonna arengule. Järgnevaks kolmeks aastaks, 2011–2013, tuleb põllumajandusministrilt Hiiumaale üle 24 miljoni krooni, mis jaguneb kuue strateegilise meetme ja rakenduskava elluviimise kulude va-hel, ja mille 2011. aasta esimene taot-lusvoor algab 10. jaanuaril.

T utvu Hiidlaste Koostöökogu kodulehega aadressil www.kogu.hiiumaa.ee

Aasta tegijad 2010SA Innove valis aasta parimaks karjäärinõustajaks Ülle Sooniku ning parimaks nõustamiskeskuseks HUPS-i.

Heli Martin – imeline vanaema

Timo Lige – aasta õpetaja

Laine Mägi – aiandusklubi eestvedaja, tunnustatud vabariikli-kul konkursil „Aastad täis sära ja väärikust“

Anne Rajang – tunnustatud maavalitsuse tänukirjaga pika-ajalise pühendumise ja panuse eest eakate ühistegevusse

Anu Pielberg – kodanikupäeva aumärgiga tunnustatud

Silvia Teras – „Hea eeskuju 2010“ konkursil 20 tegusa noore seas ära märgitud

Helgi Põllo – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auhinnatud pärandikandja

Aune Ork ja Stanislav Sarkovski – maakonna teeneteplaati-de saajad

Reet Koppel – kooliteatrite festivalil näitlejapreemia võitja

Lea Kallas – tunnustatud sotsiaalministeeriumi tänukirjaga vabatahtliku töö eest

Salme Elgas tuli Hiiumaale 1958. aasta märtsis ja asus tööle Hiiumaa haig-lasse oma unistuste ametisse: meditsiiniõeks. 1994. aastal jätkas oma tööd diakoonias ning 1996. aastast juba südametoas. Pärast pikki pühendunud ja südamega tehtud tööaastaid valiti ta 2004. aastal Kärdla linna aukodanikuks.

AEG ANDA ARU...Linnavalitsuse jaoks algas aasta

suurte muutustega: sama töö pidi ära tegema vähem inimesi. Muutus linna-valitsuse struktuur ja mõned inimesed koondati. Samas jätsime alles Kärdla noortekeskuse, millel oli enne viimaseid valimisi likvideerimise oht. Aitasime nu-kuteatril kolida vanasse linnavalitsuse majja ja võtsime palgale ühe teatritöö-taja. Uude majja otsisime allrentnikke. Oma büroo seadis sisse ettevõte Mul-gi Reisid. Läbirääkimised käivad veel kahe soovijaga. Suurim muutus teenus-te pakkumises oli koduteenuse osuta-mise üleandmine sotsiaalkeskusele.

Valmistasime ette projekti, et taot-leda raha Kärdla sadama ehitamiseks. Taotlus esitati augustikuus piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prog-rammi. Sadamaprojekti eesmärgiks on mereturistidele välja arendada ja käivi-tada atraktiivne väikesadam ning välja arendada sadamapiirkond nii, et seda saaks aastaringselt kasutada. Paral-leelselt taotluse esitamisega valmistati ette suurejoonelist meediakava, et anda fooni sadamaehitusele ja informeerida avalikkust sadama vajalikkusest. Taot-lus on praegu EAS-is menetlemisel.

Suvel said parandatud Pae, Kabeli ja Kopli tänava augud. Teid parandada ja asfalteerida on väga kallis ning selle-pärast peab linn tegema pingerea töö-de kohta, mida ta suudab teha. Augud parandati kaasaegse lappimismasina-ga, järgnesid pindamistööd. Eha täna-va valgustus sai rekonstrueeritud lõi-gul Heltermaa mnt – Hiiu tänav. Sinna pandi maha uus kaabel. Rootsi tänavale lasime paigaldada uue tänavavalgustu-se toitekaabli. Kuna raha oli vähe, jäid seal esialgu püsti vanad postid vanade valgustitega.

Kultuurikeskus oli olukorras, kus oli piinlik üritusi korraldada, kuna venti-latsiooni polnud. LEADERi program-mist saadud raha eest tegime ära ehi-tusprojekti ja suvel hakkasime tualett-ruume rekonstrueerima. Ehituse jaoks saime raha regionaalsete investeerin-gutoetuste andmise programmist. Sai-me kultuurikeskust osaliselt soojusta-da. Kultuurikeskuse pööningule, pea-miselt raamatukogu lugemissaali peale, pandi üle 90 kantmeetri puistevilla. Sel-le tulemusel vähenesid kultuurikeskuse küttekulud.

Mängudemaja jõusaal vajas uuen-duskuuri. Lisaks põrandaremondile oli vaja uusi seadmeid. Usaldasime töö Round Table Hiiumaa MTÜ-le. Linna-valitsus andis omafinantseeringu kat-teks 10% projekti kogumaksumusest. Uus jõusaal avati novembri lõpus ja lin-narahvas saab nüüd seda külastada.

Sellel aastal sai koostöö kolmanda sektoriga täiesti uue hingamise. MTÜ-d tulid välja heade ideedega ja linn toetas neid omalt poolt.

Aasta jooksul oleme teinud tööd, et rajada II maailmasõjas hukkunud hiid-laste mälestusmärk. See toimub koos-

töös MTÜ Vabadusvõitlejate ja Repres-seeritute Hiiumaa Ühingu, kultuurimi-nisteeriumi ja kaitseministeeriumiga. Mõlemad ministeeriumid eraldasid mä-lestusmärgi toetuseks suure summa. Tänu nendele rahadele on aasta lõpuks ettevalmistatud ehitusplats, tehakse tööd skulptuuri ja kividega.

Laste ja noorte valdkonnas taotlesime LEADERi programmist raha Kärdla ran-natingimuste parendamiseks. Projekti ra-hadega uuendati rannavõrkpalliplatsi in-ventar ning platsile toodi kvaliteetset lii-va. Väikelastele paigaldati kaasaegne kiik, samuti paigaldati viis uut pinki. Lisaks sai rand juurde uue välikäimla.

Suve alguses esitasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse taotluse, et renoveerida Kärdla laste-aia hooned vähese energiakasutusega hooneteks. Projekti eesmärgiks on re-konstrueerida lasteaia sõimerühma ma-jad. Taotluse menetlusprotsess on pikk ja lõplikud vastused pole tänaseks veel laekunud.

Oleme tundnud muret Kärdla laste-aia torustike pärast. Aastate jooksul on torustik mitmest kohast roostetanud ja lõhkenud, vahetatud on ainult üksikuid lõike. Septembris esitasime taotluse re-gionaalsete investeeringutoetuste and-mise programmi. Hetkel taotlust me-netletakse.

Ka sellel aastal toimus lastefestival. Koostöös kultuurikeskusega viisime läbi Hiiumaa laste ühismaalimise päeva Kärdlas, kus osales üle 60 lapse ja noo-re koos juhendajatega. Tööde temaatika ringles seekord Hiiumaa kui meresaare kultuuri ja kommete ümber. Valminud töid eksponeeriti linnavalitsuse-esisel platsil. Lastefestivali korraldamist ra-hastati LEADERi programmist.

Suvel korraldas linnavalitsus Hiiu-maal rahvusvahelise võrgustiku B7 noortekohtumise. Kokku said 81 noort koos noortejuhtidega Gotlandilt, Ölan-dilt, Ahvenamaalt, Rügenilt, Saare-maalt ja Hiiumaalt. Ligi nädala jooksul räägiti elust saartel ja Euroopa Liidus. Noortekohtumise põhirahastuse saime programmist Euroopa Noored.

Linnavalitsus toetab omafinantsee-ringu ulatuses MTÜ Jalgpalliklubi Kärd-la Linnameeskonna projekti, mis pärast tehismuruga jalgpalliväljaku rajamist looks noortele tingimused aastaringseks jalgpalliharrastuseks, projektiga taotleti LEADERi programmist raha projektee-rimistöödeks. Tehismuruga jalgpalliväl-jak rajatakse pärast sobiliku rahastus-programmi leidmist.

Aasta jooksul tegime palju tööd linna arengukavaga. Muutsime arengukava struktuuri, koos käisid teemagrupid, si-sestasime dokumenti uusi ja huvitavaid ideid. Endiselt on linna prioriteediks sa-dam rekonstrueerida. Järgmine priori-teet on Kärdla sotsiaalkeskuse laienda-mine ja/või uue hoone ehitamine. Sügi-sel avalikustati arengukava, mis tõi kaa-sa üle 100 muudatus- ja täiendusettepa-

neku. Viimane tingis vajaduse arengu-kava protsesside tempot pisut aeglusta-da, et jõuaks ettepanekud läbi töötada ja nendega arvestada.

Linna üldplaneeringu koostamine hakkab lähenema lõpule. Oleme kor-raldanud avaliku koosoleku, lõppfaasis on seletuskirja koostamine ning tee-makaartide korrigeerimine. Loodame 2011. a esimeses pooles tööga lõpetada. Detailplaneering hõlmab üldpilti sel-lest, kuidas linna territooriumi tulevi-kus planeeritakse.

Praegu koostatakse Pargi 3 kinnis-tu II osa detailplaneeringut. Planeerin-gut kooskõlastatakse siseministeeriu-mis. 2011. a alguses soovime avalikustada detailplaneeringu ning eeldatavasti keva-de alguses kehtestada. I osa on kehtesta-tud seoses mälestusmärgi rajamisega.

Kevadel alustasime Kärdla linna ter-viseprofiili koostamist. Terviseprofiilis seati visioon, kaardistati üldised tervi-seprobleemid ja vajadused ning tööta-ti välja võimalikud lahendused Kärdla elukeskkonna ja linnaelanike tervise-seisundi parendamiseks. Valminud pro-fiili tulemusena on meil täna võimalik taotleda maakonda eraldatud rahasid.

Soovisime muuta linna kodulehekül-ge. Tahtsime, et uus kodulehekülg oleks lihtsama struktuuriga, erinevad teemad kergemini leitavad kui eelmisel. Riik alustas möödunud aastal omavalitsuste kodulehekülgede „korrastamist“, tööta-des välja lihtsat struktuuri, mis oleks so-bilik kõigile. Linnal on esialgu plaan hoi-da uus kodulehekülg töös seni, kuni riik on näidiskodulehekülje valmis saanud.

Aasta jooksul on toimunud mitmeid üritusi. Koostöös Eesti Linnade Liiduga toimusid Kärdlas novembri algul linna-de ja valdade haridusjuhtide õppepäe-vad, milles osales 30 haridusametnikku.

Mai lõpus käis linnavalitsuse delegat-sioon külas Kärdla sõpruslinnas Nor-rtäljes. See oli esmane kohtumine nii linnapeale kui ka mitmele ametniku-le. Norrtäljes kohtusime linnapea Nils Matssoni, volikogu liikme ja UBC hari-duskomisjoni esimehe Kurt Pettersso-ni ning arendusametniku Anne Pajula-ga. Sõpruslinna külastust finantseerisid ametnikud ise.

Linnavalitsuse töötajatele ei olnud aastaid toimunud ühtegi ühiskoolitust. Samas peab iga inimene tööalaselt are-nema. Taotlesime raha struktuuritoe-tuste meetmest „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulun-dusühingute töötajate koolitus ja aren-damine“ ja septembrikuus toimus lin-navalitsuse töötajatele, volikogu ja va-litsuse liikmetele ning allasutuste juhti-dele meeskonnatöö koolitus. Koolitusel osales 33 inimest.

Novembris kuulutasime välja Vabri-kuväljaku hoonete ideekonkursi. Kon-kursiga loodame saada ideid, kuidas ka-sutada kalevivabriku meistrite elamuid (Vabrikuväljak 4 ja 6). Konkurss lõppes 15. detsembril.

LEADERi programmist oleme saa-nud positiivse vastuse, et korrastada linna infotahvlid. Projekti käigus raja-takse ja/või korrastatakse 5 linnas asu-vat infotahvlit. Uus infotahvel paiguta-takse Selveri parklasse, uuendatakse Käina mnt, Kõrgessaare mnt, Helter-maa mnt ja Keskväljaku parklas asu-vaid kaarte. Lisaks koostatakse Kärdla infotrükis inglise, saksa ja soome kee-les.

Kevadel tehti linnavalitsusele ettepa-nek osaleda projektis Isle-Pact. Projek-ti teema on propageerida säästvat ener-giakasutust ning tulemuseks koostada Hiiumaa säästva energia tegevusplaan Ühtlasi ühines Hiiumaa saarte pakti-ga, millele kirjutas detsembris alla Hiiu-maa Omavalitsusliit.

Oleme valmis ka euro tulekuks. Vo-likogus menetletav 2011. a eelarve on koostatud nii kroonides kui ka eurodes. Juba 1. juulist alates oleme väljastanud arveid kahes vääringus. Kärdla linnavo-likogu ja Kärdla linnavalitsuse õigusak-tides on tehtud vajalikud muudatused ning nendes kehtestatud summad üm-berarvestatud eurodesse.

Vaadates tagasi, võib aastat pidada kordaläinuks. Aktiivsemalt hakati pro-jekte kirjutama nii linnavalitsuses kui ka allasutustes. Siinkohal soovin täna-da linnavalitsuse meeskonda koos all-asutuste töötajatega, koostööpartne-reid ning kõiki kaaslinlasi, kes ideed teoks on teinud ja linnaelu värvikamaks muutnud! Meil on koostööaldis kogu-kond ja see on väga oluline.

Kärdla on meie ühine linn. Juhtigem ja arendagem seda siis ühiselt!

GEORG LINKOV

Kärdla linnapea

Aasta tegijad 2010

Foto

: Urm

as L

auri

Foto

: Tuu

li Ta

mm

la

Linna sponsor 2010: Enn Kunila

Aasta ema 2010: Aivi Telvik

Linnapreemia 2010: Milvi Tikka

Linnapreemia 2010: Jaanus Berkman

Aasta majandaja 2010: Tiina Hinno

Kärdla Lasteaed, Tiina HinnoLasteaial on seljataga pikk ja töine aasta. Kuidas hindate oma viimaste aastate töid ja tegemisi?

Kärdla lasteaed esitas sellel aas-tal haridusministeeriumile 2006.–2009. õa sisehindamise aruande, mille tagasiside oli väga positiivne. Lasteaia õppekava toetab õues õp-pimist. Olulisel kohal on õueõppe ja keskkonnakasvatusega seotud tegevused, üritused ning rahvaka-lendri tähtpäevad, mida viiakse läbi õues. Projektidena toimuvad õppe-käigud õpperadadele, parki, met-sa, Palade ja Ristna looduskeskus-tesse. KIK-i projektide toel on kas-vanud õues õppimist, keskkonda ja tervist väärtustav käitumine. Kärd-la lasteaed on alates 2010. aasta juu-nist liitunud ka Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga.

Kui vanad on kõige pisemad mudilased, kes lasteaias käivad?

Kuna riik on meile ette seadnud piiri, siis kõige nooremad on aasta ja kuue kuu vanused lapsed. Sellises vanuses lapsi on meil praegu kolm.

Kärdla Avatud Noorte-keskus, Merle Salusoo ja Ulvi SedrikSeda aastat on iseloomustanud tihe koostöö nii allasutuste kui ka MTÜ-de vahel. Millised ettevõt-mised noortekeskusel oma part-neritega algavad või on käsil?

2010. aastat võib noortekeskuse seisukohalt nimetada üllatavalt töi-seks ning edukaks aastaks. Meil õn-nestus erinevatesse fondidesse kir-jutada kaheksa projekti ning saada 174 000 krooni lisaraha noortega te-gelemiseks.

Meie majja seadis end selle aas-ta suvel sisse MTÜ Hiiumaa Mude-liklubi. Meie maja ühte ruumi ka-sutab MTÜ Hiiumoto MK ja sügi-sest alustasime tihedamat koostööd MTÜ Hiiumaa Militaarmuuseumi-ga. 16. septembril 2010 sõlmiti Ees-ti Noorsootöö Keskuse (ENTK) ja MTÜ Eesti Avatud Noortekeskus-te Ühenduse vahel leping, millega arendatakse noorsootöö kvaliteeti.

Toetatakse huvitegevuse korral-damist noortekeskuses, tööelu tut-vustavate tegevuste läbiviimist ning hankes osalevate noortekeskuste juurde kogukonna arengut toetava-te noorte omaalgatuste fondi (NAF) loomist. Kärdla ANK osales han-kes ning valiti teenuste käivitajaks. Tänu sellele sai Kärdla ANK võima-luse kaasata oma tegevustesse roh-kem noori ning koostöös MTÜ Hiiu-maa Militaarmuuseumi ja Ain Tä-histega korraldada Kärdla Noorte Tehnikaringi OÜ Mameta H ruumi-des. Ring toimub igal esmaspäeval algusega kell 18. Järgmistel aasta-tel loodame samas hankes osaleda ning uusi noorte endi algatatud hu-viringe käivitada.

Kärdla Turg, Milvi SoodlaKuidas masu turu tegemistele on mõjunud?

Need, kes kauplesid enne masu, on alles ka praegu, ja uusi tegijaid on juurde tulnud, näiteks loodustoo-dete müük ja HotDog Express.

Millist kaupa turult kõige enam otsima tullakse?

Arvame, et rahvale meeldib turul väga. Praegu ostetakse hästi pal-ju talvekaupa (jopesid, saapaid, vil-laseid sokke, kindaid, mütse, villast lõnga, küünlaid ja lastele mänguas-ju) ja palju muud, mis sobib jõuluva-na kingikotti. Populaarne kiosk on Kalaäri. Kutsume kõiki külastama meie turgu! Loodame meelitada tu-rule uusi huvitavaid kauplejaid.

Soovime kõigile rahulikke jõule ja ilusat aastavahetust!

AASTA KOKKU!

STABIILSUS = EDUKUSAgur Nurs, kuidas möödus 2010. aasta M ja P Nursti jaoks?

Suuremate muudatusteta. Meil olid samad müügitulemused, mis 2009. aas-tal, käive oli toona 88 miljonit, kasum 3,7 miljonit, ja tänavuse aasta numbrid ki-puvad tulema samasugused. Ka töötaja-te arv jäi samaks: 122 inimest.

Stabiilsus antud majandusolu-korras tähendab edukust?

Jah, nii võib öelda küll. Arvan, et võti peitub koostöös. Meie turuks on stabiil-sed Skandinaavia maad ning kõik part-nerid on alles. Teeme koostööd kohalike plastifirmadega. Suuremõisa Ametikool koolitab meile plastitöötajaid, ehkki sel aastal uut rühma ei avatud, aga eks tu-levikus jälle.

Põhitootmine asub Kärdlas, enamik töötajaid elab seal. Oleme hetkel suu-rim tööandja Kärdlas. Linnavalitsusega on suhted head olnud, nii palju kui ühe ettevõtte ja linna vahel läbikäimist on.

Kärdla Muusikakool, Mart RootsKus ja millal võib muusikakooli õpilaste kontsertidest osa saada?

Õpilased annavad igakuiselt esi-nemispraktika kontserte muusika-kooli saalis.

Oktoobris esineti sügiskontserdil. Kooli orkester ja kooriklass astusid üles suvisel Hiiumaa laulu- ja tant-supäeval Orjaku sadamas, klaveri-osakonna õpilased esinesid Kärdla IX ühismaalimisel ja osalesid R. To-biase nim klaveriõpilaste konkursil. Viiuliosakond korraldas kevadkont-serdi, milles osalesid lisaks viiuli-õpilastele ka klaveri- ja lauluõpila-sed. Kooriklassi ja puhkpilliõpilased ning kooli õpetajad osalesid 2. üles-tõusmispühal kontserdil „Kas sa ei iial küsi: miks siin kõik nõnda on...“. Kooriklassi õpilaste kontsert toimus Pikas Majas.

Uuel aastal on plaanis jätkata esi-nemispraktika kontserte. Kool tä-histab oma 50. tegevusaastat kont-serdiga ja vilistlaste kokkusaami-sega, võimalik on esinemine Kärd-la kultuurikeskuses mõnel suure-mal tähtpäeval. Muusikakooli süm-foniett, mudilaskoor ja kammerkoor valmistuvad suviseks XI noorte lau-lu- ja tantsupeoks.

Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS, Margit KagadzeMilline tuleb 2011. aasta HUPS-is?

2011. aasta on kuulutatud vaba-tahtlikkuse aastaks ning HUPS-i vahendusel on plaanis tuua saare-le 5–6 vabatahtlikku, kes leiaksid rakendust noortekeskustes ja koo-lides, kuid miks ka mitte lasteaeda-des, eakate päevakeskustes või hoo-pis spordisaalis uute alade tutvus-tajatena. Hetkel on veel viimaseid kuid Hiiumaal HUPS-i vabatahtlik teenistuja Tirstan Andres Sanzes, kelle peamiseks kireks on saanud hispaania keele ja kultuuri tutvusta-mine ning noorte vahetusprojektid (nt Prantsusmaaga, Narvaga). Meie tegemistest saab lugeda rohkem ko-dulehelt www.hups.ee.

Hea Kärdla linna elanik, hiidlane! Oleme teie teenistuses!

Kärdla Sotsiaalkeskus, Elle VoolmaKellele ja milliseid teenuseid sotsiaalkeskus pakub?

Sotsiaalkeskus koosneb täna kol-mest üksusest. Lastekeskus, kus osutatakse päevahoiuteenust puue-tega lastele ja kus toimib ka Kärd-la ühisgümnaasiumi toimetuleku- ja hooldusõpe. Tegevustuba ehk eri-hoolekandeteenused psüühilise eri-vajadusega kliendile.

Täna osutame kolme teenust: igapäevaelu toetamise teenust, töö-tamise toetamise teenust ja toeta-tud elamise teenust. Samuti paku-me koduteenust, mis hõlmab eaka-mate inimeste abistamist ja toeta-mist nende kodudes. Meie klienti-del on võimalik meie juures ka veel pesu pesta ja duši all käia. Infot meie tegemiste kohta saab lugeda meie äsja tööle hakanud kodulehelt www.sotsiaalkeskus.ee.

Millised on unistused edaspidiseks?

Esmajoones unistame kaasaeg-sest töökeskkonnast ja kaua räägi-tud uuest Kärdla sotsiaalkeskusest.

Teenused, mis annaksid Kärdla elanikule turvatunde tuleviku ees, vajavad kohta, kus neid osutada.

Tänasel hetkel tunneme puudust kõige enam päevakeskusest, kus puuetega inimesed saaksid koos käia ja leida uusi tegutsemisvõima-lusi.

PÜHENDUMINE KÄRDLALE JA HIIUMAALEKärdlale ja Hiiumaale pühendunud näitused toimuvad loomulikult tänu sellele,

et Kärdla linn on aastaid kultuuriline olnud. Küllap selleks, et oleks tagatud järje-pidev koostöö võimu- ning vaimukandjate vahel. Väikelinna looduslikku aurat on ju hädasti vaja omapärase loovusega hoida.

Oli taas kunstirikas aasta nii näituste kui ka vaatajate poolest. Hetkel saab veel vaadata HiKu III suurnäitust, mis koondab Hiiumaa loovisikuid mitmest vallast.

2010. aastal toimus Kärdla kultuurikeskuses 13 näitust. Lisaks 3 näitust Hiiumaa haiglas, kus aastatel 2007–2010 olen korraldanud ja kujundanud 12 näitust. Lisan-dub veel koostöös HiKuga Hiiumaa kunstnike ühisnäitus Saaremaal. Seega korral-dustöö haaras sel aastal 17 näitust.

Lisaksin rõõmuga veel Kärdla linna korraldatud Hiiumaa laste ja noorte 9. ühis-maalimise, sest 6 valminud kuubikut olid Kärdla keskväljakul ülinähtavalt eksponee-ritud. Seda juunist novembrini, nii et kunstitööd said palju tähelepanu nagu alati.

Varjamata omaloomingu esmaväärtust, väärib olnust esiletoomist näitus „Valik moodsa kunsti klassikat Enn Kunila kogust“, kus 8.–12. märtsil oli eksponeeritud 14 maali kuuelt eesti kunsti tippmaalijalt. Väljastpoolt nimetaksin veel Maris Vahteri näitust „Lõks“ (6. september – 4. oktoober). Muidugi ka Muhu- ja Saaremaa kunst-nike esimest ühisnäitust Hiiumaal Kärdlas (1.–30. november).

Ent eelkõige pean vajalikuks luua esmavõimalused nii noortele kui ka vanadele loojatele Hiiumaal.

Selleks et omakultuuri kasvupind püsiks. Seetõttu tõstaksin esile Kärdla kultuu-rikeskuse kunstiringi ja maaliateljee järjepidevaid näitusi. Samuti alati maikuus toi-muva Kärdla linnale pühendatud valiknäituse, mis sel aastal oli pealkirjaga „Pü-hendumine“.

Mõtlesin siinjuures, et uhiuus kultuurihoone samas asupaigas oleks tuhmuma-tuks kultuuripärliks kõigile tegijaile üle aegade. Neilegi, kes täna Kärdla huviringi-des ennastületavalt askeldavad, neid on üle kolmesaja.

Hiiumaa haiglas on veel vaadata Tuuli Tammla fotod „Neli aastat sekundis“, mis on sealse keskkonnaga tasakaalus. Haiglanäitustega peaks ilmtingimata jätkama ka uuel aastal, kuna koht on tänuväärne.

Toonitaksin sooja tähelepanu saanud Hiiumaa kunstnike ühisnäitust „Elav päri-mus“ naabersaarel Kuressaare Raegaleriis (15. oktoober – 10. november). Sellepä-rast, et mõlemad pooled on ühel meelel, et üks arenguvõti peitub saarte ühisnäitus-tes lähemal ja kaugemal.

Soovin südamest, et 2011. aastal läheb juba nõnda, et igaüks võib taevas märgata kunsti, sest kunstinäitused ongi nagu aeg-ajalt selginev taevas. Pilved on vaid taeva eesriideks, et nähtamatult toimuv saaks ometi reaalselt toimivaks, nii õnnes kui ka mures. Olgugi et vahetevahel on hea, kui on halb.

Tavapärase kõrval saab Kärdlas jätkuvalt imetleda Eesti ruumikujunduse tipp-näiteid ja Kärdla sõpruslinnas Sillamäel võib nautida hiiu kunsti praegust head seisu. Mõlemad näitused on kavas veebruaris ning Sillamäe näitus toimub lahkes koostöös HiKu ja Hiiu Maavalitsusega. Muuseas kunstinäituste vahetamine Silla-mäega sai alguse 1996. aastal. Möödapääsmatult vajalik on korraldada Hiiumaa las-te ja noorte 10. ühismaalimist, et tulevik hoitud oleks. Maaliateljee teeb teistkordse näituse lummavas Tahkuna tuletornis ning oodatud on üha täienev kultuuriplaka-tite näitus.

Näituste aegades saab kokkuleppeid veel teha ja sooviks näha uusi kooslusi. Näi-teks kunstnike grupinäitusi (2–3 autorit koos).

Aeg kaob, kuid möödunud aastate näituseelu jäävad mäletama fotod, plakatid, kataloogid, ajaleheartiklid. Olles kujundanud 227 näitust, usun ning loodan, et tõeli-sed kunstinäitused on argielus üheks emotsionaalseks varjutaustaks. Selliseks, mis hellitab hiidlaste meeli hingelist tasakaalu säilitades igapäevatöö kõrval. Teadagi, et Hiiumaa ei saa läbi Kärdlata ja muidugi vastupidi. Põhiline, et hoiaksime oma inimesi!

OTT LAMBING

Kärdla Kultuurikeskuse näituste kuraator

TIINA KAEV

Tt-stuudio looja, õpetaja, koreograaf

ON VAIMUERKSUST VANEMASKI EASHiljutisel Kärdla pensionäride aasta-

koosolekul tõdesime taaskord, et aktiiv-sete, nn sädeinimeste tegevus tõmbab kogukonda kaasa argielu sisukamaks muutmisel.

Viimasel paaril aastal oli Kärdla ea-kate huvialaseid tegevusi hiidlase vii-si härgudamas ja koosidamas nõukogu koosseisus Agnessa Saar, Anne Rajang, Mare Karavin, Elve Murro, Milvi Jala-kas, Urve Merendi, Ly Stomma, Lembit Sauer ja Leo Kaldma.

Nüüd osutusid linna pensionäride nõukogusse valituks Agnessa Saar (esi-mees), Milvi Jalakas, Mare Karavin, Eha Karm, Aili Kibuspuu, Elve Murro, Ülo Pere, Urve Merendi ja Tiina Tikka.

Pikaks läheks kirjeldus kõikidest hu-viringidest ja tegutsemistest. Üks tun-tumaid on klubi Elurõõm eesotsas Elve Murroga. Aiasõpru koositab Laine Mägi nii hästi, et sai ka vabariikliku tunnus-tuse. Siis ammu tuntud Kohvitantad ja

mitmed huviringid, samuti vestlustee-mad alates tervishoiust, kultuurist, kir-jandusest kuni kohtumiseni poliitikute-ga. Kevadel peeti pidu koos Boris Leht-laanega. Saadi kokku Riia eakaaslaste-ga ning külalistega Norrtäljest. Ise rin-geldi muidugi kodusaarel ja võeti osa maakondlikest üritustest. Pikim ots sai tänavu tehtud Kesk-Eestisse.

Mainimata jääb paljutki. Tegelikult ju paljusid vanureid kõik need üritused ei huvitagi. Eelkõige ollakse rinnutsi ar-gielu muredega. Elu tahab elamist ja kindlasti leiame hingerõõmu kallite jõu-lupühade ajal. Rahalist tuge sai pen-sionäride nõukogu ausalt öeldes küll vähem kui küsisime, nõnda et 20. det-sembriks määratud jõulupeo lauale jäid jälle praed tellimata. Aga see peaks ole-ma olukorda arvestades vabandatav. Oleme ju linnaelu juhtimise problee-midega kursis lausa otsekontaktidega. Seda võimaldavad regulaarsed infotun-

nid volikogu esimehe ja/või linnapeaga.Mõistame, et kohalik võim riigisea-

duste vastu ei saa. Äsjasel infotunnil näiteks läksid kuulajad häälekaks prü-giveo korra asjus. Uus kord nuhtleb pa-raku just korralikke prügisorteerijaid.

Hooldekodu asjus on pensionärid oma arvamuse öelnud. Tohvril võib olu-kord paraneda, kuid vajalik koht peaks ka Kärdlas olema. Tervitame samme selles suunas, aga enne lõppeb eakate ajalimiit otsa. Meie elame oma vajadus-tega nüüd ja praegu. Selles mõttes teeb meile pühade rõõmu tore mõte muuta senise eralasteaia Mõmmi maja Mum-mi pansionaadiks. Ole tubli, Elle Üksik! Me usume su heasse ideesse nagu sa isegi. Selle täidemineku ehk jõuame ära oodata. Igal juhul oleks ka pool muna parem kui tühi lubaduste koor.

Hoiame pöialt ka linnavõimu ja Hiiu-maa haigla koostöö süvenemisele. Juba sõna – hooldushaigla – pakuks uusi või-

malusi. Kõige taolise üle on mõttema-terjali nii poliitikutel kui ka majandus-meestel.

Ja oi, kui tore! Pühade ajal vaata-me „Jõulutunnelit“, mis kogub vahen-deid meie haigla kompuutertomograafi jaoks. On see „riistapuu“, muide, minu-legi seni Tallinnas vajalikuks osutunud.

Püüdkem siis olla ikka vaimuerksad ka kõrges eas! Igaüks omal kombel ja moel: kes lähedaste keskel, kes pidu-del või jõuluteenistustel pühakodades. Ära peame aga saatma seekord mitte ainult mööduvat aastat, vaid ka meie head Eesti krooni. „Vähe meitele mai-dad pihustati, aga seda armpsam olli,“ lausuks seepeale hiidlase kombel. Jee-me lootma, et nee uued sendid meite va-nade sörmede vahelt tükkis ee äi pudi-seks.

Rõõmsaid pühi kõigile kohvilähker-lastele!

VALTER VOOLE

TIINA TANTSUSTUUDIO 2010. a reisidest

Tiina Tantsustuudio (Tt-Stuudio) koondab noori inimesi, kellel on kirg tantsu vastu ja kes armastavad laval rambivalguses seista. Tähtsaimad oma-dused tantsuperre kuulumisel on tahe ja pühendumine. Tiina Tantsustuudio ees-märgiks on Kärdla lastele ja noortele pakkuda võimalust tegeleda meelepära-se huvitegevusega, et noortest arenek-sid särava naeratuse ja ilusa rühiga ene-sekindlad ja väljendusrikkad inimesed.

BELGIA2008. aasta juulis esindas Tibi Tiina

Tantsutrupp Eestit Belgias Tieltis, kus toimusid viie sõpruslinna ühised Euroo-pa pidustused, mis olid pühendatud Eu-roopa ühtsusele ja sõprusele. Sel aastal juba viiekümnendat korda. Kokku osa-les 27 Euroopa Liidu liikmesriiki, igast riigis üks kollektiiv.

Eesti osales esimest korda. Rahvus-vahelisel suurüritusel oma kodumaad esindada on suur au, millest ei osanud meist keegi unistadagi. Kõige tähtsam sündmus pidustustel oli läbi linna tant-siv rongkäik. Teekonna pikkus oli kaks kilomeetrit, mis tuli läbida tantsides.

„Olen näinud tantsijatel rakkus jalgu, aga käsi varem mitte!“ Tibi Tiina Tant-sutrupp esitas tunni aja jooksul kogu aeg liikudes suurte lehvikutega tantsu-numbri „Sunrise“, mida tantsiti tuulega võideldes 38 korda järjest. Seda kajasta-ti ka Belgia ajakirjanduses kui üht rong-käigu atraktiivsemat etteastet.

Lisaks rongkäigule anti ka pooletun-nine kontsert tänavalaval. Elamus oli elamine kloostri söögitoas, kus maga-misasemeteks kanderaamid. Kuna nii kaugele juba mindud, siis teel Tielti ja tagasi külastasime ka mõningaid vaa-tamisväärsusi Saksamaal ja Belgias. Meeldejäävamad neist olid Mini-Eu-roopa teemapark Brüsselis ja Han-Sur-Lesse karstikoopad.

ISTANBULKäesoleva aasta juulis kuulus Tibi Tii-

na Tantsutrupp aga Eesti delegatsiooni, mis sõitis 2010. aasta kultuuripealinna Istanbuli rahvusvahelisele noortefes-tivalile esindama Eesti nüüdistantsu. See tantsukategooria oli festivali pika ajaloo jooksul esmakordne. Osalejaid oli Jakuutiast, Pakistanist, Liibanonist, Gruusiast, Marokost ja mujalt. Euroo-past olid peale eestlaste veel norrala-sed, venelased, ungarlased ja kreekla-sed, ülejäänud kõik Aasia maadest. Vas-tuvõtjad majutasid meid kolmetärniho-tellis kesklinnas.

Kontserdid toimusid Uus-Istanbu-li peaväljakul, kuhu oli püstitatud suur lava. Suur au oli üles astuda festivali lõ-petaval galakontserdil. Vaba aeg oli si-sustatud Istanbuli peamiste vaatamis-väärsuste külastamisega: Sinine mošee, Topkapi palee, Mini-Türk, maa-alune veereservuaar ja laevasõit Euroopa ja Aasia vahel imekaunil Bosporuse väinal.

LÄTIMöödunud oktoobris käisime külas

lõunanaabritel Lätimaal. Riias toimus kultuurikeskuses VEF noortefestival. Tiina Tantsustuudiost sõitsid Riiga I ja III rühm, kus tantsivad tüdrukud III–V klassist, kokku 32 tantsijat. Reis kestis kolm päeva. Esimese öö magasime Va-na-Vigala võimlas mattidel. Hommikul sõitsime Riiga.

Kohale jõudes läks lahti aktiivne fes-tivaliprogramm: proov, kolmekäiguline lõuna, finaali proov, kolmetunnine 42 est-raadinumbrist koosnenud festivalikont-sert, õhtusöök ja disko osalejatele. Õpe-tajatele korraldati õhtul kena vastuvõtt.

Kõik oli väga hästi korraldatud ja jooksis ilma tõrgeteta kui lindi peal. Kontsert oli mitmekesine ja huvitav vaadata. Näha sai muusikakollektiive, akrobaatika etteasteid ja estraaditant-su. Slaavi temperament ja hoopis teised karakterid, mida Eesti lavadel näha, to-redad ja kirevad kostüümilahendused.

Stuudio mõlemad rühmad esitasid kontserdil kaks tantsu, meid võeti suur-te aplausidega vastu. Ööbisime hotel-lis ja järgmisel päeval külastasime Riia loomaaeda, mille järel kodutee rataste alla võtsime. Reis õnnestus suurepära-selt, andis õpetajale julgust ja indu ka edaspidi nooremate tantsijatega taolisi asju ette võtma.

TULEVIKUSTUus aasta tõotab tulla sündmusteroh-

ke. Ees ootab festival Kaunases, kuhu sõidab Tt-stuudio II rühm. Suurte loo-tustega astume vastu ka XI noorte tant-supeo aastale. Augustikuus ootab ees kontsertreis Tatarimaale.

Aga ükski ettevõtmine ei saa olla edu-kas ilma heade haldjateta! Siinkohal on hea võimalus öelda suur tänu kõigi-le toetajaile, kes Tiina Tantsustuudio tegemistele on väga erineval moel õla alla pannud. Suurtoetajatena eriline tänu Kärdla linnavalitsusele, Hiiumaa Kultuurkapitali ekspertgrupile, Euroo-pa Liidu LEADERi programmi kaudu MTÜ Hiidlaste Koostöökogule, Heino Veanesele ja Kärdla kultuurikeskusele.

Foto

: Urm

as L

auri

AASTA KOKKU!

Ka sel aastal on võimalik Kärdla aastavahetuse ilutulestikku toetada!

Ülekandeid on võimalik teha 27. detsembrini Swedbanki

arvelduskontole 1120048941.

Materjalid: Kärdla linnavalitsusToimetaja: Kristel AlgvereKorrektor: Ann MetslangKujundaja: Krista SaarePäise kujundaja: Valdek Alber

Talv 2010

KÄRDLA KULTUURIKESKUSE JA

KÄRDLA ÜHISGÜMNASIUMI S Ü N DM U S E D

2011. AASTAL

Kärdla linnas sel aastal sündinud

Y Rihard Küttim 1.01.2010

Y Emily Õunpuu 1.01.2010

Y Sandra Reino 23.01.2010

Y Cristian Hirvelaan 10.02.2010

Y Mia-Lisette Sahtel 20.02.2010

Y Heti Kaibald 24.03.2010

Y Kristella Kivi 27.03.2010

Y Emilia Peetmaa 17.04.2010

Y Kaspar Voolaid 4.05.2010

Y Egert Kogel 31.05.2010

Y Sebastian Prits 6.06.2010

Y Atso Kesküla 10.06.2010

Y Hanna-Liina Lilleõis 20.06.2010

Y Janeli Juursalu 21.06.2010

Y Robin Selks 21.06.2010

Y Maarion Eestleol 13.07.2010

Y Delis Sinilaid 16.08.2010

Y Raul Linkov 30.08.2010

Y Mall-Kristell Kattel 11.09.2010

Y Remy Rak 28.09.2010

Y Elisabet Türnpuu 6.10.2010

Y Katarina Türnpuu 6.10.2010

Y Berta Simmer 26.10.2010

Y Helena Paomees 23.11 2010

Y Joosep Esta 29.11.2010

Y Mia Esta 29.11.2010

Y Martti Maar 6.12.2010

Kõikide soovide täitumist uuel, 2011. aastal!

Kärdla Ühisgümnaasium, Ivo EesmaaUuest aastast hakkab kehtima uus riiklik õppekava. Milliseid muutusi toob see kaasa KÜGõpilaste ja õpetajate jaoks?

Uus riiklik õppekava hakkab kehtima uuest õppeaastast ja seda eelkõige 1., 4. ja 7. klassi jaoks, täielikult peab uus õppekava valmis olema 1. septembriks 2013.

Kogu kevadine poolaasta kulub uue õppekava tegemise tähe all. Peame kokku leppima, mida me põ-hikooli õpilaselt ootame, mis on põ-hikooliharidus, kuidas see tekib ja milline peaks sellel vastav õppekor-raldus olema. Direktorina näeksin üsna paljut teistmoodi kui hetkel on, aga muutused tulevad vaid juhul, kui suudame neis kokku leppida.

Jõuluvanalt sooviksingi, et koos-töövaim meie majas oleks aina tu-gevam, et meiega koos oleksid val-mis toimetama ka muud linnaasutu-sed – kultuurikeskus, noortekeskus, muusikakool, HUPS – me kõik ole-me olemas selleks, et toetada Kärd-la laste ja noorte arengut.

Koos suudame paremini!

Kärdla Kultuurikeskus, Ille SaviojaMilline oli aasta suurim õnnestu-mine?

Oleme suutnud säilitada huvirin-gide töö ja neis osalevate huviliste arvulisuse (magus kompvek: väike-sed rahvatantsupoisid käisid suur-te Taidelaiu meestega koos esine-mas vabariiklikul meeste tantsu-peol Rakveres). Hindame endi poolt korraldatud ürituste kordamineku heaks, vaatamata nappidele finants- ja inimressurssidele.

Kärdla kultuurikeskuses töötab 22 huviringi, neist 14 lastele ja noor-tele. Tegevusse on haaratud üle 300 inimese, sealhulgas kaks kolman-dikku on lapsed. Ringe juhendavad vastava eriharidusega õpetajad. Võimalik on tegeleda rahvatantsu ja showtantsuga, laulda kooris ja saa-da solistikoolitust, nuputada kabe-ülesandeid, joonistada, maalida, või-melda, näitemängu teha...

Linna aastapäeva eelõhtul, 30. ap-rillil, on kultuurikeskuses suur kont-sert, kus kõik õpitu püüdlikult linna-rahvale näitamiseks tuuakse. Ope-ratiivset infot maja tegemiste koh-ta saab kodulehelt www.rookopli.ee.

Kärdla Linnaraamatu- kogu, Marika VõsamaaLugemisaasta on lõppemas, kas lugejaid oli varasemast enam ning lisandus ka noori lugejaid?

Raamatukogude jaoks on kõik aastad lugemisaastad. 2010. aas-ta eristub enim selle poolest, et pearõhk oli propageerida head kir-jandust ja sellega tuua lugemise juurde neid, kes mingil ajahetkel olid lugemisest eemaldanud. Selle nimel korraldasime mitmeid huvita-vaid ettevõtmisi: raamatulaat, saht-lisse kirjutatud luule, lastele uudis-kirjanduse paremiku tutvustamine jpm. Kärdla lasteaia lastele ja Kärd-la ÜG põhikooli õpilastele on läbi viidud 44 raamatukogutundi kirjan-duslikel teemadel.

Meie tänu õpetajatele, kes on ala-ti nõus koos lastega meie juurde tu-lema!Milliseid üritusi on oodata 2011. aastal?

2011. aastal on raamatukogu 140 aasta juubel, mille raames korralda-me palju huvitavaid ettevõtmisi. Tä-histamaks rahvusvahelist lasteraa-matupäeva, korraldatakse Tallinnas aprilli alguses suur laste rongkäik, millest võtavad osa ka Hiiumaa lap-sed.

Jälgige meie tegemisi ikka ka meie kodulehel www.kardla.lib.ee.

AASTA KOKKU!R u f f i t a l v e t e g e m i s e d

Hei, sõbrad!

Otsustasin teile kirjutada ja oma talvetoimetamistest teada anda. Veedan peaaegu kogu talve maal vanaema juures. Mulle meeldib siin väga. Ümberringi on suured mäed ja lumised metsad. Meri ei ole ka siit väga kaugel.

Talvel on mere ääres selline, nagu oleks keegi jääst kaunistusi mere äärde maha jätnud. Hästi ilus on. Suvel meeldib mulle mere ää-res tuulelohesid lennutada, aga talveks leidsin endale hoopis huvita-va tegevuse: lumetuulelohe lennutamise (selle sõna mõtlesin ma täiesti ise välja). See on peaaegu nagu tuulelohe lennutaminegi, ainult lisaks tuulele peab olema ka piisavalt lund. Sa kindlasti küsid nüüd, miks seda lund veel vaja on. Lund on lumetuulelohe lennutamiseks väga vaja sellepärast, et muidu suusad ei liugle ja ma ei jõua oma lohele jä-rele. Teate, kuidas ma selle peale tulin? Ei?

Läksin ükspäev suusatama. Vanaemal on kuuris sellised laiad suu-sad, peaaegu nagu lauad, mida ehituspoodides müüakse. Suusasaa-paidki pole vaja, vaid saab tavaliste saabastega suusatada, sellised kummid käivad veel kanna tagant läbi, mis takistavad suuskade jalast ära tulemist. Need suusad libisevad nii hästi, eriti mäest alla min-nes (mäkke nad ei libise, sinna peab ise ronima). Suusatasin siis üsna tükk aega, ikka mäest alla liueldes ja jälle üles tagasi ronides. Peale suusatamist käin ma peaaegu alati mere ääres tuulelohet lennutamas. Seekord ei võtnud ma aga suuski alt ära. Ja teate, kuidas hak-kas tuulelohe mind koos suuskadega tirima ja kiskuma. Esimese hoo-ga kukkusin kohe pepuli ja ehmatasin ära. Nüüd aga olen juba päris osav. Põnev on ja natuke hirmus ka. Vanaema ütles, et see pole lume-tuulelohetamine, vaid hoopis lumelohetamine ja see on ammu enne mind välja mõeldud, aga mis siis sellest? Sedasi suurte laudadest suuskade ja tavalise tuulelohega pole keegi seda teinud.

Järgmiseks on mul plaanis bobituulelohetamist katsetada. Bobi on suur kelk, millega vanaema puid tuppa veab ja millega mina kelguta-mas käin.

Küll talv on ikka vahva! Aga suve ootan ma ikka ka väga-väga – siis ma saan jälle teiega

koos olla. Suveni!Teie Ruffi

JAANUAR01.01 Uusaasta disko13.01 Laulupeo eelproov

(mudilaskoor)28.01 KÜG – talveprintsi ja

-printsessi valimised

VEEBRUAR04.02 Tantsupeo I eelproov04.02 Koolitants14.02 Sõbrapäeva kohvik

KÜG-is18.02 KÜG – öökino24.02 Eesti Vabariigi aasta-

päeva tähistamine

MÄRTS02.03 Laulupeo eelproov

(lastekoor)04.03 Laulupeo eelproov

(segakoor)08.03 KÜG – Vastlapäeva

teatevõistlused28.02–04.03 Eelvalimised06.03 Valimised12.03 Kooliteater14.03 KÜG – „Targem kui 5b“

emakeele-eri30.03 Laste lauluvõistlus

APRILL08.04 Laulupeo eelproov

(mudilaskoor)13.04 Laulupeo eelproov

(segakoor)15.04 Tantsupeo II eelproov 21.04 Laulupeo eelproov

(lastekoor)21.04 KÜG – munade värvi-

mise võistlus30.04 Isetegijate kevad-

kontsert

MAI01.05 Kärdla linna aastapäe-

va tähistamine08.05 Emadepäeva tähista-

mine18.05 Raamatukogu

140. sünnipäev22.05 Tt-stuudio kevadkont-

sert

JUUNI04.06 Lastefestival05.06 Maakonna laulu- ja

tantsupidu 11.06 Spordimaraton23.06 Jaanituli

Aita kompuutertomograaf soetada, kandes toetussumma

Hiidlaste Koostöökogu eriarvele 221050754758,

Swedbank.