PUHKUSSÜGIS-TALV 2009

TEEMALEHT 20. OKTOOBER 2009

Millal Sina viimati omalähedastega aega veetsid?

Jõulupeod ja -õhtusöögid Tallinki hotellides ja laevadel.www.tallink.ee

20. OKTOOBER 2009PUHKUS SÜGIS-TALV 20092

SISUKORD TASUB MEELDE JÄTTA!

Juhtkiri: Innovatsioon turismis lk 2

Puhkus Eestis – õpime turistidelt lk 3

Lennundusmuuseum valmistub juubeliks lk 4

Aktiivne puhkus: loodus on avatud aasta ringi lk 4

Abiks isebroneerijale: ole teadlik võimalustest ja ohtudest lk 5

Reisilugu: maagiline Praha lk 6

Teemalehe toimetaja: Rain Uusenrain.uusen@postimees.ee | tel 666 2194Reklaamitoimetaja: Anneli Teppoanneli.teppo@postimees.ee | tel 666 2329Küljendus: Kristiina SillandiMakett: Andrus RebaneVastutav toimetaja: Kuldar Kullaseppkuldar.kullasepp@postimees.ee | 666 2258Väljaandja: AS PostimeesMaakri 23a, Tallinntel 666 2202 | faks 666 2301

KONTAKTID

On aeg üle saada kodupimedusest ja asuda avastama oma kodutänavat, -küla ja -linna. Külastamist väärivad mitmed linnad Eestis, sest teatrihooaeg on alanud.

Anne Hermlin tutvustab, mida näevad ja hindavad Eestis siia saabuvad välisturistid ning mida meil nendelt õppida oleks. / Loe lk 3

Kuigi internetis on tuhandeid erinevaid

veebilehekülgi, mis võimaldavad

lennupileteid broneerida, tasuks

eelistada siiski teada-tuntud tegijaid või

eestimaiseid broneerimiskeskkondi.

Erki Karlson räägib ohtudest ja võimalustest ise internetist lennupileteid broneerides. / Loe lk 5

Mugavaim ja soodsaim

transpordivahend linnasiseseks

liiklemiseks on Prahas tramm. Praha

ühistransport töötab ööpäevaringselt.

Rain Uusen tutvustab Praha

kuldset maagiat ja annab

praktilisi soovitusi kiirpuhkuseks

õllelembeses linnas. / Loe lk 6-7

JANIKA KRUUSERTTÜ Kuressaare kolledži tudeng

Vanad traditsioonid on kustumas ja kogemu-sed jäävad saamata. Positiivne on aga see, et

internet tegelikkust ja lillelõhna õnneks pakkuda ei suuda.

Turismi aitab päästa tradit-sioonide elustamine, tehes va-nast uue ja pakkudes inimestele taas elamusi.

Armastan kuulata ema lapse-põlvelugusid – kuidas nad lakas heina sees magasid ning pöönin-guluugi vahelt suveõhtust päi-kest nautisid. Suvel küpsetati suitsusauna eesruumis pann-kooke ning käidi ujumas, karja valvamas ja heinatööd tegemas.

Sügise poole mindi aga met-sa seenele ja marjule. Saadud marjadest ja seentest tehti keedi-seid ning hoidiseid. Käsitsi sai kartulidki üles võetud, sellele järgnes «tuhlipudru» söömine ning hapupiima joomine.

Külakalameestega käidi koos merel. Oktoobris ja no-vembris toimus aga suur seatap-mine, millega valmistuti tal-veks. Liha soolati suurtesse tün-nidesse, niisamuti räimed. Suit-susaunas suitsutati aga liha, tehti verikäkkisid, sülti ja pee-dikakku ehk lihaleiba.

Eestist ei saa kunagi troopilist suvitusriiki ega suusa-kuurorti.

Suitsusaunas rippuvatelt suitsulihakootidelt oli aeg-ajalt hea käia tükikesi näppamas. Üks suuremaid ettevõtmisi oli kodu-õlle tegemine, mis võttis peaae-gu nädala. Koduõlu maitses häs-ti meestejuttude kõrvale ning jut-tu jätkus kauemaks.

Talvel tehti puid, millega val-mistuti järgmiseks talveks. Met-sas tehti lõket, et põletada ebava-jalikke oksi ning lõkketuhasse pandi küpsema kartulid. Sellised kartulid maitsesid eriti hästi ko-dust kaasa võetud soolapekiga.

Talvel käidi jääaugust kala püüdmas, mis oli omaette kunst-tükk. Lumise talve lahutamatuks osaks kujunes loomulikult saa-nisõit. Magati reheahju peal, lambakasukas kaisus. Naised ketrasid lõnga, kudusid, heegel-dasid, tegid seepi, küpsetasid kooke-leiba-saia.

Ema ütleb ikka, et jõulude ajal oli kõige mõnusam uinuda õlgede sees jõululaule lauldes. Kui ema mulle oma lapsepõlvest pajatab, tekib mul selge kujutlus-pilt ning soe tunne, nagu oleksin ise suitsusaunas liha näppamas või lõkkekartuleid söömas.

Turistid ei otsi vaid lõõgasta-vat spaa-puhkust, nad tahavad ka oma käsi «määrida». Selleks on ju Eesti ja eestlaste tradit-sioonid ning kunagine elu ideaalne.

Kõik vana tuleb turismi kau-du uuesti inimesteni tuua. Talvel tasub pakkuda neile kõike seda, mis tol ajal, minu ema noorus-põlves igapäevane oli.

Jäärohkel talvel saab lisada siia näiteks ülipopulaarse jäära-jasõidu või ringkäigu metsa, et viia loomadele söögipoolist ning uudistada ümbrust.

Talvel ja sügisel on parim aeg matkata kirjuvärvilises metsas. Kalapüük või heina- ja leivategu on alad, mida praeguse aja noo-red ei tea ega tunne. Kui tahame, et Eestit maailmas tundma õpi-taks, peame kõigepealt ise vanu kombeid meenutama ja neid eda-si arendama.

Kogemuslikuks puhkuseks tu-ristidele võime pakkuda näiteks nä-dalapikkust tegevusterohket puh-kust Eesti talus. Talutööd, retk ka-lale, jahile või metsas puude raiu-mine – et teha meestetegusid.

Naised saaksid harjutada kä-sitööd, lehma lüpsta, marjul-see-nel käia ning sellest kõigest head-paremat küpsetama õppida.

Nädal võiks lõppeda sauna-peoga koduõlle ja kõige sinna juurde kuuluvaga – tantsu ning hea Eesti söögiga.

Eestist ei saa kunagi troopi-list suvitusriiki ega suusakuuror-ti. Avame oma silmad ja õpime väärtustama just seda, mida Ees-til meile pakkuda on.

FOTO

: ER

AK

OG

U

JUHTKIRI. Põhimõtteliselt võib puhkuse veeta ka arvuti tagant tõusmata. Arvuti viib virtuaalsetesse paikadesse, kuhu iganes soovid sattuda. Ainus miinus on see, et nii jäävad tundmata looduse lõhnad ja päikese paitus ning kogemata palju muud, mis tõelise puhkusega kaasneb.

Uuendus turismis – sügistalvine puhkus

ARVUD

1 940 000mitmepäevast vaba aja reisi tegid 2009. aasta suvel Eesti elanikud Eestis.

983 000välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes 2009. aasta jaanuarist augustini (kaheksa kuu jooksul).

970majutusettevõtet on Eestis seisuga 2009 august, neis kokku 45 229 voodikohta (statistikaameti andmeil).

Allikas: EAS turismiarenduskeskus

20. OKTOOBER 2009 PUHKUS SÜGIS-TALV 2009 3

Puhkus Eestis – õpime turistidelt

ANNE HERMLINEstonian Holidays’i välisturistide osakonna müügijuht

Sageli on Eesti või õigemi-ni Tallinn osa pikemast, mitmeid riike hõlmavast ringreisist või kruiisist.

Siia saabuvad külalised ei osale reisil otseselt Eesti pärast ja nad ei tea, mida oodata.

Eestil kui reisisihil puudub teiste sihtkohtade seas selgelt eristuv maine ja seega valik Ees-tit külastada on pigem erandlik. Ka EASi poolt erinevates Euroo-pa riikides läbi viidud uuringu-te tulemused näitavad – Eesti külastamisest on peamiselt hu-vitatud need, kes on siin juba käinud.

EESTIT TASUB VÄÄRTUSTADA

Esmakülastajate ootused Eesti osas on pea olematud, mis-tõttu on nende muljed tavaliselt väga positiivsed. Suur osa turis-tidest piirdub oma esimesel vi-siidil küll vaid Tallinna külasta-misega, mistõttu on ka Tallinna vanalinn kõige tuntum ja kiide-tum atraktsioon.

Huvitaval kombel vaimus-tab Tallinn ka välismaalasi, kes kodus iidsetest linnadest puu-dust ei tunne. Lisaks keskaeg-sele linnale meeldib turistidele linna rohelus ja mereäärne asu-koht.

Muuseumidest on enim kü-lastatavad Rocca al Mare vaba-õhumuuseum, KUMU, Kadri-oru loss ja Niguliste muuseum, aga ka teised muuseumid ja ki-rikud. Hinnatud vaatamisväär-suseks on linnamüür oma tor-nidega.

Tavaliselt ollakse rahul ka hotellide ja toiduga, mida pee-takse mujal Baltikumis ja Vene-maal pakutavatest paremaks.

Välisturistid hindavad meie loodust. Suurt vaimustust teki-tab sakslaste, itaallaste ja teis-te külaliste seas jalutuskäik ra-bas. Eriti hindavad meie loo-dust jaapanlased.

Loodusnautlejate sihtkohaks on tavaliselt mõni rahvuspark, millest on ikka veel kõige popu-laarsem Lahemaa. Hinnatud on ka saared, eeskätt Saaremaa.

Uskumatu küll, aga ka meie maastikud metsade ja põldude-ga on vaatamisväärsuseks pal-

judele. Lõuna-eurooplased os-kavad nautida ka meie kliimat, mis pole kunagi liialt palav.

Merevesi on meil küll harva ujumissoe, aga ka sügisene mäs-sav meri on huvitav vaatepilt, mida oskavad hinnata näiteks sakslased ja teised rahvad, kel-lel endal merepiir puudub.

KOHALIKUD TRADITSIOONID KÖIDAVAD

Eesti on kindlasti üks neist kummalistest nähtustest, mis on seest suurem kui väljast. Ees-til on palju sõpru eeskätt naa-berriikides. Nad külastavad Ees-tit aastas vähemalt korra, kuid leiavad ikka ja jälle mõne kan-di, mida avastada.

Olgu selleks siis saared, Mul-gimaa, Setumaa, Peipsiäärne vanausuliste küla või Virumaa. Näiteks soomlasi paeluvad mõi-sad, sest sellised kaunitarid neil endil puuduvad. Samuti kohalik kultuur ja huvitavad traditsioo-nid, ilusad koduaiad ja kohalik söök.

Ajalooliselt oleme seotud mitmete riikide ja rahvastega. See side ja nostalgia on tugevad motivaatorid Eesti külastami-seks. Rannarootslased, balti-sakslased ja teised on jätnud siia lugematult huvitavaid jäl-gi, mida õnneks oleme osanud säilitada ja ka huvitavalt ekspo-neerida.

Tavaturistist rohkem teab Eestist ka spetsiifilise huviga tu-rist, kes tuleb siia näiteks linde

vaatlema, karu jahtima, festiva-le ja kultuuriüritusi külastama või suusamaratonil osalema.

SPAADEHULLUS KESTAB

Eestist on saanud lühikese ajaga tõeline kümblusmeka. Hea hinna ja kvaliteedi suhe ja spaa-de looduskaunis või muidu hu-vitav asukoht on nende mitme-päevase külastamise heaks ar-gumendiks.

Mõnevõrra üllatavana võib tunduda, et välisturistid hinda-vad siinset puhtust ja korda ning peavad eestlasi sõbralikeks ja avatuks. Oleme ise ju harjunud hoopis teistsuguse kuvandiga eestlasest.

On aeg üle saada kodupime-dusest ja asuda avastama oma kodutänavat, -küla, ja -linna.

Välisturism on Eestis tuge-valt hooajaline, mis mõneti on ka positiivne. Nii on aega tutvu-da Tallinna vanalinnaga, kus suvel endale palju ruumi ei jää-gi või minna jalutama Kadrior-gu ja külastada KUMU või sõita maale sügisvärve ning puhast ja valget lumevaipa nautima.

Väärt külastamist on ka Tar-tu, Pärnu, Viljandi ja Rakvere, sest teatrihooaeg on alanud. Ja kui külm ja tuul liiga teevad, on mõnus lasta end poputada mõ-nes Eesti paljudest spaadest.

Kas sa teadsid, et...Eestis on ühtekokku üle 60 spaa, nendest 15 kuuluvad Eesti spaade liitu.

VÄLISTURISTID EESTIS. Kui küsida, miks turistid Eestisse tulevad, võiks vastata, et ega nad isegi tea. Nad satuvad siia pahatihti pooljuhuslikult, ilma täpsema ettekujutuseta sellest, mis koht see Eesti õigupoolest on.

• Majutus hotellitoas 3 ööd • Tervituseks kook ja kohv, hommikumantlid toas• 3 hommiku-, 3 lõuna- ja 3 õhtusööki • Arsti vastuvõtt ja personaalse raviplaani koostamine• 7 protseduuri valikust: 25 min käsimassaaž, ürdi-pärlivann, jalgade keerisvann, vesimassaaž, Haapsalu mudaraviprotseduur, elektri-, soola-, muusika- või valgusravi, venitusravi, parafiin, inhalatsioon, Hydro Jet vesivoodimassaaž, Chargot-dušš, ravi- või vesivõimlemine rühmas.

MEELDIV PUHKUS, RAHULIK MILJÖÖ JA HEA TERVIS!

4-PÄEVANE PAKETT NEILE, KES IHKAVAD SÜGISESSE VEIDI LISAVÄRVE.

• + 1 iluhooldus kätele või jalgadele• Käimiskeppide tasuta kasutamine ja sobivate ilmade korral ka jalgratta kasutamine• Ühekordne pääse Läänemaa Muuseumisse ja Iloni Imedemaale • Hommikune värskendav ujumine 6.00-8.00• Hommikuvõimlemine E-L 7.30• Ujula ja leilisauna kasutamine 13.00-22.00• Parkimiskoht hotelli parklas

Lähemalt vaata:

www.laine.ee

HIND: majutusel kahekohalises standardklassi toas 1900 kr/inmajutusel ühekohalises standardklassi toas või kahekohalises superiorklassi toas 2200 kr/in

Lisaprotseduurid kuni 31.12. 15% soodustusega!Info ja broneerimine: info@laine.ee, tel +372 472 4400

Ajalooliselt oleme seotud mitmete riikide ja rahvastega. See side ja nostalgia on tugevad motivaatorid Eesti külastamiseks.

Riia linn sai uue turismibrändi «Live Riga»Riia turismiarendusega tegelev büroo töötas välja uue turismi-brändi «Live Riga», et tutvustada linna ülemeremaades kui põhja-maist metropoli.Riia turismiarendusbüroo RTAB, mille omanikeks on Riia linnava-litsus, lennufirma airBaltic, Läti hotellide ja restoranide ning reisifirmade assotsiatsioonid, võtsid uue brändi arendamisega endale ühtlasi kohustused Riia kui sihtpunkti populariseeri-miseks ja uute turistide linna meelitamiseks.

Käivitus uus portaal Turism.eeTurismiportaal Turismiweb.ee avas uue, foorumiga reisikesk-konna Turism.ee, pakkudes rei-siuudiseid ja -infot Eestist ja mu-jalt maailmast ning kasulikke nä-punäiteid.

Tallinnast Euroopasse lendamine on läinud kallimaksReisibüroo Estraveli statistika näi-tab, et lennureisijate arvu vähe-nemine on toonud kaasa Tallin-nast Euroopa pealinnadesse suunduvate lendude piletite hin-na tõusu, teatab ettevõte.Keskmise lennupileti hind koos maksudega on kallinenud pea kõigisse populaarsematesse Euroopa sihtpunktidesse.Tallinna Lennujaama andmetel lendas tänavu septembris Tallin-nast 118 680 reisijat, mida on 27,8 protsenti vähem kui mullu samal kuul.

Tallinnast saab otselennuga IisraeliTallinn sai uue otselennu siht-punkti, milleks on Eilat Iisraelis. Lennata saab kuni detsembrini iga neljapäev.Lend kestab 4 tundi ja 40 minutit ja vedajaks on lennufirma FlyLaL Charters Estonia.

LÜHIDALT

20. OKTOOBER 2009PUHKUS SÜGIS-TALV 20094

RAIN UUSENPostimees

Eesti lennundusmuuseum asub Tartust 16 km kau-gusel Veskiorus, kuhu lä-hiaastatel lisandub lisaks

olemasolevale veel 21 lennukian-gaari, mitmeid uusi lennuajalu-gu tutvustavaid stende ja atrakt-sioone.

«Noored ei läbe ju eriti luge-da, ahmivad informatsiooni ku-junditena ja nõuavad elamusi,» selgitab Mati Meos uute lennuki-te ja tulevaste atraktsioonide va-

jadust. Eesmärk on muuta muu-seum õpilastele veelgi huvitava-maks ja meelitada rohkem külas-tajaid ka piiri tagant.

«Tahame kujuneda Lääneme-re regioonis arvestatavaks tegi-jaks,» selgitab Meos, et lennun-dusmuuseumist kujuneb paari aasta jooksul tõeliselt teadmiste-põhine turismiobjekt nii koduse-le kui ka välispublikule.

Seni on leidnud muuseumis-se tee ligi 8500 lennundushuvi-list aastas – nende hulgas paljud koolirühmad. Jõudsalt on kasva-nud pereturism.

Uuel hooajal, mis avatakse maikuus, tähistab muuseum oma kümnendat asutamisaastat. Sel-leks puhuks on valmimas spet-siaalne angaar, kus saab korral-dada «maskuliinsemaid kontser-te», nagu Meos ise seletab.

Muuseumi kollektsioon on aukartustäratav juba praegu. Ka-hes hoones eksponeeritakse ligi neljasadat lennundusajaloo sei-sukohalt olulist lennukimudelit. Õuealal võib aga sisse astuda nii kunagisse reisilennukisse Tu-

134A kui ka kiigata mitmete hävi-tus- ja ründelennukite maailma. Lennukeid on nüüdseks juba 16.

Ettevõtluse Arendamise Siht-asutus on otsustanud lennundus-muuseumi arendustöid rahasta-da summas 39 miljonit Eesti kroo-

ni. Muuseumi arengule on õla al-la pannud ka Tartu linn ühe mil-joni krooniga.

Vaata lähemalt aadressilt lennundusmuuseum.ee

AVASTAMIST VÄÄRT PÄRLID. Seda, et Ees-tis on oma lennundusmuuseum, pole paljud ilmselt kuulnudki. Mati Meose lennumudeli-te kogust alguse saanud muuseumil on sihi-kindel visioon, avades tehnikavaldkonna hu-vikeskusena publikule uksed taas kevadel.

Lennundusmuuseum valmistub uueks hooajaks

FOTO

D: T

IIT

MÕ

TU

S

mased aastad Saaremaal toime-tanud, seega räägin rohkem või-malustest oma kodusaarel.

Andrus Kivirähk täheldas umbes kuu aega tagasi ajalehes, et kuskilt on tekkinud arusaam, nagu oleks jaanipäev ja Saare-maa sünonüümid. Aga ei ole ju!

Meitel oo söuke uudis, et mei-te Saaremaa loodus on lahti aas-ta ringi.

Kas teate näiteks, et lisaks Kaali kraatrijärvele, Angla tuuli-kutele ja Panga pangale asub Saa-remaal kogu Baltikumi vanim looduskaitseala – Vilsandi rah-vuspark. Ja et see kaitseala saab järgmisel suvel saja-aastaseks, ol-les vanem kui Eesti vabariik.

Kui paljud eestimaalased on käinud ise uurimas, mis imeasi see on, mida juba sada aastat ta-gasi (ajal, kui inimene oli veel osa loodusest, mitte «looduse kunin-gas») arvati olevat väärt, et kait-se alla võtta?

Rahvuspark ei ole ainult Vil-sandi saar, see hõlmab ka üle sa-ja laiu ja saarekese Saaremaa lää-nerannikul ning lisaks pika kitsa rannariba.

Rahvuspark on parim koht lindude rände jälgimiseks. See on

üks väheseid paiku, kus saab loo-duses näha hülgeid.

Detsembri lõpust märtsi lõpu-ni on hüljestel poegimise aeg. Sel ajal kogunevad nad rannikulai-dudele, olles hästi jälgitavad. Muide, ka praegu rannikul mat-kates võib vabalt hülgeid kohata, sest ega nad suveks Balti merest ära koli – lihtsalt peab teadma, kust neid otsida.

VAIKUS JA TÄHISTAEVASSaaremaine puhkus on otsa-

pidi merega seotud. Olgu sees siis taluspaa, matkad metsas ja mere ääres või paadi- ja loodus-retked. Neist vaid paadisõidud on ilmast sõltuvad. Kõike muud saab harrastada südamerahuga aasta ringi.

Mis saaks olla parem kui soe saun, massaaž ja rikkalik sööma-aeg talus või maamõisas ning pä-rast loodusmatka kamina ees muljeid vahetada.

Muide, maal on kaks «asja», mida linnas kunagi kogeda ei saa – absoluutne vaikus ja pilkane pimedus tähistaeva all.

Vilsandi rahvuspargi matka-korraldaja pakub tegevust aasta ringi. Tänavu esimest korda turu-le toodud kummipaadiretked rahvuspargi laidude vahel põige-tega vanadesse sadamapaikades-se ja laidudelegi osutusid üsna populaarseteks.

Sügisesel ajal sobivad hästi paadiretked Vilsandi saarele. Ke-vadel külastajate rõõmuks avatud Miku metsapark ootab külastajaid

samuti aasta ringi – meeleolukas loodusrada koos ronimisväljaku-ga, võimalus proovida iidseid ja ammu unustatud metsatöid.

Lõkkel valminud katlasupp või maa sees küpsenud uluki-roog serveerituna tõenäoliselt kogu Saaremaa suurimas püst-kojas – see on elamus, mis vää-rib kogemist.

Loona mõis rahvuspargi kes-kusena kutsub aga ühendama tööd ja puhkust. Iidses häärbe-ris on ühendatud nüüdisaegsed töövõimalused ajaloolise mõisa-miljööga.

Suvi on küll läbi, kuid ees ootavad imetore sügis ja talv, ning kaugel see uus kevadsuvi-gi enam on. Lubage endale päev-paar looduses.

MAARIKA TOOMELPärimusmatkade tegevjuht

Mida pakub meie sise-turism sügisest ke-vadesse ehk ajal, kus tavaarusaamade ko-

haselt on maale ja metsa minek mõttetu?

Suvel on siht selge – matka-me, ratsutame, ujume, sõidame rattaga, peame suvepäevi ja fes-tivale, piknikke, seisame jaani-päeval praamijärjekorras, käime sõpradel suvekodudes külas või rendime talu.

Vaatame seda loetelu sügise-se pilguga. Ujulatest pole meil enam ammu puudust, seda ka maapiirkondades. Suvepäevi on oktoobris-novembris ehk tõesti raskem pidada, aga suvejätkupi-du või miks mitte sügispäevad või meeskonnakoolitus talvises metsas on ju täiesti tehtavad.

Kui vabaõhufestival nõuab suvist ilmagarantiid, siis kõik muu on tehtav ka aasta ringi. Li-saks pakuvad meie maaturismi-ettevõtted linnuvaatlusi, raba-matku, metsaretki, hülgevaatlu-si, meresõite, külastusi väike-saartele ja miniloomaaedadesse, seene- ja marjamatku või teema-parke, kui nimetada vaid osa va-likust. Lisaks veel maakirikud, muuseumid…

AASTA RINGI AVATUD LOODUS

Sügisel kaovad loodusest meie suvised mured – puugid ja sääsed poevad peitu, kõrred ei torgi ning heinanohu ei kimbuta. Looduses-se lisandub aga sellisel hulgal ilu, et selle kirjeldamiseks peab appi võtma muusikalised väljendusva-hendid, sest sõnadest ei piisa.

Vahvat tegevust leidub kind-lasti kõikjal üle Eesti. Ise olen vii-

AKTIIVNE PUHKUS. Läbi aegade oleme arvanud, justkui oleks suvega kõik hea ja meeldiv läbi. Suve möödumine tähendab aga üksnes seda, et käes on sügis kogu oma ilus.

FOTO

: MA

AR

IKA

TO

OM

EL

Eestimaa loodus on avatud ka sügistalvel

Sügistalvine piknik pere või sõprade ringis on mõnusaks vahelduseks igapäevarutiinile või näiteks kosutavaks lõpuakordiks metsamatkale. Pane soojalt riidesse!

Veel praegugi leidub perekondi, kel pole tekkinud võimalust lennates reisida. Tartu külje all asuvas Eesti lennundusmuuseumis saavad aga huvilised astuda Tallinna lennujaamalt saadud reisilennukisse Tu-134A ja tunda end hetkeks kas või piloodina.

20. OKTOOBER 2009 PUHKUS SÜGIS-TALV 2009 5

FOTO

: SC

AN

PIX

/CO

RB

ISERKI KARLSONAmadeus Estonia tegevjuht

Paraku tekivad tõrked ena-masti juba reisil olles, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Näpunäi-

ted võimalike ohtude vältimiseks osutuvad alati kasulikuks.

Enne reisi broneerimist on hea esitada endale mõned lihtsad küsimused.

Kas reisi planeerimisel on oluline lennuaeg või lennupi-leti maksumus?

Kui oluline on lennuaeg, ta-sub uurida otselennu võimalusi. Leides sobiva lennu, tasub külas-tada lennukompanii kodulehte ja broneerida lennupilet sealt.

Kui aga lennuaeg ja kohale jõudmise kiirus pole esmatäht-sad, on hea teada, et tihtipeale on vahemaandumisega lend otse-lennust odavam.

Võimalusel broneerige nn ühendatud lend. Kui see pole miskipärast võimalik või otsusta-te näiteks soodsama hinna tõttu osta üksteist ühendavate lendu-de piletid siiski eraldi, veenduge selles, et kahe lennu vahel oleks piisavalt aega terminali või len-nujaama vahetuseks.

Kahe eraldi ostetud pileti kor-ral tuleb silmas pidada asjaolu, et iga lennukompanii vastutab vaid oma lennu eest. Olukorras, kus

esimese lennu hilinemine toob kaasa mahajäämise jätkulen-nust, jääb vastutajaks reisija ise.

Vältimaks sellist ebameeldi-vat olukorda ja lisakulutusi, tu-leks enne reisile suundumist te-ha varakult reisikatkemise kind-lustus.

Kuigi internetis on tuhandeid veebilehekülgi, mis võimaldavad lennupileteid broneerida, tasuks eelistada siiski teada-tuntud tegi-jaid või eestimaiseid broneeri-miskeskkondi.

See kergendab võimalike prob-leemide lahendamisel suhtlust (näiteks kuupäevade muutmine, kui see on reeglitega lubatud).

Kui võrrelda lennukompanii-de ja reisibüroode lehekülgede broneeringumootoreid, võib nä-ha, et lennukompaniide lehed pakuvad eelkõige oma lende ning reisibüroode pakutu sisal-dab erinevate lennufirmade pak-kumisi.

Olemas on ka kolmandat sor-ti leheküljed – edasimüüjate omad. Sellistele lehekülgedele korjatakse informatsioon kokku eri allikatest ja esitatakse võrdle-valt.

Keerulisemate marsruutide puhul on aga soovitatav minna traditsioonilisse reisibüroosse ja usaldada reisikonsultante.

Kas soovite kasutada tra-ditsioonilist või odavlennu-firmat?

Kui olete otsustanud low-cost-lennufirma kasuks, minge firma ametlikule kodulehele ja järgi täpselt juhiseid.

Tehke kindlaks, mis kuulub hinna sisse ja kas lisanduda võib täiendavaid tasusid (neid võib ol-la väga erinevaid, alates eelisjär-jekorras lennukisse pääsust ja pagasimaksust kuni WC kasutus-tasuni välja).

Low-cost-lennuliiniga reisi-des tuleb meeles pidada, et tihti lendavad nad väiksematesse ja teisejärgulistesse lennujaama-desse, mis raskendab lendude si-dumist tavalendudega.

Arvestada tuleb võimalusega, et kui lennukompanii otsustab lennu annulleerida ja tagastada odavalt soetatud lennupileti raha, siis uue, viimasel hetkel ostetud lennupileti maksumus võib osu-tuda päris krõbedaks.

Vältimaks lisakulutusi, tuleb taaskord appi kindlustus. Piletihin-dade puhul kehtib tavaliselt reegel, et mida varem broneerida, seda soodsam on pileti hind ja teistpidi – mida soodsam on pilet (kas va-rem või kampaaniahinnaga oste-tud), seda rangemad on pileti muut-mis- ja tagastamistingimused.

Kuidas ja kust broneerida hotelli ja autot?

Hotelle, nagu lennupileteid-ki, saab broneerida otse teenuse pakkujalt või siis online-reisibü-roode vahendusel.

Hotellikettide leheküljed on üldjuhul usaldusväärsed nii in-formatsiooni kui ka broneerimi-se osas.

Kui otsustate kasutada mõne online-reisibüroo või online-eda-simüüja teenust, veenduge infor-matsiooni õigsuses (hotelli asu-koht ja tubade kirjeldused).

Hea soovitus on lugeda reisija-te kommentaare väljavalitud ho-telli kohta kas hotelli kodulehelt või siis portaalis Trip Adviser ning teistest sarnastest portaalidest.

Samuti peab meeles pidama, et hotellide ülemaailmset stan-dardit pole olemas ja sellest tule-nevalt on samasuguste tärnidega hotellid eri riikides väga erineva tasemega.

Broneerides veenduge, mida broneerite. Võimaluse korral võt-ke väljatrükk kirjeldusest (info alates vooditüübist kuni toa suu-ruseni) endaga reisile kaasa.

Tehke endale selgeks, mis si-saldub hinnas ja mille eest tuleb kohapeal eraldi juurde maksta (söök, maksud, teenustasud).

Kui kavatsete reisil olles renti-da ka auto, on mõistlik see eelne-valt broneerida, et vältida sage-dast olukorda, kus sihtkohta saa-budes avastate, et autorendis po-legi vaba autot.

Autorendi puhul tasub mee-les pidada, et suure osa kogu ren-disummast moodustavad võima-likud tasud ja maksud.

Kuidas internetist teenu-seid turvalistelt broneerida?

Enne internetis broneerimist ja teenuse eest maksmist või kre-diitkaardiga garanteerimist ta-sub kontrollida veebilehe tausta (uuri tuttavatelt, loe internetifoo-rumeid ja nõuandelehekülgi).

Nii väldite olukorda, et keegi teie krediitkaardi andmeid kuri-tarvitab või kannate raha tundma-tule firmale kuskil Kariibi mere saartel, saades mõnusa reisi ase-mel hoopis katteta teenuse.

Euroopa reisijuht internetis:europa.eu/abc/travel

Abiks isebroneerijale: ole teadlik võimalustest, aga ka ohtudest

REISI PLANEERIMINE INTERNETIS. Kahtlemata on turism valdkond, kus me kõik oleme suured spetsialistid. Seda enamasti hetkeni, mil tekib tõrge ja midagi läheb planeeritust totaalselt teisiti.

Enne internetis broneerimist ja krediitkaardiga maksmist tasub kõik reisidetailid endale selgeks teha.

20. OKTOOBER 2009PUHKUS SÜGIS-TALV 20096

RAIN UUSENPostimees

Maalikunsti, muusika ja arhitektuuri kul-tuurikihti annab Prahas lahti aruta-

da. Tänavale astudes on igal sam-mul näha vana ja väärtuslikku, mille süles uus ja huvitav.

Kultuurireis Prahasse on see-tõttu lihtne ja kindla peale mi-nek. Väljakutseks osutub end jõe-sängi heitnud Prahas aga hoopis linna igapäevase müstilise ja maagilise aura avastamine.

Et Prahast kohe külastuse al-guses hea ülevaade saada, tasub sisseelamiseks käia kõigepealt lä-bi linnamuuseumist (Muzeum Hlavního Města Prahy, Na Poříčí 52), mille püsiekspositsioo-ni kuulub ka Langweilli loodud Vana Praha ülitäpne makett. Sel-le põhjal on valminud kuueminu-tiline 3D-film, andes vaatajale võimaluse maketti mööda ka ise ringi jalutada.

MAAGILINE PRAHAKui lugeda enne Prahasse sõi-

tu läbi «Lonely Planet» või «Pra-gue in Your Pocket», saab Praha suurematest turismiatraktsiooni-dest ja kaunist arhitektuurist üpris hea pildi. Linnas jalutades hakkab aga silma üllatavaid detaile ning tunned kummaliselt õhkavat au-rat – see on Praha maagia.

«Avastan ka siin elades iga päev uusi nüansse, tundeid ja lin-

Maagiliselt üllatav Praha tekitab igatsust

na iseloomujooni,» kirjeldab oma igapäevaelu ja Praha-armastust Ann.

Ukrainas sündinud ja kasva-nud Ann kolis Prahasse õppima ning tööd ja väljakutseid otsima poolteist aastat tagasi. Ilma erilis-te suuremate plaanideta, nagu ta ise kinnitab.

«Ma ei viitsinud keeleküsi-mustesse süvenedagi,» meenutab ta oma tollast ignorantsust. «Sain kõik rahvusvahelised kliendid, sest inglise keel oli tol hetkel mi-nu plussiks,» tutvustab Ann oma audiitorikarjääri algust Prahas.

Poolteist aastat hiljem on ta sujuvalt omandanud ka tšehhi keele. Õhtuti ja nädalavahetuse-ti korraldab tüdruk turistidele ja teistele soovijatele Praha jalgrat-tatuure. «Kui tšehhi keele selgeks sain, kadus kohe ka piir minu ja linna ning prahalaste vahel,» sel-gitab Ann, kuidas Praha maagia hakkas samm-sammult oma te-gudest talle aimu andma.

Kui ta turistidega mööda lin-na vuhib ja peatuse teeb, öeldes, et siin on nüüd väga-väga huvi-tav tänav, hakkavad kõik silma-dega siia- ja sinnapoole vehkima. «Aga keegi ei taipa vaadata ma-ha või üles,» muigab Ann, kui oleme jalutuskäigul jõudnud just sellesse punkti.

«Prahas liikudes ja siinset õh-ku hingates pead olema avatud meeltega ja silmad lahti hoidma.»

Anni sõnul leidub Prahas vä-ga hea energiaga kohti, kus on

mõnus oma meeli puhata ja mõt-teid koguda. «Aga eks igaüks peab need enda jaoks ikka ise avastama.»

Ann naerab, et ma käitun täp-selt nii, nagu iga tavaline turist, ikka vasakule ja paremale, suu-nates mu pilku hoopis katustele.

«Kui lähedalt vaatad, võid skulptuuril näha Lenini nägu,» on Ann avastanud. «Sellel on pal-jude siinsete elanike jaoks väga sümbolistlik tähendus Nõukogu-de Liidu lagunemisest,» selgitab vabakutseline giid oma versioo-ni taevalaotusele riputatud ku-just.

Kui «ülespoodud» Lenini va-nalinnas jalutades üles leiad, võid rahulolevalt mõnda lähi-masse hubasesse pubisse imbu-da ja end avara silmaringi eest ühe pindi õllega premeerida.

ÕLU HIIDVAADISTPrahast rääkides ei saa õllest

üle ega ümber. Õlu lihtsalt on sel-le linna igapäevaelu nii oluliseks osaks. «Prahalased joovad õlut sõna otseses mõttes nagu vett,» hoiatab Ann, et kohe ei tasu ko-halikega õllejoomises mõõtu võt-ma hakata. «Paljud joovad tõesti õlut ka hommikusöögi kõrvale.»

Praha pubides pakutava ko-haliku õlle kõrvale on hea teada huvitavat nüanssi. Nimelt on ena-miku tuntumate ja suuremate pu-bide keldris hiidtsisternid, kust õlu otse klaasi lastakse.

Kord nädalas sõidab tsistern-auto pubi ette ja laseb süsteemi taas värsket kesvamärjukest pil-geni täis, nagu tangiks tanklat.

«Teadjamad räägivad, et nii säilib õlle kvaliteet paremini, ku-na välditakse selle kokkupuudet õhuga,» selgitab Petr, kes väike-linnast mõned aastad tagasi Pra-hasse disaineriks tööle kolis.

Prahas ei asu seltskond pu-

bisse jõudes kunagi kohe joogi kallale. Sellele eelneb kiire, kuid oluline rituaal – kõigepealt lööd klaase veidi kaldesse asetades neid omavahel neli korda kokku: anood, katood, pluss, miinus, ja siis – kõmaki – vastu lauda: maandus! Siis tervist, töövalmis ja läks...

«Sellel on ka lühem versioon, kui seltskonnas on rohkem ini-mesi,» selgitab Petr, kes selle aja peale on endale juba teise toobi õlle jõudnud lauale meelitada. «Siis maandavad kõik klaasid korraga hooga vastu lauda ja pi-du võib alata.»

SOODNE SEIKLUSKui Praha-külastuse eesmär-

giks on kiirpuhkus, et linna päe-vase ja öise elu ja meluga sina-sõprust luua ning iseenda argiel-lu vaheldust ja seiklusi tuua, ta-sub südalinnas paiknevad kallid eksklusiivhotellid valikust kõrva-le jätta.

Oluliselt aitab majutuse pealt kokku hoida väike kodune eel-pingutus – süvenemine soodsa-mate, kuid korralike äärelinna-hotellide valikusse.

Oluline on seejuures mainida ja meelde jätta, et Praha ühis-transpordi võrgustik on hästi kor-raldatud ja töötab ööpäev ringi.

Mugavaim transpordivahend linnasiseseks liiklemiseks on tramm ning pikemate vahemaa-de läbimiseks metroo. 20-minuti-lise trammisõidu või viie metroo-peatuse pilet maksab ligi 11 Eesti krooni, 75-minutilise sõiduõigu-se saab 16 krooni eest.

Kui liikuda Prahas ringi terve ööpäeva, tasub kindlasti osta öö-päevane sõidukaart, mille hin-naks on vaid 60 Eesti krooni. Sõi-duõiguse annab see aga kogu Praha-regiooni ühistranspordis nii päevasel kui öisel ajal.

Kiirpuhkus Prahas kõditab kultuuri külma õlle ja kireva ööeluga.

LINNAPUHKUS PRAHAS. Praha puhul pole kunstist ja kultuurist mõtet pikalt rääkidagi. Muuseumidest, galeriidest ja kontsertmajadest on kullakarva Praha sõna otseses mõttes läbi imbunud. Praha on müstiline ja maagiat täis linn, kus jagub spungilikku otsimisrõõmu nii päevaks kui ööseks, teavad kohalikud kinnitada.

Praha on kultuurilinn, kust leiab kõik suurlinnaelemendid – jõe, sillad, uhked katedraalid, kauni linnasilueti ja meeleoluka ööelu.

FOTO

D: R

AIN

UU

SEN

20. OKTOOBER 2009 PUHKUS SÜGIS-TALV 2009 7

ööeinelatest asub püssirohutor-ni (Prašná brána, Náměstí Re-publiky metroopeatus) vahetus läheduses.

Tüse Koaalakaru (Tlustà Koala, Senovàžnà 8) võtab vii-mased näljalised vastu kuni kella kaheni öösel, pakkudes toidukõrvast seejuures kuni kella neljani varahommikul. Menüüst leiab kõik vajaliku, alates õllesaatjatest kuni praa-dide ja gigasalatiteni välja.

SÜGAVALT UNELEV PRAHA

Võib-olla just seepärast on öised Praha tänavad suhteliselt inimtühjad – hea soojas süüa ja mõnuleda. Pärast kopsakat ke-hakinnitust on aga just õige aeg jalutada kumavas, turistidest ja muust melust priis vanalinnas, nautida iseenda sammude ka-jast lummatuna öövaikust Karli sillal. Päeval seda kogeda ei saa.

Ann lõpetab kella kümnest õhtul hispaanlasest juhendaja käe all toimuva salsatrenni ja

on nõus minuga Praha öhe sööstma. Kuidas ta jaksab, imestan taas.

«Mulle meeldib Praha selle uduvihmaga,» prahvatab Ann mõtlikult, kui oleme püssirohutor-nist läbi jalutanud ja vanalinna jõudnud. «Just sellel kellaajal – vaata, kuidas see gaasivalgus mär-gadelt tänavakividelt tagasi maja-dele peegeldab...» Ja siis ma saan aru, et Ann ei luuleta ega unista niisama. Ann toob välja ühe prak-tilise nüansi Praha ilust. Uduvih-

mas ja öösel on linn klassikaliselt kuldne, nagu salajases säras.

Kui kahe-kolme päevaga te-kib tunne, et pool linnast on nä-gemata ja pole hoolimata püüd-lustest saanud vanalinna piiri-dest ikkagi kaugemale, ei tasu üleliia muretsema hakata.

Kui Praha on sind juba kord omaks võtnud, ootab ta sind peatselt tagasi. «Prahas lihtsalt tunned seda vahel, kuidas linn sinuga müstiliselt suhtleb ja na-gu kass sulle põue nurru lööma palub,» kirjeldab Ann ning muigab ise: «Praha muudabki inimesi veidi romantiliseks...»

Täname loo valmimisele kaa-saaitamise eest: Czech Airlines, Hotel Slavia, CzechTourism, Ann Sudenko, Petr Benes ja kõik teised head prahalased.

«Selle näota mehega seoses juhtus kord selline lugu,» kirjeldab Ann elavalt, kui Praha ööga tutvume. «Oli samasugune veidi vihmane öö ja tänavavalgustus säras. Sõbraga tekkis mõte sellest kujust kordamööda pilti teha. Ilma välguta. Hiljem pilte vaadates nägime aga seal, kus peaks mehe nägu olema, välgupeegeldust...» meenutab Ann müstilist lugu müstilise mantelmehega.

Prahas jalutades kohtab igal sammul eriilmelisi vaatamisväärsusi ja monumente, mis linna pikka ja põnevat ajalugu tutvustavad. Vanalinna hubastes kohvikutes ja õllepubides saab aga maitsta nii tšehhipäraseid eineid kui ka piiluda laia spektriga maailmakööki.

Kui päevane kultuuri- ja ost-lemisretk kulgeb õlle ja hea seltskonnaga mestis öhe, tuleb appi öötransport, mis on Pra-has kavalalt ja mugavalt korral-datud. Nimelt kogunevad öö-trammid kaks korda tunnis sü-dalinnas asuvas Lazarskà pea-tuses, igaüks ise ilmakaarest.

See annab võimaluse soovi-jail jõuda mis tahes linnapunk-tist Praha keskusesse ning seal 5-7 minuti jooksul ümber istu-da hotelli või koju viivasse öö-trammi. Super – lihtne, mugav ja kaval süsteem.

See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ei tasu Prahasäärelinnahotelle peljata. Näiteks asub südalinnast vaid 15-20mi-nutilise trammisõidu kaugusel Hotel Slavia (Vladivostocka 1460/10; www.slaviahotel.com). Kolmetärnimajutus ei sisalda küll liigmugavusi, aga toad on hotellis üllatavalt viisakad, an-des silmad ette ka mõnele väsi-numale südalinnahotellile.

Lisaks tubade värskele ilme-le (ja õhule) kuulub hinna sisse ka tagasihoidlik, kuid täiesti pii-sav «võileivahommikusöök». Näiteks oktoobri lõpuni leiab pakkumisi alates 20 eurost (313 Eesti kroonist) öö kohta.

Hotell asub Praha staadioni spordikompleksis ning tihti peatuvad seal treeninguteks ja sõpruskohtumisteks ka jalgpal-likoondiste ja teiste spordiala-de tulevased ässad.

SPORDILEMBELINE JA UNETU LINN

Jalgpall ja teisedki õuesed spordialad on Praha linnapildis üleüldse silmatorkavad. Üks-kõik millisest linnas asuvast staadionist mööda jalutades

võib sõltumata kellaajast ja il-mast näha seal seltskondlikult harjutavaid noorsportlasi.

Ilmselt aitavad just needsa-mad kohalikud ja kohale lennu-tatud spordilembesed noored ühes rohkete turistide ja õlle-lembeste prahalastega ilmesta-da tornide linna (Prahas on üle 500 torni) ööelu.

Prahas pole pidu vaja reedeni oodata. Kuldlinna pubid ja (öö)baarid on rahvast pungil juba es-maspäeva varaõhtust saati.

Kui sellest jääb väheks, saa-vad unetud liikuda muretult edasi mitmetesse ööklubidesse ja hilise olemisega pubidesse, kus pakutakse meelelahutust karaokest piiritaguste ja tuntud DJ-deni välja.

Isegi nädala esimeses poo-les leiab Prahast kümneid me-lulaid, mis end alles pärast kel-la 4-5 hommikul sulgemisele sätivad.

Kuna ka linlased ise kogune-vad tihti (argi)õhtustele õlle- ja jutuviibimistele, tunnevad nad meelelahutusmaailma pakuta-vat programmi üsnagi hästi. See-ga saab hea jutu (ja vähese vene või tšehhi keele oskuse) korral kohalikelt juba varakult välja peilida, kus just sulle sobival õh-tul linna parimat seltskonda, muusikat ja pidu kohata.

Hilisõhtuse kõhutäiega on see-eest Prahas veidi keeruli-sem. Enamik pubidest ja resto-ranidest saadavad oma kokad koju juba üheksa-kümne vahel õhtul. Kui pärast teatrit, kont-serti või pikale veninud ostle-mist tekib soov siiski toidujõu-du ammutada, leiab Prahast ka üksikuid hilise köögiga kohti.

Praha üks kuulsamatest ja kohalikegi poolt armastatud

HUVITAV TEADA!

• Prahat on läbi aegade kimbutanud üleujutused. Linlased mäletavad hästi aastat 2002, kui vesi üle linna läbiva Vltava jõekallaste kerkis. Majadelt võib toonase veepiiri märgiseid leida veel praegugi.

• Üleujutuste tõttu on Praha linna korduvalt «kergitatud» ehk kõrgemaks ehitatud. Selle jälgi võib kohata vanalinnas nii mitmeski pubis – keldrikorrusele jõudes võib näha, et praegune pubipõrand oli kunagi tänav.

• Prahas võib osa saada suurejoonelisest purskkaevu-, valguse- ja muusikašõust Křižíkova fontána (Výstaviště trammipeatus; www.krizikovafontana.cz). Kiiremad jõuavad etendust näha veel sellelgi hooajal (kuni 14. novembrini; uus hooaeg algab 15. märtsil 2010).

• Ostlejate sihtpunktiks võib pidada Praha südalinnas asuvat tänavat Na Příkopě, kus asuvad mitmete tuntud rõivabrändide esinduspoed.

• Praha ühistranspordi kohta loe lähemalt internetist aadressil www.dpp.cz.

• Kui Praha südalinn muutub väsitavaks ja tahad mõnusa jalutuskäigu näol võtta väikese puhkuse iseenda jaoks, tasub linnakaardilt otsida üles «suured rohelised laigud», nagu selgitab Ann – need on mõnusad rohelised pargid, kus on kosutav jalutada ja loodust nautida.

• Parim koht Praha hõrgutavate magustoitude nautimiseks on teletorn (Mahlerovy sady 1, www.tower.cz), kus asub kena vaatega hubane kohvik. «Proovige nende õunastruudlit,» soovitab Ann linna parimat. Ilusat vaadet võib nautida ka Eiffeli minikoopiana tuntud vaatetornis Petřínská rozhledna (sinna saab kõige mugavamalt köisraudteega, mis 29. oktoobril taas avatakse).

• Praha kuulsaim vaatamisväärsus Karlův Most on avatud vaid osaliselt, kuna sild on turistihordide jalatrambete all kannatada saanud ning linnaisad püüavad nüüd silla tervist betooniga parandada.

• Prahasse tasub minna kaheks-kolmeks päevaks, et saada veidikenegi aimu linna praktilisusest, maagiast ja sügavast kultuurist.

Allikas: autor

PRAHA alates 3 458 EEK *

* Edasi–tagasi pilet Tallinnast, sisaldab lennujaamamakse

ja tasusid. Müük kuni 9.11, reisimine 15.11.2009 kuni 31.01.2010

Täpsem info ja broneerimine www.czechairlines.com või oma reisibüroos.

Pane Praha proovile! Kahe lennu-tunni kaugusele Euroopa südames-se Prahasse viib Czech Airlines Tallinnast iga päev kell 15.15. (Praha–Tallinn 11.25–14.30).

20. OKTOOBER 2009PUHKUS SÜGIS-TALV 20098 ��. OKTOOBER ����PUHKUS SÜGIS-TALV 20098

Juugendstiilis väikehotell oma romantilise koduse õhustikuga on parim majutus Tartu Vaimu linnas, ta on natuke salapärane, aga alati tagasikutsuv. Villas on 17 numbrituba, millest iga tuba on omanäoline ja ainulaadne. Tubade mööbel on stiilis art nouveau, mida kaunistavad vastava ajastu värvides tekstiilid.

A la carte söögituba võlub meisrelike sgrafiitodega, kohvituba juugend-ornamentikaga. Siin saab maitseelamuse nii toidu kui disaini gurmaan. Ärilõunad, sünnipäevad, tähtsündmused, pulmapeod, aasta pidulikumad päevad, kliendiüritused, firmaüritused – need tähtsad sündmused saavad teoks kogenud teenindajate abil.

Koosolekuruum kuni 12-le ja 30-le osavõtjale koos hea teenindusega loob mugava ja loomingulise õhkkonna.

Saun koos hubase eesruumiga pakub õdusat äraolemist 10-12 inimesele. Heas saunatamises on peidus keha ja vaimu harmoonia, hea tervis. Tervist loob ning hoiab püsiv sportlik elulaad, mille erisust pakub Eestimaa neli aastaaega.

Suusapäev Tartust Otepääle on lihtne ja hea võimalus lumemõnudest rõõmu tunda. Hotelli buss viib ja toob suusarahva soovitud stardipaika, mäele.

Sportlik suusapäev perega Tartus, Tähtvere Spordipargis, 1,3 km suusarajal, pakub nauditavad elamust.

Villa Margaretha pakub parima viisi täiuslikuks puhkuseks ärikaaslastega, meeskonnaga, sõbraga, perega, lihtsalt

mõnusa seltskonnaga - meil on palju pakkuda.

Me oleme parimad Tartus.

Hotell nõudlikule külalisele.

Tähe tn. 11/13, 50108 Tartu. Tel. 731 1820

www.margaretha.ee

Majutuse erihinnad sügis-talvisel hooajal algavad 660 kroonist!

Parim hind Teile, mis on tasakaalus nii sisu kui teenusega.Kutsume Teid saama väga erilist kogemust

personaalse teeninduse ja vastutustundliku hinna näol.

Villa Margaretha on Tartu südalinna aedlinlikkus miljöös asuv juugendstiilis kodune väikehotell.

Margaretha maja ehitas ärimees ja fotograaf heinrich Riedel oma abikaasale Olga Natalia Margaretha Koit-Riedelile, aastatel 1911-1919.

personaalse teeninduse ja vastutustundliku hinna näol.