of 16/16
REGI REGIONAALMINISTRI VALITSEMISALA INFOLEHT TALV 2012 Haldus- reform: Inga Nyholm ja Holger Pyndt räägivad Soome ja Taani kogemusest Veealune maailm saab nähtavaks Isiklikud päringud toovad karistuse Euroopa vabatahtlike aasta

Regi talv 2012

  • View
    244

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Regionaalministri valitsemisala infoleht, talv 2012

Text of Regi talv 2012

  • REGIRegionaalministRi valitsemisala infolehttalv 2012

    Haldus- reform:Inga Nyholm ja Holger Pyndt rgivad Soome ja Taani kogemusest

    Veealune maailm saab

    nhtavaks

    Isiklikud pringud

    toovad karistuse

    euroopa vabatahtlike

    aasta

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    on olemas kahte liiki vabadust positiivne ja negatiivne. Wikipedia andmetel omistatakse selline ksit-lus tavaliselt Inglise politoloogile ja filosoofile Isaiah Berlinile. Negatiivne vabadus thendab kige lihtsa-

    malt eldes seda, et inimesele ei tehta takistusi ja tema tegevusvabadust ei piirata. Vabadus MILLESTKI, nagu Berlin tles. Aga on ka teist-moodi vabadus positiivne vabadus. See on vabadus MILLEKSKI. Vabadus avaldada oma arvamust, vabadus uskuda oma veendumusse, vabadus loometegevuseks. Aga ka vabadus valida endale elukohta. Minu arvates saab just selle vabaduse definitsiooniga vga hsti kirjel-dada meie regionaalpoliitika hte kige olulise-mat vljakutset.

    Ma usun, et selle negatiivse vabadusega on meil tegelikult kik korras. Kellelegi ei tehta takistusi vi ei piirata kuidagi nende valikuid, kui nad valivad endale niteks elukohta. Aga kas meil on olemas ka piisavalt seda positiivset

    vabadust? Kas inimesele on praegu loodud kik eeldused ja vimalused valida endale meeleprane elukoht? Teha valikud lhtuvalt sellest, kus ta tahab elada. Mitte sellest, kas talvel on ikka tee tkohta lahti lkatud. Vi kas ldse seal lheduses tkohti on.

    Kui me vaatame statistikat, siis praegu kib ligi kolm nel-jandikku maapiirkonna ini-mestest tl mnes teises omavalitsuses. Reeglina on selleks lhim suurem asula, enamasti maakonnakeskus. Just maakond ongi ldjuhul see suurus, mille piirides praegu inimesed toimetavad elavad, kivad tl ja koolis, aga ka poes, kohvikus ja kont-serdil. See on inimese toime-piirkond.

    Toimepiirkondadest lhtub ka hiljuti Soomes avalikusta-tud uus haldusreformi plaan. Ja eesmrgiks on vetud, et inimene peab demokraatlike mehhanismide kaudu saama kaasa rkida selle piirkonna elu kujundamises. Inimene peab saama valida oma esin-dajad volikokku, kes saavad mjutada kogu tema toime-piirkonnas tehtavaid otsuseid ja valikuid. Sisulises plaanis

    Sisukord3 Uudised4 haldusreform taanis

    ja soomes6 maanteed turvalisemaks7 mida ppisin euroopa

    vabatahtlike aastast?8 Kompetentsikeskused

    ulatavad abike ettevtjale10 aluseta pring rahvastikure-

    gistrist vib maksta tkoha12 veealune ajalugu saab

    kigile nhtavaks14 vanast tllakuurist loome-

    majanduskeskuseks15 maavalitsustel internetis

    htne kuju 16 Paide vallitorni uus ngu

    on see lhenemine vga sarnane sellele lahen-dusele, mille pakkusin vlja juba 2009. aastal.

    Aga Soome reformiplaani sisu krval tooks ma vlja veel he olulise aspekti n- pstiku, mis Soomes asjad liikuma pani. Nad ei kesken-dunud mitte niivrd sellele, kuidas praegused omavalitsused hakkama saavad, vaid vaatasid tulevikku. Nad ngid, et kui praegu on neil 100 tealise inimese kohta keskmiselt 51 lalpeeta-vat, siis aastal 2030 on neid 73.

    See number ei pannud soomlasi mitte ainult mtlema, vaid ka tegutsema. See number ni-tab selgelt, et sealsed vikesed omavalitsused, kes praegu veel saavad hakkama, on lhiaasta-tel tsiste raskuste ees. Raha lihtsalt ei jtku ning hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

    Soomlased ja ka Taani kolleegid, kus juline reform viidi lbi 2007. aastal, kisid veebruari alguses ka Eestis oma kogemusi jagamas ning selles REGI numbris on ra toodud ka interv-juud sealsete ekspertidega. Nende lbikidud tee on meie jaoks vrtuslik ppematerjal. el-dakse ju, et tark on see, kes teiste kogemustest ppida oskab.

    Hea lugeja!

    Raha lihtsalt ei jtku ning

    hakkamasaamiseks on vaja lahendusi otsida suuremal pinnal kui seni.

    Koostatud regionaalministri valitsemisalas, [email protected]: liis Kngsepp kujundus: Profimeedia

    2 I talv 2012

    SIIm KIISler, regionaalminister

    tname kiki, kes aitasid kaasa Regi valmimisele!

  • talv 2012 I 3

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    viisataotlejad saavad kompensatsiooniVenemaa piirirsetel aladel oma lhedasi vi nende matmispaiku klastavatel inimestel on ka tnavu vimalik taotleda Venemaa Fderatsiooni viisataotluse menetlemise tasu kompenseerimist.

    tnavu on selleks kavandanud 40 000 eu-rot. Igale taotlejale hvitatakse viisali-vu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks, ning aasta jooksul saab taotleda kuni kahe viisalivu kompenseerimist. Hvitist saab vaid sellise viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt vi tielikult 2012. aastasse.

    Taotlus esitatakse kahes etapis: hiljemalt 31. ok-toobriks tuleb esitada taotlus viisakompensat-siooni saajate nimekirja kandmiseks, kompensatsiooni vljamaksmiseks saab taotlusi esitada 30. novembrini. Viisakompensatsiooni saajate nimekirja kandmise otsuse teeb maava-nem vastava korraldusega kord kuus.

    Hvitise saamiseks vivad taotlusi esitada ki-gis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piirirsetel aladel elavat abi-kaasat, lhisugulasi, sugulasi vi nende matmis-paiku klastada. Taotlemise kohta saab tpsemat teavet kas siseministeeriumi kodulehelt vi Ida-Viru ja Vru maavalitsusest.

    Mdunud aastal taotleti viisataotluse menetle-mise tasu kompenseerimist 732 korda.

    Regionaalminister algatas teenusekeskuste programmi

    regionaalministri ettepanekul vtab ettevtluse Arendamise Sihtasutus (eAS) 20. mrtsini vastu teenusekeskuste toetusskeemi taotlusi. Toetuse eesmrk on parandada teenuste kttesaadavus Plva, Valga ja Vru maakonnas.

    teenusekeskus peab osutama vhemalt toidu- ja esmatarbekaupade mgi ning avaliku internetipunkti vi WiFi le-viala teenust, vajadusel ka muud piir-konna elanike jaoks olulist, nagu postkontor, juuksur, keemiline puhastus, king-sepp, printimis- ja paljunduskeskus vms.

    Toetusskeemi raames toetatakse nii uute tee-

    nusekeskuste rajamist kui ka olemasolevate tee-nusepakkujate tegevuse mberkujundamist teenusekeskusteks. Eelduseks on, et vastavaid teenuseid piirkonnas veel ei osutata. Toetusest kompenseeritakse uute teenuste pakkumisega li-sanduvat personalikulu, ehitus- ja remondit-de, mbli, sisseseade ja seadmete ostu kulu ning muid lisanduvaid kulusid.

    Toetust saavad taotleda rihingud, fsilisest isikust ettevtjad, mittetulundushingud ja siht-asutused, mida ei juhi avalik sektor. Vooru eelar-ve on 300 000 eurot ning taotletava toetuse suurus projekti kohta vib olla kuni 20 000 eurot. Programmi rahastatakse regionaalministri valit-semisala eelarvest.

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    4 I talv 2012

    just see, et riik andis omavalitsusjuhtidele vaba-duse.

    Kohati muutus reform isegi omamoodi vist-luseks, milline linnapea suudab luua suurima omavalitsuse, meenutas Pyndt. Reformi ka-vandades lootsime, et omavahel liituvad 2-3 val-da, kuid hredama asustustega paikades liitusid mitmel juhul isegi le kmne valla heks omava-litsuseks.

    Reformi vajalikkusest said aru ka tavalised ini-mesed. Pyndti snul mtlevad taanlased vga praktiliselt ja kainelt maksukoormus on suur ja seega oodatakse riigilt vastu kvaliteetseid teenu-seid.

    Viksed vallad neid pakkuda ei suuda, snas Pyndt, soovitades ka eestlastel mitte klammer-duda vana struktuuri klge. Pigem tuleks vaada-ta globaalset pilti ja melda sellele, mis hoiab inimesi Eestis, kuidas luua uusi tkohti ja mee-litada siia investoreid, kuidas pakkuda kohalike-le inimestele parimaid teenuseid.

    Soome nIde: vabatahtlik koost ei ttaSoomes on haldusreformiga tegeletud isegi aasta- kmneid, kuid kski reformidest ei ole olnud edu-kas ega titnud oma eesmrke. Tnavu veebruaris tutvustati uut radikaalset haldusreformi visiooni.

    Eelmine haldusreform lkati Soomes kima 2005. aastal, kui kohalikele omavalitsustele anti vimalus kas liituda teiste omavalitsustega vi ha-kata mne teise omavalitsusega tihedamalt koos-td tegema. Reformi tulemusel pidid tekkima kohalikud haldusksused, kus elab vhemalt 20 000 inimest. Eelmise aasta alguseks olid lihtsamad htesulamised toimunud, kuid isegi kuni kolman-dik omavalitsustest polnud ikka veel otsustanud, kuidas oma struktuuri mber korraldada.

    Lisaks on paljudes valdades loodud erinevaid koostorganisatsioone ja hendusi, mis otsus-tavad, kuidas kasutada valdade raha hoolekande- ja sotsiaalteenuste korraldamisel. See oli kasva- tanud brokraatiat ja vhendanud demokraatiat kui 60% valla eelarvest lheb erinevate koost-organisatsioonide lalpidamiseks, on vald ra

    haldusreformtaanis ja Soomes

    mArIlIIS PInn

    TeKST:

    Sellest, et Eesti vajab haldusreformi, on rgitud juba aastaid. vajadus haldus- reformi jrele pole unikaalne, ainult Eestit puudutav probleem mned aastad tagasi viidi reform lbi taanis, sama on taas ksile vtnud ka Soome.

    veebruari algul korraldati regionaalmi-nistri valitsemisalas lhiseminar Hal-dusreform mida ppida Soomest ja Taanist?. Esinema tulid Taani Kohali-ku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger Pyndt ja Soome rahandusministeeriumi nunik Inga Nyholm.

    TAAnI KogemuS: inimesed tahavad hid teenuseidTaani viis eduka haldusreformi lbi umbes viis aastat tagasi ning edu tid neile mned sna liht-sad asjad niteks said omavalitsused ise otsus-tada, kellega liituda. Tingimus oli vaid, et uute ksuste territooriumil pidi elama rohkem kui 20 000 inimest. Ja selle otsuse pidi ra tegema kii-resti liitumislbirkimisteks jeti pool aastat.

    Nii lhike aeg sai jetud selleks, et reform ei jks lputute lbirkimiste ja diskussioonide taha toppama, kommenteeris Taani Kohaliku Omavalitsuse Liidu ekspert Holger Pyndt veeb-ruaris Tallinnas viibides. Inimesed ei hooli tege-likult, kust lhevad valla piirid. Neid huvitab, kus on head lasteaiad, koolid ning muud teenused. Kui valitsus oleks hakanud ise piire mber joo-nistama, oleks muidugi tekkinud vastasseis.

    Enne reformi oli Taanis peaaegu 300 kohalikku omavalitsust, nd on neid alla saja. Pyndti s-nul oli heks omavalitsusi motiveerinud teguriks

    Reformi lbiviimise otsus tehti 2005 Reform rakendus 2007 Kovide arv vhenes peaaegu kolm korda.

    Kui varem oli 271 Kovi, siis nd on neid 98. Regioonide arv kahanes 14-lt viiele Peamine kriteerium reformi lbiviimisel oli,

    et elanikke peab ksuses olema vhemalt 20 000 (va erandid, nt vikesaared)

    Keskmine Kovi suurus enne reformi 19 900 elanikku, prast reformi 55 200

    taani reformist

  • talv 2012 I 5

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    andnud olulise osa oma vimekusest ise asju ot-sustada.

    lejnud eelarve piires on ka otsustamis-ruum viksem, kuna vhema raha eest saab v-hem. Suuremad vallad suudavad koostta ise teenuseid pakkuda ja suuremaid projekte ette vtta, selgitas regionaalministri valitsemisalas korraldatud seminaril Soome rahandusministri nunik Inga Nyholm.

    Nyholmi hinnangul neb Soome valitsus nd, et senine vabatahtlik koostmudel ikkagi ei t-ta, ja on otsustanud uue reformi kasuks. Tema s-nul on Soome haldusreformid siiani phinenud vabatahtlikul koostl ja liitumisel, samuti pole reformidel olnud kindlat ajakava, nii on need l-puks kas soiku vajunud vi asendatud uute refor-midega. Just pehmus ongi Nyholmi hinnangul olnud eelmiste reformide suur viga.

    Vabatahtlikus korras head tulemus ei saa. Ot-sused peavad kindlad olema, tdes Nyholm. Valitsuse praegune eesmrk on vhendada oma-valitsuste koostd ja motiveerida valdu liituma.

    Ettepanekud on radikaalsed. Loodame, et tule-vikus on alla saja kohaliku omavalitsuse, kom-menteeris uue kava kokkupanemisel osalenud Nyholm veebruaris vlja tulnud plaani. Kui prae-gu on Soomes 336 valda, siis tulevikus viks val-du alles jda 66 vi rmisel juhul sada. Ta loodab, et valitsusel jtkub piisavalt kindlameel-sust, et uus reform lbi viia. See tugevdaks oma-

    valitsusi ja muudaks need elujulisteks ka aasta- kmnete prast.

    Ees ootavad vljakutsed. Loodan, et otsusta-jad vaatavad numbreid ja teevad oma jreldused. Olukord on hetkel vilets, snas Nyholm.

    Nyholmi snul on Soome plaan panna kige-pealt paika, millised hakkavad olema tulevased omavalitsused, siis luuakse neile sobilikud struk-tuurid, mille koostamisel vetakse aluseks erine-vaid kriteeriume.

    Reformi lbiviimise otsus tehti 2005 Reform rakendus 2009 Kovide arv vhenes 432-lt 336-le Keskmine Kovi suurus enne reformi 12 000 elanikku,

    prast ca 16 000 Reformi tulemustega ei oldud rahul ja 2011 hakati tegema

    uut reformikava veebruaris avalikustatud reformiplaani kohaselt jks

    soome edaspidi alles ca 70 omavalitsust

    Soome reformist

    See tugevdaks omavalitsusi ja muudaks nad elujuliseks ka

    aastakmnete prast.IngA nyHolm Soome uueST HAlduSreFormI KAVAST

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    6 I talv 2012

    KaaRDi Koostas: as teeDe tehnoKesKus

    TeKST: AnnI KonSAPRegionaalminist-ri valitsemisala planeeringute osakonna nunik

    maan-turvalisemaksMida rohkem on meie teedel sitmas autosid, seda suuremaks kasvab vajadus muuta maanteed liiklejatele ohutumaks ning liiklus sujuvamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium ja Maanteeamet on maanteede teemaplaneeringutega selles suunas tsiseid samme astumas.

    Koosts seitsme maavalitsusega on Ma-jandus- ja Kommunikatsiooniministee-rium ja Maanteeamet algatanud maa- konnaplaneeringute teemaplaneerin-gud, millega mratakse Tallinn-Prnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Vru-Luhamaa ja Tallinn- Narva maanteede trassikoridoride asukoht um-bes 300 km ulatuses ning lepitakse kokku, milli-sed on neis koridorides maakasutustingimused. Kuigi osaliselt hakatakse planeeringuid ellu vii-ma juba 2014. aastal, tuleb paljudes kohtades va-jalik maa reserveerida ette aastani 2040.

    Niivrd pikaajaline planeerimine ja maa reser-veerimine maakonnaplaneeringuga on riig-maanteede puhul sellisel kujul esmakordne. Maanteede teemaplaneeringud tehakse riigi kui terviku arengu huvides ning nende nnestumi-seks ja parimate lahenduste tekkeks on suhtluses riigi ja kohalike elanike vahel oluline roll mngi-da kohalikel omavalitsustel.

    Maavalitsused peavad kohalikud omavalitsu-sed kaasama planeeringulahenduse vljatta-

    misse ning planeering tuleb nendega koosklastada. Prast maakonnaplaneeringu kehtestamist on kohalikel omavalitsustel kohus-tus kanda trassi asukoht oma ldplaneeringutes-se. Alles seejrel saab Maanteeamet asuda koostama tee-ehitusprojekti.

    Planeeringulahendused puudutavad lisaks ko-halikele omavalitsustele ka inimesi, kelle kodu jb maanteede mjualasse. Teemaplaneeringud ning tehtud alusuuringud pole sel tasandil piisa-vad tlemaks, kust tpselt uute maanteede tras-sid hakkavad paiknema. Maantee, sellega seotud rajatiste ning kogujateede asukoht, samuti m-ratkkerajatiste tpne paigutus ning konstrukt-sioon selgub tee-ehitusprojektide koostamise kigus.

    Kuna maakonnaplaneeringute tpsusaste ei vimalda praegu mrata vrandatava maa-ala ulatust ja maksumust, on osa kohalikke ela-nikke olnud vastu maanteede trassikoridoride tarbeks maa pikaajalisele reserveerimisele ja maakasutuse piiramisele. Osalt on see mistetav. Teisalt tuleb arvestada, et teemaplaneeringute realiseerimisel muutub tulevikus enamiku riigi-maanteede trassikoridori vi selle lhialale j-vate elanike olukord ka paremaks maanteede arendamine ei muuda teid turvalisemaks ainult phimaanteel liiklejatele, vaid loob turvalise ja kvaliteetsema elukeskkonna ka lhipiirkonna elanikele, mis tagatakse ennekike kohalikele meldud kergliiklus- ja kogujateede ning mra-tkete rajamisega.

    Kiirete, soodsate ja ohutute henduste tagamine eesti eri-nevate keskuste vahel on ks planeeringu eesti 2030+ ees-mrke (www.eesti2030.ee).

    teemaplaneeringutega mratakse uute trassikori-

    doride asukoht umbes 300 km ulatuses.

    osaliselt hakatakse planee-ringuid ellu viima juba 2014. aastal, kuid paljudes kohta-des tuleb vajalik maa reser-veerida kuni aastani 2040.

    teed

  • Juunis, kui vabatahtliku tege-vuse aasta projektijuhiks sain, ei osanud ma eriti ar-vata, mis mind ees ootab. Minu vabatahtliku tegevuse

    mttemaailmas oli esikohal Tee-me ra talgupev, millele jrg-nes tkk thja maad.

    Minu esimene ppetund ko-halikul tasandil peitub lisuur vgi. Aasta jooksul kirjutati va-batahtliku tegevuse aastast maakonnalehtedes vhemalt sada korda. Lisaks lahati vaba- tahtlikku tegevust laiemalt vi tsteti esile maa-konnas tegutsevaid vabatahtlikke. Seega, maa-konna elanikke kahtlemata paelub kohalike

    vabatahtlike tegevus.Kevadel ministeeriumi tellitud ja

    Vabatahtliku Tegevuse Arendus-keskuse korraldatud maakondli-kud koolituspevad tid igas maakonnas kokku vabatahtliku te-gevuse huvilised. 1015% osaleja-test olid n- uued nod ehk inimesed, kes polnud varem vaba-tahtliku tegevusega kokku puutu-nud. Kui ks uus ja srav kodanikualgatus ei snni kohalikul tasandil, siis kus veel?

    Teine ppetund ri- ja avalikus sektoris ttab palju vabatahtli-kust tegevusest huvitatuid. Sain selle selgeks, kui regionaalminister Siim Kiisler aasta raames oktoob-ris ettevtetele ja ministeeriumi-dele katseprogrammi kivitas. Programmiga said viie ministee-riumi ja viie ettevtte ttajad vi-maluse pakkuda enda erialaseid

    talv 2012 I 7

    TeKST:

    mArTen lAurIEuroopa vaba-tahtliku tegevue aasta 2011 projektijuht

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    Juba oma esimestel tndalatel Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta projektijuhina sain teada,

    et aktiivseid inimesi on selles valdkonnas palju rohkem ja

    pld oluliselt laiem, kui keegi arvata oskaks!

    ppisin?

    oskusi (igusabi, kommunikatsiooniteadmisi jne) vabatahtlikuna kmnele kodanikuhendusele.

    Pilootprogrammi panustas kahe ja poole kuu jooksul 29 vabatahtlikku, kes tegid kokku enam kui 200 vabatahtlikku ttundi. ks vabahen-dus sai endale tiendatud phikirja, teine uue arengukava.

    Kolmas ppetund meedial ja hiskonnal on teema vastu huvi. Vabatahtliku tegevuse aastast rgiti ja kirjutati ligi 300 korda. Lisaks erineva-te vabatahtlike tegemiste kajastused kokku teeb see muljetavaldava numbri.

    Kokkuvtteks, tegime partnerite seas ksitlu-se, kust selgus, et 85% vastajatest peab elanik-konda tnu eelmisele aastale vabatahtlikust tegevusest teadlikumaks vi pigem teadliku-maks ning 95% arvab, et tnu mullusele rgiti meedias vabatahtlikust tegevusest rohkem vi pigem rohkem.

    Viis ppetundi euroopa vaba-tahtliku tegevuse aastast:

    maakondlikul ja kohali-kul tasandil peitub suur potentsiaal

    vabahenduste tutvus-tamine messiformaadis toimib

    ri- ja avalik sektor huvi-tub vabatahtlikust tege-vusest

    Raamat parim viis heade nidete edasta-miseks

    meedial ja hiskonnal on teema vastu huvi

    loe aasta jooksul tehtu kohta lisa:

    Raamat vabatahtlikest www.siseministeerium.ee/vabatahtlikud vabatahtlikkuse pilootprogrammwww.vabatahtlik.blog.comldine info aasta kohta www.siseministeerium.ee/evta2011

    Mida ma

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    tartuPlva maantee res seisab endine Vimela misa suur maakividest laut. Sgisel ehitatakse see mber puidu- ja mbliviimistlustsehhiks. Vrumaa Kutsehariduskeskuse allasutusena loo-dud puiduttlemise ja mblitootmise kompe-tentsikeskus sai selleks Euroopa Regionaalarengu Fondilt le kolme miljoni euro toetust.

    Eestis oli tnaseni puudu koht, kuhu puidu- vi mblitootmise ettevte oleks saanud oma prob-leemidega prduda, rmustas kompetentsi-keskuse juhataja Pille Meier. Ettevte saab meie

    mida kompetentsikeskused endast kujutavad?Kik kuus eesti eri piirkondadesse loodud kompetentsikeskust t-tavad selle nimel, et koondada piiritletud valdkonna oskusteave hte kohta ning aidata ettevtjatel omavahel koostd teha. Kompe-tentsikeskused asuvad vru-, saare-, lne- ja viljandimaal, samuti lne- ja ida-virumaal.

    iga ksus keskendub erinevale valdkonnale ning nende tegevuse tulemusena peaks paari aasta jooksul kasvama eesti ettevtete konkurentsivime ning paranema maapiirkondade elanike olukord tturul. Kompetentsikeskuste tphimtteid varem eestis raken-datud ei ole ning siia judis selliste iseseisvate asutuste loomise idee Phjamaadest. sarnaseid asutusi on loodud edukalt niteks soo-mes, kus aastatel 19992006 aitasid kompetentsikeskused luua peaaegu 13 000 krgkvalifitseeritud tkohta, koolitati vlja 90 000 spetsialisti ning asutati 1300 uut teadmistemahukat ettevtet.

    eVe TISler

    TeKST:

    ulatavad abike ettevtjale

    Kompetentsi-keskused

    8 I talv 2012

    vljaspool Harju- ja tartumaad loodud piirkondlikud kompetentsikeskused saavad Eesti ettevtetele justkui suurteks vendadeks, kelle juurde saab iga murega minna, kes alati ra kuulavad ja nu pakuvad.

    juurde nd julgelt prduda ja tema mured la-hendatakse kas kohapeal, koostpartnerite abil vi vajadusel leiame lahenduse vljastpoolt Eestit.

    Kompetentsikeskuse tnapevase sisustusega tstustsehhis hakatakse pakkuma puidu viimist-lusteenust vikeettevtjatele, kel endal tehnika viimase sna soetamise jaoks raha ei jtku. Lisaks sellele saab puidutstur kompetentsikeskuses kasutada valdkonnaspetsiifilisi andmebaase ning ksida nu probleemide kohta, mis ts ette vi-vad tulla.

    Ida-Virumaal asuv plevkivi kompetentsikes-kus on hea nide sellest, kui thtis vib selline al-gatus olla just peamistest tmbekeskustest eemal elavatele inimestele.

    Oleme saanud oma tegevusele vga positiivset tagasisidet nii kohalikult omavalistuselt kui ka maavalitsuselt, rmustas plevkivi kompetent-sikeskuse juhataja kohusetitja Hella Riisalu.

    Kompetentsikeskuse t aitab parandada Ida-Virumaa mainet tervikuna, juhtides thelepanu sellele, et ka vljaspool Tallinna ja Tartut on vi-malik hsti makstud ja intelligentsetes ametites ttada.

    Eriti thtsaks peab kohalik kogukond tkohta-de loomist vimekatele noortele. See suurendab vimalust, et venekeelsetest perekondadest prit krgharitud valivad vlismaale mineku asemel hoopis karjri kodukandis.

    Selleks, et oleks vimalik rohkem uusi tkohti pakkuda, kib Kohtla-Jrvel asuvas plevkivik-tuse katselaboris t tie hooga juba viimased

    Terviseedenduse ja rehabilitat-siooni k.k.

    Vikelaeva ehituse k.k.

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    talv 2012 I 9

    eestis oli tnaseni puudu koht, kuhu puidu- vi mblitootmise

    ettevte oleks saanud probleemidega prduda

    P. meIer

    Targa maja k.k

    Tervise- ja loodustoodete k.k.

    Puidu ttlemise ja mblitootmise k.k.

    Plevkivi k.k

    mida erinevates kompetent-sikeskustes tehakse?Saaremaa, KuressaareVikelaevaehituse kompetentsikeskus3,16 mln eurotKeskuse kaudu tekib eestisse vikelaevade tootearendu-se ning oma vikelaevaehituse disainerite, inseneride ja tippspetsialistide plvkonna leskasvatamise vimalus. Rajatakse selleks vajalikke ehitisi (niteks mudelkatse-bassein) ning sisustatakse laboreid.

    lnemaa, HaapsaluTerviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus3,19 mln eurotKogutakse ja analsitakse teavet ravimuda kohta ning uuritakse ravimuda uusi kasutusvimalusi sanatoorse-tes ravipakettides. hinnatakse ravimuda ravimju uute toodete vljaarendamisel ning ttatakse vlja ravimu-da kvaliteedi hindamiskriteeriumid. ttatakse vlja uusi tervisetoodete mudeleid ja prototpe ning juurutatak-se uusi innovatiivseid mudatooteid.

    lne-Virumaa, rakvereTarga maja kompetentsikeskus 3,19 mln eurottarga maja kompetentsikeskus aitab eesti inimestel ning rahvusvahelise konkurentsivimega organisatsioo-nidel luua, arendada ja rakendada elukeskkonna muga-vaks, energiasstlikuks ning ohutuks muutmise intelligentseid lahendusi.

    Ida-Virumaa, Kohtla-JrvePlevkivi kompetentsikeskus 3 mln eurotluuakse plevkivide ning sellealaste uuringute andme-baas. Korraldatakse plevkivi konverentse ja koolitusi. tehakse intellektuaalomandi ja spetsiifilise igusloome seiret. Koondatakse suurettevtete tulevikuinfo ja aren-datakse vike- ja keskmise suurusega ettevtete vrgustikku.

    Vrumaa, VimelaPuiduttlemise ja mblitootmise kompetentsikeskus3,19 mln eurotUuritakse puidu ttlemise erinevaid viise, arendatakse viimistluse ja mehhatroonika kompetentsi, tehakse tootearenduse ja disiani uuringud. luuakse puidu- ja mbliteemalised infobaasid. Kogutakse majanduslik-ku ja turustusalast infot, arendatakse vlja valdkonna arendusprojektid ja ettevtetele teenuste osutamise vimekus.

    Viljandimaa, PolliTeadmistephiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 3,14 mln eurotKompetentsikeskuse eesmrk on taimsetest materjali-dest krge lisavrtusega toidu ja toiduks mitte kasuta-tavate tervisetoodete arendus. Renoveeritakse kompetentsikeskuse ehitised ning sisustatakse laborid.

    kolm aastat. Koostd tehakse ka suurfirmadega, niteks Eesti Energiaga, kelle tellimusel analsib labor Jordaania plevkivi sobivust kasutamiseks energeetikas ja litstuses.

    Kompetentsikeskuses lhenetakse plevkivi-valdkonnale uudsest vaatepunktist, uurides nii plevkivi kaevandamist, ttlemist kui ka sellega seotud keskkonnaaspekte.

    Teadaolevatel andmetel pole sellist lhenemist kuskil eelnevalt viljeletud, ei Eestis ega maailmas, thendas TT Virumaa kolledi arendusdirektor Mare Roosileht.

    Kompetentsikeskused nevad he oma suure tugevusena usaldusvrsust, sest keskused tee-vad koostd kigi abivajajatega, hoolimata nende rihuvidest, ning on erapooletuks info allikaks.

    Oleme erapooletu organisatsioon, mis on moderaatoriks erinevate huvide vahel, snas Roosileht.

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    10 I talv 2012

    TrIIn Toome

    TeKST:

    vib maksta tkoha

    rahvastiku-registrist

    aluseta pring

    Kuigi rahvastikuregistri andmete vaatamine ja kasutamine on seadusega vga rangelt reguleeritud, leidub ikkagi ametnikke, kes kasutavad registrit isiklikuks tarbeks. Selline tegevus vib neile thendada trahvi vi isegi tkaotust.

    eesti kodanike ja elanike isikuandmeid si-saldav rahvastikuregister on paljude jaoks igapevane tvahend ning sellele on ligips tuhandetel ametnikel. Seal tal-lel olevate andmete vaatamine ja kasuta-mine on aga vga rangelt seadusega reguleeritud ning andmete kuritarvitamise vltimiseks peab iga pring olema phjendatud ja ametniku tga seotud.

    Paraku ei piisa mnikord uudishimulike amet-nike ohjeldamiseks hoiatustest, vaid ikka leidub neid, kes piiluvad registrist puhtalt uudishimust, kas naabrimees on ikka oma naise laste isa vi mitte.

    Rahvastiku toimingute osakonna nuniku An-gela Ventseli t on jlgida, et rahvastikuregistrit kasutataks sihtotstarbeliselt. Samuti pab ta j-lile saada, millised pringud on tehtud igusliku aluseta.

    Praegu on menetluses juhtum, kus ametnik ot-sis rahvastikuregistrist kindla eesnimega naist hest konkreetsest Eesti linnast. Andmete ttle-mise tulemusel vaatas ametnik lbi vga paljude sama eesnime kandvate naisterahvaste andmed, toob Ventsel he nite, kuidas on registrit vriti kasutatud.

    On ette tulnud, et inimene on kaotanud tko-ha, kuna on korduvalt rikkunud rahvastikure-gistri kasutamistingimusi, snab ta teistele hoiatuseks.

    Ventsel tpsustab, et juhul kui ametnik jb rik-kumisega vahele, teavitatakse sellest ametniku tandjat, kes nuab ametnikult selgitusi ning vajadusel viib lbi distsiplinaarmenetluse. Sise-ministeerium teeb reegleid rikkunud ametnikule ettekirjutuse ja saadab ta tiendkoolitusele, sa-muti vib ra vtta juurdepsu rahvastikure-gistrile. See aga thendab, et ametnik ei saa enam tita oma phitlesandeid.

    rahvastikuregistri andmete kasutamise ABC: Pringuid tohib rahvastikuregistrisse teha vaid

    ametilesannete titmiseks vajalike andmete saamiseks.

    ametilesannete kigus teatavaks saanud and-meid tuleb hoida saladuses ning seda ka prast teenistussuhte lppemist.

    ametilesannete kigus kasutatavad andmed ei tohi sattuda krvaliste isikute ktte.

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    talv 2012 I 11

    karistuseks ka hbitunne, mis tekib, kui lemu-sed ja kolleegid rikkumisest teada saavad.

    Inimestele lihtsalt ei jua kohale, et niisama ei tohi vaadata isegi oma lapse andmeid, toob Pun-gas vlja, et kindlasti ei ole rahvastikuregister va-hend, mille abil sprade-sugulaste elukigul silm peal hoida.

    Menetletud jrelevalveaktid edastab Siseminis-teerium Andmekaitse Inspektsioonile, kes viib vajadusel lbi vrteomenetluse ning kui vaja, mrab eksinud ametnikule rahatrahvi.

    Rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas rhutab, et riik on kogunud inimeste andmed enda ktte ja peab nendega usaldus-vrselt mber kima. Ametnikud peavad mist-ma, et neid andmeid ei tohi isiklikest huvidest vaadata, rhutab ta. Pungase snul on suureks

    Kes on tuntud laulja lapse isa?Rahvastikuregistri andmete vriti kasutamist tuli ette niteks siis, kui meediast kis lbi uudis he tuntud laulja isaks saamisest. eksimine avastati, kuna ametnik oli lauljat registrist otsinud nime jrgi, kuigi tavaliselt kasutas ta pringute tegemiseks isikukoodi. selline kitumine tmbas jrelevalve thelepanu. ametnik sai rahvastikuregistri- ja isikuandmete kaitse alase tiendppe lbimise kohustusele lisaks ka rahatrahvi.

    milliseid vabandusi on rahvastiku-registrit isiklikul otstarbel kasutanud ametnikud oma kitumisele toonud?

    Vaatasin andmeid, sest: mul on pshholoogiliselt pingeli-

    ne ja suur tkoormus lapselikust uudishimust valmistusin suguvsa kokkutule-

    kuks tahtsin saada teavet koolikaaslas-

    te/tuttavate/sugulaste kohta tekkis vaidlus, kui vana isik

    tegelikult on soovisin teada saada oma arsti

    elukohta soovisin kontrollida rahvastikure-

    gistrisse kantud andmete uuene-mise kiirust, programmi funktsioneerimist ja andmete korrektsust

    Tagajrjed tiendkoolitusele saatmine rahatrahv rahvastikuregistrile juurdepsu

    keelamine distsiplinaarkaristused, rmisel

    juhul tkoha kaotamine

    Paraku ei piisa mnikord uudis-

    himulike ametnike ohjeldamiseks hoiatustest.

  • 12 I talv 2012

    uus Lnemere laevahukke kajastav andmebaas. Andmebaasi koondatakse nii mitme arhiivi kui ka vlitdel kogutud andmed laevahukkude kohta.

    Vrakiregistrisse on juba kogutud peaaegu 750 objekti ning tnavu hakatakse andmeid jrk-jr-gult avalikuks tegema. Lisaks eesti keelele kuva-takse laevahukkude andmed ka inglise keeles.

    Iga laevavraki andmetele lisatakse mlestiseks olemise korral Kultuurimlestiste Riikliku Regist-ri, kirjete kokkulangemisel Rootsi Kultuurimles-tiste Registri ning Rahvusarhiivi SAAGA viited. Nii saavad huvilised ise tutvuda konkreetse laeva-huku kohta kivate digitaliseeritud arhiividoku-mendite originaalidega. Projektimeeskond usub, et 2013. aasta lpuks on vrakiregistrisse sisesta-tud ligikaudu tuhat sissekannet.

    Kik nendest ei ole laevavrakid, suure osa moodustavad arhiivimaterjalidest leitud laevade hukkude lood, millele ei ole veel merephjast vastet leitud, lisas projektijuht Marii Asmer.

    foto: KaiDo PeRemees

    eVe TISler

    TeKST:

    saab kigile nhtavakstnu SHIPwHerI projektile vib peagi iga huviline paari arvutihiire kliki abil heita pilgu lnemere phjas kurva lpu leidnud laevadele.

    lnemere laevavrakke on teiste kultuuri-mlestiste liikidega vrreldes Eestis seni vhe kaitse alla vetud, peamiselt info v-hesuse tttu. Samal ajal on veealuseid objekte kerge rstata, sest meres on keeruline nende puutumatust kontrollida.

    Kahjuks oleme tuvastanud mitmeid juhuseid, kus laevavrakkidelt on eemaldatud esemeid vi detaile, mistttu on kahjustatud laevavrakki kui tervikut, kurvastas Muinsuskaitseameti regist-riosakonna juhataja Urve Russow.

    Rahvusvaheline Shipwheri projekt sndiski va-jadusest helt poolt koguda ja tiendada and-meid Lnemeres lebavate ajalooliste laeva- vrakkide kohta ning teiselt poolt tsta avalikkuse teadlikkust allveeprandi vrtuslikkusest.

    Muinsuskaitseameti, Rahvusarhiivi, Eesti Me-remuuseumi ja Rootsi Riikliku Meremuuseumi hisprojekti Shipwheri ks eesmrkidest on luua Eesti Kultuurimlestiste Riikliku Registri juurde

    veealuneajalugu

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

  • talv 2012 I 13

    Uute andmete krvutamine olemasoleva infoga laevavrakkide kohta vib anda ka ootamatuid tu-lemusi. Niteks avastati andmed, mis lkkavad mber riikliku kaitse all oleva Rootsi pritolu lae-vavraki Maria identiteedi. Laev, mida peeti Ma-riaks, uppus 1867. aastal.

    Eelmisel sgisel leiti Tallinna linnaarhiivist lugu Hollandi alusest, mis hukkus samal ajal ja samas kohas, kus lks phja Maria. Siis ilmus aga oota-matult vlja toimik, kust selgus, et Maria ei uppu-nudki, vaid judis sadamasse.

    llatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria, rkis projekti-juht Marii Asmer. Tuli vlja, et Mariaks peetud vrakk oli tenoliselt hoopis Hollandist prit alus Barteld Herman.

    Arhiividest avastatud Lnemere laevahukku-de materjali on Asmeri snul nii palju, et jtku-projekti kivitamine ei ole mingi ksimus. Praegu ei ole projekti kaasatud niteks Soome ja Lti ar-hiive, kuid neis sisalduv info annaks vrakiregistri-le kindlasti tublisti tiendust.

    muinsuskaitseamet taotles laevahuku ajaloo teemalise projekti Shipwheri jaoks edukalt raha Kesk-lnemere InTerreg IV A programmist. euroopa Territoriaalse Koost fond (erdF) toetas 1, 2 miljoni euro suurust projekti 0,98 miljoni euroga.

    muinsuskaitseametile oli see esimene kord rahvusva-heliste osalejatega projekti juhtpartneriks olla.

    seda sammu ette vttes ei kujutanud me ise ka ette, mida me tegema peame ja mis meid ees ootab, snas muinsuskaitseameti registriosakonna juhtaja Urve Rus-sow. esimesest korrast hoolimata hindavad nii Russow kui ka shipwheri projektijuht marii asmer rahataotluse protsessi sujuvaks.

    Projektis osalevate partnerite leidmine lks lihtsalt, sest muinsuskaitseamet osaleb mitmes rahvusvahelises trhmas, mille kaudu olid head kontaktid vlismaa kolleegidega loodud. Rootsi meremuuseum, kelle poole koostsooviga prduti, oli kohe asjast huvitatud. see-kord jid aeglase brokraatia tttu vlja soome kollee-gid, kuid neid plaanitakse kaasata shipwher jtku- projekti, mida muinsuskaitseamet kindlasti soovib korraldada.

    ks rahataotluse protsessi osa, mida projektijuht as-meri snul ei osatud alguses ette nha, oli toetuslepingu slmimiseks kuluv aeg ja lisat. Kesk-lnemere prog-rammi juhtkomitee kiitis shipwheri rahataotluse heaks 2010. aasta aprillis, kuid alles oktoobris juti toetuslepin-gu allkirjastamiseni.

    Kuigi phimtteline heakskiit oli olemas, oli tarvis pal-jusid eelarvega seotud ksimusi tpsustada ja phjenda-da, selgitas asmer. Kuigi ametlikult pidi projekt algama 2010. aasta mais, sai sisulist td tegema hakata alles sgisel prast toetuslepingu slmimist. eelkige oli aja-kulukas erinevate eelarveksimuste lbirkimine ja koosklastamine kigi projektipartnerite vahel.

    Kui he partnerasutuse eelarvega seotud ksimuse olime suutnud programmi hisele tehnilisele sekreta-riaadile ra phjendada, tuli kohe otsa teise partneri eel-arvega seotud ksimus, mis vajas tpsustamist, kirjeldas asmer protsessi keerukust. oma kogemuse phjal arvab asmer, et neli-viis projektipartnerit on opti-maalne, suuremat arvu koostpartnereid oleks juba raske hallata. shipwheri projekt toimib tervikuna tnu sellele, et projektis osaleb neli partnerit.

    Eduka euro- raha taotluse koostamine ei ole keeruline

    I N V E S T I N G I N Y O U R F U T U R E

    EUROPEAN UNIONEUROPEAN REGIONAL DEVELOPMENT FUND

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    uute vrakkide leidmiseks kidi vlitdellisaks arhiivides tuhnimisele kidi mullu uusi laevavrakke otsimas lnemere sgavustest. nii ulatuslikud veealused arheoloogilised ekspeditsioonid olid muinsuskaitseametile ajaloo esimesed.

    varem pole muinsuskaitseamet nii mahukaid arheoloogilisi veealu-seid ekspeditsioone korraldanud, sest merephjast laevavrakkide ot-simine on rmiselt aja- ja rahakulukas, sltudes palju ilmastikust ja loodusest. niteks ei edasta laevalt alla lastav merepinda sondeeriv aparaat selget pilti, kui merel on tuul suurem kui 6 meetrit sekundis.

    Kui tuult ei olnud, olime kohe merel, kirjeldas marii asmer. son-deerisime merephja vahel terve ndala, enne kui ngime ekraanil vrakipilti.

    llatuslikult selgus, et riikliku kaitse all olev laevavrakk Maria ei olegi Maria. m. ASmer

  • RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    14 I talv 2012

    Rpina riabikeskusega on piirkonnas tegutse-vatele loovatele ja ettevtlikele inimestele vimalik pakkuda vga erinevaid tugiteenuseid konsultatsioone, abi kontaktide ja koostpart-nerite leidmisel, tiendkoolitusi, kontaktritusi, ruume ja fsilist tegevuskeskkonda.

    Projekti rahastatakse ENPI (Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrument) raames rakendatava Eesti-Lti-Venemaa piirilese koostprog-rammi vahenditest kokku peaaegu 2 miljoni euro eest. Uue loomemajanduskeskuse ehitus peaks algama mrtsis, valmis loodetakse maja saada novembriks.

    lIIS KngSePP

    TeKST:

    loomemajanduskeskuseksPraegu on Sillap tall-tllakuur veel lpas ja mahajetud, aga juba ige pea avatakse seal piirilese koost he projektina Rpina loomemajanduskeskus.

    tllakuurist

    tahame selle projektiga alal hoida ja edendada kohalikke traditsioonilisi oskusi, nende laiemat kasutamist nii igapevaelus kui ka ris, rkis Rpina vallavalitsuse arendusspet-

    sialist Helen Prnaste, kes igapevaselt loodava loomemajanduskeskusega tegeleb. Projekti esialgne idee on Rpina loomemaja sisustada kangastelgede ruumi, savi- ja klaasikoja, puidu- ja pillirootoa, paberi valmistamise ttoa, pruulikoja, kgi, kunstiateljee ja laste mngu-nurgaga, aga plaanis on ka mitmesuguste seltside koosviibimisruumid.

    Praegu Prnaste snul sarnast kohta Rpinas ega selle mbruses ei ole ning uus keskus loob hea vimaluse meelitada piirkonda nii turiste kui ka professionaalseid ja harrastusksitlisi. Rpina Loomemajanduskeskuse rajamine on osa Eesti, Lti ja Venemaa piirilesest koostprog-rammist. Samal ajal kui Rpinas rajatakse loome-majanduskeskus vanasse tall-tllakuuri, tehakse Petseris sarnane keskus kultuurimaja hoonesse, mis esimese vabariigi ajal oli Kaitseliidu maja. Vilakas aga ehitatakse loomemajanduskeskuseks mber ajalooline kloostrile kuulunud hoone.

    Loomemajja luuakse kohalikele elanikele tnapevased loometingimused, vimalused aktiivselt loometga tegeleda, osaleda loome-majas korraldatavatel ritustel, programmides, tegevustes, kursustel, snas Prnaste. Koosts

    Projekti taustRpina sillap misa tallihoone on rajatud 1870. aasta-tel endise misahoone ja Rpina Paberivabriku vahe-tusse lhedusse ning on muinsuskaitsealune objekt. tallihoonel on kaks korrust rekonstrueeritava ldpin-naga 665,6 m. hoone kuulub Rpina vallale.

    Projekt kestab kokku kaks aastat. Juhtpartneriks on Rpina vallavalitsus, vene partneriteks on Petseri rajooni administratsioon ja Petseri kultuurimaja ning lti part-neriks vilaka regiooni administratsioon.

    loomemaja valmimisel on ette nhtud, et hoone hakkab toimima isemajandavalt, kattes hoone admi-nistratiiv- ja jooksevkulud.

    vanast

  • talv 2012 I 15

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    lIIS KngSePP

    TeKST:

    alates jaanuarist said maavalitsuste veebilehed uue ja htse ilme. veebilehe uuen-

    damine oli tingitud eelkige vajadusest lihtsustada informatsiooni leidmist kodanikule.

    maavalitsustel

    samuti saavad maavalitsuste ametnikud nd infot kiiremini veebilehele les panna, kuna enam pole selleks tarvis eriteadmisi veebi programmeerimi-sest.Maavalitsused on riigiasutused ja see peaks

    thendama ka htsemat identiteeti, phjendas siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja re-gionaalhalduse osakonna juhataja asetitja Margus Lehesaar, miks oli vajalik uuele raken-dusele le minna. Kodaniku jaoks peab riigi-asutuse veebilehel pakutav info olema selge ja hlpsasti leitav.

    Siiani oli iga maavalitsuse veebilehe arhitek-tuur erinev sama info asus erinevates alame-ndes, vajaliku leidmine vis olla sna keeruline ning lhtus eelkige informatsiooni les panija ehk ametniku vaatest. sna suured

    olid ka veebilehtede halduskulud, kuna kasutati erinevaid lahendusi ja programme, mida tihti-peale ise hallata ei osatud, vaid see teenus tuli sisse osta. Sellele omakorda lisandus veel ser-veri lalpidamise ning uuendamise kulu.

    Maavalitsuste uued veebilehed kasutavad 2010. aastal kohalikele omavalitsustele vlja-arendatud tehnoloogilist sisuhalduse platvormi (www.kovtp.ee). Tegemist on avatud lhtekoo-diga eestindatud sisuhaldustarkvaraga liferay.com. Sama lahendust kasutavad niteks suur-korporatsioonid Cisco ja Lufthansa ning Prant-susmaa kaitseministeerium.

    Uuel kodulehel saavad maavalitsused avali-kustada dokumendiregistri, milleks kohustab neid avaliku teabe seadus, ja lisada veebilehele sotsiaalmeedia komponente, niteks foorumi ja blogi. Samuti saab infopringute tegemiseks vi teenusetaotluse allkirjastamiseks end ID-kaardiga autentida.

    htlustatud on ka domeeniaadress: esmalt tu-leb kirjutada aadressireale maakonna nimi, see-jrel maavalitsus.ee (niteks www.viljandi.maavalitsus.ee). Uued kodulehed on koondatud hte infovravasse www.maavalitsus.ee.

    internetis htne kuju

  • 16 I talv 2012

    uus nguvallitorniPaide

    Euroopa Regionaalfondi raha abil sai uue vlimuse Paide vallitorn. Seal asub nd ajakeskus Witten-stein, kus antakse terviklik levaade Eestimaa ajaloost muinasajast tnapevani.

    vallitornis on ajaloo tutvustamiseks kasutatud mitmesuguseid valgus- ja heliefekte, ajaloolist keskonda aitavad luua erinevad esemed. Samuti toeta-vad ajaloo tutvustamist filmipro-grammid ja paljud interaktiivsed atraktsioonid.

    Lisaks kivitati regulaarrituste sari, festival Aegade tuuled, mille kavas on kultuuri- ja muusikaritusi, mille teemad on seotud Ajakeskuse kontseptsiooniga ja kantud erineva-te ajastute vaimust.

    Projekt kestis 2009. aasta jaanuarist eelmise aasta lpuni. Euroopa Regionaalarengu Fond toetas projekti enama kui 2 miljoni euroga. Toe-tuse abil renoveeriti Paide Vallimgi, sealhulgas klakoda-laululava ja ldkasutatav WC, rajati Vallimele valgustus, turismigruppide kogune-misplats, parkla. Lisaks osteti pingid, korrastati teid ja treppe, loodi vimalused puuetega ini-meste liikumiseks ja lapsed said Ajakeskuse kontseptsiooniga seotud mnguvljaku.

    RegionaalministRi valitsemisala infoleht

    number2 miljoni euroga toetas ajakeskuse Wittenstein rajamist euroopa Regionaalarengu fond.

    Klalised saavad ajakeskuses liikuda lbi erinevate ajajrkude ning

    avastada erinevaid tahke eesti ajaloost.

    Ajakeskuses wittenstein saavad klalised teada, mis oli muinasajal eestlaste nokia ja kuidas eesti esimest korda euroopasse arvati ning palju muudki.