Puhkus ja vaba aeg Sügis-talv 2010

TEEMALEHT

SÜGIS-TALV 2010

19. OKTOOBER 2010

SÜGIS-TALV 2010PUHKUS JA VABA AEG

SÜGIS-TALV 2010PUHKUS JA VABA AEG2

SISUKORD TASUB MEELDE JÄTTA!

Lühiuudised LK 2

Reisifirmad panid koostöö

tugevdamiseks aluse uuele

liidule LK 3

Maarja-Magdaleena gild Pärnus

koondab ja elustab Eesti

käsitöökunsti LK 4

Reisikindlustust valides võrdle

erinevate seltside tingimusi

LK 5

Eesti spaade ja veekeskuste

ülevaade LK 6

Reisisoovitus: külalislahke

Küpros LK 10

Teemalehe toimetaja:Rain Uusen

[email protected]

tel 666 2194

Vastutav toimetaja:Kuldar Kullasepp

[email protected]

Projektijuht:Eve Kruuse

[email protected]

tel 666 2383

Reklaamitoimetaja:Anneli Teppo

[email protected]

tel 666 2329

Küljendus ja makett: Andrus Rebane

Väljaandja: AS Postimees

Maakri 23a, Tallinn

tel 666 2202 | 666 2301

KONTAKTID

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlustusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushuvi saaks kaetud.

Heli Lehtsaar annab juhiseid, kuidas erinevate kindlustusseltside reisija pagasikindluste tingimusi omavahel võrrelda. Loe lk 5

Eestis on kümneid veekeskusi ja spaasid – nende külastamise eel tasub uurida tausta, otsustada külastuse eesmärk ning langetada valik kodutööst lähtudes teadlikult.

Postimehe suur Eesti spaade ja lõõgastuskeskuste ülevaade aitab lihtsustada valikut neile, kes sügistalvisel hooajal kiiret puhkust ja lõõgastust otsivad. Loe lk 6-8

Vaid 50 aastat iseseisvust nautinud ja jätkuvalt poliitilises kriisis Euroopa väikeriik Küpros üllatab oma veiniajaloo, mõnusa kliima, kvaliteetse toidu ja külalislahkusega, ole vaid valmis see kõik vastu võtma.

Postimees soovitab järgmiseks sihtpunktiks nii puhkajatele kui kultuurihuvilistele Küprost, ole sa siis noor või vana – elamusi pakub see Vahemeresaar kõigile. Loe lk 10-11

AVATUD IGA PÄEV AVATUD IGA PÄEV www.valgehobuse.ee • tel 666 1122, 521 4270www.valgehobuse.ee • tel 666 1122, 521 4270

VALGEHOBUSEMÄE VALGEHOBUSEMÄE SUUSA JA PUHKEKESKUSSUUSA JA PUHKEKESKUSVALGEHOBUSEMÄE VALGEHOBUSEMÄE SUUSA JA PUHKEKESKUSSUUSA JA PUHKEKESKUS

• UISUTAMINE• SNOWTUBING• LUMELAUA JA MÄESUUSANÕLV• TÕSTUK• MURDMAASUUSATAMISE RAJAD 3 JA 5 KM, ÜHENDATUD KÕRVEMAA SUUSARADADEGA• MAJUTUSTEENUS• SUUSA, UISU, JA LUMELAUALAENUTUS

• NÄDALAVAHETUSTEL VÄIKELASTE HOIUTEENUS• PESEMISJA SAUNAVÕIMALUSED• SEMINARI JA AKTIIVSE KOOLITUSE VÕIMALUSED KUNI 80 INIMESELE• VALGUSTATUD RADA• LUMELAUA ALGÕPPE KOOLITUSED• TOITLUSTAMINE ETTETELLIMISEL KA GRUPPIDELE

902 738välisturisti ööbis Eesti

majutusettevõtetes 2010.

aasta jaanuarist juulini ehk

103 620 turisti rohkem, kui

2009. aasta samal perioodil.

Eesti kokad ja sommeljeed innustuvad kohalikust maitsestKONVERENTS. Eesti Peakokkade Ühen-dus, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioo-ni ja Põhjamaade Ministrite Nõuko-gu korraldavad 21. oktoobril Tallinnas konverentsi «Innustatuna kohalikust maitsest», pühendudes kohaliku toor-aine kasutamisele meie toidulaual.Konverentsil arutlevad kokad, joogivalmis-tajad, tootjad ja talunikud meie igapäevasel toidulaual oleva tooraine päritolu, kvalitee-di ja põnevate kasutusvõimaluste üle. Aru-telule on oodatud hea toidu ja joogi austa-jaid Eestist, teistest Balti riikidest ja Põhja-last.

Konverents toimub Tallinna Sadama uuel turul – Tallinna sadama Admiraliteedi basseini ääres asuvas uues turuhoones (en-dine C-terminal), kus juba 1. detsembrist saab eestimaist toorainet hankida. (PM)

Mutso: Turism on kriisist väljumas

TURISMISTATIS-TIKA. Head ajad terendavad sil-mapiiril ka turis-mis, usub Ettevõt-luse Arendami-se Sihtasutuse tu-rismiarenduskes-kuse direktor Tar-mo Mutso statis-tikale tuginedes.Värske statistika kohaselt ööbis 2010. aasta jaanuarist juulini Eesti majutusettevõtetes 902 738 välisturisti, mis on 13% enam kui samal perioodil möödunud aastal.

«Kuigi kasv on eelmise, kriisiaasta taus-tal väga muljetavaldav, ületab 2010. aasta öö-bimiste arv juuli lõpu seisuga ka 2008. aas-ta sama perioodi taset 7%,» lisab Mutso. «Te-gemist on kõigi aegade rekordiga.» (PM)

Novembris Helsingis toimuv Mardilaat tutvustab Eesti kultuuriHELSINGI. Helsingis toi-mub 20.–21. no-vembrini Mar-dilaat, mis viib Soome pea-linna traditsioonilist Eesti kultuu-ri ning tutvustab soomlastele meie tu-rismivõimalusi, käsitööd ja toitu.Tuglase Seltsi eestvõttel toimub laat käesole-val aastal juba 27. korda. Eelmisel aastal tut-vustas Helsingis oma tegevust ja müüs too-teid üle 150 Eesti ettevõtte, organisatsiooni, käsitöölise ja kunstniku, üritust külastas üle 14 000 huvilise Helsingist ning selle lähi-ümbrusest.

Mardilaat 2010 toimub Helsingi kultuuri- ja vaba aja keskuses Kaapelitehdas. Sisse-pääs on ürituse külastajatele tasuta. (PM)

EUROHINNAD. Esimese reisibüroona lii-tus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, rahan-dusministeeriumi ja tarbijakaitseame-ti initsiatiivil ellu kutsutud «Ausa hinnas-tamise leppega» Kaleva Travel. Leppe ees-märgiks on tagada Eestis eurole ülemine-kul hindade õiglane ümberarvutamine.«Vabatahtliku leppega liitudes annab Kaleva Tra-vel oma klientidele ja partneritele lubaduse, et vas-tutustundliku ettevõttena järgime häid tavasid ega tõsta eurole üleminekul põhjendamatult hindu,» ütles Kaleva Traveli tegevjuht Merike Hallik.

Nii lubab reisibüroo tagada oma teenuste au-sa hinnakujunduse ja koolitada oma töötajaidki, et nad oleksid euro kasutuselevõtmisega seondu-vatest nõuetest teadlikud ja oskaksid neid selgi-tada ka oma klientidele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja andmeil on lep-pega liitunud praeguseks kokku umbes kümme-viisteist turismisektori ettevõtet. (PM)

Turismisektori ettevõtetest on ausa hinnastamise leppega liitunud veel vähesed

Järjest enam peavad Eesti kokad lugu kvaliteetsetest köögiviljadest, leiutades neist järjest põnevamaid ja maitsvamaid – mis aga kõige olulisem – tervislikumaid roogi.

FO

TO

: L

AU

RI

LA

AN

Ausa hinnastamise kokkuleppega liitunud ettevõtete pidevalt täiene-vat nimekirja näeb internetis aad-ressil ahk.eesti.ee/liitunud.

SÜGIS-TALV 2010 PUHKUS JA VABA AEG 3

RAIN UUSENteemalehe toimetaja

Puhkusereiside turul on viimastel aastatel valit-senud suur segadus, mitmed reisifirmad ja

reisikorraldajad on ootamatult pankrotistunud või oma tegevu-se lihtsalt lõpetanud. Seejuures on paljud tarbijad saanud petta ning oma reisist ja makstud ra-hadest ilma jäänud.

Reisipaanikas on aga tihti hoiatatud just «tundmatute» ja «põrandaaluste» reisibüroode eest, mis turismiturul aastaid te-gutsenud väikebüroode hinnan-gul on muutunud lausa ülekoh-tuseks ning peletab tarbijaid põhjendamatult eemale.

Väikest ja keskmist kasvu reisibüroode turult väljatõrjumi-ne asjatu hirmutamise kaudu ei tule kasuks ei tarbijale ega turis-mitööstusele tervikuna, on rei-sibüroode esindajad veendu-nud.

Pärast TopToursi pankrotti selle aasta maikuus hoogustu-nud sihitu mustamine ja valein-fo levitamine just väikebüroode aadressil oli paljudele kogenud reisiagentidele viimaseks pii-saks karikasse, mistõttu otsus-tati koonduda ühise liidu alla, et oma usaldusväärsust ja aastate-pikkust koostööd klientidega taas kindlustama asuda.

«Otsustasime koonduda, et tõestada tarbijale väikebüroode ja reisikorraldajate elujõulisust ning usaldusväärsust,» selgitab Fantaasia Reiside juhataja Silvi Kruusenvald, kes on äsja loodud uue liidu üks asutajaliikmetest.

MUINASJUTT PÕRANDAALUSTEST BÜROODESTKahjuks on pettureid igas töös-tusharus, selgitab Kruusenvald. «Just seetõttu tuleb esile tõsta neid töökaid ja tublisid reisi-agente, kes on pikki aastaid tei-nud usaldusväärsuse ja elujõu-lisuse tagamiseks oma klientide ja koostööpartneritega kirglikult koostööd,» lisab Robinson Rei-side juhataja Eha Luite. Tema sõ-nul on turismisektoris tegutse-vad väikefirmad kogu Eesti tu-rismitööstuse oluliseks ja eluter-veks osaks.

«Me investeerime kliendi pa-rimaks teenindamiseks palju,» kinnitab Kruusenvald ja selgitab, et näiteks Fantaasia Reisides töö-tavad reisikonsultandid käisid eelmisel aastal kokku kaheksal tutvumisreisil, et teada, milliseid sihtpunkte, hotelle ja pakette oma klientidele soovitada.

«Väikebüroode tegevus raja-

neb seal töötavate inimeste entu-siasmile, sügavale huvile turismi kui sellise vastu,» põhjendab Luite, miks võib väikebüroosid oma puhkuse- või ärireiside kor-raldamisel usaldada. «Ja kuna see on meie töö ja leib, siis oleme igast kliendist tohutult huvita-tud, meil puudub huvi oma klien-te ükskõik mis ulatuses või põh-jusel petta,» kinnitab ta.

Ta rõhutab väikest kasvu rei-sibüroode tugevuse juures paind-likkust kliendi reisisoovide rea-liseerimisel ning kiiret tegutse-mist, tihti lausa ööpäev läbi. «Me reageerime nii päringutele kui ka reisil tekkinud probleemidele kii-resti ja võime endale lubada luk-sust tegeleda lahenduste otsimi-sega igale olukorrale ja kliendile personaalselt lähenedes,» täien-dab Luite.

«Tõsi, paljud meist ei saa ku-lutada raha kallite reklaami-kampaaniate peale, et tutvusta-da oma ettevõtet või brändi,» tutvustab väikeettevõtjate iga-päevamurede tagamaid Piret Neitsov Fortest Reisidest. Ta sel-gitab, et selline teguviis kergi-taks väikebüroodes hindu nii-võrd, et nad jääksid konkurent-sivõitluses kohe kaotajaks.

«Aga meie ettevõtete rek-laam toimub suust suhu ja käest kätte, meie rahulolevate klienti-de kaudu, kes meid oma tuttava-tele ja sõpradele julgelt ja kind-lalt soovitavad,» lisab ta.

«Kui osa väikebüroodest on ka rentinud kontoripinnad keld-rikorrusel, siis see ei muuda neid kindlasti põrandaalusteks reisibüroodeks, vaid vastupidi, tõestab, et väikeettevõtte oma-nik oskab firma vahendeid mõistlikult kasutada, et tagada elujõulisus,» usub Kruusenvald, et tegelikult suudab tarbija hea tahtmise korral ka tervikut nä-ha.

KONKURENDID, AGA IKKAGI SÕBRAD

Väikebüroode tegevuse lisa-väärtuseks on vabadus otsida välja ja pakkuda kliendile turul pakutavatest pakettidest või rei-silahendustest parim, soodsaim või just konkreetsele kliendile sobivaim, sest Kruusenvaldi sõ-nul puudub väikebüroodel sur-ve müüa konkreetset paketti või lendu.

Seetõttu suhtlevad erineva-te väikebüroode juhid ja reisi-konsultandid tihti ka omavahel, otsides oma klientidele koos pa-rimaid reisilahendusi, olles sa-mas ka konkurendid karmil tu-rul.

«Me oleme mõistnud, et oma-vahel tihedat koostööd arenda-

des ja igapäevaselt suheldes suu-dame kõik pakkuda paremat ja kiiremat teenindust ning parimat hinna ja kvaliteedi suhet,» selgi-tab Kruusenvald, kuidas ühise liidu loomise idee arenema hak-kas.

Tema sõnul on tarbija sattu-nud eriti just viimastel aastatel valeinfo ja turismiettevõtete omavaheliste asjatute süüdis-tuste laviini alla, olles kaotanud usalduse ja orienteerumisvõime turul, mida nüüd ühiselt tagasi asutakse võitma.

«Meie ühise tegevuse ees-märgiks on ka tarbijate reisiala-ne koolitamine, et nad teaks ja oskaks oma valikuid mõistlikult ja ratsionaalselt langetada,» rää-gib ABC Reiside tegevjuht Argo Taur, kes samuti uue liidu juha-tusse kuulub.

«Eestis töötab ligi 200 reisi-bürood ning on selge, et nende hulgast on õige ja usaldusväär-se koostööpartneri leidmine keeruline. Me tahame seda liht-samaks, arusaadavamaks ja kliendile mugavamaks muuta,» ütleb Eha Luite Robinson Reisi-dest.

Argo Tauri sõnul ei tee pal-jud tarbijad enam vahet isegi reisikorraldajal ja reisibürool, aga kahe sarnase turismialase ettevõtlusvormi sisuline töö ja vastutus kliendi ees ongi väga erinevad.

«Me soovime ühiselt, et ka tarbija ise neid erinevusi pare-mini mõistaks, et siis oma reisi-plaanide teostamiseks sobivaim koostööpartner leida,» viitab Ta-namera Reisibüroo juhataja Aa-re Ind samuti tarbijakoolituse vajalikkusele.

Eestis tegutseb hetkeseisuga viis tuntud reisikorraldajat, kel-le koostatud ja korraldatud rei-se kümned ja sajad reisibürood

ja -agendid, suured ja väikesed, vahendavad. «Kõik turul osale-jad, nii turismiettevõtted kui ka kliendid peavad aru saama, et mida aktiivsemalt ja rohkem rei-sibüroosid pakutavaid pakette tarbijale kvaliteetselt vahenda-vad, seda kindlamini ja tiheda-malt need lennukid ka õhku tõu-sevad ja puhkused sujuvad,» räägib Ind.

TAGATISRAHA SÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST

«Kahjuks tegutsevad isegi prae-gu, pärast TopToursi üleöö toi-munud pankrotti ning reisil ol-nud klientidega ja rahade taga-simaksmisega tekkinud prob-leeme, Eesti turul reisikorralda-jad, kellel ei ole piisavalt tagati-si,» selgitab Silvi Kruusenvald. «Praegu kehtivad tagatisenõu-ded ei kata reisi ärajäämisel rei-sijate poolt makstud summa-sid.»

«Liidu oluliseks tööülesan-deks on ka seaduseloomes ja tu-ru järelevalves kaasa rääkida, et oma seni tehtud tööd ja välja võidetud usaldust kindlustada ning klientide huve paremini kaitsta,» lisab Kruusenvald.

Esmalt võtab reisibüroode uus liit enda südameasjaks ol-la üheks oluliseks osaliseks rei-sikorraldajatele ja ka reisibü-roodele mõeldud tagatisrahade süsteemi täiendamisel. «Meid ootavad ees pikad arutelud, lä-birääkimised ja vaidlemised, see on selge,» ütleb Kruusen-vald.

Ta on kindel, et see vaev hakkab end ära tasuma pärast seda, kui nad on tagatisrahade süsteemi konkreetsed muuda-tusettepanekud asjaomastele instantsidele – tarbijakaitse-ametile, majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumile ning Eesti Turismifirmade Liidule – üle andnud ning tagatisrahade süsteem ühise koostöö tulemu-sena kliendi ehk lõpptarbija jaoks turvalisemaks, läbipaist-vamaks ja arusaadavamaks muutub.

«Liiduga ühinenud reisibü-roodel on igaühel oma konkreet-sed mõtted ja lahendused taga-tissüsteemi täiendamiseks juba praegu välja pakkuda, nüüd tu-leb neist ühisosa leida ja saadud tulemus turu üldise olukorra ning tarbija soovide ja vajadus-tega kooskõlla viia,» sõnab Kruusenvald.

Äsja loodud reisibüroode lii-tu kuulub 16 asutajaliiget, kuid Kruusenvald kutsub kõiki teisi-gi turul tegutsevaid ausaid ja jät-kusuutlikke väikebüroosid ning reisiagente üles liiduga esimesel võimalusel liituma. «Ainult nii, ühiselt tegutsedes ja kliente kaitstes saame turul korra taas majja lüüa,» julgustab ta.

Ühise liiduna astuvad väike-bürood peagi ka Eesti Turismi-firmade Liidu liikmeks ning asu-vad vastastikusele koostööle tar-bijakaitseametiga, et olla võrd-väärseks partneriks ja usalduse tagajaks kogu turismitööstuse-le.

Kuusteist reisibürood asuvad tagatisrahade õiglase süsteemi täiendamise ja tarbija kaitsmise nimel koostööd tugevdama

Reisifirmad panid koostöö tugevdamiseks aluse uuele liiduleMUUTUSED TURISMITURUL . Kuusteist

Eestis tegutsevat väikest ja keskmise

suurusega reisibürood koondusid selle aasta

22. septembril esindusorganisatsiooni MTÜ

Reisibüroode Liit, et ühiselt võita tagasi tarbija

usaldus ning kannustada turismitööstust

tervikuna elutervetele arengutele.

KUIDAS VALIDA REISIBÜROOD?

Oma puhkuse- või ärireisi edukaks, sujuvaks ja eesmärgipäraseks

korraldamiseks tuleb reisibüroo valimisel lähtuda eelkõige oma reisi

eesmärgist, reisile planeeritud eelarvest ning ajakulust, mida reisi

ettevalmistamine võtab, soovitavad reisibüroode äsja loodud liitu kuuluvad

väikebürood.

Mida reisibürood valides silmas pidada ja jälgida?

• Päringuid reisibüroodesse tehes jälgi, kui kiiresti, millises sõnastuses ning

kuivõrd professionaalselt sulle vastatakse ja kui usaldusväärsena see

suhtlus tundub

• Mida läbipaistvam on hinnakiri, seda usaldusväärsem on reisibüroo

• Tutvu reisibüroo kodulehega ja mõtle, kas see tekitab sinus usaldust – kas

kodulehel on avaldatud reisibüroo juriidilised andmed ning töötajate

kontaktid korrektselt ja kas info ning pakkumised kodulehel on

ajakohased

• Suhtle oma tuttavate, kolleegide ja sõpradega ning küsi nende häid

kogemusi ja soovitusi, mida võiksid oma järgmise reisi planeerimisel ka

ise ära kasutada

• Vajadusel või kahtluse korral konsulteeri tarbijakaitseametiga ning tee

päring majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse

registrisse, kust on näha, kas ettevõtja on reisiettevõtjana registreeritud,

kui suur on tema tagatis ja milline kindlustusselts on tagatiskindlustuse

väljaandjaks

• Reisibüroo või reisikorraldaja olemasolu ja tema maksekäitumist tasub

kahtluse korral kontrollida ka Krediidiinfost

ASUTAJALIIKMED:

• Fantaasia Reisid

• Robinson Reisid

• Tanamera Reisibüroo

• ABC Reisid

• Orion Reisid

• Nordland Travel

• Season Travel

• Fortest Reisid

• Diamond Travel

• Baltic Travel

• EST-Reisid

• Päikesereisid

• Matkapunkt

• Ekspressreisid

• LiveHouse Reisid

• Stern Reisid

ALLIKAS: MTÜ REISIBÜROODE LIIT

KOMMENTAAR

Mida annab Eesti turismi-tööstusele juurde äsja loodud väikest ja keskmist kasvu rei-sibüroode liit?

KERSTI KONT, Eesti Turismifirmade

Liidu tegevdirektor

Aeg näitab, kas uus liit leiab Eesti

turismisektoris oma ni i või jääb see

kitsama ringi inimeste klubiks.

Kuna Eesti Turismifirmade Liit on

katusorganisatsioon, mis esindab

turismisektoris tunduvalt laiemat

vaadet ja suuremat hulka turismituru

osalisi, siis me ei näe kahe liidu

tegevuses olulisi kattumisi.

Reisibüroode uue liidu liikmed (vasakult) Argo Taur, Aare Ind, Piret Neitsov, Silvi Kruusenvald ja Eha Luite on erinevate reisibüroode juhtidena omavahel kõik konkurendid, kuid otsustanud asuda elutervema ja usalduslikuma turismituru huvides siiski tihedale koostööle.

FO

TO

: M

IHK

EL

MA

RIP

UU



Gildimajja võib sisse as-tuda otse tänavalt – esimesel korrusel töö-tab avastamist ja nii-

sama ajaviidet pakkuv käsitöö-pood, sopilises majas tegutseb aga ühtekokku 19 tarbekunsti ja käsitööd nautivat meistriko-da – nukutuba, lõngatuba, vai-ba- ja keraamikakoda, puutöö- ja ehtetuba on vaid osa pakuta-vast, Punases Tornis asub eral-di lisaks klaasikoda.

Gildimaja eluterve ja rõõm-sameelne külalislahkus ajab näpud sügelema. Nii leiavadki käsitööringidesse ja õpituba-desse tee prouad-pereemad, kes üheskoos rõõmsalt laterda-des kaltsunukke meisterdavad või rahus ja vaikuses rahva-tantsurühmale telgedel seeli-kuriiet koovad, aga ka noore-ma põlvkonna jüngrid üle Ees-ti.

Maarja-Magdaleena gildi-rahvas suudab üles sulatada ka kõige tusasema puberteedi mürgise meele, et ta siis süve-nenult ja häbenemata oma an-deid saaks gilditubades avada ja avastada.

Käsitööringis või õpitoas on

kõik võrdsed – seda illustreerib edukalt Vene kõrgete ärimees-te delegatsioon, kes piste piste haaval koos meistriga raamatu-köitmist hoogsalt, keel suunur-gast väljas, harjutavad. «Kui mu äriga midagi juhtub, siis nüüd tean, mida edasi võin te-ha,» muigab üks neist, kes ise-gi ei püüa varjata, et millegi ise-tegemine tal suu vett jooksma paneb.

Eesti käsitöö elab ja hingab, areneb ja kandub edasi, seda on majas veedetud tunnikesed tõestanud. Gildirahvas rõhutab oma tegevuse kaudu paljuski ka taaskasutuse põnevaid või-malusi. Ei leia küll ühtki põh-

just, miks Eesti käsitööd ja sel-le isetegemistki häbenema peaks, vastupidi – ise proovi-des ja meistriga koos harjuta-des leiab tuhmuvad anded ise-enda seest üles pea igaüks. Ja kui ka ei leia, õpib nii meistrite

kätetööd vähemalt väärtusta-ma.

Sarnane, Bonifatiuse Gildi käsitöökoja nimeline meistrite ühendus, oma mahult ja töötu-badelt küll veidi tagasihoidli-kum, töötab ka Viljandis.

Maarja-Magdaleena gild Pärnus koondab ja elustab Eesti käsitöökunstiEESTIMAA PÄRLID. Maarja-Magdaleena gild Pärnus koondab 20 erinevat

käsitöökoda, pakkudes kõigile soovijaile otse meistritelt õppimise, ostlemise-kauplemise,

aga ka isetegemise naudingut – isegi neile, kes end muidu oskamatuks peavad.

PANE TÄHELE!

• Maarja-Magdaleena gildil pole

midagi tegemist religiooni ega

samanimelise kogudusega.

• Tutvu gildi koondunud meistrite

töötubade ning ürituste

kalendriga aadressil www.

maarjamagdaleenagild.ee

• Gild tegutseb Pärnu südalinnas

Uus tn 5

• Avatud T–R 11–17, L 11–15

• Bonifatiuse Gild Viljandis:

www.bonifatiusegild.ee

Maarja-Magdaleena sopilise gildimaja lustlikud viidad juha-tavad huvilised õigesse töötuppa või käsitöökotta.

FO

TO

: T

IIT

MÕ

TU

S


HELI LEHTSAARFinantsinspektsiooni tarbijahari-

duse spetsialist

Reisikindlustuse leping hõlmab tervisekind-lustust ehk meditsiini-abikindlustust. Juurde

ostetavad levinumad lisakind-lustused on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus.

Kindlasti loe kindlustustin-gimused läbi ja tutvu hoolega välistustega – millistel juhtu-mitel ei pea selts sulle kahju välja maksma. Välistused on seltsiti samuti erinevad.

Ühe kindlustuslepinguga saad kindlustada ka mitut ini-mest või terve pere. Seejuures pööra tähelepanu sellele, kas poliisile märgitud kindlustus-summa kehtib iga inimese koh-ta eraldi või on see kokku kõigi kindlustatute peale.

TERVISEKINDLUSTUS

Millele tervisekindlustust, pa-gasikindlustust ja reisitõrke-kindlustust vormistades tähe-lepanu pöörata ja mida võrrel-da?

Tervisekindlustuse eesmär-giks on ravi- ja transpordikulu-de hüvitamine, kui sa reisi ajal ootamatult haigestud või satud õnnetusjuhtumisse, mille taga-järjeks on kehavigastus või trauma, tekib hambapõletik või saabub surm.

Pööra tähelepanu kindlus-tussumma suurusele, mis peaks katma sinu võimaliku haigestumise kulud välismaal. Kindlustussumma suuruse va-riandid pakub üldjuhul välja selts ning summa suurus sõltub sellest, millisesse maailma piir-konda/riiki sõidad.

Siiski võivad eri seltsides ol-la kindlustussummad erine-vad. Ühes võib see näiteks nä-dalase Euroopasse viiva reisi puhul olla 460 000 krooni, tei-

ses 700 000 krooni ja kolman-das kuni miljon.

Kuigi kindlustussumma suurusest sõltub sinu kindlus-tusmakse, ära tee valikut ainult soodsaima pakkumise põhjal, vaid jälgi, et sinu kindlustushu-vi saaks kaetud.

Lisaks vaata üle, kas mingi-tele kuludele on kehtestatud eraldi limiidid ja kui suured need on. Üldjuhul on eraldi li-miidiga kuluks hambaravi, mil-le puhul ühes seltsis hüvitatak-se sulle näiteks 2000, teises aga kuni 3000 krooni.

Tutvu kindlasti välistuste-ga, mille puhul kindlustusselts ei pea sulle hüvitist maksma. Hüvitamisele ei kuulu üldjuhul näiteks plaaniline ravi, taastus-ravi kulud, kroonilise haiguse ägenemine, samuti ei saa hüvi-tist, kui sa olid õnnetuse toimu-mise ajal joobes.

Neil, kes plaanivad mäe-suusareisi, tuleb jälgida, kui-das on kindlustustingimustes kirjas mäesuusatamisel juhtu-da võivate õnnetuste puhul hü-vitise maksmine ehk millised on ohtlike tegevuste lisakaitse tingimused. On seltse, kes soo-vivad mäesuusatamisega tege-lemise eraldi poliisil mainida, muidu hüvitist ei maksta.

PAGASIKINDLUSTUS

Pagasikindlustuse eesmärgiks on kindlustada reisile kaasa võetav pagas varguse või röövi-mise riski vastu, samuti juhuks, kui su pagas transpordiettevõt-te süül kas hilineb, kaob või kahjustub.

Üldjuhul kehtib pagasikind-lustuse puhul ka omavastutus. Mõnedel seltsidel on omavastu-tuse summa suurus kirjas kind-lustustingimustes ning see võib olla näiteks 300 krooni, teistes seltsides lepitakse summa sinu-ga kokku lepingut sõlmides.

Pööra tähelepanu sellele,

mida pagasikindlustusega kindlustada ei saa. Tavaliselt on sellisteks asjadeks näiteks raha, lennukipiletid, panga-kaardid ning kunsti- ja antiike-semed.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks uuri, kuidas sa pead reisil pagasi eest hoolitse-ma. Näiteks on kindlustusselt-sid kehtestanud erinõuded sü-learvuti, videokaamera ja muu tehnika hoidmisele: seda ei to-hi anda lennuki või bussi paga-siruumi ning kui tehnika pole parajasti omaniku isikliku järe-levalve all, tuleb see hotellis anda seifi või valvatavasse hoiuruumi.

Seega, kui lähed päevaks randa ning jätad videokaamera hotellituppa, kust vargad selle minema viivad, ei ole kindlus-tusselts kohustatud kahju välja maksma.

REISITÕRKEKINDLUSTUS

Reisitõrkekindlustuse eesmär-giks on kindlustada reisija puh-kuse- või ärireisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vas-tu.

Reisi ärajäämise põhjuseks võib olla näiteks kindlustatu või tema lähedase haigestumi-ne ning reisi katkemise põhju-seks plaanipäraselt reisi siht-punkti mittejõudmine või oota-matu vajadus reisilt tagasi koju pöörduda.

Reisitõrkekindlustus ei hak-

ka kohe kehtima. Kindlustus-seltsid sätestavad lepingu jõus-tumise tähtaja erinevalt, näi-teks võib leping jõustuda kaks kuni viis päeva pärast selle sõl-mimist ja kindlustusmakse ta-sumist.

Tutvu välistustega, mille puhul sulle reisi ärajäämisest, katkemisest või hilinemisest põhjustatud kahju välja ei maksta ning arvesta, et seltsiti võivad need erineda.

Näiteks võib olla mõne selt-si kindlustustingimustes kirjas, et reisile hilinemist ei hüvitata siis, kui põhjuseks on tiiburlae-va mitteväljumine. Kui aga oled ostnud soojamaareisi algusega Helsingist ja plaanid sinna jõu-da tiiburiga, on see sinu jaoks oluline risk.

Samuti uuri, millal peab rei-sitõrge ilmnema, et sul oleks õi-gus hüvitisele. Näiteks kas rei-sitõrke kindlustus kehtib siis, kui tõrge ilmneb enne reisi al-gust ja seetõttu on reisimine vastunäidustatud või on hoopis kirjas, et reisitõrge peab ilmne-ma «vahetult» enne reisi.

Vahe on ühes sõnas, kuid ühel juhul saad kindlustushü-vitist ka siis, kui oled lennupi-letid välja ostnud pool aastat varem ning kaks kuud enne rei-sileminekut tabab sind tõsine tervisehäire. Teisel juhul peaks tervisehäire sind tabama vahe-tult enne reisileminekut, et rei-sitõrke eest hüvitist saada.

REKLAAMTEKST

«Turvakonto» aitab luua reisijatele kindlustunnetReisikorraldusettevõte Up Travel võtab kasutusele uut tüüpi teenuse, milleks

on panga turvakonto.

Pakettreisi eest tasub klient raha panga deposiit- ehk turvakontole, kust

see vabaneb ja kantakse reisikorraldajale alles pärast reisi algust. Kui reisi ei

toimu, saab klient oma raha tagasi.

Pärast reisi algust vabaneb pangadeposiit ja pank kannab reisija tasutud

summa reisikorraldajale. Up Traveli juhatuse liige Elmo Somelar selgitas, et

sellega on tagatud, et reisikorraldaja ei saa reisija tasutud ettemaksu oma

muudeks vajadusteks ära kulutada.

«Kasutades turvakontot, oleme loonud tarbija seaduslikule kaitsele ühe

lisakaitse ehk niinimetatud «raha tagasi» garantii,» ütleb Somelar.

Reisijate reisilt tagasi toomine, kui selline vajadus peaks tekkima, on tagatud

juba turismiseaduses nõutud tagatisega, milleks Up Travelil on praegu 500

000 krooni, kuid mis hakkab kasvama koos käibega.

Reisifirma koostööpartneri Swedbanki ettevõtete finantseerimise divisjoni

juhi Tauno Vanaselja hinnangul peaks taoline teenus mõjuma hästi tarbijate

kindlustundele.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

Hanna Turetski ütles turvakonto kasutuselevõtu kohta, et juhul, kui see

suurendab reisijate kindlustunnet reisi mittetoimumise puhul, võib seda igati

positiivseks pidada.

Reisikindlustust valides võrdle erinevate seltside tingimusiREISIKINDLUSTUS kuulub reisimisega kokku kui sukk saapaga. Reisikindlustuse

lepingut sõlmima hakates mõtle läbi, milliste riskide vastu tahad end kindlustada

ja seejärel võrdle neist lähtudes vähemalt kolme erineva seltsi pakkumisi.

KUIDAS TINGIMUSI VÕRRELDA?

• MinuRaha.ee tarbijaveebist leiad reisikindlustuse tingimuste

võrdlemiseks abiküsimustiku, mis juhib sinu tähelepanu olulisematele

asjaoludele, mida tervisekindlustuse, pagasikindlustuse ja

reisitõrkekindlustuse valimisel tähele panna

• Küsimustik asub aadressil www.minuraha.ee/12470

• Lisainfot reisikindlustuse ja lepingu sõlmimise kohta leiad samalt

leheküljelt kindlustamise peatükist

ALLIKAS: AUTOR

Aastas kaovad lennujaamade «musta auku» või ei jõua õigel ajal omanikuni miljonid kohvrid, mistõttu on reisile suundudes targem kindlustada enda tervise kõrval ka kaasa võetav pagas.

FO

TO

: S

CA

NP

IX/C

OR

BIS


Eestimaa – sügistalvise puhkaja paradiisEESTI VEE- JA LÕÕGASTUSKESKUSTE ÜLEVAADE. Mereäärne eestlane

teab, et basseinivesi ja saun pakuvad külmal ajal lõõgastust, stressirohtu, sooja ja

lohutust pimeduse vastu. Ilmselt just seetõttu leidub meil ka rikkalikult erinevaid

vee- ja lõõgastuskeskusi ning spaasid. Valik, mida ja millal külastada, tuleb aga

teha targalt ja eelneva kodutöö tulemusel. Postimees tuleb siinkohal appi.


Mõnikord veekesku-seks, teinekord jälle spaaks või muuks kauni nimega pai-

gaks kutsutavaid lõõgastuskes-kusi, väikeseid ja suuri, leiab ko-gu Eestis pea poolesaja ringis.

Igaüks neist meelitab enda juurde puhkama erisuguste sõ-numite ja lubadustega, pakku-des kas kohta meeleolukaks pe-repäevaks või hoopis privaat-seks lembeõhtuks.

Mõni lõõgastuskeskus pa-kub rohkelt erinevaid saunu, kuid veeprotseduuride osas piir-

dutakse väikese suplusbasseini-ga, mõni teine meelitab täispika ujumisraja või välibasseiniga, pakkudes aga vaid kaht või kol-me erisugust sauna.

Mõnes on rohkelt atraktsioo-ne ja eri sügavusega basseine, et hoida päevakese tegevuses ter-ve perekond, teised pakuvad jäl-le rahu ja vaikust ning eksklu-siivsemat keskkonda.

Seetõttu tasub vee- ja spaa-keskuste külastamise eel uurida tausta, otsustada külastuse ees-märk ning langetada valik kodu-tööst lähtudes teadlikult.

Külastasime kaheksat vee-keskust ja spaad üle Eesti – tes-ti tulemused on sinu ees.

Aqua Spa (Tallink Spa & Conference Hotel)

Pirita TOP SPA hotelli ujula ja saunad (Tallink Hotels)

Club 69 (Radisson Blu Hotel Olümpia)

Nordic Hotels Lõõgastuskeskus

City Spa

Nõmme ujula

Õismäe ujula

Laagri spordihoone ujula

Spa-Hotell Viiking

Sadama 15, Pärnu

TEL 44 31 293, 5013496

www.viiking.ee

Kalev Spa veekeskus ja spordiklubi

Aia 18, Tallinn

avatud: E-R 6:45-21:30, L-P 8-21:30

TEL 649 3370

www.kalevspa.ee

Meriton Gran

Paldiski mnt 4

Vee- saunake

TEL 62 88 120

Wellness spaa

TEL 62 88 221

www.meriton

Viims

Randv

avatu

TEL 6

www.

Grand Rose Spaa hotell

Tallinna 15, Kuressaare

avatud: iga päev 8-22

TEL 6667000

www.grandrose.ee

Eesti kagunurgas asuva Värska sanatooriumi veekeskuse teeb eriliseks mullivannides voolav kuulus ja puhas Värska mine-raalvesi – seesama, mida rahvas aastakümneid joonud ning mis väljub sügavalt maapõuest kae-vu number viis kaudu.

Neile, kes ei põlga pikka sõi-tu, annab Värska väga hea ela-muse. Eelkõige on seal rahulik.

Erinevalt linnaspaadest ei sa-tu külastaja veekeskusest välju-des argipäevamüra keskele, vaid võib ette võtta jalutuskäigu ime-kaunis looduses. Sügis ja talv on-gi populaarseimad ajad Värska veekeskuse külastamiseks.

Võimalusi korralikuks lõõ-gastumiseks leiab Värskast pii-savalt, alates kõiksugu massee-

rivatest veejugadest, vastuvoo-lukanalitest, lainemassaaživoo-dist, saunade ja valgusteraa-piabasseinini välja. Viimane oli külaskäigu ajal küll remondis, ent pidavat olema parim abiva-hend kaamose vastu.

Kuna Värska asub (vähe-masti Tallinnast vaadates) kau-gel, on see aja mahavõtmiseks parim koht. Mõistlik on veekes-kust külastada koos majutuse-ga – pikem kohalviibimine an-nab võimaluse nautida kõike kiirustamata. Lisaks veemõnu-dele saab juurde tellida näiteks käsimassaaži, solaariumi, soo-jusravi vms. Mõnevõrra maksab (massaaž nt 125 kr 25 min), ent rahulolu ei ole rahas mõõdetav. (Tiit Reinart, Postimees)

LÜHIDALT

• Mis teeb keskuse eriliseks? Asukoht – superilus loodus. Setomaa eripära

rõhutamine (Setomaa lipp ja hümni tekst tubades, seto kokteil menüüs

jne), Värska mineraalvesi (mitmest erinevast kaevust pärit mineraalvett

saab maitsta otse kraanist juba veekeskusse sisenemisel,

mineraalveevannid veekeskuses).

• Atraktsioonid? Vastuvoolukanal – uju vastuvoolu (või pärivoolu); veemägi

– massaaž põhjast tulvava jõulise veejoaga; kivikliburada – merekalda

jalamassaaž; survekosed – vereringet parandavat massaažijoad; Medy-

Jet voodi – lainemassaaž; valgusteraapia bassein.

• Pikim ujumisrada? 25 meetrit

• 9 erinevat basseini-veesilma: 2 lastebasseini ja 2 suurt basseini – neist üks

ujula (kolm 25-meetrist rada, sügavus 1,2–1,8 m) ja teine jaguneb kuue eri

funktsiooniga osaks. 3 mineraalveevanni (vereringet parandavad

mineraalvee kontrastvannid 17 °C ja 34 °C ning mineraalvee mullivann);

valgusteraapia bassein; saunade juures väike jahutusbassein.

• Pakutavad lisateenused? Solaarium, jõusaal, soojaravi (parafiin),

ilukeskus (juuksur, kosmeetik, pediküür, maniküür, küünetehnik),

massaaž, seminariruum, majutus, kohvik (nii tavapärane kui ka

basseinibaar), vesivõimlemine, vesiaeroobika.

• Välibassein? Puudub

• Saunad? Veekeskuses 2 Soome sauna (90 °C ja 70 °C), avar aurusaun ja

infrapunasaun. Nii meeste kui naiste riietusruumi ja duširuumi juures

soome saunad.

• Teeninduse üldhinnang: Vastuvõtus teeninduse tase väga hea ja paindlik,

kohviku teenindus jättis soovida (oli pigem toidu-joogi etteandmine kui

teenindus).

• Kellele sobib? Inimestele, kes ei pelga pikka sõitu. Neile, kes armastavad

vaikust ja rahu. Inimestele, kes soovivad nautida ka kaunist loodust.

• Vaata lisaks: www.spavarska.ee

VÄRSKA SANATOORIUM JA VEEKESKUSVÄIKE-RÕSNA KÜLA, VÄRSKA VALDParim koht, kus aeg maha võtta

VIIMSI SPAVIIMSI, HARJU MAAKONDViimsi spaa uuenduskuur on ootamist väärt

SAKA CLIFF HOTEL & SPASAKA, IDA-VIRUMAAPagendus loodusesse ja süüvimine iseendasse

Viimsi spaad külastasin mitte kõi-ge paremal ajal – nimelt käivad praegu hoogsalt ümber- ja juurde-ehitustööd. Seetõttu peavad klien-did suure avamise ootel leppima kitsikusega riietusruumides ja mitte päris korras WC-ga.

Aga tundub, et asi on oota-mist siiski igati väärt. Enne spaas toimuvat vesiaeroobikatrenni võ-tab testkülastajaid vastu sära-silmne peatreener Kersti Ojalill, kes näitab uhkusega uuendusk-uuri läbinud, varasemast kolm korda suuremat jõusaali privaat-se venitamisnurgaga.

Lisaks lubatakse novembrist uhkeid uuendusi, avaramat ae-roobikasaali 40 treenijale, erine-vate saunadega spaa-osa, spin-ningustuudiot, lisaks kuntskat-tega aastaringset uisuvälja ja ka-hel tasandil asuvat lasteala – kui emme-issi trennis või saunas on, hakkab põngerjaid valvama ta-suta lapsehoidja. Kõlab põnevalt ja jooniste peal näeb uhke ja ilus välja. Ootame huviga!

Praegune spaa on lähedal elavatele inimestele hästi tuttav, autoga pääseb hõlpsalt ligi ka Lasnamäelt. Erilisi atraktsioone või saunu pole, pigem on mõel-dud tagasihoidlikemate nõud-mistega sportivatele inimestele – 25 meetri pikkune ujula, kus toimuvad ka tuju heaks tegevad vesiaeroobikatrennid, üks mul-livann, üks lastebassein, naiste du iruumis (meeste du iruumi

kiiganud pole) on üks tavaline Soome saun.

Ujulas on n-ö atraktsiooni-dest ainult väike juga, millega saab näiteks selga masseerida, sealsamas asub ka püstijalu päevitamiseks mõeldud solaa-rium.

Spaa fuajees asuvas baaris saab end mõne joogiga kosuta-da ja suurema nälja korral spaa restoranis einestada. Parkla on spaa ees tasuta.

Viimsi spaad külastan kind-lasti taas siis, kui kõik uuendu-sed sisse viidud ja külastajatele avatud. 6. novembril on avatud uste päev, mil trennid on kõigi-le tasuta. (Viktoria Korpan, Pos-timees)

Põhja-Eesti pankranniku serval paiknev Saka Cliff peaks kuulu-ma iga mere- ja loodussõbra ni-mistusse, ka hotelli basseiniosa pakub rahu ja vaikust, et endas-se süüvida või kaasaga roman-tilist kahekõnet pidada.

See on koht, kuhu ainuüksi basseini enda pärast keegi ilm-selt ei lähegi – basseiniosa on pigem lõõgastavaks boonuseks romantilis-looduslikule nädala-lõpule või mõnus päevalõpetus pingelisele seminarile-koosole-kule kontorist väljaspool.

Kui Sakasse saabunu leiab eest hurmava looduse, meeli-ülendavad ja rahu tekitavad vaa-ted, võimaldades pikki ja tervis-tavaid (või siis romantilisi) jalu-tuskäike Eesti ühel kaunimal rannal (laskudes trepist pank-rannikult pea 50 meetrit alla-poole), jäävad hotellikompleksi toad siiski pigem tagasihoidli-kuks.

See on ka mõistetav, sest sel-lises paigas ju toas rohkem kui ööuni nõuab, aega ei kulutagi. Pi-gem tasub õhtu vabad hetked vee-ta hoopis Saka Cliffi restoranis, mis üllatab nii hindade kui oma köögi kõrgetasemelisusega.

Pärast õhtusööki ja enne ui-numist tasub mõisapargis värs-

ket õhku nautida ning ehk veel kord kaht sauna ja ringbasseini pakkuvast lõõgastusoaasist lä-bi astuda, et end uinumiseks üles soojendada – sügistalvisel perioodil võib rannikuäärne ol-la üpriski tuuline ja jahe. (Rain Uusen, Postimees)

LÜHIDALT

• Mis teeb keskuse eriliseks?

Asukoht

• Atraktsioonid? Üks pisem veejuga


• 3 erinevat basseini-veesilma: ujula,

lastebassein ja mullivann

• Pakutavad lisateenused? Ujulas

solaarium püstijalu päevitamiseks;

spaaosas võimalik juurde osta

massaaže jm hoolitsusi, fuajees

lastemängunurk, kohvik, restoran


• Saunad? Soome saun

• Teeninduse üldhinnang: Sõbralik

• Kellele sobib? Lähedal elavatele

inimestele

• Vaata lisaks: www.viimsispa.ee

LÜHIDALT

• Mis teeb keskuse eriliseks? Loodus,

rahu ja vaikus, võimalus omi

mõtteid mõelda, aega võtta.

• Atraktsioonid? Puuduvad

• Pikim ujumisrada? Puudub

• 3 erinevat basseini-veesilma:

ringbassein väikese veekosega,

madal bassein lastele, kivipõhjaga

sooja- ja külmaveebasseinid

jalgadele

• Pakutavad lisateenused? Erinevad

hoolitsused, massaažitoolid,

toitlustus


• Saunad? Aurusaun ja Soome saun

• Teeninduse üldhinnang: Sõbralik,

kodune

• Kellele sobib? Neile, kes soovivad

linnakärast paariks päevaks

eemalduda ja mereäärset kaunist

loodust nautida, romantikutele,

seltskondadele ja ettevõtetele

ürituste-seminaride pidamiseks.

• Vaata lisaks: www.saka.ee

Keila

tervisekeskus

Tervise Paradiis

SPA Estonia Valge maja

veekeskus ja termid

Sõprus Medical Spa ja Hotel

Johan Spa Hotelli

vee- ja saunakeskus

GoSpa (Georg Ots Spa Hotell)

Fra Mare Thalasso Spa, Day

SPA basseini- ja saunapark

Haapsalu veekeskus

Märjamaa ujula


Aura keskus

Turu 10, Tartu

avatud: E-R 6.30-22, L-P 9-22

TEL 7300280

www.aurakeskus.ee

d Conference & Spa hotell

4, Tallinn

eskus on avatud 7-22

0

a on avatud 8:30-21

1

nhotels.com

Saka Cliff Hotel ja Spaa

Saka mõis, Kohta vald, Ida-Virumaa

avatud: iga päev 14-22

TEL 3364900

www.saka.ee

si Tervis Spaahotell

vere tee 11, Viimsi, Harjumaa

ud: iga päev 7-22

6061000

.viimsispa.ee

Jäneda Lõõgastuskeskus

Jäneda, Rapa vald, Lääne-Virumaa

Avatud: T-P 12-20

TEL 3849770

www.janedaturism.ee

Georg Ots Spas ehk lühidalt GoSpas on kõik veeprotseduurid paigutatud nii, et aknast võid imetleda kas merd, sadamat või lihtsalt lõõtsuvat sügistuult. Ühesõnaga ei teki kahtlustki, et oled Saaremaa pealinnas Kures-saares.

Paljude meelest saare kõige õhurikkamast ja avaramast spaast leiab piisavalt suure uju-misbasseini veealuse muusika-ga, massaažiduššidega väikse-ma ja soojema basseini ning loo-mulikult ei puudu mullivann.

Jalataldu saab turgutada va-heldumisi soojas ja külmas vees kividel kõndides ning pärast au-ru- või leilisauna on mõnus hüpa-ta 15-kraadisesse vette jahtuma.

Tore on see, et saunad on meeste-le-naistele eraldi, nii ei pea uju-mistrikooga lavale ronima.

Lamamistoolidel lesides saab endale lubada erinevaid jooke või jäätisekokteile.

Lastele erilisi atraktsioone ei pakuta, kuid ujumisruumi koos ema ja isaga on piisavalt.

Ainsana Saaremaal saab GoSpas ujuda sisebasseinist ot-se 25-kraadise veega välibassei-ni. Kui sajab lund või möllab torm, annab väline ekstreemsus piisava laengu adrenaliini.

Kergesti ligipääsetav nii au-toga kui jala, hurmavate vaade-te ja rahuliku õhkkonnaga GoS-pa on koht, kuhu alati tagasi lä-heks. (Heli Salong, Meie Maa)

LÜHIDALT


Välibassein ja hurmavad vaated

aknast õue

• Atraktsioonid? Lastele mõeldud

atraktsioone pole

• Pikim ujumisrada? Piisavalt suur

ringbassein

• 6 erinevat basseini-veesilma

• Pakutavad lisateenused?

Hoolitsused; joogid; käteräti,

susside ja hommikumantli ning

laste ujumisvahendite tasuta

laenutus

• Välibassein? Jah, 25-kraadise

veega

• Saunad? Väga hea aurusaun ja

leilisaun

• Teeninduse üldhinnang: väga

meeldiv

• Kellele sobib? Lõõgastuseks

inimestele, kes ei vaja erilisi

atraktsioone

• Vaata lisaks: www.gospa.ee

GOSPA, GEORG OTS SPA HOTELLKURESSAARE, SAAREMAAPole kahtlustki, et oled Saaremaal

AQVA HOTEL ja SPARAKVERE, LÄÄNE-VIRUMAALõõgastav ja kosutav spaapäev annab energiat sügistalveks

Kui kuressaarlased või ilma ku-reta saarlased võtavad jutuks kesklinna Grand Rose spaa- ja saunakeskuse Rosaarium, siis räägitakse ikka saunadest. Kü-sitakse: lähed saunadesse, jah? Keegi ei paista mäletavat kesku-se ametlikku nime.

Sel polegi tähtsust, sest just saunade poolest on Rosaarium tuntud – neid on tervelt neli. Tõ-si, nii mõnigi kord on soolasaun – see kõige parem – lihtsalt su-letud. Jäävad auru-, aroomi- ja soome saun, kõik ilusti-kenasti basseinide lähedal.

Soome sauna ees on kohe väike külmaveebassein ja seal-samas ka toober. Kui ei taha vet-te karata, võid endale jääkülma vett kaela tõmmata. Valik on si-nu. Sealsamas on ka jäätükid, mida «toodab» seina ehitatud kala.

Spaa- ja saunakeskuse ruum on kaunikesti liigendatud ja funktsionaalne, samas võib es-

makordsel külastusel tekkida väikene segadus – niivõrd palju väikesi soppe ja sopikesi mahub ühte suuremasse ruumi.

Ja tundub, et ruumikujunda-jal olid silme ees antiiksed sau-nad. Või lihtsalt antiikkultuur. Samas ei jäta spaa vanaaegset muljet, sest siiski on mõeldud ka tänapäevastele lahendustele ning püütud sulatada uut vana-ga.

Läbiva kaunistuselemendi-na on kõikjal kasutatud roosi. Ääremärkusena olgu öeldud, et isegi WC on stiliseeritud, rääki-mata põhiruumist, kus paikne-vad basseinid ning mulli- ja Jaa-pani vann.

Suuremal basseinil on üks-ainus puudus – seal ei saa uju-da, vaid sulistada. Kokkuvõtte-na: spaas on küll mõeldud mit-mesugustele massaaži- ja lõõ-gastusvõimalustele, aga ujuma tasuks küll kusagile mujale min-na. (Ene Kallas, Meie Maa)

LÜHIDALT


Saunad


• Pikim ujumisrada?

Ujumisvõimalus puudub

• 4 erinevat basseini-veesilma: suur

bassein, lastebassein, kuumavee-

bassein, külmaveebassein


Erinevad hoolitsused, paketid,

toitlustus


• Saunad? Soolasaun, aurusaun,

Soome saun, aroomisaun

• Teeninduse üldhinnang:

Tavapärane. Hinnangu viib alla see,

et mõnikord unustavad

teenindajad ees fuajees ennast

telefoniga rääkima. Koguni

niimoodi, et kui tuleb teine

teenindaja (tavaliselt on letis üks),

tuleb hoopis tema poole pöörduda,

muidu võib ootama jäädagi. Muidu

on kõik viks ja viisakas.

• Kellele sobib? Sobib eelkõige

lõõgastuseks, ka lastega

peredele. Miks mitte ka

romantikutele, seda enam, et

paarikesi kohtab seal päris sageli.

• Vaata lisaks: www.grandrose.ee

GRAND ROSE SPA HOTELKURESSAARE, SAAREMAAAus ja siiras lõõgastusoaas keset linna

Rakvere Aqva Spa võlub inter-jööri, suurepärase teeninduse ning laia teenustevalikuga, pak-kudes nii sportimisvõimalusi, lõõgastust, ilu- ja terviseprotse-duure kui maitseelamusi.

Sportbassein ja jõusaal on muust veekeskusest veidi eraldi, tänu millele saavad spordihuvi-lised treeningutele keskenduda.

Vee- ja saunakeskus oma mosaiikplaatidest basseinide ja seintega mõjuvad luksuslikult. Nii vee- kui saunakeskuses on palju soppe (eri tsoonid bassei-nides ning lamamistoolide alad), tänu millele saab isegi rahvarohkemal päeval end pii-savalt privaatselt tunda.

Veemõnude nautimist täius-tab kohvik, kust saab soovi ko-haselt kiirelt kas jahutava jääti-sekokteili või kuuma kohvi.

Lastele on kaks basseini koos mängunurgaga. Seiklushu-vilised saavad laskuda alla val-gusefektidega torust, millest enamik asub õues. Huvilised saavad testida oma jõudu vastu-voolu lainetes ujudes.

Emeraude Spas proovitud Shanghai massaaž on üks pa-remaid massaažikogemusi üld-se. Nii Shanghai kui Tai mas-saaže teevad Rakveres filipiin-lastest masseerijad, kes on kindlasti keskuse suuremaid trumpe.

Restoran Mezzo stiilne inter-jöör paneb unustama, et tege-mist on spaakeskuses asuva res-toraniga. Restorani pakutav maitseelamus ning laitmatu tee-nindus on väärt, et end restora-niminekuks kas või veidi üles lüüa. (Merit Välba)

LÜHIDALT

• Mis teeb keskuse eriliseks? Terviklik ja mugav keskus koos hotelli, vee-,

sauna-, spaa- ja seminarikeskuse, jõusaali ning restorani ja kohvikuga.

Mugav asukoht, ilus vaade pargile, lisaks Rakvere ja lähipiirkonna

huviobjektid (teater, Vallimägi, Lahemaa jms).

• Atraktsioonid? Valgusefektidega liutoru, erinevate lõõgastusviisidega

basseinid, mullivannid.


• 6 erinevat basseini-veesilma: koskedega lainebassein, vastuvoolu

ujumisrada, mitmete veealuste massaaživõimalustega bassein, aasta

ringi avatud välibassein, 25meetrine kuue rajaga sportbassein,

valgusefektidega Black Hole liutoru, 2 lastebasseini (sügavusega 35 cm ja

90 cm) ja mullivannid.

• Pakutavad lisateenused? Treeningud basseinis ja jõusaalis; Alessandro

Spa küüne-, jala- ning kätehooldused; Emeraude Spa kehahooldused

(erinevad massaažid, näohooldused, kehahooldused läbi vee ja kivilaual,

idamaine aurusauna rituaal Rasulbad); juuksehooldused.

• Välibassein? Aasta ringi avatud soojendusega välibassein vaatega

pargile.

• Saunad? Soolasaun, aroomi-aurusaun, sanaarium, eri temperatuuridega

kaks leilisauna, auru-soolasaun ja infrapunasaun ja caldarium ehk sooja

pingiga lõõgastusruum vaatega pargile. Saunaelamusele aitavad kaasa

karastav külmaveebassein, külma ja kuumavee vannid jalgade

turgutuseks, mullivannid ning nõelravi meenutavad peene joaga du id.

• Teeninduse üldhinnang: supertase

• Kellele sobib? Sobib nii perega (sh väikeste ja suuremate lastega)

lõõgastuseks, väljasõiduks kolleegidega kui ka intiimsemaks

äraolemiseks romantikutele.

• Vaata lisaks: www.aqvahotels.ee

Kuremaa ujula

Aqva Hotel & Spa

vee- ja saunakeskus

Toila Spa hotelli termid

Värska Sanatooriumi Veeparadiis

Bernhard Spa Hotelli Veeilm

Meresuu Spa &

Hotell

Mäetaguse mõisa

supelmaja-

talveaed

Laagna

hotelli

veepark

Paide Spordi- ja

Tervisekeskuse ujulaTüri ujula


Soodne südalinnaliin!

www.vikingline.ee

dne südalinnaliin!

460.-

Päevakruiis

Alates

Helsingisse

SSoodSSoood

698.-

Koolivaheaja päevakruiis

Alates

koos söökidega Helsingisse

ja lapsed vanuses 12-17 a

299.-Alates

Hind kehtib väljumistele 23.-31.10.2010

Lisainfo ja broneerimine tel 666 39 66 või [email protected]

Aura veekeskus on kärarikas koht, kuhu ei tasu minna neil, kes otsivad vaikset ja rahulikku paika meditatsiooniks.

Küll on see aga ideaalne koht lastega peredele või noorteselts-konnale lõbutsemiseks.

Ainuüksi veepargis rahmel-damine andis samasuguse mõ-nusa väsimustunde nagu bas-seinis edasi-tagasi ujumine, kuid oli tunduvalt lõbusam.

Selleks, et pääseda ligi kõi-gele Aura keskuses pakutavale, tuleb osta terviseklubi pilet. Sel-lega saab nii ujulasse, veeparki kui saunadesse.

Basseine on Auras kaks – üks suur, mille sügavus on 1,2–1,8 meetrit ja väiksem õppebas-sein, mille sügavus on 60–90 cm ning mõeldud põhiliselt las-te ujuma õpetamiseks ja beebi-ujutamisteks. Vesi on seal soo-jem ja kui tundi ei toimu, siis võivad seda kõik kasutada.

Suures basseinis toimuvad ka treeningtunnid, seega on aeg-ajalt mõned rajad suletud ning populaarsematel kellaaegadel võib tunglemiseks minna.

Veepargis on lisaks liutoru-dele kaks lühikest liumäge, vee-kardinad, vesimassaaž, pursk-kaev, korvpall ja palju muud. Lisaks on lastele kohapeal ole-mas veemänguasjad. Atrakt-sioonide kõrval on mullivann, mis mahutab mugavalt 7-8 ini-mest, üldjuhul peab koha saa-miseks sel kiivalt pilku peal hoidma.

Lihtsam on minna teise mul-

livanni, mis asub terviseklubi territooriumil saunade juures.

Oma väärtuslikumad ese-med võib jätta teenindajate kät-te, kes need turvaliselt luku ta-ha panevad.

Näljased-janused saavad vees rahmeldamise vahepeal kosutust veepargi juures olevast kohvikust. Toekat toitu pakub teine kohvik esimesel korrusel keskuse «ooteruumis». (Elina Randoja, Postimees)

Jäneda lõõgastuskeskusest ei ta-su otsida luksust, kuid ilusa loo-duse, rahu ja vaikuse ihalejate-le on see väikese väljasõidu vää-riline küll.

Punastest tellistest mõisast veidi paremale jääv lihtne nõu-kogudeaegne hoone – kunagise põllumajandustehnikumi tütar-laste ühiselamu – võib esialgu mõjuda ehmatavalt, kuid seda positiivsemalt üllatab tagasi-hoidliku spaa meeldiv õhk-kond.

Lõõgastuskeskuses on kok-ku kaheksa sauna (nende seas leili-, auru, infrapuna- ja soola-saun) ning pakutakse enamik-ku levinud spaaprotseduure: pärli-, ürdi-, soola- ja mudavan-ne, soolakambrit, erinevaid massaaže, toitvat ja pehmenda-vat iluparafiini kätele ja jalgade-le ning ka omapärast Fango ke-hahooldust.

Viimane pakub unustamatut kogemust – keha koorimisele järgneb ravimudaga katmine ning seejärel saab veekindlalt kile sisse mähituna kuuma vee sees hõljuda. Emaüsas olekut meenutades mõjub hooldus eri-ti lõõgastavalt – nii võinuks mä-hises püsida märksa kauem kui ettenähtud pool tundi.

Jäneda spaas pole suurt uju-lat, küll on aga saunamaail-maks nimetatav väike privaat-ne bassein koos leili- ja auru-saunaga.

Saunamaailm on täitsa pa-ras ka kahekesi külastades, või-maldades nii ujuda ja saunas

käia kui ka samas basseinis vee-massaaži võlusid nautida; kuid on kahtlemata eriti mõnus aja-veetmisvõimalus sõprade või kolleegide seltskonnale.

Kuna samas majas on ole-mas ka eri suurusega semina-riruumid, võimaldab lõõgas-tuskeskus ühendada tööd ja puhkust. Majast vaid mõne sammu kaugusel algavad mat-ka- ja suusarajad, veerandtun-nise jalutuskäigu kaugusel asuv imeilus Kalijärv ning kor-ralikku kõhukinnitust andev Musta Täku Tall pakuvad aga toredaid ajaveetmisvõimalusi nii soojal suvel kui ka lumistel talvekuudel. (Marina Lohk, Postimees)

Tempo! Tempo! Tempo! Veel mi-nut! Tempo! Pool minutit! Tem-po! Just sellised hõiked kõlasid, kui sisenesin Meriton Grand Con-ference & Spa hotelli vee- ja sau-nakeskusesse. Suurima bassei-ni olid hõivanud vesiaeroobik-lased.

Sisenesin saunakeskuse kõi-ge erilisemasse sauna – soola-sauna, kus end soolaga üle hõõru-nult tuleb 45-kraadises soojuses viis-kümme minutit istuda. Tule-museks lubatakse puhast nahka ja kasu hingamisteedele. Mõnus ja soovitamist väärt saun.

Treeneri nõudlikust häälest (ta paistab täitsa hea, tema juur-de võiks isegi trenni minna) ei pääse ka aroomisaunas.

Massaaživannis ja nn laste-basseini massaaživoodil lama-mist häirib minusugust külma-kartlikku basseini põhjas oleva metallist nööbikese seest välja purskuv jäine külmus. Külma vee nautlejatele on see ilmselt aga vägagi meeldiv elamus.

Kui olen võimlejatest vaba-nenud suurde (sügavusega 1,2–1,4 m) basseini end sisse sead-nud, selgub, et algab uus trenn. Vaatamata sellele lasen veejuga-del mudida õlgu, selga, jalatal-du... Mõnus!

Kuid iga basseinis veedetud minutiga süvenevad oma tren-nihooaja edasilükkamisest tin-gitud süümepiinad, lõõgastav massaažki ei aita. Pagen auru-sauna (45 °C) ja leilisauna, vii-mane on Meritonis meestele ja

naistele eraldi. Mõlemasse sau-na tuleb siseneda läbi riietus-ruumi duširuumi.

Enne Tallinna vanalinna äärse Meritoni hotelli saunakes-kusesse minekut (väga mugav asukoht muide) tasub vaikust soovivatel inimestel eelnevalt maad kuulata, ega basseinis mõnd treeningut ei toimu. (Hei-li Sibrits, Postimees)

MERITON GRAND CONFERENCE & SPA VEE- JA SAUNAKESKUSTALLINNTempokas vesiaeroobika toob meelde edasi lükkunud trennihooaja

AURA VEEKESKUSTARTUPiisavalt lõbus, et aeg-ajalt pere või sõpradega aktiivselt aega veeta

JÄNEDA LÕÕGASTUSKESKUS-SPAJÄNEDA, LÄÄNE-VIRUMAAPositiivselt üllatav lõõgastuskeskus sobib paaridele ja seltskondadele

LÜHIDALT

• Mis teeb keskuse eriliseks? Ilus

ümbrus, keskuse väiksus

• Atraktsioonid? Puuduvad.


• 1 bassein: pikkus 6 m, laius 3 m


Hoolitsused, toitlustus,

ratsutamine, ATV-matkad,

seiklusmängud


• Saunad? Infrapunasaun,

soolasaun, privaatsaun

mullivanniga, leilisaun, aurusaun

saunamaailmas, tünnisaun

• Teeninduse üldhinnang: tubli viis

• Kellele sobib? Paarile romantiliseks

puhkuseks, väikesele sõprade

seltskonnale lõõgastumiseks,

firmaüritusteks

• Vaata lisaks: www.janedaturism.ee

LÜHIDALT


Veepark, ujula, mullivannid, suvel

päikeseterrass

• Atraktsioonid? 55 ja 38 meetri

pikkused liutorud ja muud

veeatraktsioonid

• Pikim ujumisrada? Tavaliselt 25

meetrit, juunis ja detsembris

võistluste ajal 50 meetrit

• 2 erinevat basseini-veesilma pluss

veepark


Solaarium, valgusteraapiakabinet,

massaaž, kohvik, rätikute ja

hommikumantlite rent


• Saunad? Aroomi-, leili- ja

aurusaunad

• Teeninduse üldhinnang: Hea tase –

teenindajad on viisakad ja

vastutulelikud, kuid ei midagi

rabavat

• Kellele sobib? Sobib nii peredele

ajaveetmiseks kui (harrastus)

sportlastele treenimiseks, on

kohandatud ka liikumispuudega

inimestele

• Vaata lisaks: www.aurakeskus.ee

LÜHIDALT


Soolasaun


• Pikim ujumisrada? Bassein pole

mõeldud ujumiseks, vaid

mõnulemiseks

• 4 erinevat basseini-veesilma:

Aktiivbassein sügavusega 1,2–1,4

m, lõõgastusbassein sügavusega

0,4–0,6 m ning kaks mullivanni 32

°C ja 36 °C.


Maniküürist, pediküürist ja

näohooldusest koosnevad

ilupaketid (ka meestele ja saleneda

ihkajatele); massaažid ning

ravivannid; rühmatreeningud.


• Saunad? Soome saun meestele ja

naistele eraldi, aurusaun,

soolasaun ja aroomisaun.

• Teeninduse üldhinnang:

Nähtamatu

• Kellele sobib? Eelkõige hotellis

peatujale, paarikestele. Lastega

perel võib hakata pisut igav.

• Vaata lisaks: www.meritonhotels.

com/veekeskus/

Küllap on iga lapsevanem kogenud, et lastega välja sööma minnes seisab menüüs lastetoitu-de kohal friikartul viineritega. Parimal juhul serveeritakse tavaline praad lihtsalt poole väik-semana ja nimetatakse see siis lastetoiduks.

Selles situatsioonis on Scandic hotelliketi ja kuulsa briti telekoka Jamie Oliveri 2009. aastal alanud koostöö tulemusel valminud spetsiaal-ne lastemenüü vägagi tervitatav.

Lastemenüü on eriline juba alates toidu tel-limisest. Laps, kes veel lugeda ei oska, saab põ-nevast 3D-pildiaparaadist ehk nii öelda menüü-masinast pilte vaadates toidu ise valida.

Veelgi enam, väikelaps saab ka toidu val-mistamisel osaleda. Näiteks tuuakse lauda eral-di topsikutes olevad hakitud salatikomponen-did, laps saab need kokku kallata ja ära sega-da.

«Oliveri poolt koostatud menüüs on nii eel- ja pearoad kui ka magustoidud, meie valmista-me toidud täpselt selle järgi,» selgitas Scandic Hotels Eesti ASi müügi- ja turundusjuht Kaarel Korjus. «Lastemenüü on tervislik, orgaaniline ja mänguline. Ja veel – meie restoranis on män-gunurk ja teenindajad oskavad lastega suhel-da.»

Hotelli Palace restorani lastemenüü pani kokku staarkokk Jamie Oliver

REKLAAMTEKST



REIBAS MEEL JA HEA ENESETUNNE MERITON SPAAST!

www.meritonhotels.com

Wellness spaa: lai valik massaaže, näo- ja kehahoolitsusi ning käte ja jalgade hoolitsusi. Soolakamber, infrapuna saun, solaarium.Vee – ja saunakeskus: 2 basseini, 2 mullivanni, 4 sauna.

RAIN [email protected]

Küpros on oma pindalalt Eestist viis korda väik-sem, turiste käib seal aga aastas viis korda

niipalju, kui on Küprose Vaba-riigi valitsuse hallataval saare-osal püsielanikke.

Küprose kujunemisloos on läbi ajaloo valatud rõõmu- ja kurbusepisaraid ikka samaaeg-selt. Saareriigi valusast lähimi-nevikust hoolimata pole see Küprose põliselanikke sundinud aga võõravihale, pigem vastupi-di.

Turisti seal ei narrita ning kurikuulsat ja ehedat Küprose külalislahkust kogeb seal prae-gugi igal sammul. Kui suurtes turismikeskustes võib külalis-lahkus olla masside tõttu enam treenitud ja tagasihoidlik, siis linnamelust eemal näeb igal sammul selle tõetruud ja siirast palet.

TURISM JA TRADITSIOONID

Kuna turism on saareriigi Küp-rose üks põhilisemaid elatusal-likaid (enam kui pool tööeali-sest elanikkonnast teenib turis-mi huvides, kuigi suur osa saa-re majandusest rajaneb madala-tele maksudele), arendatakse tu-rismi Küprosel hoolega – et ko-halike kõrval oleks rahul ka saa-rele puhkama sõitnud noored ja vanad, eri usku, rassi ja orien-tatsiooni külalised. Seetõttu on Küprosel 22 ametlikku turismi-esindust üle maailma.

Kuna aga Küprose turismis-trateegia lähtub lisaks päikese-le, Vahemere soojale sina-kasklaarjale veele ja liivaranda-dele paljuski ka maapõues pei-dus olnud, aastatuhandete ta-guste traditsioonide tutvustami-se ja väärtustamise soovist, võib igal sammul näha, kuidas küp-roslased kogu hingest, innovat-sioonide, invasioonide ja oku-patsioonide kiuste traditsioone elus hoiavad ning rõõmu ja in-nuga neid edasi (k)annavad.

Eriti võib seda näha mägis-tes väikekülades ringi jalutades. Vanaprouad istuvad teepervel taburetil oma isikliku käsitöö-butiigi ees ja nikerdavad mida-

gi ülima kannatlikkusega – koo-vad, heegeldavad ja meisterda-vad seda, mida esivanemad nei-le õpetanud on.

Üleoleva turistina võiks nei-le ju kaasa tunda – vaesekesed, peavad niiviisi piste piste haa-val endale piskut kokku korja-ma. Aga ei, need prouad on ha-ritud, targad ja maailma näinud inimesed.

«Nii et olete Eestist?» küsib üks neist, kelle heegeldamis-kunsti pikemalt teepervel jälgi-ma jään. «Ma olen Eestis käi-nud, väga ilus riik!» hõiskab ta siirast rõõmu välja näidates. «Teen teile kakskümmend eurot alla, sest ma olen teie kodumaal käinud,» saan hea pakkumise linikule, mida proua on viima-sed kaks nädalat käsitööna tik-kinud.

Kuigi mõistan, et küsitud hind on aja, töö ja oskuste vää-riline, jääb see sajaeurone soo-duspakkumine mulle seekord suveniiriks siiski liiga kalliks.

KURB KONFLIKTIPESA

Küproselt leiab kaks ääretult kummalist nähtust – maailma ainsa kahe võimu vahel jagatud pealinna Nikosia ja inimtühja kummituslinna Famagusta.

Nimelt on osa Küprose pea-linnast jätkuvalt türklaste kont-rolli all, sealhulgas pealinna lennujaam. Osalt ka seetõttu toimib Küprose väravana maa-ilma Larnaka oma rahvusvahe-lise ja nüüdisaegse lennuvälja-ga, teine lennuväli asub Larna-kast pooleteise sõidutunni kau-gusel Pafoses. Turistil pole sel-lest aga midagi, sest just Lõuna-Küprose liivastel randadel ju le-sitaksegi ning pealegi ei võta lennujaamast hotellidesse jagu-nemine aega rohkem kui 30-40 minutit.

Famagusta on aga endisaeg-ne super- ja supelkuurort, mis pärast 1974. aastal türklaste kor-raldatud riigipööret Küprosel sealsetest püsiasukatest hirmu survel tühjaks valgus ja kus vii-mased 36 aastat pole ühtki hin-gelist elanud.

Hiilgeaegadel 45 000 inime-se koduks olnud ja sadu tuhan-deid turiste võõrustanud kauni kuurortlinna endisi lukshotelle kasutavad Türgi sõjaväelased

praegu osalt baasi, haigla või lihtsalt peatuspaigana.

Sisenemine linna ja selle lä-hedalegi on rangelt keelatud, seetõttu saab varenevat turismi-ajalugu imetleda vaid kas Fama-gusta külje all asetsevast väike-külast Deryneiast (kus töötab ka Famagusta vaateplatvormi ni-meline kohvik) või liitudes spet-siaalse viie-eurose paadimatka-ga (erihind madalhooajal), et mahajäetud kuurordile merelt läheneda.

Famagusta endiste elanike ainsaks sidemeks oma endise sünni- ja kodulinnaga on jää-nud Famagusta linnavalitsus, mis siiani aktiivselt tegutseb, ajutiselt küll pagendatuna Li-massoli. Linnavalitsuse peami-seks eesmärgiks on otsida tolmu alla surnud linna probleemile lahendusi ja esindada linna en-disi elanikke poliitilistel läbi-rääkimistel, et kunagi koju naas-ta.

Siiski hakkab küproslaste usk sellesse, et Famagusta ku-nagi taas elule tärkab, aasta-aastalt üha enam tuhmuma.

Riigipöörde järgselt tuli oma majapidamine jätta ühtekokku rohkem kui 140 000 kreeka küp-roslasel, kes olid sunnitud oku-peeritud aladelt tapmis- ja pii-namishirmus välja liikuma või sunniti neid selleks, asudes nii Küprose muudes piirkondades ja teistes riikides üle maailma turvalisemat elu otsima. Üle 1500 inimese on siiani teadma-ta kadunud. Deryneiasse sattu-des võib külastada ka sealset moodsat okupatsioonimuuseu-mi, mis «Küprose probleemist» hea ülevaate annab.

«Oleksin suhteliselt heal jär-jel, üpriski varakas,» pihib nel-jakümnene Savvas Sakkadas – giid ja ülikooli õppejõud, kes ka ise on põgenik «sealtpoolt».

«Nägin, mis juhtus minu sõprade ja lähedastega, kes vas-tu puiklesid või õigust jääda nõudsid. See sundis ka mind kii-resti lahkuma,» meenutab ta ning kirjeldab detailselt, milli-ne maja, kui palju haritud maad otse kuldse liivaranna lähedu-ses ja millised viljapuud tema perel okupeeritud aladele maha jäid – justkui oleks see juhtunud eile.

Statistika räägib, et pärast 1974. aasta juulit ja augustit, kui Türgi sõjavägi osa saarest riigi-pöörde läbi kahes osas üle võt-tis, jäi Küpros ilma 65% teenin-dusvalmis majutuskohtadest (suur osa neist asus tollases hii-gelkuurordis Famagustas), 48% ulatuses maaviljeluse ekspor-dist, 46% ulatuses industriaal-toodangust, 20% metsamaast ja pea 40% ulatuses koolimaja-dest.

KÜPROSE VIIS LINNAKESKUST

Kahe võimu vahel jagatud pea-linna Nikosia (Lefkosia, 313 000 elanikku) kõrval on Küprose tõmbenumbriteks lennuvärava-na toimiv Larnaka (Larnaca, 72 000 elanikku), saare suuruselt teine, äri-, veini- ja lõbulinnana tuntud Limassol (Lemesos, 230 000 elanikku), kultuurist paka-tav Pafos (Paphos, 48 000 ela-nikku) ja rohkem noortele suu-natud värskeilmeline kuurort Agia Napa (Ayia Napa, 2700 pü-sielanikku) ning selle ümber-kaudsed kuurortkülad.

Viimane on peoparadiis just noortele, asudes Larnaka lennu-jaamast vaid 40 km kaugusel idas.

«Puhkus oli super, tegevust jagus nii päevadeks kui öö-deks,» kiidab Agia Napa noorus-likku õhkkonda 20-aastane 3D-graafikadisaini üliõpilane Nor-rast, kes ühes üheksa sõbraga kümnepäevaselt puhkuselt naa-ses.

Päevi soovitab ta veeta Agia Napa kuldsel rannapromenaa-dil. Kui päikesest küllalt saab, tasub tema sõnul aga auto või roller rentida ja piirkonnas rin-gi sõita. «Käisime sukeldumas, kaljult vette hüppamas,» mee-nutab ta õhinal kell kuus hom-mikul Praha lennujaamas koh-vi juues.

«Agia Napa tänavatel käib pidu öö läbi,» võttis tema sõnul nende seltskond suhteliselt vä-he uneaega. «Agia Napat teavad Norras kõik noored.» Ta soovi-tab õhtut veeta ööelukeskuse tantsu- ja karaokebaaris Senior Frog’s (www.seniorfrogsbar.com) ning võtta osa pidudest laevadel. Viietunnine pidu koos bussisõidu, söögi ning ühetun-

nise avatud baariga maksab peolaeval 50 eurot inimese koh-ta.

Agia Napa on maailmakaar-dile ning Guinnessi rekordite raamatusse saanud ka kui line-tantsu pealinn – 2007. aasta 16. septembril sai 268 grupiliiget seal hakkama maailma pikima line-tantsuga.

Kuigi Küprost tuntakse üle maailma eelkõige kuuma päike-se ja helesinise veega randade järgi, ei lesi ligi viis miljonit tu-risti aastas vaid päikesevarjude-ga kaetud plaažidel, jalad soola-ses Vahemeres.

Küprosele jõuavad aastas kümned tuhanded profisportla-sed, kuna kliima on treeningu-teks aasta ringi sobiv. Nende kõrval kogub hoogu jalgratta-teede arenguga võidu ka harras-tussportlaste huvi saare ja selle looduse vastu.

Saare floora liigirikkus on hämmastav, pakkudes pinnast ja toitu ligi kahele tuhandele eri puu-, põõsa- ja taimeliigile. Neist 140 liiki on Küprosel en-deemsed, olles kodunenud vaid vasesaarel.

Küprose saarenimi arvatak-se tulenevat vase ladinakeelsest nimest cuprum, kuna saare maapõues on tohutud vaseva-rud, mida läbi aegade on jõud-salt ka kaevandatud.

Nii nagu leiab Küproselt kaks põhilist aastaaega – kuiva ja kuuma suve ning veidi niiske-ma ja jahedama talve –, näitab kahel korral aastas oma eri tah-ke ka saare loodus. Kui taimes-tik suvel energiat ja toitaineid säästes puhkab, tärkab saare loodus kaks nädalat pärast sü-gistalviste vihmasadude saabu-mist (oktoobri lõpus - novembri alguses) elule, pakkudes loo-dusnautlejale tõelist vaatemän-gu.

Vahemeres paikneva suuru-selt kolmanda saare looduse lii-girikkuse üks paljudest põhjus-test peitub asupaigas (mis geo-poliitilisest vaatenurgast on saa-rerahvale alatasa küll pigem kahjuks tulnud). Nimelt peatu-vad teel Euroopast Aafrikasse või tagasi Küprosel miljonid rändlinnud, kes toovad endaga kaasa ka seemneid siit- ja sealt-poolt maailma. Linnuvaatlusest

on saamas Küprose uus turismi-suund, võimalus meelitada pea-miselt teenindusest toituvale saarele tuhandeid uusi turiste.

AASTARINGNE TURISMIHOOAEG

Küprose põhimõtteliselt vihma-tu suvi kestab juunist septemb-ri lõpuni, sellele järgneb lühike ja soe, kuid vihmahoogudega sügis oktoobris. Kui Eestis mõis-tame talve all looduse puhkeae-ga, siis Küprose talv – novemb-rist märtsini – toob endaga kaa-sa roheluse ning päeval võib

Veini ja verega rajatud tänapäeva-Küpros v KÜPROS on tilluke saar Vahemere idaosas – vaid 50aastane väikeriik, kus aastatuhandete taha ulatuv kultuur trügib

imetlemiseks maapõuest tänapäeva ja pakub ühes areneva turismitööstusega end külastajale avastamiseks kui peopesal.

Küprose nelja- ja viietärnikuurortid omandis ja kasutamiseks vabalt kõig


seal temperatuur kõikuda isegi 17-20 kraadi piires.

Aprillis ja mais hakkab aga lõõskav suvi loodust närvutades taas hoogu koguma ja saarerii-ki rannaturistide saabumiseks ette valmistama.

Keda ei huvita rannad ja päi-ke, linnud või vulkaaniline maastik ja loodus, võib Küpros-ele leida tee hoopis talvisemate hobide kaudu. Troodose mäea-helikus leiab tuhandest meetrist kõrgemal ka lund ning suusa-kuurorteid. Kõrgeimaks mäeti-puks on Olümpuse mägi (1951 meetrit merepinnast). Suusa- ja lumelauahuvilistel tasub tee-kond Küprosele võtta ette ees-kätt veebruaris ja märtsi algu-ses.

Ükskõik kellega Küprosel käinuist ka ei räägiks, ei unusta keegi saare külalislahkust (eriti turismist läbi imbumata mägi-külades) ning rikkalikku toidu-lauda.

Kohati paneb lausa imesta-ma, kuidas riigis, mida on läbi ajaloo vallutanud, omanud ja hirmu all hoidnud 14 erinevat rahvust ja riiki ning mis veel nüüdki osalt türklaste, osalt aga brittide kontrolli alla kuulub (brittidele kuulub kunagise ise-seisvuskokkuleppe järgi 1% saa-re territooriumist), suudavad ta-vakodanikud näidata võõraste suhtes jätkuvalt üles siirast kü-lalislahkust.

Ilmselt mängib siin olulist rolli siiski ka päikseline kliima.

Omapäi saarel ringi liikudes ja eksinuna teed küsides ei tasu imestada (ega keelduda), kui pe-renaine teid tee juhatamiseks tuppa kohvile ja koogile kut-sub.

«Ah et te olete ajakirjanik!» rõõmustab Deryneia linnas asu-va väikese, kuid sisuka folkloo-rimuuseumi perenaine, seleta-des õhinaga kunagist leivategu, kangastelgedel kudumist ja tal-le vanavanaemalt pärandatud siidimaalide tekkelugu.

«Teate, minu abikaasa ven-na poeg on ka ajakirjanik, päris kuulus Küprosel,» ei jäta pere-naine jonni ning juba leiangi end muuseumi kõrval asuvas kööktoas kohvitassi tagant, saat-jaks kohalike kommete kohaselt mees glasuuritud pirukas.

Ja katsu sa selle eest tasuda rohkema kui tänu ja kiidusõna-dega – rahaga eputamist pee-takse põlise saarerahva hulgas suurimaks solvanguks. «Kui bri-tid tulid, siis nad oskasid meie külalislahkust tervel saarel osa-valt ära kasutada,» kurvastab giid Sakkadas.

MEZE JA MUUD GURMEEKIUSATUSED

Omaette sihtpunktiks võikski Küpros olla kõigile neile, kellele iseäranis hästi ja tervislikult süüa meeldib ning eriti neile, kes toidu mitmekülgsust ja tõe-truud kvaliteeti hindavad.

Saareriigi kõige populaarse-maks toiduks võib pidada taga-

sihoidliku eestlase jaoks veidi ehk isegi priiskavana tunduvat meze’d, mis originaalis sisaldab 25 erinevat käiku – alustades sa-latist ja suupistetest kuni liha, kala ja kõige selle juurde kuulu-vaga.

Meze sisaldab sõltuvalt res-toranist, pubist või tavernist sa-lati, köögiviljade ja erinevate saiamäärete kõrval kas ainult li-ha, ainult kala või kõike ja kül-laga.

Kindlasti tasub ka vähema söömaga või Eesti neljapäeva-seid kalapäevi öökides meenu-tavatel saarekülalistel proovida ära kala-meze, mis üldjuhul koosneb vaid saare enda kaluri-te poolt püütud värske kala eri-maitselistest roogadest. Kalares-torani valides tasub järgida ru-sikareeglit, et istet võta seal, kus külastajad (kohalikud) juba ees, siis võib kala värskuses kindel olla. Petturist restoranipidaja kohta levib info saarel välgukii-rusel.

Meze on seltskonnatoit, nautlemine, mis nõuab tähele-panu ja aega ning kindlasti tüh-ja kõhtu. Kes on harjunud toitu-ma Eesti suurlinnade terrassi-kohvikutes ja restoranides, peaksid alguses piirduma ühe meze’ga kolmele-neljale.

Lauakate ja kõhutäide tervi-kuna on Küprosel hõrk, kvali-teetne, kaunis ja maitsekas, mis-tõttu võib pärast paaripäevast harjutamist süüa meze’d rahuli-kult ka üksipäini – pudelivett,

head veini või õlut (kohalik õlu Keo tasub mekkimist küll) kõr-vale lonksates. Vahemere mahe kliima muudab ringi liikudes või ainult rannas lesideski kõhu kiiresti tühjaks.

Mõnusa ja mahuka lõuna- või õhtusöögi tasub lõpetada Küprose traditsioonilise kohvi-ga ning kohalike maiuste vali-kuga – erinevate puu- ja köögi-viljade suhkrurikaste hoidiste-ga, igaühte ikka üks amps.

5000 AASTAT VEINIAJALUGU

Toidu kõrvale või niisama õhtu jätkuks heas seltskonnas võib Küprose kohalikku veini mure-tult proovida – veinist on Küp-rosel oma saladuski pajatada.

Arheoloogid on nüüdseks kindlaks teinud, et viis tuhat aastat tagasi sai veinitegemise kunst ja komme alguse just ni-melt sellelt saarelt.

Järjest enam populaarsust koguv maaturism Küprosel viib soovijad ka antiiksetele veinira-dadele, tõestades veini tekke- ja arengulugu ning veinikultuuri liikumist saarelt Itaaliasse, Prantsusmaale ja kogu laia maa-ilma.

Küprost ei tunta veinimaana ning sellel on oma põhjused. Väikesaare veinitööstus ei suu-da tänapäeval täita ühegi suur-riigi või uniooni nõudlust ja nõudmisi. Traditsiooniderikka veinitööstuse pärand on saarel jäänud sageli uuendamata, too-

dangu mahud on aga suurriiki-de tarbimisnõudlusele liialt ke-sised.

Nii on läinud Küpros teist teed, eksportides enamiku saa-rel kasvatatud viinamarjadest Prantsusmaale ja teistesse nüü-disaja veiniriikidesse, kus neist siis brändiveine villitakse. Ko-halikud veinid tasub aga koha-pealsetest poodidest ja taverni-dest kindlasti üles otsida.

Kes pole seda veel teinud, neil tasub üles otsida Küpros ka Euroopa kaardilt, alt paremast

nurgast, Aasia ja Aafrika haar-dest, sest Küprosel on oma kuu-lamist, vaatamist ja maitsmist väärt lugu jutustada. Sadu lugu-sid, kui aus olla. Mõni neist on kibe ja valus, teised jälle rõõm-sad, magusad ja soojad, mis kii-relt raja teelise hinge ja süda-messe leiavad.

Postimehe lennutas Küprosele Czech Airlines ning kohapeal võõ-rustas Küprose turismiorganisat-sioon. Suur tänu giid Savvas Sak-kadasele osutatud abi eest.

õõrustab puhkajaid siira külalislahkusegaTASUB MEELDE JÄTTA!

• Küprosel on vasakpoolne liiklus.

• Küprosel on Eestiga sama aeg.

• Küprosel kehtib maksevahendina euro. Saarelt leiab jätkuvalt ka selliseid

teenindusasutusi, kus kaardiga maksta ei saa või küsitakse selle eest ~3%

lisatasu, seega tasub varuda arveldamiseks sularaha.

• Pärast piiride avanemist on suurenenud ka immigratsioon saarele ning

sellega kaasnevad paratamatult mõningad kuritegelikud nähtused –

seetõttu ei soovita kohalikud autoga mööda saart reisivatel turistidel

enese ohutuse tagamiseks suurlinnade vaheliste teede ääres võtta peale

hääletajaid ega peatuda justkui hädaliste aitamiseks.

• Küprost peavad kohalikud ise siiski väga turvaliseks elukeskkonnaks ning

nad räägivad, et ka pimedas ja öösel võib linnas muretult üksi ringi

jalutada, kuigi valvsust ei tohi ka siin kunagi kaotada.

• Kui Küprose hotellides on wifi, tuleb selle kasutamise eest üldjuhul eraldi

tunni kaupa tasuda (3-5 eurot); rannalinad ja lamamistoolid kuuluvad

siiski tavaliselt hinna sisse ja on hotelli külastajatele tasuta;

linnakeskustest leiab ka üksikuid tasuta wifi-levialaga kohvikuid.

• Küprosel majutumiseks on võimalik valida nii madala klassi hotellide, eri

klassi apartementide kui ka nelja- ja viietärni kuurorthotellide vahel –

põhjamaalaste kõrgeid kvaliteedinõudeid täidavad Küprosel siiski

vähesed hotellid, mistõttu tasub end mõttega pigem kraadi võrra

tagasihoidlikumatest hotellitubadest harjutada juba enne väljalendu;

kuurorthotellide mereäärsed basseinialad ja aiad on aga üldjuhul

vahemeremaiselt maitsekalt, hubaselt ja harmooniliselt kujundatud.

• Küpros ei kuulu Schengeni viisaruumi, mistõttu tuleb Küprosele reisides

läbida eraldi passi- ja turvakontroll. Enne turvakontrolli lennujaama poest

ostetud ja poes nõuetekohaselt turvakotti suletud ning ostut ekiga

varustatud tooteid võib läbi turvakontrolli siiski viia.

• Küprosel räägitakse kreeka keelt, kuid enamus saareelanikke mõistab

suhtlustasandil suhelda ka inglise keeles, samuti on kõik märgid-sildid

maanteedel kakskeelsed.

• Saarel saab ringi liikuda kas bussiga (piletihinnad isegi linnadevahelistel

liinidel jäävad vaid paari euro kanti), linnadevaheliste minibusside ehk

«ühistaksodega» või siis tavataksoga (Larnaka lennujaamast linnahotelli

~20 eurot, Agia Napasse ~55 eurot).

• Liivarannad asuvad Lõuna-Küprose rannikul, Põhja-Küpros on mägine ja

kivine.

• Euroopa suurim veepark asub Limassolis (www.fasouri-watermania.

com), pakkudes atraktsioone ja muud tegevust rohkem kui sajal tuhandel

ruutmeetril.

• Kõik, mis maapõuest välja koorunud või mereveest välja uhutud, kuulub

Küprosel range kaitse alla ja leidude riigist väljaviimine on ilma vastava

eriloata keelatud – seega kätte sattunud merekarpe, kive, fossiile ja

kauneid taimi imetle kohapeal, taskusse või kohvrisse ära neid kunagi

pista!

ALLIKAS: AUTOR, SAVVAS SAKKADAS

• Küprosele on lisaks

hooajalistele

paketireisidele ja

tšarterlendudele

võimalik sõita ka

liinilendudega omapäi. Talvisel

hooajal (alates 1. novembrist) näiteks Czech Airlinesiga Tallinnast läbi

Praha. Parima lennuühenduse leiab Tallinnast Larnakasse sõiduks

laupäeval ning tagasisõiduks pühapäeval:

• Tallinn–Larnaka laupäeviti 15.05-21.45 (reedel ja pühapäeval 15.05-02.15

järgmisel hommikul)

• Larnaka–Tallinn pühapäeviti 7.40-14.20 (esmaspäeval ja laupäeval 3.20-

14.20)

• Czech Airlinesi lendudel pakutakse Tallinnast ja Tallinna lennul

kosutuseks võileiba, Larnakasse ja Larnakast lennul aga sooja toitu.

Lennupileti hinna sisse kuuluvad ka karastusjoogid, vesi, kohv-tee, vein

ning õlu.

• Kaasa võib võtta 20 kg pagasit ning lennukisalongi täiendavalt 12 kg.

Mõlemad lennud toimuvad korralike Airbus A319-tüüpi lennukitega.

Küprose ametlik turismiportaal – www.visitcyprus.com

Lennud Küprosele Larnakasse Czech Airlinesiga – czechairlines.com

vembrist) näiteks Czech Airlinesiga Tallinnast läbi

ühenduse leiab Tallinnast Larnakasse sõiduks

ks

mapääi. Talvisel

KÜPROSELE VÕIB KA OMAPÄI EKSELDA on maitsekalt ja hubaselt disainitud, olles üldjuhul sujuvalt ühenduses ka liivase mererannaga. Rannad on aga Küprosel kõik riigi ile. Pildil vaade Sandy Beach hotelli rõdult.

FO

TO

: R

AIN

UU

SE

N


Documents

Puhkus ja vaba aeg Sügis-talv 2010