16
Lasteleht Talv 2011 Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer, [email protected], tel 680 4627 Toimetaja: Agne Narusk, [email protected] www.brittonbaby.com

lasteleht talv 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

lasteleht, lapsed, paevaleht

Citation preview

Page 1: lasteleht talv 2011

LastelehtTalv 2011Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe

teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Mirjam Simmer,

[email protected], tel 680 4627Toimetaja: Agne Narusk, [email protected]

www.brittonbaby.com

Page 2: lasteleht talv 2011
Page 3: lasteleht talv 2011

Lasteleht 3

„Armas jõuluvana, kuule, minule ei meeldi luule…”*

Vana hea klassika sobib alatiIlona Martson, ajakirja Täheke peatoimetaja:„Kuigi viimasel ajal on välja antud palju jõululuulet sisaldavaid ko-gumikke, kahtlen ma, kas keegi sealt reaalselt ka luuletusi pähe õpib. Tavaliselt loetakse jõulukuu-

Jõulusalm olgu lühike ja lööv, soovitavad need, kes kirjanduse, kirjutamise ja lastega iga päev kokku puu-tuvad. Muidu võib juhtuda nagu vanas „Kitsa kinga” sketšis, kus traksipükstes Andrus Vaarik kannab pu-nakuuemehele ette terve „Kalevipoja”, ütleb Ilona Martson. See aga, et jõulu-salm räägib vahelduseks muust kui päkapikust ja verivorstist, on ainult hu-vitav.

jõulusAlmse all ikka seda, mis omal ajal koo-list või lasteaiast meelde jäänud. Seetõttu pole ma eriti originaal-ne, kui ütlen, et uusi salme pole mõtet juurde tekitada, parem on ikka üle vaadata vana hea klassi-ka. Autoritest siis Leelo Tungal, Ellen Niit, Heljo Mänd, Hando Run-nel, Viivi Luik. Ka Uno Leies ja Ott Arder. Toredaid jõululuuletusi on ka Julius Orol ja Reinold Kamsenil. Need, kes tänapäevale panusta-vad, võiksid ette võtta Ilmar Trulli, näiteks:

„Õuel seisab lumemees,tal banaanist nina ees.Õuenurgas lumehang,lumehanges bumerang.” Aga kes päris värsket ja laste-

pärast soovib, siis näiteks viima-sest detsembrikuu Tähekesest leiab Heljo Männi ja Leelo Tungla uuemat luulet. Päris väikestele las-tele meeldivad hästi rütmisalmid, sest seal käivad kaasas ka liigu-tused. Näiteks selline väike salm lastekirjanikult ja rütmika õpetajalt Liili Remmelilt:

„Üks väike inglikelendas minu aknale.Vaatas ringi – eh-he-hee –kommi pani sussi sisse.”

Aga muidugi on kolme- ja kuue-aastased väga erinevad. Kuueaas-tane võiks näiteks juba teada sel-liseid salme, mille algusridadeks on: „Me kolmekesi tuleme prääni-kute maalt”, „Piiri-pääri, piiri-pääri, kus on pääsukese näärid”, „Põtra nähes läheb Toomal imestusest lahti suu”, „Meil on päkapikud käi-nud, aga mina neid ei näinud”.

Minu soovitus: lähenege as-jale loominguliselt! Tegelikult on jõululuulet igale maitsele, isegi neile, kellele luule ei meeldi. Näi-teks Wimbergi „Luule asemel”.

Kuuse esine on efektsete lühivormide kohtJaak Urmeti alias Wimberg, kirjanik ja stsenarist:„Lühike peab jõululuuletus olema sellepärast, et teised tahavad ka kingitust kätte saada, ja ega see siis ole mingi kirjandusõhtu. Lõbus sellepärast, et kõigil hea tuju oleks. Viis-kuus salmi on küll juba liiga pikk, eriti, kui osa neist ka kohe meelde ei tule. Jõulukuuse esine on efektsete lühivormide koht. Kül-lap otsiksingi midagi Runneli või Trulli loomingust.

See ei pea olema tingimata kir-jutatud jõuluvanast, kingitustest, päkapikkudest ja verivorstidest. Eesti lasteluuletajad, kelle loo-mingust võib lühikesi ja lõbusaid luuletusi leida, on näiteks Hando Runnel, Leelo Tungal, Eno Raud, El-len Niit, Ott Arder, Ilmar Trull. Lisan veel, et tihti kipuvad spetsiaalselt jõuludeks kirjutatud luuletused olema lahjad ja tuimad värsiklop-simised. Kui palju sa siis suudad jõuluvanast, kingitustest jne häid ridu treida ja uusi riime leida!

Olen ise valmis visanud näiteks sellise luuletuse:

LUULE ASEMELArmas jõuluvana, kuule,minule ei meeldi luule,see on tühipaljas plära –äkki jätaks salmi ära?

Tantsida võin tantsu maha,anekdoot ka poleks paha,tahad, viskan kukerpalli,teha võin sul kas või kalli!

Ainult luulet ma ei salli.

Wimberg”*

Riimis read paberile koos lapsegaTriin Soone, Eesti lastekirjanduse keskuse direktor:„Jõuluvanale ei pea ainult päkapik-kudest ja talvest luuletusi lugema, esitamisele võivad tulla kõik enda-le armsad salmid. Nii tuleb näiteks meie peres igal aastal ettekand-misele Karl Eduard Söödi luuletus „Singer-vinger ninaprill, meil oli kodus krokodill...”, mille originaal-teksti nähes avastasin üllatuse-ga, et oleme seda aastate jooksul endale suupärasemaks lihvinud. Veel on pere jõulurepertuaaris lemmikud Ott Arderilt, Eno Raualt, Julius Orolt, Wimbergilt ja paljudelt teistelt.

Alati on tore ka koos lapsega luuletada ja paar riimis rida pabe-rile panna. See ärgitab lapsi loovu-sele, aitab luulet mõista ning rõõm omaloomingu esitamisest on ju topelt suur. Kui aga on soov midagi uut selgeks õppida, siis leiab raa-matu- ja veebiriiulilt kirjavara üsna rikkalikult. Pea igal aastal ilmub mõni tore jõuluteemaline kogumik. Sel aastal nägi ilmavalgust TEA kir-jastuse väljaandena Olivia Saare koostatud „Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamat”, paar aastat varem avaldasid jõulusalmikuid kirjastused Tänapäev ja Varrak. Nende raamatute mahukast vali-kust leiab kindlasti meelepärase.”

AgNE NARUSK

Foto: Istockphoto

Page 4: lasteleht talv 2011

Lasteleht4

RAsedus

Raseduse ajal naise orga-nismis toimuvad muutu-sed mõjutavad suu kesk-konda ja võivad avaldada mõju ka lapse arengule.

RAsedus jA suuhügieen

•• Harjake hambaid kindlasti hommikul ja enne magamami-nekut. •• Harjake hambaid vähemalt kaks minutit.•• Hambakatu eemaldamiseks hammaste vahelt ja igemeserva alt (kohad, kuhu hambaharjaga on raske juurde pääseda) kasu-tage iga päev hambaniiti.•• Kasutage fluori sisaldavat hambapastat. Fluor tugevdab hambaemaili, see aitab enneta-da hambaaukude teket.•• Vahetage hambaharja iga kolme kuu järel.•• On tõestatud, et pöörlevate ja pulseerivate harjastega elekt-rilise hambaharja kasutamine eemaldab hambakattu tõhusa-malt kui tavalise hambaharjaga harjamine.•• Sööge hästi tasakaalustatud, kaltsiumirohket toitu, mis annab teile ja lootele kõik vajalikud toitained.•• Teavitage rasedusest ka oma hambaarsti ja käige tema juures regulaarselt.S. K.

ema halb suuhügieen ohustab sündimata last

Foto: Istockphoto

SIgNE KALbERg

H ammaste korrashoid ja pu-hastamine kuulub iseene-sestmõistetavalt igapäe-

vaste hügieeniharjumuste hulka. Kuid rasedad naised peavad pööra-ma oma hammaste ja igemete eest hoolitsemisele veelgi suuremat tähelepanu, sest halb suuhügieen võib põhjustada igemepõletikku. Tuleb meeles pidada, et hormonaal-taseme muutumine teeb igemed vastuvõtlikumaks kahjulikule ham-bakatule. Selle tagajärjel suureneb oht, et bakterid satuvad platsen-tasse ja mõjutavad loote tervist. See oht on kõige suurem teise ja kaheksanda raseduskuu vahel.

Ema suus olevad bakterid või-vad vere või lootevedeliku kaudu kanduda alles sündimata lapseni, suurendades enneaegse sünni-tuse, lapse väikse sünnikaalu, enneaegselt algavate emaka kok-kutõmmete või vastsündinu in-fektsioonide riski. On teada, et kuni pooled enneaegsed sünnitused tu-lenevad infektsioonidest.

Kliinik 32 suuhügienist Krista Aas ütleb, et rasedus on naisterah-va elus äärmiselt keeruline aeg, mis on seotud organismis toimuvate muutustega. Üks selle aja oluline erinevus on suuõõne organite ja ku-dede talitlusega kaasnevad muutu-sed, mis on seletatavad suurene-nud vajadusega vitamiinide, fosfori, magneesiumi, kaltsiumi, raua ning muude mikro- ja makroelementide järele.

„Just rasedatel hakkavad tek-kima parodondihaiguste ilmingud ja kiiresti arenema kaariesest te-kitatud kahjustused. Sedalaadi ilmingud on üsna seaduspärased,

kuna need on otseselt seotud va-lest toitumisest tingitud toitainete defitsiidiga ema organismis,” selgi-tab Aas. Teatavasti hakkavad lapse hambad arenema alates raseduse neljandast nädalast. Selleks et lapsel tekiksid terved ja tugevad hambaalged, on oluline ema hea suuhügieen ja õige toitumine.

Söömisharjumused muutuvadRaseduse ajal toimuvad muutused söömisharjumustes. Sage näksi-mine vähendab küll iiveldust, kuid loob soodsa keskkonna hamba-kaariese arenguks. Aasa ütlust mööda on suuhügieeni kvaliteedi halvenemine tavaliselt seletatav sellega, et raseduse käigus suure-

neb igemete veritsus ja igasugune igemete puudutamine võib neid traumeerida. Sellepärast püüavad paljud rasedad vältida suuhügieeni nõuete täitmist või teevad seda või-malikult vähe.

Rasedad peavad – nagu teised-ki – pesema hambaid pehme ham-baharjaga paar korda päevas vähe-malt kaks minutit ning kasutama hambaniiti või vastavalt vajadusele hambavaheharju. Kindlasti tuleb appi võtta ka keelekaabits, sest 90 protsenti suus olevaid bakte-reid elab just keelel ja hammastel.

„Hambaarsti juures on vaja lasta eemaldada igemepealne ja igemealune hambakivi, mis iseene-sest viib igemeturse vähenemise-le, igemepapillide paranemisele

Alates raseduse neljandast nädalast hakkavad arenema lapse hambad.

ja traumaatilisuse vähenemisele hambapesu ajal,” soovitab Aas.

Kõige tulemuslikum protseduur on hammaste sügavpuhastus, mil-le käigus tehakse soodapesu, ult-rahelipuhastus ja pastapuhastus. Hammaste sügavpuhastus ei kah-justa hambapinda, sellega eemal-datakse katt, võimalik hambakivi ja pigmendilaigud. Pärast protseduuri on hambad puhtamad ja valgemad ning ühtlasi on rasedal kergem ja mugavam jätkata igapäevast ko-dust suuhügieeni. Sülje happelise keskkonna vähendamiseks on soovitatav loputada suud fluoriide sisaldava suuveega.

Söö terviseks! Aga pese hambaid ka.

Page 5: lasteleht talv 2011

Tragi Grupp OÜPärnu mnt.137 Tallinn

T: 655 0021, [email protected]

MÄNGUASJAD

ÕPPEVAHENDID

MÄNGUD

LASTEMÖÖBEL

KUNSTITARBED

TEADUS

www.tragigrupp.ee

Page 6: lasteleht talv 2011

Lasteleht6

lind viis lapse luti metsaVõõRutAmine

Lutist võõrutamine nõuab meelekindlust, sest kui otsus juba tehtud, ei tohi lutti uuesti võimule lasta.

KAIRE TALVISTE

„Meie laps vist läheb lutiga koo-li,” kurdab Miia, kelle tütar saab peagi kolmeaastaseks. Tütar on muidu tarmukas ja tubli, käib ilusti potil ja ajab tarka juttu, ent lutist ta ei loobu. „Ei tea, mis kõik ära teeks, et sellest lahti saada,” ütleb ema.

Ta võttis eesmärgiks võõruta-da laps lutist enne kaheaastaseks saamist, ent siiani pole see õnnes-tunud. Esimene katse kestis kaks nädalat ega toonud endaga mingit positiivset arengut. Laps röökis nagu ratta peal, ei maganud ise ega lasknud ka teistel magada. „Nõu-andjate sõnul pidi muutus kahe

nädalaga tulema, ent nii see ei läi-nud,” on Miia nõutu.

Vahepeal on ära proovitud kõik nipid: lutt on „ära kadunud”, lutte on katki lõigutud ja ka traditsioo-nidega ära saadetud: lind viib luti minema ja laps saab asemele väi-kese kingituse. „Miski ei toimi,” on ema õnnetu. „Meile on antud nõu, et võtke nuttev laps sülle ja tehke pai. Laps on süles, me ei jäta teda üksi pimedasse tuppa röökima. Ta on kodune ja lähedusest pole ka puudust.”

Viimane katse last lutist võõru-tada kestis hilisõhtust hommikuni, kella viieni välja. Siis rauges ema jaks ja ta andis röökivale lapsele luti tagasi. Nüüd mõtleb Miia, et vast peaks selle raske töö jätma issile, sest tema on ehk liiga pehmeke.

Aastasest lutitamisest piisabLasteneuroloogi dr Anu Söödi sõnul mõjub imemine kesknärvisüstee-mile rahustavalt. „Lutt on lapsele

emotsionaalseks toeks. Meie, lap-sevanemad, oleme selle agarad juurutajad, sest see on mugav ja turvaline. Kui laps nutab, siis on tavaliselt lutt esimene abimees rahustamisel,” lisab ta. Ent vahel piisab ka lapse sülle võtmisest, rää-kimisest, talle silma vaatamisest.

Lutist võõrutamisega peaks al-gust tegema siis, kui laps hakkab kõndima. Luti ärajätmise lükkab aga tihtipeale edasi hammaste tu-lek, mis kulgeb mõnel lapsel väga valulikult. Siiski peaks lutti järjest vähem tarvitama, kui laps saab aastaseks.

Lapsed on väga erinevad, mõ-nele sobib järsk luti ärajätmine, teisega tuleb tegutseda järk-järgult. Ent lutti ei tohiks ära võtta pahan-dusega. Kui aga otsus on tehtud, siis pole õige mõne päeva pärast

jälle lutti kasutama hakata. Söödi meelest kasutavad emad oma laste puhul lutti liiga palju ja lapsed har-juvad end sel viisil lohutama. „Iga nutu puhul ma ei soovita lutti suhu panna, nii kujunebki emotsionaalne lutisõltuvus. Rahustavalt mõjub sül-levõtmine, silitamine, rääkimine.”

Pikaajaline ja pidev luti imemine võib põhjustada hambumushäireid. Enamasti kasutab laps lutti mõned tunnid päevas, ning see ei too mingit otsest kahju. Pigem häirib vanemaid see, kui nende laps imeb lutti kauem kui sõbranna oma, leiab Sööt.

Tema meelest peaks kolmeaas-tane lutist kindlasti loobuma. „Teie laps on arukas ja oskab tõenäoli-selt juba manipuleerida. Otsige te-maga koos lemmikmänguasi, mida ta võiks kallistada, kui ta vajab lo-hutust,” soovitab Anu Sööt Miiale. „Katsuge tema turvavajadust kal-listamisega rahuldada. Peaasi on olla kannatlik. Ta kasvab sellest lu-tist kindlasti välja, kui teda tasapisi sellega harjutate.”

Iga nutuga pole lutti vaja, rahustada saab ka muul moel.

Page 7: lasteleht talv 2011

Lasteleht 7

Aastalõpu etendusedPIIP JA TUUT MÄNGUMAJAS

Toom-Kooli 13, Tallinn

Piip ja Tuut piparköögis

26. detsembril kell 14„PIIP JA TUUT PIPARKÖÖGIS“

Etendus nagu kokasaade

30. detsembril kell 17Orthodox Singers esitleb:

„VANA KORSTNAPÜHKIJA LOOD”Muusikaline jõulumuinasjutt (vene keeles)

Autor: Eduard Kont, stsenaarium: Ilja Nikiforov,muusika: Genri Tron

Piletid PILETILEVIS

www.piipjatuut.ee

eduKA VõõRutAmise lugu

Karoliina oli poolteist aastat vana, kui otsustasin ta luti-pudelist võõrutada. Lutte oli meil algusest peale vaid kaks ja need „kadusid” sujuvalt juba varem ära. Lutipudel aga oli talle armsam ja seda lohistas ta endaga kõikjal kaasas. Tema lemmikjook oli keefir ja terve meie elamine oli keefiriplekke täis. Ka tema voodipesu tuli üle päeva vahetada, sest keefiri-pudeliga magama jäädes vajus see talle külje alla.Esimene võõrutamine ei läinud hästi, sest hakkasin endas kahtlema: liiga vara, vaene väikseke, mis ta siis öösel joob jne. Andsin pudeli talle juba järgmisel päeval tagasi. Tule-museks oli see, et laps klam-merdus pudeli külge. Sellest päevast peale tuli mul öösel vähemalt kolmel korral ärgata, et 240 ml pudel uuesti keefiriga täita. Mõned ööd pidasin vastu ja siis otsustasin võõrutamise-ga uuele ringile minna.

Lugesin eelnevalt laste emot-sioonidest ja hirmudest seoses uuega, mida peab õppima ja seoses harjumuspärastest as-jadest loobumisega. Varustasin end kannatlikkusega ja hoiata-sin ka abikaasat, et ees on võit-lus elu ja surma peale. Ta pidas targemaks teise tuppa magama minna. Uuris veel, et kaua see aega võtab, vastasin: kolm ööd kindlasti. Esimene õhtu oli kõige raskem. Laps, kes oli harjunud pudeliga magama heitma, seisis voodis püsti ja karjus: „Juua!” Loetu põhjal teadsin, mis on minu ülesanne: jääda lapsega, teda rahustavalt silitada, rääkida võimalikult vähe ja kui, siis vaikselt öelda: „Ma saan aru, et see on sulle nii raske!” Vane-mana on oluline jääda lapsele toeks, kui ta oma raskeid emot-sioone läbi töötab. Lapse emot-sioonid on väga võimsad, ent vanem ei tohi lasta end sellest ära hirmutada.

Neid teadmisi usaldades olin lapsega poolteist tundi, kui ta kogu oma viha mängu pani, et pudel tagasi saada. Pakkusin talle tassist juua, ent kui ta üri-tas tassiga pikali heita, võtsin selle tal käest ära. Emotsioonid olid ehmatavad ja nutt meele-heitlik, mis panid mind vahe-peal kahtlema, kas teen ikka õiget asja. Pidasin siiski kuni võiduka lõpuni vastu: laps ra-hunes, soostus istudes jooma, heitis siis pikali ja enne kui ta uinus, pääses valla üks otsatu rahulik ohe. See oli mulle kinni-tuseks, et olin õigel teel.Laps ärkas veel korra öösel ja pool tundi olin talle tema nutus ja kaotusevalus seltsiks. Siis uinus ta taas. Kahel järgmisel õhtul läks laps veel nutuga magama, jäin talle alati selleks ajaks selt-siks. Neljandal päeval heitis ta jonnita pikali ja tegi mulle rõõm-sa näoga taa-taa. Ta oli valmis ilma pudelita magama jääma.

Kaire Talviste

Foto: Istockphoto

Page 8: lasteleht talv 2011

Lasteleht8

näotud ja kutsumata külalisedhiV-POsitiiVne lAPs

Kui teismeline oskab ja tahab õigel ajal vinnimurega tegeleda, saab ta hiljem vastutasuks kauni näonaha.

AKne

VILVE TORN

K üllap on iga lapsevanem seisnud silmitsi probleemi-ga, kus seni klaari näona-

haga püsinud teismelise otsmikul või lõual terendab ühel hetkel vist-rik, millele järgneb üsna varsti tei-ne, siis kolmaski. Ja oh seda häda, kui näotu külaline istutab end veel tütarlapse ninale.

Dermatoloog Ene Mäestu üt-leb, et tegelikult olukorda, kus õhtul magama läinud veatu näo-nahaga teismeline ärkab hommi-

kul vistrikulisena, tekkida ei saa. „Akne on kõige levinum nahahai-gus, kuid see ei tule üleöö, vaid järk-järgult.”

Esmalt muutub nahk rasu-seks, siis tekivad mustad või valged komedoonid, ummistuvad rasunäärmed. Järgneb põletiku-line protsess, nahale ilmuvad pu-netavad ja mädased sõlmekesed. Lööve võib püsida vaid näol, kuid see võib tekkida ka kaelale ja sel-jale – siis on tegemist juba akne raskema vormiga.

Akne tekkel on arsti sõnul

Foto: iStockphoto

Akne on krooniline nahahaigus ja vajab ravi. Ise punne pigistada ei tohi.

Auto turvatoolidele lisandus väiksem ja mugavam leiutisKohmakatele ja ruuminõudvatele laste turvatoolidele on alternatiiv, mis rõõmustab kõiki lapsevanemaid ja miks ka mitte taksojuhte, kes 1. juulist peavad laste turvavarustust soetama.

Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekoha-selt kinnitada auto turvavööga, kohustab sea-dus kasutama tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turva-varustust. Juulist laienes seni sõiduauto juhi ja kõigi kaassõitjate turvavöö kinnitamise nõue ka taksojuhile ning taksos nii ees- kui ka tagaistmel sõitjatele.

Fest Baltic OÜ pakub laste turvatoolide ase-mel turvahoidikut FEST, mis kinnitatakse lihtsalt auto turvavöö külge. Hoidik suunab turvavöö ohutult üle lapse õla nii, et see ei mulju rind-keret ka kõige ekstreemsemates olukordades.

Hoidikuga saab kinnitada 9–36 kg kaaluvaid lapsi. Kuni 15 kg kaaluvate laste puhul tuleb kasutada spetsiaalset lisarihma, mis on hoidi-ku komplektiga kaasas. Turvahoidikut on lihtne kaasa võtta kõikjale ja kui vahepeal sõidutavad lapsi vanavanemad, jääb ära kohmakate istmete ühest autost teise tõstmine. Kalleid ja ruumi-nõudvaid istumisaluseid ei pea ostmagi.

„FEST on säästlikum võimalus, mis sobib laste turvaliseks sõiduks pereautodesse, takso-

desse, koolibussidesse ja rendiautodesse hästi,” arvab Fest Baltic OÜ juhatuse liige Kalle Konsap.

Hoidik on läbinud kõik ettenähtud katse-tused ning vastab rangematele Euroopa Liidu nõuetele, mida tõendab sellekohane sertifi-kaat. Seda on lihtne paigaldada ja kaasa võtta ka näiteks välismaareisidele. Siis ei pea kalli raha eest kohapealt turvavarustust rentima.

Toodet müüakse suuremates Selverites ja Olerexi tanklaketis, samuti saab seda tellida fir-ma kodulehe kaudu www.festbaltic.eu ja toode jõuab SmartPosti abiga kiirelt tellijani.

Turvahoidik FEST•• Turvaline – vastab Euroopa Liidu liiklus-seaduse turvanõuetele•• Kompaktne – mahub kindalaekasse või uksesahtlisse•• Soodne – oluliselt odavam kui turvatool

Saadaval kõikides Olerexi tanklates, Fixuse autokaupades ning suuremates Selverites.

Page 9: lasteleht talv 2011

Lasteleht 9

mitmesuguseid põhjuseid. Oma osa mängib pärilikkus, samuti in-dividuaalsed ainevahetuse iseära-sused. Keskne roll on siiski sugu-hormoonidel, kuigi vahel vallandab haiguse ka ühekülgne toitumine, liigne meikimine, stress või järsk kliimavahetus. Haigus ei küsi va-nust, seda esineb harva ka imikutel, mõnikord tuleb kimbutama juba va-rases murdeeas.

Ravi olgu järjepidevDr Ene Mäestu sõnul tuleb problee-mi ilmnedes sellega kohe tegelema hakata ja algul võib abi otsida nii kosmeetiku kui ka nahaarsti juu-rest. Et akne on krooniline naha-haigus, peab ravi olema järjepidev, paneb dr Mäestu lapsevanematele ja teismelistele südamele. Ravi võib kesta sageli aastaid ja seda ei tohi kergekäeliselt esimeste paranemis-ilmingute tekkimisel pooleli jätta. Sooliselt võttes esineb raskemaid vorme rohkem meestel.

Nahaarst alustab enamasti paik-se ehk lihtsama raviga. Raskete põ-letikuliste protsesside korral mää-ratakse lisaks ka tablette, armidele on võimalik hiljem teha koorimis- ja lihvimisprotseduure.

Mitte mingil juhul ei tohi ise punne pigistama hakata – ak-neraviks on tänapäeval lai valik häid ravimeid ja igaühele leitakse sobivaim. Siiski tasub kohe ravi alguses enesele teadvustada, et välispidine ravi üleöö efekti ei anna. Tohter paneb ka noortele neidudele südamele, et kõik bee-bipillid ei ravi aknet, nagu eks-likult väidetakse. Lugege alati tähelepanelikult pakendil olevat infolehte – paljudel juhtudel on ühe kõrvalmõjuna kirjas hoopis akne teke.

Akne vajab mõistmistAkne tekkides vajab laps tuge ja abi. See pole lahendus, kui norus teismeline narrimise kartuses vinne paksu meigikihi või pika tuka alla peitma hakkab. See võib toimida ajutise vahendina, kuid pikapeale läheb olukord üha hul-lemaks. Jah, kuumaastikku mee-

Paks meigikiht või pikk tukk vinnimuret ei lahenda.

Foto: iStockphotonutav näonahk tekitab stressi, mis omakorda mõjub aknele eba-soodsalt.

Kindlasti tasub tõsise vinni-mure korral üle vaadata lapse toidusedel. Menüüs ei tohiks kesksel kohal seista kergesti omastatavad süsivesikud, nagu valge suhkur, maiustused, saia-kesed, kartulikrõpsud, värvilised karastusjoogid — need kõik mõ-juvad nahale halvasti. Lisage me-nüüsse rohkem kala, linnuliha, puu- ja juurvilju. Paha ei tee ka tükike šokolaadi, sest dr Mäestu sõnul pole uuringud selle maiu-se kahjulikkust nahale tõestada suutnud.

KOdune näOhOOldus teismelisele

•• Nägu tuleb puhastada hom-mikul ja õhtul nahatüübile vas-tavate toodetega: pesugeelid ja vahud rasusele nahale, vajadu-se korral kasutada niisutavaid kreeme. •• Ära unusta ka sauna soodsat toimet.•• Suvel võiks valida näole vähe-rasvase päikesekaitsekreemi.

Page 10: lasteleht talv 2011

Lasteleht10

hiV-POsitiiVne lAPslühidAlt

EPL Lasteleht kuulutab välja muinasjutuvõistluse. Kõik emad-isad, vanaemad-vanaisad, tädid-onud või lihtsalt muinasjutusõb-rad on oodatud oma lugu kirja panema ja toimetusele saatma. Võistlustöö ei tohi olla pikem kui 7000 tähemärki või kaks A4 lehekülge. Parimaid ootavad auhinnad ja võitjaloo avaldame kevadises Lastelehes. Toimetus ootab muinasjut-te 1. märtsiks e-aadressile [email protected] või Narva mnt 11E, 10151 Tallinn, „Laste-lehe muinasjutt”.

Portaalis Kool24 käib täie hooga võistlus „Kõige vingem klassi-pilt”. Võistlusel hinnatakse erilisi, naljakaid ja muidu vingeid fotosid, osalema on oodatud kõik Eesti koolide klassid. Piltide hindamine lõpeb 22. detsembril. Parimaks kuulutatud foto eest on välja lubatud Megazone kogu klassile. Eelmise aasta vingei-ma klassipildi võitja oli Kohtla-Järve vene gümnaasium. Loe tingimusi: www.kool24.ee

PANE TÄHELE!Kõik muinasjutte kirjutama!

Kõige vingem klassipilt 2011

Tallinnas käib kord nädalas koos teismeliste tugigrupp, MTÜ RuaCrew eestvedamisel õpetatakse noortele sotsiaalseid osku-si grupitööde, rollimängude, teraapiate jms kaudu. Gruppi on oodatud noored vanuses 13–16 aastat, kellel on suhtlemisras-kused, probleeme koolis käimisega, alkoholiga.Küsi: [email protected]

Tugigrupid teismelistele

Dr Szirko loeng lapseootel naistele

19. detsembril peab naistearst dr Ferenc Szirko Ida-Tallinna kesk-haiglas loengu rasedusest ja haigustest – millised neist on rasedu-se ajal ohtlikud, millised mitte. Tasuta loeng algab kell 17 haigla konverentsisaalis Ravi tn 18, enne tuleks end kirja panna aadressil www.itk.ee/perekool või lühinumbril 1900.

Noore ema kool Tartus

Igal neljapäeval kell 16 peetakse Tartus seksuaaltervise kliini-kus Vaksali tn 17 noore ema kooli, kus räägitakse rasedusest ja väikelapsega seotud teemadest ning võetakse ette üht-teist põnevat. Teretulnud on kõik teismelisena emaks saanud või pa-rajasti lapseootel noored. Küsi lisa: [email protected]

Tasuta õigusabi tudengiteltÜliõpilaste õigusbüroo pakub tasuta õigusabi Tallinnas linna-kantselei teenindusbüroos (Vabaduse väljak 7) ja ringkonnakoh-tus (Pärnu mnt 7) ning Tartus Näituse tn 20 (ruum 115). Pöörduda võib kõikide küsimustega. Vaata lahtiolekuaegu: www.juristideliit.ee/uus/ ja www.oi.ut.ee/et/uldinfo/uliopilaste-oigusburoo/

Agne Narusk

KAIRE TALVISTE

P aljud vanemad kogevad ängistust, kui näevad oma lapsi kisklemas, kui kuu-

levad etteheiteid, et väiksemat armastatakse rohkem või suu-remale on palju enam lubatud. Kui süles on väiksem, kortsutab suurem juba pahaselt kulmu ja läheb nurka mossitama. Kui sül-le poeb suurem, tuleb väike teda ära rebima.

Laste teraapiale pühendunud psühholoog Lawrence J. Cohen selgitab oma raamatus „Playful Parenting”, et rivaalitsemise taga on tegelikult küsimused. Kas ma olen ikka armastatud? Kas ma olen tahetud? Kas mu vanemad lõpetavad minu armastamise, kui ilmub teine laps? Nende küsimus-tega maadlevad lapsed päevast päeva. See tabab ka üksikut last, kes muutub teiste laste külla tul-les oma asjade suhtes kiivaks, norib endale suuremat portsu või kiskleb iga mänguasja pärast ega luba teistel oma toas midagi puu-tuda.

Mis toimub lapsega, kes tun-neb armukadedust? Cohen il-lustreerib olukorda tühja klaasi-ga. Iga õe-venna rivaalitsemise taga on soov täita oma klaasi va-nema tähelepanu, soojuse ja ar-mastusega. Iga kord, kui tähele-panu saab keegi teine, on lapsel tunne, et see tuleb tema arvel, et selle võrra jääb tema klaas tühje-maks. See põhjustabki kiusu, ka-dedust ja vägivalda. Mõnikord on lahendus väga lihtne. Kõik, mida laps sellises olukorras vajab, on kallistus, hea sõna, soe pilk,

Armukadedust tunnevad kõik lapsedõed-VennAd

Õdede-vendade armuka-detsemises ja rivaalitse-mises pole midagi ebaloo-mulikku, armukadedust tunnevad isegi üksikud lapsed. Et need tunded ei muutuks ebaloomulikeks, peavad vanemad teadma, millal taanduda ja millal sekkuda.

väike lugu, tema lemmiktoit või ühine mäng – nii saab ta vajaliku kinnituse, et ta on armastatud.

Perre tuleb uus lapsKui perre sünnib uus laps, siis on paratamatu, et lisaks suurele rõõ-mule tekib vanemal lapsel ka äre-vus, selgitab Ambromedi kliiniku kliiniline psühholoog ja peretera-peut Jelena Põldsam. „Tema jaoks on tegu uue situatsiooniga, mis tekitab hirmu,” selgitab ta. Laps peab nüüd vanemate tähelepanu kellegagi jagama, ta võib koguni karta ema kaotada.

Selles olukorras on oluline pak-kuda lapsele turvatunnet ja sooja toetust. See aitab tal kohaneda. Laps vajab kinnitust, et uue pere-liikme lisandumisel pole ta vähem armastatud. Et seda teada saada võib laps käituda väljakutsuvalt, ähvardab väksemale halba teha, muutub kiuslikuks või mossitab alatasa. Vanemana tunneme sa-geli vajadust last selle peale noo-mida või korrale kutsuda. „Lapse-le ei saa turvatunnet tagada range distsipliini nõudmise ja karistami-sega. Karistus kutsub esile mäs-su, vastuseisu ning kättemaksu,” hoiatab Põldsam.

Tegelikult saadavad lapsed sel moel välja signaali, et nad vajavad rohkem armastust ja tähelepanu. Kui lapsel esineb regressiooni ning ta hakkab käituma nagu tita, võib see viidata lapse vajaduste mitterahuldamisele. Kui vanema-tel mingil põhjusel ei jätku suure-ma lapse jaoks aega ega energiat, tuleks leida abilisi vanavanemate, sugulaste või teiste lähedaste seast. Eesmärk on soodustada uue olukorraga kohanemist.

Kuid mõnikord võib sellise käi-tumise taga olla uudishimu ja soov teha samu asju, mida väiksem vend-õde. Näiteks tahab vanem laps proovida lutiimemist või lap-sevankris istumist. Uudishimu on igati normaalne nähtus.

Omavaheline togimine-nügimineValitsev ebakindlus, tõrjutus ja halb läbisaa-mine õdede-vendadega

Page 11: lasteleht talv 2011

Lasteleht 11

Armukadedust tunnevad kõik lapsedon stressorid, mis eelsoodus-tavad depressiooni, ärevus- ja käitumishäirete teket, hoiatab Põldsam. Stressi ületamisel on tähtis roll vanematel. „Vanema-tel on enam võimu kui lastel, nad reguleerivad ja suunavad laste arengut ja see peab olema lastele tajutav,” lisab ta.

Laste nügimiste, togimiste ja kakluste taga on võimuvõitlus. Kaklus tuleneb sellest, kuidas keegi püüab mõnda isiklikult olulist vajadust rahuldada. Täh-tis on aidata lapsel mõista tema käitumise tagamaid ning toetada teda paremate lahenduste leid-misel. See jutuajamine ei tohiks aga muutuda loengupidamiseks. „Vanemad peaksid kaklused lõ-petama ning olukorda selgitama. Lapsed ei ole halvad, nad tegut-sevad, et rahuldada nende jaoks

olulisi vajadusi. See on loomulik,” ütleb Põldsam.

Õdede-vendade vahelise konflikti puhul on oluline, et va-nem mõistaks, et konflikt tek-kis laste vahel ja püüaks vältida poolte valimist ning hinnangulist sildistamist stiilis: küll sa oled meil alles piripill/kiusupunn/riiu-kukk.

Vahekohtunikuks hakates või poolt valides muutub olukord veelgi keerulisemaks. Samal ajal pole ka õige pöörata selga ja jätta lapsi ise asju lahendama. Vanem saab aidata lastel toime tulla, kasutades aktiivset kuulamist.

Vanem kuulab ära mõlemad lapsed ning annab tagasi-

sidet sõnumi sisu ja tun-nete kohta. Kui sõnumid on olnud selged, siis võib rahulikult oodata, et lap-sed ise pakuksid prob-leemidele lahendusi. Kui sõnumid on jäänud ebaselgeks või ilmnesid muud raskused (viha, vaikimine), võib vanem pakkuda lahendamisel oma abi. Tuleb meeles pidada, et lahendus peab rahuldama mõle-maid osapooli.

Cohen soovitab ka-sutada lisaks aktiivsele kuulamisele poolikuid ettepanekuid, et julgus-

tada lapsi ise lahendusi leidma. Näiteks: Kõik

peavad saama mängus osaleda, kuidas seda küll

teha? Või: Te ei saa edasi

mängida, kui üksteisele kogu aeg haiget teete. Ma usun, et suuda-te leida viisi, kuidas vägivallata mängida.

Cohen annab vanematele nõu loobuda ka ideaalse võrdsuse tagaajamisest ja anda igale lap-sele seda, mida just tema vajab. Kui üks saab uued saapad, sest tal on neid vaja, siis teine ei pea võrdsuse pärast samuti saapaid saama, kuigi ta ise arvab, et just paar uusi saapaid on tema õn-nest puudu. Cohen soovitab õn-netut last lohutada ja kinnitada, et tema vanemate armastus on sügavam kui paar saapaid, sest just seda kinnitust vajab teine laps sel hetkel.

Vanemate lahendus peab rahuldama lastetüli mõlemaid osapooli.

KuidAs KuulAtA?

•• Viieaastane Martin lööb endast poole nooremat venda Raini ja võ-tab temalt mänguasju ära. Rain hakkab nutma ja konflikti sekku-vad vanemad. Nad selgitavad Mar-tinile, et tema vanuses peab ole-ma mõistlik ja andma väiksemale asju, mida viimane soovib. Sellise lahenduse korral astusid vanemad väiksema ja nõrgema poolele, nad valisid tema kaitsmise. Mida tun-neb sellises olukorras Martin?Martinile nõu andmise asemel võiks vanemad küsida, kuidas ta olukorda tajub ning mida tunneb. „Ta tahab mind alati segada, kui ma mängin!” ütleb Martin. „Sa näed seda siis nii, et Rain tahab sind mängimise juures segada ja sa said vihaseks?” küsib vanem. Järgmiseks võiks vanem küsida, millist mängu Martin ja Rain saak-sid koos mängida. Kuidas oleks neil võimalik mänguasju jagada või nende kasutamise järjekorras kokku leppida. Pidage meeles, et lahendus peab sobima mõlemale lapsele.

•• 4,5-aastane Oskar kurdab ema-le, et tal on igav ja ta tahab õue

mängima minna. Ema vastab, et praegu ei saa, sest ta peab väi-kest õde söötma. Oskar läheb oma tuppa ja tuleb poole tunni pärast tagasi. Ta kuulutab, et tal on kõht tühi ja et tal pole kellegagi mängi-da. Ema vastab, et Oskaril ei saa kõht tühi olla, sest just oli hommi-kusöök ja emal pole mängimiseks aega, sest õde jonnib. Oskar mingu ja mängigu omaette. Selle peale saab Oskar vihaseks ja lubab õe aknast välja visata. Oskar ei tea, kuidas rahuldada enda vajadusi, ainsa võimalusena näeb ta õest vabanemist.Ema võiks kasutada aktiivset kuu-lamist: „Sa ütlesid, et sul on igav. Sa tahaksid, et ma mängiksin si-nuga. Sa tunned ennast üksikuna, sest ma tegelen praegu õega.” Lapsele võiks pakkuda erinevaid tegevusi, mida üksinda nautida, või paluda abi õega tegelemisel, paluda tal mänguasju tuua või mähkmeid ulatada. Ema võiks pakkuda, et kui õde jääb magama, saab ta Oskariga mängida.

Allikas: kliiniline psühholoog ja pereterapeut Jelena Põldsam

Terapeut: karistus kutsub esile mässu, vastuseisu ja kättemaksu.

Foto: iStockphoto

Page 12: lasteleht talv 2011

Lasteleht12

Kui toit ikka ei maitse, jäägu parem järelesÖÖgiAeg

Vägisi sööma sundimine võib mõne toidu vastu tekitada eluaegse vastumeelsuse.

KRISTIINA VIIRON

„Kui läksin hommikul lasteaeda ja tundsin tatrapudru lõhna, siis teadsin kohe, et täna eriti mängi-da ei saa, sest enne ei tohi lauast tõusta, kui puder on söödud,” meenutab Ede-Ly Täpsi, kuidas tal nõukaajal lasteaias tuli vahel kolm tundi tatrapudru taldriku taga istuda.

Tatrapuder ei maitsenud talle sugugi, aga ega siis kasvatajad sellest midagi kuulda tahtnud – olgu söödud ja kõik. Nii tuligi silmad kinni pigistada ja vasti-kustunnet maha surudes mõned suutäied neelata. Vahel kasvataja halastas ja lasi lapsed laua äärest minema.

Ede-Ly tunnistab, et siiani on isegi tatrapudru lõhn talle vas-tuvõetamatu ning usub, et nii suure vastumeelsuse põhjused peituvadki lasteaia sundsöömi-ses. „Mõtlesin hiljuti, et äkki ma ikkagi suudan tatraputru süüa ja proovisin suutäie võtta, aga vaat ei maitse,” märgib ta. „Sain laste-aiast õppetunni, ma ise eluski ei sunni kedagi midagi sööma.”

Merle Võigasel on pajatada sarnane lugu vastlüpstud piima joomisest. Nimelt uskus Merle ema, et tütar peab kindlasti pä-rast lehmalüpsi jooma kruusi sooja piima, sest see on tervis-lik ja kasulik. Merle, hea laps, jõi ka, kuigi soe piim talle üldsegi ei maitsenud. „Isegi üksi toas olles ei tulnud ma selle peale, et piim vaikselt ära kallata, vaid jõin ikka sõnakuulelikult ära,” meenutab Merle.

Ühel päeval aga hakkas piim talle juba nii vastu, et ajas lausa

öökima. Siis püüdis ta asja lahen-dada sel moel, et võttis ühest kruusist lonksu piima ja teisest kiiresti vett peale. „Ema tuli tuppa ja küsis, misasja sa ometi teed. Sellest ajast peale ta enam ei sun-dinud mind piima jooma, nägi, et see mulle ei maitse.”

Rõõska piima ei joo Merle siiamaani, piima lõhngi on väga vastumeelt. See on talle ka prob-leeme tekitanud – kui Merle tütar oli väike, tuli ju piima värskust kontrollida, aga eks sa kontrolli, kui see vastik tundub.

Merle möönab, et vastumeel-sus on tal üksnes rõõsa piima vastu ning muid piimatoite, sh pii-masuppi ja putrusid sööb ta hea meelega.

Hinda lapse tahetTallinna ülikooli õppejõud, kasva-tusteadlane Tiiu Kuurme tõdeb, et last ei või sööma sundida. „Sundi-misel on alati tagajärjed, sööma sundimisel see, et lapsel võib tekkida hirm ja vastumeelsus söömise vastu üldse ja mõned toidud jäävad vastikuks läbi elu,” kinnitab ta.

Veel tõsisem on kasvatus-teadlase sõnul sundimise mõju psüühikale – kannatab lapse ene-sehinnang, elurõõm ja usaldus elu vastu. Söögiaegadest saab lapse-le hirmuelamus, sest alahinnatak-se ja alandatakse tema tahet.

„Söömine on intiimne tegevus, lapsed tahaksid võimalikult vara selle tähtsa toimingu juures olla ise oskajad ja otsustajad,” selgi-tab Tiiu Kuurme. „Neis lihtsates toimingutes kujuneb isiksus: toimetulekutunne, usk endasse, teadmine, et saan otsustada oma

tegemiste üle. Laps saabki harju-tada iseseisvust ja tahet eelkõige just lihtsates argistes toimingu-tes.” Üks neist toimingutest ongi ju söömine.

Kuurme ütlust mööda ei ole vaja karta, nagu jääks laps nälga, kui ta mõnda toitu süüa ei taha. „Terve lapse puhul teab organism ise, kui palju on mõistlik süüa, ja last võiks siin usaldada. Inimene on tervik ja toit, mis on vastu ta-het suhu sunnitud, ei toida orga-nismi,” rõhutab ta ning soovitab vanematel lasta lastel hea toite-väärtusega toidu hulgast endale meelepärast valida – näiteks pannes lauale erinevaid salateid.

Söömine pole võimuvõitlus Põhjusi, miks vanemad lapsi söö-ma sunnivad, võib olla mitmeid.

Näiteks võivad vanemad arva-ta, et laps on rumal ega tea, mis on talle kasulik, ta nälgib ja jääb kõhnaks ning olulistest ainetest ilma. Võimalik ka, et vanemad ei taha toitu ära visata. „Kasvatu-ses järgitakse ikka veel ju käsu-laudu, et nii on ette nähtud ja sina pead,” tõdeb Kuurme. „Söö-tald-rik-tühjaks sundus on paljudele lõppenud ülekaalulisusega.”

Veel hullem on kasvatustead-lase sõnul see, kui söömisest ku-juneb võitlus võimu pärast. Vane-mad tahavad tõestada nii lapsele kui ka endale, kes on kangem ning suuremal ei kõlba ju alla jääda. Ja nii topitakse väiksemale lapsele lusikaga toitu vägisi suhu, pide-valt ja aastaid.

„Ka väike inimene vajab aus-tust, sööma sundimine seda kind-lasti ei ole,” rõhutab Kuurme.

Lasteaias tuli silmad kinni pigistada ja mõned suutäied neelata.

Teadlane: toit, mis on vastu tahet suhu sunnitud, ei toida organismi.

Kui toit üldse ei maitse, jäägu see söömata. Last sööma sundida ei tohi.

Page 13: lasteleht talv 2011

Lasteleht 13

tOidugA POle VAjA lAst tAgA AjAdA

Ka Rapla perearstikeskuse laste-arst Krista Pinka kinnitab, et last ei tohi sööma sundida. „Kui laps on elurõõmus, hüppab ja kargab ringi ning tema seedimine on korras, siis ei ole vaja perioo-diti lastel tekkiva istutuse pärast muret tunda,” selgitab ta. Kui aga laps näeb närb välja, ei taha süüa ning ka seedimine läheb korrast ära (kõht kinni näiteks), tuleks arstiga asja arutada. Pinka tõdeb, et on täiesti nor-maalne, kui tervel lapsel aegajalt söögiisu kehvaks muutub, nagu on normaalne seegi, et laps kõiki toite süüa ei soovi. „Kui laps mõn-da asja süüa ei taha, tuleb see lihtsalt teisega asendada,” soo-vitab Pinka. Küll tuleb siinkohal jälgida, et laps liigselt ei maius-

taks, sh ka magusaid jooke ei jooks. Need võtavad isu ära, siis aga pole imestada, et laps söögi ajal oma taldrikus vaid nokitseb. Kindlasti pole staažika lastearsti sõnul vaja lapsel toiduga mööda tuba järel käia ning teda niimoo-di amps ampsu haaval sööta. „Süüakse ikka laua ääres ja sel-leks on oma kindel aeg,” ütleb Pinka. Mõnda toitu, millest laps on keeldunud, võib vaikselt püüda menüüsse lülitada näiteks aasta pärast. Vahel hakkavad lapsed mõnda asja sööma ka teiste las-te eeskujul. Kui laps aga jääbki mõnest toidust kategooriliselt keelduma, siis tuleb vanematel sellega leppida. K. V.

Foto: iStockphoto

Kergekaaluline OMRONi kompressor-nebulisaator (ligikaudu 270g)Laste ja imikute mask.

omron.mefo.ee

CompA·I·RNE-C801KD

TM UUS

Low noise Lower airwaysNebulisation rate

0,3ml/min.

MMAD

3µm

Hinga vabalt!

Omroni innovaatiline lastele mõeldud nebulisaator on kerge ja töötab vaikselt.

Disainitud lastele!

Saadaval hästivarustatud apteekides.

Kaasas kaks mänguasja!

PihustuskiirusAlumisedhingamisteedMadal

müratase

Page 14: lasteleht talv 2011
Page 15: lasteleht talv 2011

JASON SEGEL AMY ADAMS CHRIS COOPER

SSSKKKKIINNNOOOODDDDEESSSSSSSKKKKKIIINNNNOOOODDDDEEEESSSSSSSKKKKKKKKKKIIIIIIIIINNNNOOOODDDDDEEEEESSSSSS

33333333333TTTT

3333333300000.... DDDDDEEEEEEEETTTTTSSSSEEEEMMMMBBBBRRRRRRIIIIIIISSSSSTTTT

DDD SSNSNSNEEYEYEY..CCOMOMOMOM/M/M/M/M/ UPUPUPPEPEPEPETSTST

DIDIDIDISNSNSNSNEYEYEEYEYEYE .C.C.C.COMOMOMOM/M/M/M/M/ UPUPUPUPU PEPEPEPEETSTSSTSTSYY

Page 16: lasteleht talv 2011

HOT WHEELSTM SEINARAJAD alates 3. eluaastast

POLLY POCKETTM

LENNUKalates 4. eluaastast

Parimad kingiideed

jõuluks!

www. r imonne .eewww. r imonne .ee

SÕNAMÄNG SCRABBLE alates 10. eluaastast

Suurepärane kingitus kogu perele!

EESTIKEELNEFISHER-PRICE®

KÄOKELLalates 3. elukuust

kingiideed kingiideed

MOODNEPIDULIK BARBIETM

alates 3. eluaastast

HOT WHEELS SEINARAJAD alates 3. eluaastast

HOT WHEELSTM

SEINARAJAD

CARS 2TM TOKYO RADA alates 3. eluaastastCARS 2CARS 2CARS 2TM TOKYO RADA alates 3. eluaastast alates 3. eluaastast alates 3. eluaastast

© 2010 Mattel, Inc. All Rights Reserved.

MONSTER HIGHTM

NUKUD alates 6. eluaastast

MONSTER HIGHMONSTER HIGH