Mihhail Bulgakovromaan “Meister ja Margarita”

Anu Kell, 2009

LOOMINGU TIPPTEOS – “Meister ja Margarita"

• Romaan sündis Goethe "Fausti" taustal – lapsepõlves käis emaga 50 (!) korda "Fausti" teatris vaatamas. Bulgakovi Margarita on keerulisem kui Goethe oma. Inimene vajab elamisele mõtet ja nähtuste mõistmist.

• Faust tahtis jõuda jumaliku teadmiseni elu saladustest.

• “Meister ja Margarita” on pühendatud Bulgakovi isale (teada kaasaegsete juttudest)

Kirjaniku elutöö, mis oli adresseeritud tuleviku-Venemaa lugejale, kuna Bulgakovi kaasajal oli

romaani ilmumine võimatu

• Bulgakov arendab „Faustist“ saadud loome-inimese motiivi edasi, tehes seda mitmel eri mõttetasandil ja avardades probleemi vaimu ja võimu vahelise võitluse vaatenurgast tagasi-ulatuvalt kuni Jeesuse ja Pilatuse looni.

• Selleks kasutas Bulgakov paljusid Jeesuse loo tõlgendusi erinevatelt kirjanikelt ja mõtlejatelt: antiik- ja valgustusaja autorite ning vene filosoofide teoseid, piiblit ja religiooni.

Romaani ülesehitus on filosoofiliselt keeruline,

• andes võimalusi erinevateks tõlgendusteks. • Põimuvad mitmed motiivid ja teemad: „Faust“, Uue

Testamendi evangeeliumid, mütoloogiline Saatan/Kurat, ajalik Moskva, üleajalik ja igikestev loomeinimese vabaduspüüe. Autor on ühendanud fantastika ja realismi, müüdi ja ajaloolise tõepärasuse, romantika ja klounaadi.

• Kavatsus kirjutada romaan jumalast ja saatanast tekkis Bulgakovil 1920. aastate lõpul siis, kui ta senistelt tegevusaladelt (teatrist, ajakirjandusest) oli välja tõrjutud ning tema looming ebasoosingusse sattunud.

Alustas kirjutamist 1928 –

• oma elu viimased 12 aastat aina täiendas ja kirjutas ümber, isegi raskelt haigena ja surma eel dikteeris naisele parandusi. Vahepeal hävitas teose osaliselt, siis taastas ja viimistles elu lõpuni.

• Muutusid töövariantide pealkirjad, tegelaste nimed ja suhted, kuid romaani peajooned olid algusest peale selged ning kindlad: see on raamat …

• … sügavast tõdemusest, et inimene ega ühiskond pole täiuslikud;

• … võimalusest kogeda ennastohverdavat armastust;• … loova ja hävitava jõu igavesest võitlusest.

Teosed, mida lõi paralleelselt, kuid mis kirjaniku eluajal ei ilmunud …

• 1929 romaan “Salajasele sõbrale” (pühenda-tud Jelenale, kes sel ajal polnud veel abikaasa);

• 1930 näidend “Õndsus”;• 1931 näidend “Aadam ja Eeva”;• 1932 – 1933 romaan “Molière”, hiljem näidend,

mis jõudis küll lavale, aga kohe keelati ära;• 1934 “Teatriromaan”;• näidend Puškinist;• 1935 näidend “Ivan Vassiljevitš”;• 1936 osales konkursil ajalooõpiku kirjutamiseks

(ei lõpetanud);• 1938 näidend “Batumi” (Stalinist)

Maailm tunnebki Bulgakovit eelkõige kui "Meistri ja Margarita" autorit.

• Romaan paistab silma täiusliku viimistlusega. Autor pani sellesse teosesse oma hinge, nagu teades, et see jääb viimaseks teoseks; lootmata, et see kunagi ilmub (1930. aastatel polnud lootuski, et selline romaan saaks NSVL-s ilmuda) – tänu sellele kirjutas täiesti vabalt, seadmata endale mingeid piiranguid.

• Sellest kujunes kirjaniku proosa tippsaavutus – ülemlaul andekusele, mis hukkub nõukogulikus bürokraatias.

Kirjaniku eluajal …

• jäi MM kättesaadavaks vaid sõprade kitsale ringile, kes hiljem meenutasid romaani ettelugemist kui oma üht oma elu huvitavamat sündmust...

• Esmakordselt ilmus venekeelsena 1966/67 ajakirjas "Moskva", kuid tublisti tsenseeritult ja kärbitult. Eesti keeles ilmus raamatuna 1968 (samuti kärbetega, kuid enne kui vene keeles raamatuna). Tallinna kirjastuse Eesti Raamat peatoimetaja sai selle pärast kirjandusametnikelt range noomituse.

• MM tsensuurivabad väljaanded ilmusid 1967. a Pariisis ja 1969. a Frankfurdis Maini ääres, kusjuures Saksamaa üllitises olid ajakirjas Moskva väljajäetud kohad kursiivkirjas.

Kultuspaik tänapäevani

• Nõukogude lugeja sai romaani täieliku tekstiga esimest korda tutvuda alles 1973.a.

• Kurikuulsa Suur-Sadovaja tänav 302b korter nr 50 muutus palverännakute objektiks ja on seda tänaseni. Igal aastal 15. mail (Bulgakovi sünnipäeval) kogunevad kirjaniku loomingu austajad Patriarhide tiigi juurde parki, kus taastatakse MM alguse tegevust: pannakse käima spetsiaalne tramm, kallatakse õli trammiteele jms.

Patriarhide tiik Moskvas

farm4.static.flickr.com/3577/3364168458_cc054..

Furoori tekitas romaan Lääne riikideski.

• Teiste hulgas luges selle läbi Mick Jagger ja tegi koos Keith Richardsiga Rolling Stonesi võib-olla kuulsaima hiti «Sympathy for the Devil». Küllap etendas «Meister ja Margarita» oma osa ka ansambli hilisemas lühiajalises huvis satanismi vastu.

• Muutusi tegi läbi ka romaani pealkiri: «Kabjaline konsultant», «Pimeduse vürst», «Inseneri kabi», «Must Maag» jt.

Romaani ülesehitus

• Romaan on mitmetasandiline, kujutatakse kolme maailma: – 1920. – 1930. aastate Moskva (valitseb olevik)– iidne Jeršalaim (valitseb minevik)– igavikuline teispoolsus (valitseb igavene ja

muutumatu aeg)

• Selline võte võimaldas kaasajale ja inimestele varjatult hinnangut anda.

• Kõiki maailmu ühendab saatan.

Omapärane võte – tekst tekstis ehk romaan romaanis.

• Sündmused Moskvas justkui kordaksid parodeeritud kujul seda, mis toimus 2010 aastat tagasi kaugel Juudamaal. Ješua oli tõekuulutaja Jeršalaimis, Meister (nagu autor isegi) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Mõlemat maailma ja aega ühendab ka türanni olemasolu, kes esindab võimu.

• Romaani lõpus (epiloogis) ühinevad kaks maailma (kaks romaani) teispoolsuses, kus valitseb Pimedusevürst Woland: seal kohtuvad Ješua, Pilatus, Meister, Margarita. Juhtub nii, nagu Woland oli ennustanud: Pilatusele antakse andeks, Meister suudab lõpetada oma romaani ja jääb alatiseks kokku Margaritaga.

Margarita iseloomujoonte kandjaks on olnud Bulgakovi kolmas naine Jelena.

• Bulgakovi Margarita on keerulisem kui Goethe oma. Margarita on naine, kes suudab Meistrile pakkuda seletamatut elujõudu, et Meister suudaks ennast teostada ja seletada üle aegade kestvat lunastust. Ta on tugev, ennastsalgav ja ennastohverdav, kes suudab oma armastuse ja armastatu eest võideldes kõike. Selleks, et seista Meistri kõrval, pidi Margarita astuma üle piiri – sõlmima lepingu Saatanaga. Margarita järgib julget põhimõtet: saa iseendaks, saad kõik, mis tahad.

• Goethe Margareta on vaga ja naiivne, kes ei suutnud end eluringist välja murda ja hukkus.

Margarita võtab vastu Saatana väljakutse

• ja on nõus olema Saatana ballil esimene daam Põrguvürsti enese kõrval. See on raske, väsitav ja vastutusrikas ülesanne. Naine võtab vastu lugematuid külalisi, teda tervitatakse, talle pihitakse.

• Margarita palub andestust oma lapse tapnud Friedale, ehkki ta teab, et paneb sellega oma saatuse proovile, sest ainult üks tema soov täidetakse. Woland laseb Margarital Friedale andestada.

Meister – (suuresti autobiograafiline) on väsinud ja muserdatud kirjanik,

• kes ei talu ümbritseva kirjanikkonna kohandumist bürokraatlikele nõuetele. Ta seisab kõrgemal keskmisest hallist Moskva massist. Sümboolselt kannab ta endas otsiskleva Fausti vaimu, ohvrina toob ta lunastuse nagu Ješua tema enda romaanis, leppides võimu voliga. Meister loobub kirjandusliku loominguga tegelemast.

Meister kui looja

• Bulgakov kujutab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest lõpetada oma teos – selleks vajab ta kõrvalist abi.

• Autorit huvitas, mis saab inimesest pärast surma, kui ta pole oma eluga hakkama saanud (kirjanikuna, kelle teosed ei pääsenud trükki, kartis ta, et ka tema looming vajub unustusse).

Meister kui mõiste on vabamüürlaste väärikuse eriline aste; ka siit võib peategelase nimele tausta leida.

Nimel Meister mitu tõlgendusvõimalust: vene kultuuriloos on Meistriks nimetatud kaht tõelist kunstiinimest – lavastaja Meierholdi ja kirjanik Mandelštami. Mõlemad hukkusid stalinlike repressioonide ajal (Stalini käsul arreteeriti ja hukati paljud tuntud kultuuritegelased, poliitikud, sõjaväelased jt. Neid süüdistati alusetult nõukogude-vastases tegevuses ja välisriikide kasuks spioneerimises. Taolised repressioonid külvasid hirmu ja kindlustasid Stalini diktatuuri). Ka Bulgakov ei jäänud Stalini mõjust puutumata.

“Käsikirjad ei põle!”

• Kuigi Meister põletab avaldamata romaani käsikirja, selgub hiljem, et see on alles – Wolandi sõnad.

• Massoliti käsikirjad põlevad, sest need pole kunstilooming, vaid praht.

• Moskva on juba hukkunud linn, Woland ainult kiirendab protsessi. Moskva on hukkunud, Jeršalaim säilib – nõmedus sureb, tõeline loomingulisus säilib.

Bezdomnõi kui kujund

• Meistrit seob hingeline lähedus noore eksleva ja tõepüüdliku Ivan Bezdomnõi`ga (jälle – nime analoogia). Ivani jaoks on Meister tõeline meister. Tähenduslik on see, et nad kohtuvad vaimuhaiglas. Küsitav on nende mõlema vaimuhaigus otseses mõistes. Skisofreeniagi saab siin avarama metafoorse tähenduse.

Romaani Pontius Pilatus – Rooma V prokuraator –

• kannatab oma süü parast palju enam kui piiblitegelane, ta ei vabane kunagi hingepiinadest. Ta on ühtaegu nii võimu kehastaja kui selle vang.

• Bulgakovi Pilatus on üksi ja ta on tegelikult arg – ta saadab surma oma suuremeelse päästja Ješua, kuna kardab oma töö ja vaevaga kättevõidetud positsiooni kaotada.

Hulkuv filosoof Ješua Ha- Notsri

• on eelkõige inimene, kellele annab jõudu veendumus oma tões. Ta on unistaja ja filosoof, kes räägib headusest ja kannatlikkusest. Tema ainsaks relvaks on sõna.

• Bulgakov on loonud 20. saj Kristuse – hea, targa, iroonilise -, kes on nagu valgus pimeduses, milles elavad nii Jeršalaimi kui Moskva elanikud.

Wolandi kuju loomisel

• tugines autor tohutule kirjanduslikule traditsioonile – saatana-müüdile, mida on vabalt interpreteerinud: piibli saatanast, kes vastumeelselt jumalat teenib, saab romaanis Pimedusevürst, kes ei valitse mitte ainult teispoolsust, vaid kujundab ka Moskva tegelaste saatust.

• Kuid tema tegevus on piiratud – tal on võimu üksnes seal, kus on kadunud au, usk, südametunnistus, tõeline kultuur. Woland ei suuda kurja teha ilma inimeste kaasabita, ta jälgib ja suunab sündmusi (inimesed Varieteeteatris, kes on valmis tühiste asjade eest oma väärikust minetama).

Woland on olulisim tegelane,

• ta seob tervikuks teose erinevad maailmad. Sellest, kui rikas on kellegi vaim, sõltub see, mida ta näha suudab. Woland nägi ta kõike ja paljastas kõik.

• Woland kannab eri inimestega suheldes erinevaid maske ja muudab vastavalt vajadusele oma välimust. Tema Moskvasse saabumise eesmärk: Ješua palvel viia ära Meister ja tema armastatu? Päästa romaani käsikiri? Või karistada mandunud eetilised normid kaotanud inimesi? Või kõike seda?

• Korovjev ja Peemot. Aleksander Rukavišnikovi skulptuur Moskvas

upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...

Kujundlikke võtteid romaanist

• Pea – pea kaotavad need, kellel seda vaja ei ole. Näiteks Berlioz, kes tegi ettekirjutusi Ivanile tema loo kohta mitte iseenese tarkusest, vaid hirmust tsensuuri ees – ta jääb trammi alla, nagu W oli ennustanud.

• Hullumaja – sümbol, kõrvalekalle ajaliku elu raamidest: ka Meister viibib hullu-majas, ta on tülikas võimu seisukohalt; Ivani kahestumine – elu vastuolude tajumine – algab vaimuhaiglas.

Veel olulisi kujundeid

• Kollased lilled, mimoosid – mida Margarita Meistriga kohtumisel käes hoidis, tähendavad piiblitraditsioonis surematust = kahe inimese, kahe üksildase hinge kohtumise saatuslikkus ja armastuse surematus.

• Number 5 – saatanaga seotud arv; maja nr 302 (= 5), saatanlik korter 50 asub viiendal korrusel; kohaportsjoni hind 5.50

• Inimeste kadumine – kajastab arreteerimise epideemiat, mis tabas Moskvat 1930. aastail

Valgus, pimedus, varjud –

• varjud tulevad inimestest ja asjadest, kõigel on vari, lahutamatu kuju valguses (Wolandi ja Levius Matteuse jutuajamisest). Pimedus ja valgus on pidevas muutumises, üks on teises. Me võime tõde otsides jõuda vaid pimeduse ja valguse piirile, sest valgus ei eksisteeri ilma pimeduseta. Varjud jäävad, kui on valgus. Siit tuleneb hea ja halva tasakaal.

Woland ütleb Leevi Matteusele:

• „Aga kas sa ei tahaks nii lahke olla ja järele mõelda, mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud? Varjud tulevad ju inimestest ja asjadest. Siin on minu mõõga vari. Kuid varju heidavad ka puud ja elusolendid. Kas sa ei taha viimati kogu maakera paljaks laastada, kõik puud ja kõik, mis elab, tema pealt ära hävitada, sest sa oled pähe võtnud nautida paljast valgust? Sa oled rumal.“

MM-s loob Bulgakov oma käsud (enamik neist on Wolandi sõnad):

• 1. Tõtt rääkida on mugav ja kerge.• 2. Argus on elus kõige suurem pahe.• 3. Ärge kunagi ega kedagi kartke.• 4. Ärge kunagi ega kedagi paluge (eriti neid, kes

on teist tugevamad).• 5. Kõik läheb nii, nagu on õige – selle peal püsib

maailm.• 6. Käsikirjad ei põle.• 7. See, kes armastab, peab jagama selle

saatust, keda armastab.• 8. Ärge eales laskuge kõnelustesse

tundmatutega (st mitte kedagi usaldada).

Endises Bulgakovi korteris on hetkel kirjaniku korter-muuseum

See siin ongi siis see kuulus trepikoda,

• kus kõige ülemisel korrusel asus Wolandi ja tema kummalise kaaskonna peakorter (otse sissepääsu kohal). Praegu asub seal Bulgakovi kortermuuseum. Bulgakov, kui ta kolis Kiievist Moskvasse, elas esimesed aastad seal. Väidetavalt võttis ta oma raamatutesse palju tegelasi just selle maja elanike hulgast. Näiteks Annuška, kes pillas maha kuulsa päevalilleõlipudeli, millest algab M&M.

Sellisesse postkast Bulgakovi muuseumi seinal saab panna kirju „Meistrile”.

Muuseum asub sisehoovis. Kangialuse, mille kaudu sisehoovi pääseb, seinad on kaetud piltidega stseenidest romaanist “Meister ja Margarita”. Antud pildil on esiplaanil

see koht, kus Woland ja tema kaaskond teeb trikke

Variteeteatris. Konkreetselt Azazello ja Korovjevi kaarditrikk.

“Meister ja Margarita” / piibel

• Jeršalaim• Ješua – noorem kui

Jeesus Kristus (27. a)• Ješua isa süürlane

• Ješual üks õpilane – Leevi Matteus

• Ješua oli hukkamise ajal täiesti üksi

• Ješua kui hulkuv filosoof

• Jeruusalemm• Jeesus Kristus –

ristilöömise ajal 33. a • Jeesuse isa Jumal või

puusepp Joosep• Jeesusel oli 12 apostlit• Jeesust saatis jünger ja

nutsid taga naised, kes algul eemal, aga pärast risti jalamil

• Jeesus kui erakordselt tuntud isik

“Meister ja Margarita” / piibel

• Hukatava viimased sõnad mõeldud hegemoonile

• Juudas on Ješua juhuslik tuttav

• Ristilöömine kui mõte kunstniku ja võimu vältimatust ja teravast konfliktist, mis võtab alati maise ristilöömise kuju (= Meistri saatus = Bulgakovi enese saatus)

• Hukatava viimased sõnad mõeldud jumalale

• Juudas on Jeesuse jünger

• Ristilöömine kui müüt tagakiusatavast, surevast ja taassündivast jumalast

“Meister ja Margarita” / “Faust”

• Meister (visandites algselt ka Faustiks nimetatud)

• Margarita • Saatan (Pimedusevürst,

Woland, Azazello jne) – kuri jõud, kes saadab korda head; pole traditsiooniline kurjust ihkav Pimedusevürst – ta maksab küll kätte kurja eest, kuid tasub ka hea eest, viies sellega ellu maises elus puuduvat moraaliseadust

• Faust

• Margareta • Mefistofeles – isegi seda

tahtmata ärgitab ta oma kavaldamiste ja riugastega Fausti võitu saama maistest kiusatustest ning jõudma olemise varjatud mõtte mõistmiseni

“Meister ja Margarita” / “Faust”

• Puudlipeaga jalutuskepp, Margaritale pandi kaela saatana sümbol – musta puudli kujutis

• Margarita leping saatanaga

• Wolandi toatüdruk Hella – põrguga seotud, veripunane arm kaelal

• Mefistofeles ilmub Fausti juurde esimest korda musta puudli kujul

• Fausti leping saatanaga

• Volbriööl viirastub Faustile sellisena tema poolt võrgutatud Gretchen

Tänan tähelepanu eest!

• Ja meenutuseks:

“Ma olen osa jõust, mis kõikjal tõstab pead,kes kurja kavatseb,kuid korda saadab head…”

• (Mefistofelese vastus Faustile)