20
Tusarfik Februar 2013 Erfalasutta piviusunngoriartuarnera Erfalasumik naapitsinera pingaaruteqartoq siullerpaat eqqaamalluarpara. Maniitsumi atualeratta ajaaqqatta Kistap saqqarmiuaqqamik marluliaqatigalu Steffen tunivaatigut. Qallunaat erfalasuarannguat annoraatsinnut tulluaqaluni soorlu kisimi takoqqusoq. Saqqarmioqalerluni tanngassimaarnaq. 1970-ikkunni politikkikkut eqeeriartorfiup nalaani inunnik kikkuugaluartunilluunniit ataqqinninneq, inuiaallu ikinnerus- suteqartut nammineersinnaanerunissaannut sulissutiginninneq aallartilluarsimalersimasoq inuusukaajulluta nalaap- parput. Taamatut suliniuteqalerneq uagutsinnut kalaallinut Danmarkimiittunut sunniupportaaq.Oqaatsitta qitiutinneqalernis- saat sumilu inunngorsimaneq apeqqutaalluni assiginngitsunik akissaasersuinerup atorunnaarsinneqarnissaa sulis- sutaaleruttorpoq. Kiisalu kommunalbestyrelsip landsrådellu akisussaaffeqarnerulernissaat tamaviaarutigineqalerluni. ”Kalaallit qallunaajunngillat Danmarkip ”avannarpasinnersaani” najugaqartut ikinngutiminnillu Danmarkimeersunit ikiorneqallatsiartartut. Inuiaapput.” (uanga kalaallisuunngortitara). Politisk Revyp nunarput pillugu immikkut naqiterti- taani dec. 18-anni 1970-meersumi Aqqaluk Lyngep allaatigisaata taanna ilagaa. Allaatigisaq tikkuussisuusoq. ”Aap, inuiaammi immikkoortut aamma namminerisaminnik erfalasoqartariaqarput, ilaa?” Isumaqatigiittaqaagut. Tamatuma nalaanili kalaallit pingaartumik inuusuttuusut Danmarkimi nunatsinnilumi immikkut erfalasoqalernissaq eqqartortalerpaat. Ikittunnguulluta naapikkaangatta imaluunniit nalliuttorsiualaaleraangata nuannataap ataani erfala- sussap iluserisinnaasaanik siunnersuutit imaaginnavittarput.

Tusarfik Februar 2013 GL

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tusarfik Februar 2013 GL

Citation preview

Tusarfik Februar 2013

Erfalasutta piviusunngoriartuarnera

Erfalasumik naapitsinera pingaaruteqartoq siullerpaat eqqaamalluarpara. Maniitsumi atualeratta ajaaqqatta Kistap

saqqarmiuaqqamik marluliaqatigalu Steffen tunivaatigut. Qallunaat erfalasuarannguat annoraatsinnut tulluaqaluni

soorlu kisimi takoqqusoq. Saqqarmioqalerluni tanngassimaarnaq.

1970-ikkunni politikkikkut eqeeriartorfiup nalaani inunnik kikkuugaluartunilluunniit ataqqinninneq, inuiaallu ikinnerus-

suteqartut nammineersinnaanerunissaannut sulissutiginninneq aallartilluarsimalersimasoq inuusukaajulluta nalaap-

parput.

Taamatut suliniuteqalerneq uagutsinnut kalaallinut Danmarkimiittunut sunniupportaaq.Oqaatsitta qitiutinneqalernis-

saat sumilu inunngorsimaneq apeqqutaalluni assiginngitsunik akissaasersuinerup atorunnaarsinneqarnissaa sulis-

sutaaleruttorpoq. Kiisalu kommunalbestyrelsip landsrådellu akisussaaffeqarnerulernissaat tamaviaarutigineqalerluni.

”Kalaallit qallunaajunngillat Danmarkip ”avannarpasinnersaani” najugaqartut ikinngutiminnillu Danmarkimeersunit

ikiorneqallatsiartartut. Inuiaapput.” (uanga kalaallisuunngortitara). Politisk Revyp nunarput pillugu immikkut naqiterti-

taani dec. 18-anni 1970-meersumi Aqqaluk Lyngep allaatigisaata taanna ilagaa.

Allaatigisaq tikkuussisuusoq. ”Aap, inuiaammi immikkoortut aamma namminerisaminnik erfalasoqartariaqarput, ilaa?”

Isumaqatigiittaqaagut.

Tamatuma nalaanili kalaallit pingaartumik inuusuttuusut Danmarkimi nunatsinnilumi immikkut erfalasoqalernissaq

eqqartortalerpaat. Ikittunnguulluta naapikkaangatta imaluunniit nalliuttorsiualaaleraangata nuannataap ataani erfala-

sussap iluserisinnaasaanik siunnersuutit imaaginnavittarput.

Uanga ilusiligara taamanikkulli arlalinnit ilisineqalereersimavoq, tassa 70-ikkut aallatisimalerne-ranni. Politik-

kikkut ila oqallittaqaagut, anguniagaqarattamilumi.

Erfalasutta qalipaasersorneri siullermi sulianni killormut sammisimapput. Qulleq aappaluttutissimavara, al-

lerlu ukiup sikuatut qaqortuutillugu.

Unammineq pilermat qalipaatit paarlatsillugit unammissut nassiuppara, tassa isumaqarama qulaa aappalut-

tuussappat ”oqimaappallaassasoq”. Qulaa qaqortoq tassa nunatta sermersua.

Kalaallit eqqumiitsuliortut arfineq marluusugut qinnuigineqarpugut sanningasortaqanngitsumik siunnersuusi-

oqqulluta. Siunnersuutigullu sanningasortalinnik siunnersuuteqartunut unammillertinneqarput.

Ila tassa pissanganaq. Taasissutigineqalermat kammamma aavaqatigisartakkama Namminersornerusut

allaffianni isertuullugu taasisitsineq malinnaaffigaarput. Naluneqanngitsutut siunnersuutiga ajugaatinneqar-

poq. Kammamma Erling Lyberthip nunatsinniittuni siullersaalluni pingaartorsioqaluni assakkut eqillunga pil-

luaqqugaanga puigunngisaannassavara.

Imatut decembarip 17-anni 1985 Jonathan Motzfeldt-ip ilisimatippaanga:

Tusagassiornermi ikiorti

Thue Christiansen

Asasara Thue

Pissutissaqarlunga matumuuna nalunaarutigissavara Kalaallit Nunaata erfalasussaatut sujunnersuutigisi-

masavit atorneqalernissaa inatsisartut 14. februar 1985 ataatsimiinnerminni akuersissutigimmassuuk, 14

akuersillutik 11 akerliusut.

Jonathan Motzfeldt

Inatsisartut siulittaasuat

Aalajangerneq aalassatsitseqaaq. Ilaat sanningasoqanngimmat pakatsisut allalli nutaaliatut isigalugu nuan-

naarutiginnittut.

Inatsisartut toqqaareernerisa kingorna erfalsoq pillugu oqallinneq annertoqaaq. Ullumikkulli Erfalasorput /

Aappalaartorput nalinginnaasutut atorneqalerpoq ataqqineqaluni nuannaarutigineqarlunilu.

Ataqqinnillunga

Thue Christiansen

www.greenlandarts.dk

[email protected]

Asasavut ALLU-mut ilaasortat Neriuppugut tamassi ukiumut nutaamut iserluarsimassasusi.

ALLU-mi siulersuisut ukiup pissanganartup nutaap iserfiginera-

nut qilanaaqaat, 2013-immi upernaavani aaqqissuussinerit

isumassarsiallu sumut samminissaat piareersareeratsigu.

Neriorsorsinnaavassi upernariartornera pisoqarfiussaqisoq, pissanganartunik aaqqissuussi-

nerpassuaqarluni. Maannamut ataatsimik aaqqissuussi-

neqareerpoq, ilaasortallu misilippaat Kyusho sunaanersoq.

Tassani aaqqissuussisuuvoq %mersoqa%giiffik nutaaq Kyus-

ho Greenland, pitsavimmi)aaq neqerooruteqartoq ALLU-

mut ilaasortat tamarmik tassunga ilaasortanngorsinnaa-

nerannik. Amerlanngitsut kajumi)ulli aaqqissuussinermut

peqataapput, unnussiorluavillu%llu.

2. februar 2013 filmeriarnissamut, Jagten, isissu%ssat nalunaaqqu)ap akunnerinngisaaluunni-

it nungupput, soqu%ginni)oqangaarmat. Taama)aaq Pilup Jenseeqqallu tusarnaar%tsinissaat

soqu%gineqarluarpoq, isissu%ssallu nungunneqareersimapput. Aviisiliorfimmut Sermitsiaq.AG

-mut takornariariarneq peqataaffigineqarluarportaaq, tassalu 2013 su%gut tama%gut aallar%l-

luavippoq. Nuannaaru%gaarput taama amerla%gisut aaqqissuussinernut soqu%ginnimmata.

Upernariartorneranut sunik misigisaqarsinnaanersi

oqaa%gitsiassagaanni Nuummi suliffeqarfinnut an-

nernut marlussunnut pulaartoqassaaq, Namminersor-

lu%k Oqartussani sulisut arsaannermik unammisin-

neqassapput, franskisunnitsoqassaaq, puigussanngila-

rpu)aaq ukiumoortumik ataatsimeersuarnissarput,

nereqa%giinnermik nuannersumik naggasigassarput.

Qilanaaraarput Namminersorlu%k Oqartussat 2013-

imi suliffitsialaanissaannut peqataanissarput, neriuu%galugulu Namminersorlu%k Oqartussat

immikkoortortaat akimorlugit suleqa%giinnerunissamut peqataasinnaajumaartugu)aaq.

Eqqaamasiuk akikillisaaffigineqarnissamik isumaqa%giissu%)a, ni)artakkatsinni takuneqarsin-

naasut, atornissaat. Taakku atorluarnerisa suli allanik isumaqa%giissusiorfeqarsinnaanis-

satsinnut periarfississavatsigut. Kajakgården, Århusimi Koldingimilu, isumaqa%giissuteqarfi-

geqqammerparput.

Siulersuisuniit tamassi ukiortaami pilluaqquassi, qilanaaralugulu

2013-imi aaqqissuussinitsinni amerlanaarlusi peqataasarnissarsi

2012-imi killiffik

– Pisariillisaaneq pillugu suliniut

ERP-mi alla)oqarfiup 2012-imi suleqa%giinneq qujassuteqarfigissavaa 2013-imilu kikkut tamarmik aallar%lluarsimanissaannik

kissaallugit. Suleqa%giilluarni)a 2013-imi nanginnissaa neriuu%gaarput Pisariillisaaneq-up anguniagaani oqaatsit uku

eqqarsaa%ginerullugit: "...aqunneqarneq pinnagu aqutsineq pisariillisarniarlugu."

2012-imi killiffik matumani naatsumik saqqummiunneqassaaq. Pisariillsiaaneq pillugu suliniut annerusumik paasisaqarfigerusuk-

kukku alla)oqarfik saaffigiinnarsinnaavat imaluunniit suliniut pillugu paasissu%ssat kalaallisut/qallunaatut ni)artagaa ni)aar-

tagaq Sullissivik. aqqu%galugu takuuk. Suliassaqarfiit assigiinngitsut suliarisartakkavut tassani atuarsinnaava%t, suliniummi as-

sersuusiaq kiisalu suliassaqarfiup aaqqissuussaanera ilanngullugu eqqarsaa%galugu.

Misissueqqaarneq naammassivoq - misissueqqissaarnerlu aallar�simallualereerluni

Misissueqqissaarneq 2012-imi upernaakkut naammassivoq. Tamatuma kingorna aalajangiunneqarpoq pisortat suliffeqarfiini aa-

ningaasaqarnermi aqutsinermi pisortaasullu pillugit paasissu%ssanut tunnga%llugit pisortat ataatsimoorlu%k pisariaqar%taat,

kissaataat kiisalu tulleriiaarineq pillugit misissueqqissaarnissaq pisortanit ataatsimoorunneqassasoq.

Aningaasanik aqutsineq

Namminersorlu%k Oqartussani kommunenilu aningaasaqarnermik aqutsinermi aqutsinermilu paasissu%ssat pillugit inaarutaasu-

mik suliaqarneq oktoberimi aallar%nneqarpoq tak. suliniut pillugu pilersaarut. Pisortat ataatsimoortumik kontui pillugit pilersaa-

rusiortoqarpoq, aningaasaqarni)a aqunneqarnerani eqqortunik sinaakkutassaqarnerput tassani qulakkeerniarneqarluni. Uani

pingaarnertut eqqaaneqartussat tassaapput sulianik aallaaveqarluni aningaasaqarnermik aqutsinerup iluani anguniakkat sinaak-

kusiussallu aqunnissaat.

Aningaasaqarnermut tunngasuni ingerlatsisarneq pillugu ataatsimoortumik sullissisarneq pilersinniarneqarpoq, taamaalilluni

tamakku siunissami qanoq ikorfartorneqarnissaat ilisimalluarnerulerniassagatsigu. Tassani suliami ingerlatsiviit assigiinngitsut

sullissisarnerisa assigeequtaat assigiinngeqtutaallu ersarissivoq. Ingerlatsiviit maanna takusinnaalereerpaat suut piorsarnerusari-

aqarnersut taamaaliornikkullu nalileqarnerusumik angusaqarsinnaalerluni.

Pisussat tulliu�ut pingaaru�llit tassaalerput:

- Marts 2013: Kommuneni Namminersorlu%llu Oqartussani aningaasaqarnermut ingerlatsiviit iluini suliaqartarnerit annertussus-

aasa kiisalu suunerisa paasiniarnissaat taamaaleerpallu sullissinermi ataatsimut malitassamik pilersitsineq.

- August 2013: Immikkoortup 2-p assigiinngitsunik aningaasartuu%t pillugit periarfissallip aalajangerfiginissaanut tunngavissiorni-

arluni aallar%saaneq. Aalajangiisussanut aalajangiinissamik siunnersuuteqarneq.

Pisussat taakku marluk iluatsissapapta atuisut peqataa%nneqarluinnarnissaat pingaaruteqarpoq.

Naammassisassat pillugit suliniu�t

Immikkoortup 1-p juunimi 2012-imi aallar%nneqartumi qaamma%nilu siullerni tallimani makku naammassisassat sammi-

neqarsimapput: Inunnut ataasiakkaanut paasissu%ssat pillugit inatsit, Naalagaafimmi nalunaarsuiffiit Na%onale Registre (CPE

aamma GER) Enterprise Arkitektur kiisalu IT pillugu sinaakkusiussat. Naammassisassat taakku pillugit misissueqqissaarnerit inger-

lallualereerput IKT-lu pillugu suliniut suleqa%gilluinnarlugu ataqa%giissarneqarlu%k taamaasiornikkullu tamanut sunniulluarnissaa

qulakkeerniarneqarluni. 2013-imi inernerit tassaassapput pitsaasumik oqallilluarnerit makku pillugit: Inunnut ataasiakkaanut

paasissu%ssat pillugit inatsit, CPR-ip GER-illu nutarternissaannut suliniu%ssat imminnut akilersinnaasut, Enterprise Arkitektur

pinngoriartortup aqataqa%giissaarinissaa aqqu%ssiuinissaalu kiisalu IT pillugu sinaakku%ssat pitsaasut.

Inu�aqarneq aaqqissuussaanerlu

Suliniu%nut alla)oqarfik quligiluanik sulisoqarpoq taakkulu pisortat suliffeqarfiini assigiinngitsunit tunuliaqutaqarlu%k. Amerla-

nerit aalaakkaasumik sulisuupput sulisullu ataasiakkaat allanik suliaqarlu%k ullup affaani ikiortaasarlu%k. Taakku avataasigut

suleqa%t allat suliniummi eqima)akkuutaani assigiinngitsuni ilaasut suliaat iluaqu%gilluarpavut. Sulisut ka%llugit 40-t missaan-

nii)ut aqutsisooqa%giinnit, sullisseqa%giinnit, isumalluu%nit suliaqartunit pitsaassutsimillu qulakkeerinninnissamik suliaqartut

pikkorissut suliniummi peqataapput. Taakku sania%gut inuit suleqa%vut suleqa%gisavulluunniit suliniummut arlaa%gut

a)uumassuteqartut 150-it sinneqarput. Aaqqissuussaaneq eqqarsaa%galugu suliniu%nut alla)oqarfik immikkoortutut Anin-

gaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfiup ataaniippoq Namminersorlu%llu Oqartussani IT-mi alla)oqarfimmi sulisut pikkorissut

allaffimmioqa%galu%git.

Kommunit, KANUKOKA-p Namminersorlu�llu Oqartussat akornanni suleqa�giinneq ineri�taqarluartoq

Kommunit, KANUKOKA-p Namminersorlu%llu Oqartussat akornanni suleqa%giinneq ineri%taqarluarpoq. Namminersorlu%k

Oqartussani kommuninilu aqutsisunit assigiinngitsunit peqataa%taqartunit suleqa%giisitaliornikkut Pisariillisaaneq pillugu sulini-

ut siammasissumik atugaalernissaa qulakkeerneqassaaq. Suleqa%giisitani assigiinngitsuni oqallilluartqoartarpoq. Oqallikkusus-

sutsillu ersersippai suliamut tunniusimaneq allannguerusunnerlu. Taamatut piumassuseqarneq naliitsuuvoq. Suleqa%giinneq

taamaammat unamminartoqanngitsuunngilaq, aaqqissuussaani)ali akornanni arriitsumik qanilliartulissaagut. Immitsinnut

eqqarsaa%ginerulluta maanna suleriaaseqarnerulerpugut suliassa)alu suuneri illuatungeriilluta paasiartuaarnerulerlugit.

Eqqarsartariaatsip "Taakku/uagullu" pinngitsoor%nnissaa iliuuseqarfigalugu sulissu%gaarput. Ataatsimulli pisortani aqutsinermi

akisussaaffinnik ersarissumik agguataarneqartumik ingerlatsinissarput pingaar%pparput. Pisariillisaaneq pillugu suliniut allann-

guiniarnermik suliniutaavoq pisortani sulisunut oqilisaataasussaq.

Immikkoortumi tassani missingersuu%t eqqarsaa%galugit pingajorarterutaannik kommunit tapiissapput. KANOKUKA peqa%-

galugu ataavartumik naligiissaarisoqartassaaq kommunit aallar%taannit aqutsisooqa%giit kommunenilu soqu%gisaqaqa%giinnit

allar%talinnit naligiissaarinermi suliarinni)oqartassalluni. Immikkoortumi 1-mi suleqa%giinnerup naammassinerani suleqa%gi-

inneq pillugu illuatungeriit nalilersuissasut isumaqa%giissutaavoq. Immikkoortup 1-p avataa%gut allamik kommunit imminnut

suli pitu)uuteqanngillat.

ERP-mi alla)oqarfik isumasioqa%giinnernut ataatsimiinnernullu isumaginni)uusinnaavoq. Missingersuu%t Naatsorsuu%llu pil-

lugit Siunnersusoqa%giinni 2012-imi isumasioqa%giinnermi, KANUKOKA-mi siulersuisut IT pillugu isumasioqa%giinneranni, ulloq

unnuarlu paaqqinni)arfinni pisortat isumasioqa%giinneranni kiisalu missingersuu%t pillugit suleqa%giinnissamik isumaqa%giis-

susiornissaq pillugu isumasioqa%giinnermi peqataavugut. Taakkunannga aqutsisunit poli%kkikkullu pingaarnersiunerit tusaania-

rnerinisa sania%gut suliniu%p sumut killinnera paasissu%ssiissu%gii%gaarput, taamaalilluta ataatsimoorluta sulinitsinnut pisari-

aqar%tatsinnut tunngavissiiniarnissamut peqalerluta - killormuunngitsoq. Be)er together.

Peter Hansen, aqutsisooqa%giit siuli)aasuat

Martha Labansen, Lisbeth Møller Jensen, Allan Hjorth, Asbjørn Andersen

Anders Hoffgaard, suliniummi aqutsisoq

Se projektets hjemmeside på h)p://pisariillisaaneqdk.wordpress.com/

Najugaqarfiugallartut akileraarusersornerat il.il.

Inatsisartut 2012-imi ukiakkut ataatsimiinnerminni aalajangerput najugaqarfiugallartut akileraarusersorneqalissasut,

ukioq aningaasarsiorfik 1213 aallarnerfigalugu. Najugaqarfiugallartunik taaneqartut tassaapput inissiat, taakkununnga

ilaallutik inissiat ataatsimik initallit, ineeqqat il.il. atorfininnermut atatillugu inigigallagassatut innersuussat, atorfimmut

atatillugu inigisaqalivinnissap tungaanut.

Tamatuma kinguneraa najugaqarfiugallartup nalinga isertitanut akileraarusersugassanut ilanngunneqartalermat,

inigisaq taamaattoq akeqanngitsumik ilaannakuusumilluunniit akilertakkatut atorfilimmut atugassanngortin-

neqarsimappat. Nalingatut qaffasissusilernera pissaaq atorfeqarnermut atatillugu akeqanngitsumik ilaannakuusumil-

luunniit akiliilluni najugaqartitaanermi periaatsip assinganik, takuukkit Akileraartarnermut Aqutsisoqarfiup akeqanngit-

sumik ilaannakuusumilluunniit akiliilluni najugarineqartut akileraarusersornerat pillugu nalunaarutaa nr. 67, 1. oktober

2012-imeersoq, aammalu nr. 68 1. oktober 2012-imeersoq, akeqanngitsumik najugarisap nalilerneqarneranut

tunngasoq. Nalunaarutit taakku tamarmik ukiumit aningaasarsiorfimmit 2013-imiit atuutilerput.

Akeqanngitsumik najugaqartitaanermi akileraarutissat 2013-imi amerlassusiat nalimmassarneqarpoq atuinermi akit

nalilernerisa ineriartornerannut sanilliullugu, illullu immikoortut affarleriillu aammalu ilaqutariinnut amerlasuunut inissi-

at ingerlanneqarnerinut aningaasartuutit nalilerneqarsimapput siullernut m2-mut 404 kruuninik kingullernullu 447 kruu-

ninik.

Taakku saniatigut ilanngunneqassaaq erniat aalajangerneqartut illup sananeqarnerani, pisiarineqarnerani il.il. nalin-

gata 1,5 %-ianut,

Assersuut

Inissiaq ataasiinnarmik initalik 40 m2-inik angissusilik pequtsersoriigarlu pineqarpat, taassumalu sananera m2-imut

14.000 kruuneqarsimappat, taava ukiumut katillugit akileraarutigineqassapput 27.480 kruunit.

Taakku ima naatsorsorneqarput:

Ingerlatsinermut akiliut: 40 m2 x kr. 447 17.880 kr.

Erniat: 40 m2 x kr. 14.000 x 1,5 % 8.400 kr.

Pequtsersornera 1.200 kr.

Katillugit 27.480 kr.

Taakku saniatigut ilanngunneqassapput innaallagissamut, imermut kiassarnermullu atuisup nammineq atugai, anin-

gaasartuutit taakku sulisitsisumit akilerneqartarsimappata.

Ilitsersuut maanna suliarineqarpoq, tassaniikkumaarpullu illut sananerini akiinut najoqqutassat Akileraaruseriffimmut

atugassat.

Najugarisami inoqutiginngisanik illoqateqaraanni akeqanngitsumik ineqartitaanerup nalilerneqarnerani maleruagassat

atuutissapput. Akeqanngitsumik najugaqartitaaneq 2013-imi ukiumut 15.300 kruuninik akileraaruteqarpoq.

Atorfillit najugaqarfiugallartuniittut, 2013-imilu taama najugaqaannassangasut, inakkusunnarput akileraartarnermut

allaffeqarfik qaninnerusartik attavigeqqullugu, siumoortumik nalunaarsorneqarnertik allanngortinniarlugu, taamalu aki-

leraarnermut allagartaminni ilanngaat millisillugu. Taamaaliorunik akileraarnikippalllaarsimasutut ukiup tulliani aki-

ligassinneqannginniassagamik.

Sulisitsisoq pisussaavoq najugaqarallartitsinini isertitatut B-tut nalunaarutigissallugit. Nalunaarneq pissaaq ukiumoo-

rtumik aningaasarsiat il.il. nalunaarutiginerinut atatillugu.

HRU Inuttut ineriartorneq – QUJANAQ

Namminersorlutik Oqartussani inuit 9-t AKUERSISIMAPPUT ilinniagalittut aqqutissiuisunngornissaminnik aallartitsiniar-

lutik. Sapaatit akunnerisa pingajuanni ilinniarnerat aallartissaaq ulluni 12-ini ulloq isukkaartarlugu ilinniartinneqarlutillu

sungiusartassallutik. Ilinniarnerminni inuttut ineriartorneq qitiutissavaat. Suleqativut taakku imminnut suliarissapput allat

ikiorsinnaalerumallugit aqqutissiuisunngorniarlutillu pikkorissut.

Suleqatit sapiitsut ineriartoqqikkusuttullu qulingiluat ilinniagalittut aqqutissiuisunngorniarlutik ilinniarnissaminnut piareer-

put.

Aqqutissiuussineq sunaagami

Aqqutissiuussinermi aqqutissiuisoq apeqquteqartarpoq pineqartup nammineq akisas-

saanik. Taamaallaat aqqutissiuunneqarsinnaapput inuit allanngortitserusuttut, inuillu

najuutsillugit aatsaat aqqutissiuunneqarsinnaapput. Tassa inuit najuutinngitsut aqqu-

tissiuussinnaanngilavut.

Aqqutissiuussineq periaasiuvoq uagutsinnik allanillu kajungilersitsisoq, ineriartortits-

isoq allanngortitsisorlu. Aqqutaavoq nukinnik pigisanik pisinnaasanillu ammaassisoq,

piumassuseqalersitsisoq, nukissaqalersitsisoq nuannaalersitsisorlu.

Aqqutissiuussineq sakkuuvoq anguniagaqalernissamut, taakku iliuuseqarfiginnis-

saannut naammassisaqarnissamullu uagutsinnik allanillu ikiorsiisinnaasoq. Aqqutissi-

uussinermi pingaartinneqarput maannakkorpiaq pisut siunissarlu, pereersimasut PIN-

NAGIT.

Soormi aqqutissiuussineq

Namminersorlutik Oqartussani pilersikkusupparput suliffeqarfik SULIAMIK NUANNARINNINNERMIK annerpaamik

misigisaqarfiusoq. Suliamik nuannarinninneq tassaavoq toqqissisimanerput, immitsinnut naammagisimaarnerput –

anguniakkatsinnik angusiffiusoq, kissaatigisatsitullu ineriartornerput. Inuunitta ilaani unammilligassaqarnissaq,

apeqqutinik eqqortunik aperineqarnissaq pisariaqartittarparput, taamaalilluta anguniakkavut kissaativullu takusinnaane-

rulerlugillu ilisimanerulersinnaajumallugit. Tassani aqqutissiuisunngortussavut atorsinnaassavatit.

Ilinniartitsineq misiligutaavoq Namminersorlutik Oqartussani pisortanut sammitinneqarnerusoq.

Aqqutissiuussineq pillugu paasisaqarnerorusukkuit aqqutissiuisunngortussatta arlaat saaffigisinnaavat imaluunniit HRU

-mut saaffiginnissinnaavutit.

Aqqutissiuisunngortussavut

ukuupput:

Emilie Olsen Lennert

Sofia Geisler

Hans Jørgen Mørch

Johanne B. Tobiassen

Karen Lerch

Karna Jokumsen

Sigrid Schmidt Willandsen

Tabitha Kristensen

Tommy Ege Kristensen

Suleqatip Ullua 2013 – tooruk suleqatitullu qanoq ittuunerit misilillugu

Suleqatip Ullua sunaana?

Suleqatip ullua ulluuvoq, soorlu aamma anaanat ulloqartinneqartut, nunatsinni suliffeqarfinni nersorinniffipput, suliffimmi

pitsaasunik avatangiiseqarnerput attaveqatigiilluarnerpullu pillugit.

Tassami suliamik nuannaarutiginninneq tassaagami uagut suleqatitut immitsinnut ulluinnarni qanoq iliuuseqarfigisarner-

put; amerlaqisutigullu suunngitsunnguusaat allarujussuarmut sangutitsisinnaasarput.

Sooq Suleqatip Ullua nalliussissavarput?

Namminersorlutik Oqartussani kissaatigaarput suliffeqarfiussalluta suliamik nuannaarutiginniffiusumik. Ullormut nalu-

naaqquttap akunneri amerlanerpaat suliffitsinni atortarpavut, tassalu nalunaaqquttap akunnerini amerlanerpaani su-

leqativut ilagisarlugit. Tamatta akisussaaqatigiippugut nalunaaqquttap akunnerisa taakku pitsaasumik atorneqarnis-

saannut.

Suleqatip Ullua ukiormanna tassaavoq sapaat juunip 9-at. Nalliussissavarpulli ataasinngornermi juunip 10-anni.

Ammaruk www.kollegaensdag.dk iserfigalugulu TESTEN ”Hvilken type kollega er du”.

Namminersorlutik Oqartussani Suleqatip Ulluata nalliussinissaanut siunnersuutissaqaruit isumassarsilluarsimaguilluun-

niit tusarfigerusuppatsigit. Isumassarsiatit uunga nassiussinnaavatit [email protected] qulequtserlugulu ”Suleqatip Ullua”

– tusarfiginissat qilanaaraarput.

Paasissutissiineq – 12. februar: ”Namminersorlutik Oqartussani ilinniartut”

Namminersorlutik Oqartussani suliassaraarput inuiaqatigiit imminnut napatittut pilersinnissaannut peqataassalluta.

Suliassaq uppernarsaatissaalluarpoq Namminersorlutik Oqartussani ilinniartoqarnissap pingaaruteqarneranut. Ilinniar-

tunik ilinniartitsiinnassanngilagut, ilinniartulli pikkorinnerpaat ilinniartissavavut, tamannalu aatsaat piviusunngorsin-

naavoq pitsaanerpaamik ilinniartikkutsigik.

• Namminersorlutik Oqartussani ilinniartut pitsaanerpaamik ilinniarnissaat qanoq qulakkiissavarput?

• Akuerineqarsinnaava Namminersorlutik Oqartussat qitiusumik allaffeqarfianni ilinniartut maannakkorpiaq 14-

iinnaanerat?

• Naalakkersuisoqarfivut sungiusaammik suliffittut ilinniartitsinerup tungaatigut sunik piumasaqarfigineqarpat

• Ilinniarnerup ingerlanissaa pitsaanerpaaq naalakkersuisoqarfitsinni qanoq suliarissavarput?

• Immikkoortortami/naalakkersuisoqarfimmi ilinniartoqarneq sunik piumasaqaatitaqarpa?

• N12-mik ilinniartut aamma TNI-mik ilinniartut suna assigiinngissutigaat?

• Illuatungeriit pingasuullutik oqaloqatigiinnerat sunaava?

• Ilinniartut ulloqeqqasiornerat sunaava?

• Naalakkersuisoqarfimmi ilinniartoqarnitsinni HRU qanoq ikiuussinnaava?

Apeqqutit tamakku tamarmik HRU-p ilinniartoqarneq pillugu paasissutissiinerani akineqassapput.

Paasissutissiineq: Namminersorlutik Oqartussani ilinniartut

Qaqugu: Marlunngorneq 12. Februar 2013 nal. 14-16

Sumi: Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfik (ASA) 1. Sal

Nalunaarfissaq: [email protected] (Kingusinnerpaamik 11. Februar)

Kikkulluunniit soqutiginnittut peqataasinnaapput – soqutiginassaarlu naalakkersuisoqarfinnut ilinniartulinnut siunissa-

miluunniit ilinniartoqalerusuttunut. Nalunaartoqassaaq inissaq kaffilu pinerullugit.

Ualip ingerlanissaa

14-14.30 ”Ilinniartoqarfik kajungernartoq – isumassarsiorneq, iliuuseqarneq HRU-millu ikiorneqarneq”, HR-konsulent

Kamilla Fuglsang, HRU

14.30-14.45 ” NI2/AC-mik ilinniarneq sunaana sungiusarlunilu suliffimmut piumasaqaatit”, ilinniartitaanermut NI-2(AC)-

mullu ataqatigiissaarisoq Dagmar Joensen

14.45-15.00 ”TNI-mik ilinniarneq sunaana sungiusarlunilu suliffimmut piumaqaatit”, ilinniarnermut inspektøri Margrethe

Dinesen

15.00-15.15 ” Piareersarfiup siunnersuisarnera”, Nuummi Piareersarfimmi pisortaq Susanne Møller

15.15-15.30 ”Uagut siunissaavugut”, maannakkut ilinniartuusut marluk sungiusarlutik sulinermik ingerlaneranik oqalut-

tuartut

15.30-15.45 ”Peqatigiilluni ilinniartus-

sarsiorneq / ilinniartut 2013-ip aasaa-

ni”, HR- konsulent Kamilla Fuglsang,

HRU

15.45-16.00 Itisililluni apeqqutit

Nunatsinnik ilisarititsinerit Danmarkimi 2013-imi ingerlanneqartussat

Danmarkimeersumik sulisussarsisimaguit periarfissaqarputit atorfinitsitannut Nunatsinnik ilisaritsinissannut Danmar-

kimi ingerlanneqartumut. Ilisarititsineq ullunik marlunnik sivisussuseqarpoq, siunertaallunilu atorfinerlaap nunaligi-

gassamini kulturimik oqaatsinillu paasisaqarnerunissaa.

2013-imi ingerlanneqartussat uani takusinnaavatit:

18.-19. januar 23.-24. august

15.-16. februar 13.-14. september

15.-16. marts 11.-12.oktober

12.-13. april 8.-9. november

3.-4. maj 6.-7. december

7.-8. juni

Sulisorilikkat peqataatinniarukku, imaluunniit ilisarititsinerup imaanik paasisaqarnerorusukkuit, saaffigissavat Kim

Falck-Petersen mailikkut: [email protected] .

Ilisarititsinerit Nuummi ingerlanneqartut

Nunatsinneersumik atorfinitsitsiguit, Namminersorlutik Oqartussanik takornartumik, periarfissaqarputittaaq atorfinitsi-

tavit ilisarititsinermut Nuummi ingerlanneqartumut peqataatinnissaanut. Ilisarititsineq ullormik ataatsimik sivisus-

suseqarpoq, tassanilu HRU-meersup oqaluttuarissavai Namminersorluni Oqartussaqarnerup aaqqissuunneqarnera,

Naalakkersuisut Inatsisartullu inissisimanerat, Capita qarasaasiakkullu atortut allat, Namminersorluni Oqartussaqar-

nerup oqaluttuassartaa Namminernerunermiillu Namminersornermut ikaarsaarneq, kiisalu najuutissapputtaaq Anin-

gaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsisoqarfiimmiut, taakkununnga ilaallutik akissarsialerivik, sulisoqarnermut

allattoqarfik, sulisunut atatillugu ingerlatseriaatsit, nutserisoqarneq il.il.

Ilisarititsinerit Nuummi 2013-imi ingerlanneqartussat pilersaarutaat aana:

8. marts

12. april

7. juni

6. september

8. november

Ilisaritsinerit Nuummi 2013-imi ingerlanneqartussat tamarmik nal. 9-p 16-illu akornanni pisassapput. Nalunaartoqas-

saaq Nanuaqqap pikkorissarnikkut qarasaasiaqarfianut. Ilisaritsinerit Nuummi ingerlanneqartussat pillugit paasis-

aqarnerorusukkuit saaffigisinnaavat Naja Carina Steenholdt uunga [email protected] imaluunniit 5856-imut.

Kalaallisut ilinniarit …!! – periarfissaqarfikkut

Ullormut ulapaartuartuuvit, iliuuserisinnaasallu nutaat pissanganartullu piffissaaleqiffigisinnaallugit?

Per Langgaardip dvd-liaa ”Lær Grønlandsk” atorlugu immikkoortut ataqatigiit tallimat sungiusaatillu arlallit, oqaatsinik

atuinermut teknikkimi qaffasissumik tunngavillit, sammisinnaavatit, taakkulu tulleriaarlutik kalaallit oqaasiinut kusanar-

tunut matunik ammassuiffigissavaatsit ilitsersuullutillu.

immikkoortoq ataaseq sammisinnaavat illit namminerpiaq periarfissaqarfikkut, immikkoortullu takoqqittarsinnaavatit,

misigilitserlugu immikkoortumut tullermut ingerlaqqissinnaanerit.

DVD-p saaffigisarai ilittut ittut, ullumikkut kalaallisut oqalussinnaanngitsut.

HRU aqqusaaruk dvd-millu pillutit, taava ILLIT namminerlutit kalaallisut ilinniarlutit aallartissinnaaniassagavit.

Takunissat qilanaaraarput

2012-imi Juullimut Ammartakkami ajugaasut Allattoq Gitte Alkestrup Stumpe Olsen, HRU

Namminersorlutik Oqartussani juullimut ammartagaq qarasaasiak-

koortoq pisarnertut decemberimi ingerlanneqarpoq. Juullimut am-

martakkami sammineqarput Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu

Aqutsisoqarfiup (ASA-p) allaffeqarfii ataasiakkaat, ap eqqutigineqar-

pullu ASA-mi suliat.

Nanuaqqap saqqaa atorlugu ullut tamaasa ammarneqarsinnaasarput apeqqut akissutaasinnaasullu. Eqqortumik akis-

suteqarsimasut akornanni ualit tamaasa makitsisoqartarpoq akissarsiassaralugit sukkulaatit mamartut tamulugassallu

peqqinnarnerusut, HRU-mi aqaguani aaneqarsinnaasut. Tallimanngornerit tamaasa makitsisoqartarportaaq sapaatip

akunnerata ingerlanerani eqqortumik akissuteqarsimasut tamarmik akornanni, akissarsiassaralugit juullimut koori

imagissaartoq sukkulaatillu poortarujussuit. Juullimut ammartakkamut naggasiullugu, saniatigut iluanaarutissatut

apeqqummut atatillugu, tallimanngornermi 21. december makitsineqaqqippoq, akissarsiassaallutik juullimut koori suk-

kulaatillu poortarujussuit.

Ammartagaq HRU-mi IT-qarfimmilu sulisunit pingasunit aaqqissuunneqarpoq. ASA-mi suleqativut qutsavigerusup-

pavut ammartakkami apeqqutinik pitsavinnik nassaartorsimammata, minnerunngitsumillu allaffinni assigiinngitsuni

assiliisaqattaarnerni peqataarusussimagassi.

Ammartakkamut peqataasorpassuaqarpoq, Namminersorlutik Oqartussat immikkoortortaqarfiini siammarsimaqisunik,

- Nuummiinnanngitsoq, aammali sinerissami. Peqataasimanissinnuttaaq qujarusuppugut, ASA-mi juullimut qilanaar-

nermik pilersitseqataasimagassi.

Ataani takusinnaavatit ammartakkami ajugaasut.

Ammartakkami ajugaasoq siulleq

Mette Marie Stig Jørgensen

Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu

Aqutsisoqarfik

Ammartakkami ajugaasut aapaat

Ane Marie Hendriksen

Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut

Naligiissitaanermullu Naalakkersuisoqarfik

Sap.ak. ajugaasoq 1, sap.ak. 51

Diana Enequist Møller

Telefonikkut saaffiginnittarfik

Sap.ak. ajugaasoq 2, sap.ak. 51

Magnus Schmidt

(koori aanneqarmat ataatsimiittoq )

Akileraarnermut Aqutsisoqarfik

21. december ajugaasoq

Kamilla Fuglsang

Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu

Aqutsisoqarfik

Saniatigut iluanaarummik pinnattoq

Magdalene Therkelsen

Qitiusumik Naatsorsuuserisoqarfik

20. december ajugaasoq

Kaalannguaq J. Sigurdsen

Biskoppeqarfik

19. december ajugaasoq

Koori aanneqarmat assiliisoq

ataatsimiippoq!

Marianne Petersen

Nunami namminermi pissutsinut, Pinngorti-

tamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik

17. december ajugaasoq

Jens-Peter B. Henriksen

Ineqarnermut Attaveqatigiinnermut, Angallan-

nermullu Naalakkersuisoqarfik

18. december ajugaasoq

Lars Stach

Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu

Aqutsisoqarfik

Sap.ak. ajugaasoq 1, sap.ak. 50

Linds Brandt

Akileraarnermut Aqutsisoqarfik

Sap.ak. ajugaasoq 2, sap.ak. 50

Else Olsvig

Siulittaasup Naalakkersuisoqarfia

13. december ajugaasoq

Karl Møller

Ineqarnermut, Attaveqatigiinnermut, Angal-

lannermullu Naalakkersuisoqarfik

Vinder 14. december

Koori aanneqarmat assiliisoq ataatsimiippoq!

Naja Buch

Aningaasaqarnermut Sulisoqarnermullu Aqutsiso-

qarfik

11. december ajugaasoq

Aviâja Mørch Amondsen

Aningaasaqarnermut Naalakkersuisoqarfik

12. december ajugaasoq

Sofie Egede

Aalisarnermut, Piniarnermut, Nunalerinermullu

Naalakkersuisoqarfik

14. december ajugaasoq

7. december ajugaasoq 10. december ajugaasoq

Kristian Rosing

Pisortat allaffeqarfiat

Peqqinnissaq Pitsaaliuinerlu

Nauja Rosing

Naatsorsueqqissaartarfik

Sap.ak. ajugaasoq 1, sap.ak. 49

Johanne Jørgensen

Aatsitassanut Pisortaqarfik

Sa.ak. ajugaasoq 2, sap.ak. 49

Assiliisoq Sisimiunukarsinnaasimanngilaq!

Bolette-Marie Jensen

Akileraarnermut Avannaani allaffeqarfik

5. december ajugaasoq

Katrine Ødegård

Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaleriner-

mullu Naalakkersuisoqarfik

6. december ajugaasoq

Debora Møller

Akileraarnermut Aqutsisoqarfik

3. december ajugaasoq

Natuk Møller

Akiitsulinnut ASA-mi Immikkoortortaq

4. december ajugaasoq

Michael E. Kreutzmann Petersen

Akileraarnermut Aqutsisoqarfik

Jannuaarimi 2013 atorfinitsitat

Lasse Gadegaard Angerlarsimaffik Aja 1. januar 2013

Jan Siegstad Provsteqarfik Avannaa 1. januar 2013

Paaviaaraq Ludvigsen Pinngortitaleriffiik 1. januar 2013

Asta Heilmann Rosing Provsteqarfik Qeqqa Tunu 1. januar 2013

Trine Nørby Olesen Peqqinnissamut Naalakkersuisoqarfik 1. januar 2013

Andreas Jessen Sarliaq 1. januar 2013

Anda Hansen Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissitaa-

nermullu Naalakkersuisoqarfik

1. januar 2013

Benedikte Søholt Jensen Perorsaanermik Ilinniarfik 1. januar 2013

Louise Kolby Christensen Niuememik Ilinniarfik Qaqortoq 1. januar 2013

Svend Larsen Aningaasarnermut Naalakkersuisoqarfik 31. marts 2013

Tina Dahl Mortensen Aningaasarnermut Naalakkersuisoqarfik 31. juli 2013

Jeanette Sandy Andersen Ilisimatusarfik 1. januar 2013

Birgitte Bräuner Hansen GU-Aasiaat 1. januar 2013

Johannes Thorin GU-Aasiaat 10. december 2012

Paninnguaq Reimer Inuili 1. januar 2013

Kirstine Berthelsen Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik 1. januar 2013

Michael Jørgensen GU-Nuuk 30. juni 2013

Sofie Møller Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik 1. januar 2013

Rikke Gudmandsen Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik 1. januar 2013

Hans Rosing Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik 1. januar 2013

Sussi Larsen Sarliaq 1. januar 2013

Martha Isobosethsen Akileraartarnermut Aqutsisoqarfik 1. januar 2013

Johannes Vejbæk Jepsen Aatsitassanut Pisortaqarfik 1. januar 2013

Johanne Berthelsen Provsteqarfik Qeqqa Tunu 1. januar 2013

Gedion Rosing palasitut sulinermini ukiunik

40-nmngortorsiorluni 14. januar nalliuttor-

siornerani pilluaqquarput. Taamattaaq pillu-

aqquarput Kalaallit Nunaata Bruxellesimi

sinniisoqarfiani allatsi Anne Marie Andersen

2. februar 40-liisoq.

Asbjørn Rosager Ineqarnermut, Attaveqarnermut Angallannermullu Naalak-

kersuisoqarfik

31. december 2012

Mia Samuelsen Peqqinnissaqarfik 31. december 2012

Sara Olsvig Provsteqarfik Qeqqa Tunulu 31. december 2012

Inuuteq Holm Olsen Nunanut Allanut Tunngasunut Pisortaqarfik 31. december 2012

Anna Petersen ASA-DcR 7. januar 2013

Kathrine Mathiesen Provsteqarfik Kujataa 31. december 2012

Frederik Amondsen Niuememik Ilinniarfik Nuuk 31. december 2012

Henrik Wind Angerlarsimaffik Uulineq 31. december 2012

Niels Erik Skifte Ilisimatusarfik 31. december 2012

Jeppe Bredahl Pedersen GU-Nuuk 31. december 2012

Ulrik Heilmann Kreutzmann Angerlarsimaffik Aja 15. december 2012

Thorkild Nielsen Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik 28. februar 2013

Erik Fleischer Imarsiomemik Ilinniarfik 28. februar 2013

Birgitte Hertling GU-Nuuk 31. december 2012

Frants Torp Madsen Aatsitassanut Pisortaqarfik 31. december 2012

Anda Hansen Ilaqutariinnermut, Kultureqarnermut, Ilageeqarnermut Naligiissi-

taanermullu Naalakkersuisoqarfik

31. december 2012

Johanne Schultz Siunnersuisoqatigiinnut Ataatsimiititalianullu Aqutsisoqarfik 31. december 2012

Paninnguaq Olsen Inuussutissarsiutit Sulisoqarnerlu 31. december 2012

Hans Hendrik Thorin GU-Assiaat 31. december 2012

Martine Blytmann Biskopiop Allaffia 30. november 2012

Monrad Klemmensen Provsteqarfik Qeqqa Tunulu 31. december 2012

Pilutaq Lennert Aaqa 30. november 2012

Laila Rethmar Inuili 31. marts 2013

Trine Friischmann Pedersen Ilinniartitaanermut Ilisimatusarnermullu Naalakkersuisoqarfik 31. december 2012

Martha M. Isobosethsen USF 31. december 2012

Trine Lyngs Andersen Ilisimatusarfik 31. december 2012

Amalie N. Eugenius Provsteqarfik Qeqqa Tunulu 31. december 2012

Uffe Jakobsen Ilisimatusarfik 31. december 2012

Jannuaarimi 2013 soraartut

Ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut immikkoortortami atugarissaarneq

HRU-p Atugarissaarneq pillugu 2012-imi misissuinerup malitsigisaanik oqaloqatigisimavai Ulloq unnuarlu

angerlarsimaffinnut immikkoortortami sulisut.

Allattoq Kattie Lundgaard Pedersen, HRU

Bonnie Jensen, Ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut immikkoortortami pisortaq, oqaluttuarpoq imminerminut pingaaru-

teqarsimasoq sulisut tamaasa ulloq naallugu katersuusimatinnissaat Atugarissaarnermik misissuinerup inernerisa

saqqummiunnissaannut oqallisiginissaannullu. Tamanna tassunga pisortatut iliuusaavoq sulisumi imminerminut ata-

qqinninnerminnik takutitsinerannut akissutitut, taakkumi piffissaq atorsimammassuk misissuinermi apeqqutit akiortor-

nissaannut isummaminnillu saqqummiussinissaminnut.

Taamaattumik Bonniep sulisut tamaasa ulloq naallugu allaffeqarfimmi katerisimaartippai. Saqqummiussineq tunngavi-

galugu oqallisigisussaavaat inernerit sooq taama isikkoqalersi-

manersut, kiisalu Ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut immik-

koortortami siunissaq isigalugu qanoq iliuuseqartoqarsinnaaner-

soq suliamik nuannaarutiginninneq qaffassarniarlugu.

Atugarissaarnermik misissuineq pisortamut sakkussatut

Bonnie nangaassuteqanngivippoq oqaluttuarami Atugarissaar-

nermik misissuineq nammineq pisortatut sakkussamisut isigigini:

”Atugarissaarneq pillugu nalunaarusiaq takutitsivoq immik-

koortortaq qanoq ingerlanersoq. Tassani erserput suleqataasut

akissutaat isumaallu. Taanna sakkussaavoq oqaloqatigiinner-

nullu tunngavissaalluni, ulluinnarni suut pitsaasuunersut, suullu

pitsaanerusunngortinneqarsinnaanersut.”

Bonnie unillatsiarpoq, ilassuteqarlunilu:

”Tamanna pisortamut qaninnerpaamut sakkussaavoq, iliuutsit

nukiillu annikitsut atorlugit annertuunik naammassisaqartitsisin-

naasoq.”

Bonnie nangilluni nassuiaavoq atugarissaarnermut nalunaarusia-

mi iliuuseqarfissatut innersuussutit iliuuseqarfigalugit aallartin-

neqareersut. Iliuusissat erseqqilluinnarput, soorlu ilagisinnaallugu immikkoortortap iluani attaveqatigiinnerup

pitsanngorsarnissaa.

Piareersarneq – pingaarutilimmik sunniutilik

”Piareersarluarsimaneq suleqatinik ataqqinninnermik takutitsisuuvoq.”

Bonniep qularutiginngilaa piareersarneq ingerlatsinermi pingaarutilimmik sunniuteqartartoq. Taamaattumik imminut

piffissalerluarluni piareersarsimavoq. Piareersaatimisut atuarluaqqissaarpai atugarissaarneq pillugu 2012-imi nalu-

naarusiaq, taamattaarlu atugarissaarneq pillugu 2011-mi nalunaarusiaq. Tassani atorpaa HRU-mik siunersi-

ueqateqarnissamik neqeroorut. Naggataatigut eqqarsaatini tamaasa saqqummiussassatut mappinnguamut katersor-

pai, ullormi saqqummiussiviusumi suleqataasunut tamanut agguaanneqartumik.

”Ulloq pitsavimmik atorparput. Qasukkarsimaarpugut tamaasalu oqallisigalugit.”

Bonniep immikkoortortami suliap ingerlanera oqaaseqarfigeqqippaa:

”Immikkoortortami ataqatigiinneq nukittorsarparput. Ajornartorsiutit peqatigiilluta oqaluuseraavut, qanorlu aaqqin-

neqarsinnaanersut. Suliat suuneri akimorlugit ulloq naallugu oqaloqatigiinnitta paasisaqarnerulersippaanga sulisut

sulisinnaassuseqarluarnerannik. Taamattaaq ingerlatsineq ulluinnarni ingerlaatsimit qasukkarfiuvoq. Suliassaq immik-

koortortami suliassanit aalajangersimasunit allaaneruvoq, pissutigalugu ulluinnarni naapittarnernit allaanerusumik

naapinnerummat, inuillu allamit isigalugit ilisarineqalermata.”

Ingerlatsineq sulisumit isigalugu

Karen Damsbo Jensen, Ulloq unnuarlu angerlarsimaaffinnut immikkoortortami sulisuusoq, isumaqarpoq Atugarissaar-

nermik nalunaarusiaq sulisut tamarmik ulloq naallugu oqallisigisariaqaraat. Immikkoortortami taama ingerlatsisimane-

rup kinguneraa tamarmik imminnut ilisarinerulernerat. Taassuma saniatigut suliamik nuannarinninnerulersimanerar

Ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut immikkoortortaq

sunaava?

Immikkoortortaq 7-nik sulisoqarpoq, tamarmik

Namminersorlutik Oqartussat Nuummi allaffeqarfi-

anni portusuuliami quleriit sisamaanni allaffeqartut.

Taakku saniatigut suleqataasut sisamat Nunatta

Købengavnimi sinniisoqarfiani allaffeqarput.

Ulloq unnuarlu angerlarsimaffinnut immikkoortortap

suliai pingaarnerit tassaapput:

Meeqqat inuusuttullu inissinneqartarnerinut kom-

muninik siunnersuisarneq ilitsersuisarnerlu

Angerlarsimaffinnik Namminersorlutiik Oqartussat

pigisaannik 15-inik ingerlatsineq

Nunatsinni angerlarsimaffinnik 22-nik nakkutilliineq

Ulloq unnuarlu angerlarsimaffeqarnerup iluani

neqeroorutinik iliuutsinillu nutaanik ineriartortitsineq

poq suleqatitullu tatigineqarnerusutut misigaluni.

”Isumaqarpunga ingerlatsineq pitsaalluinnarsimasoq, ingerlanneqarrami tamaat tamatta

peqataatinneqaratta. Peqataatinneqarneq uannut toqqissisimanartuusimavoq, suliattami

sinaakkutaat erseqqarinnerulermata. Nalunngilarput immikkoortortaq sumut sammisunik

suliaqartoq. Suleqataasugut isumassarsiatsinnik saqqummiussisinnaasimavugut, misi-

gisimavaralu tusaaneqarsimasugut.”

Ingerlatsinermi peqataanerit qanoq pissarsiaqarfigitigaajuk?

”Suliannik nuannarinninnerulerpunga. Suleqataasutullu tatiginninnerulerlungalu toqqissisi-

manerulerpunga. Peqataatitaanerup suleqataasumut takutippaa pisortamit tatigineqarneq,

tamannalu tatigeqatigiinnermik pilersitsivoq.”

Alloriarneq tulleq…

Ingerlatsinermi alloriarneq tulleq taassaassaaq immikkoortortap sulisuminik aasaru ulloq

naallugu ataatsimiititseqqinnissaa, tassani oqaluuserissallugit suliniutit aallartinneqarsima-

sut killiffiilu…

Pisortani sulineq

Allattoq Sofia Geisler, Tusagassiivik

1970-ikkut aallartilaarput. Inuusuttualuit taamanikkut Københavns Købmandsskolemi (maannakkut CBS-imi) klassimi

issiapput oqaluuseralugillu atorfimminni ukiunik 26-nngortorsiortut, ilami ilaat ukiunik 40-nngortorsiortut. Inuusuttunut

taakkununnga ukiunik 20-nngortorsiorneq, ilami 40-nngortorsiorneq, paasissaanngingajapporluunniit. Inuusuttut taak-

ku ilagaat Poul Møller.

- Maannali issiavunga pisortani atorfeqarninni ukiunik 40-nngortorsioqqammerlunga, Poul Møller qungujulluni oqar-

poq. Portusuuliarsuarmi Inuussutissarsiornermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmi Poul Møllerip (60) allaffi-

ani issiavugut. Inini quleriiaani portungaatsiartumiippugut, kingumullu qivialaarluta, ukiunut Poul Møllerip suliffigisarsi-

masaanut assigiinngitsunut nunamilu maani illoqarfinnut arlalinnut.

- Ataataga aatagalu umiartortuupput, umiartortunngornissaralu siunertarisimavara. Kisianni aatama inerterluin-

narpaanga, inuusuttutullu pikitsitsinituarigunarpara Kogtved Søfartsskolemi atualernera. Anguniagara tassa Laurit-

zenip umiarsuaassuini umiartornissara, qinnuteqaatigali kingusinaaruppara, inissallu tamarmik inuttaqalereersimap-

put. Taamaattumik uuliamik assartuummut minnerusumut, 200 miiterit miss. takissusilimmut, m/t ”Esso Aarhus”-imut

ikivunga, qaamatialuillu umiartorlunga. Taava aalajangerpunga tamanna siunissami inuussutissarsiutigiumanagu,

umiartortuuneralu tassunga killeqarpoq.

KGH-miit Namminersorlutik Oqartussanut

Poul Møller taarsiullugu KGH-mi, Københavnimi Strandgademi, allaffimmiutut ilinniartunngorpoq, ukiullu pingasut

qaangiummata 1975-imi allaffimmi ikiortitut misiligummik atorfinitsitaalluni Qasigianngualiarpoq.

- Nuliaralu Susanne Qasigiannguanut mikkatta paasivarput tassani KGH-p pisortai isumaqarsimasut qallunaajusunga.

Kalaaliunerma kinguneraa akissarsiama apparneqarnerat, illumullu akiliutitta qaffanneqarnerat. Tassa sumi inunngor-

simaneq tunngavigalugu aaqqissuussineq taamaappoq.

KGH-mi sulinerup kinguneraa ilaqutariit ukiut tulliuttut tallimat inger-

lanerini Paamiunut, Illoqqortoormiunut Qaqortumullu nuuttarnerat.

KGH-mi atorfillit nuutsinneqartarput atorfissaqartitsiviusunut,

taamaattumillu nuna tamakkerlugu ilisarisimasarpassuaqalersarput.

Tulliupput ukiuni 15-ini Paamiuniinneq, Poul Møllerip Paamiut Kom-

muneanni atorfeqarnerani. Illoqarfiup TV-ani aallakaatitassi-

ortuuvoq, illoqarfiup aviisiani ”Pujorsiut”-mi aaqqissuisuulluni, il-

lersuisuulluni, kingornalu Paamiut Ivittuullu eqqartuussiveqarfianni

eqqartuussisuulluni. Taamaattumik Poul Møller illoqarfimmi inuu-

nermut assigiinngitsutigut sunniuteqarsimavoq. Nutaanik unammil-

ligassaqarnissaq 1995-imi pisariaqalersimavoq, taakkulu Nuummi

Qiqiusumik Allaffeqarfimmi nassaassaapput.

Suleqatit nuannersut

- Taamani KIIP-iusup Kultureqarnermut immikkoortortaani sulinera nuannernerpaat ilaattut taasinnaavara. Suleqatit

nuannerluinnartuupput, pitsaasumillu ataatsimooqatigiippugut. Assigiinngitsorpassuarnik pissanganartunik pisoqar-

poq, soorlu Kulturimut illorsuup Katuap pilersinnera, 2002-mi AWG, Kulturimut Siunnersuisoqatigiit pilersinnerat il.il.

Ullumimut uterutta Poul Møller 2003-miilli Inuussutissarsiornermut Sulisoqarnermullu Naalakkersuisoqarfimmiis-

simavoq, Sulisoqarnermut immikkoortumi siunnersuisutut. Poul Møllerilli sulinera tassaniiginnanngilaq. Tassami tje-

nestemandinut aamma sinniisuuvoq. Suleqatigiinnermut Ataatsimiititami 1997-imiilli ilaasortaavoq, 1997-imiillu taa-

mani SUFU-mut, ullumikkut HSU-mut, ilaasortaasimalluni, 2011-llu qiteqqunnerata tungaanut siulittaasumut tuller-

sortaalluni. Kingulliullugulu, minnertunngitsumilli, sulisut qinigaattut isumannaallisaanerput 2011-miit siinniisaavoq,

taamalu Naalakkersuisoqarfiup Isumannaallisaanermut Ataatsimiititaani ilaasortaalluni.

Peter Plys sullerissuseq pillugu

Peter Plys nanorsuaaraannaanngilaq inequnartoq, aammali silatuukasiuvoq, inuuneq pillugu silatuunik torrallatanillu

amerlaqisunik oqaaseqartartoq. Aaku Peter Plysip oqaasiinit issuakkat qungujunnarsinnaasut – sullerissitsilersinnaas-

ullu.

”Aallartitsigani aaqqissuusseqqaartariaqarpoq, suliat maangaannaqqunagit”

Suut tamarmik oqaluinnarnikkut tammartinneqarsinnaapput, eqqarsaqqaaranilu aallartinneqarsinnaallutik. Kisianni

aamma pilersaarusiortoqarsinnaavoq, malillugulu. Apeqqutaaginnarpoq kina qanoq iliornersoq, qaqugukkullu?

”Aqajannguummiguit annilaassanngilatit. Kaaginnarsimasinnaavutit”

Piffissarujussuaq atortarparput suliassat piffissaqarfiginngisavut aallullugit, imaluunniit pitsaasumik aaqqinngitsoornis-

saat annilaanngagalugu. Suliassat ataasiakkaarlugit pimoorutikkit, isumagiullu ullormut sivikinnerpaamik nalunaaqqut-

tap akunnerani ataatsimi akornusersorneqarnak sulisinnaanissat. Mailit telefonillu matukkit, suleqatitillu qinnuigalugit

akornusersoqqunak.

Annilaangalissagaluaruilli imaassinnaavoq kaaginnartutit, iffiaq qaqortorlu honningimik qallersuutilik amigaatigiinnar-

lugu

”Kussuit nalunngilaat tuaviortariaqaratik - anngutillarumaaramik”

Uiertutut illutik tamanut arpaqattaartut ulapippaseqisullu angusaqangaarneq ajorput. Suliassatit tulleriiaakkit, ataasiak-

kaarlugillu suliaralugit.

”Ullumi tassa ulloq naammassisaqarfiusussaq”

Ataasimiinnerit ikinnerusut, oqaluppallaannginneq, iliuuseqarneruneq!

”Inuit oqaatsinik ajornartunik kukkunatik allassinnaasut ataqqiinnartariaqarput, kuk-

kunanili allassinnaaneq taannaannaanngilaq. Ulloqartarpoq kukkunani allassinnaane-

rup naleqanngiffianik”

Eqqorluinnartumik iliuuseqartartut nalitoqaat, pitsaassuseq qaffatsittaramikku. Ango-

rusutalli pitillugit piviusorsiortuusariaqarpoq. Ilaanneeriarluni pingaarnerusinnaasarpoq

suliap naammassinissaa, eqqorluinnartumik naammassineraninngarnit.

Ataatsimoorussamik siunnerfeqarpugut Allattoq Anita Hoffer, CSR Greenland

Suliniutit Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu peroriartornerminni periarfissaannik inuuniarnerminnilu atugaannik

pitsanngorsaataasinnaasut tamaasa CSR Greenland-ip uummammik pisumik tapersersorpai. Suliffeqarfippassuit inuiaqatigi-

inni akisussaaffeqarneranni suliniuteqarfissat pingaaruteqartut tamanna ilagaat.

CSR Greenland 2010-imi Kalaallit Nunaanni Sulisitsisut Peqatigiiffiata, Air Greenland-ip, GrønlandsBANKEN-ip, Royal Arctic

Line-p aamma Kompetencekompagniet-ip suliniuteqarnerisigut pilersinneqarpoq. Kingusinnerusukkut Kalaallit Nunaat

tamakkerlugu suliffeqarfiit arlallit angisuut mikisullu peqataalerput, aammalu sutigut tamatigut annertoorujussuarmik sulini-

uteqartoqarpoq. 2011-imi Naalakkersuisut aamma CSR Greenland-ip akornanni ”Inuiaqatigiinni akisussaaffeqarnermut

Oqallittarfik” pilersinneqarpoq, siunertarineqarluni CSR-ip suliassaasa iluanni suleqatigiinnissamut periarfissat pillugit oqallit-

tarnissamut ataatsi-moorussamik oqallittarfeqarnissaq – aammalu ”2025-mut anguniakkat” tapersersinnaaneranut

oqaloqatigiissutiginissaat.

Projekti

Oqaatigineqareersutut meeqqanut inuusuttunullu suliassaqarfik annertoorujussuarmik pingaartinneqarpoq, aammalu sulif-

feqarfippassuit suliniutinik aalajangersimasunik suliaqarput. Soorunami suliniarneranni sammiviit assigiinngitsuupput, kisian-

ni assersuutigalugu taaneqarsinnaapput:

- Tunissuteqarnerit aamma nammineq kajumissutsimik suliaqartut. Tassaasinnaapput najukkani suliniuteqarnerit aammalu

NGO-it, soorlu Red Barnet, Meeqqat Inuunerissut, Nakuusa, Nanu Børn allallu, suliniutit anginerusut aqqutigalugit

- Suliniutinit annertunerusunit taaneqarsinnaapput Royal Arctic Line-p kinguaassiutitigut atornerluisarnermut tunngatillugu

Meeqqat Inuunerissut-nut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarnera - aammalu Royal Greenland-ip suliniutaa ’Royal

Kids’, sulisumik meerartaasa imminut tatiginerisa annertunerulersinnissaanut tunngassuteqartoq

- Suliffeqarfiit arlallit atuarfinni aamma ilinniarnertuunngorniarfinni atuartitsinissamut sulisuminnik atugassiisarput

- Suleqatigiinnissamut isumaqatigiissuteqarluni suliniut Foreningen Grønlandske Børn-ip suliniutaa “Sapiik” inuusuttut ilinnia-

rnermik aallartitsinissaat siunnerfigalugu suliaqarpoq. Suliniummi meeqqat atuarfianni atuaqatigiiaat nunaqarfiit meerartaan-

nik atuaqateqartut immikkut aallunneqarput – aammalu inuusuttoq ilinniarnermi ingerlanerani isumassarsiortinniarlugu, pi-

umassuseqalersinniarlugu attassitiinnarniarlugulu sungiusaasussat, sammisassaqartitsinerit aammalu ingerlaavartumik ma-

linnaaneq suliarineqarput. Misiliutitut suliniut neriulluarnartorujussuarmik kinguneqartoq paasinarsisimavoq, tamannalu

tunngavigalugu suliffeqarfiit arlallit suliniut pillugu FGB-mut suleqatigiinnissamik isumaqatigiissuteqarniarlutik aalajangerput.

Minnerunngitsumik Stark aamma Air Greenland, aningaasanik tunissuteqarlutik aammalu inuussuttunut sammisassaqartitsi-

niarluni, sungiusaasuuniarluni il.il. sulisut nammineq kajumissutsiminnik piffissamik atuisimallutik

CSR Greenland pillugu annertunerusumik paasisaqarusukkuit, allattoqarfimmi Anita Hoffer-ip mail-ianut: [email protected] attavi-

ginissaanut tikilluaqqusaavutit.

Allattoq Martin Petersen, Ineqarnermut, Attaveqatigiinnermut Angallannermullu Naalak-

kersuisoqarfik

Danskit angallannermut ministeriata Henrik Dam Kristensenip Nunarput augustusimi

2012 tikeraarpaa. Tikeraarnermini timmisartuussinermut tunngasumik kalaallit danskillu

attaveqatiginnermut ataatsimiititaqarnissaannik isumaqatigiissut atsiorpaa, atsioqati-

galugu Ineqarnermut, Attaveqatigiinnermut Angallannermullu Naalakkersuisoq, Jens B.

Frederiksen.

Timmisartuussinermut tunngasumik attaveqatigiinnermut ataatsimiititaqalerneratigut

immakkut angallanneq nunarsuullu pissusianik paasissutissat pillugit attaveqatigiinner-

mut ataatsimiititaareersut ilaneqarput.taakku pingasut tamarmik assigiissutigaat naala-

gaaffimmi oqartussanit isumagineqarnertik. Kisianni attaveqatigiinnermut ataatsimiititat

qulakkeerpaat kalaallit soqutigisaasa ilanngunneqartarnerat.

Attaveqatigiinnermut ataatsimiititat siunertaraat paasissutisseeqatigiittarneq, ilisimalik-

kanik paarlaasseqatigiinneq, peqatigiilluni suleqatigiissitani peqataaneq, ineriartortitsine-

rit peqatigiillunilu suliniutit. Tamatuma kinguneraa kalaallit danskillu oqartussaasuisa

suleqatigiinnerminni eqqaatsumik periuseqarnerat. Danskit oqartussaasui taamaalillutik

suleqatiginnillutillu siunnersorneqarsinnaapput soorlu imarsiornerup iluani apeqqutit

immalluunniit assiliorneranut tunngasut pillugit kalaallit soqutigisaasa paasiniarnerini.

Attaveqatigiinnermut ataatsimiititaq – sunniuteqarnissamut aqqutitsialak

Attaveqatigiinnermut ataatsimiititat

IAAN-imut attuumassuteqartut

ukuupput:

Timmisartuussineq pillugu atta-

veqatigiinnermut ataatsimiititaq.

IAAN-ip Transportsyrelsillu akorn-

anni.

Nunarsuup pissusianik paasissutis-

sat pillugit attaveqatigiinnermut ata-

atsimiititaq. IAAN-ip Kort- og Matri-

kelstyrelsillu akornanni

Immami isumannaallisaaneq pillugu

attaveqatigiinnermut ataatsimiititaq.

IAAN-ip Søfartsstyrelsillu akornan-

ni.

Ippassaq Meeqqerivik Timmiaaqqat meerartaasa ilaat

pulaalaaramik – ukioq manna Nannut ukiuat iluatsillugu

paasisassarsiortut.