Ruudustund Nr.9 2008 20. oktoober

Aastaks välismaale koolipinki nühkima

Turnime mööda Tartu seinu

Tantsusaate uus nägu Mairold MillertLK 4 LK 12LK 6

Mängi tundRuudus lauamängu Lk 8

Mida koolivaheajal ette võtta?

ILLUS

TRATS

IOO

N: M

ÄR

T LILLES

IIM

TASUTA

Gümnasistid, kes mulle e-kooli võludest ja valudest üritasid rääkida ohkasid, et ma olen vanur. Just sel põhjusel, et avaldasin posi-tiivset arvamust õpilaspäevikute kohta ning

meenutasin härdalt, kui-das õpetaja tunni lõpus koduülesandeid jagas ja siis kõike küsida võis. Aga vaadates asja positiivse pilguga – mida vähem päevikuid, seda vähem on nende valmis-tamiseks puid maha võetud. Teeme kõik kirjandid ja

matemaatikaülesanded ka arvutis ja saada-me õpetajatele meiliga – veel rohkem puid jääb metsa.

Kahjuks ei saa mitte kõik aru, et harjutuse tegematajätmine ei ole otseselt kahjulik õpe-tajale, vaid iseendale. Gümnaasiumis mõtlesin isegi päris tihti, et „laseks üle“. Kellele neid harjutusi ikka vaja on, kui mitte pedagoogile. Paraku jõuab vastupi-dine teadmine protesti-vaimuliste teismeliste ajju alles siis, kui on juba hilja.

Kui ma arvasin, et vanainimene on minu 80-aastane vanaema, siis ma eksisin (tegelikult isegi tema teab, et ta köögis on wifi ja muretseb mu koolitööde pärast, kui juhtun mainima, et nett läks ära).

Kui ma koolis käisin (mis tegelikult ei olnud üldse ammu), meeldis mulle kõige rohkem suve lõpule kohaselt päevikuotsimine. Erinevad kirjastused ja trükikojad on välja töötanud nii palju erinevate piltide ja sisuga õpilaspäe-vikuid, et lausa nukraks tegi, kui ülikooli eel seda põnevat valimist polnud.

Alles päris hiljuti kuulsin, et praegustel kooli“lastel“ ei olegi enam päeviku omamine kohustuslik. Koolides, kus kasutatakse e-kooli teenuseid, saavad õpilased õhtul kella kuueks täpselt teada, mis järgmiseks päevaks õppida on. See aga süvendab noortes arvuti ja inter-neti „hullust“ ning muudab arvuti olemasolu kodus kohustuslikuks.

Kui kirjas pole, siis ei teeE-kooli ja online-koduülesannete poolel on (ilmselgelt) nii plusse kui miinuseid. Ja neid nii õpetajate kui ka koolilaste poolt vaadatuna. Ühe Tartu gümnaasiumi noore õpetaja sõnul on ta pigem pahane, et selline range kella-kuue-reegel sisse on viidud. On olukordi, kus õpetaja ei jõua selleks ajaks kojugi ning erine-vate klasside õpetamise vahel koolimajas on jäänud ülesanded märkimata. Nii jääb õpi-lastele palju õigust ja süvenev arusaamine, et õpitakse hinnete pärast. Kui vastavat harjutust õigeks ajaks e-koolis kirjas pole, õpilane seda tegema ei pea, hoolimata sellest, kas tunni lõpus vastav juhend tahvlile kirjutati või mitte.

Kõlab nagu päeviku kasutamine oleks keelatud? Seda mitte, ent muude reeglite olemasolul on see kaotanud oma mõtte. Seda enam, et õpilastele on jäetud õigus peale kuut ülesantud harjutusi eirata.

RuudustundPeatoimetaja: Piret Eero piret@tundruudus.eeToimetajad: Liis Linn liis@tundruudus.ee Taavi Libe sport@tundruudus.ee Robert Lang robert@tundruudus.eeKeeletoimetaja: Helen UldrichKüljendaja: Märt LillesiimReklaam: reklaam@tundruudus.ee

Väljaandja: OÜ Realister Media Tulika 19, 10613, Tallinn Registrikood 11520043

Tiraaž: 20 000 eksemplari

tundRuudus on tasuta noorteleht

www.tundruudus.ee

Reedel võib koju jõudes õpikud nurka ja jalad seinale visata. Terve järgneva nädala saab hommikuti pikalt magada ja tavapärase koolipingi nühkimise asemel võib käia kinos-teatris, kontserdil, õues jalkat mängida või kodus telekat pas-sida. Ühesõnaga, teha seda, mida hing ihkab.

Ja teha kohe kindlasti, sest kooliva-heaega niisama kodus maha magada oleks horror! Kui endal ideid napib, siis otsi sahtlipõhjast välja täringud ja mängi lk 8-9 asuvat tundRuudus sügisvaheaja lauamängu.

Mäng on spetsiaalselt koostatud aitamaks Sinu koolivaheaega sisustada. Mängulaualt leiad hulganisti tunRuudus poolt väljapakutud ideid, mida igavuse korral rakendada.

Kui vaheaja lõppedes tundub, et kooli tahaks tagasi minna hoopis mõnda teise riiki, siis uuri lk 4-5, mida räägivad juba välismaal vahetusõpilasteks olnud noored. Muuhulgas saab teada, kuidas võõrsile õppima saab minna ning mis-moodi näeb välja koolisüsteem mujal.

Ja kui tekib isu millegi esktreemsema järgi, siis hopsti tänavale turnima ja ronima. Lk 12-13 saab lugeda parkour-ist – spordialast, mis seisneb takistuste läbimises. Veidi harjutamist ning saabki seinad ja müürid vallutatud.

Lisaks on selles numbris hulganisti erinevate esseede, konverentside ja konkurssite tutvustusi. Miks mitte veeta va-heajal mõni päev ka kasulikult ja vihuda valmis mõni võistlustöö või käia end kooli-tusel harimas.

Kolmanda kursuse tudeng ehk e-kooli jaoks vanainimeneE-ühiskond on tänapäeva noortele nii iseenesest-mõistetav, et ajad, mil Arno isaga koolimajja jõudis tundub justkui mõistmatu. “...õpilastele on

jäetud õigus peale kuut antud

ülesandeid harjutusu eirata”

Toimetuse veerg

ARVAMUS2kA

RIK

ATUU

R: H

AR

DI K

ÕVA

ME

ES

Õpikud nädalaks nurka

Liis Linnliis@tundruudus.ee

3UUDISED

Revolutsioon on Inglismaa koolide õppe-programmides järjest populaarsust kogumas.

Inglise koolid ühinevad OnLine revolutsiooniga

on käimas revolutsioon”, vahendab BBC News.Selline programm on kasutusel juba 58

koolis Sussex’i maakonnas. Kevadeks peaks kõik maakonna koolid endale vastava pro-grammi ja spetsiaalsaidi saama. Maakond ja Inglismaa valitsus toetavad koole, et viimased saaksid muretseda arvuteid. (TR)

Inglismaa koolides on kiirelt levima hakanud Revolutioni-nimeline programm, mis aitab õpilastel interneti kaudu õppematerjale leida. See programm õpetab lastele, kuidas netist asju leida, kodutöösid edastada, e-posti kasutada ja internetis suhelda.

Nõukogu liige David Elkin ütles, et ajad, kui lapsed istusid laudade taga ja vahtisid päevad läbi tahvlit, on ammu kadunud. „Meie klassiruumides

Eelmises numbris kirjutasime, et tundRuudus toimetus on saanud uue liikme, väikese hiire. Nüüd sai loomakesele ka nimi pandud - Tupsi. Nime pakkus välja meie küljendaja Märt, kes ka hiirega kõige paremini läbi saab. Kuigi Tupsi ühtegi inimest endale veel päris ligi ei

lase, on ta juba päris julgeks muutunud. Tšillib meiega koos kontoris ringi ja kuulab

mussi. Kõige paremini lähevad talle peale R2

õhtuse vööndi saadete kordused. (TR)

programmides järjest populaarsust kogumas.

hakanud Revolutioni-nimeline programm, mis aitab õpilastel interneti kaudu õppematerjale leida. See programm õpetab lastele, kuidas netist asju leida, kodutöösid edastada, e-posti kasutada ja internetis suhelda.

ajad, kui lapsed istusid laudade taga ja vahtisid päevad läbi tahvlit, on ammu kadunud. „Meie klassiruumides

ühtegi inimest endale veel päris ligi ei lase, on ta juba päris

julgeks muutunud. Tšillib meiega koos kontoris ringi ja kuulab

mussi. Kõige paremini lähevad talle peale R2

õhtuse vööndi saadete kordused. (TR)

Eesti Reformierakonna Noortekogul on igas Eesti maakonnas oma noorteklubi ning 4000 liikmega oleme Põhjamaade suurim poliitiline noorteorganisatsioon. Meie liikmeskond ja aktiivsus kasvavad iga päevaga.

Miks peaks saama Sinust reforminoor?Poliitika avardab mõttemaailma. Poliitika avab uksi. Poliitika on kirg, mis haarab Sind täielikult. Klassikud on öelnud: „You can check out every time you like, but you can never leave…”

Meie kaudu on Sul võimalus:• saada suur hulk uusi tutvusi ning kohtuda noortega, kes eelistavad positiivsust virisemisele• olla otsuste tegemise juures ning rääkida kaasa• näha „suure mängu” telgitaguseid• ennast teostada ja proovile panna

Mis iseloomustab Reformierakonna Noortekogu?• sõbrad üle Eesti• kohtumised poliitikute ja ühiskonnategelastega• koolitused ja seminarid kasulikel teemadel• sportlikud ja meeleolukad vabaajaüritused

Igal Noortekogu liikmel on võimalus olla täpselt nii aktiivne kui on tahtmist.

Noored korraldavad suure osa Reformierakonna valimis-kampaaniatest. See oluline ja käegakatsutav panus Eesti poliitikasse on nauditav väljakutse igale noorele.

Meiega liituda saad kodulehelt www.reforminoored.ee

Astu liikmeks!

Humana

Sel laupäeval toimub Tallinnas Tallink Spa Conference Hotellis ENL-i poolt korraldatud koolitus koolinoortele.

Paralleelset peetakse kahte loengut: poliitika kujundamise, mõjutamise ja hinda-mise protsess noorteorganisatsioonides, mida viivad läbi oma ala spetsialistid; ja simulatsioonimängude väljatöötamine ja läbiviimine.

Samuti on võimalus pärast koolituse lõppu ühiselt samas hoones asuva spa mõnu-said saunu ja basseine külastada.

Koolituse hind ühele osalejale on ENLi li-ikmesorganisatsioonide liikmetele 100 kroo-ni, mitteliikmetele 250 krooni. Täpsemat infot registreerimise ja osa-võtutingimistega leiab ENLi kodulehelt http://www.enl.ee. (TR)

ENL kutsub noori sügiskoolitusele

Pärast koolitust saab nautida sauna- ja basseinimõnusid

25. oktoobril toimub Eesti Noorteühenduste Liidu sügiskoolitus.

Eesti õpilased võitsid ülemaailmsel konkursil kolmanda koha Narva Kreenholmi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Artjom Gor-boy ja Olga Konetšnõh, võistkonnaga Kiki, saavutasid rahvusva-helisel ärikonkursil HP Global Business Challenge Ameerikas Colorado Springsis kolmanda koha.

Veebruaris alanud konkursil alustas 238 võistkonda üle maailma, kellest fi naali

jõudis kaheksa. Võistluse võitsid leedulased Klaipedast, teise koha saavutas Argentiina võistkond, millele järgnesid Kanada, Hong Kongi, Poola, Aserbaidžaani ja Ameerika Ühendriikide meeskonnad.

HP Eesti kontori juhi, Tõnis Mäe sõnul, on sedalaadi koostöö eesmärk edendada ettevõtlikku ellusuhtumist ning aidata kor-raldada noortele põnevaid mõõduvõtmisi. Junior Achievementiga koos-töös juba 12 aastat korraldatud võistlus edendab leid-like ärilahenduste loomist ja koostööd erine-vate riikide noorte vahel. Konkursi eesmärk oli noorte ettevõtlusalaste oskuste proovi-lepanek. (TR)

Võistkonna juhendaja (TTÜ üliõpilane) Anton Dmitrijev, võistkonna liikmed Artjom Gorboy ja Olga Konetšnõh ning teine juhendaja Narva Kreenholmi Gümnaasiumi õpetaja Veera Kuzmina.

ÕPILASVAHETUS

Väga lahe oleks ju aastaks kuskile kaugele sõita ja sealt uusi kogemusi ning tuttavaid saada. Alljärg-nevas jagavad kaks noort oma vahetusaasta koge-musi ning räägivad kuidas ikkagi see vahetusõpilas-eks olemine välja näeb.

Maarja (17) oli eelmisel aastal vahe-tusõpilaseks Prantsusmaal. Ajal, kui Maarja Prantsusmaa kasuks otsustas, ei osanud ta veel tegelikult sõnagi prantsuse keelt. „Pärast riigi valikut hakkasin keelt õppima. Käisin nii YFU’s kui ka EF’is (vahetusõpilaste organisatsioonid – toim.) rääkimas, et mul oleks huvi minna. Sealt öeldi aga, et mu keeletase on liiga nõrk, vaja oleks keelediplomit.

Lõpuks leidis Maarja organisatsiooni Evenor, kes pärast mõningaid kahtlusi siiski erinevaid võimalusi otsima hak-kas. „Alustuseks osalesin kuu aega kestvas keele-laagris Niccas,“ jutustab tüdruk.

Keeleoskuseta on al-guses keerulineKui minna täiesti keeleoskuseta, on väga raske. Maarja peres ei rääkinud näiteks keegi inglise keelt ja see on sealkandis enamikes peredes nii. „Prantsusmaale minnes olin võimeline veerides vestlema. Grammatilisi reegleid ja asesõnu õppisin rääkimise käigus, klassikaaslased või asendusvanemad parandasid mind ja niimoodi ma tasapisi õppisingi,“ meenutab ta.

Maarja ei jäänud pidama esimesse perre Bourgogne’sse, kuhu ta algselt saadeti, vaid avaldas pärast kuuajalist seal viibimist soovi endale uus asenduspere saada. Maarja sõnul puudus neil omavaheline usaldus. „Näiteks

käisid nad ise mu tuba koristamas, kuigi ütlesin et võin seda ise teha,“ põhjendab Maarja. „Esimese nädala lõpus vihastas pereisa ja hak-kas ette loetlema asju, mida ma valesti olin teinud, kuigi mingeid reegleid ega juhiseid kuidas ma käituma peaksin, mulle eelnevalt ei antud.“

Ettevalmistuslaagris oli Maarjale öeldud, et kui mingi konflikt tekib, ei tohi vaielda, vaid õpilane peab ennast muutma, sest vahetus-pere on sind vabatahtlikult enda juurde võt-nud ja nad ei saa selle eest mingit lisaraha.

Teine pere, kuhu Maarja saadeti elas Prantsusmaa kõige põh japoo l - semas, umbes Pärnu suuruses linnas – Dunkerque’s.

Sõpru tuleb ise otsidaMaarjal polnud kind-lat sõpruskonda, kel-

lega pidevalt suhelda, väljaarvatud teised vahetusõpilased. „Esimeses kohas oli see positiivsem, et kaasõpilased olid minust huvi-tatud ja tulid ise rääkima, kuid Dunkerque’s pi-din ennast ise kõigile peale pressima,“ rääkis Maarja. Tüdruk käis enda sõnul kuu aega klas-sikaaslastel järgi, et “kas võin teiega sööma tulla ja nii edasi“. Hiljem tunnistasid nad Maar-jale, et hoidsid eemale, kuna olid kadedad, et tuleb blond tüdruk kuskilt Eestist ja oskab nii mitut keelt.

„Ühe Austraalia tüdruku olukord oli päris hull, ta rääkis nimelt väga halvasti prantsuse

Maris Saartundruudus@tundruudus.ee

„... ja kui ma selle kama lõpuks valmis

keerasin krimpsutati nina ja keegi ei

julgenud seda isegi mitte maitsta.“

Maarja

Anneli (kõige parempoolne) sai klassikaaslastega hästi läbi, kuid katkestas vahetusaasta koduigatsuse tõttu

4

Maarja sai vahetusõpilasena prantsuse keele päris selgeks

Esimene õppeveerand on samahästi kui läbi ja kakoolivaheaeg pole kaugel. Ootame kõiki kooliõpilasi,

kellel vanust rohkem kui 10 aastat, võistlema erinevatekoolide võidukihutajatega.

Sõpradega kardirajal võidukihutamine pakubadrenaliini , teravaid elamusi ja salvestab teisse

positiivse süsti terveks õppeaastaks.

Viimsi SisekardiradaRohuneeme tee 1/1, Tel. 601 4522

Avatud: E-R 14.00-22.00 L-P 11.00-22.00

KOOLIDEKARDIVÕISTLUS2008

Viimsi Sisekardirada korraldab

kõikidele õpilastele võistluse

Registreeri kla s ja ole teistest koolides ees!

Registreerimiseks vaja külastada Viimsi Sisekardirada!oma s t

on

Lisainformatsioon meie kodulehel www.sisekardirada.ee

Kodus ja võõrsil ehk aastaks välismaale

ÕPILASVAHETUS 5

keelt ja ise ka ennast nii tugevalt pähe ei määrinud nagu mina ja mitte keegi ei läinudki temaga rääkima, teda ignoreeriti täielikult,“ meenutab Maarja.

Klassikaaslased ei läinud tüdrukuga rääkima, kuna nad kas ei osanud või häbe-nesid oma inglise keelt.

Koolisüsteem Prantsusmaal Üks tund kestis 55 minutit. Kuna Maarja kool oli kultuurisugemetega, said õpilased nii kino- kui teatripileteid tänu sellele odavamalt. Geograafi as õpivad prantslased ainult naaberriike, nii et pole imestada, et suurem osa kaasõpilastest Eesti asukohta ei teadnud.

„Suur osa prantslasi on eelarvamustes kinni. Minult pinniti näiteks tükk aega, mis on Eesti rahvustoit ja kui ma selle kama lõpuks valmis keerasin krimpsutati nina ja keegi ei julgenud seda isegi maitsta mitte,“ naerab Maarja.

Maarja arvab, et täielik kohanemine võttis tal aega umbes 7 kuud, aga oma vahe-tusaastaga jäi ta siiski väga rahule: „See oli paras elukool ja ma sain selle aasta jooksul nii paljude kogemuste, nii positiivsete kui ka vähem positiivsete võrra rikkamaks. Eestisse jäädes poleks ma küll nii palju uut õppinud. Pealegi sain ma prantsuse keele päris selgeks.“

Vahetusõpilaseks InglismaalAnneli (18) oli üle-eelmisel õppeaastal vahe-tusõpilaseks Inglismaal. Anneli jättis oma vahe-tusaasta suure koduigatsuse tõttu veebruaris pooleli ning nagu eelmiseski loos, oli ta sunni-tud perekonda vahetama.

„Alguses elasin Oxfordis, väga kahtlases linnaosas, geto poleks selle kohta vale öelda. Minu kool asus pooleteise tunni bussisõidu kaugusel, seega väga kaugel, tunnistas Anneli.

„Naine, kelle juures ma elasin, oli medõde, kes oli päevad-ööd tööl. Ühel päeval, täiesti teadmata põhjustel, palus ta mul asjad pak-kida ja ära kolida.“

Anneli (kõige parempoolne) sai klassikaaslastega hästi läbi, kuid katkestas vahetusaasta koduigatsuse tõttu

Kodus ja võõrsil ehk aastaks välismaale

Anneli vanemad võtsid EF’iga ühendust, et tekkinud probleemist sotti saada. Kuigi viga polnud Annelis, ei täpsustatud neile täpseid tüdruku väljakolimise põhjusi. Öeldi vaid, et asi on naisterahvas endas.

Uus vahetuspere leiti Annelile Oxfordis. „Kolisin Isle of Wightile ehk Wight’i saarele. Seal meeldis mulle palju rohkem. Saar ise on umbes Hiiumaa suurune. Sain kõigi klassikaaslastega hästi läbi, aga õhtuti väljas käisin ikkagi teiste vahetusõpilastega. Klassi-kaaslased olid minust aasta nooremad.“

Õpi, mida tahadInglismaal saab pärast IX klassi lõppu endale õppeained ise valida. Enne seda õpiti umbes sama programmi järgi, mis Eestis. „Leian, et kõige mõistlikum taoline valikuvabadus pole, kuna sellisel eas noored ei mõtle veel nii palju oma tulevikule kui hetke heaolule. Valitakse ikka kergemad ja vähem perspektiivsed ained, nagu kunst, kehaline kasvatud jms, et lihtsalt koolis läbi saada,“ tõdeb Maarja.

Maarja sõnul õpivad inglased keeli ja reaalaineid vähe. Tüüpiline inglane õppis kehalist kasvatust, teatrikunsti ja veel mingit ainet, mis eriti suurt pingutust ei nõudnud. Maarja meenutab üht seika matemaatika-tunnist: „Lahendasin ülesannet, kus oli midagi tegemist ruutjuurega. Klassiõde oli mul kõrval ja tegi järsku suured silmad ning küsis, et mis konks see on. Ma üritasin talle selgeks teha, et see on ruutjuur ja mida see endast kujutab, aga ta ei saanud ikkagi aru.“

Koolivormi tema koolis ei olnud, küll aga ei tohtinud kanda teksaseid, pusasid ega tosse. Riietuda tuli korralikult, mille kohta inglased ise kasutasid sõna businesslike.

Jaanuaris käis Anneli vanematega Itaalias suusareisil ja see keeras olukorra peapeale. „Sain aru, kui väga ma oma peret igatsen ja otsutasin vahetusaasta veebruaris pooleli jät-ta,“ meenutab tüdruk.

555

Anneli vanemad võtsid EF’iga ühendust, et tekkinud probleemist sotti saada. Kuigi viga

Luis Felipe vennaga enne Eestisse tulekut

„Eestlastele meeldib pidutseda“Käesolevaks õppeaastaks on Eestisse õppima tulnud ka mitmeid vahetusõpilasi kõikvõimalikest erinevatest riikidest. Saage tuttavaks Luis Felipe Bueno Carreira’ga (16) Brasiiliast. Noormees õpib Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis.

Miks otsustasid tulla vahe-tusõpilaseks just Eestisse?Mul oli valida nelja võimaluse vahel: USA, Tai, Eesti ja veel ühe, mille nime ma ei mäleta. Üks mu sõber oli vahetusõpilane Soomes. Ta ütles, et see oli kena koht ning kuna Eesti asub Soome lähedal, siis ilmselt on ka Eestis ilus. Ta soovitas mul Eestisse tulla.Milline oli esmamulje Eestist?Kohe esimesel õhtul viis vahetusvend mind ööklubisse, kus oli väga lahe. Eestlased on sõbralikud ja teile meeldib palju pidutseda.Mis oli Sinu Brasiilia koolis teistmoodi, kui siin Eestis?Minu klassis oli 150 õpilast. Ühes klassiruumis korraga 150 õpilast?Jah, ning õpetaja räägib mikrofoniga. Mina eelistan rohkem väiksemat klassi, sest kui sul on mingi küsimus, saab vabalt küsida ning õpetaja sulle vastata. Kui

sul on klassis aga 150 õpilast, on see paraku päris raske.

Paljudega Sa neist 150st tegelikult suhtled?Ma tean põhilisi inimesi klassist. Klassi tuumiku moodustavad umbes 70 inimest, kes omavahel aktiiv-semalt suhtlevad, ülejäänud on rohkem sellised nohik-likud. Nendega me eriti ei suhtle.

Kuidas Sa siin tundides hakkama saad?Ma käin kõigis tundides aga jah, ega ma õpetajate jutust praegu eriti aru ei saa. Matemaatika on selline aine, kus ma rohkem püüan. Tundides üritan ikkagi eesti keelt selgeks saada. Kirjutan igasuguseid lauseid üles ja nii edasi.

Stereotüüpne arvamus on, et eestlane on külma iseloomuga, mida Sina arvad?Ei, ma arvan, et see on normaalne. Te muutute avatumaks siis, kui tarbite alkoholi, aga see on ilmselt enamus inimestega nii, olenemata rahvusest.Kas koolipeal tullakse Sinuga palju rääkima ja suhtlema?Siinsed inimesed on tore-dad, ma räägin nendega palju.Kuigi teatakse, et ma suht-len inglise keeles, tullakse

ka eesti keeles rääkima. See on veider.

Milline on kõige kummalisem eesti nimi, mis sa kuulnud oled?Vastuseks saan midagi taolist nagu“jghbvke“. Murrame tükk aega pead, mis nime Felipe silmas peab, aga aru ikkagi ei saa. Selgeks saab ainult see, et tegu olevat tüdruku nimega. Nime „Getter“ pole ma ka enne kuulnud ning nimi „Margus“ on samuti natuke imelik.

Mis keeli Sinu Brasiilia koolis üldse õppida saab?Ainult portugali ehk siis emakeelt ja inglise keelt. Kui sa aga tahad õppida näiteks saksa või prantsuse või ükskõik millist muud keelt, siis selle jaoks peab eraldi keelekursustele mine-ma. Koolides neid ei õpetata.Mida Sa kindlasti oma Eestis oleku ajal tahad teha?Eesti keele selgeks saada, saunas käia ja pärast seda jääauku hüpata.

Algklassidest saati tantsuga tegelenud Mairoldit näeb üldjuhul alati särava naera-tusega, mille juurde käib ka mõõdukas kogus huumorit. Lisaks tantsusaates osalemisele on Mairold Revalia tantsukooli abitreener, teeb baaritööd, käib koolis ja elas vahepeal neli aastat Inglismaal.

Kuidas Sa üldse tantsima hakkasid? Meil tuli kooli (Tallinna Kuristiku Gümnaasium – toim.) üks tantsuõpetaja, kes pidi IV klas-sidele kuruse tegema. Alguses ma ei tahtnud minna, aga siis klassivennaga vaatasime, et kõik tüdrukud lähevad.

Mulle väga meeldis üks paralleelklassiõde, kes tantsima läks. Kui tantsupartneri valimiseks

PERSOON6

FOTO

D: E

RA

KO

GU

Mairoldi päevad on tantsuga sisustatud hommikust õhtuni

läks, ei jäänud ma ootama kuni ta minu eest ära võetakse, vaid rabasin kohe endale. Tant-sisime koos neli aastat.

Kuidas Sa „Tantsud tähedega“ saatesse sattusid?Eesti tantsijate ring on nii väike. Kõik tunnevad üksteist. Heili Klandorf, kes on Kanal 2 ava-like suhete juht ja tantsusaate konsultant, on ka Revalias treeneriks ja tema kutsus mind osa-lema. Loomulikult olin kohe nõus.

Kas varasemalt oled ise ka teleka ees tantsutähtedele kaasa elanud?Neid Eesti hooaegu olen näind väga põgusalt. Olen jälginud Inglismaa varianti ja see on minu arust kordades igavam. Eestis on asi vürtsikam ja sellel aastal on saates väga tugev seltskond - ühtegi puujalga pole.

Kuidas Sa endale Piret Järvise part-neriks said ja kas oled rahul?Ma ütlesin naljaga, et ma tahan noort part-nerit. See, et ma sain Pireti, oli kõige parem variant üldse. Mina olen 22, Piret 24 - oleme enam-vähem ühevanused. Trennid on väga lõbusad, võiks tegelikult isegi rohkem tantsida ja vähem lobiseda. Üldiselt on kõik okei.

Uus nägu tantsutähtede põrandalMairold Millert (22) on selle hooaja „Tantsud tähtedega“ saate üks uutest osalejatest. Ühtlasi üks nooremaid. Noor-mehe tantsupartneriks on MTV VJ Piret Järvis.

Piret Eeropiret@tundruudus.ee

Viljandi Spodrihallis

9. novembril kell 11 - 16

üritus on tasuta

Esinevad

Tanel Padar & The SunHu?

Eesti Kaitseväe Orkester Politseiorkester

Kaitseliidu Tartu maleva orkester Piirivalveorkester

Zetod� �

� �

Eesti Kaitsevägi, Kaitseliit, Eesti Piirivalve, Eesti Politsei ja

Päästeamet tutvustavad Teile oma varustust ja tehnikat.

Palju erinevaid ja haaravaid võistlusi.

Osalejate vahel loositakse välja

mitmesuguseid toredaid auhindu.

Milline on hetkel Su päevaplaan?Ärkan kusagil kella 8 ajal ja lähen Piretiga trenni. Meile mõlemale sobivad hommikused ajad. Trenni teeme 2-4 tundi, oleneb kuidas aega on.

Siis on mul kas muud trennid või lähen Stereosse tööle (Mairold töötab ka Lounge Stereos baarmenina – toim.). Esmaspäeviti käin Pärnus ja kolmapäeviti Rakveres trenni-dega abistamas. Iga päev on nii sisustatud, et praegusel eluperioodil magan 4-5 tundi öö jooksul.

Kas baaritöö meeldib Sulle?Baaritöö meeldib, sest siis olen kogu aeg melu keskel. Näen oma sõpru, ehk töö ja lõbu ühes-koos. Aga natukene režiimi peale hakkab see öösel töötamine küll.

Kellele Sa peale Piret Järvise veel trenne annad?Olen treeneri assistent Revalia tantsukoolis. Kui saan kooliasjad ühelepoole, kavatsen kindlasti ka tantsuõpetaja eksamid sooritada, et siis juba diplomeeritud õpetajana tegutseda. Aga teiste treenerite pilkude all annan juba päris palju trenne.

Tantsijaid on meil tantsukoolis erinevaid, 5-aasta vanusest 75-aastaseni välja.

Olid vahepeal neli aastat Inglismaal (2003 – 2007). Kuidas Sa sinna sattusid ja mida seal tegid?Pubekaeas oli mul pooleteiseaastane tantsu-paus. Viskasin kõik nurka, ei tahtnud enam tantsida.

Tahtsin väljas käia ja sõpradega koos olla. Kui uuesti tantsima hakkasin ja meistrivõistlustel n-ö põrusin, kutsus treener mind Inglismaale. Tal oli mulle seal üks partner pakkuda. Mõtle-sin, et kui võimalus on, siis miks mitte.

Kahe nädala pärast oli minek. Kaks aastat tantsisin ühe partneriga Bournemouthis ja kaks aastat teise partneriga Manchesteris. Mõle-maga tulin nii Inglismaa kui ka Briti meistriks.

Kuidas vanemad Inglismaale minekusse suhtusid?Vanematelt ma otseselt ei küsinud, et kas ma võin minna. Olin otsustanud ega konkreetselt luba küsinud, pigem arvamust. Ja isa ütleb alati konkreetselt, et sinu elu, tee mis tahad. Ka

ema toetas mu otsust. Kool ja haridus ei jookse eest ära. Nüüd on lihtsalt natuke keerulisem kui tavaliselt.

Sa olid siis X klassis. Kuidas kooliga asjad jäid?Koolis sai räägitud, et saan kaugõppes asjad ära teha... interneti teel ja suvetöödega. Aga see ei istunud mulle ja kõik jäi pooleli.

Ma olen rohkem selline õpilane, kes käib tunnis, kuulab ja jätab meelde. Ma ei ole iseõppija. Ma ei suuda süveneda, kui ma istun kodus üksi raamatu taga.

Sul on nüüd keskkooli lõpetamine käsil. Kuidas koolis läheb?Kooli, Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiu-misse, läksin just oktoobri alguses. Hindeid pole veel saanud. Aga 4,5 aastat pole koolis käinud ja matemaatikavalemid kohe esimese hooga meelde ei tule küll.

Tahan siiski keskkooli võimalikult ruttu lõpe-tada, sest selleks, et sooritada tantsuõpetaja eksam on keskkooliharidust vaja.

Olen ka edasi õppimise peale mõelnud. Kuid mida, seda veel ei tea.

Mida Sa Inglismaal enda jaoksõppisid?Pere, sõpru ja rahulolu väärtustama. Karjäär ei ole see kõige tähtsam. Ma ei väärtusta nii palju materiaalset heaolu kuivõrd on tähtsam isiklik õnn, suhted ja lähedased.

Oled mõelnud uuesti Eestist lahkumise peale?Esialgu arvan, et jään Eestisse. Aga kunagi ei tea... Kui tahan ära, siis lähen. Ja kui ma läheks, siis ma tahaks ikkagi tantsuga tege-leda. Tõenäoliselt siis Ameerikasse või Aasi asse, kus seltskonna- ja võistlustantsukultuur on alles arenemisjärgus.

Kuidas Sul õrnema soo esindajatega läheb?Naiste jaoks pole praegu aega. Aga mulle meeldivad sellised... inglise keeles on väljend outgoing. Eesti keeles siis „väljaminejad“, kel-lega ei hakka igav, kellega saab nalja, kuid saab ka tõsistel teemadel rääkida.

Tüdruk tantsuga kindlasti tegelema ei pea aga võiks olla natukene sportlikum küll.

7VABA AEG

Õhtupoolikul, mil Normaniga kokku saama peame , sajab nagu oavarrest. Toimetusest leitud lauamängud kaenlas, sammun Tallinna vanalinna pubisse Hell Hunt. Samal ajal püüan meenutada, millal ma viimati lauamängu mängisin. Algklassidest meenub häguselt mingi täringuveeretamise mäng, aga täpset aega ega mängu nime ei suuda ajurakud generee-rida.

K o h a l e jõudes ootab mind lõbu-salt naeratav N o r m a n , kes teatab, et tellis en-dale juba pastat. „Ma olen täielik pa s ta f r i i k . Ainult seda s ö ö k s k i , “ t e a t a b n o o r m e e s . Tellin siis samuti keha-kinnituseks seda Itaalia rooga.

Normanil on lisaks kooliskäimisele (Gustav Adolfi 11. klass – toim.) käsil veel WAF laulu-koolis õppimine ja esinemised. „Aeg-ajalt käin jõusaalis ka,“ lisab Norman.

Let’s go!Aga ega siis midagi. Kolmest kaasavõetud mängust, „Joonista & arva“, „Mexican Train“ ja „Pentago“, otsustame viimase kasuks. Eemaldame karbilt kaane ja uurime mängu koostisosi – valged ja mustad kuulid ning

FOTO

D: P

IRE

T EE

RO

Norman (vasakul) ja Jaan pidasid maha tasavägise lauamängumatši

punane plastmassist alus. Loeme juhendit. Nagu alati, on juhend keerulisem kui mäng ise. Siiski suudame kahepeale selgeks saada, et võidab see, kes viis enda kuuli ritta saab ning pärast igat käiku tuleb alust ükskõik mis suunas 90 kraadi keerata.

Ja hakkamegi pihta. Lepime kokku, et män-gime kolm mängu. „Kumb sa olla tahad, must või valge?“ küsin vastaselt. Norman valib mus-tad kuulid. Oleme teinud kõigest kaks käiku, kui Norman juba uurib, et kas mul on stratee-gia ka välja mõeldud. Minul pole, selgub, et tal endal ka mitte. Laomegi siis kordamööda alusele oma kuule, keerutame alust ja proo-vime enda rea täis saada. Alguses mõttetuna tundunud aluste keeramine mänguväljakul on nüüd hea abimees takistamaks vastasel võitu võtmast.

Minu tähelepanu hajudes annan Nor-manile hea võ imaluse m u s t a d e kuulide rida täis saada ja Super-staari fina-list võtab e s i m e s e võidu. Seis on 1:0

T e i s t mängu alus-tan agres-siivselt ja ka p laan iga . Ma vajan

võitu! Kuigi Norman üritab mu käike murda, olen eelisseisus seekord mina ja esimese viie minutiga saan kerglevate keerutuste ja kuulide paigutamisega oma rea täis ning võtan võidu. Viigistan seisu 1:1.

Nüüd ongi kord kolmandaks mänguks, et saaks selgeks, kas võitja on Superstaari Nor-man või tundRuudus reporter.

Oleme mõlemad juba viis käiku teinud, kuid kaalukauss pole veel kummagi poolel. Avastan käigu, millega arvan, et teen Normanile lõd-valt tuule alla. Üritan hoida võimalikult külma

Mõõduvõtt laua tagatundRuudus istus maha Superstaari finaalist tuntuks saanud Norman Salumäega, et pidada maha üks mehine laua-mänguvõitlus

Jaan Kontkartundruudus@tundruudus.ee

nägu ja ootan oma korda kuuli lauale tõsta.

Otsustav hetkKuid Norman jõuab minust ette ja saab lihtsa lauakeerutusega ise viis kuuli ritta. Võitja on selgunud. Arutame veel põgusalt võidutaktikat ja leiame, et kui kolm oma kuuli ühel mänguväl-jakul ritta saada, siis tõenäoliselt ongi juba võit

taskus. Norman võidab kokkuvõttes 2:1„Muidu ma lauamängudega suur sõber

pole, ent seda isegi mängiks veel,“ arvab Nor-man.

Karikat mul vastasele kaasa pole võetud, kuid surume sõbralikult kätt ning teeme võidu-foto. Hiljem koduteel meenub, et oleks võinud autogrammi ka küsida.

Põnevaid lauamänge, mida vihmastel õhtutel kodus mängida

Mexican TrainÜks maailma populaarseimaid doomino-mänge. Iga mängija laob oma doominorivi, mida kutsutakse rongiks, või paneb klotsi ühisesse rivvi, mida nimetatakse Mehhiko rongiks.Eesmärk on saada esimesena oma klotsi-dest lahti ja hoida oma rong lõpuni liiku-mises. Mängu käigus tuleb rongile erinevaid takistusi, mis toovad mängu põnevust.

Joonista & arvaTegemist on Aliasega sama tüüpi mänguga, ainult seletamise asemel tuleb joonistada. Mängukaartidel on 18 000 sõnalist üles-annet, mida mängija joonistades püüab väljendada. Vastavalt täringu näidule liigutatakse mängunuppu, mis näitab joonis-tamise teema. Liivakell annab aja, mille jooksul mängija joonistab etteantud teemal, teised mängijad püüavad sel ajal arvata, mida pilt kujutab.

Anna oma hinnang mängule!Kirjuta, mida arvad Sina toodud kolmest lauamängust ning millist tahaksid endale võita. Kõigi kirjutajate vahel loosime välja kolm Tactic’u lauamängu. Vastus saada 28. oktoobriks aadressile info@tundruudus.ee. Lisa ka oma kontaktandmed.

Pärast mängu suruti kätt ja mindi sõbralikult lahku

KOOLIVAHEAEG814ndast 28ndasse Tallinna ÜlikoolLähed 24. oktoobril Tallinna Ülikooli avatud uste päevale tarkust koguma.Hüppad kergel sammul kaks sammu ülespoole.

38. pesa RevalSportLäksid trenni head emotsiooni saama, jääd lõõgastudes 1 ringi vahele.

21st 36ndasse BoostjuicebarSaid smuutit juues super energia, liigu 3 sammu edasi!Boost Juice täringu mängTunned, et täna veab?Tule mängi õnnega ja tee meile ära !Kui veeretad rohkem kui meie saad 50% alla oma mahlalt ja smuutilt.Pakkumine kehtib esmaspäevast reedeni kl 10.00-12.00, 20 okt kuni 02 nov 2008 Boost Juice baaridesKristiines ja Rotermannis. www.boostjuicebars.ee

46ndast 25ndasse Metro Squash Lõid pallist mööda, teise mängija serv, kukud kolme astme võrra alla.Vaheajal vormi!Koolivaheaja eripakkumine Metro Squashis! Terve nädal trenni vaid 100.- krooni! Noortetreeningud iga päev 14.00 kuni 17.00. Kuu trenn vaid 450.- Info 6556392 AsumeTondi 17Tallinnas www.metrosquash.ee

45ndast 31sse DesknoteLähed Desknote’i uut vinget arvutit ostma.Kõige vingemad sülekad Desknotest!Tule tšeki järgi Tallinnas,Tartus ja Pärnus.www.desknote.ee

42st 15ndasse SA Archimedes Võtad aja maha ja lähed välismaale keelt õppima, hüppad kolm astet allapoole.Osale noorte leiutajate konkurssil „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks”Tähtaeg: 31. oktoober 2008Auhinnafond: 150 000 krooniLisainfo: www.archimedes.ee/teadpop

6ndast 23ndasse Tartu Tervishoiu KõrgkoolTule töövarjuks haiglatesse, astu kolm sammu üles.Kontaktid: www.nooruse.ee www.nooruse.ee 7381642, Ruth Pihle

35ndast pesast 4ndasse EstoniaMine Estonia teatri kassasse. Kui oled väike teatrisõber, osta pilet etendusele „Pipi!Nuki!Puhh!“ 25.10 või 2.11. Suurematele teatrisõpradelesoovitame etendusi „Tosca“ 25.10, „Wallenberg“ 30. ja 31.10“ ning „Romeo ja Julia“ 1.11.

17. pesa CinamonKäisite sõpradega kinokeskuses CINAMON vaatamas filmi Max Payne ja jäite pärast seda CINAMON Playzone mängudesaalis mängima. Jääd ringi vahele.

27ndast pesast 44ndasse Microsoft OfficeVäga hea! Said uue Office 2007-ga vaheajaks jäetud kodutöö palju kiiremini tehtud ja saad kolm sammu üles minna.

24. pesa NO99Jääd teatrisse etendust nautima ja jääd ühe ringi vahele.28.,29. ja 30.oktoobril on teatris N099 etendus Kommunisti surm.

18ndast pesast 32se RajaleidjaVõtsid osa Rajaleidja nännipäevast ning võitsid meeleolukaid auhindu – hüppad rõõmust kaks sammu ülespoole!www.rajaleidja.ee/noor Tulevik on minu enda teha!

34ndast 48ndasse RMKSaad RMK looduskeskusest endale kaardi ja lähed mööda õpperada kaks sammu ülespoole.Vaata lisa www.rmk.ee/metsapuhkus ja leia üles lähim looduskeskus.

1 2 3 4 5 6 7

810 9111213

1615 17 18 19 20 21

2224 2325262728

29 30 3231 33 34 35

373839404142

43 45 46 47 48 49

Euroopa Liit

14

ABC

I

D̊EFGH

36

TERE !

44

∑

FINIŠ

START

LEGEND

1 24

3

56

MÄNGUNUPUD MÄNGUNUPUD

TÄRING

MÄNGUNUPUD MÄNGUNUPUD

KOOLIVAHEAEG 914ndast 28ndasse Tallinna ÜlikoolLähed 24. oktoobril Tallinna Ülikooli avatud uste päevale tarkust koguma.Hüppad kergel sammul kaks sammu ülespoole.

38. pesa RevalSportLäksid trenni head emotsiooni saama, jääd lõõgastudes 1 ringi vahele.

21st 36ndasse BoostjuicebarSaid smuutit juues super energia, liigu 3 sammu edasi!Boost Juice täringu mängTunned, et täna veab?Tule mängi õnnega ja tee meile ära !Kui veeretad rohkem kui meie saad 50% alla oma mahlalt ja smuutilt.Pakkumine kehtib esmaspäevast reedeni kl 10.00-12.00, 20 okt kuni 02 nov 2008 Boost Juice baaridesKristiines ja Rotermannis. www.boostjuicebars.ee

46ndast 25ndasse Metro Squash Lõid pallist mööda, teise mängija serv, kukud kolme astme võrra alla.Vaheajal vormi!Koolivaheaja eripakkumine Metro Squashis! Terve nädal trenni vaid 100.- krooni! Noortetreeningud iga päev 14.00 kuni 17.00. Kuu trenn vaid 450.- Info 6556392 AsumeTondi 17Tallinnas www.metrosquash.ee

45ndast 31sse DesknoteLähed Desknote’i uut vinget arvutit ostma.Kõige vingemad sülekad Desknotest!Tule tšeki järgi Tallinnas,Tartus ja Pärnus.www.desknote.ee

42st 15ndasse SA Archimedes Võtad aja maha ja lähed välismaale keelt õppima, hüppad kolm astet allapoole.Osale noorte leiutajate konkurssil „Pisiasjad, mis muudavad elu paremaks”Tähtaeg: 31. oktoober 2008Auhinnafond: 150 000 krooniLisainfo: www.archimedes.ee/teadpop

6ndast 23ndasse Tartu Tervishoiu KõrgkoolTule töövarjuks haiglatesse, astu kolm sammu üles.Kontaktid: www.nooruse.ee www.nooruse.ee 7381642, Ruth Pihle

35ndast pesast 4ndasse EstoniaMine Estonia teatri kassasse. Kui oled väike teatrisõber, osta pilet etendusele „Pipi!Nuki!Puhh!“ 25.10 või 2.11. Suurematele teatrisõpradelesoovitame etendusi „Tosca“ 25.10, „Wallenberg“ 30. ja 31.10“ ning „Romeo ja Julia“ 1.11.

17. pesa CinamonKäisite sõpradega kinokeskuses CINAMON vaatamas filmi Max Payne ja jäite pärast seda CINAMON Playzone mängudesaalis mängima. Jääd ringi vahele.

27ndast pesast 44ndasse Microsoft OfficeVäga hea! Said uue Office 2007-ga vaheajaks jäetud kodutöö palju kiiremini tehtud ja saad kolm sammu üles minna.

24. pesa NO99Jääd teatrisse etendust nautima ja jääd ühe ringi vahele.28.,29. ja 30.oktoobril on teatris N099 etendus Kommunisti surm.

18ndast pesast 32se RajaleidjaVõtsid osa Rajaleidja nännipäevast ning võitsid meeleolukaid auhindu – hüppad rõõmust kaks sammu ülespoole!www.rajaleidja.ee/noor Tulevik on minu enda teha!

34ndast 48ndasse RMKSaad RMK looduskeskusest endale kaardi ja lähed mööda õpperada kaks sammu ülespoole.Vaata lisa www.rmk.ee/metsapuhkus ja leia üles lähim looduskeskus.

1 2 3 4 5 6 7

810 9111213

1615 17 18 19 20 21

2224 2325262728

29 30 3231 33 34 35

373839404142

43 45 46 47 48 49

Euroopa Liit

14

ABC

I

D̊EFGH

36

TERE !

44

∑

FINIŠ

START

LEGEND

1 24

3

56

MÄNGUNUPUD MÄNGUNUPUD

TÄRING

MÄNGUNUPUD MÄNGUNUPUD

TOIMUMAS10

Kasutatud riiete müügiga tuntud ülemaailmne organisatsioon Humana viib Aafrikas läbi projek-te, milles saavad osaleda ka Eesti noored.

projekte,“ selgitas Humana Eesti esinduse info-juht Mari-Helene Kaber.

Projektide eesmärk on Aafrika õpetajatele koole ehitada ja neid ka käigus hoida. „Sel-leks, et 20-30 sealset õpilast saaks elada, süüa ning õppida. Õpetajatele palka maksta,“ selgitas Mari-Helene Kaber heategevuse ees-märki. Vabatahtlikuna saab näiteks Mosam-biigis, Malawis või Zambias lisaks koolide ehitamisele ka tänavalapsi ja orbusid aidata, teha HIV’i ennetustööd ja lasteabistamispro-jektide juures teavitustööd. Grupi suurus sõltub otseselt projektist. Harilikult on Kaberi sõnul ühes grupis 5 – 20 inimest.

Kuidas saada vabatahtlikuks?Projektiga liitudes peab vanust olema vähe-malt 17,5 aastat, kuid ülemist vanusepiiri pole. Mari-Helene sõnul on vabatahtlikud siiski valdavadlt keskkooli lõpetanud noored.

Vabatahtlikuks minnes ei ole vaja mingit eriharidust ega spetsiaalselt ettevalmistust, selle saab projekti käigus. Et aga Aafrikasse heategusid tegema minna, tuleb enne läbida 6-kuuline koolitus Euroopa vabatahtlikke välja õpetavas koolis. Sellised koolid on Taanis, Ing- lismaal ja Norras.

„Vajadusel õpitakse keeli. Näiteks Mosam-biigis on riigikeeleks portugali keel,“ rääkis

„Kasutatud riided on meie vahend heate-gevusega tegelemiseks. Kogume Euroopas riided kokku, mingi osa müüme maha, mingi osa annetame Aafrikasse, raha eest teeme

Mari-Helene.Kuna kool on tasuline, saavad noored

selleks raha teenida kõigepealt neli kuud Inglismaal vabatahtlikuna kasutatud riideid kogudes ning seejärel koolis õppida. Seejärel pool aastat Aafrikas töötada, kus elamine ja toit on tagatud.

30. oktoobril toimub Tallinnas Noortekoh-vikus (Pärnu mnt 9) Humana infopäev. Täpsem informatsioon www.humanae.ee

FOTO

: PIR

ET E

ER

O

Humana infojuht Mari-Helene Kaber osutab kaardil Mosambiigile

Kasutatud riided viivad Aafrikasse koole ehitama

(raha kogumiseks võib 4 kuud Inglis-maal töötada)6 kuud Euroopas koolis vabatahtliku tööks õppimine (Taani, Norra, Inglis-maa)6 kuud Aafrikas vabatahtlikutööd tegemist 2 kuud Euroopas jätkukursust

Aafrikasse vabatahtlikuks:

Põhja-Eesti Regionaal-haigla verekeskus ootab X-XII klasside ja kutse-kooli õpilasi kirjutama esseesid doonorluse tee-mal. Võistlustöö maksi-maalseks pikkuseks on 2 lehekülge.

Üldvõitjale on peaauhinnaks sülearvuti. Lisaks jagatakse auhinnad ka esikolmikule, antakse üle lohutusauhinnad, tänukirjad ja eripree-miad.

Soovituslikud teemad on:1. Andmine on rõõm2. Suurim kink – elu3. Võid anda võimaluse näha uut päeva ka kellelegi teisele4. Doonorid – igapäevased kangelased5. Ka doonor on riigikaitsja*Iga õpilane võib pealkirjastada töö ka ise.

Töö tuleb esitada oma emakeele õpetajale ning igast klassist valib õpetaja välja 1 – 3 es-seed, mis saadetakse edasi võistlusele.

Esseed tuleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele esitada hiljemalt 15. detsembril.

Osale koolidevahelisel esseekonkursil “Doonor on elupäästja”

Teravat sulge kõigile kirjutajatele!Täpsem informatsioon: www.verekeskus.ee (TR)

FOTO

: PÕ

HJA

-EE

STI R

EG

ION

AA

LHA

IGLA

Ka olümpiavõitja Erki Nool on veredoonor

SA Innove Karjäärinõusta-mise Teabekeskus kuulu-tab välja järjekordse noorte kirjandivõistluse teemal: „Tulevik ja kar-jäär“.

Kuuendat korda toimuvast konkursist on oodatud osa võtma kõik gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õpilased ning 2007/2008. õ.-a. kooli lõpetanud noored.

Võistlustöö täpsema pealkirja saab autor sõnastada vabal valikul või valida Euroopa Sotsiaalfondi toetatud kirjandivõistluse kodu-leheküljelt aadressil: www.rajaleidja.ee/kirjand, samast saab täpsemalt lugeda ka võistluse tingimustest.

Võistlustööks sobib arutlev kirjand, kuid

Korraldajate eesmärk on suunata noorte tähelepanu oma elutee planeerimise olulisu-sele tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Kirjuta kirjand oma tulevikustvälistatud pole ka muus vormis proosakirju-tised.

Hinnatakse eelkõige kirjandi sisukust, loogilist arutluskäiku, isikupärast lähenemist ja ladusat keelekasutust, samuti võimet oma ideid selgelt ning veenvalt esitada. Võistlustöö tuleb esitada eesti keeles. Kirjandivõistluse žüriisse kuuluvad Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed.

Tööde esitamise lõpptähtaeg on 9. no-vember 2008. (TR)

11

SPORT12

Parkour: jõud ja adrenaliin müüridel turnimisestSee tehnika nõuab head kehavalitsemist. Jõul on veidi väiksem roll. Arendab kätejõudu, sest tõmbehetkel on just käsi vaja rakendada.

tundRuudus ühines ühel kenal õhtupoolikul Tartu Tamme gümnaasiumi 10. klassi õpilase Reimo Kivisega ning koos parkouriti otse Tartu kesklinnas.

Reimo ise on väga aktiivne. Lisaks parkou-rile tegeleb ta akrobaatikaga ning mängib vahetevahel kitarrigi. Parkouri nägi ta es-imest korda videotest ning tärganud huvi kas-vas harrastuseks 2006. aasta suvel. Hetkel parkourib Reimo kahe seltskonnaga. Ühe sõbraga tehakse aktiivselt trenni, teise pundiga aetakse rohkem juttu ning karatakse vahepeal niisama. Reimo sõnul peaks trenni tegema ülepäeviti, kuid viimasel ajal on ta ise parkourinud paar korda nädalas.

Üle müüri nagu sulgVähene treening poisi liigutustest küll silma ei hakka. Esimese tehnikana (Reimo teeb kiiresti selgeks, et parkouris pole trikke, vaid tehnikad) hüppab ta sulgkergelt üle kahe müüri, mis on pea pooleteise meetri kõrgused.

Külmalt palju karata ei saa. Mõjub rand metele. Reimo räägib, et soojendus on sellel alal vahest tähtsaimgi kui teistel spordialadel.

Võimudele ja korrakaitsjatele pole linna pildis turnijad silma hakanud. Reimole meenub, et vaid korra on korrakaitsjad tulnud trenni lisi laiali ajama, kuid asja selgitades jõuti siiski sõbraliku kokkuleppeni. Reimo sõnul on põhiprobleem selles, et turnivaid parkourijaid

peetakse tavalisteks huligaanideks.

Kes treenimise, kes oma lõbuksTegelikult jagunevad parkourijad Reimo sõnul kaheks: need, kes ennast arendada tahavad ning need, kes tahavad lihtsalt lahedad olla ning naisi sebida. Küsimuse peale, et kummasse kategooriasse Reimo ennast paigutab, kõlab naer ning kindel vastus, et ikka treenimise gruppi. Siiski on Reimo pidanud sõpradest hu-vilistele ka väikseid etteasteid tegema. Peami-selt tahetakse tema sõnul näha saltosid.

Ka meie treeningu tehnikad lähevad järjest keerulisemaks. Nagu tilluke ämblik ronib Reimo seina kiviseina mööda üles, kuid su-gugi mitte selleks, et Charlotte’i kombel võrku kududa. Kõrgemale jõudes teeb ta hüppe ning ongi järsku hoopis kiviseina vastas seisval kivimüüril.

Reporteri treenimata silm ei mõistagi Reimo liigutuste kaskaadi osadeks lahti harutada. Alles hiljem fotode pealt saab täpsemalt aru, kus see käsi või jalg teatud hetkel ikka oli.

Reimo pakub mõnede tehnikatega siin-kirjutajale ning möödakõndijatele veel veidi silmailu ning ongi reporteri kord alaga tutvuks teha. Soojendusharjutusena pakub Reimo välja midagi esmapilgul ülilihtsat. Paigalthüppega tuleb saada tollesama müürikese peale, kust Reimo enne kerge vaevaga üle lendas.

Katkine põlv ja muhkSee polegi nii kerge, kui tundub. Tööle hakkab alalhoiuinstinkt ja kuigi hüppevõime isegi lubaks Reimo ettenäidatuga hakkama saada, tõrguvad jalad nii kõrgele tõusmast. Reimo julgustamisel saan endast lõpuks võitu ning sooritan hüppe. Poolel teel sihtmärgini taipan siiski, et roomajad pole loodud lendama ja löön sääred vastu müüriäärt päris korralikult

Parkour on vahva sport-lik harrastus, mis seisneb kiires takistuste ületamises, ronimises ning liikumises mistahes maastikul.

Taavi Libesport@tundruudus.ee

Parkouri

tehnikate

ABC

Tehnika nimetus on tic tac. Ühe jalaga tuleb seinast tõugata ning maanduda mingi objekti peale. See tehnika tahab lihtsalt palju harjutamist.

1 12 2

3

SPORT

Parkour: jõud ja adrenaliin müüridel turnimisest

13

FOTO

D: K

AR

L HA

LJAS

ME

TS

Dr Ruta Kruuda fond kuulutab välja esseekonkursi4-12 klassi õpilastele.

SA Dr Ruta Kruuda fond on asutatud mälestamaks meditsiinidoktorRuta Kruudat ning tema panust Eesti rahvatervise arengusse.

Heategevuslik fond, mille rajamisel on toeks olnud Ruta Kruudalähedased, tuttavad ja kolleegid, põhineb vabatahtlikel annetustel ja

toetab rahvatervise edendamist Eestis.Fond annab välja Ruta Kruuda nimelisi stipendiumeid, korraldab

mälestusloenguid ja teavitusüritusi erinevatel rahvatervisega seotud teemadel.

Esseekonkursi teemad haakuvad fondi 2008. aasta põhiteemaga,milleks on „Alkoholitarbimise mõju Eesti ühiskonnale - kas vajame uut

lähenemist?“

Esseekonkursi eesmärk on innustada noori mõtlema ja kirjutamatänapäeva Eesti ühiskonda teravalt puudutaval teemal ning anda ideid

olukorra muutmiseks.

Osalema ootame kõiki aktiivseid noori, kes tunnevad huvi ühiskonnas toimuva vastu ning kellel on julgeid ja uuenduslikke ideid tervisliku elu

ja tuleviku kujundamiseks. Konkursi tulemusel antakse välja esseede kogumik, kuhu koondatakse kõik parimad esseed.

Teemad10-12 klassKuidas vähendada alkoholitarbimist? Mida saab teha riik, mida inimesed ise?Piirid meie ümber ja meie sees – kuidas seada piir alkoholile? Tervislikkus on trend – ise valin ja ise vastutanEla kiirelt, sure noorelt„Elu on mäng. Mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt“ (Salinger,Kuristik rukkis.)„Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub“ (Mati Unt)

4-9 klassMina, sõbrad, koolikaaslased ja alkohol?Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida?Õnnelik perekond- kas alkohol mõjutab seda?Eesti rahva mure – liiga palju alkoholi tarbimist.Mida ma ise teha saan, et elaksin kaua ja õnnelikult?

Osavõtutingimused*Osalema on oodatud kõik 4.-12. klassi õpilased/noored*Töid hinnatakse kolmes vanusegrupis: 4-6 klass, 7-9 klass, 10-12 klass*Essee pikkus kuni kaks A4, soovitav font Times New Roman 12, reavahe 1.5*Osavõtja annab loa avaldada oma töö konkursi tulemusel väljaantavasesseede kogumikus*Essee lõppu palume märkida autori ees- ja perekonnanime, address,kool ja telefon*Essee saata koos vajaliku infoga hiljemalt 1. detsembrikse-postil info@rutakruudafond.ee või posti teel aadressile Tornimäe 5 Tallinn 10145

Fondi nõukogu valib igast vanusegrupist 3 parimat ja premeerib neid auhindadega.Peaauhindadeks on 3 Apple Mac’i sülearvutit ja 3 moodsat I-phone mobiiltelefoni.Konkursi tulemused ja auhindade saajad tehakse teatavaks15. detsembril 2008 Ruta Kruuda fondi kodulehel.Auhinnasaajatega võetakse ühendust.

Täiendav infoe-postil info@rutakruudafond.eeTelefonil 688 6603

ära. Vigastuste saldo: poole tunniga marraskil põlv ning muhk säärel, mis veel nädalapäevad ennast tunda annab. Pole paha!

Reimo ise on pääsenud küllaltki terve nahaga. Ta on kaks korda jala katki kukkunud ning saanud väiksemaid marrastusi. Pikemaid vigastuspause pole siiski ette tulnud.

Hüpete vahel juttu puhudes mainib Reimo, et Eestis hakkab parkour vaikselt välja sure-ma. Näiteks toob parkourijate seas tavalised ühistreeningud. 2006. aasta suvel Tallinnas toimunud treeningul osales 98 inimest. Viimasel treeningul Tartus oli vaid 30 kaasalööjat.

Toonust saab terve kehaReimo loodab siiski, et ajapikku tuleb alale

populaarsust uuesti juurde. Koormus on iga-tahes võimas. Reimo sõnul kestab korralik trenn poolteist tundi ning saadav koormus on tõeliselt suur ning jaotub kehale küllaltki ühtlaselt. Töös on nii jalad kui käed. Reimo sõnu kinnitab ka siinkirjutaja, kelle käed isegi veerandtunnise madistamise peale järgmisel hommikul mõnu-salt tunda andsid. Kellele parkourimine huvi pakub, sellel soovitab Reimo foorumite kaudu ala harrastajatega ühendust võtta. Ise videote järgi pusida pole mõtet. Tehnikaid on niimoodi raske omandada ning vigastuste oht suurem. Tartu noored võivad julgelt ka Reimo üles ot-sida. Kui kesklinnas jalutades üht suusamüt-siga poissi müüridel turnimas näete, astuge aga ligi!

See on üks põhitehnikaid ehk cat leap. Ühel seinal rippudes tuleb hüpata teisele seinale. Kindlasti läheb vaja käte plahvatusliku jõudu, sest tuleb ennast seinast üles tõmmata. Tehnilise poole pealt on keeruline ka see, et jalaga tuleb seinale astuda ning siis end üles tõugata.

Selle tehnika puhul on palju julgust vaja. Kätes peab ka jõudu olema, sest mitte mingil juhul ei tohi käsi lõdvaks lasta. Selle tehnikani jõudsin ma sel suvel, sest ma tahtsin olla täiesti kindel, et ma hakkama saan.

1

2

3

??

?

?

?

??

?

??

?Selles rubriigis avaldavad Rahvus-

raamatukogu infospetsialistid, kuidas nemad küsimusi lahendavad. Selleks:

- saada näiteks koolitööd puudutav küsimus aadressilt https://www.nlib.ee/823 ja lisa märgusõna TUNDRUUDUS

- sulle vastatakse jäetud kontaktandme-tel

- kõige põnevam otsingukäik avalda-takse järgmises lehes

- avaldatud küsimuse esitaja võidab RRi auhinna!

Näiteks küsiti hiljuti: „Tegin kunagi koopia Heino Gustavsoni artiklist „Leib – võimu, väärikuse ja rikkuse mõõdupuu”. Nüüd on vaja viidata allikale, kus artikkel ilmus, kuid ei leia seda enam kuidagi üles. Kas saate aidata?”

Teatmesaali konsultant kasutas andme-baasi ISE (http://ise.nlib.ee/) allandmebaasi Varia kompleksotsingut, kuhu sisestas artikli autori nime ja artikli pealkirja. Vastus: Gustav-son, Heino. Leib - võimu, väärikuse ja rikkuse mõõdupuu. // Toiduäri. - (1998), nr. 5 - Lk. 49.

TOIMUMAS14Võimatu on puudutada keelega

omaenese küünarnukki.

35% inimestest, kes otsivad ajalehe vahendusel paarilist, on juba abielus.

Ainult üks inimene kahest miljard-ist elab vähemalt 116 aastaseks.

Lehm on võimeline minema trepist üles, aga alla tulla on tal võimatu.

Naised pilgutavad silmi peaaegu kaks korda rohkem kui mehed.

90% New York’i taksojuhtidest on äsja USA’sse saabunud immi-grandid.

Elevant on ainus loom, kes ei suuda hüpata.

Keskmiselt sööb inimene oma elu jooksul juhuslikult ära 70 putukat.

Kasutud faktid

“Okei, lapsed, tund on läbi! Mul on vaja puhvi narkosaia ostma minna.”

“See Mona Lisa naeratus sind kontrolltöö ajal ei päästa.”

“Ole vait või muidu ma küüditan su klassist välja.”

“Liis, 0.7 punkti selle tatrapudru eest, mis sa tahvlile tegid.”

“Ma olen su verbaalse kõhu-lahtisuse jutust väsinud.’’

“Pane silmad kinni, ma tahan sind tutistada.”

“Suurepärane vastus, aga ma pean sulle siiski kolme panema. Istu.”

“Kes veel aru ei saanud, siis tund on alanud. Lõpetame selle loomaaia mängimise ära nüüd.”

Pedagoogidepaugutused

Mitte, et Sa ei võiks hüüda – „Kõrgkoolis ja õnnelik?!“, sest 23. oktoobril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuval konverentsil saab aimu sellest, miks näiteks Sinu paljastav suvelook vastuvõtuvestluse komisjoni nina kirtsutama paneb või miks sinu cool enesekirjeldus komis-jonile hiina keelena tundub. :)

Kuidas CV-d koostades tuua esile oma parem mina ja vastuvõtuvestlusel käituda

Konverents „Tööl ja õnnelik?“

FOTO

: TSN

A

Sõbralik soovitus: kui oled leidnud vaja-liku artikli ja teinud sellest koopia, siis märgi koopia servale või tagaküljele kindlasti ka täpsed artikli ilmumisandmed: väljaande nimetus, ilmimisaasta ja ajakirja/ajalehe number. Raamatute puhul märgi kindlasti ka ilmumiskoht.

Õnne MetsEesti Rahvusraamatukogu

Oska otsida!

Saada foto oma spordipäevast!Kas Sinu koolis oli spordipäev, kus sai päris hea kõhutäie nalja? Siis läkita parimad digitaalselt jäädvustatudhetked sellest päevast tundRuudus noortelehele ja võida nänni. Saada oma pilt märgusõnaga “spordipäev” hiljemalt 26.10.2008 aadressile tundruudus@tundruudus.ee, juurde märgi oma kontaktandmed.

Parimad fotod avaldatakse 3. novembril ilmuvas spordipäeva erirubriigis.*Ära unusta, et pildi avaldamiseks on vaja küsida ka luba.

enesekindlalt ning rõhutada just seda, mida tahaksid endast kui parimast kandidaadist rääkida?

Kavas on:Kaire Kroos - kuidas ja mida kirjutada CV-sse? (Eesti Europassi Keskus) Kadri Raudsepp - kuidas end uues olukorras hästi tunda? (Tartu KHKK)

Piret Tegova - väike etiketikool (Rahvaülikool) Tatjana Oolo - pärlid ja ämbrid tööintervjuul ja vastuvõtuvestlustel (SA TÜ Kliinikum & Tartu Tervishoiu Kõrgkool)

Surfa www.nooruse.ee , astu läbi Nooruse 9 (Tartu) ja oledki teinud sammu õnnelikuma mina poole!

Kohtume Tartu Tervishoiu Kõrgkooli konve-rentsil! (TR)

Kõik robotitega workshoppima!

Rahvusvahelise robotivõistluse Robo-tex raames toimuvad robootika töötoad, kuhu oodatakse kõiki gümnasiste.

5. detsembril toimub Tallinna Tehnikaüli-kooli spordihoones Robotex .

Töötoad üritavad huvitatutele tõestada, et robootika ei ole miski ulmevaldkonda kuuluv. Robotite valmistamine on reaalne teadusharu, mida saab pärast gümnaasiumi lõpetamist õp-pida tehnilist haridust andvates kõrgkoolides.

Robotexi töötubades keskendutakse üht-moodi nii robotite monteerimisele kui ka nende

15. novembrini saab esitada nominente Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt välja kuulutatud tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“.

Tänaseks juba traditsiooniks muutunud konkursi eesmärgiks on tunnustada pealinna aktiivseid noori ja nende tegevusi toetavaid täiskasvanuid.

Kui märkad pealinnas mõnda põnevat, atraktiivset, uudset tegevust, mida korralda-vad nii noored ise kui ka erinevad eraisikud, asutused või organisatsioonid noortele, pane see hea ettevõtmine kirja ja saada Tallinna Spordi- ja Noorsooametisse.

Lisa kindlasti ka põhjendus, miks just see üritus ja tegija.

„SUURED TEOD“ ootavad tegusidTunnustusauhindade kategooriad on:

1)Tallinna noorte suured teod – kõige enam silma paistnud Tallinna tublid noored;

2)Suured teod Tallinna noortele – enim Tallinna noori toetanud inimesed, asutused või organisat-sioonid;

Nominente tunnustus-auhindadele saab esitada kuni 15. novembrini 2008 postiaadressil Tallinna Spordi- ja Noor-sooamet, Vabaduse väljak 10b, 10146 Tallinn

või elektronposti teel aadressile marko.ool@tallinnlv.ee. Täpsem informatsioon: www.tallinn.ee (otsingusse sisesta „suured teod“) (TR)

TOIMUMAS14141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414141414Kõik robotitega workshoppima!

Rahvusvahelise robotivõistluse Robo-tex raames toimuvad robootika töötoad, kuhu oodatakse kõiki gümnasiste.

5. detsembril toimub Tallinna Tehnikaüli-kooli spordihoones Robotex .

Töötoad üritavad huvitatutele tõestada, et robootika ei ole miski ulmevaldkonda kuuluv. Robotite valmistamine on reaalne teadusharu, mida saab pärast gümnaasiumi lõpetamist õp-pida tehnilist haridust andvates kõrgkoolides.

Robotexi töötubades keskendutakse üht-moodi nii robotite monteerimisele kui ka nende

programmeerimisele. Kuna eeldatakse, et töötubadesse ei registreeru kõige vilunumad robootikaspetsialistid, siis antud ürituse raames võetakse kasutusele lihtsamad programmeeri-miskeeled.

Töötubadesse registreerumiseks külastage kodulehte www.robotex.ee ning täitke ära töötubade vorm.

Kuna kohti on piiratud hulgal, siis tasub kiirustada. Registreerumine lõppeb päeval, mil ameeriklased tarbivad üüratu hulga kõrvit-said, 31. oktoobril. (TR)

MÜÜA korralik Philip-si mp3-mängija. 1 GB ruumi.Hind kokkulep-pel ja kui keegi soovib, siis helistage numbril 59043227.

15Nädala blogi: Lagle sailing team on koolinoortest koosnev 7,62 meetrise Polaris tüüpi võistlusjahi “Lagle” meeskond.Meie tegemistest saab lugeda blogist laglesailingteam.blogspot.com

PinginaabridRasmus Rajando (17) ja Evert Rööpson (17) on Hugo Treff neri kooli väga lõbusad koolivennad. Nemad juba teinekord raskena tunduvast õppetööst ennast heidutada ei lase ega end tundides igavlemas leia.

Kui kaua olete ühes pingis aega veetnud?E: „Oleme koos istunud eelmise õppeaasta algusest.“R: „See aeg on tundunud isegi pikem...“

Kuidas juhtusite kokku istuma?R: „Täiesti juhuslikult.“E: „Kuna ma alguses nii või naa kedagi ei teadnud väga, siis juhtus nii, et hakkasin suhtlema Rasmusega.“

Kas te vahepeal üksteisel üle ei viska?R: „Evert käib päris palju pinda.“E: „Ei käi!“R:“ Aga meie huumor korvab

kõik lahkhelid. Oleme kui sukk ja saabas.“

Millega te tavaliselt tunnis tegelete?E: „Olen kuku-nunnu-pai ja kuulan tunnis hoolega. Keegi peab midagi üles ka midagi märkima.“

R:“ Kuidas

kunagi. Seda juhtub harva, et mõlemad samas aines konspekti peavad.“

Kumb teist on see pai laps, korralik ja kohuse-tundlik?R: „Ilmselgelt Evert!“E: „Ega siin just palju

juhtub harva, et mõlemad juhtub harva, et mõlemad samas aines konspekti peavad.“

Kumb teist on see pai laps, korralik ja kohuse-tundlik?R: „Ilmselgelt Evert!“E: „Ega siin just palju

valikuid ei ole või mis!?“

Kas ja milliseid kommentaare või pilkeid saavad teilt õpetajad?R: „Nooremad naisõpetajad saavad pigem meelitusi ja komplimente.“ E: „Ma hindan õpetajaid, kellega saab normaalselt suhelda ja koostööd teha. Aga eks välimust annab kommenteerida ikka küll ja küll.“

Nimetage üks asi, mida tee mitte mingil juhul koos ei teeks.E: „Hmm... me ei läheks koos Treffneri ballile.“R:“ Sest sa ei taha kleiti kanda?“E: „Mh... Kleit on sinu selga alati paremini sobinud. Ma

arvan, et kutsutud ballikaaslased pettuksid väga. Eriti minu Liisu.“Eriti minu Liisu.“

Rasmus ja Evert naudivad XI klassi täiel rinnal

FOTO

D: K

AR

L HA

LJAS

ME

TS, K

ÜS

IS A

RD

O A

ED

NIK

Koostöös Saaremaa Tervisenõukoguga korral-dab Saaremaa Noorte nõustamiskeskus projekti “HIV/AIDS-kas Sina tead sellest piisavalt” raames infotunde kogu oktoobrikuu jooksul.Teemadeks:• Aidsi ja Hiv nakkuse levimise viisid• Kuidas hoiduda nakatumisest• Hiv ja Aidsi testimise ja nõustamise või-malused

Infotunnid toimuvad Saaremaa Noorte nõus-tamiskeskuses, Kauba 19, Erakliinik Hanvari majas.

Toimumise ajad:Neljapäeviti02.10.2008, kell 16,00-17,0009.10.2008, kell 16,00-17,0016.10.2008, kell 16,00-17,0023.10.2008, kell 16,00-17,0030.10.2008, kell 16,00-17,00Oodatud on kõik Saare maakonna elanikud!Infotunnid on tasuta!!!Täpsem info: tel: 45 33 380; 45 33 382; 5241751

MÜÜA korralik Philip-si mp3-mängija. 1 GB ruumi.Hind kokkulep-pel ja kui keegi soovib, siis helistage numbril 59043227.

laglesailingteam.blogspot.com

Pinginaabrid

MÜÜA korralik Philip-si mp3-mängija. 1 GB ruumi.Hind kokkulep-pel ja kui keegi soovib, siis helistage numbril

Meie tegemistest saab lugeda blogist laglesailingteam.blogspot.com

Eesti esimene hip-hopi portaal saab 7-aastaseks. Juhhei! Hurra! Palju õnne, hiphop.ee! Seda, millega idee au-torid DJ Paul Oja, DJ Quest ja DJ Criti-cal portaali sünnipäeva puhul lagedale tulevad, tšeki www.hiphop.ee ja myspace.com/illinsanitydjs.

VAHVEL16

Parim

Noortele

VahvelBl ingoföön

Mida teha?Kuhu minna?

Pinginaabrid Sport

Raadio

Tele

visioo

n

Probleem

Tunniväl inePersoon

Arvamus Uudised

Konkurss

EksperimentMän

g

Kool ielu

Vaba aeg

Kom

men

taar

Põnev

Posit i ivne

Energi l ineHaarav

MuusikaKino

Telli tundRuudus noorteleht koju!

Tel l i leht oktoobris ja saad l isaks Eesti parimale noortelehele vahva ül latuse osal iseks. Ole ki ire, sest kingituste arv on pi iratud!

Rohkem infot ja tel l imine: www.tundruudus.ee/tel l imine

Noortest

Värvige pinginaabriga kordamööda kartuleid seest ära. Kui üks kartulitest rida ükskõik mis pidi värvitud saab, tuleb see joonega maha tõmmata. Maha tõmmatud kartulid annavad igaüks ühe punkti. Võidab see, kellel mängu lõppedes rohkem punkte on.

Üks pinginaabritest valib mustad, teine valged täpid. Vaheldumisi ühendatakse omavahel enda värvi punkte. Ühendada saab ainult horison-taalselt või vertikaalselt. Ühtegi käiku ei tohi teha üle teise joone. Võidab see, kelle joon on püsivalt ühest mänguväljaku küljest teiseni.

Saada ristsõna lahendus koos oma kon-taktandmetega aadressile info@tundruudus.ee ja võida tasuta bow-lingumäng 6-le inimesele. Loosimine toimub 30.10.2008. Eelmise ristsõna lahen-dus oli: “peavad ainult õpsid kooli tulema”. Võitjaks loositi Merilin Toming.

KO

OS

TAS

: EVE

LIN JÜ

RIS

SO

N, JO

ON

ISTA

S: N

ELE

ING

LIST