RobeRt LangTallinna spordi- ja noorsooameti programmijuht

Kuuendat aastat järjest kuulutab Tallinna spordi- ja noorsooamet välja tunnustusauhindade kon-

kursi «Suured teod», kuhu oodatakse tähelepanelikke linnaelanikke ja jurii-dilisi isikuid esitama nominente kate-gooriates «Suured teod Tallinna noor-tele» ja «Tallinna noorte suured teod». Konkursi eesmärgiks on esile tõsta neid tegusid, mis on olnud sel aastal märki-misväärsed ja olulised Tallinna noorte-le ning aidanud kaasa Tallinna noor-sootöö edendamisele. Teist aastat jär-jest antakse välja eriauhind «Laste- ja noortesõbralik tegu».

Nominentide esitamiseks tuleb täi-ta Tallinna kodulehel (www.tallinn.ee/suuredteod) olev ankeet.

Koos konkursiga «Suured teod» kuulutatakse välja ka konkurss Tallin-na aasta noorsootöötaja leidmiseks. Ettepanekud aasta noorsootöötaja no-minentide kohta palume saata pos-tiaadressil Tallinna spordi- ja noorsoo-amet, Vabaduse väljak 10b, 10146 Tal-linn või elektronposti teel sportnoor-soo@tallinnlv.ee.

Valiku nominentide osas teeb ja tunnustusauhindade saajad otsustab Tallinna linna noortenõukogu. Laste- ja noortesõbraliku teo eriauhinna saa-ja otsustab laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse detsembri algu-ses toimuval pidulikul vastuvõtul.

Nominente tunnustusauhindade konkursile «Suured teod» ja aasta noor-sootöötaja tiitlile saab esitada 12. no-vembrini. Lisainformatsioon robert.lang@tallinnlv.ee või telefonil 640 4371.

20. oktoober 2010

ArvAmus

Noor ja töötu – võimatuste ja võimaluste jada[Meelika Jürisaar]Loe lk 2

Noorsootöö seAdus jA kvAliteet

Uus noorsootöö seadus – uued võimalused[Madis Lepajõe]Loe lk 3

Noortekeskused – hüppelAud ellu

0 tsooni klubid[Haide Kuivas]Loe lk 4

Noorte hääl kuuldAvAks!

Noorteprojekti saab meediasse õigeid nippe kasutades[Meelika Jürisaar]Loe lk 5

tAlliNN 2011 euroopA kultuuripeAliNN

«Eksperimenta!» – eksperiment kunstiga[Andri Maimets]Loe lk 6

Noorte tegemised

Kui maailm kutsub ja rännukirg ahvatleb[Inga Malva]Loe lk 7

Noored teevAd heAd!

Parem kodukant koos noortega[Urmo Reitav]Loe lk 8

Tallinn tunnustab suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Siia-sinna läbi linna – Jänku-Juss kutsub ohutut liiklemist õppima

Tallinna koolinoorte vaba aeg: ootused ja tegelikkus

ILona-eveLyn RannaLaTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

Kuidas võiks Tallinn olla las-te- ja noortesõbralikum? Küsimus paisati õhku ühel noorsootöö teemalisel koos-olekul, kus osalesid nii

ametnikud kui noored. Räägiti põlv-kondade koos tegutsemisest ja kui ras-ke see on, aga ka noorte mittemidagi-tegemisest ning küsiti, kas ja kui palju seda peakski taunitavaks pidama?

Tõesti – kui mu tööpäev on läbi, lä-hen ma teinekordki Viru keskusesse, võ-tan kohvikus kohvi ja kooki ning ootan sõbranna saabumist, seejärel juttu aja-des ja mööduvaid inimesi jälgides vee-dame mõnusa õhtupooliku. See on ju minu puhul aktsepteeritav, eks ole? Miks muutub see probleemiks, kui noor inimene tahab samal viisil niisama olla, lihtsalt tema ei käi tööl ning tal ei pruu-gi tagataskus olla kohvi- ja koogiraha?

Hiljuti spordi- ja noorsooameti tel-limusel valminud uuringust «Tallinna noorte osalemine noorsootöös. Koo-linoorte ja lapsevanemate arvamus» (Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Eesti Noorsoo Instituut, 2010)* selgub, et 47% Tallinna koolinoortest vanuses 11–18 aastat tegeleb regulaarselt vähe-

malt ühe tegevusega, kahe tegevusega tegeleb 28%, väiksem osa kolme ja ena-ma tegevusega ning mitte millegagi üt-leb end tegelevat 11% õpilastest.

Seega ei ole umbes kümnendik noortest organiseeritud vaba aja tege-vustega hõivatud. Suurem hulk noori avaldas arvamusi, millega nad hea mee-lega vaba aega sisustaksid, isegi kui nad praegu seda ei tee: 87% tahaks tegele-da spordiga üldises mõttes, kolmvee-rand noortest tahaks midagi õppida ja kogeda ekstreemspordi, multimeedia, kunsti ja käsitöö valdkonnas.

Kolmveerandile noortest meeldiks tegeleda ka vabatahtliku tegevusega, muusika ja tantsuga, mõttemängude-ga, noortelaagrites osalemisega, rah-vusvaheliste projektidega ja koolitus-tega, noortevahetusega. Veidi üle pool-tele noortest meeldiks õpilasmalevas ja noorteorganisatsioonis osalemine, näitlemine, tänavakunst, arvutiprog-rammid.

Väiksem osa on huvitatud noorte-raadiost, noortetelevisioonist, DJks õp-pimisest, õpilasfirmas osalemisest, noortekeskuse tegevusest, õpilasesin-duse töös kaasalöömisest. Tulemused on kirevad nagu elu ja igaühele peaks midagi sobivat leidma. Kuidas aga tege-lik seis ja soovid võrreldavad on?

Nagu öeldud, on meelistegevuseks sport ning 34% Tallinna koolinoortest väitis end regulaarselt spordiga tegele-vat. Muusika ja tants olid alad, mille-ga tahetakse tegeleda ning tõepoolest, ligi kolmandik vastanutest seda ka teeb. Samal ajal kui ekstreemspordiga, multimeediaga ja kunstiga, mille vas-tu oli valdav huvi, tegeleb ligikaudu ai-nult kümnendik õpilastest. Kas on siin vähe võimalusi või ei ole need noorte-le piisavalt atraktiivsed? Need on kind-lasti alad, millele võiks edaspidi linna noorsootöös suuremat rõhku panna.

Kool on vaba aja tegevuste pakku-jana enim nimetatud koht, kuid mõis-tetavalt on spordiklubid ja huvikoolid

samuti tegevuste pakkujana olulised. Erahuvikoolid, noortekeskused, kul-tuuri- ja vaba aja keskused on organi-seeritud ja regulaarsete tegevuste pak-kujana pildil nõrgemalt esindatud, nende puhul on teatud kindlad alad, millega esile tõustakse. 41% vastanud noortest on vähemalt korra külasta-nud linna noortekeskusi, regulaarse-maid külastajaid on viiendik.

Osalemisega seotud tegevustes osaletakse kõige vähem: 77% noortest ei ole osalenud ei noorteorganisatsioo-ni, õpilasesinduse, noortevolikogu töös ega noorteprojektides väljaspool koo-li. Samas, tuletame meelde, et ligi poo-led noored sooviksid neid tegevusi oma sõnul proovida ja teha. Teisalt, osaluskogudes saadud kogemusi hin-davad neis osalenud noored arendavu-se ja huvitavuse seisukohast kõige ma-dalamalt, ainult kolmveerand osalenu-test annab positiivse hinnangu, kõigi teiste tegevuste puhul antakse kõrge-maid hinnanguid. Kindlasti on siin kü-simise koht, miks ja mis olemasoleva-te osalusvormide juures noortele vas-tuvõetamatu on ning muidugi ei olegi see teema jällegi kõikide jaoks.

Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et noor-tel on hulganisti soove ja ootusi ning kindlasti ei olegi pakutavad võimalu-sed vaba aja sfääris nendest soovidest ja ootustest sajaprotsendiliselt lähtu-vad. Samas on meil, millest tulevikku planeerides lähtuda ja me ei peaks pel-gama noorte endi valikuid, ettepane-kuid, soove, aga ka niisama olemist ja elu jälgimist.

* Artikli aluseks olnud uuringus küsit-leti 1081 koolinoort vanuses 11–18 aastat, erinevad vanusrühmad ja lin-naosad olid proportsionaalselt esin-datud. Uuringu aitas ette valmista-da ja läbi viia Tallinna haridusamet. Uuringu esitlus korraldatakse no-vembris ning siis saab uuringuga tut-vuda ka Tallinna kodulehel.

anu LeIsneRTallinna transpordiameti projektijuht

Oktoobri kahel viimasel nädala-vahetusel õpetatakse Tallinna Artise kinos (Solarise keskuses,

Estonia pst 9 III korrusel, sissepääs välisministeeriumi poolt) lastele ohu-tut liiklemist, kinos näidatakse tasuta liiklusteemalisi multikaid ja toimub mänguline liiklusõpe koos Jänku-Jussi-ga. «Siia-sinna läbi linna» on sotsiaal-se sõnumiga hariv liikluskasvatuse pro-jekt lasteaedade ja algkoolide lastele va-nuses 5–8 aastat.

Kino on lastele huvitav koht liik-lusõppe läbiviimiseks, liiklusest rää-gitakse aktiivses ja mängulises vor-mis. Kinoekraanil linastuvad multi-kad (50 min) on õpetlikud, käsitledes erinevaid olukordi linnaliikluses. Näi-teks räägitakse helkuri kandmisest pi-medal ajal, jalakäijale olulistest liiklus-märkidest, tee ületamisest jne. Mul-tifilmide seansile järgnevad liiklustee-malised mängud Jänku-Jussi ja Lõvi Leoga kino mänguruumis.

Liikluskasvatuse eesmärgiks on ku-jundada üksteist arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning kellel on teadmised ja oskused, mis toetavad toimetulekut ja ohutust eri-nevates liiklusolukordades. Käsitletak-se liiklemist jalakäijana ning õpetatak-se juhinduma liiklusmärkidest ja foo-ridest. Samuti räägitakse lastele jätku-suutlike liikumisviiside (ühistransport, jalgsi, ratas) eelistest ning käitumiskul-tuurist ühistranspordis. Jätkusuutli-kest liikumisviisidest rääkimine on oluline, et tulevased liiklejad teeksid teadlikke valikuid liikumisviisi valimi-sel ning kujuneks harjumus kasutada ühistransporti. Autokasutusele on lin-nas mitmeid alternatiive: ühistrans-port, jalgrattad, aga ka jala käimine.

Kutsume lapsi üles enne kinno tu-lekut joonistama ja liiklusteemalist ristsõna lahendama. Oodatud on ko-dus valminud joonistused teemadel: «Bussi/trolli/trammiga on tore linnas sõita», «Kuidas ma hommikul laste-aeda/kooli lähen», «Mina kannan hel-kurit». Joonistuse eest annab Jänku-Juss kingituse ning kõik tööd ekspo-neeritakse kino fuajees näitusel.

Tasuta liiklusteemalised seansid toimuvad Artise kinos 23., 24., 30. ja 31. oktoobril, täpsem info Tallinna ja Artise kodulehel.

Projekt viiakse ellu koostöös linna-ametite (transpordiamet, haridus-amet), Põhja regionaalse maanteeame-ti, politsei, MTÜ Ohutusõpetuskeskus ning kinoga Artis. Tegevusi finantsee-rib CIVITAS MIMOSA projekt.

2009. aasta «Suurte tegude» auhin-nad. Foto: Elena Vareiko

Noor ja töötu – võimatuste ja võimaluste jada

MeeLIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Samal ajal kui majandusstatis-tika helgemaid teateid saa-dab ja keskmine tööpuudus kukesammul väheneb, ko-gub tööpuudus noorte seas

hoogu. Alles hiljuti oli Eesti noorte töö-puudus Euroopa Liidus Hispaania ja Läti järel pronksmedali vääriline, kuid sotsiaalministeeriumi viimase statisti-ka järgi saime esimeses kvartalis noor-te töötuseks 40,6 protsenti, tulles lõu-nanaabrite ees hõbemedalile.

Meenub veel teinegi statistiline hõ-bemedal, kus tšehhide järel õnnestus alkoholitarbimises teiseks platseeruda. Taas kord võib vaid häbiga peeglisse

vaadata ja tõdeda, et kääbusriigina po-le need kaks kokku liites just kõige pa-rem maine ega tulevikuväljavaade.

Kes me siis oleme? Alkoholi kuri-tarvitavad madala ettevõtlikkuse ja konkurentsivõimetute inimestega väl-jasurev ugrimugri rahvas, kelle kadu-mine ei kurvasta kedagi teist, kui vaid mõningaid meie eneste hulgast? Roo-sad prillid, mis meid Balti tiigrina ja peaaegu skandinaavlastena näitasid, on kuhugi kadunud ja sügisporised oku-laarid on asendanud teletupsumaailma reaalsusega, kus paistame üha enam arengus mahajäänud kolmanda maail-ma riigina.

Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) teatel on noorte töötus tõusnud maailmas möödunud aastal rekordili-se 81 miljonini, luues sellega võimalu-se nn kadunud põlvkonna tekkeks. Kusjuures ILO on oma raportis väit-nud, et kuigi 2011. aastal olukord töö-turul ilmselt veidi paraneb, jääb noor-tele töötamiseks siiski tunduvalt vähem võimalusi kui täiskasvanuile.

kes võtAb vAstutuse?

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on valitsusele esitanud mitu ettepanekut, kuidas noorte tööpuudusega võidelda. Juba õige pea, 25. oktoobril, toimub rii-gikogus ka noorte tööpuuduse ja tööhõi-ve teemaline arutelu, kus ENL teeb ette-panekuid probleemiga tegelemiseks.

Üheks olulisemaks sammuks on kindlasti probleemi teadvustamine ja pikaajalise plaani koostamine, milles osaleksid nii tööandjad, noorte esinda-jad, koolijuhid kui ka poliitikud. Oluli-ne on parandada karjääriõpet ja selle kättesaadavust.

Tööelu ja enesetäiendust puudutav info peab olema lihtsamini kättesaadav ja noortepärasem. Peamine on aga üheskoos teha kõik selleks, et noored ei jääks tegevusetult paremaid päevi ootama.

Oluline on võimaldada pikaaegseid praktikakohti, toetada noorte töölevõt-mist, suurendada vabatahtliku töö või-malusi Eestis ning pakkuda noortele nii maal kui linnas võimalust olla aktiivne ning kasulikke kogemusi saada.

Riigil roll on loomulikult väga suur, aga mõtlemist muutma peavad kõik – nii ettevõtjad, kooliõpetajad ja -direk-torid kui ka poliitikud ja noored. Pea-me ise andma panuse, et mitte jääda välismaale ihkavateks, väljasurevaks ja kehva konkurentsivõimega ugrilasteks. Vaja on koostööd ja ühist ettevõtlikku meelt, et mitte riskida kadunud gene-ratsiooniga, kelleks meil kõigil on oht saada, kui oleme liiga kaua tööelust ee-mal.

Fakt on see, et pikaaegne tegevuse-ta olnud generatsioon ei suuda tagada heaolu ja ka suur väljaränne teistesse Euroopa Liidu riikidesse võib olla üks probleemi ignoreerimise tagajärgi. Il-

ma noorte teotahteliste kodaniketa po-le aga lootustki tulevikuks, mida me te-gelikult näha tahame.

muutus AlgAb siNust!

Kas tunneli lõpus paistab üldse valgust? Nagu ikka, tuleb appi vana tuntud (kui-gi pisut klišeelik) tõde – maailma muutmist alusta iseendast. Mõned või-malused iseenda tuleviku kindlustami-seks on näiteks järgmised:

1. Otsi koolitusi ja täienduskursusi! Erinevaid võimalusi pakuvad näiteks programm «Euroopa noored», Eesti Noorteühenduste Liit, Rajaleidja por-taal, töötukassa, «SINA» programm jne.

2. Ole ühiskondlikult aktiivne! Hak-ka vabatahtlikuks kas loomakaitseor-ganisatsioonis, looduskaitse valdkon-nas või mõnes noorteorganisatsioonis. Sealt saab palju asjalikke kontakte, nii töötamis- kui juhtimiskogemust ning sära silmadesse. Särasilmsed, aktiivsed ja õpivõimelised töötajad on iga töö-andja unistus.

3. Ühenda sõpradega jõud ja tehke ise midagi ära! Kui tööd ei ole, loo en-dale ise töö – selleks võid luua näiteks oma mittetulundusühingu või ettevõt-te, aga ka lihtsalt panna kokku mõne põneva projekti, mida oma CVs koge-musena näidata saab. Ettevõtlik vaim ja tehtud töö on tööotsijale parim abi-mees. Ettevõtte loomisega aitab Ette-

võtluse Arendamise Sihtasutus, mitte-tulundusühingute osas aitab Eesti Mit-tetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit või Eesti Noorteühenduste Liit. Projek-ti algatamisest saad infot näiteks «SI-NA» programmist, programmi «Eu-roopa noored» Eesti büroolt või Ava-tud Eesti Fondi Noortefondist.

4. Ära karda küsida! Uuri infot ja kui midagi jääb segaseks, täpsusta! Kui selgitad viisakalt, miks abi palud ja pä-rast tänad, ei pane keegi pahaks. Vas-tupidi – uudishimu viib sihile ja paljud nimetatud organisatsioonidest ongi loodud noori abistama.

5. Ole realistlik! Üle öö imesid ei juhtu ja puhtviieline tunnistus ei ava veel tippjuhi kabineti uksi. Ole nõus alustama madalama palgaga ja ennast tõestama. Ära unusta ka, et kõrge palk pole eesmärk iseenesest, püüdle selle poole, mida teha tahad ja küll kõik tu-leb omal ajal.

Keerulisele probleemile ei ole liht-said lahendusi, aga kõige rumalam on jääda käed rüpes istuma. Seega ole ak-tiivne ja kui jõud või mõtted otsa saa-vad, püüa leida mõttekaaslasi või abi. Ära pusi üksi oma mure kallal ega jäta sõpra hädas üksi. Sellest lihtsast sõbra-likust soovitusest saavad alguse uuen-duslikud ideed ning saab ammutada jõudu. Probleeme võib nimetada proo-vikivideks ning raskusi õppetundideks ja võimatud olukorrad on sageli avas-tamata võimalused.

2LK ARVAMUS

käRt MeReEAPN Eesti

Noorte päralt on tulevik, kõ-lab kivisse raiutud tõena nii optimistlikult ja veenvalt, et jääb mulje: pelgalt noor ole-misest piisab unistuste ja

soovide täitumiseks. Elu teeb siiski omad korrektiivid.

tAhAks tööd, mis toob Nutsu

On ilus sügisõhtu, kell on kaheksa. Tal-linnas Nõmmel on kamp noori kogu-nenud laste mänguväljakule. Nad on 13–16-aastased, suitsetavad ja ajavad valju naeru ja jutuga kõik ümberkaud-sete majade kurjad koerad vihaselt hau-kuma. Ajame juttu. Räägime koolist ja kodust ja üldse maailma asjadest. Ko-dus on igav, vanemad on väsinud ja tül-pinud, iga asja pärast saab pahandada. Targem on koju minna siis, kui kodu-sed juba magavad. Kedagi ei huvita, keegi ei kuula. Õhtusöögiks tuleb sü-gavkülmast pitsa uuni soojenema tor-gata ja siis saab veel arvutis surfata. Koolis on suht normaalne. Mõni õps on isegi talutav, aga enamik karjub ja saadab tunnist välja. Sotsiaalpedagoog on normaalne, tema vähemalt kuulab. Tulevikus tahaks ikka sellist tööd, kus korralikku nutsu saab. Esimese asjana ostaks auto. Mis juhiluba?! Ega luba ei sõida, mees sõidab!

äge püss tegi burgeri väljA

Samal ajal istuvad Orgital lauavirna ot-sas kaks 16-aastast poissi, Andres ja Maik. Igav on. Tuppa minna ei taha, vanamehed on purjus, ei viitsi seda möga kuulata. Andres ootab, kuni ka-hetoalises korteris viis nooremat ma-gama pannakse, muidu pole kohtagi, kus olla. Kuuri sein varjab suurema tuule ära, aga külm on ikkagi. Kõht on tühi, aga sellega harjub ära. Hämaruse saabudes sureb alevik välja. Märjamaal on kino ja isegi ujula, aga ilma rahata sinna ei pääse. Ema annab palgapäeval vahest 50 krooni. Selle rahaga pole mõ-tet Tallinna hääletada, aga linnas on ka niisama äge hulkuda. Enamasti min-nakse pealinna sattudes Viru keskuses-se. Linnas on kenamad tibid, suvel te-

gi üks äge püss Maigile isegi hambur-geri välja! Teist korda istuma jääda ei viitsiks, pärast üheksandat tasub Vana-Vigalasse minna, saab ameti selgeks ja omaette elama. Tallinna muidugi.

mees, mitte viNNiliNe jõmpsikAs

Võrus kõnnib 14-aastane Helen kiirel sammul kultuurimaja poole. Tal on varsti kohtumine. Kodus rääkis ta ema-le, et läheb klassiõe juurde ja jääb sin-na ka ööseks, et koos matemaatika kontrolltööks õppida. Kasuisa küll õiendas, aga mis keelaja tema on! Te-gelikult saab ta kohe kokku Temaga. Ta pole mingi vinniline jõmpsikas, vaid mees. Viisteist aastat vanusevahet po-le mingi eriline number. Temal on ma-ja ja auto ja oma firma. Netis suheldes ei oleks uskunudki, et ta nii palju va-nem on, aga see ei loe midagi. Peagi la-hutab ta oma vastikust vanamoorist ära ja ees on imeline elu. Helen lisab sammu, et mitte hiljaks jääda.

käsitsi viie iNimese pesu küüridA oN liig

Lasnamäel sirutab Veera väsinud selga

ja kiikab triikimist ootava pesuvirna poole. Ema-isa töötavad Soomes, ema koristab korrusmaja trepikoda ja maja-esist, isa ehitab. Neli nooremat on Vee-ra vastutusel. Päev on kole pikk, kaks koolieelikut tuleb hommikul lasteaeda viia ja kas järgmist kooli saata. Pavel ki-pub koolis lollusi tegema, oma kümne eluaasta kohta on ta väga elav ja püsi-matu. Oleks isagi kodus, muutuks poiss taltsamaks. Kümnendas klassis antak-se nii palju kodus õppida, laste maga-maminekuni on veel tunnike jäänud, enne õppimaasumist jõuab pesu pesta. Ema lubas, et kui Soomest koju jõuab, viib pesumasina kohe remonti, käsitsi viie inimese pesu küürida on liig mis liig. Veera peab vanemate eemalolekut hoolega salajas pidama, ema kartis, et muidu võib sotsiaaltöötaja lapsed tur-vakodusse viia.

Nimi teeb NAeruAluseks

Lasnamäel sikutab Kristella Heven pik-kade varrukatega topi selga, et ema kä-sivartel olevaid sinikaid ei märkaks. Tüdruk proovis kord emale kurta, et teda koolis narritakse ja kiusatakse, aga ema arvas, et kiusajatele tuleb vastu as-tuda sirge seljaga. Kui vanemad on sel-lise lollaka nime valinud, on teiste nae-rualuseks saamine juba ette program-meeritud. Ema kiitleb oma tuttavate ees, kui tubli on Kristellake – koolis lä-heb hästi, laps käib trennis ja mängib klaverit, prantsuse keele hääldus on veatu. Kristellale näib kõik lootusetu, kaheksanda korruse rõdult paistab ma-ja ette pargitud autoderivi. Kui ta alla kukuks, oleks ta kõigest korrapealt va-ba…

Noorus peaks olema elukangasse kootud rõõmsates ja julgetes toonides. Mitte alati pole see nii. Meie kõrval on nii palju murelikke noori, kes ei tea, kust abi otsida. Tihti ei oska nad oma muret sõnadessegi panna. Koolides on bravuurikaid ülbitsejaid, kes on tegeli-kult eluga puntras ega oskagi teisiti ol-la. Igas klassis on mõni tõrjutu, kes hä-dasti sõpra vajab. Lahendused ei ole raamõppekavas ega klassijuhataja tööplaanis.

Miski ei muuda maailma nii, nagu hoolimine.

Lood elust enesest

Meie kõrval on palju murelikke noori, kes ei tea, kust abi otsida. Miski ei muuda maailma nii, nagu hoolimine. Foto: European Union, Eric Herchaft

mtü eApN

• MTÜ EAPN Eesti on Euroopa vaesuse vastu võitlemise võrgustiku (European Anti-Poverty Network) liige, mis koon-dab kolmanda sektori organisatsioone, et ühisel jõul võidelda vaesuse ja teiste sotsiaalsete probleemidega. Kui tunned, et soovid ja jaksad kaasa lüüa, vaata lisa www.eapn.ee ja kirjuta mere@online.ee.

• 2010. aasta on kuulutatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Loe aasta kohta lähe-malt www.2010againstpoverty.eu.

Uus noorsootöö seadus – uued võimalused

MadIs LepaJõeharidus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler

Noorsootöö korraldamise alused kehtestati Eestis ju-ba kolmveerand sajandit ta-gasi, kui võeti vastu esime-ne õiguslik regulatsioon

noorte organiseerimiseks. Tollasest te-gelikkusest väljakasvanud ja aegade jooksul muutunud vajaduste tundma-õppimine ning arvessevõtmine võimal-dab paigutada noortevaldkonna aren-gu ajaloolisse raamistikku. 1936. aasta

seadus reguleeris noorte koondumist organisatsioonidesse ja noorteorgani-satsioonide tegevuse toetamist, kesken-dudes üksnes organiseerunud noortele ja nende osaluse edendamisele. Ka noo-re mõistet piiritleti tollal praegusega võrreldes märksa kitsamalt – noorteks loeti õpilasi ja teisi kodanikke, kes olid alla 20 aasta vanad. Muid mõisteid (nt noorsootööd) esimene seadus ei defi-neerinud.

õigusloome süNNib koostöös

Tänapäeval näeme noortepoliitika mõ-juvälja ning võimalusi noorte arengu-vajaduste arvestamiseks märksa laie-malt. Tähtsal kohal on noorsootöö kät-tesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning huvigruppide kaasamine, muu hulgas õigusloomesse. Noorsootöö korraldajad ja läbiviijad on osalised kõi-gi valdkondlike alusdokumentide koos-tamisel. Hiljuti lõppenud noorsootöö seaduse ajakohastamisel oli noortel ja noortevaldkonnas ametialaselt tegut-sejatel piisavalt võimalusi «käed külge panna». Nüüd, pärast seaduse vastu-võtmist riigikogus võivad asjaosalised oma silmaga näha, et seadus sisaldab nende võib-olla esmapilgul märkama-

tut, kuid sisulises mõttes kaalukat pa-nust.

seAdusmuudAtused toetAvAd NoortevAldkoNNA AreNgut

Uus noorsootöö seadus jõustus tänavu 1. septembril ning selle mõju seisneb nii seniste noortevaldkonna korralduslike aluste täpsustamises kui ka uute sätes-tamises. Valdkonna paremat planeeri-mist ja arendamist toetavad mitmed uuendused. Seadus täpsustab noorsoo-töö olemust, sisu ja põhimõtteid, sele-tab lahti peamised noortevaldkonnas kasutatavad mõisted, muudab asjaosa-liste ülesandeid noorsootöö korralda-misel ning noorsootöö rahastamise, laagrite pidamise ja järelevalve aluseid.

Noortevolikogud oN seAdustAtud

Suurima kaaluga uuenduseks on noor-tevolikogude seadustamine. Vastavate ettekirjutuste jõustamine on üks hari-dus- ja teadusministeeriumi lähiaja eesmärkidest. Esmalt kavatseme nõu ja jõuga appi minna nendele noortele ja noorsootöötajatele, kes algatavad uute kogude moodustamise ning on valmis

juhtohjad oma kätte võtma. Seal, kus aga noortevolikogud on juba loodud ja tööle hakanud, vajavad nad toetust (sh nõustamist ja koolitamist) oma tege-vuse tõhustamiseks. Otsustajatest oleks vägagi lühinägelik jätta piirkonna aren-gu suunamisel noorte arvamus tähele-panuta. Side kohaliku kogukonnaga ja hoiakud nooremate/vanemate põlv-kondade suhtes on osa iga inimese maailmapildist. Just nimelt oma kodu-koha edukaks arenguks on tähtis, et omavalitsuse ja noorte vahel kujuneks hea kontakt ja koostöö.

eesmärgipärANe töö viib tulemuseNi

Riiklik noortepoliitika püüdleb tule-muslikkuse poole. Ka noorsootöö sea-duse mõte on, et iga noorsootöökor-raldaja teeb kõigepealt endale selgeks peaeesmärgi ning mõtleb seejärel läbi vajalikud sammud selle saavutamiseks. Teisiti öeldes eeldab noorsootöö sea-dus eesmärgistatust kõigilt noorte-valdkonnas tegutsejatelt kõigis nende ettevõtmistes, võimaldab noortel osa-leda kvaliteetses töös, olla ühiskondli-kult aktiivne ja omandada kasulikke kogemusi.

Noorsootöö seAdus oN loodud Noortele mõeldes

Edukuse ja arengu eeldused ei nõua, et noor või tema heaolu eest hoolitseja peaksid õigusloomes orienteeruma. Noor inimene ei pea isegi seda teadma, et huvitegevust või muud põnevat, mil-les ta osaleb, nimetatakse noorsoo-tööks. Tal ei pea olema ka lõpuni selge, millega täpselt ta tegeleda soovib ning teda ei tohiks survestada noortegrup-pidega liituma või muud laadi aktiivsu-seks, mille järele tal ei ole sisemist va-jadust. Küll aga on oluline, et noore ini-mese täiskasvanuks kujunemise tee oleks eneseteostust ja rahulolu pakkuv ning kulgeks toetavas ja turvalises keskkonnas. Ühiskond mõistab, mida tähendab otsinguaeg ja huvide muutu-mine ning püüdleb selle poole, et noor-tel oleksid enesearendamiseks head tingimused.

Seadus on hea, kui noored saavad sellest kasu ning leiavad oma vajaduste ja soovide täitmise võimalused noorte-keskustes, huvikoolides, noorteühingu-tes, osaluskogudes, laagrites, noorte-programmides või -projektides, õpilas- või üliõpilasesindustes. Kasutagem siis neid võimalusi, mida meile pakutakse.

kaIsa oRunukEesti Noorsootöö Keskus, ESFi programm «Noorsootöö kvaliteedi arendamine», kvaliteedi ja seire suuna juht

keIu RõaErnst & Young Baltic ASi konsultant

Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) uuris kvaliteedi hindamise ette-valmistuse raames kohalikelt

omavalitsustelt (KOV) nende praegusi tegutsemisviise noorsootöö korralda-misel, üldisi hoiakud noorsootöö ja sel-le kvaliteedi arendamise suhtes ning kas noorsootöö valdkonnas tehakse koos-tööd ja kuidas seda edendada.

Noorsootöö kuvANdit oleks vAjA pArANdAdA

Selleks viidi septembri alguses läbi kaks intervjuud, nendest üks Tallinnas ja tei-ne Tartus. Positiivsena võib esile tuua KOVide enda suurt huvi asja vastu. Oma arvamuse tahtis sekka öelda roh-kem inimesi kui vestlusringi mahtus ja osalejatele endile võimalikuks osutus. Kohalkäinud andsid heldelt tagasisidet kohaliku noorsootöö arenguplaanide ja nende elluviimise takistuste kohta.

Omavalitsuste noorsootöö arengu-suundadest pidasid KOVide esindajad kõige olulisemaks noorte suuremat kaasamist, noorsootöö viimist võima-likult paljude noorteni (sh eri vanuses noored, erivajadustega noored), uute meetodite kasutamist noorsootöös (sealhulgas tänavanoorsootöö, interne-ti võimaluste kasutamine) ning noorte teavitamise parandamist.

Avaldati arvamust, et senisest enam oleks vaja teha tegevusi näiteks ühispro-jektide näol, mis tugevdaks põlvkonda-devahelist sidet. Oluliseks peeti ka koos-tööd noorsootöö valdkonnas teiste omavalitsuste ja teiste valdkondadega, näiteks haridusega. Nimetati ka rahvus-vahelist koostööd ning välisraha too-mist noorsootöö projektidesse.

Peamisteks probleemideks noorsoo-töö arendamisel on KOVide hinnangul ressursside puudus, seda nii eelarvera-ha kui ka noorsootöötajate osas. Leiti, et plaanide elluviimist takistab sageli vä-hene teadlikkus valdkonna olulisusest, näiteks noorsootöö alatähtsustamine hariduse kõrval. Nõustuti, et noorsoo-töö kuvandit oleks vaja parandada.

Noorsootöö kvAliteedi hiNdAmiNe oN vAjAlik

KOVide esindajad leidsid, et kvalitee-

dihindamine annab hea ülevaate het-keolukorrast ning võimaldab saada suuniseid noorsootöö valdkonna ja sel-le teenuste arendamiseks. Vajalikuks peeti tagasisidet noorsootöö tegijatele, sealhulgas väliste ekspertide arvamusi, et tõsta igapäevaselt noorsootööga te-gelejate professionaalsust.

Väljendati arvamust, et kvaliteedi-hindamise tulemuste alusel on võima-lik noorsootöö valdkonnale rohkem tä-helepanu tõmmata ning selle kaudu noorsootöö arenguplaanide vajalikkust ja eelarveotsuseid põhjendada. Toodi välja, et kvaliteedihindamine võiks ol-la aluseks noorsootöö tegijate tunnus-tamisel tehtud töö eest.

Heaks peeti ideed, et noorsootöö-tajad osaleksid teiste KOVide kvalitee-dihindamisel välishindajana, mis või-maldaks KOVidel omavahel kogemusi ja teadmisi jagada. Nii saaksid nad õp-pida noorsootöö parimatest praktika-test ja selle kaudu noorsootöö kvalitee-ti tõsta.

Fookusgrupi intervjuud toimusid noorsootöö kvaliteedi mõõtmise ja hindamise süsteemi loomise raames ning olid süsteemi arendamisele väär-tuslikuks sisendiks.

testitAkse AAstA lõpus

Noorsootöö kvaliteedi hindamissüs-teem on töövahend kohalikule omava-litsusele, mille abil uurida noorsootöö kvaliteeti ning kavandada arendustege-vusi. Praeguseks on valminud hinda-missüsteemi tööversioon, mida testi-takse piloothindamistega aasta lõpus.

Tegevusi viiakse läbi haridus- ja teadusministeeriumi algatatud, Euroo-pa sotsiaalfondist kaasrahastatava riik-liku programmi «Noorsootöö kvali-teedi arendamine» raames.

Lisaks noorsootöö kvaliteedi hin-damisele tegeletakse programmi raa-mes noorsootöötajate koolitamise ning noorsootöö koolitusvaldkonna arenda-misega, sh noorsootöös õpitu tunnus-tamine ja kutse väärtustamine; noorte olukorra seiresüsteemi ja noortepolii-tika analüüsi süsteemi ning noorte konkurentsivõime suurendamise ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele suu-natud meetmete rakendamisega.

3LKNOORSOOTÖÖ SEADUS

& KVALITEET

Kvaliteedihindamine võiks olla aluseks noorsootöötajate tunnustamisel. Minister õnnitleb 2009. aastal noorsootöö arendamise eest tunnustuse pälvinuid. Foto: ENTK erakogu

Kohaliku omavalitsuse esindajatelt uuriti noorsootöö arendamise plaane

4LK NOORTEKESKUSED –

HÜPPELAUD ELLU

eRLe MehIne kaRoLIna kaLdaMustamäe avatud noortekeskus

24. septembril toimus juba viiendat korda Mustamäe kodukandipäevade raames populaarne rulluisuvõistlus «Männirull». Kaks tundi enne ürituse algust võis kohata pargis mitutkümmet rulluisuhuvilist. Paljud tulid lihtsalt uu-distama ning ei pidanud paljuks kodus käia ja sealt rulluisud kaasa haarata. Võistlus sai alguse kell 17 pärast Mus-tamäe linnaosa vanema Lauri Laatsi tervitust.

Üritus oli mõeldud igale vanuse-klassile. Esimestena startisid kuni

9-aastased tüdrukud-poisid. Järgmise-na 10–13-aastased, pärast seda 14–17-aastased ning viimaks 18-aasta-sed ja vanemad. Rõõmu jagus kõigile. Osalejateks olid nii harrastajad kui ka rulluisuklubi ABEC liikmed, kes pak-kusid vaatajatele silmailu oma kiire sõi-du ja suurepärase tehnikaga.

Ürituse korraldasid Mustamäe ava-tud noortekeskus, Mustamäe linnaosa valitsus ja rulluisuklubi ABEC. On vä-ga tore, et nii kõrgel tasemel rulluisu-klubi alati hea meelega meie linnaosa inimestele hästi korraldatud võistlust pakub.

Kohtumiseni rulluisuvõistlusel sep-tembris 2011!

haIde kuIvasTallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

Huvitegevust korraldatakse noortele läbi koolide, noor-tekeskuste, huvikoolide, noorteühingute ja MTÜ-de. Huvitegevuse sisuks on

noore huvist lähtuv tegevus, et oman-dada ühest huvivaldkonnast uusi tead-misi ja oskusi.

Tallinna linnas asub 11 noortekes-kust ja üheksa munitsipaalhuvikooli. Kuigi mõlemas asutuses võivad huvi-ringid kattuda, näiteks kitarriõpe on nende sisuline tegevus ja õppemeeto-did mõnevõrra erinevad. Seepärast ei ole võrdlus «huvikool vs noortekes-kus» püüe kiita ainult ühte, vaid rää-kida mõlema asutuse kasuteguritest noore jaoks ja selgitada, kuidas käib koostöö nende kahe organisatsiooni vahel.

Kui huvikoolide eesmärk on anda noorele süvendatud teadmised ühest huvialavaldkonnast, siis noortekeskus-te eesmärgiks on panna noor huvitu-ma ühest huvialavaldkonnast. Näiteks kui huvikool õpetab noort kitarri häs-ti mängima, siis noortekeskus püüab noorele, kes veel ei tea, mis teda huvi-tab, näidata, et kitarriõpe võib olla just tema jaoks. See ongi erinevus, miks noortekeskustes toimuvaid huviringe võib nimetada ka 0 (null) tsooni klubi-deks.

0 tsooni klubi võtmesõnaks on eel-kõige vabatahtlikkus ja paindlikkus. Noortekeskuste huviringid tegutsevad eesmärgiga anda noorele see n-ö esi-mene maitse ühest huvivaldkonnast. Olgu see siis kitarriõpe, rulasõit, kuns-ti- või spordiring, peamine eesmärk on noorele tutvustada, mida see või teine tegevus endast kujutab.

Noortekeskuse huviriNg ehk 0 tsooNi klubi

Noortekeskuste huviringid toimuvad avatud meetodi põhimõttel ehk liituda saavad kõik noored, kes vaid selleks soovi avaldavad. Huviringides kohal-käimine on vabatahtlik ning seal ei kor-raldata sisseastumiskatseid ega hinna-ta noore arengut hinnetega või mõnel muul moel. Huviringi võib astuda sõl-tumata ajast ja lahkuda võib siis, kui te-gevus enam noorele huvi ei paku. Kui noor otsustab pärast mõnekuulist hu-viringis osalemist, et ei soovi enam jät-kata, ei pane keegi seda noorele pa-haks, öeldes talle, et ta on kohusetun-detu ja püsimatu. 0 tsooni klubist lah-kudes ei küsita noorelt selgitusi, sest on arusaadav, et see teemavaldkond teda enam lihtsalt ei huvitanud. See on hea võimalus noortele, kellel ei ole veel kindlat huvivaldkonda välja kujunenud ja seetõttu tahab proovida erinevaid huvitegevusi.

Positiivne on selle juures, et noor võib mõne kuu jooksul aru saada, kas

näiteks fotograafia on just tema jaoks, kulutamata selleks liialt palju aega või raha – noortekeskustes toimuvad tege-vused on noore jaoks üldjuhul tasuta või minimaalse tasu eest.

võrdsed võimAlused kõigile

Tihti seostab ühiskond noortekeskusi sotsiaalkeskustega ja räägitakse, et noortekeskuste huviringid on leidnud omale oma niši. Kaasates oma huvirin-gidesse lapsi, kes muidu jääksid huvi-tegevusest kõrvale (tõrjutud, vähese õpieduga ja/või asotsiaalsusele kaldu-vad lapsed). See positiivne nähtus on kindlasti olemas, kuid ma ei iseloomus-taks noortekeskuste huviringe mõtte-ga, kuhu lapsevanemad ei julge oma jä-reltulijaid saata, arvates, et noor satub halba seltskonda. Pigem on siin tegu positiivse nähtusega stereotüüpide kummutamisel, sest erineva tausta ja päritoluga noored saavad tunda ennast võrdsetena. Noored saavad aru, et neist erinev ei ole tingimata halb ega võõ-ras.

Siinkohal julgustan lapsevanemaid, kelle järeltulijad soovivad proovida eri-nevaid huvitegevusi, kasutada just noortekeskuste teenuseid. Noortekes-kuste huviringe võib külastada ka aju-tiselt ja seal pakutavad tegevused on üldjuhul noore jaoks tasuta.

Tere tulemast noortekeskustesse!www.taninfo.ee LIIsa pett

Tallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

«DJ Contest 2010» on esmakordselt toimuv noorte DJde võistlus, mille eesmärgiks on anda esinemisvõima-lus elektroonilise muusika mängimi-sega tegelevatele noortele. Võistlus on jagatud kaheks etapiks – eelvooru-deks, kus salvestati esinemisvideod, ja finaaliks, mis toimub 30. oktoobril klubis Korter. Uksed avatakse kell 15 ning kaasa elama on oodatud kõik heast muusikast lugu pidavad noored, olenemata vanusest.

Tallinna Noorsootöö Keskuse ja Ravecast OÜ koostöös toimuva võist-luse eelvoorud on selleks aastaks läbi ning ees ootavad hindamised. Eelvoo-rudes osales 53 noort vanuses 14–26. Osalejaid oli nii Tallinnast, Harju-maalt kui ka mujalt Eestist. Tase on kõrge ja finalistide valik kujuneb pin-geliseks. Parimate valikul ütleb oma sõna professionaalne žürii, kuhu kuu-luvad DJd Kolzar, Vaido Pannel, Wi-

denski, To-Sha, DNS Project, Mark Slavin, The Renegade ning arvamust saab sõnumite teel avaldada ka rah-vas.

Välja valitakse kümme paremat, kes hakkavad 30. oktoobril finaalis võistlema peaauhinna ehk 10 000 krooni nimel. Finalistidest parimate-le on toetajad lõppvõistlusel välja pannud mitmeid eriauhindu, näiteks pääsu Power Hit Radio progressiiv-sesse tantsumuusika saatesse «Power Partyzone» ning Raadio 2 drum’n’bass’i saatesse «Tjuun In». Music Center on rahva lemmikule auhinnaks välja pannud professio-naalsed DJ kõrvaklapid ning korral-dajate poolt on peaauhinnaks 10 000 krooni puhtalt kätte.

Vaata võistlejate videoid ja infor-matsiooni võistluse kohta aadressilt www.ravecast.ee.

DJ Contesti toetavad Harju maa-valitsus, Tallinna spordi- ja noorsoo-amet, Webtech OÜ, RGB Baltic OÜ, Balti Kontsert OÜ, Power Hit Radio ja Red Bull.

0 tsooni klubidKopli noortekeskuse kunstiring «Urbanlabor». Foto: Kopli noortekeskuse erakogu

«Männirull 2010» tõi rajale nii harrastajad kui professionaalsed rulluisutajad

Võistluse start «Männirullil». Foto: Evelin Küberson

«DJ Contesti» finaal tõotab tulla põnev!

RIIna vaap Tallinna Noorsootöö Keskuse direktor

Kuigi esimese noortekeskuse loo-misest Eestis on möödunud üle 12 aasta, on endiselt inimesi,

kes ei tea, mida noortekeskus endast kujutab. Sõna «noortekas» on tuttav paljudele, kuid vastusega selle sisu kohta jäädakse hätta. Levib arvamus, et noortekeskuses käib kindel selts-kond ja minul ei ole seal kohta või peetakse noortekeskuste külastajaid kuidagi viletsamaks, kel ei ole raha «lahedate» asjadega tegelemiseks ja kes seetõttu käivad tasuta kohas. Kü-sides aga, kust sellise arvamused pärit on, saab vastuseks kas «kõik teavad» või «keegi tuttav rääkis». Aga on see ilmtingimata tõsi, mida kõik teavad?

Noortekeskus asub üldjuhul noo-re kodu või kooli lähedal ja on avatud lõunast õhtuni. Noor võib tulla ja minna talle sobival ajal, kas üksi või sõpradega. Noortekeskuses ootab noort noorsootöötaja, kes aitab teda keskusega kohanemisel, õpetab reeg-leid ja jälgib nendest kinnipidamist, kuulab muresid ja rõõme, annab nõu ja julgustab iseseisvate valikute tege-misel – kas jääda passiivseks diivanil istujaks või proovida teha midagi hu-vitavat nii endale kui teistele.

Seekordse lehe kahes artiklis saab lugeda noortekeskustes toimuvatest huvitavatest tegevustest. Mina kutsun noori ja lapsevanemaid seda infor-matsiooni kontrollima, minema kes-kustesse kohale ja vaatama, kas kõik on ikka nii, nagu kirjas on. Usun, et lisaks lehest loetule leiate kohapeal palju põnevaid tegevusi ja vahendeid vaba aja veetmiseks. See üleskutse kehtib kõikide Eestimaa noortekes-kuste kohta, need ootavad teid!

Iga lapsevanem soovib oma lapse-le vaid head. Tänapäeval tuleb hea hulka lisada noore inimese võime te-ha õigeid valikuid ning oskus olla sea-tud eesmärkide saavutamisel järjepi-dev. Selliste omaduste kujunemine ei saa käia käsu korras, noorel peab ole-ma võimalik ise proovida ja võita või ka ebaõnnestuda, sest vaid nii õpib ta eluks vajalikke oskusi. Noortekeskus on turvaline paik, kuhu noor inimene tuleb vabatahtlikult (esimene otsus) ning valib endale meelepärase tegevu-se (teine otsus). Noorsootöötaja abi-ga hakkab ta osalema noortekeskuse eluolu loomisel (kolmas, neljas, mit-mes otsus) ning pikapeale kasvatab endas võimekuse võtta vastutust oma tegemiste ja nende tulemuste eest.

Noorsootöötaja on üldjuhul eri-hariduse saanud professionaal, kes tunneb noorte ealisi iseärasusi ning suudab olla nii toetaja, juht, suunaja, õpetaja, positiivne eeskuju selle sõna kõige paremas tähenduses. Ta on ava-tud suhtlemiseks nii noorte kui täis-kasvanutega ning võib olla suureks abiks noore inimese murede lahenda-misel.

Kokkuvõtvalt ütlen järgmist. Noortekeskus on tore ja turvaline koht, aga mitte ainult. Noortekesku-ses saab mängida mänge, mida kodus ei ole – piljardit näiteks –, aga ka see ei ole kõik. Noortekeskuses võib osa-leda huviringides ja õppida erinevaid oskusi, aga see on vaid osa tööst. Noortekeskuses on lahedad töötajad, aga ka sellest veel ei piisa. Noortekes-kuses võetakse noori kuulda ja õpe-tatakse neid oma mõtted ja ideed el-lu viima. See on noortekeskuse kõige olulisem saavutus – aidata noorel lä-bi teismelise ea raskuste saada iseseis-vaks toimetulevaks inimeseks.

Noortekeskus – iga noore võimalus

Noor DJ eelvoorus plaate keerutamas. Foto: Pääsküla noortekeskuse erakogu

5LKNOORTE HÄÄL KUULDAVAKS

Missuguse valimisreklaami teeksid sina?

MeeLIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kor-raldas Tallinna spordi- ja noorsooame-ti toel 16. septembril noortejuhtide meediakonverentsi «Kas ühiskonna valvekoer hammustab?». Noor Tegija uurib osalejatelt, mida kasulikku nad tuntud ajakirjanikelt Mihkel Kärmaselt, Urmas Vainolt, Märt Treierilt ja Alo Raunalt õppisid.

aleksandra kamilova Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete juht:

Pressiteate koos-tamisel tuleb lähtuda tagur-

pidi püramiidi mõt-test – kõige põnevam osa tuleks panna algusesse. Märksõna-deks: värvikad tsitaadid, hea pealkiri, paeluv teema. Pressiteates oleks targem vältida umbisikulist tegumoodi ning suurema tähelepanu äratamiseks võib lisada ka mõne pildi.

Lugu tehes seosta see mõne konk-reetse näo või näitega – inimesed saa-

vad kaasa elada ja ennast kergemini olukorraga samastada. Emotsionaalne lähedus on üks olulisi uudisväärtuslik-kuse kriteeriume.

Alati ei pea liiga keeruliselt oma uudist edasi andma – ka intelligentsed inimesed eelistavad vahel kergemat formaati, kuna siis nende aju puhkab.

Kui sul on eksklusiivne uudis, siis vali ainult üks kanal, kellele uudis väär-tusena pakkuda. Mõistlik on ka selle kanali puhul pöörduda konkreetse ini-mese poole, mitte saata tervele toime-tusele.

Kui sa leiad, et meedia on informat-siooni edastamisega sulle liiga teinud, siis saad pöörduda Pressinõukogusse, kus on võimalik kohtuväliselt lahenda-da vastuolusid – see protseduur on kii-re ja ka tasuta.

Jüri kirpu AEGEE-Tallinna president:

Meedia suhtub n o o r t e -ühendustes-

se mõnikord natuke negatiivselt seetõttu, et vahel tehakse asju ainult enda, mitte ühiskonna heaks. Kui sinust ei räägita,

siis sind pole olemas. Pressiteadet ei ta-su saata laupäeva õhtul, sest pühapäe-val jälgitakse kirjutavat pressi vähem. Kuulsuste kaasamine oma tegevusse (näiteks Tallinnas Kopli piirkonnas ühiskondlikku tööd tegema) tõmbab kindlasti tähelepanu.

hanna kannelmäeEesti Gei Noorte asepresident:

Meedia tähele-panu võit-mine näib

olevat ainuvõimalik priipääse ka tavaini-meste huviorbiiti saamiseks, aga mee-dia kajastab vaid laia kandepinnaga lu-gusid. Kuidas siis panna üks või lausa mitu väljaannet endast kirjutama? Sel-gus, et piisab näiteks ka vaid armsast onu Heldurist, kes uudisloo peategela-seks valituna lugejaile-vaatajaile maa-vanaisa meenutab ja nende südamed võidab. Peaasi, et onu sinu üritusest jut-tu teeb ja sellega varjatud reklaami edastab. Nõnda tulebki noorteürituse korraldajal oma õilis sõnum nii ajakir-janikele kui meediatarbijaile lusikaga, kui putru pakkudes, põske pista.

nele Mets SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo noortealgatuse ja osaluse valdkonna koordinaator:

Arvesta, et ajakirjanik ega meedia-tarbijaid ei ole sinu valdkonna spetsialistid. Seetõttu selgita ja

tutvusta lihtsalt (nagu vanaemale) oma teemat – too välja selle vajalikkus ja eri-lisus.

Kui helistatakse ajakirjandusest, siis tee kindlaks, kellega räägid, mis teema asjus ja miks huvi tuntakse. Pea meeles, et suhtled ajakirjanikuga ning et öeldut ei saa tagasi võtta. Küsi lugu enne ilmumist tutvumiseks, sest isegi kui sul ei ole vetoõigust, oled sa tead-lik, mis valguses teemat kajastatakse.

Televisiooni esinema minnes mõt-le läbi ja pane kirja kolm põhipunkti, mida edastada tahad, räägi teemast pi-kemalt alles otse-eetris ning jäta oma ilus triibuline särk koju teisi tegevusi ootama (triibuline riietus hakkab te-leekraanil «virvendama»).

Meedia on nagu tuli – see võib nii sooja anda, kui ka maja maha põleta-da. Oleneb, kuidas seda jõudu kasuta-da.

Särage, tehke asju südame ja hinge-ga ning teid märgatakse.

MeeLIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kuulutas välja valimis-reklaami teemalise õpilastöö-de konkursi ning ootab õpi-lastelt nii esseid, plakateid kui

ka videoklippe ideaalsest valimisreklaa-mist või hoopis kriitilisi tähelepanekuid Eesti poliitikategijate valimiskampaa-niatest.

Noorte varivalimiste projekti raa-mes korraldatava konkursi tööd peak-sid peegeldama õpilaste muljeid ja aru-saami Eesti valimisreklaamidest ning töid tehes võib läheneda teemale nii huumori ja kriitilise mõtlemisega kui ka maailmaparanduslikult, luues kas ideaalse valimisreklaami, tuues esile kampaaniate nõrkusi ja puudujääke või pilades poliitikute ja erakondade teh-tud reklaame.

«Valimisreklaam ei ole ainult pro-paganda, mida valimisperioodil täna-vatel näeme. Tegelikult peitub ju vali-misreklaami taga moonutatud ja vä-hem moonutatud info erakondadest. Et sellises poliitilises mängus võitjaks jääda, peaks reklaami veidi skeptilise-malt vaatama. Konkursile ongi see tee-makäsitlus valitud seepärast, et tihti-peale me unustame, et valimisreklaa-mi peaks kuidagi teistmoodi analüüsi-ma kui hambapasta oma,» kommen-teerib varivalimiste projekti assistent Maia Eskla õpilastööde konkursi tee-mat.

Õpilastööde konkursiga soovib ENL teada saada noorte suhtumist va-limisreklaami, mille eetilisuse ja hea maitse üle vaieldakse pidevalt. Noor-teühenduste liit plaanib kevadel korral-dada ka näituse, kus parimad tööd on kõigile uudistamiseks väljas.

Varivalimised on ENLi läbiviidav

noortele mõeldud kaasahaarav koda-nikuhariduse projekt, mille raames 14–20-aastased noored saavad vali-miste eel hääletada päris kandidaatide poolt, mängides läbi valimisprotsessi ning osaledes teistes projekti tegevus-tes.

Noorte arvamus tehakse teatavaks ka avalikkusele ning selle eesmärgiks on julgustada noori rohkem ühiskond-likes protsessides osalema ja tuua noor-te arvamused selgemalt otsustajateni, et need riiki juhtides rohkem noorte vajadustega arvestaksid.

Noortesõbralikemad ajakirjandustegijad on Postimees ja Alo RaunMeeLIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) autasustas 16. septembril Tallinnas Õpetajate Majas toimunud meedia-konverentsil «Kas ühiskonna valve-koer hammustab?» noortesõbralike-mat ajakirjanikku ja meediakanalit. Erinevatest noortevaldkonna esin-dusorganisatsioonidest koosnev žü-rii otsustas tiitli anda Postimees Online’i vanemtoimetajale Alo Rau-nale ja Postimehele.

Žürii tunnustas lisaks ka maa-kondlikku lehte Valgamaalane, raa-diokanalit Raadio 2 ja ajakirjanikku Urmas Vainot.

ENL kuulutas konkursi noorte-sõbralikemate ajakirjandustegijate leidmiseks välja rahvusvahelisel noortepäeval ja rahvusvahelise noorte aasta alguses 12. augustil Tartus. Tunnustamise eemärgiks on tänada ajakirjandustegijaid ja moti-veerida noorte osaluse, hariduse ja noorte arvamuse senisest mitme-külgsemat kajastamist Eesti ajakir-janduses.

Meediakonverentsi korraldamist ja ajakirjanike tunnustamist toetas Tallinna spordi-ja noorsooamet.

Rahvusvaheline konverents toob Tallinna näidis-demonstratsiooni MeeLIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) korraldab Tallinnas Swisshotelis 2.–3. novembril rahvusvahelise konve-rentsi noorte rahutuste ja demonst-ratsioonide teemal. Konverentsi ees-märk on vahetada rahvusvahelisi praktikaid ja uurida, miks on vii-mastel aastatel mitmed meeleaval-dused vägivaldseks arenenud ning mis rolli mängivad sellistel massiüri-tustel noored.

Avatud Eesti Fondi «Ida-ida: pii-riülese koostöö» programmi toel osalevad Tallinnas toimuval konve-rentsil lisaks Eesti noortele ka Ar-meenia, Moldova, Gruusia, Kreeka, Taani, Leedu, Läti ja Prantsusmaa noored ning mitmed väliseksperdid, kes jagavad lisaks praktikatele ka laiemaid teadmisi, isiklikke kogemu-si ja uuringuid.

«Rahumeelsete meeleavalduste korraldamine on demokraatlikus maailmas üks arvestatavatest viisi-dest oma seisukohti ja meelsust väl-jendada. Eestis ei ole meeleavaldus-te korraldamine paraku väga laialt levinud. Konverentsiga soovimegi erinevate kogemuste varal tutvusta-da noortele demonstratsioone kui ühte meetodit oma sõnumi edasta-miseks ning õppida teiste riikide ko-gemustest, et maandada rahumeel-se kogunemise vägivaldseks muutu-mise riske,» kommenteerib ENLi noortepoliitika spetsialist, kes on ühtlasi ka projekti üks peakorralda-jatest.

14–30-aastastel Eesti noortel on huvi korral võimalik kandideerida projekti osalema. Osalema oodatak-se neid noori, kes on ühiskondlikult aktiivsed ja kelle töös võiks ette tul-la ka meeleavalduses osalemisi või nende korraldamist.

Lisainfot projekti kohta leiab ENLi kodulehelt www.enl.ee.

õpilAstööde koNkurss

• Võistlustöid oodatakse kahes kategoorias: essee ja visuaalne reklaam (plakat, flaier, videoklipp).

• Töid saab esitada 25. veebruarini 2011.

• Osalejate vanusepiir on 14–20 eluaastat.

• Peaauhinnaks on Ordi sülearvuti, lisaks palju teisi atraktiivseid auhindu.

• Konkursitingimused ja projekti info: www.varivalimised.ee.

• Projekti toetavad SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Avatud Eesti Fond ja hasartmängumaksu nõukogu.

Noorteprojekti saab meediasse õigeid nippe tundes

Noorte varivalimistel saavad alates 14-aastased noored e-hääletada, osaleda debattides ja simulatsioonimängu-des. Pildil mullu Tartus varivalimistel hääletanud noor. Foto: Eesti Noorteühenduste Liit

6 Noor ArvAb 6LK TALLINN 2011

EUROOPA KULTUURIPEALINN

Tallinn 2011 noorteletAlliNNA grAAfikAtrieNNAAli hAridusprogrAmm 2011. aasta jaanuarist aprillini / www.triennial.eeTallinna XV graafikatriennaal kajastab kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finantskriisi ajastul ja vaatleb sel-les kontekstis kunsti loomise, eksponeeri-mise ja selle retseptsiooniga seonduvaid probleeme. Triennaali haridusprogramm on mõeldud eri vanuseastmetele.

simpel sessioN2.–6. veebruarini saku suurhallis / www.session.eeSimpel Session on aastatega kasvanud ko-halikust võistlusest üheks maailma tuntu-maks ja rahvusvahelisemaks ekstreem-spordiürituseks. See on elamusterohke nädalavahetus täis enneolematut vaate-mängu.

«koNt» – täNAvAkuNst merekoNteiNeritel2011. aasta suvel põhja-tallinna linnaosas«KONT» on rahvusvaheline tänavakunsti festival, kuhu koguneb kirju seltskond ko-halikke ja rahvusvahelisi tänavakunsti as-jatundjaid, kes jutustavad oma mereäär-seid lugusid. Festivali lõppedes rändavad tänavakunstnike kirjutisi kandvad kontei-nerid edasi juba uutele trajektooridele.

kudumisgrAfiti27. juunist 3. juulini tammsaare pargisNoorte ja käsitööõpetajate eestvedamisel kaunistatakse Tammsaare park Eesti koo-liõpilaste valmistatud kudumisgrafitiga. Kudumitega kaetakse pargipingid, puud ja tänavalambid, tuues sellega Tallinna kesk-linna veelgi rohkem värvi ja põnevust.

juuNioride kerge jõustiku euroopA meistrivõistlused21.–24.juulini kadrioru staadionil / www.tallinn2011.orgJuunioride kergejõustiku EM on suuremaid rahvusvahelisi võistlusi, mis Eestis kunagi toimunud. Kohal on sajad noored tipp-sportlased, spordikommentaatorid, spordi-huvilised Eestist ja tervest Euroopast.

rAhvusvAheliNe Noorte täNAvA­kultuuri festivAl street life22.–24. juulini kopli noortemaja skate-pargis, stroomi rannas, Lindakivi kultuuri-keskuse väljakul, lauluväljaku skatepar-gis, Rotermanni kvartalis ja mujalFestivali teemaks on «I love colors and light» ja missiooniks propageerida loovust ja eetilisust tänavakunstis ja -kultuuris, sportlikku ja tervislikku eluviisi, hoolimist oma linnast ja linlastest.

uue tsirkuse festivAl «tsirkusepuu»5.–14. augustini kadrioru pargis / www.tsirkus.ee«Tsirkusepuu» tutvustab eesti publikule Euroopa noorte tsirkuse hetkeseisu. Festivalil osalevad trupid Saksamaalt, Inglismaalt, Soomest, Belgiast, Hollandist ja Venemaalt.

festivAl plektrum8.–18. septembrini tallinna kesklinnas / www.plektrumfestival.ee«Plektrum» uurib ja mõtestab inimese, moodsa tehnika, hariduse ja kultuuri kokkupuutepunkte kontsertide ja pidude, VJde ja DJde, performance’ite, õpitubade ja loengutega. 2011. aastal küsib festival: «Mis on elu?»

h2t14.–18. septembrini linnaruumisEsimest korda toimuv Helsingi ja Tallinna noorte audiovisuaalsete tööde ja fotosee-riate projekt mere ja linnaruumi teemadel päädib 2011. aastal suure festivaliga ja 2012. aastal rändab edasi Helsingisse.

Noorteööseptembris tallinna erinevais paigus / www.noorteoo.eeEsmakordselt saab Eestis näha ja kogeda ainulaadset veemuusikashow ’d «Wet Sounds» Inglismaalt. Jäädisko, autokino, tervisepäev, beatbox’i Eesti meistrivõistlu-sed, «Friday Night Skate», noorte omaloo-mingu kino, avatud on ujulad, võimalus proovida esimest sukeldumist.

bAttle of est2. ja 3. detsembril arigato spordiklubisBattle of EST (BOE) on Põhja-Euroopa ja Baltikumi suurim rahvusvaheline tänava-tantsude festival. Üritusel osaleb kuni 300 tantsijat 20 riigist.

andRI MaIMetsSA Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht

Kuidas panna kohtuma kaas-aegne kunst ja tänapäeva noored? Mil moel viia kaas-aegne kunst koolide õppe-kavva? Need on vaid mõ-

ned küsimused, mis ärgitasid Sally Stuudio direktorit Annely Kösterit kut-suma kultuuripealinna abiga ellu noor-te kaasaegse kunsti projekt «Eksperi-menta!».

Annely, mis peitub sellise huvitava nime taga nagu «Eksperimenta!»?

«Eksperimenta!» on unikaalne üri-tus, mis toimub esmakordselt maail-mas ja leiab järgmisel aastal Tallinn 2011 programmi raames aset just siin Eestis, Tallinna laululava ruumides ja ümbritseval õuealal. See on iga kolme aasta tagant toimuv näitus, mis esitleb kaasaegset kunsti, mille autoriks ei ole professionaalsed kunstnikud, vaid 14–19-aastased koolinoored üle kogu maailma.

Kust selline idee üldse pärit on?Idee on mu peas küpsenud ligi

kümme aastat. Kui Tallinn asus kan-dideerima Euroopa kultuuripealinna tiitlile ja paljudes riikides toimusid sa-mal ajal õppekavauuendused, oli sel-ge, et nüüd on õige tulla välja sündmu-sega, mille missioon on lähendada kaasaegset kunsti ja kunstiharidust ning arendada noortes loovat ja kriiti-list mõtlemist.

Ütlesid, et tööde autorid on tava-lised koolinoored. Kuidas te näi-tusetööd välja valite?

«Eksperimenta!» peateema on «Ruum». Sellest lähtuvalt valib ja aren-dab iga osalejamaa professionaalne kuraator koos kooliõpilastega just nende riigile ja kultuurile omase ins-tallatsiooni ehk näitusetöö.

Äsja lõppes üle-eestiline kavandi-te eelvoor ehk «Talendijaht», mille raames «Eksperimenta!» kuraator Ma-ri Kartau külastas erinevaid Eesti koo-le ning valis välja noored kunstnikud teise vooru, et koos selgitada välja pro-jektid, mida noored autorid hakkavad näituse jaoks edasi arendama.

Eelvoorude põhjal julgen kinnita-da, et «Eksperimenta!» pakub külasta-jaile väga eriilmelisi näiteid tänaste noorte kaasaegsest kunstist.

Millist kunsti tänapäeva noored teevad?

Siin ei ole ühest vastust. Paljud ka-sutavad kunsti ümbritseva elu peegel-damiseks, osa noorte kunstist käsitleb aga endiselt igavikulisi teemasid. Mis on aga viimase paarikümne aasta jook-sul kindlasti muutunud, on see, et kaasaegse kunsti kaudu ei püüta anda kindlaid vastuseid, vaid pigem püsti-tada intrigeerivaid küsimusi.

Aga kuidas siis ikkagi saab noori õpetada loovalt mõtlema?

Loovus on oskus genereerida elus püstituvatele probleemidele erinevaid ja uudseid lahendusi. Tavakoolis saab loovust arendada näiteks kunstiõpe-tuse kaudu. Kunsti loomise protsessi saab kasutada loova ja kriitilise mõtle-mise treenimiseks – püstitame õpilas-te jaoks olulise küsimuse ja proovime koos leida sellele võimalikult erinevaid vastuseid. Suuname õpilasi leidma mõjukaid ja unikaalseid väljendusva-hendeid ning õpetame noori «tõlki-ma» oma sõnumeid kunsti keelde.

Üks oluline aspekt, ja ka «Eksperi-menta!» peamine eesmärk, on tuua kunstiõpingud õpilastele lähemale, te-kitada neid arusaamine, et kunst on normaalne osa neid ümbritsevast elust.

Kelle töid järgmisel aastal laulu-väljakul ja selle ümbruses näha saame?

Praeguseks on oma osalust kinni-tanud koostööpartnerid 14 riigist: Ees-tist, Lätist, Leedust, Soomest, Vene-

maalt, Saksamaalt, Sloveeniast, Bul-gaariast, Portugalist, Türgist, Koreast, Kanadast, Iirimaalt ja Islandilt. Üritu-se populaarsust näitab ka see, et pea-aegu kõik näitusepinnad lauluväljaku ruumides ja osa väliekspositsioonide aladest on juba broneeritud.

«Eksperimenta!» triennaal on kõigile külastajaile Tallinna lauluväljakul avatud tuleva aasta 26. aprillist 14. juunini. Lisainfo www.eksperi-menta.net.

«Eksperimenta!» – eksperiment kunstiga

andRI MaIMetsSA Tallinn 2011 kommunikatsioonijuht

Brasiilia noorteliikumise AfroReg-gae ja Tallinn 2011 toel sündinud Trumm-It on pelgalt poole aas-

ta jooksul rõõmustanud publikut Ees-tis, Soomes ja Lätis. Nüüd avas Trumm-It uksed uutele fännidele.

Kõigest pooleaastane, ent väge täis Trumm-It jõuab kõikjale – Jazzkaare-le, kirjandusfestivalile «Head read», UNICEFi Sinisele nädalale, «Hea liik-leja päevale», Maailmapäevale, teatri-festivalile «Treff», vanalinnapäevade-le, «Maailmakülale», kergejõustiku ka-rikavõistlustele, Merepäevadele...

Loetelu võiks muretult jätkata ning lisada, et võõrsilgi, näiteks Lätist ja

Soomes, ollakse meie trummiorkest-rist vaimustuses. Nii pole midagi imes-tada, et esinemisi tuleb aina juurde. «Võimalus maailma näha, suurtel fes-tivalidel ja kultuurisündmustel osale-da ning uusi erinevaid kultuure tund-ma õppida on samuti põhjused, miks noori trummihingi on praeguseks ju-

ba üle 30,» loetleb Trumm-It trum-miorkestrite mänedžer Hando Jaksi.

Kuid häid trummimängijaid pole kunagi liiga vähe. Seetõttu avas Trumm-It sel sügisel uued trennirüh-mad ning ootab nüüd kõiki, kel pisut-ki huvi, end trummimängus proovile panema. «Trumm-It’i puhul pole ku-nagi tähtis osaleja vanus, muusikaline taust või keeleoskus – tähtis on tahe mängida trumme ja kuuluda suuri-masse trummiorkestrisse Eestis,» lau-sus Jaksi.

Trumm-It’i eestvedajaks ja õpeta-jaks on Rio de Janeirost pärit kuuma-vereline Francois Archanjo, kes on löökpille õppinud Escola Portátil de Musica’s ning Brasiilia löökpilliinsti-tuudis löökpillivirtuooside Carlos

Negreirose ja Robertinho Silva juu-res.

Trennid toimuvad Lasnamäe noor-tekeskuses (Kahu 4) esmaspäeval ja kolmapäeval kell 15.45, Kopli noorte-keskus (Kopli 98) teisipäeval ja nelja-päeval kell 17.30, Haabersti noortekes-kuses (Õismäe tee 88a) esmaspäeval kell 18 ja reedel kell 15.45. Ja muide – ka täiskasvanutel on sest sügisest või-malus Trumm-It’iga liituda. Täiskas-vanute rühma trenn algab Haabersti noortekeskuses reedeti kell 18.

Et trennides osalemine nõuab eel-registreerimist, siis kirjuta juba täna oma osalemissoovist e-posti aadressil hando.jaksi@tallinn2011.ee ning külas-ta kindlasti Trumm-It’i veebilehte aad-ressil www.tallinn2011.ee/trummit.

Trumm-It trummiorkestris saad naha märjaks ja tuju heaks

TRUMM-IT bränd on välja kasvanud Brasiiliast pärinevast AfroReggae liikumisest, mis on alguse saanud tänavatelt, inimeste seast, kel on olnud soov parandada end ümbritsevaid sotsiaalseid olusid, avada kaasinimestele uusi helgemaid võimalusi ning seda läbi kultuuri – muusika, tantsu, luule. Eesti Trumm-It bränd kannab sama ideoloogiat, keskendudes riskigruppide noorte trummiansamblite loomisele.Et rõhutada liikumise juuri ning kandvat sotsiaalset sõnumit, on logo visuaalne keel urbanistlik, kasutades šabloonkujundi laadset graafikat, mida tihti võib kohata tänavapildis. Kujundustes kasutatav värvigamma on rõõmus, olles inspireeritud Ladina-Ameerika rahavkunstist pärit ja sealt kohalikku tänavagraafikasse üle kandunud kirgastest (neoon)toonidest. Kuna tegemist on eelkõige noortele suunatud projektiga, on see samuti vitaalne ja nooruslik lahendus.Võimalik on ka põhilogo kasutada eri värvides, kuna tegemist on rahvapärase projektiga, või siis valida põhivärviks üks toon ja kasutada teisi neoontoone täiendavana kujundustes.

Logo kujund on ülimalt lihtsustatud ja märgilik. Universaalse sümbolina on kasutatud ringi. Kuna tegemist on trummimänguga, on esmane tähendus sellele lihtsustatud trummi kujund. Kuid arhailise universaalse kujundina on ringil ka antud projekti sisu väljendavaid kaasnevaid tähendusi – ring väljendab ka ühtsust, kokkuhoidmist, üksteise toetamist. Samuti kannab see sõnumit loomingust: AfroReggae liikumise lugu tutvustavas dokumentaalfilmis “Favela Rising” näeme, et liikumise loojatele oli väga oluline hinduismist tuntud algjumal Šiva – liikumise juhid rääkisid tihti “Šiva-efektist” – jumal lõi aguses kaose, et sealt saaks sündida Fööniks, sündida harmoonia ja kord. Maailma loovat Šiva Nataradžat kujutatakse traditsiooniliselt just tantsivana ringi sees – nii väljendab ringi sümbol ka kogu liikumise kandvat sõnumit: loovaktiga – olgu selleks kasvõi lihtne trummimäng – suudame me luua uue maailma, täis harmooniat ja rõõmu. Väljendub inimese universaalne omadus – olla looja.

Kaasaegset meediat saab edukalt traditsioonilisega ühendada. Sally Stuudios õpetatakse joonistamist käsikäes arvutianimatsiooniga. Foto: Tanel Rannala

Kaasaegne kunst on tihti provokatiivne ja tabab vaatajat linnaruumis. Lii-na-Liis Pihu Sally Stuudio lõputöö uuris avalikus ruumis inimeste suhtu-mist meediasse. Pildil kunstiteadlane Heie Treier. Foto: Tanel RannalaAnnely Köster. Foto: Marge Monko

Noor ArvAb 7 NOORTE TEGEMISED 7LK

Kui maailm kutsub ja rännukirg ahvatleb...Inga MaLvaMTÜ Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES projekti koordinaator

On miljon võimalust avasta-maks iseennast ja maail-ma. Sa võid teha seda koo-lipingis hoolikalt õpetajat kuulates, internetis surfa-

tes, vaikuses mediteerides või hoopis ringi reisides. See on sinu valik. Kas ja kuidas ja miks on kindlasti need küsi-mused, mis esile kerkivad, kui jutuks tuleb reisimine ja töötamine vabataht-likuna välismaal.

Kõigepealt peaksin alustama sel-lest, et sõna «vabatahtlik» tekitab ikka veel paljudes inimestes eelarvamusi. Nagu oleks tegemist tasuta tööga, mil-le eest midagi vastu ei saa, või millegi üksluise ja igavaga ning võib-olla isegi räpase ja ohtlikuga: ühesõnaga ajarais-kamisega. Kas see ka tegelikult nii on, on võimalus igaühel ise välja uurida. Maaja Hallik, kes oli «Euroopa vaba-tahtliku teenistuse» raames vabataht-likuna kuus kuud Mehhikos, kirjutab oma muljetest nii:

«Mind on alati paelunud võõrad paigad ja inimesed. Seetõttu olen püüd-nud haarata kinni igast võimalusest, et kaugeid kohti külastada. Mõne aasta eest avastasin suurepärase viisi, kuidas on võimalik reisida nõnda, et ma ei peaks väga palju raha kulutama, aga

saaksin samas kohalikust kultuurist maksimaalselt osa.

Nõnda siis juhtuski, et pakkisin ühel hommikul asjad ja sõitsin pooleks aastaks Mehhikosse vabatahtlikku tee-nistusse. Tagantjärele mõeldes olen ik-ka tohutult õnnelik, et läksin. Esiteks, ma sain aidata. Keegi on nüüd tänu mi-nule ehk veidi õnnelikum või natukene teadjam. Räägib ehk paremini inglise

keelt või saab paar nädalat oma lastele korralikku lõunasööki pakkuda. Avas-tasin, kui hea on anda!

Õppisin ka ise rääkima uut keelt, tundsin mõnu kiiresti hispaaniakeelse-te sõnade vuristamisest ja tänaval vest-luste pealtkuulamisest. Reisisin palju ringi. Nägin imelisi paiku, loomi, inime-si. Vihmametsi ja püramiide, Kariibi merd ja Vaikset ookeani, indiaanlaste

traditsioone ja ameeriklaste turismikuur-orte, salsaklubisid ja iiri pubisid, vanu kaabudega vanamehi ja noori paljajalg-seid põngerjaid, delfiine ja iguaane, ilu-sat käsitööd ja koloniaalajastu arhitek-tuuri, taevasse ulatuvaid vulkaane, moo-sekante tänavanurgal ja näitlejaid laval, maitsvat toitu ja palju Coca-Colat, kiri-kuid ja altareid Neitsi Guadalupe kuju-ga bussijaamades, kerjavaid lapsi ja prostituutidena töötavaid naisi/mehi, vaesust ja vägivalda, rõõmu ja optimis-mi. Nägin elu ja olu. Jah, võin julgelt öel-da, et nägin päris palju.

See oli kogemus, mis jääb minuga kogu eluks ja mida keegi ei saa minult ära võtta.

On ka arvusaadav, et nii pikaks ajaks tundmatusse põrutada võib olla nii mõnegi jaoks hirmutav. Just selle-pärast pakub MTÜ EstYES välja ka eri-nevaid lühiajalisi projekte alates näda-last. Nii on võimalik kõigil järele proo-vida, kas töö vabatahtlikuna üldse kon-timööda on.

Veel on mul olnud võimalus kaks korda Lõuna-Koreas käia. Esimesel korral sain osa pealinna Sŏuli melust ja veetsin kaks nädalat Wando saarel vah-vas töölaagris korea lastega tegeledes, järgmisel suvel pöördusin tagasi, et võtta osa rahvusvahelisest noortefesti-valist Yeosu linnas. Sel talvel õnnestus mul natuke ka Kambodžat tundma õp-pida. Lisaks sealsele huvitavale semi-

narikogemusele sain tutvuda väga hu-vitava maaga. Tohutu lokkava vaesuse kõrval nägin elurõõmsaid inimesi, kes hoolimata oma raskest minevikust on jälle leidnud usu enesesse.»

Alati ei pea ka teisele poole maake-ra põrutama, et osa saada sarnastest kogemustest. Erinevaid projekte paku-me nii naabermaades kui ka mujal Eu-roopas. Tegevust leidub kõigile, kel va-nust alla saja ning jagub pealehakka-mist ja seiklusvaimu. Ning mis kõige parem, selleks et vabatahtlikuna maa-ilma avastada, ei peagi pururikas ole-ma. Mis siis muud, kui uuri täpsemalt järele ja võta ühendust!

Kõigile, kel on vähegi huvi ja tahtmist maailma avastada, soovitan soojalt – lihtsalt minge! Ärge kõhelge, vaagige või lükake edasi, pakkige asjad ning asuge teele ja väga suure tõenäosusega ei pea te seda kunagi kahetsema!

Foto: Maaja Halliku erakogu

kRIsteL peIkeLEesti Seksuaaltervise Liidu infojuht

Eesti Seksuaaltervise Liidu rahvus-vaheline noorteprojekt «Light& Love» on jõudmas lõpusirgele.

Kolm aastat kestnud projekt kulminee-rub 5. novembril Tallinnas toimuva rah-vusvahelise konverentsiga. «Noortetöö aga jätkub,» lubab «Light&Love» pro-jekti juht Pille Teder. Alljärgnevalt rää-gib ta projektist lähemalt.

Noorteprojekt «Light&Love» on si-saldanud rahvusvahelisi noortelaagreid ja õppevisiite. Toimunud on üle-eesti-lised noortekoolitused, filmistsenaariu-mide ja loovtööde konkursid. Neist vii-mane oli tänavu ka rahvusvaheline ja kuigi võit ei tulnud Eestisse, vaid läks meie naaberriiki Lätti, on nüüdseks kolm paremat Eesti tööd pandud post-kaartidele. Parimad filmistsenaariumid jäädvustati aga filmilindile.

Nii filmistsenaariumide kui loov-tööde konkurss kandsid nime «Mina selles maailmas. Minu inim- ja sek-suaalõigused». Konkursside eesmärk oli ärgitada 15–25-aastaseid noori mõt-lema ebavõrdsuse, kitsarinnalisuse ja diskrimineerimise üle, mis mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas aset leiab.

miks «light&love» projekt oluliNe oN?

Inimareng on palju enamat kui siseriik-like tulude tõus ja langus. See tähendab keskkonna loomist, kus inimesed, sh noored saavad arendada ja elada vilja-kat ja loomingulist elu vastavalt nende

vajadustele ja huvidele. Arengukoos-tööga saame suurendada ligipääsu ter-vishoiuteenustele, haridusele, tööhõi-vele ning sotsiaalsetele ja juriidilistele institutsioonidele; vähendada võima-lust nakatuda HIVi/aidsi. Arengukoos-tööga saame muuta kõigi jaoks maail-ma paremaks paigaks, kus elada. Aren-dades seksuaal- ja reproduktiivset ter-vist ja õigusi, saame parandada üleül-dist perede ja ühiskonna tervist.

Projekti raames panime suurt rõh-ku noorte nõustamisele. Vaatamata in-foajastule ja näilisele teabe ülekülluse-le pole noortel lihtne leida usaldusväär-set informatsiooni – vanematega sek-suaalteemadel rääkimine tundub eba-mugav, eakaaslaste soovitustesse suh-tutakse kriitiliselt, internetis leitav sa-geli pornograafilise alatooniga info te-kitab segadust ja vastuolulisi tundeid. Kuigi koolides pakutav seksuaalharidus on edenenud, on see siiski ebaühtlane või kohati probleemikeskne.

«Light&Love» projekti olid kaasa-tud nii poisid kui tüdrukud. Oluline on, et noored teaksid oma seksuaalseid õi-gusi. Väga oluline on, et ka noormehed väärtustaksid seksuaalsusega seotud teemasid.

Seega on rõõmustav, et noormees-te huvi ja vastutus on suurenemas – 2009. aastal moodustasid noormehed 15% noorte nõustamiskeskustesse es-maselt pöördunud klientidest. Samuti on internetinõustamiskeskkonnas www.amor.ee küsijate hulgas noor-meeste osa suurenenud.

Lisainfo noorteprojekti kohta: www.lightlove.eu/ee.

Noorteprojekt «Light&Love» lõpeb, noortetöö jätkub!

tIIu MägIKutiMuti noortelaager

Nii laulsid ammuse laagrilaulu sõ-nu augusti lõpupäevil KutiMuti noortelaagris Laulasmaal laagri

15. sünnipäeva tähistajad – kunagi meie laagris käinud ja suureks saanud laagerdajad, praegused ja endised kas-vatajad, huvijuhid, õpilasmalevlased, laagri draamastuudio liikmed.

KutiMuti noortelaager tegutseb Harju maakonnas Laulasmaa puhke-keskuses 1996. aastast. Viieteistkümne laagriaasta jooksul on KutiMuti noor-telaagris koolivaheaja veetnud 7200 last ja noort. Peamiselt kütkestab Ku-tiMuti laager spordi- ja näitlemishuvi-lisi lapsi, kuid elu on näidanud, et sobi-likud on meie vahetused kõigile aktiiv-setele ja tegutseda tahtvatele lastele. Laager on väga soodsa asukohaga – Tallinnast vaid 32 km kaugusel ja asub mõnusas mereäärses suvituskohas.

Laagri tegevuse põhisuunitluseks ongi laagri loomisest peale olnud sport ja lavalise esinemisoskuse õppimine. Laagrivahetused toimuvad ka sügises-tel ja talvistel koolivaheaegadel. Tava-

lisest puhkelaagrist eristabki meid see, et igapäevane laagriprogramm koos-neb õpikodadest: avalik esinemine, draamaõpe, tants, laul, musitseerimi-ne, sportmängud, seiklus- ja keskkon-nakasvatus. Teatrivahetuses juhenda-vad lapsi professionaalid: näitlejad, la-vapedagoogid, akadeemilised tantsu- ja lauluõpetajad, muusikud ja dirigen-did.

Laagriprogrammi eesmärgiks on jõukohase, lõbusa ja vaheldusrikka koostegutsemise vormis suunata noo-ri isetegemise kaudu omandama eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi nagu ise-seisev hakkamasaamine, esinemisjul-gus, koostöövalmidus, suhtlemine, tervislikud elukombed. Laagri terri-tooriumil asuval seiklusrajal ja Lohu-salu poolsaare toredates männimetsa-des saavad noored panna proovile oma vastupidavuse, üldfüüsilise osa-vuse, orienteerumisoskuse ja mees-konnatöö vaimu.

Laagri päevakava ongi koostatud vaimse ja füüsilise tegevuse vaheldus-likkust ja laste ealist võimekust arves-tades võimalikult mitmekesine. Laag-rikava koostamisel lähtume põhimõt-

test, et füüsiline tegevus vaheldub vaimsega ja sisukat tegevust peaks ja-guma kõigisse päevaprogrammidesse. Ja laagri menüü on laste- ja tervise-sõbralik, ning mis väga oluline – meie kokad panevad iga toiduportsu sisse ka armastust ja südamesoojust!

KutiMuti noortelaagril on välja kujunenud oma traditsioonid ja kom-bestik, mida aastatega täiendatakse. Parimatele on igas vahetuses ette näh-tud kunstniku kujundatud diplomid. Laagris peetakse pulmi, selgitatakse välja iga vahetuse parim perekond, kõige sitkem raudkutt ja raudmutt, su-ve lõpus toimub laagrisuvega hüvasti-jätutseremoonia...

Laagri tegemisi kajastab kodulehe-külg www.kutimuti.ee, kuhu pannak-se üles nii oluline info lastele ja lapse-vanematele kui toimunud vahetuste kokkuvõtted pildis ja sõnas.

Laulasmaa puhkekeskus on oman-danud laste- ja noortesõbraliku paiga staatuse. Puhkekeskus töötab aasta lä-bi ja pakub septembrist juunini sood-said võimalusi gruppidele majutuseks, toitlustuseks, koolitus-, spordi-ja fir-maüritusteks.

«On laagreid ilmas palju, üks armsamaks kord saab...»

Noorte seksuAAlsed õigused:

1. Õigus olla sina ise – õigus teha otsuseid, nautida seksuaalsust, õigus eneseväljendu-sele, turvalisusele, õigus abielluda või mitte abielluda ja planeerida perekonda.

2. Õigus teadmistele seksuaalsusest, rasestumisvastastest vahenditest, sugulisel teel levivatest haigustest.

3. Õigus ennast kaitsta ja olla kaitstud soovimatu raseduse, sugulisel teel levivate hai-guste ja seksuaalse ärakasutamise eest.

4. Õigus konfidentsiaalsele, kättesaadavale, kvaliteetsele ja väärikale meditsiiniabile.

5. Õigus osaleda noortele suunatud programmide planeerimisel ja õigus mõjutada ot-sustajaid.

(IPPF Noortekomitee 1996)

8. vahetus 2010. Foto: Merill Mägi

mtü NoortevAhetuse AreNgu ühiNg estYes

Wiedemanni 3, 10126 Tallinn www.estyes.ee estyes@estyes.ee 601 3098

«Euroopa vabatahtlik teenistus» on prog-ramm, mis on ellu viidud Euroopa Ühen-duse programmi «Euroopa noored» toe-tuse abil. Selle artikli sisu ei pruugi tingi-mata kajastada Euroopa Ühenduse või «Euroopa noored» Eesti büroo seisukohti ega hõlma nendepoolset vastutust.

8 Noor ArvAb

uRMo ReItavUNICEF Eesti programmijuht

Tänane noorte elu on nagu K³ – kiire, kirju ja keeruline. Pi-devalt tuleb teha valikuid ja langetada otsuseid – kas te-ha seda või hoopis teist, kas

kuulata enda sisehäält või sõpru/vane-maid või mitte, kas proovida ise või las-ta seda teha teistel jne. Ja mitte alati po-le valikute ja otsuste tegemine lihtne ega ka jõukohane.

Muresid ja probleeme on nii lastel, noortel kui ka vanematel. Tihtipeale tuleb just noortel oma muredega ise hakkama saada, sest puudub kas info abi ja võimaluste kohta või julgus neid kasutada. Kõige kurvem on see, kui väikesest murest kasvab tõsiste tagajär-gedega probleem.

Oluline on märgata muresid ja või-malikult varakult sekkuda. Kui kooli-kaaslane on pidevalt kurb ja endasse-tõmbunud või kui kedagi kiusatakse või kui keegi kannatab tühja kõhtu – kas pöörata pea ja minna edasi või proovida midagi teha?

Meil kõigil on õigus õnnelikule ja turvalisele elule. See on võimalik saa-vutada ainult siis, kui märkame üks-teist ja oleme hoolivad. Hoolime iseen-dast ja hoolime teistest. Mure korral pöördume ise abi saamiseks kellegi poole või ulatame abikäe. Just tänased noored on need, kes saavad muuta olu-korda oma kodukohas. Sellest põhi-mõttest lähtudes algatas UNICEF sel aastal varase märkamise ja sekkumise programmi. Me soovime, et noored kui kogukonna liikmed märkaks ja toetaks

üksteist, et täiskasvanud mõistaks pa-remini noori ning kaasaksid neid part-neritena veelgi enam oma kodukoha, kooli või noortekeskuse paremaks muutmisse.

UNICEF on ÜRO lastefond, mis te-gutsenud üle 64 aasta, et kaitsta laste õigusi, tagada neile eluks vajalik ja avar-dada toimetulekuvõimalusi. Noored, kasutage seda võimalust ning teeme koos oma kodukoha ja elukeskkonna veelgi paremaks! Räägime kaasa, võta-me sõna, märkame oma eakaaslasi ja hoolime üksteisest!

Loe lähemalt www.unicef.ee

ArvAmused sIIM suuRkaskgümnasist

Hoolimisega saame tihtipeale ära hoida noorte probleeme või pakkuda neile tuge. Kuna meie puutume iga päev noortega kok-ku ja seda nende loo-mulikus keskkonnas, siis on meil kõige liht-sam abivajajaid mär-gata. Minu arvates peaks iga inimese sees olema soov head teha ja usun, et rohkemal või vähemal määral see nii on-gi. Seepärast õhutangi kõiki nooremaid ja vanemaid märkama neid, kel on raske. Kui ei oska ise aidata, saab pöörduda eri-ala inimeste poole.

Kohaliku elu korraldamisel tuleks

kindlasti kaasata erinevate põlvkondade arvamusliidreid. Noored toovad uuendus-likke ideid ja kaasaegseid vaatenurki. Mi-nu arvates on kohalikud noortekogud suurepäraseks võimaluseks tulevaste po-liitikute ja otsustajate kasvatamiseks. Ja kui need noored hakkavad kunagi näiteks kohaliku omavalitsuse juhtideks, saavad nad parandada neid puudusi, mida juba varem tänu noortekogu liikmeks olemise-le märgati. Üleüldine elukvaliteedi tõus nii noortele kui vanadele.

Soovitan kõigile noortele kasvatada enesekindlust ja julgust oma mõtteid väl-ja öelda ning nendele kindlaks jääda. Het-kel võib jääda mulje, et iga järgnev põlv-kond on eelmisest ükskõiksem. On meie (noorte) asi teha, et selline arvamus muu-tuks. Mina leian, et kui inimesele ajud on antud, siis tuleb neid ka kasutada ja end sealjuures ühiskonnas toimuvaga kurssi viia. Teadmised ja teadlikkus on jõud ning inimene, kel on sellised ressursid antud, peab neid ilmtingimata ka kasutama.

tõnIs LooRItsgümnasist

Ma arvan, et heategu-sid on vaja meile kõigi-le, absoluutselt kõigi-le. Heategu on midagi sellist, kui inimene an-nab endast tükikese kellelegi, teades, et see aitab kedagi ja hoolimata sellest, et temal enam seda ei ole. Heategevust ja heategusid ongi vaja, et aidata järjele neid, kes vajavad järjele aitamist, et nemad saaksid omakorda ai-data neid, kes on juba järjel. Läbi selle süsteemi me parandamegi ühiskonda, kus elame. Et enda kogukonna elu pare-

maks muuta, peab igale asjale ise käed külge lööma, olgu see siis millegi organi-seerimine, kellegi toetamine või millegi ehitamine.

LaIdI suRvajustiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik

Noored on ühtpidi jõud, millega tuleb arvesta-da, teisalt on nad vara, mida tuleb hoida ja kasvatada. Noori saab ja tulebki kaasata neid mõjutavatesse tege-vustesse. Ühiste ette-võtmiste ja avatud mõttevahetuse kaudu jõuavad otsustajateni need mured ja rõõ-mud, mis noortele enim korda lähevad. Sel moel jõuab noorte hääl riigi ja poliitika kujundajateni ning samal ajal saavad noo-red ise end arendada ja olla kaasatud. Vaid nii saame kujundada turvalise ja aktiivse nooruspõlve tulevastele otsustajatele.

keLLI taLvInggümnasist

Me peaksime olema ja olemegi hoolivad, sest tänapäeva ühiskonnas on üksteisele kaigaste kodaratesse loopimist küll ja veel. Sellise kombe ülevõtmise asemel peame üks-teist aina rohkem aita-ma ja toetama. Seega on teistest hoolimine ja nende aitamine vähim, mida me nende ja ka enda heaks

teha saame. See ei võta kelleltki tükki küljest, muudab me ühiskonna salliva-maks ja aitab noortel valutumalt oma unistusteni pürgida.

Soovin noortele sallivust, enesekind-lust, järjepidavust ja teravat meelt. Pidage meeles, et tulevik on meie kätes, ärme vea ennast ja teisi alt!

susanna paeväLIgümnasist

Noored peaksid olema üksteise suhtes hooli-vamad, sest kui noored ise ei hooli üksteisest, siis kes veel? Kindlasti hoolivad noortest nen-de vanemad, sugula-sed, õpetajad. Paraku ei saa paljud noored oma muredega endast vanemate inimeste poole pöörduda. Üks-teist toetav ühiskond, eriti ühine vanuse-grupp, soodustab järeltulevate põlvede head omavahelist läbisaamist ja abivalmi-dust.

Noored saavad teha palju selleks, et kodukohas oleks parem elada. Kõige ras-kem on alati algus – tuleb suu lahti teha, rääkida, mida võiks paremini teha, ning hakata tegutsema. Sinna, kus on aktiivsed noored, tuleb alati juurde.

Kõige lihtsam moodus noorte seas muuta kodukohta meeldivamaks on ühi-sed ettevõtmised. Kodukoha paremaks muutmine annab igaühele midagi: süda-merahu ja õnnetunde tehtud tööst, uusi tutvusi, hindamatuid kogemusi. Omaka-sust veelgi tähtsam on hubase ja rõõmu-küllase kodukoha loomine.

Soovin kõigile noortele palju uudseid ideid, motivatsiooni ja võimalusi neid ellu viia!

tooMas paLu UNICEF Eesti tegevjuht

UNICEFi programm «Levitame headust» on mõeldud Eesti koo-lidele, millega pööratakse tähe-

lepanu noorte väärtushinnangute ja sotsiaalse vastutustunde kinnistumise-le ning noorte ettevõtlikkusele. Prog-rammi toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

Kõigil koolinoortel on võimalus osaleda UNICEFi heategevusmüügi kampaaniates ja panna praktikas proo-vile oma teadmised ja oskused. Selles programmis tutvustatakse võimalikult erinevaid elualasid ja ettevõtlikkust, loovust ja koostööoskust. Lisaks õpe-tatakse juhtimist ja ettevõtluse põhitõ-desid.

Kaheksa aasta jooksul on Eesti koo-linoored müünud pea 1,3 miljonit hea-tegevuslikku postkaarti, mille tuluga on toetatud lapsi Eestis ja aidatud abivaja-jaid kriisikolletes üle kogu maailma.

Programmi raames on toimunud ja toimumas mitmed koolitused, semina-rid ja laagrid. Noortele on jaganud oma kogemusi ja näpunäiteid tuntud ja tun-nustatud asjatundjad pangandusest, et-tevõtlusest, tippspordist, riigiasutustest jm. UNICEFi heategevusprogrammiga on oodatud liituma kõik huvitatud noo-red, kes soovivad teha heategusid ja ai-data teisi. Täpsem info www.unicef.ee

Parem kodukoht koos noortegaNoored teevad head!8

LK

Levitame headust

LIPU SININE

Kaetud paberil neljavärvitrükk:C 91 M 43 Y 0 K 0Kaetud paberil täisvärv:PANTONE 285 C

Katmata paberil neljavärvitrükk:C 100 M 30 Y 0 K 0Katmata paberil täisvärv:PANTONE 285 U

Ekraanil:R 41 G 92 B 1943366CC

LIPU

SEA

DU

SEG

AVa

stav

uses

EES

TISo

ovit

uslik

lähi

m v

õim

alik

vas

te

linna ja kultuuripealinna liitlogost on versioonid eesti, inglise ja vene keeles ning lisaks eestikeelsed versioonid koos tekstiga “toetaja” linna logo juures.

liitlogo kasutatakse samal kujul nii valgel kui ka logo värvidest erineval taustal. erandjuhul, kui taustavärv on logoga sama sinine, kasutatakse liitlogo esile toomiseks peent valget kontuurjoont.

liitlogo kaitstud alaks on logo pind, mille piiridesse ei tohi midagi lisada ega sealt ära jätta. Vt ka liitlogo keelatud kasutus.

Väikeste mõõtude korral tuleb alati teha eraldi otsu-seid, mis arvestavad esituskoha eripära ja trüki- või pildiesituskvaliteeti ning nendele vastavat eristuvust ja nähtavust.

Värvilised liitlogod valgel taustal

liitlogo värvid on tallinna lipu sinine (ühtib eesti lipu sinisega) ja valge. sinise toon on pantone trükivärvi-kataloogi alusel kehtestatud eesti lipu seadusega, kuid arvesse tuleb võtta neljavärvi- ja täisvärvitrükil ning kaetud ja katmata paberile trükkimisel tekkivaid toonide erinevusi.

Värvilised liitlogod logo värvidest erineval taustal Värvilised liitlogod logoga sama värvi sinisel taustalerand: liitlogo ümbritseb peen valge kontuurjoon

liitlogo kasutamine VärVilisena

väljAANdjA tAlliNNA spordi­ jA NoorsooAmetPeatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

davId beckhaMUNICEFi hea tahte saadik

Olen kogu oma elu ol-nud meeskonnamän-gija. Nüüd olen ühine-nud ka UNICEFi mees-konnaga. Sport on või-malus, mis võib muuta laste elu paremaks. Sport karastab nende tervist ja annab neile tänuväärseid õppetun-de vastastikusest lu-gupidamisest, liidriks olemisest ja võrdsu-sest. Igal lapsel, olenemata tema soost või rahvuslikust eripärast, on õigus mänguajale ja tal peab olema võimalus mängida. Sport ühendab nii üksikisikuid kui ühiskonda. Tehkem siis koostööd ja muutkem maailm paremaks – iga lapse jaoks!

LauRa põLdveReUNICEF Eesti noortepatroon

Pane end proovile ja avarda oma teadmisi maailmast! Saad alg-teadmisi ettevõtlu-sest, kohtud huvitava-te inimestega, õpid laia maailma tundma, avastad endas uusi omadusi, leiad uusi sõpru ja saad osaleda UNICEFi tegemistes.

ArvAmused

Noored osalemas järjekordsel UNICEFi ettevõtmisel. Foto: UNICEF

loGo kaitStuD ala Ja MiiniMuMSuuruS 4

Kultuurkutsub

Kultuurkutsub

Kultuurkutsub

Kultuurkutsub

min 25 mm

Juhtlausega logo kaitstud alaks on logo pind, mille sisse ei paigutata teisi kujunduselemente ega tekste.

logo võib kasutada mis tahes taustal tingimusel, et on tagatud logo eristuvus. Valgel ja heledal foonil tuleb logo kasutada sinise raamiga.Sinisel foonil valge raamiga.

Juhtlausega logo minimaalne laius on 25 mm. Väikeste mõõtude korral tuleb alati teha eraldi otsuseid arvestades materjali eripära ja trükikvaliteeti.