Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

15. märts 2013

Noortekeskus avab ukse maailmaSigne SillaSoo

«Noortekeskus mängib olulist rol-li noorte kujundamisel, aren-

damisel ja erinevate võimaluste tutvus-tamisel,» leiavad Rakvere teatri näitle-ja Maarika Mesipuu ja trummar And-rus Avarand.

Milline on sinu side Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) ja noorsootööga üldisemalt?

Maarika: Pärast gümnaasiumi lõ-petamist läksin õppima noorsootööd Tallinna Pedagoogilisse Seminari. Koo-lil olid tihedad sidemed TANiga. Käi-sime tutvumas nende tööga ja osalesi-me TANi korraldatud projektides. Kol-mandal kursusel hakkasin kooli kõrvalt käima tööl noorsootöötajana Nõmme avatud noortekeskuses (Pääsküla noorte keskus – toim). Töötasin seal pool aastat.

Andrus: Lasnamäe noortekeskus asus täpselt kooli kõrval. Õppisin Laagna gümnaasiumis. Alguses, kui see paik avati, hoidsin ma natuke ee-male, tundus kahtlane. Kuidagi ma aga lõpuks seal käima hakkasin. Mi-nu esimesed noorsootöötajad olid Eneli Meresmaa ja Kristjan Kruus. Muidugi oli seal ka teisi kihvte noor-sootöötajaid, aga Eneli ja Kristjaniga koos sai käidud kõikides laagrites ja osaletud projektides. Soe tunne on nendega suheldes siiani. Aeg-ajalt ik-ka teeme veel nendega koostööd, kui on toimumas mingi üritus, kuhu esi-nejat vaja vms.

Kas ja mida on sulle andnud iga-päeva- ja tööellu kaasa seos noor-sootööga?

Maarika: Noorsootöö oli väga suhtlemispõhine ja see oli hea algus edasi liikumiseks teatrikooli ja teatri-maailma, kus suhtlemine on veelgi olu-lisem. Noorsootööd õppides omanda-sin teadmisi ja oskusi, mis minu maail-ma palju avardasid ja on mind kindlas-ti kujundanud selliseks, nagu ma olen.

Väärtus omaette on see, et noor-sootööd õppides ja seda praktiseerides ma nägin, kuidas inimesed elavad. Nä-gin seda läbi nende noorte – milline oli nende kodune olukord, millised rasku-sed neil oma elus olid, kuidas nad suht-lesid, millised olid nende tahtmised. Õppisin, et paljut ei saa võtta iseene-sestmõistetavana. Hakkasin nägema ka iseennast teisiti, millistest oskustest mul puudu oli ja millest see tulenes.

Kas ja kui palju on seotus noor-sootööga olnud abiks sinu näitle-jaks/trummariks kujunemisel?

Maarika: Arvan, et ma olen parem näitleja kui noorsootöötaja ja see on minu enese jaoks suur õnn, et ma sain näitlejaks. Ma mõistan, et teatrikool ja näitlejatöö on suur ja pidev töö enda-ga. Arvan, et minu jaoks on õigem te-ha enne tööd endaga ja siis alles teha tööd teistega, neid juhendada ja suu-nata. Noorsootöötaja ülesanne on just tegutseda teistega, mul oli vaja veel ennast avastada.

Andrus: Alustasin trummide õp-pimist 10-aastaselt. Mõjutused muusi-ka õppimise vallas olid mul enne noor-tekeskuses käima hakkamist juba väga tugevad. Noortekeskust pean kindlas-ti aga väga oluliseks. Meie haridussüs-teem koosneb peamiselt veidi vanema-test õpetajatest. Välismaalt kiirgab ju-ba mõnda aega hoopis teistsugust pe-

dagoogikat, mis Eesti koolidesse täieli-kult jõudnud ei ole. Seda «teistsugust» asendab minu jaoks noortekeskus. Seal on tööl innovaatilised noorsootööta-jad, kes innustavad ja suunavad noori erinevates tegevustes osalema. Ma ku-jutan ette, kui ma poleks eraldi muusi-kaga tegelenud, siis oleks noortekeskus määranud mu tulevikus nii mõndagi.

Kuidas sulle tundub, kas noorsoo-töö paistab hästi silma?

Maarika: Ma usun, et noori peaks palju rohkem väärtustama. Hindama nende mõtlemisvõimet ja seda toitma suuremate võimalustega. Mitte et noorsootöötajad teeksid midagi vähe või kehvasti, vaid üldine tähelepanu-pööramine noortele on minu arvates meie ühiskonnas väike. Ma arvan, et tegelikult noori huvitab, mis maailmas

toimub, aga kuna nende käest ei küsi-ta nende arvamust, siis nad distantsee-rivadki ennast. Mulle tundub, et sage-li vaadatakse noori kui probleemi, mit-te kui potentsiaali. See on võib-olla jäl-le see sama teise mõistmine ja arvesta-mine. Meie inimesel on iseendagagi veel nii palju tegemist, et teist ja teist-sugust ei jaksa aidata. Ma loodan, et see tasapisi muutub.

Andrus: Ma arvan, et noorte jaoks paistab hästi silma. Mis puudutab va-nemat generatsiooni, siis ma olen eri-nevaid arvamusi kuulnud. Vanemad tihti muretsevad, et mida need noored seal keskuses teevad, kas seal on vaja ikka käia ja kas olulisem poleks mitte tegeleda koolitöödega. Samas kodus mängivad lapsed pärast kooli seitse tundi järjest arvutimängu ja teevad pä-rast kella kahteteist poole tunniga kii-

relt koolitööd ära. See on praegune tendents. Noortekeskused pakuvad aga võimalust suhelda, seal on sotsiaalne moment juures. Igal juhul on noorte-keskused väga oluline alternatiiv vaba aja veetmiseks.

TAN tähistab tänavu kümnendat sünnipäev. Millist rolli võiks noor-sootöö noorte arenemisel mängi-da järgmise kümnendi jooksul?

Maarika: Noorsootöö võiks olla noortele järjest rohkem abiks maailma avastamisel. Rahvusvahelisi noorteva-hetusprojekte võiks olla veelgi rohkem, nii et noored saaksid käia maailmaga tutvumas ja tutvustada teiste riikide noortele Eestit. Igasugune suhtlemise ergutamine on noore inimese arenemi-sel väga oluline. Eestimaalased on üs-na kinnised, aga õpetades noori, kui-das suhelda, läheb enese väljendamine loodetavasti lihtsamaks. Kõikvõimalik-ke arutlusgruppe võiks tekkida. Noor-te kaasalöömine ühiskonnaelus peaks jõudma rohkem tähelepanu alla, nii et see, et nad on olemas ja tähtsad, jääks inimestele silma.

Andrus: Koolid võiksid teha järjest rohkem koostööd noortekeskustega, see oleks kindlasti üks suur tugev trump noortega tegelemisel. Sellele po-liitikale võiks ka kõrgemalt poolt kaa-sa aidata. Ma arvan, et kõige reaalsem koht noortele välismaa kogemuse saa-miseks võiks olla ka läbi noortekeskus-te, et noori kaasataks veel rohkem pro-jektidesse. Ühe 14-aastase noore aren-gus (Andrus osales esimest korda noor-soovahetuses 14-aastaselt – toim) on väga oluline võimalus õppida ja veeta iseseisvalt nädal kuni kuu omavanuste noortega välismaal.

Millised on praegu suurimad ja olulisemad tööd, millega tegeled?

Maarika: Praegu teen Rakvere teatris proove lavastusega «8 armas-tavat naist» (intervjuu on tehtud veeb-ruari keskel – toim). Huvitaval kom-bel mängin seal praeguse teemaga vä-ga ühtivat rolli – noort, 15-aastast tüdrukut. Tunnengi vahel proovis, et ma väga hästi ei tea enam, millised need 15-aastased on, kuidas nad käi-tuvad. Eks ma püüan silmad lahti hoi-da ja sellises vanuses inimesi praegu eriti märgata. Lavastus esietendub 8. märtsil.

Ka minu eelmine suur roll Jane Ey-re on noor tütarlaps, kes alles avastab elu ja maailma ja armastust. Nii et meenutamist, milline noor olin mina, ja mõtlemist, milline võib olla see noor, keda ma laval kehastan, on olnud pal-ju ja see on rikastav.

Andrus: Pärast Otsa-kooli (Georg Otsa nim muusikakool – toim) olen ol-nud kaasatud paljudesse muusikalistes-se projektidesse, kus olen saanud män-gida koos paljude Eesti artistidega ning käinud välismaa suurtel džässifestiva-lidel. Praegu olen rohkem integreeri-tud aga kooliellu ja ka vaikselt ettevõt-lusega tegelenud. Plaanin ennast tõsi-selt siduda aga muusikalise hariduse korraldamise ja muusikaekspordiga Eestisse ja Eestist välja. Märtsis asun andma noortele muusikutele erineva-tes Eesti linnades koolitusi (intervjuu on tehtud veebruari lõpus – toim) tee-mal, kuidas enda eest juriidiliselt seis-ta, kuidas sõlmida produtsentide, mä-nedžeridega lepinguid. Suuremalt plaa-nin muusikaprojektidega alustada aga pärast suve.

ArvAmus

Supergraafika – mis see veel on?Renate Grossloe lk 2

NEET-NoorEd

Iga noor väärib võimalust Katrin Pihor loe lk 3

NoorTEkEskusEd – hüppElAud Ellu!

Tallinna Noorsootöö Keskus tähistab juubelitSigne Sillasoo loe lk 4

märgAkE Noori!

Mõjutusvahendite mõttetalgudNatalia Seredaloe lk 5

NoorTEühENdusEd

Noorte osaluskogud panustavad kodukoha tulevikkuLiina Rüütelloe lk 6

projEkTid jA lAAgrid

Programm «Euroopa noored» ootab noorteprojektide taotlusi Marit Valgeloe lk 7

EuroopA EEsTi

Noori välismaalasi paelub vähetuntud Eesti uudsusAnneli Võsandi ja Eva-Helen Kangroloe lk 8

Noortekeskused oma põnevate võimaluste, särasilmsete, positiivsete ja in-novaatiliste noorsootöötajatega pakuvad noortele võimalust areneda, ar-vab trummar Andrus Avarand. Foto: Kaarel Kaja

Rakvere teatri näitleja Maarika Mesipuu hinnangul peaks ühiskonnas noori rohkem väärtustama – oluline on näha neid kui potentsiaali, mitte kui probleemi. Foto: erakogu

Renate gRoSSTallinna linna noortevolikogu liige

Jalutades mööda Gdynia linna tänavaid Poolas, avastan end rajoonist, kuhu turistid vara-semalt harva sattusid, kuid mis viimasel ajal on hakanud

aina enam populaarsust koguma. Ni-melt on selles kõige halvemas seisukor-ras majadega linnaosas õitsele puhke-nud kunst. Kõrgete kortermajade sein-telt vaatavad vastu imeilusad ja erinäo-lised joonistused, mille autoriteks on kohalikud noored kunstnikud. Suure-jooneline näitus valmis koostöös koha-liku omavalitsusega.

Tallinna linna bussipeatused ja ma-jade seinad on see-eest kaetud illegaal-se grafitiga. Esteetilist grafitit, mida kunstiks võiks nimetada, leiab Tallin-nast vaid käputäie, kui sedagi.

sodijAd vs kuNsTNikudKas see tähendab, et Eestis puuduvad andekad grafititegijad? Kindlasti mit-te, kuid olukorras, kus linn suhtub sel-lesse tegevusse nulltolerantsiga, karis-tades sama paragrahvi alusel nii sodi-jaid kui kunstilist elamust pakkuvaid grafitikunstnikke, tekib linnapilti eel-kõige seda esimest – kiirelt markeriga kirjutatud tag’e*. Aega ja rohkem vae-va võtvate grafitite tegemisel riskib au-tor mitu korda enam võimalusega kri-minaalkorras karistatud saada. Sel sa-mal põhjusel paikneb suurem osa sil-mailu pakkuvast grafitist Tallinnas kõrvalistes kohtades, kuhu inimesed tihti ei satu.

Mida teha olukorras, kus igalt vastrenoveeritud majalt vaatavad vas-tu tavainimesele loetamatud kritsel-dused, samal ajal kui linnapilt, eriti just magalarajoonides, on hall ning kriibib hinge igatsuses värvi ja kunsti järele? Tallinna linna noortevolikogu leiab, et olukorrale võib lahenduse lei-da supergraafika näol. Supergraafika eristub grafitist nelja aspekti poolest, milleks on legaalsus, kooskõlastatus omanikuga, avalikustatud autor ja au-tori vastutus loodud visuaali eest. Tei-sisõnu on tegu eraldi kunstiliigiga. Tallinnas supergraafikat praegusel ajal peaaegu pole, kuid hea näitena võib tuua Võru linna algatuse, kus soojus-tatud kortermajade seinu elavdatakse korteriühistute soovi korral Navitrol-la joonistustega.

supErgrAAfikA TulEb kA TAlliNNA?Tallinna magalarajoonide ja mahajäe-tud hoonete kaunistamine supergraa-fikaga rikastaks oluliselt linnapilti ja muudaks paljud seni kõrvalejäetud piirkonnad atraktiivseks nende turisti-de hulgas, kes meie ilusa vanalinna kõrval ka alternatiivsemat osa Tallin-nast näha soovivad.

Koostöös Tallinna linnavõimudega on noortevolikogu jõudnud nii kauge-le, et juba selle aasta jooksul on ooda-ta esimest supergraafika konkurssi, millel võivad osaleda kõik asjast huvi-tatud kunstnikud. Pärast eskiiside esi-tamist konkursi tarbeks loodavale pro-fessionaalidest koosnevale komisjoni-le valitakse parimad, kelle tööd teostu-se leiavad.

Ennetades küsimust, kuidas super-graafika konkurss sodimist peaks vä-hendama, avaldan lootust, et nähes lin-nas aerosoolvärvidega loodud kunsti, tekib peegeldusefekt ja nii mõnedki se-nised tag’ide kritseldajad saavad innus-tust tegeleda kunstiga. Väite kinnitu-seks toon taas näite Gdynia linnast, kus illegaalne grafiti on erinäolise super-graafika kõrval minimaalne.

Positiivse alatooniga supergraafika lisaks vürtsi meie kõigi hallile argipäe-vale. On ju ometigi teaduslikult tõesta-tud, et värvid muudavad inimesi rõõm-sameelsemaks.

* tag – märge, allkiri

ilona-evelyn RannalaTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

AkTivisTi, AlTruisTi jA huNT kriimsilmA pAlgAsT

Mõne aasta eest korraldasime Tallin-nas noorsootöö foorumi pealkirjaga «Töötan noortega. Olen aktivist, alt-ruist, hunt Kriimsilm, hea koostöö-partner, sõber ja kasvataja?». Selline teemapüstitus ei olnud juhuslik ning see on hea küsimus praegugi, seda enam, et veebruaris kinnitas Tallinna linnavolikogu noortekeskustes tööta-vatele noorsootöötajatele töötasu alammäärad ning iga-aastaseks puhku-seks senise 28 kalendripäeva asemel 35. Tallinna noorsootöö arengukavas

2012–2016 on ette nähtud, et noorsootöö-tajate töö väärtustamiseks ja kvaliteet-sema noorsootöö tagamiseks tuleb noorsootöötajate palgatingimusi ja sot-siaalseid võimalusi parandada ja selle-ga linn aktiivselt tegelebki. Noorsoo-töötaja töötasu alammääraks kehtesta-ti 650 eurot kuus, noortekeskuse juha-taja töötasu alammääraks 844 eurot kuus. Erialane kõrgharidus või noor-sootöötaja kutse omamine on eelista-tud ja lubab maksta 10% kõrgemat töö-tasu. Otsuse taga on linna soov tagada kõigi noorsootöötajate võrdne kohtle-mine linnas ning väärtustada tehtavat tööd. Muidugi tekkis ka rohkem sumi-nat ja huvi – kes need noorsootööta-jad ikka on ja mida teevad?

NoorsooTööTAjA igApäEvATöösT idEAlisTlikulT jA lAkooNilisElTNoorsootöötajaid koolitatakse riikliku tellimuse alusel Tallinna Ülikooli Peda-googilises Seminaris ning Tartu Üli-kooli Narva kolledžis ja Viljandi kul-tuuriakadeemias. Kui viskame pilgu

noorsootöötaja kutsestandardile (vt http://www.kutsekoda.ee/et/kutse-register/kutsestandardid/vald-

kond/10450642), siis võtab silme eest kirjuks. Tööülesandeid on palju ning vastutus suur. Mõned näited noorsoo-töötaja igapäevast: noorsootöötaja suhtleb noortega nende arvamuste tea-dasaamiseks ja planeerib ringid, klu-

bid, üritused, laagrid jm noorte

huvidest lähtuvalt. Plaanide seadmi-

sel, näiteks poole aas-ta või aasta tegevuska-va koostamisel, vaatab noorsootöötaja oma tööle kindlasti laiemalt ja küsib: «Kuidas minu töö aitab kaasa linna noorsootöö eesmärkide saavutamisele?» Seejärel lööb mõistvalt käega laks-ti vastu pead, sest tekib äratundmismoment ja ütleb: «Ahjaa, need sot-siaalse tsirkuse töötoad, mida me koostöös kar-jäärinõustajatega riski-noortele pakkuma hakkame, on ju osaks ennetustööst, aga teisalt ka töötute noorte kaasamine!» Pärast seda äratundmisrõõmu paneb noor-sootöötaja rõõmsalt kirja töötubade kasuteguri ja õpiväljundi ehk mille võr-ra seesama noor hiljem targem ja «rik-kam» on. Pärast säärast loovat planee-rimistööd läheb organiseerimiseks: on vaja koostööpartneritega ühendust võtta, ruum kinni panna, vahendid tel-lida ning muidugi mõista noortega su-helda, et nende motivatsioon program-mis osaleda ära ei kaoks.

Vahepeal peab pilgu peal hoidma noortekeskuse nn avatud poolel, kuhu on kogunenud hulk noori, et pinksi mängida. Noorsootöötaja suhtleb, lööb kaasa, on noorte jaoks olemas. Kusagil kuklas taob mõte, et kõik peab olema turvaline ja kaasav, sestap otsustab noorsootöötaja veel korra oma poole aasta plaane ka noortega arutada ning juba varsti on selge, et noored tahak-sid ise kaasa lüüa nii noortekeskuse sünnipäeva kui kokandusõhtute orga-niseerimisel. Kõigele sellele lisaks kir-jutab noorsootöötaja hommikul, kui noori veel keskuses ei ole, rahvusvahe-

list projekti noorsoova-hetuseks. Üks hispaan-lasest noormees on nõus aastaks ajaks Eestisse tulema ning just noortekeskuses oma vahetusaasta tegema. See on vä-ga tore, teab noor-

sootöötaja varase-mast kogemu-sest – teise kul-tuuri inimesed rikastavad alati noorsootööd, eriti kui neile õi-ge rakendus leida. Kultuuriõhtud,

keeleõpe suhtlusta-sandil, aga miks ka mitte flamenkotants

(kui vaid tulijal sel-leks oskusi on) – seda

kõike saab korraldada.Nüüd veel mõned

igavamad tööülesanded: tuleb kokku panna igakuine noortekeskuste külas-tuste statistika (ja ka enda jaoks seda analüüsida – kas külastuste arv on tõusnud või langenud ja miks ning kui-das edasi) ning edastada see spordi- ja noorsooametile, uuendada noortekes-kuse kodulehte, kirjutada väike üleskutse kohalikku leh-te, et noorte tööotsijate töötubades on mõned vabad kohad. Seejärel jääb veel vastata mõnele koostööpakkumisele, mis on puhas rõõm muidugi – jagatud ideed ja ressursid on ju teretulnud ning kui tegevus haakub noortekes-kuse spetsiifikaga ja noorte vajadustega, siis loomulikult on noorsootöötaja kahe käega poolt. Õhtul koju minnes (ja vastavalt töö-graafikule on see vahel lausa kell 20) on väsinud tunne, ent mõnes erksamas peas ka juba uued mõtted uutest pro-

jektidest, koostööst, programmidest. See on töö, kus ei töötata mitte ainult selle nimel, et noor inimene saaks are-neda edasi, vaid jääb piisavalt ruumi ka enesearenguks, kui vaid seda teadvus-tada osatakse.

iNimEsTEgA TööTAvATE iNimEsTE väärTusTAmisEsT EEsTisSeega, noorsootöötaja on tõesti hunt Kriimsilm, sõber ja õpetaja, koostöö-partner, aktivist, võib-olla ka altruist. Viimast ehk eriti selles võtmes, et ega tänaseni pole noorsootöötaja tööd Ees-tis eriliselt mõistetud ega väärtustatud. Muidugi on olnud tunnustamisi, Tal-linnaski valitakse juba mõnda aega aas-ta noorsootöötajat, keda ka premeeri-takse. Muidugi on pikem puhkus ja fik-seeritud palga alammäär samm edasi. Laiemas pildis aga on meie ühiskonnas nn pehmed elukutsed ja eriti just ini-mestega töötamine väärtustamata, ol-gu selleks õpetajad, tervishoiutöötajad, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad, hooldajad. Mõistes, kui olulist tööd teevad nii õpetajad kui noorsootööta-jad, kujundades noorte inimeste hoia-kuid, andes neile teadmiste ja koge-

muste pagasit, võiks soovi-da küll, et meie riik hari-dus- ja noortevaldkonna strateegilisel planeerimisel sellega arvestaks. Töös inimestega on kõige olu-lisemaks inimesed ja võib-olla on inimres-surss see, millesse tasub kõige enam investeeri-dagi. Fakt on ka see, et jättes noorsootöötaja-

te väärtustamise kohaliku omavalitsuse õlule, on olukord ja tin-

gimused üle Eesti äärmiselt ebavõrd-sed, mis omakorda tähendab seda, et sisukas ja arendav vaba aeg ei ole kõi-kidele Eesti noortele võrdselt (ja ühe-suguse kvaliteediga) kättesaadav.

2LK ARVAMUS2LK ARVAMUS

Noorsootöötajate palgast ja puhkusest, ja mitte ainult sellest

Supergraafika Poolas Gdynias. Foto: Renate Gross

Supergraafika – mis see veel on?

KatRin PihoRpoliitikauuringute keskuse Praxismajanduspoliitika programmijuhi kt, noorteseire projektijuht

Hiljuti avalikkuse ette jõudnud tõsiasi, et Eestis on üle 40 000 noore, kes ei õpi ega tööta, tekitas vastakaid ar-vamusi. Ühelt poolt väljen-

dati kaastunnet ja tunti muret noorte toimetuleku pärast, teisalt tehti ettehei-teid riigi tegevusetuse, lapsevanemate hoolimatuse kui noorte endi tegevuse-tuse suunal. Ometigi võiks NEET-noor-te (nii nagu neid mittetöötavaid ja mit-teõppivaid noori ingliskeelse termini, not in employment, not in education, põhjal kutsutakse) teemat vaadelda pi-gem mitte niivõrd nende noorte prob-leemina, kuivõrd ühiskonna ees seisva väljakutsena. Meie kõigi huvides on, et need noored leiaksid oma koha ühis-konnas. Majanduslikus mõttes on tege-mist olukorraga, kus väärtuslik ressurss seisab jõude või leiab kasutust moel, mis ei ole kooskõlas ühiskonna väärtus-te ja hoiakutega.

Numbritest kõnekamad on NEET-noorte endi räägitud lood, miks neist said noored, kes ei õpi ega tööta. Noor-teseire süsteemi raames intervjueerisid Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaal-poliitika instituudi uurijad 15 noort inimest, erinevas vanuses, erineva sot-siaalmajandusliku tausta ja päritoluga, keda kõiki iseloomustas vaid üks ühi-ne tunnus – nad kuulusid mitteõppi-vate ja mittetöötavate noorte hulka. Uuringu eesmärk oli selgitada, miks noored satuvad NEET-staatusesse, kui-das nad ise seda olukorda tajuvad ja millist tuge nad ootavad.

Uuringu tulemused lubavad väita, et intervjueeritud noored ise ei taju oma praegust NEET-noore staatust dramaatilisena. Sõltumata noorte taus-tast, nägid nad end tulevikus hästi toi-metulevana, valdavalt oli tegemist ak-tiivse eluhoiaku ja teotahteliste noorte inimestega, kes alles otsivad oma koh-ta elus. Võib-olla on veidi jäänud puu-du õnnest, võib-olla on veidi kaldutud kõrvale põhivoolu arenguteest, kuid neis noortes ei peegeldunud abitus või pettumus või ükskõiksus. Nad ei süü-distanud oma olukorras teisi, pigem tunnetasid iseenda tehtud läbimõtle-mata otsuseid.

Ometigi koorus intervjuudest nii mõningaidki mõtlemapanevaid aspek-te, millele tähelepanu pööramine aitaks paljudel noortelt eneseotsinguid valu-tumalt läbida ja oma kohta elus pare-mini leida.

kool võib Nii TuhAsT TõsTA kui põrmusTAdA

NEET-nooreks kujunemine saab sage-li alguse juba põhikooli 6.–7. klassis, vahel varemgi. Probleemide allikaks ei olnud intervjueeritud noortel mitte nii-võrd õpiraskused, kuivõrd õpikeskkond ja isiklikud suhted nii klassikaaslaste kui õpetajatega. Raskused sotsialisee-rumisel kärarikastes mammutkoolides, konfliktid klassikaaslastega – «Mind kiusati juba 1. klassis, sest olin teistest pisem ega suutnud vastu hakata» –, õpetaja suhtumine – «Kõik lapsed olid õnnelikud ja kõigil olid ilusad riided seljas ja kõik ootasid ilusat pikka suve ja kui õpetaja oli kõigile tunnistused kätte andnud ja tekkis see lõppsõna moment, siis ... Siis ta ohkas, jäi käed rüpes ühte kohta vaatama, tõstis sil-mad ja teatas tervele klassile, kui pet-tunud ta on meis ja kui raske tal on ol-nud terve see aasta jne. Ma mäletan, et kõikidel lastel oleks nagu hinge kinni tõmmanud.» Koguneb trots, vastu-meelsus ja pettumus koolisüsteemis. «Ja see on nii kohutav tunne, kui sa avastad, et kõik täiskasvanud inimesed ei ole head ja eriti õpetajad, et nad ei tahagi kõik head.»

Nii ongi tulemuseks põhjuseta puu-dumised, uued «mõistvad» sõbrad väl-jaspool kooli ja vastumeelsus õppimi-

se suhtes. See omakorda viib haridus-tee katkemiseni. Erialase hariduseta noorte hulgas on aga tööpuudus para-ku kõige kõrgem.

NEET-noore staatusesse võivad siiski jõuda ka vägagi võimekad noo-red, kellel jääb koolis vajaka väljakutse-test, pingutamisest. See toob kaasa mugavuse, igavlemise, mis lõpuks võib samuti viia popipäevade ja õpingute katkestamiseni.

See on tõsine mõttekoht nii kõigile noortega tegelevatele inimestele kui ka nendele, kes nende inimeste tööd juhi-vad. Ühe õpetaja või noorsootöötaja mõtlematult öeldud sõna, vaimne vä-simus või mittemõistmine ei kustu het-kes, vaid võib purustada ühe noore ini-mese usu endasse ja tulevikku. Ja ka vastupidi, innustav ja hooliv õpetaja või

kool võib «langenud» noorele anda ta-gasi eneseusu ja lootuse – soovi end teostada.

TööTukAssA Abi: AkTiivsEsT koosTöösT pAssiivsE rEgisTrEEriNguNi Koolist väljalangemise loomulikuks jät-kuks on tööotsingud. Enamik interv-jueeritud noortest oli kokku puutunud töötukassaga, kuid ohumärgina kerkib üles noorte vastakas kogemus, mis ula-tub ühel poolt formaalsest «kohalkäi-miskontrollist» – «Seal lihtsalt küsi-takse, et ou, kuule, oled töö leidnud, ei ole, okei, siis paneme järgmise aja kin-ni» – süsteemse võrgustikutööni – «Kõik hakkavad kohe sebima ja kõik kohe üritavad, et ... Öeldi ka, et meie

ülesanne on ikka sind tööle aidata». See muudaks riigi pakutavad teenused justkui õnnemänguks, kus paraku mit-te iga loos ei võida – eelise annab noo-re enda aktiivsus ja pealehakkamine.

Noorte endi ootused töötukassa toele töö otsimisel ja leidmisel on kõr-ged. Ometigi ei soovi noored teha iga-sugust tööd, vaid ootavad seda, mis on südamelähedane. Mitmete intervjuee-ritute kogemused näitavad, et peale-sunnitud erialavalik lõppeb järjekordse katkestamisega – olgu see siis töösuhe või õpingud. Ehk tuleks meil nõusta-misteenuste pakkumisel pöörata veelgi enam tähelepanu sellele, mis noort hu-vitab ja mida ta teha tahaks, selle ase-mel et pakkuda esimest vaba müüja-kohta. Noorena soovitakse siiski oma elu alustada unistuste valikutest.

ETTEvõTlikkusEsT ETTEvõTlusEssE

NEET-noorte hulgas on noori, kes suu-davad end väga edukalt ära elatada kas siis juhutöödest või projektidest, kujun-dades oma hobist endale elatusallika. Sageli kuulub selline rahateenimine nn halli varimajanduse alla, kus otseselt ühiskonnale käegakatsutavat kurja ei tehta, kuid sotsiaalsed garantiid puudu-vad, maksud jäävad maksmata. Interv-jueeritud noored selles probleemi ei näe – pigem vastupidi. Leitakse, et kuna nad saavad endaga ise hakkama, ei ole nad koormaks sotsiaalsüsteemile, tekitavad tarbimisega majanduses käivet ja on seega igati ontlikud kodanikud. Palga-töö neid noori ei köida, töötukassasse nad ei pöördu. «Ma olen käinud interv-juudel, firmades, aga ma tundsin ja nä-gin, kui palju nad võtavad vahelt ära. [---] ja ma lihtsalt mõtlen, et pigem ma teenin natuke vähem, aga valin oma aega ja teen, nagu tahan. Ma ei suuda firmat või riiki teenida.»

Selliste noorte ettevõtlikkus on ka-destamisväärse potentsiaaliga ning võt-metähtsusega on tuua need noored le-gaalsesse ärisse, pakkuda neile arengu-perspektiivi noore ettevõtjana, selgita-da, millised eelised annab ettevõtja staa-tus võrreldes nende senise kogemusega.

Seega, nii nagu igal noorel on oma eriline lugu, on ka pakutavad lahendus-teed NEET-noorte tagasitoomiseks ha-ridusse või tööturule väga mitmekihi-lised ja eripalgelised. Üks on siiski kin-del: ühiskond ootab, et iga noor teos-taks end oma võimete kohaselt, kuid iga noor väärib selleks ka võimalust.

Iga noor väärib võimalust3LKNEET-NoorEd

kommENTAAr: ideaalne on töö, mis teeb õnnelikuks

KeRStin hollandtöötukassa teenuste osakonna osakonnajuhataja asetäitja

NEET-noorte n-ö väljakuju-nemise üheks põhjuseks võib muu hulgas pidada va-jaka jäänud ennetustööd – tagantjärele tarkusena või-nuks seda alati rohkem ol-la. Pean silmas mitmekülg-seid tegevusi, mis töömaa-ilmaga tutvust sobitada ai-tavad: töövarjupäevad, eri-

nevate valdkondade ettevõ-tete külastamised, haridus- ja töömessidel käimine jpm. Töötukassa kogemus näitab, et selge eelis on noortel, kes on ise aktiivsed erinevaid la-hendusi otsima. Olgu sel-leks vabatahtlikuna töötami-ne või praktika, rääkimata reaalsest töökogemusest omandatud erialal. Peaae-gu iga kogemus on väärtus ning olukorras, kus tööturul on puudu häid töökäsi, aita-vad erinevad kogemused seatud eesmärke saavuta-da. Kui eelnev töökogemus puudub, ei saa paraku eel-dada, et noor kohe 100% eri-alase ja hea palgaga töö leiab. Seetõttu tasuks alati mõelda enese arendamise võimalustele – uue, veelgi

sobivama töö jõuab leida alati.

Tööturult väljalangemi-se ja sinna (taas)sisenemise raskuste eest ei ole kaitstud keegi. Oluline on paika pan-na eesmärgid ja plaan nen-de täitmiseks. Toetamaks suuremat hulka noori neile sobivatel viisidel, valmis töö-tukassal koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga just noortele mõeldud töö-otsingu töötoa programm, mida erinevates Eesti maa-kondades piirkonna eripära-sid arvestades läbi viima hakkame. Meie jaoks on olu-line, et noor teaks ja oskaks oma töömaailma puuduta-vate küsimustega pöörduda just töötukassasse, kuna meie nõustajad on valdkon-

na kõige teadlikumad nõu-andjad. Alati saab tulla ka kõigile huvilistele avatud karjääriinfotubadesse töötu-kassa osakondades ja bü-roodes. Koos saame tegele-da just konkreetset inimest puudutavate küsimustega, alustades erinevate testide abil sobiva valdkonna valimi-sest, lõpetades tööle kandi-deerimiseks vajalike doku-mentide koostamise juhen-damise jpm-ga.

Ideaalseks võib pidada seda, kui inimene saab teha tööd, mis ta õnnelikuks teeb. Sellise töö leidmine eeldab aga noore enda läbimõeldud valikut, reaalses tööelus sel-le võimaluse näha oskamist ja parimal juhul ka eelnevat järeleproovimist.

Töö- ja haridusmessidel osalemine on üks võimalus erinevate ametitega varakult tutvust teha. Eesti suurim noorte infomess Teeviit pakub selleks igal aas-tal tuhandetele noortele võimalust. Foto: Merlin Viir

4LK NoorTEkEskusEd – hüppElaud Ellu

eneli MeReSMaaTallinna Noorsootöö Keskus

18.–24. märtsini kestval koolivaheajal pakuvad Tallinna noortekeskused mit-mekülgseid tegevusi igas eas noortele. Toimuvad linnalaagrid, õpitoad, eks-kursioonid, dokumentaalfilmiõhtud ja kohtumised noorte muusikutega. Koo-livaheaja tippsündmused on kindlasti noorte kohtumine Põhja-Tallinna bän-di liikmetega ja osalemine noorte kir-buturul Telliskivi loomelinnakus.

Igal päeval pakuvad noortekesku-

sed noortele võimalust kaasa lüüa meisterdamise, enesekaitse, body piercing’u, Photoshopi ja sotsiaalse tsir-kuse töötoas, valmistada õhupallist loomi ja lilli ning osaleda harivates loengutes. Päevi täiustavad veel spor-dipäevad, lauamängud, filmiõhtud ja palju muud huvitavat.

Pääsküla noortekeskus on koonda-nud oma koolivaheaja kõik tegevused ennetustöö valdkonda, kavas on õppi-da enesekaitset, põhjalikult süüvida enesesäästlikku ja teistega arvestavas-se liiklusohutusse, 12–18-aastastele

noortele tutvustatakse seksuaaltervise mitmeid tahke ning nädala lõpuks saa-vad noored tutvuda tuleohutustehni-kaga ja seda ka praktiliselt proovida.

Kristiine noortekeskus annab või-maluse noorte loovuse ärakasutami-seks. Kavas on krepp-paberist lilleõite, WC-paberi rullidest laeka ning vildist võtmehoidja meisterdamine ja origami töötuba. Lisaks on külla kutsutud Põh-ja-Tallinna bändi liikmed, kes räägivad oma tegemistest ja vastavad meeleldi noorte küsimustele.

19. märtsil korraldab Tallinna

Noorsootöö Keskus algusega kell 18 Tudengimajas dokumentaalfilmiõhtu, kus linastusele tuleb film «Tööl ja ko-dus ehk sooline võrdõiguslikkus Ees-tis». Filmile järgneb arutelu ning küla-liseks on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku õigusnõu-niku kt Hille Naaber.

22. märtsil toimub koolivaheaja noortebändide kontsert Kopli noorte-keskuses. Eri rahvusest ja erinevate stiilide viljelejad panevad keskust kü-lastavatel noortel varbad muusika tak-tis meeldivalt liikuma ja tantsijad de-

monstreerivad muusikapalade vahel oma kavasid.

Linnalaagreid korraldavad 7–12-aas-tastele lastele Mustamäe Avatud Noor-tekeskus ja Haabersti Vaba Aja Keskus.

Tallinna Noorsootöö Keskus koor-dineerib ülelinnalist noorsootööd Tal-linnas ja on katusorganisatsiooniks kuuele noortekeskusele, noorte info-keskusele ning noorte teabe- ja nõus-tamiskeskusele. Sihtrühma moodusta-vad eelkõige 7–26-aastased noored.Koolivaheaja kogu programm ning lisainfo www.taninfo.ee/kevad2013.

www.taninfo.ee

Tallinna noortekeskused pakuvad noortele koolivaheajal eriprogramme

Signe SillaSoo

Tallinna Noorsootöö Keskus (TAN) tähistab tänavu oma 10. sünnipäeva terve aasta vältavate põnevate sünd-mustega – kavas on doku-

mentaalfilmi linastus, näitus, infomess «Novaata», tänavakultuuride eriprog-ramm, mitmed laagrid ja palju muud.

Tallinna Noorsootöö Keskuse di-rektori asetäitja Eneli Meresmaa sõnul on TANi juubeliaasta noortele nende võimalusi näitav aasta. «Kui me mui-du oleme noortele aastaid olemas ol-nud, siis sel aastal püüame lisaks noor-tele ka kõigile teistele aktiivsemalt näi-data, kes me oleme ja mida me teeme,» võttis ta aasta mõtte kokku.

Sünnipäeva-aasta programm saab olema kirev. Kavas on näiteks virtuaal-se kaasamiskeskkonna ning kesklinna uuenenud noortekeskuse avamine, noortekeskuste koolivaheaegade eri-programmid, tänavakultuure tutvus-tav üritus ja Tallinna noortenädal.

«Me pöörame sel aastal päris palju tähelepanu ka mobiilsele ehk liikuvale noorsootööle,» sõnas Meresmaa. Tä-hendab see seda, et tavaliselt noorte-keskustes toimuvaid tegevusi asutakse tegema Tallinna erinevais kohtades. Kui varasematel aastatel olid noorsoo-töötajad näiteks juulis linna ühes pai-gas, siis eelmisel aastal prooviti oma te-gevusi läbi viia mitmes piirkonnas – St-roomi ja Pirita rannas ning Lasnamäel.

NoorsooTöö muuTub mobiilsEks

«Tundub, et sellise tegevuse järele on erinevates piirkondades suur vajadus. Sel aastal saabki mobiilse noorsootöö meeskonna ülesandeks välja otsida need kohad, kus noored kogunevad, ja teha analüüs, millised tegevused neid huvitavad,» selgitas Meresmaa. Saa-dud info põhjal valitakse välja erinevad

paigad, kus noorsootöötajad viivad su-ve keskel läbi töötubasid, mänge, semi-nare jm. «Võimalus on seal noorsoo-töötajatega rääkida, midagi õppida, millestki vaimustuda ja infot saada, et siis alates augustist jätkata noortekes-kuses selle tegevusega, millest innus-tuti,» lausus Meresmaa.

Sügisel on programmis noorsoo-töö telgitaguseid avav fotonäitus ehk et saab vaadata, kuidas üks noor näeb ja saab aru noorsootööst. Aasta lõpus on kõik oodatud aga noorsootöö põ-nevusest ja uutest väljakutsetest rääki-va dokumentaalfilmi esilinastusele, rääkis Meresmaa.

Lisaks noortele on kõigile ettevõt-mistele oodatud ka lapsevanemad. Nende jaoks on programmis suisa eraldi üritused. «Tallinna noorte info-keskus plaanib sel aastal korraldada in-foseminare ka täiskasvanutele teema-del «Kuidas oma teismelisega hakka-ma saada» või «Kuidas rääkida noore-ga seksuaaltervisest»,» mainis Meres-maa ja toonitas, et palju kasulikku in-fot leiavad lapsevanemad igapäevaselt ka infokeskuse kodulehelt.

igAl NoorTEkEskusEl omA suuNd

Kümnele varasemale aastale tagasi vaadates peab Meresmaa üheks suu-reks võiduks seda, et iga linnaosa on saanud endale lõpuks oma noortekeskuse(d), olgu see siis tsent-raalsesse TANi süsteemi kuuluv või linnaosa alluvuses olev keskus.

«Teine suur võit on see, et Tallin-na Noorsootöö Keskuse alla kuuluvad keskused on kindlaid suundi arenda-vad keskused. Meil on näiteks multi-meediale keskendunud keskus Järvel, kunstiklubisid läbi viiv keskus Männi-kul, integratsiooniküsimustele kesken-dunud keskus Koplis, ekstreemspordi-hall Pääskülas ja tervise teemadele kes-kenduv keskus Kristiines. Noortekes-

kused on järjest rohkem muutumas kogukonnakeskuseks, mida me ei oleks julgenud isegi kunagi loota,» rõõmus-tas Meresmaa.

Ka on tore tema sõnul näha näiteks Lasnamäe noortekeskusest, kus Me-resmaa seitse aastat töötas, välja kas-vanud noori. Mõned on saanud tema sõnul juba lapsevanemateks, teised on jälle professionaalsed muusikud, näit-lejad, stilistid.

NumbEr 8558 noort osales 2012. aastal tallinna noorsootöö Keskuse alla kuuluvate noortekeskuste korraldatud ligi 500 eri-neval üritusel.

üks küsimus Mida toovad järgmised kümme aastat TANi jaoks?

Plaanime edasi areneda, mitte jääda loorberitele puhkama. Uuest kesklin-na noortekeskusest tuleb näiteks mul-tifunktsionaalne noortemaja-laadne koht, kus noorte MTÜdel on omad kontorid, tegutseb noortekeskus ja noorte infokeskus ning seal olevas suures saalis hakatakse läbi viima kõik-suguseid üritusi.

Kindlasti on meie fookus mobiilsel noorsootööl ehk noorsootöö hakkab üha enam tulema ise noorte juurde, mitte ei paku ainult keskustes tegevu-si.

Suur ootus on ka see, et koostöö ühiskonnas oleks erinevate sihtgrup-pide vahel tugevam. See on üks prae-guseid valupunkte. Soov oleks, et nii linnaosad, lapsevanemad, noortekes-kus kui koolid saaksid üksteise vajalik-kusest aru ja tegutseksid üksteisele toetudes.

Tallinna Noorsootöö Keskus tähistab juubelit

kAlENdEr tallinna noorsootöö Keskuse 10. sünnipäeva aasta tegevused noortekeskustes, kinolinal ja näitusel

MäRtS 5. märtsil Tallinna Noorsootöö Keskuse ametlik sünnipäevKevadise koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

aPRill Virtuaalse kaasamiskeskkonna avamine aadressil www.playtodo.com

Mai Tallinna noortenädal Tänavakultuuride eriprogramm Pääsküla noortekeskuses

Juuni Linnalaagrid Tallinna lastele

Juuli «Ranna» noortekeskus Tallinna erinevais paigus

auguSt Noorte infomess «Novaata» Solarise keskuses

SePteMbeR Fotonäituse «Pilk noorsootööle» avamine Tallinna linnaruumis

oKtoobeR Kesklinna uuenenud noortekeskuse avamineSügisese koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

detSeMbeR Noorsootööteemalise dokumentaalfilmi esilinastusTalvise koolivaheaja eriprogrammid Tallinna erinevates noortekeskustes

loE vEEbisT www.taninfo.ee täpsem info ja ülevaade sünnipäeva-aasta raames toimuvatest üritustest

5LKMärgakE Noori

natalia SeReda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorsootöö spetsialist ja projektijuht

Noorte käitumine on alati ol-nud populaarne teema, enamjaolt muidugi käitumi-se pahupool, ja iga järgneva põlvkonnaga tundub asi ole-

vat rohkem käest ära kui eelnevatega. Mis on siis lahti meie noortega, et probleemid ja konfliktid näivad olevat paisunud ulatuslikumaks kui ühiskon-na valmisolek ja oskus nendega toime tulla? Või on see süsteemi hambutus, mis takistab olukorraga toime tulemist? Kas vajakajäämised on noortes, nende-ga tegelevate spetsialistide töös või sea-dusega paika pandud mõjutusvahendi-te valikus?

Viimase aja sündmuste taustal on palju räägitud just mõjutusvahenditest ja nende kasuteguritest noorte käitumi-sele. Alaealiste mõjutusprotsessi kesk-seks struktuuriks Eestis on alaealiste ko-misjonid (AEK), mis on moodustatud kohaliku omavalitsuse või maakonna ta-sandil. Noor suunatakse AEKsse, kus ta kohtub komisjoni kuuluvate ametnike-ga, kellega koos arutatakse noore käitu-mist, selle põhjuseid ja muutmisvõima-lusi. See, kas ja kuivõrd tõhusalt töö toi-mib, sõltub väga paljust – kui pädevad on komisjoni liikmed, kui palju on ko-misjoni suunatud noori ja ka sellest, kui tõhus on komisjonide tugivõrgustik. Tu-givõrgustiku moodustavad tavapäraselt inimesed ja organisatsioonid, kelle tege-vus on seotud noortega – sõltuvalt piir-konnast koolid, noortekeskused, noor-teühendused, kogudused, külaseltsid, MTÜd jt. Tugivõrgustiku roll mõjutus-protsessis on noorte probleemide mär-kamine võimalikult varajases staadiu-mis ning AEK määratud mõjutusvahen-dite kohaldamine.

TEgElEdA TulEb põhjusTEgA

Mõjutusvahendite ja riskinoortega te-geleva tugivõrgustiku areng oli kesk-seks teemaks ka tänavu veebruaris ja märtsis MTÜ Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja Eesti Noorsootöö Kesku-

se koostöös läbiviidud seminaridel «Koostöövõrgustiku tõhustamine töös abivajava noorega». Seminarid toimu-sid Põlva-, Ida-Viru-, Pärnu- ja Harju-maal, osalejateks sotsiaaltöötajad, pe-dagoogid, noortekeskuste ja noorte-ühenduste esindajad, noorsoopolitsei-nikud, kriminaalhooldajad, psühholoo-gid, omavalitsuste spetsialistid jt, kok-ku tublisti üle 150 inimese. Seminari-de sujuvuse eest kandsid hoolt Ülly Enn ja Toomas Roolaid. Seminari kon-tekstis peeti abivajaja all silmas riski-käitumisega noori, kes on sattunud AEK huviorbiiti toime pandud õigus-rikkumise tõttu.

Tulenevalt sellest, et enamasti on õigusrikkumine pika protsessi tagajärg,

olid seminarid üles ehitatud esmalt avaettekande käigus abivajava noore ehk AEK sihtgrupi määratlemisega, seejärel õnnestunud praktikate jagami-sega valdkonna spetsialistide poolt ning lõpetuseks keskendusid osalejad võimalikele lahendustele olemasoleva-te vahenditega. Lühidalt öeldes alusta-ti probleemi tekkepõhjusest ning alles seejärel siirduti tagajärgede analüüsi-misele ja väljundite leidmisele. Tule-musena võib välja tuua uue või ehk unustatud vana lähenemise, et tagajär-je, st õigusrikkumise asemel tuleb te-geleda põhjusega, mis väärkäitumise vallandas. See tähendab, et lisaks noo-rele tuleb tegeleda ka tema keskkonna-ga, esmajoones perekonnaga. Kuivõrd

mõistlik on karistada noori selle eest, et nad pole osanud n-ö appihüüdu väl-jendada muudmoodi kui «pahategude-ga» või on õigusrikkumine tunnistus sellest, et teda ümbritsevad inimesed pole tema varasemaid katseid tuge lei-da piisavalt tõsiselt võtnud?

sANkTsiooNid üksi Ei lAhENdA problEEmE

Ent seminaridel keskenduti peamiselt AEKde ning võrgustike olemasolevate-le tugevustele, mitte niivõrd vastutaja-te või süüdlaste väljaselgitamisele. Noor vajab abi kohe. Analüüsiti prae-gu olemas olevaid mõjutusvahendeid ning võimalusi nende optimaalsemaks

kasutamiseks. Avaettekannete käigus juhtisid erinevatel seminaridel üles as-tunud Tiina Kallavus, Pille Isat ja Tiina Kangro tähelepanu sellele, et muutu-nud on ühiskond ehk noort ümbritsev keskkond, mitte niivõrd noore põhiva-jadused üleminekul noore east täiskas-vanuikka. See ei tähenda, et õigusrik-kumistele tuleks läbi sõrmede vaadata või lihtsalt andeks anda, kuid üksi sanktsioonid ei lahenda probleeme. Pi-gem on oluline toetada mõjutusvahen-diga noore oskust probleemiga toime tulla. See eeldab võrgustiku järjepide-vat tegevust ja valmisolekut pikaajali-seks tööks ühe konkreetse noore ja te-da ümbritsevatega. Viimase lähenemi-se juures on selge eelis valla ja linna ta-sandil loodud komisjonidel maakond-like komisjonide ees.

Võrgustiku juhtumipõhine koos te-gutsemine, pädevus ja tahe noore hu-videst, mitte vaid konkreetsest õigus-rikkumisest lähtuda on põhilised mõt-ted, mis seminaride kokkuvõtteks tuua võib. On oluline meeles pidada, et AEK tegeleb tagajärgedega ja paraku satub noor AEK huviorbiiti sageli lootusetult hilja. Kakskümmend minutit arutelu eksimuse üle ei paranda aga aastatepik-kuseid probleeme. Kiire elutempo ja süvenev pealiskaudsus jätab lapsed sa-geli vajaliku tähelepanuta ning abi ot-sitakse alles siis, kui jõud enam üle ei käi.

Vahest polegi praegune noorus rohkem hukas või vahendid eelnenu-test kasutumad. Meie käitumisproblee-midega noored, just nimelt meie kõigi, kasutavad peamise komblusõpikuna praegu kättesaadavat ehk praegust ühiskonnamudelit. Kui me võtame vaevaks neid raja peal püsimisel veidi-kenegi rohkem mõista ja toetada, kül-lap siis nendest ükspäev ka asja saab.

* artikli autor natalia Sereda on pika-ajalise kogemusega noorsootöötaja, muu hulgas on ta toetanud õigusrik-kumisi toime pannud noori ühiskond-likult kasuliku töö elluviimisel. Prae-gu töötab ta MtÜs eesti avatud noor-tekeskuste Ühendus eSF noorsootöö spetsialisti ja projektijuhina.

natalia SeReda Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse noorsootöö spetsialist ja projektijuht

Tänavu tähistavad Eesti esimesed noortekeskused viieteistkümnen-dat tegutsemisaastat. See on

ühest küljes väga lühike aeg, kui rääki-da uuest tulijast, kuid teisalt on küpses-se teismeikka jõudnutel ette näidata märkimisväärseid arenguid.

EsimENE EEsTi NoorTEkEskus loodi NArvAs

Algusaastatel sõltus noortekeskuse loomise eesmärk asukohast, noorte ar-vust piirkonnas, kohaliku omavalitsu-se võimekusest ja eestvedaja olemas-olust. Esimene teadaolev noortekeskus loodi Eestis 10. veebruaril 1998 Narvas ning selle eesmärk oli arendada ja koordineerida noorsootööd Narva lin-nas. Noortekeskus oli tol ajal terves Eesti Vabariigis niivõrd unikaalne näh-tus, et Narvas käisid eeskuju võtmas mitmed teised omavalitsused, kel plaan oma noortekeskus luua. 2005. aastal oli Eestis juba 140 noortekeskust ning noortekeskuse eesmärgina hakati jär-jest enam mõistma mõtestatud prot-sessipõhist tegevust, kus võtmesõnaks on noor ja tema vajadused. 2013. aas-

tal tegutseb Eestis juba 240 eripalgelist noortekeskust.

Tänavu, kui Narva noortekeskus tähistas 15. sünnipäeva, küsiti noortelt üks lihtne küsimus: «Kuidas ärgitab noortekeskus noortes tegutsemishu-vi?» Noorte seisukohast on praegune Narva noortekeskus koht, kus noored on aktiivselt kaasatud, kus hinnatakse noorte algatust ja nende arvamust. Kõige tähtsam on see, et Narva noor-tekeskuses mõistetakse, et noored on linna, riigi ja Euroopa tulevik. Järelikult peab noortel olema võimalus ja koht, kus nad saaksid realiseerida oma an-deid ja huvisid. Noortele tuleb õpeta-da meeskonnatööd, olla kursis elus toi-muvaga ning nad peavad olema ühis-konnas, tööturul nõutud ja teretulnud.

15 AAsTAT NoorTEkEskusT sAuE liNNAs

Järjekorras teine, Saue noortekeskus, loodi Saue linnavalitsuse allasutusena ja nimetati noortekeskuseks 16. april-lil 1998. Keskuse loomisel sai eesmär-giks seatud arendava tegevuse pakku-mine nendele noortele, kes ei olnud kooliväliste tegevuste nimistust enda-le meelepärast veel leidnud. Oodatud olid kõigi noorte head ja ärksad mõt-ted, mis noortekeskuses edasiarenda-

mist ja tuge leidsid. «Olime seda meelt, et iga edumeelne noor peab olema pi-sut ka mässaja, keskpärasusele vastan-duv, kuid mitte iriseja, ainult nõudja ja tarbija,» ütleb Erna Gerndorf, Saue noortekeskuse asutajaliige ja juhataja aastatel 2000–2012.

Kahes keldriruumis alustanud noor-tekeskusest on praeguseks saanud Saue linna ja lähivaldade noortele vaba aja veetmise ja mitteformaalse õppe võima-lusi pakkuv keskus. Noorsootöö teenus-te mitmekesisus, kättesaadavus, kvali-teet ja jätkusuutlikkus teeb heas mõttes lausa kadedaks. Nüüdseks on Saue noortekeskusest saanud kogukonna ko-gemusõppe keskus, kus hommikupoo-likutel toimetavad väikelaste vanemad ja eakad ning õhtuti ja nädalavahetustel lisaks noortele ka täiskasvanud treenin-gutes ja arendavatel loengutel. Noorte-keskus on tõestanud enda vajalikkust ja tähtsust ning on väga tänulik Saue lin-

navalitsusele, koostööpartneritele ja lin-lastele usalduse ja toetuse eest.

NoorTEkEskusEd prAEgu

Noortekeskuste võrk katab ühtlaselt terve Eesti. Keskused on enamasti ole-mas iga maakonna keskuses, peamistes tõmbekeskustes, suuremate magistraa-lide läheduses. Noortekeskus on avatud igale noorele ja selle peamine roll on toetada noore isiksuse individuaalset arengut aktiivseks ühiskonnaliikmeks. Keskne tegevus neis noorsootöö asu-tustes on kontakttöö noortega, noorte-le suunatud arendavate tegevuste taga-mine ja selleks keskkonna loomine. Heas noortekeskuses on kompetentsed noorsootöötajad, kes hoolivad ja taha-vad lähtuda eelkõige noore heaolust.

Noortekeskuse kaudu on erinevatel osapooltel, sh kohalikul omavalitsusel ja kogukonnal, võimalus noortele suu-

natud programme ellu viia, seal saavad kokku sihtgrupp, eksperdid ja raha.

Noortekeskuse loomise aluseks on piirkondlik vajadus ja ühe hea noorte-keskuse loomine on algusest peale teadlik valik. Tegevuste kaudu oman-datakse oskusi, mis aitavad noorel toi-me tulla enesejuhtimise ja tuleviku pla-neerimisega, arendavad ja kujundavad inimkapitali.

Igal noortekeskusel on küll oma nä-gu ja loomise lugu, kuid kunagi ei puu-du selles võrrandis oluline ja keskne muutuja ehk noor inimene.

Õnnitlused sünnipäevalastele ja järjepidevust Eestimaa tegusatele noortekeskustele!

Mõjutusvahendite mõttetalgud

Koostöövõrgustiku tõhustamine Sauga avatud noortekeskuses. Foto: erakogu

Noortekeskused on jõudnud «küpsesse teismeikka»

Narva noortekeskuse café-club’i EXIT Euroopa päev 2012 Maidlas. Foto: Jevgeni Semtšišin

liina RÜÜtel Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator

Viimased aastad on näida-nud, et aasta-aastalt suure-neb kodanike teadlikkus noortevolikogude ja noor-tekogude (kokkuvõtvalt

osaluskogude) olemasolust ning vajalik-kusest Eesti ühiskonnas. Kuid paraku tundub endiselt, et see suurenemine toi-mub vaid teatud maakondades, kus on noorte osaluse ja kaasarääkimise võima-lused juba pikemat aega eksisteerinud. Aga mis saab siis maakondadest ja oma-valitsustest, kus see kõik nii hea ei ole?

osAluskogusid Ei pEA kArTmA

Seoses sellega, et päris paljud veel ei tea, mis on noortevolikogud ning mil-leks neid vaja on, viib Eesti Noorte-ühenduste Liit koos Eesti Noorsootöö Keskuse ja haridus- ja teadusministee-riumiga ellu programmi «Noorte osa-luskogude loomise ja arendamise prog-ramm 2012–2016». Üheks esimeseks sammuks programmi elluviimisel pea-me seda, et ühiskond võtaks omaks noorte osaluse temaatika ning et amet-nikud ei kardaks noortevolikogu loo-mist ja arendamist. Soovime Eesti ühis-konnale tutvustada, et kui mõnel oma-valitsusel või noorel on tekkinud soov noortevolikogu looma hakata, tuleb es-malt leida aktiivsed noored või noor-tesõbralik ametnik, et ühendada noo-red ja omavalitsuse töötajad. Paraku on aga just see teineteise leidmine ehk omavahelise kontakti puudumine pea-mine takistav tegur noortevolikogude loomisel ja arendamisel. Teiseks suu-reks takistuseks on teadmatus osalus-kogude vajalikkusest ning noorte soo-vist oma arvamust avaldada.

Olles kohtunud mitmete omavalit-susjuhtidega, on vastus seoses osalusko-guga pea alati sama: «Kui noori peame kaasama, siis peaks ju kaasama ka teisi. See on mingi uus asi ning lähiajal seda küll ei soovi.» Kuid tegelikult kaasatak-se «teisi» läbi valmisprotsesside ning

noorte osaluskogude teema jõudis Ees-tisse esmakordselt pea 15 aastat tagasi. Nimelt loodi oktoobris 1998 praeguseks juba 14 ja pool aastat tegutsenud Kures-saare linna noortekogu. Kohe järgmine noortevolikogu tekkis veidi enam kui pool aastat hiljem – 1999. aasta juunis, kui loodi Narva noorteparlament. Veeb-ruari seisuga tegutseb 2013. aastal Ees-tis 70 kohalikku noortevolikogu ja 15

maakondlikku noortekogu (loodi 2006. aastal), mis on meile kõigile märgiks, et ligi neljandik omavalitsustest on juba arenenud nii kaugele, et neil on julgust ja soovi noori oma otsustesse kaasata.

NoorTE soovid rEAAlsusEks

Noorte osaluskogude peamine ees-märk on võimaldada noortel osaleda

otsustusprotsessides, analüüsida valla või linna pädevusse kuuluvaid noorte-küsimusi ning teha seeläbi ettepane-kuid valla- või linnavolikogule ja -va-litsusele. Kohalikud noortevolikogud tegutsevad Eestis juba 1998. aastast, tõsisemalt hakati noortevolikogusid arendama 2010. aastal. Lisaks on läbi noortevolikogude võimalik igati aren-dada omavalitsust noortesõbraliku-

maks – alustades noorte heast ja konstruktiivsest kriitikast näiteks tä-navavalgustuse vähesuse või selle sis-selülitamise kellaaegade teemal. Samu-ti on väga hea näide vanima noortevo-likogu ehk Kuressaare noortekogu ri-dadest, kus traditsiooniliselt paar kor-da aastas toimuva ürituse «Kohv po-liitikutega» raames pööras üks neiu tä-helepanu kõnniteede olemasolule ka-he kooli vahelisel teekonnal – nimelt polnud seal võimalust liiklusreegleid järgides teed ületada. Kohaliku oma-valitsuse töötajad olid pärast kohtu-mist väga rõõmsad, et noorte soov ka nendeni jõudis, ning vähem kui kahe kuu möödudes värviti sinna soovitud ülekäigurada.

NoorTE pANus TulEvikku

Harjumaal tegutseb alles vähe noorte-volikogusid. Noortevolikogu on Tallin-nas, Viimsis, Anijas ja Kuusalus. Kuid neist neljast toimib kõige tugevamini Tallinna linna noortevolikogu, kes muu hulgas korraldas möödunud sügisel pealinnas Tallinna ja Harjumaa osalus-kohvikut noortele ja otsustajatele, et luua kontakt tänaste poliitikute ja homsete otsustajate vahel ning koguda noorte arvamusi Eesti elu edendami-seks. Viimsi noortevolikogu on samu-ti läbi aegade töötanud väga tugevalt, kuid alles mõne aja eest toimusid neil uued liikmevalimised ning sellega seonduvalt on noortevolikogu praegu-se koosseisu suured teod alles ees.

Harjumaal on 25 omavalitsust, mil-lest kuus on linnad ehk tegemist on maakonnaga, mis tavaliselt teeb oma tulemuste ja suuruse poolest silmad et-te nii mõnelegi väiksemale maakonna-le. Paraku ei ole see nii noorte osaluse vallas, kuid loodame, et peagi jõuab noorte kaasamine otsustusprotsessi-desse ka niikaugele, et vähemalt vee-randis (kuid miks mitte pooltes) Har-jumaa omavalitsustes on ka noorte-volikogud ning noortel võimalus koha-likul tasandil kaasa rääkida, et seeläbi luua oma vanemate kodukohast ka oma tulevikukodu, kuhu pärast ülikoo-liõpinguid tagasi tulla.

Suheldes erinevate osaluskogude vilistlastega, jookseb tihti läbi mõttete-ra: «Ma olen ise aidanud kaasa oma ko-duomavalitsuse arengule, nüüd on see rohkem selline, kus tahaksin kunagi oma lapsed suureks kasvatada.»

CäRolin olluKMTÜ AEGEE-Tallinna peasekretär ja asepresident

mEisT

Kas tunned enesetäiendamisvajadust? AEGEE on üks suurematest üliõpilas-organisatsioonidest Euroopas. AEGEE on avatud eri valdkondadest noortele tudengile ning praeguseks on organi-satsioonil üle 13 000 liikme 200 ülikoo-list ja 40 riigist. Organisatsioon on mõeldud neile, kes tahavad oma aega kasutada meelelahutuslikult, otstarbe-kalt, huvitavalt või kõike korraga.

Organisatsiooni eesmärk on kul-tuurivahetus noorelt noorele, Euroo-pa noorte koostöö ja integratsiooni edendamine, vähemuste kaasamine, tudengite harimine ja silmaringi laiendamine. AEGEE on oma eluea jooksul välja arendanud mitmeid pro-jekte, millest kõige suuremaks saavu-tuseks võib lugeda Erasmuse prog-rammi loomist.

suvEülikoolid

Huvipakkuvaim ja pikaajalisim projekt on suveülikoolide korraldamine, mille-ga tegeleme aastast aastasse, kaasates tuhandeid noori. Selle raames reisivad tudengid välismaa suveülikoolidesse. Näiteks eelmise aasta suvel pani AEGEE liikuma 2343 noort 81 Euroopa suveüli-kooli. Mõni õppis ära surfamise, teine sai alusteadmised hispaania keelest, Ve-neetsia kultuurist või Ungari köögist, kolmandal andis Ateena päiksepõletus veel nädalaid tunda, neljas reisis suve-ülikoolis oldud ajal jooksul kolmes rii-gis. Valiku saab teha oma maitse järgi.

Suveülikoolid edendavad kultuuriva-hetust, vastastikust arusaamist, keeleos-kust, aktiivset kodanikkonda, eemalda-des rahvuslikud tasandid, saades üle eel-arvamustest ja kasvatades Euroopa-tun-netust. Suveülikooli võlu võib mõneti ehk seletada asjaoluga, et selles osalejad ei tunne end mitte turistide, vaid sõpra-dena. Suveülikooli minnes võib unusta-da igavad turismibrošüürid ja -reisid ning valmistuda tõeliseks kultuurikoge-museks kohalike AEGEE-laste abil.

välisüriTusEd

Aasta läbi leiavad aset üleeuroopalised välisüritused, põhinedes erinevatel tee-

madel vastavalt asukohale, aastaajale, päevakorral olevale probleemile, kul-tuurile või soovile lihtsalt kokku kutsu-da tore seltskond. Üritustel osalemine tähendab omakorda odavat reisimist, mitmekesist tutvusringkonda ja keelte praktiseerimist. Ära lase võimalustel endast mööda hiilida, vaid ole osa en-nast ümbritsevast kaasakiskuvast ak-tiivsest võrgustikust!

Igal sügisel ja kevadel võtavad 600–1000 tudengit üle Euroopa ette teekon-na suurüritusele Agora (üleeuroopali-ne AEGEE üldkogu). Alati on järgmi-ne kokkusaamiskoht uues riigis ja kor-raldajateks on noored AEGEE liikmed ise. Suudaksid sellega hakkama saada? Eelmine Agora leidis aset Ungaris Bu-dapestis ning järgmine toimub Saksa-maal Mannheimis. Suurürituse raames valitakse nii AEGEE erinevatele ame-tipostidele uusi liikmeid kui ka haritak-se osavõtjaid töötubade, loengute ja linnatuuridega. Meelelahutuseks tut-vustatakse Euroopa õhtu raames liik-mesriikide kultuuri, sööke ja jooke, li-saks on kavas igasugu muid õhtuseid seltskondlikke programme, teemapi-dusid ja spontaanseid ettevõtmisi. Päe-vakavasse mahub vaba aega sotsialisee-rumiseks ja muidugi laat, kus on esin-datud kõik rahvusvahelised AEGEE ühendused.

kohAlik TAsANd

Millega me iga päevaselt tegeleme? Kui-gi tegemist on Euroopa-ülese organisat-siooniga, oleme oma kogukonnad koon-danud Eesti kahte suuremasse ülikooli-linna – Tallinna ja Tartusse. Iga kuu kor-raldame põnevaid ja sisukaid koosviibi-misi, näiteks reisi- ja kokandusõhtuid, väljasõite ning suveülikoolide hooaja lõ-pus toimuvad riike tutvustavad kokku-saamised ja palju muud. Räägime oma elamustest ja iseäralikest seikadest.

EuroopA TAsANd

Igaüks leiab endale meelepärase huvi, meelelahutusega paralleelselt võib te-geleda erialaste projektide arendamisest kuni organisatsiooni juhtivpositsiooni-deni välja. AEGEE tegutsemine mitmel rindel viib meid ka rahvusvaheliste pro-jektide, komisjonide, komiteede ja töö-rühmadeni, mis hõlmavad endas kul-tuuri, poliitikat, haridust, ümbritsevat keskkonda, inimõigusi, sporti, viisava-badust, keeli ja palju muud. Soovid seigelda suvel euroopas koos teiste noortega? Selle suveülikooli infotunnid toimuvad veel 26. ja 28. märtsil, täpsem teave meie kodulehel www.aegee-tallinn.ee.

6LK NoorTEühENdusEd

Noorte osaluskogud panustavad kodukoha tulevikku

Emotsioonid Eesti Noorteühenduste Liidu suvekoolist. Foto: erakogu

Tallinna ja Helsingi 2012. aasta reisi-va suveülikooli FinEst osalejad.

Foto: Marko Raatikka

Sõbrad siit, sealt ja mujalt Euroopast

Kui sul on idee luua noorte osaluskogu, siis nüüd on selleks õige aeg! Nimelt on haridus- ja teadus-ministeeriumi, Eesti Noorsoo-töö Keskuse ja Eesti Noorte-ühenduste Liidu «Noorte osa-luskogude loomise ja arenda-mise programm 2012–2016»

võimalus, mille raames toeta-takse noortevolikogude loo-mist nii rahaliselt kui ka nõu-ga. Samuti on osaluskogude arenguks loodud projektifond, kus kõikidel olemasolevatel

osaluskogudel on võimalik toetust taotleda. Eesti Noor-teühenduste Liit korraldab ka noorte osaluskogude arenda-miseks igal aastal neli hooaja-kooli, kus on olemas kõik va-

jalikud koolitused. Oma idee-ga soovitame pöörduda Eesti Noorteühenduste Liidu poole ning meie aitame noortevoli-kogu loomisele ja arendami-sele kaasa. www.enl.ee

7LKprojEkTid & laagrid

MaRit valgeSA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete koordinaator

Euroopa Liidu noorte kodaniku-haridusprogrammi «Euroopa Noored» toel on Eesti noored saanud oma häid ideid ellu viia juba 15 aastat. Tegemist on

Eesti suurima noorteprojektide toeta-jaga, eelmisel aastal rahastati noorte heade ideede elluviimist rohkem kui kahe miljoni euroga.

Programmist rahastatakse rahvus-vaheliste noortevahetuste, noortealga-tuste, noorte demokraatiaprojektide ja -seminaride elluviimist, toetatakse vä-lismaal vabatahtlikuna tegutsemist ning noorsootöötajate enesetäienda-mist. Ette saab võtta nii rahvusvahelisi kui kohalikke projekte olenevalt noor-te endi huvidest ja vajadustest, kusjuu-res teema ja koostööpartnerid on pro-jektitegija enda valida. Projektides saa-vad osaleda 13–30-aastased noored.

Toetatud projektide ampluaa on mitmekesine, ulatudes kohalikest ga-raažikinoõhtutest rahvusvaheliste ÜRO simulatsioonimängudeni, Portu-galis vabatahtlikuna tegutsemisest loo-makaitse-teemaliste noortevahetuste-ni. Sel aastal on võimalik toetust taot-leda veel kaks korda – taotlustähtajad on 1. mai ja 1. oktoober.

Selleks et aidata huvilistel oma pro-jektiidee hästi läbi mõelda ja taotlus esitada, korraldab programmi toetusi Eestis vahendav sihtasutuse Archime-des Euroopa Noored Eesti büroo mit-meid tegevusi.

Märtsis ja aprillis toimuvad «Eu-

roopa Noored Idee24» koolitused, ku-hu on oodatud vähemalt neljaliikme-lised noortegrupid, kel esialgne pro-jektiidee olemas. 24 tunni jooksul ai-tavad «Euroopa Noorte» koolitajad ja projektinõustajad ideed paremini läbi mõelda ja programmi «Euroopa Noo-red» sobivateks taotlusteks vormida. Koolitused on osalejatele tasuta. Täp-semalt http://euroopa.noored.ee/idee24.

Selleks et saada oma taotlusele in-dividuaalset nõustamist, tasub see saa-ta büroole hiljemalt taotlustähtajale eelneva kuu 10. kuupäeval (nt kui soo-vid taotluse esitada 1. maiks, siis 10. aprillil), nii jõuab büroo veel anda soo-

vitusi, kuidas taotlust täiendada. Lisaks tasub büroosse pöörduda siis, kui soo-vid lisainfot programmi «Euroopa Noored» võimaluste kohta või ei ole päris kindel, kas sinu idee programmi rahastamiseks sobib. Saada e-kiri, he-

lista või lepi kohtumine kokku ja tule kohale, aitame sind igati projektiidee arendamisel!

uuri kindlasti lisaks: http://euroopa.noored.ee/.

anna-MaRia uulMa

«Mida Sa arvad!?» on noorte enda loodud foorumteat-ri projekt, mis tegeleb

inimõiguste kaitsmise temaatika noor-teni viimisega. Mõte tekkis 2012. aasta jaanuaris «Idee 24» seminaril, kus pan-di kokku projekt, mille läbiviimist toe-tas programm «Euroopa Noored».

Projekti idee sünni juures olles ja arengut nähes otsustasin projektiga te-gelevaid noori intervjueerida ja sellega inspireerida teisi noori sarnaseid asju ette võtma. Neil kõigil on projekti juu-res oma ülesanded ja eesmärgid, mille saavutamise suunas nad usinalt tööta-vad. Selleks on noored projekti raames läbinud mitmeid koolitusi ja praktilisi harjutusi. Lisaks leiab nende kohta in-formatsiooni Facebookist ja SA Archi-medes Euroopa Noored Eesti büroo kodulehelt.

Küsimustele vastasid Daphne Mel-sas, Annaliise Kalamees, Tiina-Riin Uulma, Sten Vau ning nende projekti nõustaja Liis Enson.

Mida on teile projektis osalemine juurde andnud?

Daphne: Osalemine on andnud mulle hästi palju uusi teadmisi seoses gei-lesbi-bi ja igasuguste teiste sek-suaalsete orientatsioonidega. Palju uu-si tutvusi ja mingil määral ka teistsugu-se maailmavaate.

Annaliise: Projektis osalemine on mulle juurde andnud uusi tuttavaid ja sõpru ning hästi palju uusi kogemusi. Kõik koolitused, mida selle projekti raames saanud oleme, on olnud väga harivad ja põnevad ning palju nalja on samuti saanud.

Liis: Mina kui projekti nõustaja olen sellest projektist palju juurde õp-pinud, kuna minu jaoks on see esime-ne sellelaadne projekt. Kindlasti seda,

et tuleb ennast tagasi hoida ja mitte kõike teiste eest ära teha, kuidas taju-da piire ja anda vastutust noortele. Olen saanud uusi teadmisi, kontakte ja ka külg külje kõrval noortega ühe ees-märgi nimel töötamise kogemust. Teadmise, et noored tahavad ja on või-melised olulistel teemadel kaasa rääki-ma ja sellega seoses ise midagi korda saatma.

Miks te selle projektiga liitusite?Tiina-Riin: Kõik sai alguse sellisest

ettevõtmisest nagu «Idee 24» – 24 tun-ni jooksul peavad noored genereerima ideid ja mõtlema välja lõpliku projekti, mis lõpuks rahastajale esitada. Ise kuu-

lusin sel hetkel tuumikgruppi ja meil tuli ühiselt mõte teha midagi täiesti uut.

Sten: Liitusin selle projektiga, ku-na sõber kutsus ja ta rääkis sellest nii huvitavalt. Alguses arvasin, et seal on ainult näitlemine, kuid tegelikult on selles palju enamat.

Mida te arvate, et kas teie projekt võib midagi muuta? Või teate ju-ba, et on kuskil muutnud?

Daphne: Kui me nüüd oma lavas-tustega valmis saame ja neid ka eten-dama läheme, siis ma kardan, et algu-ses võime me suure kriitika alla sattu-da, aga kui kaugemasse tulevikku vaa-

data, siis jah, ma arvan, et mingil mää-ral võib kindlasti muuta, kui mitte kõi-gi noorte, siis vähemalt mõne noore suhtumist homoseksuaalsetesse ini-mestesse. Võib-olla õnnestub meil Ees-tit niigi palju paremaks teha.

Tiina-Riin: Me pole veel enda foo-rumetendusega jõudnud päriselt esine-ma minna (proovid käivad täie hooga), kuid tean öelda, et mitmed inimesed tutvusringkonnas on hakanud meie te-gemiste vastu huvi üles näitama. Nad peavad seda projekti väga julgeks ja põ-nevaks.

Kas teil on mõni väike soovitus teistele noortele?

Tiina-Riin: Ärge kartke välja tulla uute ideedega. Kui keegi midagi juba varem teinud pole, on see ainult hea. Saate ise olla millegi uue ja ägeda alga-tajaks!

Annaliise: Mina oskaksin vaid soovitada, et sellised projekte võiksid noored rohkem teha. Endal on kindlas-ti põnev ja tervest selles protsessist saab nii palju uusi kogemusi, mis kind-lasti tulevad elu jooksul vaid kasuks.

Daphne: Kui keegi su sõpradest kutsub sind mingisuguse heategevus-liku projektiga kaasa lööma, siis kind-lasti mine ja anna oma panus. Isegi kui alguses tundub raske või ei jõua koha-le, siis kindlasti ajapikku hakkab see sulle üha enam meeldima ja sa ei ka-hetse.

Liis: Kui teil on mõte ja soov mida-gi muuta, ära teha, ärge kartke oma ideid ja väljakutseid. Meie ühiskonnas on vaja aktiivseid ja mõtlevaid noori, kes julgevad oma ideid teostada. Kui jääb puudu teadmistest või infost, siis terve Eesti on kaetud noorsootöötaja-tega, kellelt saab nõu ja abi ideede ellu-viimiseks. Tegutsege! Ärge laske või-malusi käest – kõik on võimalik, kui piisavalt tahta.

Programm «Euroopa noored» ootab noorteprojektide taotlusi

Noortelaagrisse tööle erialaste teadmistega! tiiu KadaKTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna peaspetsialist

Peagi on suvi käes ja noortelaag-rid alustavad suvist laagritege-vust. Eestis tegutseb 25 püsi-

laagrit ja sadakond projektlaagrit, mis kõik vajavad noortega töötami-seks häid ja kvalifitseeritud noorte-laagri juhatajaid ja kasvatajaid.

Selleks et noortelaagris töötak-sid kvalifikatsiooniga noortelaagri juhatajad ja kasvatajad, on noorsoo-töö seaduses fikseeritud nõuded ka isikutele, kes võivad noortelaagris töötada. Nendeks on vähemalt 18-aastased isikud, kellel on keskha-ridus, kes on läbinud 32-tunnise laagrikasvataja baaskoolituse, 8-tun-nise esmaabikursuse, on sooritanud vastava kvalifikatsioonieksami ja saanud tunnistuse.

Juba üheksandat aastat on Tallin-na spordi- ja noorsooamet hea seis-nud selle eest, et Tallinna noortega tegeleksid ettevalmistusega juhata-jad ja kasvatajad, kes oskavad noor-telaagris arendada osalejate sotsiaal-seid ja individuaalseid oskusi.

Kuna noor on uues tavapäratus keskkonnas ja laagrijuhataja ja -kas-vataja vastutus väga suur, siis hõlmab koolitus laagritööks väga olulisi tead-misi, nagu pääste-, ohutus- ja tervi-sekaitsealased nõuded ning laagrite-gevust puudutavad seadused. Kooli-tuse raames antakse teadmisi tööks noortega, arvestades nende ealisi iseärasusi, õpetatakse märkama eri-vajadustega noori ning kohandama laagritegevust nende vajadustele vas-tavaks, lahendama konflikte ja tege-lema vajadusel emotsionaalsete ja käitumisprobleemidega noorega. Koolitusel käsitletakse ka tegevus-programmi koostamise aluseid ja mängujuhtimise metoodikat, noor-telaagri juhataja tööks vajaminevaid teadmisi. Olulisel kohal on teadmi-sed grupi- ja meeskonnatööst.

Koolitused noorte- ja projekt-laagri juhatajatele ja kasvatajatele toimuvad nii eesti kui ka vene kee-les. Kõik koolitused algavad kell 9.30 ja lõpevad kell 16.30 ning toimuvad Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses (Suur-Amee-rika 35).

kooliTusEd

eeSti KeeleS

• Noortelaagri kasvataja koolitus 19.–22. märtsini ja 23.–26. aprillini

• Noortelaagri juhataja koolitus 7.–10. maini

• Esmaabikoolitus 18. märtsil, 15. aprillil ja 6. mail

vene KeeleS

• Noortelaagri kasvatajate koolitus 14.–17. maini

• Esmaabikoolitus 22. aprillil

KoolituSe MaKSuMuS

Koolitus koos esmaabiga (40 akadee-milist tundi) – 60 eurot, hind sisaldab käibemaksu

Koolitus ilma esmaabita (32 akadeemi-list tundi) – 46 eurot, hind sisaldab käibe maksu

Esmaabikoolitus (8 akadeemilist tundi) – 22 eurot, hind sisaldab käibemaksu

RegiStReeRiMine: Tiiu Kadak tel 640 4642, 522 7008, e-post Tiiu.Kadak@tallinnlv.ee.

lisainfo: www.tallinn.ee/est/ lisainfo-ja-koolitused-noortelaag-rite-korraldajatele.

Noorteprojekt «Mida Sa arvad!?»

Projektis osalejad Vabaduse väljakul auhinnamängu mängimas. Foto: Liis Enson

TulE projEkTiidEE kooliTusElE!

Koolitused toimuvad:

• Eesti keeles 23.–24. märtsil Tallinnas 6.–7. aprillil Tartus

• Vene keeles 6.–7. aprillil Tallinnas

TEE omA hEA idEE TEoks!

• Esita projektitaotlus programmi «euroopa noored»

1. mail või 1. oktoobril

Osalejad arendavad «Idee24» koolitusel projektiideid. Foto: Nele Mets

8LK

Euroopa ↔ EEsTi

anneli võSandi eva-helen KangRo

Õpilasvahetusega tegelev mittetulundusühing Youth For Understanding (YFU) aitab agaratel ja särasilmse-tel noortel üle maailma

avastada ning kogeda uusi kultuure. Kui veel mõni aasta tagasi oli Eestist maail-ma rändajate arv ülekaalukalt suurem, siis tänavu on ka Eesti pinnale saabu-vaid uudistajaid arvestatavas koguses. Mis siis noori inimesi Eestisse meeli-tab? Ariane ja Karolin Saksamaalt ning Laetitia Prantsusmaalt jagasid meiega oma mõtteid ja elamusi päeval, mil ava-ti järjekorras neljas vahetusõpilaste kunstinäitus «...sellepärast ma tulingi Eestisse».

Naerusuised tüdrukud, kes kõnele-vad hämmastavalt hästi eesti keelt, on ühel meelel, et valisid Eesti seepärast, et see on vähetuntud ja nad soovisid seiklust. Karolin nendib, et enamik Saksa noori eelistab vahetusaastale minnes USAd või Austraaliat, ning leiab, et tema jaoks oleks see liiga igav olnud: «Ma tahtsin midagi, mis oleks ebatavaline. Enne siiatulekut ma ei teadnud, mis Eesti on – ma teadsin, kus see asub, aga mitte seda, mida see endast kujutab.» Tüdrukud räägivad, et enne Eestisse tulekut üritasid nad küll veidi eeluuringut teha, kuid Eestisse saabudes oldi pigem üllatunud. Ka ne-

mad olid kuulnud, et eestlased on ise-loomult üsna külmad ja kinnised ning see pani veidi muretsema. Nüüdseks tunnevad nad end oma vahetusperede juures koduselt ning leiavad, et eestla-sed on südamlikud ja ausad.

Ariane õpib vanalinna hariduskol-leegiumis ja osaleb kunstiprogrammis, Karolin Lilleküla gümnaasiumis ning Laetitia Tallinna muusikakeskkoolis muusikaprogrammis. Üldiselt on tüd-rukud oma valikuga rahul ning läbisaa-mine koolikaaslastega on hea. Ariane leiab, et tema programmi puhul jääb kunstitunde natuke väheseks, kuid Saksamaal pidavat neid veel kesisemalt olema. «Õpetajad on abivalmid ning selgitavad kõik asjad mitu korda üle, kui see vajalikuks peaks osutuma.» Laetitia sõnul on tema koolis kõik vä-ga aktiivsed ning ka nädalavahetustel on tal tihti palju proove ja kontserte.

Uurime neidudelt, mil määral eri-neb eestlaste pereelu nende endi omast ja üksmeelne vastus on, et eestlased vaatavad väga palju televiisorit! Karo-lin ütleb, et Saksamaal pidi ta ka näda-lavahetustel hommikuti kella kaheksa ajal tõusma, kuid siinne pere magab va-hel lausa kella kaheteistkümneni ning see on tallegi meeltmööda. Laetitia leiab, et Prantsusmaal on peredel roh-kem kombeks vabal ajal koos sporti te-ha kui siin ja Ariane ütleb naerdes, et tema vahetuspere teeb alati väga palju süüa, mis oli alguses veidi harjumatu. Kui sporti ehk koos nii palju ei tehta,

siis pidavat eestlase seas tunduvalt le-vinum olema harjumus autoga mööda kodumaad ringi rännata. Tüdrukud leiavad, et see on nende jaoks väga hea võimalus Eestiga tutvuda. «Tallinn on väga ilus linn, aga mööda Eestit ringi sõites saan ma parema ülevaate ja tun-netuse,» selgitab Karolin. Ariane lisab, et tal on ka omavanune vahetusõde, kellega ta tuba jagab ning kellega on vahva koos kinos käia ja üleüldiselt va-

ba aega veeta. Tundub, et Arianel on õnnestunud oma vahetusõde reisipisi-kuga nakatada, sest tüdruk on ülejärg-neval õppeaastal Tšiili minemas. Karo-lini vahetusõde on samuti YFU vahen-dusel praegu Prantsusmaal – tüdrukud suhtlevad aeg-ajalt Skype’i vahendusel ning jagavad muljeid.

Kõige rohkem meeldib tüdrukute-le Eesti juures omanäoline kultuur, ilus muusika ning … suurepärased koogid.

Neiud nõustuvad, et kooke viiks nad siit hea meelega suuremas koguses ko-ju kaasa. Kihina saatel öeldakse ka, et Eesti poisid olevat väga toredad ning džentelmenlikud, küll aga olevat nen-dega raske ühisele jutusoonele saada, sest kõik on nii tõsimeelsed! Ariane li-sab, et kindlasti hakkab ta kodumaale naastes puudust tundma praegusest koolist ja saunast.

Mis on vahetusõpilaseks olemise juures tüdrukutele kõige meelepära-sem ja mida nad endaga siit kaasa vii-vad? Kõik kolm leiavad, et vahetusaas-ta annab võimaluse teha ja proovida uusi asju, kohtuda lugematus koguses uute inimestega ning saada sõpru üle maailma. Neiud ütlevad, et soovitaksid igaühele vahetusõpilaseks minemist, sest see olevat unustamatu kogemus. Nad leiavad, et on aasta jooksul väga palju arenenud ja muutunud positiiv-ses suunas, ning arvavad, et ilma teises riigis elamiseta poleks seda juhtunud.

Nii et jalad kõhu alt välja ja rända-ma! Boonusena saab veel keele ka su-hu – meie kolm usinat on sellele suu-repäraseks tõestuseks.

Kui endal pole soovi või võimalust pikemaks ajaks kodumaa tolmu jalga-delt pühkida, siis kutsu maailm endale koju ja võõrusta vahetusõpilast. Juba 16. augustil saabub järgmine lend sära-silmseid vahetusõpilasi Eestisse.

lisainfo kodulehelt www.yfu.ee või e-posti aadressil yfu@yfu.ee.

getteR luKJanovEesti Euroopa Liikumine

Rahvusvaheline noortevahetus Itaalias minimaalsete kulutuste-ga? 1000-eurone preemia logo-

konkursile saadetud loomingu eest? Arvamusavaldus noortepoliitika teemal ning tasuta reis Brüsselisse? Need on vaid väike osa ahvatlevatest võimalus-test, mida noortele pakutakse.

Kas teate, et pidevalt toimuvad eri-nevad konkursid, võistlused, koolitus-pakkumised üle terve Euroopa, kuhu oodatakse osalema ka eestlasi? Kas tea-te, et sageli otsitakse erinevatele kodu-maistele ja rahvusvahelistele koolitus-tele, seminaridele, konverentsidele ja noortevahetustele osalejaid? Ja kas tea-te ka seda, et tihti on suurem osa, kui mitte kõik kulud neile üritustele kae-tud Euroopa Liidu noorteprogrammi Euroopa Noored poolt? Ei tea? Tasub teada, sest noortele ja noorsootöötaja-tele mõeldud infot on meeletult palju, see tuleb vaid üles leida ning enda jaoks huvipakkuvai välja valida.

Üks võimalus kiiresti ja kergelt noori ja noortega tegelevaid inimesi puudutava infoni jõuda on külastada veebilehte noorteportaal.ee, sest just Noorteportaal on ametlik online-noor-teinfo arendaja ja koondaja Eestis. Por-taal kogub kokku Eesti suuremate

noortega tegelevate organisatsioonide uudised, teated ja üleskutsed, mis suu-natud nii noortele kui ka noortega te-gelevatele inimestele. Info uueneb iga päev, sest uut pakutavate võimaluste kohta on palju!

Kodulehelt leiab nii Eesti kui ka vä-lismaist infot nii projektide, töötamise, reisimise, Euroopa Noortekaardi, EURODESK infovõrgustiku kui ka va-batahtliku teenistuse kohta. Euroopa Komisjoni programm «Euroopa Noo-

red» on populaarne ning äärmiselt pal-ju kasutatav võimalus noortele erine-vate koolituste, noortevahetuste ja se-minaride ning muude kohtumiste kor-raldamiseks. Nii saavad noored veeta näiteks nädal-poolteist Itaalias maffia või diskrimineerimise teemadel aruta-des. Toitlustus- ja majutuskulud katab täielikult «Euroopa Noored» prog-ramm, noorel tuleb tasuda 30% rahvus-vahelistest transpordikuludest ning ad-ministratiivkulud. Päris soodne võima-

lus saada uusi sõpru, näha ilma ja arut-leda rahvusvaheliselt põnevatel teema-del. Samuti pakub programm Euroopa vabatahtliku teenistuse võimalust, mis on noorte seas suure poolehoiu saanud.

Vabatahtlik teenistus annab noorte-le vanuses kuni 30 aastat võimaluse veeta kuni üks aasta mõnes riigis vaba-tahtlikku tööd tehes. Palka otseselt ei saada, kuid elamiskulud kaetakse prog-rammis ette nähtud taskuraha näol. Transpordikulud kaetakse aga 90 prot-sendi ulatuses. Nii on noorel võimalik minimaalsete kuludega elada mõnes uues kultuuriruumis, teha kohalikega koos tööd, õppida keelt ja kultuuri ning tutvustada kohalikele ka enda kodu-maad. Vabatahtlikku tööd on tulnud Eestisse tegema ka Vyara Kirilova Bul-gaariast. Vyara töötab Eesti Euroopa Liikumises ning on oma kuu ajaga, mis ta Eestis juba veetnud on, väga rahul. «Mulle meeldib mu töö, see on huvitav ning toob mu ellu mõnusat vaheldust ja värskust!» Vyarale Tallinn meeldib, ta sõbruneb kergesti kohalikega ja teis-te vabatahtlikega. «Käime teiste välis-maalastest vabatahtlikega palju väljas ühiselt aega veetmas, kambas on meil ka meie eestlastest sõbrad, et saaksime paremini uut kultuuri ja eesti tradit-sioone õppida!»

Vabatahtlik teenistus annab palju juurde individuaalsele arengule, silma-

ringi laiendamisele ning uue kultuuri-ruumi tundmaõppimisele. Kuigi elami-ne vabatahtliku teenistuse ajal on tänu Euroopa Komisjonile tehtud niigi soodsaks, muudab selle veel soodsa-maks kõigile vabatahtlikele tasuta jaga-tav Euroopa Noortekaart.

Euroopa Noortekaart on kõige suu-rem soodustusi ja muid lisateenuseid pakkuv kuni 30-aastastele noortele mõeldud sooduskaart Euroopas. Selle eesmärk on kvaliteetse noorteinfo edas-tamine, noortele mitmete arendavate tegevusvõimaluste ning lisaks ka sood-sama elu võimaldamine. Kaart on prae-gu esindatud 38 riigis, mis annab ligi 5 miljonile kaardiomanikule 60 000 soo-dustust üle Euroopa. Eestis pakub Eu-roopa Noortekaart üle 300 soodustuse.

loe täpsemalt www.noorteportaal.ee ja huvi korral kirjuta julgelt info@noorteportaal.ee.

NoorTEkAArT

Üleskutse kõigile euroopa noortekaar di huvilistele! Telli endale Noortekaart, ütle meile sala-sõna «Noorteportaal» ning saad kaardi vaid 5 euro eest (tavahind 10 eurot).

Kampaaniahind kehtib 31. märtsini.

Noori välismaalasi paelub vähetuntud Eesti uudsus

väljAANdjA: TAlliNNA spordi- jA NoorsooAmET

Peatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

Täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

Kõige põnevam info Noorteportaalist

Vahetusõpilased Laetitia (vasakult), Karolin ja Ariane talvisel Vabaduse välja-kul. Foto: Tiina Pärtel

Noortevahetus annab võimaluse kohata palju erinevaid inimesi. Pildil grupp maffiateemalisest noortevahetusest Sitsiilias, kus osalesid noored Eestist, Itaaliast, Prantsusmaal, Bulgaariast, Rootsist ja Hispaaniast. Foto: Getter Lukjanov