16. detsember 2010

ArvAmus

Pealinna noorsootöö on partneriks kogu riigile: Helsingi näitel(Lasse Siurala)Loe lk 2

Noorsootöö tuNNustAmiNe

Kadrioru lossis tunnustati parimaid(Jaanika Palm)Loe lk 3

Noortekeskused – hüppelAud ellu

Vabatahtlikkus annab noortele laia silmaringi(Liisi Hansen)Loe lk 4

vArivAlimised – Noorte hääl kuuldAvAks!

Varivalimised näitavad, et noored on võimelised otsustama(Meelika Jürisaar)Loe lk 5

AktiivNe jA turvAliNe koolipäev

Raamatukogu on popp paik(Alesja Bavtovich)Loe lk 6

Noorte tegemised

Rahvusvaheline noorteseminar Tallinnas(Krista Volke)Loe lk 7

märkA jA AitA, see oN imeliNe

Heategevusprogramm on rõõmuks paljudele(Leini Jürisaar)Loe lk 8

ILona-EvELyn RannaLaTallinna spordi- ja noorsooamet

Kes oleks arvanud, et praegu-sele noorele meeldib vägagi tegeleda vabatahtliku tööga? Ent just seda näitas hiljuti lä-bi viidud uuring «Tallinna

noorte osalemine noorsootöös. Kooli-noorte ja lapsevanemate arvamus»: 67% Tallinna koolinoortest meeldiks vaba-tahtlik tegevus, mis oli kogunisti viie lemmiktegevuse seas. Väikeste vahede-ga järgnesid noortelaagrid (61%), rah-vusvahelised projektid ja laagrid (60%), õpilasmalevad (58%) ja osalemine noor-teorganisatsiooni töös või noorteprojek-tis Eestis (57%). Praegu, siin ja meie seas on hulganisti noori, kes tahaksid mida-gi ise või koos teiste noortega ära teha. Kas pakume neile selleks võimalusi?

Tallinna linna toetusel on aktiivset suvepuhkust linnavälistes laagrites veetnud viimastel aastatel 4000–5000 noort igal aastal, tuhatkond noort on leidnud suviti tee õpilasmalevasse ning tuhanded noored on osalenud linna toetatud noorteprojektides. Igal aastal toetatakse spordi- ja noorsooameti eel-arvest kuni 130 noorsooprojekti, mille hulgast kolmandik on noorte omaalga-tuslikud projektid. Kahjuks on majan-dusraskused noorsootöö võimalusigi vähendanud.

eNtusiAsm oN pool võitu!

Iga noorte omaalgatusliku projekti taga on grupp noori, kellel on idee, usk oma ideesse ning sageli see sellega piirdubki. Aidata noortel oma ideed ellu viia, lei-da partnerid, rahastus, õpetada korral-damist – see on noorsootöö sõna otse-ses mõttes. Teinekord on noored oma ideed vorminud koos õpetajatega koo-lis, mõnikord koos noorsootöötajaga noortekeskuses, vahel mõne vastutule-liku täiskasvanuga, kel endal sündmus-te läbiviimise kogemus, aga vahel tullak-se ka täiesti toore ideega ning lihtsalt in-nukusega. Nii uuring kui ka kogemused

ütlevad meile, et kool toetab ja tunneb huvi noorte kooliväliste algatuste vastu kolmandikul juhtudest – seda võiks kindlasti rohkem olla, kuid tuleb tun-nustada neid, kes seda juba teevad! Sa-ma kehtib noortekeskuste kohta. Asju tasub vaadata laiemalt – alati ei peagi olema konkreetne asutus ise see, kust rahaline toetus projektile leitakse, tuleb osata noor õigesse kohta juhatada. Ol-gu selleks õigeks kohaks Euroopa Noo-red Eesti büroo, hasartmängumaksu nõukogu või Tallinnas spordi- ja noor-sooamet ning ka linnaosad vm.

Kõige kurvem on ignorantsus – kui öeldakse, et «meie koolil või noorte-keskusel ei ole raha teie filmiprojek-tiks», ent häid soovitusi ja alternatiive välja ei pakuta. Initsiatiivi ja ideede lämmatamine ei lähe mitte! Sel kevadel tulid meie juurde vene noored koos n-ö eestkostjaga ühest mittetulundus-ühingust, kes oli nõus noored oma tii-

va alla võtma. Noortel on suur ja hull-julge idee: nad tahaksid Tallinna teha ökoloogilise elustiili maja, kus tõesti kasutatakse nii vihmavett, päikeseener-giat, looduslikku siseviimistlust ja kõi-ke muud sinna juurde käivat – maja oleks avatud kõikidele huvilistele lin-nas. Väärt idee, tundus meile, ent raha nii suureks projektiks kohe pakkuda ei olnud. Viisime kokku erinevad partne-rid ja valmis projekt «Polymeri ripp-aiad» – üks katusepealne sai korda ja ilusaks ning kõik osapooled kogemuse võrra rikkamaks. Juba on noortel käsil uus projekt ja jääb vaid otsida teostust nende suuremale ideele.

julge peAlehAkkAmiNe koos NoortegA

Noorsootöö on suures osas võimalus-tega mängimine, võimaluste otsimine ja uute loomine. Kindlasti on noorsoo-

töö partnerlus, paindlikkus ja (julge) pealehakkamine – noortele ja koos noortega.

Võib-olla on aeg luua noorte idee-keskus või projektiinkubaator ühe või mitme noortekeskuse baasil? Koht, ku-hu võib noor või temaga koos ka näi-teks õpetaja tulla kõige hulljulgemate ideedega. Koht, kus regulaarselt anna-vad nõu erinevate projektifondide esin-dajad, veidi vanemad noored, kel juba häid kogemusi, ja noorsootöötajad, kes aitavad noortel projekti vormistada ja läbigi viia.

Koht, kus noortel on oma projekti-meeskonna jaoks alati kasutada arvuti ja ruum, võimalus trükkida oma sünd-muse plakatid või teha tutvustav video-klipp. Koht, kus on särasilmsed noor-sootöötajad, kelle peas ja elektroonilises märkmikus on sadu kontakte, mis moo-dustavad mosaiigi, millest iga noorte idee heaks saab ilusa ja uue pildi kokku keerata nagu kaleidoskoobis. Täna tee-me seda Euroopa Liidu rahadega, aga edaspidi ehk osana igapäevasest tööst?

Samad põhimõtted kehtivad noor-te vabatahtliku tegevuse korraldamisel. Praegu tegutsevad Tallinna Noorsoo-töö Keskuse kahe noortekeskuse juu-res edukalt vabatahtlike klubi ja aktiiv, kus on hõivatud sadakond noort. Sel-liseid klubisid võiks tärgata nagu seeni pärast vihma, kui noortel selle vastu huvi on. Vaja ei olegi jälle muud kui kontakte, koostööd, teavitamist ja head tahtmist.

rAskete AegAde loov väljAkutse

2011. aasta on Euroopas vabatahtlik-kusele pühendatud aasta. Vabatahtlik töö on aktiivne eluviis. Soodustada ja toetada noorte aktiivsust – kas see ei olegi mitte noorsootöö eesmärke? Noorsootöö ei ole norutamine! Noor-sootöö on väga loov tegevus ning mi-da keerulisemad ajad ja väiksem res-surss, seda põnevam on hästi hakka-ma saada!

RobERt LangTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna programmijuht

13. detsembril toimus rahvusooper Es-tonia talveaias konkursi «Suured teod» tunnustusauhindade üleandmine. Tun-nustuskonkurss toimus kuuendat kor-da ning on näha, et aasta-aastalt laekub uuenduslike ja edukalt korraldatud noorteürituste kohta endiselt avaldusi. Kategoorias «Tallinna noorte suured teod» esitati Tallinna spordi- ja noor-sooametile kuus nominenti ning kate-goorias «Suured teod Tallinna noorte-le» kaheksa nominenti.

Tallinna noortenõukogu pidas ka-tegoorias «Suured teod Tallinna noor-tele» suure teo vääriliseks Haabersti vabaajakeskuse juhataja Kaidi Liive ja arendusjuhi Janek Sireli projekti «Haa-bersti väike elupäästja 2010», mille raa-mes said Haabersti koolide noored va-jalikke teadmisi esmaabi andmise, tu-leohutuse tagamise ja ohuolukorras käitumise kohta. Väikeste tigude vää-riliseks peeti samas kategoorias Kristel Jurno veetud projekti «Spordivabadu-

se väljak» ja Anu Toodu juhitud heate-gevuslikku projekti «Suvesupp». Neist esimese eesmärgiks oli anda noortele võimalus liikuda, teha sporti ja võistel-da erinevates pallimängudes otse linna südames Vabaduse väljakul. Teise ees-märgiks oli tagada puudust kannatava-te perede noortele korralik kõhutäis ja lõbus äraolemine noortekeskustes.

Kategoorias «Tallin-na noorte suured teod» peeti väikeste tigude vääriliseks Jan Panko-vetsi juhitud projekti «Polymeri rippaiad», mis keskendus taas-kasutuse ja alter-natiivse aiandu-se propageeri-misele. Teise väikese teo vää-riliseks peeti JJ-Street Dance Company korralda-tud Baltimaade suu-rimat tänavatantsu-festivali «JJ-Street Baltic Session 2010»,

mis pakkus kõigile noortele ja vanade-le tantsuhuvilistele meeldejääva koge-muse ja tantsuelamuse. Suure teo au-hinnaga tunnustati samas kategoorias aga MTÜ Headesti korraldatud rah-vusvahelist noorteseminari «Yes We Can – Can You?», mille eesmärk oli panna inimesi nägemispuudega noor-te rolli ning seeläbi suurendada nende mõistmist ja arusaama erivajadustega noorte olukorrast.

Juba teist korda tunnustati laekunud nominentide

hulgast ühte tegu eri-auhinnaga «Laste- ja noortesõbralik tegu»,

mille pälvis Nõmme lastekaitseliidus tegev Anu Toodu projektiga «Suve-supp». Eriauhinna saaja valis välja Tal-linnas 2009. aasta maist tegutsev laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Ko-misjoni liikmete sõnul oli valikut ääre-tult raske teha, sest teod olid väga eri-loomulised, kuid kõik siiski laste- ja noortesõbralikud. Seetõttu leidsid ko-misjoni otsusega tänukirjaga äramär-kimist veel MTÜ Pererahva UNICEFi Sinise Nädala raames läbiviidud prog-ramm ja Jan Pankovetsi veetud projekt «Polymeri rippaiad».

Lisaks suurtele tegudele linna noor-te heaks tunnustati ka aasta noorsoo-töötajat Liisa Petti, kes osutus tiitli tihe-das konkurentsis siiski võitjaks. Liisa on töötanud Tallinna Noorsootöö Kesku-se Pääsküla noortekeskuses viis aastat ning kolleegide sõnul on temast kuju-nenud Pääsküla noortekeskuse ja Nõm-

me piirkonna noorsootöö eestvedaja.

Noorte ideed inkubaatorisse!

Parimad noorteprojektid ja aasta noorsootöötaja said tunnustatud

Projekti «Polymeri rippaiad» raames korda tehtud katusepealne. Foto: Jaanika Kuklase

2009. aasta tunnustuskonkursil jagatud suurte ja väikeste te-gude auhinnad. Foto: Elena Vareiko

Pealinna noorsootöö on partneriks kogu riigile: Helsingi näitel

LassE sIuRaLa, PhDHelsingi noorsooameti juhataja. endine Euroopa Nõukogu noorte ja spordi direktoraadi peadirektor

Kümme aastat tagasi andsid Euroopa Nõukogu noorsoo-poliitika eksperdid Eesti noorsoopoliitika riiklikule ülevaatele positiivse hinnan-

gu. Juba siis seisis Tallinna linna noor-sootöö kogu riigis esirinnas.

peAliNNA Noorsootöö mõju riiklikul tAsANdilEnamikus väikeriikides (nagu Soome ja Eesti) avaldab pealinna noorsootöö erilist mõju noorsootöö seisundile ja arengule kogu ülejäänud riigis. Pealin-na eeskuju on teiste linnade ja omava-litsuste jaoks eluliselt tähtis, aidates neil edendada oma noortele suunatud

teenuseid ja näidates nende kasulik-kust. Soomes on paljud praegused noorsootöö meetodid saanud alguse Helsingi noorsooametist. Praegu püüab amet leida viise järsult suureneva muu-keelse noorsoo integreerimiseks Soo-me ühiskonda. Haridus- ja teadusmi-nister on nimetanud linna noorsoo-ameti riiklikuks noorsootöö arendus-keskuseks virtuaalse noorsootöö osas. Tallinnal koos Tartuga on samasugune riiklik tähtsus.

koostöö helsiNgi jA tAlliNNA vAhel täheNdAb kAhepoolset õppimistHelsingi noorsooametil on olnud ti-hedad sidemed oma kolleegidega Soo-me lahe teisel kaldal. Toimunud on pi-dev noorterühmade, noorsootöötaja-te, ekspertide, poliitikute ja teadlaste vahetus – see on olnud vastastikuse õppe protsess. Nii näiteks kohtusid 2010. aasta juunis mõlema linna ja ka Tartu noorsootöötajad, et tõsta noor-sootöö kvaliteedi hindamise taset ko-gemuste vahetamise kaudu. Selle tu-lemusena on meil nüüd oma teenuste arendamiseks märksa paremad või-malused kui paljudel teistel sektoritel või linnadel.

Teine näide: märtsis osalesin ma Tallinna spordi- ja noorsooameti kor-raldatud Tallinna V noorsootöö fooru-mil. Linna noorsootöötajate loomingu-line ja positiivne suhtumine, kui nad püüdsid oma tegevust uue eelarvekesk-konnaga kooskõlla viia, jättis mulle äär-

miselt sügava mulje. Kui me vaid Hel-singis sedasama suudaksime! Minu ha-ritud arusaama kohaselt ei teki selline kollektiivne innovaatilisus iseenesest. Selle taga on pikaajaline panus noor-sootöö suunamisel, eesmärgiga noor-sootöötajaid pidevalt kokku tuua, soo-dustada nende arutelusid ja toetada nende sidusust – sotsiaalset kapitali, kui väljenduda tänapäevases keeles.

tseNtrAliseeritud Noorsootöö loovAd lAheNdused helisiNgisInnovaatilisus ja loov kohanemine sõl-tuvad suurel määral organiseerimisvõi-mest. Eelkõige peab olemas olema nn kriitiline mass, piisavalt suur erineva-te noorsootöötajate ja tugipersonali hulk, kes pead kokku paneksid ja ühis-tele probleemidele vastused leiaksid. Inimesed vajavad ka suunamist ja toe-tust, st juhte, kes nende tegevust ju-hendaksid. Helsingis on noorsootöö tugev detsentraliseeritus varem põh-justanud noorsootöötajate isolatsioo-ni, innovaatilisuse puudumise, perso-nali mittepaindliku kasutamise ja kit-sarinnalisuse.

Lisaks sellele oleme avastanud, et noorsootöötajad võivad olla vägagi uuenduslikud, kui neid motiveerida, toetada ja tunnustada ning selles on tsentraliseeritud juhtimine kasulik. Toon näite Helsingist: viie aasta eest küsisin, mida arvavad linna noorsoo-töötajad lastega töötamisest internetis. Nad ütlesid, et see pole päris noorsoo-

töö ja nad ei tahaks kunagi midagi sel-list teha. Ma ei jätnud jonni. Range strateegilise juhtimise kaudu (kasuta-des tulemuspalka) esitasime noorsoo-töötajatele väljakutse. Tulemuseks oli drastiline muutus – noorsootöötajad hakkasid interneti võimalusi uurima ning nüüd oleme riigi juhtivaks eksper-diks virtuaalse noorsootöö alal.

Seega läheb innovatsiooniks ja loovaks kohanemiseks vaja nii noor-sootöötajaid kui ka juhte. Ilma juhti-deta ja tugipersonalita on väga raske inimesi mobiliseerida, uuenduslikke projekte koostada ning rahvusvaheli-se koostöö jaoks partnereid leida ja ra-ha hankida. Meediakampaaniate ja avalike suhete, samuti koolitus- ja uu-rimisprogrammide haldamiseks on tarvis tsentraliseeritud vahendeid. On vaja juhtimist, et luua strateegilisi lii-te teiste sektoritega, ministritega, era-partneritega jt. Need on vaid mõned näited.

loovAks AreNguks oN vAjA teAtAvAt sõltumAtust

Linnavalitsuses moodustab noorsoo-töö alati vaid väikese lõigu. Et väike saaks ellu jääda, peab ta suutma säili-tada oma töömeetodite arendamiseks piisavalt sõltumatust. Liitmise korral suurte sektoritega, mis vajavad pide-valt rohkem ressursse, kaasneb oht, et noorsootöö sektor neelatakse alla. Sel-les valguses on heaks eeskujuks Helsin-gi näide ja sidusus kultuurisektoriga, kuhu kuuluvad teenistused, mis on väi-

kesed ja põhinevad klientide vabataht-likul osalusel. Teiseks noorsootöö vald-konna strateegiaks on nn strateegiliste liitude moodustamine teiste noortega tegelevate sektoritega.

Noorsootöötajal on pädevused, mis teevad temast kasuliku partneri erinevates ühisprojektides sotsiaal- kui tervishoiutöötajatega, tööhõiveamet-nikega, koolidega jne. Helsingis on noorsootöötajad praegu teretulnud ja austatud koostööpartnerid koolides, tervishoiuprogrammides, järelevalve all viibivate laste juures ja tööhõive-asutustes.

Noorsootöö säästAb mAksumAksjA rAhA

Soome rahandusminister on välja ar-vutanud, et kui noorsootöötajal õnnes-tub üks riskigruppi kuuluv noor tagasi hariduse ja tööelu juurde suunata, on ühiskond sellega kokku hoidnud um-bes miljon eurot, mis kuluks muidu noore kurjategija või narkomaani üm-berkasvatamisele.

Noorsootöö võimaldab maksu-maksja raha hästi kasutada. Kuigi va-hel on seda esmapilgul raske märgata, võib professionaalne noorsootöö asju muuta – oluline on võime reageerida paindlikult noorte inimeste kiiresti muutuvatele ootustele. Noorsootöö heaks korraldamiseks, nagu ma püüd-sin näidata, peavad olema täidetud tea-tud organisatsioonilised tingimused: noorsootöötajad peavad püsima koos ning neid tuleb arukalt juhtida.

2LK ARVAMUS

MaRIt vaLgESA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo avalike suhete ja teavitusvaldkonna koordinaator

Noorteprojektides osaledes või neid ellu viies omandatakse teadmisi ja oskusi, mis tulevad

kasuks uue töökoha otsimisel. Õppimi-ne toimub mitteformaalselt ehk väljas-pool koolitundi ning õpitakse iseseis-vaks eluks ja aktiivse kodanikuna tegut-semiseks vajalikke oskusi.

Ohtralt mitteformaalse õppimise kogemusi pakub programm «Euroopa noored», mis võimaldab noorte oma-algatuslikku tegutsemist ja mitmeke-siste kogemuste omandamist rahvus-vahelisel ja kohalikul tasandil.

Programmis õpitu analüüsimiseks kasutatakse Noortepassi, mis kinnitab projektis osalemist, kirjeldab selle ole-must ja teemasid, selgitab tunnistuse omaniku rolli projektis ja tema õpitu-lemusi paigutatuna võtmepädevuste raamistikule. Tunnistust saab edukalt kasutada ka tööandjale projektis õpitu selgitamiseks ja nii võimalikku eelne-vat töökogemuse puudumist kompen-seerida.

midA projektides õpitAkse?

Võtmepädevustele paigutuvad inimese elu jooksul erinevatest allikatest ammu-tatud teadmised, oskused ja hoiakud. Need on suhtlus ema- ja võõrkeeles, matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest, infoteh-

noloogiline pädevus, õppimisoskus, isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaal ne ja kodanikupädevus, algatusvõime ja et-tevõtlikkus ning kultuuriteadlikkus ja kultuuriline eneseväljendus. Neid pä-devusi arendavad suuremal või vähe-mal määral kõik programmi «Euroopa noored» projektid.

Projektides osalenud noored too-vad välja, et oskavad tänu kogetule end paremini võõrkeeltes väljendada, mees-konnatööd teha ning diskuteerida ja analüüsida. Ka saadakse paremini läbi

teistsuguse kultuuritaustaga inimeste-ga.

Euroopa vabatahtlik teenistus või-maldab aga noortel omandada oma esi-mene töö- ja iseseisva elu kogemus, mille tõttu on neil lihtsam esimene töökoht leida.

Noored jäävAd projektikogemusegA rAhule

Programmi «Euroopa noored» abil saa-vad 13–30-aastased noored oma ideid

teostada erinevates huvi pakkuvates valdkondades ning end näiteks välis-maal vabatahtlikuna proovile panna. Kogemus omandatud, teatakse paremi-ni oma huvisid ja tugevaid külgi ning ollakse konkurentsivõimelisemad töö-turule sisenemiseks. Näiteks arvas ¾ aastatel 2007–2009 programmis osale-nutest, et nende projekt on kaasa aida-nud nii isiklike kui tööalaste tuleviku-plaanide väljaselgitamisele.

Projektid on neis osalenute arvates väga edukad – noored ütlevad, et soo-

vivad ka edaspidi osaleda ning soovi-tavad seda ka teistele noortele. Projek-tide tulemustega jäävad rahule ka pro-jektijuhid.

milliseid Noorteprojekte toetAtAkse?

Programm rahastab erinevat tüüpi noorteprojekte, kus osalevad 13–30-aas-tased noored. Noortevahetused anna-vad Eesti ja teiste riikide noortele või-maluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tund-ma õppida. Noortealgatuste alaprog-ramm seab keskmesse noorte tegevu-sed oma kogukonna heaks, -seminarid ja demokraatiaprojektid arendavad noorte osalusvõimalusi ühiskonnaelus ning koolitustegevus- ja võrgustikupro-jektid pakuvad noortega töötavatele spetsialistidele ja noortejuhtidele rah-vusvahelist enesetäiendamisvõimalust. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad aga 18–30-aastased noored töö-tada vabatahtlikuna erinevates riikides Euroopas või kaugemal ning Eesti or-ganisatsioonid saavad vastu võtta vaba-tahtlikke üle Euroopa.

Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo on 2011. aastaks paika pannud prioriteedid, mida võe-takse ühe aspektina arvesse taotluste rahastamisel. Soovitakse rahastada projekte, mis keskenduvad noorte et-tevõtlikkuse arendamisele, keskkonna-teadlikkuse tõstmisele ja maailmahari-duse edendamisele, sotsiaalsele sidusu-sele ehk erinevate vähemusgruppide paremale kaasamisele ühiskonda ning koostööle Hiina vähemusse kuuluvate noortega. Eriti on oodatud kutsekooli-de õpilaste, põhi- ja kutseharidusega noorte tööotsijate ja vähemusrahvus-tesse kuuluvate noorte projektid.

Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik-õigusli-kud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid. Programmil on aastas viis taotlustähtaega: 1. veebruar, 1. ap-rill, 1. juuni, 1. september ja 1. novem-ber. Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo. http://euroopa.noored.ee/voimalused.

Noorteprojektid arendavad karjäärivõimalusi

«Euroopa noored» tänupäeval osalejad näitavad, milles väljendub nende jaoks projektide käigus õpitud algatusvõi-me ja ettevõtlikkus. Foto autor: Helen Melesk

JaanIka PaLMEesti Noorsootöö Keskus

Tallinnas Kadrioru lossis toi-mus 9. detsembril noorsoo-töötajate tunnustusüritus, kus kuulutati välja noorsoo-töö aasta teod, parimad

koostööprojektid ja noorsootöö aren-damisse enim panustanud noorsootöö-tajad.

tegijAid märgAtAkse

2006. aastast alates tunnustab haridus- ja teadusminister igal aastal noorsoo-töö valdkonda märkimisväärselt aren-danud organisatsioone ja noorsootöö tegijaid. Tunnustusüritus on ellu kut-sutud väärtustamaks noorsootöötaja kutset ning juhtimaks avalikkuse tähe-lepanu olulisematele algatustele ja or-ganisatsioonidele, mis on aasta jooksul mõjutanud noorsootöö arengut.

«Iga eluala arenguks on ülimalt täh-tis spetsialistide märkamine ja väärtus-tamine, sinna lisanduv tunnustamine ja oluliste tegude esiletoomine, nii ka noorsootöös,» selgitas tunnustamise vajalikkust tunnustuskomisjoni liige, Eesti Noorsootöötajate Ühenduse ju-hatuse esimees Kadi Bruus.

tuNNustust vääriNuks kõik

Sel aastal oli esimest korda organisat-sioonidel ja eraisikutel võimalik esita-da kandidaate kolmes kategoorias – aasta koostöö, aasta tegu ja pikaajaline panus noorsootöösse. Kokku esitati tunnustamiseks 39 kandidaati kõiki-dest maakondadest. Laiapõhjaline tun-nustuskomisjon valis välja igas kate-goorias kolm laureaati, mille alusel te-gi ettepaneku tunnustamiseks haridus- ja teadusministrile. Noorsootöötajate tunnustamisprotsessi koordineerinud Liis Kuuse sõnul oli esitatud kandidaa-tide seast ettepaneku tegemine raske, sest tema hinnangul vääriksid tegeli-kult tunnustamist kõik esitatud kandi-daadid. «Paraku pidi tunnustuskomis-jon tegema valiku ning pärast pikka arutelu ja kandidaatide analüüsimist jõudis tunnustuskomisjon ettepaneku osas üksmeelele,» selgitas Kuusk.

pArimAtest pArimAd

Pikaajalise panuse eest noorsootöösse tunnustati noorteühenduse Juvente te-gevjuhti ja Eesti Avatud Noortekeskus-te Ühenduse projektijuhti Heidi Paa-bortit, Rõuge vallavalitsuse noorsoo-töö spetsialisti Kerli Kõivi ja Suure-Jaa-ni vallavalitsuse spordi- ja noorsootöö nõunikku Mati Adamsoni. «Pikaajali-se panuse eest noorsootöösse valisime välja need säravad noorsootöötajad, kes on aastate jooksul silma paistnud nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil ja mõjutanud Eesti noorsootöö kujune-mist,» põhjendas tunnustatute valikut Bruus.

erivAjAdustegA Noorte skAudisAlk, miNifirmA jA tANklAAasta teo tiitli vääriliseks osutus eriva-jadustega noortele skaudiüksuse loo-mine. Eesti Skautide Ühingu büroo ju-hataja Hele-Mai Madissoni sõnul on skaudid ka varem kaasanud erivajadus-tega noori oma tegevustesse, kuid esi-mese nägemispuudega noorte skaudi-salga loomine on olnud tõukeks alus-tamaks spetsiaalselt nägemispuudega noortele kohaldatud programmi välja-töötamist, mis võimaldaks neil osaleda organisatsiooni igapäevases tegevuses. «Nägemispuudega skaudisalga juht Laura Õigus on edukalt kaasanud noortele vabatahtlikke saatjaid ka väl-jastpoolt organisatsiooni ning uurib,

missugused võimalused on nägemis-puudega noortele loodud välismaistes skaudiorganisatsioonides,» rõõmustas Madisson noore salgajuhi ettevõtlikku-se üle.

Aasta teo tiitli pälvis ka Sõmerus Näpi noortekeskuses tegutsev minifir-ma PUH, mis valmistab multifunktsio-naalseid reisipatju, mida on võimalik kasutada ka nii istumisalusena kui ka panipaigana. Õpilasfirma ei ole kasu-mit teeniv ettevõte, vaid õppeprotsess, kus noored saavad oma esimese ja suu-re kogemuse majandusõppe praktili-sest osast. Näpi noortekeskuse noored kogusid projekti käigus palju väärtus-likke ja olulisi teadmisi, mida tähendab oma äri ning millised kohustused ja vastutus sellega kaasnevad. Kui tavali-selt tegutsevad õpilasfirmad koolide juures ja õpilased saavad eelnevalt ma-janduse algteadmised, siis Näpi noor-tekeskuse noored alustasid kohe prak-tilise osaga.

Noorsootöö aasta teo eest pälvisid tunnustuse ka Siiri Liiva ja Marek Me-ki, kes algatasid Valgamaa noorsootöö-tajate katusorganisatsiooni MTÜ Val-gamaa Noorsootöökeskus TANKLA loomise. Ühiselt loodetakse rohkem nii noorsootöötajatele kui ka noortele tu-ge pakkuda, algatada suuri ühisprojek-te ning kosta noorsootöö valdkonna eest Valgamaal tervikuna.

koostööprojektid pAistsid silmA uueNduslikkusegA

Parima koostööprojekti tiitli pälvisid Saaremaa noorteühendus Just See, SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus ja Tar-tus tegutsev noortekeskus Lille Maja. Kuuse hinnangul paistsid tunnustatud kootööprojektid silma uuenduslikku-se ja sotsiaalse mõõtme poolest. «Noorsootöö valdkonnale on kasulik, kui tehakse koostööd teiste sektorite-ga,» lisas Kuusk, viidates Lille Maja al-

gatatud kootöösuhtele Tartu kaubama-jaga, mis on võimaldanud noorsoo-tööd teha väljaspool noortekeskuse ruume. Koos korraldatakse lastekait-sepäeva,1. septembril toimuvat tarku-sepäeva, perehommikuid noortele emadele ning mitmeid muid loomin-gulisi ettevõtmisi.

Noortevaldkonna tunnustamise protsessi koordineerija on Eesti Noor-sootöö Keskus. Tegevused viiakse ellu haridus- ja teadusministeeriumi alga-tatud, Euroopa sotsiaalfondi kaasrahas-tusel programmi «Noorsootöö kvali-teedi arendamine» raames.

Kadrioru lossis tunnustati parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

3LKNOORSOOTÖÖ TUNNUSTAMINE

Madis Lepajõe õnnitleb MTÜ Just See esindajat Kristi Hintsi, kes pälvis tunnustuse aasta koostöö kategoorias. Foto autor: Meeli Küttim

tuNNustus

PIkaaJaLInE Panus nooRsootöössE:• Kerli Kõiv – Rõuge vallavalitsus,

noorsootöö spetsialist

• Heidi Paabort – noorteühendus Ju-ventus, juhatuse liige, tegevjuht; Ees-ti Avatud Noortekeskuste Ühendus, ESFi projektijuht

• Mati Adamson – Suure-Jaani vallava-litsus, spordi- ja noorsootöönõunik

aasta tEgu:• Noorsootöökeskus TANKLA loomine –

eestvedajad Marek Mekk ja Siiri Liiva

• Näpi noortekeskuse minifirma PUH – idee autor ja eestvedaja Näpi noorte-keskuse juhataja Siiri Saarmets

• Erivajadustega noorte skaudiüksuse loomine – algataja ja eestvedaja skaudijuht Laura Õigus

aasta koostöö:• Programm «Ettevõtlikuks nooreks

Järvamaal» – koostöö algataja ja eestvedaja SA Kesk-Eesti Noorsoo-töö Keskuse juhataja Eve Siilak

• MTÜ Just See – koostöö eestvedaja Kristi Hints

• Tartu Lille Maja ja Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ koostöö – koostöö eestvedaja Hele Riit-Vällik

kommeNtAAr

MaDIs LEPaJõEharidus- ja teadusministeeriumi asekantsler

Noortepoliitika ja noorsootöö areng Eestis

on silmanähtav. Jär-jest rohkem noori inimesi õpib noor-sootöötajaks või soo-ritab kutseeksami, tuginedes varasema-tele töö- ja õpikogemustele. Hoolima-ta masuajast oli 2010. aastal noorte-valdkonnas raha rohkem kui kunagi varem. Tõsi küll, tegemist polnud eral-distega üksnes riigi- või kohalike oma-valitsuste eelarvetest, olulise osa li-sasid Euroopa regionaalarengu fond ja Euroopa sotsiaalfond. Euroopa ra-ha saame aga suunata ainult sinna, kuhu panustame ise.

Kõik need, keda tänuõhtul meeles peeti, ja nende taustajõud – noorteor-ganisatsioonid, omavalitsused, noor-tekogud, sõbrad, perekonnad – vääri-vad tunnustust, sest nende kätte võib Eesti oma tuleviku usaldada. Palju jõu-du, jätkuvat pealehakkamist ja häid ideid edaspidiseks!

kaDI bRuusEesti Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimees

Noorsootööta-jate tunnus-tamisürituse

korraldamine on vii-maste aastate jook-sul kujunenud ooda-tud ja oluliseks sünd-museks, kus muidu võib-olla veel vähe-märgatud, ent oluline valdkond vääri-list tähelepanu saab. Seal jookseb kok-ku tervikpilt noorsootööst: iga üksiku noorsootöötaja roll on oluline, iga in-novaatiline idee liikumapanev ning or-ganisatsioonide jätkusuutlikkuse ja koostöö tugevustena tähtsad. Palju õn-ne võitjatele ning jaksu edaspidiseks!

4LK NOORTEKESKUSED –

HÜPPELAUD ELLU

haIDE kuIvasTallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

Tallinna Noorsootöö Keskus kuu-lutas välja noorte omaalgatuste fondi (NAF) tegevuse. Üheksa

kuu jooksul ehk kuni tuleva aasta 13. augustini saavad 12–16-aastased noo-red võimaluse neljas pealinna piirkon-nas oma ideid tutvustada ning noorte-keskuste kaasabil ellu viia. Kokku toe-tatakse projekte 120 000 krooniga.

Toetust antakse Kristiine, Lasna-mäe, Nõmme või Põhja-Tallinna kogu-konna arengut soodustavatele projek-tidele, mida võtab vastu ja hindab vas-tava piirkonna noortekeskus. Enne idee kirjapanekut soovitame tutvuda noor-tekeskuse kodulehel oleva taotlusvor-mi ja tingimustega. Projekti esitamisel ja elluviimisel abistab Kopli, Kristiine, Lasnamäe või Pääsküla noortekeskus. NAFi teeb eriliseks see, et hindamisko-misjon annab vastuse juba kahe näda-la jooksul pärast projekti esitamist.

tAotlemisest lähemAlt:

Noortekeskus aitab noorel oma ideed ellu viia ja ostab kõik vajamineva.

Noorel pole vaja teha muud, kui tulla noortekeskusesse projektinõusta-misele, kus noorsootöötaja annab sul-le hüva nõu ja abi projekti kirjutami-sel.

Seejärel tuleb koostada taotlus ja esitada noortekeskusele – seda võid te-ha nii üksi kui koos sõpradega või hoo-pis näiteks oma noorteühinguga.

Oluline on projektiga korda saata midagi head oma piirkonna elanikele ning viia see tegevused oma piirkonnas ellu (näiteks Kopli noortekeskusele esi-tatud projekt peab toimuma Põhja-Tal-linnas). Eriti hea, kui projektist saavad osa 12–16-aastased noored.

Kahe nädala jooksul pärast taotlu-se esitamist annab rahastuse kohta oma vastuse hindamiskomisjon, kuhu kuu-luvad üks noorsootöötaja ja neli vasta-va piirkonna noort.

Positiivse otsuse korral saab noor oma idee ellu viia.

Tegevused on rahastatud Euroopa sotsiaalfondi ning Eesti Vabariigi kaas-rahastusel elluviidava programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» meetme «Noorte konkurentsivõime suurendamine ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamise läbi noortekeskuste» raames.

LIIsI hansEnnoorsootöötaja

Eestis veel üsna tundmatu va-batahtlik töö on Lääne-Eu-roopas juba ammu tavaline nähtus. Kuid ka meil haka-takse vabatahtliku töö vastu

aina enam huvi tundma, seda eriti just noorte seas.

Mis annaks noortele võimalusi saada uusi kogemusi ja teadmisi ning laiendada silmaringi? Seda kõike koh-tudes inimestega, kellega muidu iialgi kokku ei puutuks ning olles hõivatud tegevustes, mille peale võib-olla mõel-dagi ei oskaks. Just vabatahtlik töö võib avada ukse kõigele kirjeldatule ja enamalegi.

teiste AitAmisegA AbistAd kA iseeNNAst

Tallinna Noorsootöö Keskuses on 2007. aastast saadik tegutsenud vaba-tahtlike klubi. Vabatahtlikkuse propa-geerimisega on noortekeskustes eri-nevates vormides tegeletud juba 2005. aastast, mil Lasnamäe noortekeskuses tegutses vabatahtlike grupp REHA. Tol ajal oli REHA motoks «Heategu tuleb tagasi ehk astu mitu korda reha-le». Nüüdseks on möödunud viis aas-tat, noored on uued ja juhendajad va-hetunud ning klubi kannab teist nime-tust, kuid ka praegu võib öelda, et pal-juski lähtub noorte vabatahtlike klubi toonasest motost.

Praegu tegutseva vabatahtlike klu-bi tegevusvaldkond on lai, kaasatud on erinevad ühiskonna liikmed – las-test eakateni välja. Just noored ise on need, kes ühiskonnas abivajajaid nä-hes pakuvad välja tegevusi, mida ette võtta. Nõnda on kolme aasta jooksul käidud Tallinna lastehaigla patsienti-dega meisterdamas, lasteüritustel näo-maalinguid tegemas, Iru hooldekodus eakatega lauamänge mängimas, Tal-linna Puuetega Noortekeskuse Juks noortega ning Tallinna Invaspordi Ühingu lastega aktiivselt ja mänguli-selt aega veetmas. Samuti on klubi va-batahtlikelt, kes on aidanud mitmeid noorteüritusi läbi viia, palju abi saa-nud Tallinna noortekeskusi koondav asutus Tallinna Noorsootöö Keskus. Vabatahtlikkusest saab kasu nii abiva-jaja kui ka vabatahtlik noor, kes oman-dab väärtuslikke kogemusi ja teadmi-si ning laiendab silmaringi. See on ideaalne nooruki jaoks, kel ei ole veel

reaalset töökogemust, mida oleks so-bilik näiteks CVsse kirja panna.

Kui küsida noortelt endilt, mis neid peamiselt motiveerib kõike seda tegema, vastab enamik sarnaselt. Kõi-ge rohkem hinnatakse vabatahtliku te-gevusega saadud kogemusi, uusi sõp-ru ja tuttavaid, sisukalt veedetud aega ja mis tähtsaim – tunnet, et oled mi-dagi head teinud.

Paljud on saanud vabatahtlike klu-bist tõuke veel enamaks – mõni on läi-nud vabatahtlikuks ka paljudesse teis-tesse organisatsioonidesse, teine on läinud ülikooli õppima eriala, mis seo-tud vabatahtlike klubi ühe tegevusega ehk erivajadustega laste ja noortega. On ka neid, kes läinud vabatahtlikuks välismaale. Näiteks üks tüdruk viibis kaks kuud Guatemalas ning läbis seal Euroopa vabatahtliku teenistuse.

vAbAtAhtlikkusest huvitAtud Noortel võimAlik liitudAEt arendada noortes eelmainitud te-gemisteks vajalikke teadmisi ja oskusi ning suurendada kindlustunnet, toi-mub iga hooaja alguses vabatahtlike koolitus. Sel aastal leidis koolitus Har-ju maavalitsuse toetusel aset 30.-31. oktoobril Tallinnas ning teemaks oli eripedagoogika. Noortel oli kahe päe-

va jooksul võimalus omandada tead-misi, kuidas paremini kaasata erivaja-dustega noori ja milliseid tegevusi nendega edaspidi läbi võiks viia. Koo-litusel olid kohal ka Eesti Liikumis-puudega Inimeste Liidu liikmed, kes rääkisid, kas ja kuidas abistada liiku-mis- ja nägemispuudega inimesi.

Vabatahtlike klubi töö tõhustami-seks peetakse ka igakuiseid koosole-kuid, kus analüüsitakse nii toimunud tegevusi kui planeeritakse uusi ette-võtmisi. Koosolekutel on külas käinud ka erinevate organisatsioonide esinda-jaid, et tutvustada noortele uusi vah-vaid projekte, millest vabatahtlikud osa saaksid võtta ja vajadusel abistada.

Kogu klubi töö käib e-posti nime-kirja alusel, mille kaudu saadetakse kõikidele liikmetele e-postile infor-matsiooni erinevate ürituste ja ette-võtmiste kohta. Tegevustest osa võt-mine ja kaasa aitamine on alati vaba-tahtlik, nagu ütleb ka klubi nimi. See tähendab, et iga liige teeb kaasa just nendes ettevõtmistes, mis talle huvi pakuvad ja mille jaoks tal parasjagu aega on.

Kõigil 15–26-aastastel noortel, kel huvi vabatahtliku töö vastu ja kes ta-havad teha head koos teiste lahedate noortega, on võimalus klubiga liituda ja küsida infot, kirjutades aadressil lii-si@taninfo.ee.

Vabatahtlikkus annab noortele laia silmaringi ja hindamatud kogemused

Vabatahtlike klubi loovuskoolitus Padisel 2009. aastal. Foto: Liisi Hansen

haIDE kuIvasTallinna Noorsootöö Keskuse piirkondliku noorsootöö koordinaator

Talvisel koolivaheajal 24. detsembrist 9. jaanuarini ootavad Tallinna Noor-sootöö Keskuse noortekeskused piir-konna nooremaid ja vanemaid elanik-ke endale külla.

Mida need noored seal noortekes-kuses ikkagi teevad? Seekord on uksed avatud kõigile, keda see küsimus huvi-tab või kes soovivad vaadata noorte-keskuste ruume, tutvuda noorsootöö-taja ametiga või osaleda erinevates töö-tubades, mis on mõeldud noore ja va-nema põlvkonna koostegemistele.

Lisaks kõigele muule pakuvad noor-tekeskused ühise tegevusena võimalu-se teha videotervitus, mida hiljem saab vaadata noortekeskuste kodulehekülge-delt. See annab huvilistele, kes ei saa ise kohale tulla, võimaluse piiluda noorte-keskuste tegemisi läbi veebiakna.

Seekord saavad talvekoolivaheajal

kõik noortekeskuste tegevustest osa – tulles uksest või vaadates läbi veebi-akna.

Koolivaheaja programm ja lisainfo: http://www.taninfo.ee.

Tallinna Noorsootöö Keskus toetab noorte ideede teostamist 120 000 krooniga

heA teAdA

• Enne taotluse esitamist käi kindlasti vähemalt üks kord noortekeskuses nõus-tamisel.

• Projekti tegevused peavad toimuma samas linnaosas, kuhu esitad taotluse.

• Ühel kuul annab hindamiskomisjon raha korraga vaid ühele projektile.

Ära unusta, et kõigi küsimuste korral on vajadusel abiks noorsootöötaja!

koPLI nooRtEkEskus Kopli 98, 11711 TallinnHaide Kuivastel 653 1455e-post: haide@taninfo.eewww.taninfo.ee/kopli http://www.taninfo.ee/naf-konkurss-2

kRIstIInE nooRtEkEskus Sõpruse pst 4a, 10615Tallinn Velli Kivitel 656 6802e-post: velli@taninfo.eewww.taninfo.ee/kristiine http://www.taninfo.ee/naf-konkurss

LasnaMäE nooRtEkEskusKahu 4, 13619 TallinnPeeter Taimtel 632 8814e-post: peeter@taninfo.eewww.taninfo.ee/lasnamae http://www.taninfo.ee/naf-3

PääsküLa nooRtEkEskusRännaku pst 1, 10917 Tallinn Liisa Petttel 677 5232 e-post: liisa@taninfo.ee www.taninfo.ee/paaskyla http://www.taninfo.ee/naf-2

spikker Noorele

Sul on idee, kuidas oma piirkonna ela-nikele midagi head korda saata.

Lepid noorsootöötajaga kokku aja ja tu-led noortekeskusesse projektinõusta-misele.

Paned kirja oma idee.

Kui projekt valmis, esitad selle oma piirkonna noortekeskusele.

Pärast seda ootad kuni kaks nädalalt, selle aja jooksul annab hindamiskomis-jon sulle oma otsusest teada.

Kui roheline tuli antud, sõlmib noorte-keskus sinuga lepingu.

Seejärel polegi muud kui projekt ellu viia!

Pärast projekti lõppu esitad noortekes-kusele aruande.

Talvine koolivaheaeg noortele ja vanematele

Noortekeskuste sügiskoolivaheaja teemaks oli sport ja tervis, mille raa-mes korraldati ühine spordipäev.

Foto: Ester Vaitmaa, Delfi

Vabatahtlike klubi järjekordne meeleolukas kokkusaamine. Foto: Liisi Hansen

5LKVARIVALIMISED –

NOORTE HÄÄL KUULDAVAKS!

MEELIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub varivalimiste projekti raa-mes kõiki 14–20-aastasi noori

osalema valimisreklaami teemalisel õpi-lastööde konkursil. Oodatud on nii es-seed, plakatid kui ka videoklipid.

Õpilastööde konkursiga soovib ENL teada saada noorte suhtumist va-limisreklaami, mille eetilisuse ja hea

maitse üle vaieldakse pidevalt. Konkur-si peaauhinnaks on Ordi sülearvuti, kuid antakse ka eriauhindu ja pree-miaid. Parimad tööd eksponeeritakse kevadel näitusel, mis on kõigile uudis-tamiseks avatud.

Võistlustöid oodatakse kahes kate-goorias: essee ja visuaalne reklaam (plakat, flaier, videoklipp) ning töid saab esitada tuleva aasta 25. veebruari-ni.

Konkursitingimused ja projekti in-fo leiab www.varivalimised.ee.

MEELIka JüRIsaaREesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist

Tuleva aasta 25. veebruarist 3. märtsini on kõigil Eesti ko-dakondsusega 14–20-aastas-tel noortel võimalus osaleda varivalimiste projektis ning

valida e-hääletusel riigikogu kandidaa-tide vahel. Noorte arvamused kogutak-se kokku, moodustatakse riigikogu koosseis ning tulemused tehakse teata-vaks ka kogu Eesti avalikkusele.

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) varivalimiste projektijuht Mailis Ostra ja projekti assistent Maia Eskla räägi-vad, mis on varivalimised ning miks noored seal tingimata osalema peak-sid. Mõlemad projekti korraldajad on veendunud, et varivalimistel osalemi-ne on Eesti noorte jaoks suurepärane võimalus teha ajalugu.

Mis on varivalimised?Mailis: Varivalimised on igale noo-

rele hea võimalus proovida läbi oma hääle andmise protsess valimistel. Va-rivalimised on valimissimulatsioon, mis võimaldab kõigil noortel oma po-sitsiooni ja häält ühiskonnas suurenda-da.

Maia: Varivalimised ei ole ainult valimiste mängimine, vaid ka poliitika noortepärasemaks ja põnevamaks muutmise võimalus. Projekti raames ei toimu ju ainult valimiste simulatsioon, vaid ka debatid, õpilastööde konkurss, arvamuskastidesse noorte mõtete ko-gumine, osalussimulatsioonid jne.

Kellele on varivalimised mõeldud?Maia: Otsene sihtgrupp on

14–20-aastased, aga tegelikult on see mõeldud kõigile, kes tahaksid poliitikat uue vaatenurga alt näha. Projekt sobib hästi ka vanematele, kes ei ole veel nii poliitikalähedased, aga sooviksid põne-val moel asjadest rohkem aru saada. Noorte infomessil Teeviit tulid näiteks ka mitmed õpetajad meiega rääkima ja tundsid huvi varivalimiste ja õpilastöö-de konkursi vastu.

Mis kasu on sellest, et noored kaa-sa räägivad?

Mailis: Mida varem hakkame noor-tele sisendama, et kõigil on õigus oma mõtteid väljendada, seda kiiremini te-kib uus põlvkond, kes suudab ja tahab riigijuhtimises kaasa rääkida.

Maia: Kui inimene ei õpi kaasa rää-kima ja julgelt arvamust avaldama, siis täiskasvanuna on seda veelgi raskem õppida. Toon näite: kasiinos käimine on lubatud ainult alates 21. eluaastast, et inimene sellega ei harjuks ning pi-gem ei hakkaks kasiinos käima. Mida hiljem saab noor valimas käia, seda tõenäosem on, et ta seda võimalusel pi-gem ei tee. Samas on valimas käimine ju oluline ja ka noorele endale tuleb kaasarääkimisoskus ainult kasuks kas või ülikoolis või tööleelus, et olla tõsi-seltvõetav ja edukas.

Miks peaks varivalimistest osa võtma?

Mailis: See on põnev vaheldus koo-litundidele! Koolis saab küll ühiskon-naõpetuse tunnis teoreetilisi teadmisi, aga varivalimised on reaalne võimalus kõike ise järele proovida. Simulatsioo-nimängus saab end poliitiku rolli pan-na, proovida viia oma idee teiste siht-gruppideni ja püüda seda ideed juuru-tada, läbi rääkida jne. Kõik need on olulised oskused. Ka saab varivalimis-te raames tuua koolidesse debatid, et arutada just nendel teemadel, mis õpi-lastele korda lähevad.

Maia: Huvitav on ka see, et pärast e-hääletuse lõppu saab tulemusi võr-relda päris valimistega ja näha, kas noored mõtlevad kuidagi teistmoodi.

Mailis: Mina arvan, et iga noor, kellele on antud võimalus hääl anda, peaks varivalimistel osalema. Meie või-malus on teha ajalugu, pannes proovi-le iseennast ja kogu Eesti avalikkust. Me saame näidata, et tahame meie elu kujunemisel sõna sekka öelda ja mõju-tada oma tulevikku.

Kas varivalimised on poliitika? Kas poliitikal on kohta koolis?

Mailis: Kõik meie ümber toimuv ongi poliitika. See, mida erakonnad teevad, on erakonnapoliitika, aga iga-päevaelu poliitika ei ole noorest üldse nii kaugel kui arvatakse. Igapäevased otsused, meie arvamused ja selle välja-ütlemine ongi poliitika.

Maia: Ka erakonnapoliitikat võib kooli tuua, aga siis peab noori õpetama paremini hindama ning mõistliku krii-tikaga asjasse suhtuma.

Mailis: Küsimus ei ole ainult polii-tikutes, vaid ka õpetajates ja lapseva-nemates ja suhtumises «ah, sina oled nii noor, sa oled nii mõjutatav ega os-ka kaasa rääkida». Niimoodi tekibki suhtumine, et üks valdkond on noorte teema, teine jälle mitte. Tegelikult on kõik teemad noori puudutavad, sest noored on samamoodi ühiskonna liik-med ja sellest mõjutatud. Noortele peab looma võimalused kõigil neil tee-madel kaasa rääkida ja sisendama, et nende arvamus on oluline.

Maia: Sellepärast me seda projekti teemegi, et näidata lapsevanematele, noorsootöötajatele, õpetajatele, poliiti-kutele ja ka teistele, et noorte arvamus on oluline.

Aga kui mind lihtsalt ei huvita po-liitika?

Maia: No see on ka ju poliitika, kui õpetaja tahab teha kontrolltööd ja po-le sellest piisavalt ette teatanud ning õpilane viisakalt selgitab, et õpetajal pole selleks õigust. See on oma arva-muse avaldamine ja kui miski sind puu-dutab, siis peaks see sind ka huvita-ma.

Mailis: Kui lõpuks mitte kedagi miski ei huvita, otsustavadki meie eest üksikud isikud, ja see ei pruugi meile meeldida. Noored peaksidki olema praegused ja tulevased otsustajad ning me ei tohiks teistest nii palju sõltuda. Me peame oma arvamust avaldama ja otsuseid mõjutama, sest poliitikute ot-sused mõjutavad meie kõigi tulevik-ku.

Mis mõtet on varivalimistel, kui noorte häält päris valimistel ei ar-vestata?

Maia: Noorte hääl jõuab avalikku-seni ning kindlasti mõjutab suhtumist ja muudab noorte arvamuse ühiskon-nas kuuldavamaks.

Mailis: Me saame varivalimistega poliitikuid ja ka kõiki teisi mõtlema panna ning anda signaali, mis on mei-le oluline ja et sellega peab arvestama. Noorte arvamuse kuuldavaks tegemi-sele aitavad kaasa ka koolidesse paigal-datavad arvamuskastid, kuhu õpilased saavad panna mõtted ja hinnangud ning mille Eesti Noorteühenduste Liit edastab üldsusele, sealhulgas ka polii-tikutele ja õpetajatele, et nad oleksid rohkem kursis ja teaksid, mida noored mõtlevad.

Kas te ei karda, et varivalimised või seal osalevad noored kistakse poliitilistesse mängudesse?

Mailis: Oleme selleks kõigeks siiski ette valmistunud ja teeme koostööd kõi-kide erakondade noortekogudega. All-kirjastasime nendega hea tava kokku-

leppe, millega noortekogud on võtnud endale kohustuse hoida erakondlik po-liitika eemal. Kõikide erakondade noor-tekogud suhtuvad varivalimistesse väga positiivselt ja annavad oma panuse sel-le heaks toimimiseks. Sõlmitud hea ta-va kokkulepet tutvustavad erakondade noortekogud ka erakondadele.

Maia: Infomaterjalides on kõigile võrdselt ruumi ja need pannakse kok-ku koos poliitikaekspertidega, et info ei oleks kallutatud. Kõikide erakonda-de esindajad saavad materjalid üle lu-geda ja kinnitada, et tagada võimalikult suur neutraalsus.

Kuidas varivalimised minu kooli saada?

Sul on kolm võimalust:1. Saada e-kiri kas mailis@enl.ee

või maia@enl.ee ja kirjuta, et soovid varivalimisi oma kooli.

2. Võta ühendust õpilasesindusega ja paku see idee välja.

3. Tutvusta ideed huvijuhile, ühis-konnaõpetuse õpetajale või ka koolidi-rektorile ning suuna õpetaja varivali-miste kodulehele.

vArivAlimiste AbC

• Varivalimiste projekti raames toimuvad debatid, simulatsioonimängud ja õpilas-tööde konkursid, kus saavad osaleda noored üle kogu Eesti.

• Varivalimiste põhisündmuseks on 25. veebruarist 3. märtsini toimuv e-hääle-tamine. Varivalida saab kodulehel www.varivalimised.ee, sisse saab logida nii ID-kaardiga kui ka Swedbanki ja SEB panga koodikaardiga.

• Varivalimiste korraldamise idee tuli Soome noorteühenduste liidult Allians-si, kus projekti korraldatakse üle riigi juba kümmekond aastat.

• Varivalimised on erakondadest sõltu-matu objektiivne projekt.

• Varivalimisi korraldab Eesti Noorte-ühenduste Liit.

• Esimesed varivalimised Eestis toimusid 2009. aastal Tallinnas ja Tartus kohalike valimiste eel.

• Varivalimiste tulemused tehakse teata-vaks 6. märtsil kohe pärast valimis-punktide sulgemist.

Tee oma valimisreklaam ja võida Ordi sülearvuti!

ENLi varivalimiste projektijuht Mailis Ostra. Fotod: erakogu ENLi varivalimiste projekti assistent Maia Eskla.

Varivalimised näitavad, et noored oskavad otsustada

6 Noor ArvAb 6LK

AKTIIVNE JA TURVALINE KOOLIPÄEV

gEoRg ahERprojekti «Aktiivne ja turvaline koolipäev» juht Tallinna haridusametis

sIRJE ahERprojekti «Aktiivne ja turvaline koolipäev» ekspert

Vahetunnid moodustavad li-gikaudu veerandi õpilase kooliajast. Mida seal tehak-se? Kas õpitakse kodus õp-pimata jäänut või puhatak-

se pead ja silmi ning lastakse tunnis ka-sutamata jäänud energiat välja? See vii-mane on ahvatlev, kuid võib vahel kaa-sa tuua õpetajate manitsevad sõnad, halvemal juhul muhke ja kriimustusi. Ometi on kõik nõus, et lapsed peavad saama rohkem liikuda kui kehalise kas-vatuse tunnid seda võimaldavad ning õppima ettevõtlikkust, et täiskasvanu-

na muutuvas keskkonnas hästi toime tulla. Noortest tegijatest kasvavad asja-likud ja initsiatiivikad kodanikud.

Ka uus põhikooli riiklik õppekava rõhutab vajadust kasutada mitmekesi-seid õppevorme ning igati soodustada ettevõtlike inimeste kasvamist. Mida siis teha, et laste koolipäev oleks ühtae-gu nii turvaline kui aktiivne ning aitaks kujundada heade suhtlemisoskustega sõbralikke aktiivse ellusuhtumisega ko-danikke? Sellele küsimusele teavad head vastust 45 Tallinna ja 44 Turu kooli, kes osalevad 2009. aasta sügisest EL ERDF programmi Interreg IVA projektis «Ak-tiivne ja turvaline koolipäev».

mitu kärbest ühe hoobigA!

Praeguseks on koolidel rohkesti koge-musi, kuidas tabada ühe hoobiga kah-

te kärbest: õpilastel on vahetundides palju tegevust, õpetajatel vähe vajadust õpilasi korrale kutsuda. Õpilased on vahetunnis hõivatud mängude ja spor-timisega, sest koolid on läbi mõelnud, kuidas muuta oma õpilaste koolipäev meeldivamaks.

Ka on koolidele projekti raames 2010. aastal ostetud rohkem kui poole miljoni krooni eest vahetundides ja tunnijärgsel ajal kasutamiseks vajalik-ke vahendeid: sporditarbeid, lauamän-ge, mängulaudu, mängutubade sisus-tamiseks vajalikke vahendeid jm. Vaba aja sisustamiseks mõeldud vahendeid saab juurde osta ka kahel järgmisel aas-tal, iga kool kokku 45 000 krooni eest. Põhikooli õpilastele tegevuste läbivii-misse on lisaks õpetajatele kaasatud gümnaasiumõpilased, raamatukogu-hoidjad, sotsiaalpedagoogid, psühho-

loogid, lapsevanemad jt. Loodud on uusi partnerlusmudeleid, mis aitavad kooliperet ühtsemaks muuta. Seda, mis koolides täpselt toimub, saab vaadata projekti kodulehelt http://safeandacti-veschoolday.wikispaces.com/Schools. Näiteid koolide tegevustest saab luge-da tänasest Noorest Tegijast.

kool kohAks, kuhu igA õpilANe tAhAb tullA

Projekti viivad partneritena läbi Tallin-na haridusamet ja Turu haridusamet ning selle eesmärkidega seotud väär-tuste avaldumist koolides ning kavan-datud tegevuste mõjukust uurivad ko-gu projekti vältel Tallinna Ülikooli ja Turu Ülikooli teadlased. Loodame, et Tallinna ja Turu kogemus innustab kõi-ki koole õpilaste koolis veedetud vaba

aega sisukaks muutma, luues õpilaste-le võimalusi omaalgatust üles näidata, suurematel ja väiksematel õpilastel omavahel suhelda ning muuta sellega kool kohaks, kuhu iga õpilane tahab tulla ja seal olla.

bIRgIt PäRIRistiku põhikooli huvijuht, tervisenõukogu koordinaator

Ristiku põhikool on õpiraskuste-ga õpilaste kool, kus õpib 300 õpilast Tallinnast ja Harjumaalt.

Õppekava koostamise aluseks on riik-lik põhikooli ja gümnaasiumi õppeka-va, mis loob tingimused haridustee jät-kamiseks gümnaasiumis või kutseõp-peasutustes.

Meie kooli olulisteks põhiväärtus-teks on lapsesõbralikkus, turvalisus, in-novaatilisus, professionaalsus ja avatus.

Kuuldes projektist «Aktiivne ja turvaline koolipäev», leidsime, et meie kooli väärtused langevad hästi kokku nimetatud projekti eesmärkidega: suu-rendada laste aktiivseid ajaveetmise võimalusi vahetundides ja pärast tun-de, aktiviseerida õpilasi ise oma vaba aega organiseerima, anda koolide ka-sutusse lisavahendeid õpilaste vahe-tundide ja koolipäeva järgse aja sisus-tamiseks, koolitada koolide meeskon-di oma koolikeskkonda arendama ja turvalisemaks muutma.

Mida on Ristiku põhikoolile and-nud projektis osalemine?

• Uusi ideid ja kogemusi nii part-nerkoolidelt Tallinnast kui Turust.

• Tugevdanud «meie kooli tun-net». 2009/2010. õppeaastal olid meil aktiivsed pallimänguvahetun-nid. Sel õppeaastal soovisime aktiiv-setele vahetundidele lisaks pakkuda sõbralikku ja arendavat tegevust. Iga

nädala viimasel päeval käivad 6. klas-si õpilased külas 2. klassi lastel. Kü-laskäigu mõte on mängida üheskoos arendavaid mänge, kus 6. klassi lap-sed saavad näidata üles oma oskusi nooremate abistamisel ning noore-mad leiavad endale vanemaid sõpru ja kaaslasi.

• Kooli hoovi paigaldasime kaas-aegse ja turvalise ronila. Üks pro-jekti eesmärke on suurendada laste aktiivseid ajaveetmise võimalusi va-hetundides ja pärast tunde. Ristiku kooli hoovile paigaldatud ronila on kindlasti üheks heaks abivahendiks, et muuta laste vaba aega atraktiivse-maks.

• Oleme saanud kogemussemina-ril näidata oma tegevusi teistele Tallinna koolidele.

• Töötasime välja dokumendi «Hea käitumise tavad ja reeglid Ristiku põhikoolis». Meile asuvad õppima õpilased erinevate koolikul-tuuridega koolidest. Õpilaste kerge-maks kohandumiseks uues keskkon-nas on vaja ühtlustada käitumistava-sid, et tagada kaasaegse ühiskonna ootusele vastava kodaniku kujune-mine. Kooli projektitöörühm töötas välja ühtsed hea käitumise tavad ja reeglid ning neid rakendatakse kõi-kides kooliastmetes.

• Propageerime aktiivset ja tervis-likku elustiili. Tervisepäevadel ja südamenädalal oleme nii õpetajate-le kui ka õpilastele tutvustanud või-malusi aktiivse ja tervisliku elu ela-miseks.

PIIa PaLgE-LEPIkTallinna Sikupilli keskkooli arendusjuht

Meloodiline koolikell heliseb tunnist välja ning klassiuste tagant tõttavad lapsed korido-

ri. Kooli 300 õpilasest on paljudel kin-del siht silme ees – ees ootavad tunni-välise aja tegevused.

Tänu projektile «Aktiivne ja turva-line koolipäev» saavad Tallinna Siku-pilli keskkooli õpilased oma vahetun-de sisustada mitmel põneval moel. Te-gevusi plaanides oleme püüdnud lähe-neda süsteemselt, nii et iga tegevuse jaoks on oma kindel aeg ja koht ning see kordub nädalast nädalasse. Sel vii-sil tööd korraldades aitame kaasa tea-tud käitumisharjumuse tekkimisele, mis kokkuvõttes parendab kooli sise-kliimat ning soodustab selge ja hästi-korraldatud koolipäeva kujunemist. Samuti toetab iga ellukutsutud projek-titegevus kooli eesmärke ning toetub kooli visioonile ja missioonile.

Ühine tegutsemine projekti raa-mes jätab jälje kooli igapäevaellu.

Tänu mänguvahetundidele tunne-vad kooli nooremad ja vanemad õpi-lased üksteist paremini. Seni väike anonüümne 3. klassi õpilane on güm-naasiuminoore jaoks saanud nime ja näo ning teatakse ta iseloomugi, sest just ühistegevuses avaldub igaühe ka-rakter. Oleme tähele pannud, et selle aasta jooksul, mil projekt on koolis

kestnud, on lapsed muutunud hooli-vamaks ja märkavad üksteise käitu-mist rohkem. On ette tulnud sedagi, et gümnaasiuminoored ise kutsuvad vahel mõtlematult käituvaid põhikoo-lilapsi korrale.

Kooli visioon, mis räägib kooli-keskkonnast, kuhu tahetakse tulla, kus tahetakse olla ja õppida, on projekti kaudu saanud õpilastele selgemaks ja arusaadavamaks. Õpilased näevad, et nemad ise saavad suuresti oma kooli-päeva vahetunde kujundada ja luua just sellise kooli, millest nad on oma töödes kirjutanud ja mida nad soovi-vad kogeda.

projektitegevused tAlliNNA sikupilli keskkoolis • Mängutuba algklassiõpilastele, kus

mängujuhtidena toimetavad 10.–11. klassi noored ning kooli praegune sekretär, endine pikapäeva- ja alg-klassiõpetaja.

• Mänguvahetunnid põhikooliõpilas-tele kooli aulas, kus korraldavad põ-nevaid liikumismänge gümnaasiu-miastme noored.

• Liikumist ja aktiivset tegevust soo-dustavad ettevõtmised kooli võim-las, kuhu on oodatud 6.–12. klassi noored ja mida veavad kooli kehali-se kasvatuse õpetajad.

• Lauatenniselaud kooli koridoris kõi-gile mänguhuvilistele.

Aktiivne ja tervislik elustiil Ristiku põhikoolis

Mäng teeb kooli rõõmsaks ja inimesed ühtehoidvaks

Raamatukogu on popp paik aLEsJa bavtovIchTallinna Juhkentali gümnaasiumi raamatukoguhoidja

Lugemine pole tänapäeval moes – kaasaja noored eelistavad arvutimänge ja internetis surfamist. Kooliraamatu-kogu peaks seetõttu kohanema ja saa-ma millekski enamaks kui raamatute laenutamise koht. Nüüd on see pigem kohtumispaik, internetipunkt. Milliseid võtteid raamatukoguhoidjad küll ei ka-suta, et äratada õpilastes huvi lugemi-se vastu. Toetudes oma kogemusele, võin väita, et traditsioonilised meeto-did toovad uusi lugejaid nende seast, kes niikuinii armastavad lugeda. Mee-litada lugema «kahemees-huligaan» – see on tõeline proovikivi.

Soovitud tulemuseni jõudmisele ai-tas kaasa Juhkentali gümnaasiumi osa-lemine projektis «Aktiivne ja turvaline koolipäev». Siinkohal tahakski jagada kolleegidega positiivset kogemust ning kutsuda üles lapsevanemaid aktiivse-malt osalema lapse koolielus.

Näiteks toetas projekt meie raama-tukogu mitme lauamängu hankimisel, et vahetundidel viia läbi mänguturnii-re. Keegi ei oleks esialgu oodanud, et doomino, kabe, male ja loogikamängud saavutavad sellise populaarsuse. Raa-matukogu külastajate arv ja väljastatud raamatute hulk kasvasid kiires tempos. Kohale ilmusid ka need õpilased, kes varem raamatukogust suure kaarega mööda käisid.

Eraldi tuleb ära märkida asjaolu, et lapsed hakkasid rohkem suhtlema, rõõ-mu teeb nende oskus iseseisvalt ja ope-ratiivselt organiseerida meeskond ole-nemata soost ja vanusest, teha mängu-reeglid uutele osalistele selgeks. Õpila-sed mõtlesid isegi välja uued reeglid, sest tavareegleid järgides ei jõua vahe-tunniga lõpuni mängida.

Paljud õpilased ostsid sarnaseid mänge koju ning mängivad nüüd pere-ringis. Tulevikus kavatseme viia läbi tur-niire õpetajate ja lastevanemate seas.

Projekt on toonud meie kooliellu positiivseid muutusi – hakkasime enam suhtlema, lugema ja koos aega veetma.

Kohtumiseni vahetunnis!

Tallinna Juhkentali gümnaasiumis on laste üheks lemmikkohaks kooli-maja B-korpus, kus on hoki- ja pil-jardilaud, teiseks raamatukogu.

Foto: Natalia Vilbaste

Aktiivne ja turvaline koolipäev suurendab õpilaste heaolu

Gümnaasiuminoored sisustavad aktiivset mänguvahetundi kooliõues. Foto: Piia Palge-Lepik

Õpilased augustis uut ronilat paigaldamas. Foto: Birgit Päri

Noor ArvAb 7

Rahvusvaheline noorteseminar Tallinnas kRIsta voLkEJüri gümnaasiumi õpilane

11.–14. oktoobrini toimus Tallinnas rahvusvaheline noorteseminar «Ac-tive Inclusion of Young People – Young Peoples Way to the Labour Market», mis otsetõlkes tähendab ak-tiivset noorte inimeste kaasamist nende teel tööturule. Seminari kor-raldas Eesti Noorsootöötajate Ühen-dus ning rahastas Euroopa Noored Eesti büroo.

Noored otsisid lAheNdusi

Ühise diskussiooni tulemusena ku-jundati noorte seisukohti jätkusuutli-kuks ettevalmistuseks tööturule sise-nemisel, seal toimetulekuks ning et-tepanekud kasutamiseks Läänemere riikide strateegias noorsootöö vald-konnas. Noorteseminar oli alaüritu-seks vahetult enne 13.-14. oktoobril Tallinnas toimunud Läänemere riiki-de subregionaalse koostöövõrgustiku (BSSSC) 18. aastakonverentsi, mille teemaks oli «Qualifying the Region for the Future – Implementing the EU Baltic Sea Strategy», mis omakor-da tähendab regiooni kvalifitseeru-mist tuleviku jaoks, rakendades EU Balti riikide strateegiat. Kõik noored osalesid ka aastakonverentsi arutelu-del töötubades. Noorteseminari kok-kuvõtteid kasutati noorte hääle edas-tamisena otsustajatele/poliitikutele aastakonverentsi lõppsessioonil.

tutvustAti omA riikide hetkeolukordA

Noorteseminaril osales 50 noort vanu-ses 15–30 eluaastat kaheksast Lääne-mere regiooni riigist: Norra, Taani, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Venemaa, Poola ja Eesti. Osalejad jaotati kolmeks töötoaks ehk igaüks valis endale huvi-tavama teemaga töögrupi. Esimesena tuli anda lühiülevaade oma riigis toi-muvast – kuidas on nende regiooni-des korraldatud noorte ettevalmistus tööturule sisenemiseks läbi formaal-hariduse, mitteformaalse õppe. Teise-na paluti selgitada välja regiooni noor-te tegelikud vajadused ja nende näge-mus, kuidas valmistada noori ette edu-kaks tööturule sisenemiseks. Märksõ-nadeks olid formaal- ja mitteformaal-ne haridus, vabatahtlik tegevus, järje-pidev enesearendamine.

teAdmised tulevikuks

See üritus kujunes väga huvitavaks ju-ba ainuüksi sellepärast, et seal oli esindatud nii palju riike. Vahetatud info oli põnev ja hariv, eelkõige mõt-tetalgud eri riikides kasutusel oleva-test õppeviisidest ja -võimalustest. Koos oli üks suur tore värvikas selts-kond, kus kõigile anti võimalus öelda välja oma seisukoht. Üsna rohkelt esi-nes eriarvamusi, mida siis koos ka põhjalikult arutati. Kindlasti oli see väga kasulik kõigile osalejatele, eriti aga just noorematele teadmiste kogu-misel tuleviku tarbeks.

Laste- ja noortesõbraliku ettevõtte tiitliga kaasas käiv kuju ja tänukiri. Foto: Triin Maripuu

NOORTE TEGEMISED 7LK

tRIIn MaRIPuuG4S Noorteklubi

Turvafirma G4S pälvis sügisel Tallinna laste- ja noortesõb-raliku ettevõtte tiitli. Suures-ti on see sõbralikkus kajastuv toetuses noorteühendusele

G4S Noorteklubi, mille peasponsoriks ettevõte on. G4S Noorteklubi saab järg-mise aasta kevadel juba üheksa-aasta-seks ja on aastatega oma tegevuse vii-nud kaheksasse Eesti linna. Eesmärk on igal aastal avada üks uus piirkond, et klubi tegevus oleks kättesaadav üha rohkematele noortele. 2010. aasta sügis on sünnipäevaks Tabasalu piirkonnale, praegu kõige nooremale klubipesale. Uue piirkonna avamine ei käi lihtsalt sõrmenipsust, vaid nõuab suurt eel-tööd. G4S Noorteklubil pole küll kuskil piirkonnas oma nii-öelda klubiruume, mida tuleks otsida, kuid lisaks piirkon-navalikule tuleb leida kõige olulisem – see särasilme inimene, kes klubitegevu-se organiseerimise ja noorte koordinee-rimise enda peale võtab.

midA Noorteklubi teeb?

G4S Noorteklubis toimub üritusi iga kuu. Olgu selleks siis koolitus, lume-

linna ehitamine, suvine töömalev või mõne näituse külastus – kõik need ai-tavad kaasa laste silmaringi laiendami-sele, õpetavad üksteisega arvestama ja üksteist abistama. Tegevustes kajastub tugevalt ka turvalisuse teema. Uuest aastast algab klubis üle-eestiline üri-tuste tsükkel, kus noored läbivad iga kuu erineva turvateema, näiteks esma-abi, pommiohutus, vetelpääste jne. Aasta lõpus on õpitu peale väike test ja õppetsükli läbijad saavad vastava tunnistuse ning parimad saadetakse preemiareisile.

suur semu seiklus

Igal sügisel korraldab G4S Noorteklu-bi Eesti suurimat seiklusmängu - Suur Semu Seiklus, mis sel aastal tõi kolmes linnas kokku lausa 1600 last. Tegemist on orienteerumist, võistkonnatööd ja nuputamist nõudva mänguga, kus tu-leb leida üles punktid ja lahendada ülesanded. Sellist suurt seiklusvõistlust Eestis rohkem ei korraldata, küll aga on leidnud see mäng koha laste süda-metes ja paljud ootavad pikisilmi juba järgmise aasta seiklust.

Tegevustes, mis noorteklubi laste-le pakub, on alati arvestatud noorte enda arvamust, ootusi ja tahtmisi. Las-

te kaasamine juba ideede genereerimi-se ja ürituse korralduse tasandile on meie poolt hästi soositav ja noorte en-da loomingulisele mõtlemisele ja enda väljendamisele kaasaaitav jõud.

G4S Eesti saadud auhind Tallinna linnalt ja novembris G4S Noorteklubi saadud Sinilinnu aastapreemia

UNICEF Eestilt näitavad, et liigume õiges suunas ja teeme tänuväärset tööd ning see paneb meid unistama veel suuremalt ja tegutsema veel julge-malt!

Noorteklubi tegemistele saab pilgu peale heita klubi kodulehel www.g4s-klubi.ee.

tIIu MägIMTÜ Aktiivikeskus

Tuleva aasta 20.–23. jaanuaril toi-mub Laulasmaal juba üheksan-dat korda teismeliste draamafes-

tival. Festivali korraldab MTÜ Aktiivi-keskuse KutiMuti Stuudio. Traditsioo-niline Laulasmaal Kuti Muti noorte-laagris toimuv noorteüritus on neile, kel soov arendada loovust, õppida teat-rikunsti ja avardada oma kultuuriruu-mi.

Festivali sihtgrupiks on õpilased vanuses 12–19 eluaastat. Teenifesti

eripäraks on ühine loominguline töö õpikodades (näitlejameisterlikkus, improvisatsioon, lavaliikumine, koreo-graafia, tantsuõpe).

Õpikodasid juhivad oma ala tun-nustatud tegijad. Ja üheskoos õpitu viiakse kokku ühisesinemistes – koha-peal improviseeritud etüüdides ja mi-nilavastustes.

IX Teenifesti tegemistes osalevad Endla teatri näitleja Triin Lepik, muu-sik, helilooja ja laulja Toomas Lunge, näitleja Inga Allik, Tallinna Ülikooli tantsuteraapia magistrant Lynn Veski, harrastusnäitleja ja noorsootöötaja

Maur Mere, teatrikriitik, Eesti Teatri-kriitikute Ühenduse esimees Rait Avestik ja draamapedagoog, Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituudi direktor Rain Mikser. Žürii töös osa-leb veel mitmeid teatriinimesi.

22. jaanuaril esinevad trupid kodus ettevalmistatud etendustega Laulas-maa koolis. Publikuks saavad tulla kõik huvilised, sissepääs on tasuta. Ja veel on mõnel trupil võimalus festivali programmis kaasa lüüa!

Osaleja Kristin Viljamaa Teenifes-tist: «Teenifest on üritus, mis soojen-dab hinge ja südant. Üritus, mis liidab

inimesi. Sarnaselt mõtlevaid inimesi, kes armastavad teatrit ja on aktiivsed rühmatöös ja suhtlemises. Elamine, söök, seltskond – kõik on kõige mõnu-sam. Korraldaja Kuti Muti Stuudio on lihtsalt suurepärane: naeratavad näod ja säravad silmad ning soojad kallistu-sed muudavad lahkumise alati kõige raskeks. Meie õpitubade juhendajad, kõik professionaalid, on võrratud. Ning korraldajatel on raske koorem, mille-ga nad super hästi hakkama saavad. Laulmine, tantsimine, näitlemine, sõb-rad, lõõgastav olemine – see kutsub alati Laulasmaale tagasi.»

Tänavune laste- ja noortesõbralik ettevõte on turvafirma G4S

Läänemere regiooni aktiivne noor-sootöötaja Helge Meyn-Hellberg motiveerivat kõne pidamas.

Foto: Tiiu Kadak

Teenifest toob Laulasmaale kokku noored teatrihuvilised kogu Eestist

Kolm selle aasta Suure Semu Seikluse osavõtjat sündmusest rõõmu tund-mas. Foto: Triin Maripuu

8 Noor ArvAb

LEInI JüRIsaaRTallinna haridusameti peaspetsialist

Abi vajavaid lapsi on meie ümber väga palju. Eriti va-javad märkamist ja hooli-mist aga lapsed, kellel pole vanemaid või nende ar-

mastust ning kelle asjad on kõike muud kui hästi. Vaatamata kõigele peab laste-le jääma võimalus käia koolis või laste-aias ning tunda end seal turvaliselt ja võrdväärsena.

Õnneks aga on neid inimesi, kes soovivad lapsi aidata, veelgi rohkem. Just seetõttu andsid Tallinna Alushari-duse Juhtide Ühendus, Tallinna Kooli-juhtide Ühendus ja Tallinna haridus-amet 2009. aastal üheskoos elu jõulu-lapsele – sündis heategevusprogramm «Märka ja aita!». Üheks eesmärgiks on toetada lapsi ja õpilasi materiaalselt, kuid veelgi olulisem on see, et täiskas-vanud märkaksid väikeste inimeste

muresid, hooliksid neist ning teeksid oma parima, et lastel oleks hea.

Ehkki programmi algatajaiks on ol-nud mainitud organisatsioonid, on te-gu siirast abistamissoovist tekkinud al-gatusega, mille tegevus toimub vaba-tahtlikkuse alusel ja inimlikest väärtus-test lähtudes. Programmiga on liitunud enamik haridusasutusi (sh nii juhid, õpetajad kui ka lapsevanemad) ja hari-dusametnikke ning Tallinna haridus-töötajate ametiühing. Samuti on oma olulise panuse andnud paljud eraisikud ning ettevõtted, kes haridusvaldkonnas ei tegutsegi.

Heategijad on tunda saanud nii koos tegutsemise kui ka aitamise rõõ-mu. Liigutav on, kuidas paljud koolid ja lasteaiad leidsid võimaluse teha mi-dagi erilist, et raskustes lapsi aidata. Korraldati etendusi, laatasid ja kontser-te. Haridusameti juhataja aga palus kol-leegidel, kes soovisid teda sünnipäeva puhul rõõmustada, kinkida paberlill,

mis on volditud maksekorraldusest «Märka ja aita!» kontole. Lisaks ühe-kordsete annetuste tegijaile on paljud programmi algusest peale annetanud iga kuu. Vähem kui aastaga koguti ühi-selt üle 132 000 krooni.

Novembris esitasid koolid ja laste-aiad komisjonile 104 abitaotlust, mis kõik ka rahuldati. Kuidas saakski mitte aidata lapsi, kelle lugudes on kirjas lau-

sed, mida keegi oma lähedastele ei soo-vi: «Perekond, kus on kaheksa last, kao-tas mõne aasta eest nii isa kui ema...»; «8-aastane Johanna vaevu mäletab oma ema. Kui ta oli 5-aastane, leidsid naabrid nutva lapse. Ema tarbis alko-holi mitu päeva, laps oli näljas, pese-mata ja haiglane...»; «Peres kasvatab ema üksinda nelja poega. Poisil on kõht pidevalt tühi, see takistab juba ka õp-

petööd...» jne. Lapsed vajasid nii talve-riideid, õppevahendeid, prille kui ka muud eluks vajalikku, isegi toitu. Neid lapsi aidates kogeme rõõmu ja tänu-tunnet, millist mujalt ei leia.

Öeldakse, et kus on, sinna tuleb juurde – huvi «Märka ja aita!» vastu üha kasvab. Liitumas on järjest uusi abista-jaid ning programm leiab üha uusi väl-jundeid. Täname kõiki inimesi, kes on andnud oma panuse, ning ettevõtteid, kes on leidnud võimaluse koostööks las-tele vajalike esemete hankimisel (Sep-pälä, Selver, Prisma ja prillid.ee).

Abistamiseks pole vaja mitte ühte miljonäri, vaid miljonit inimest, kes kõik annaks kas või ühe krooni. Igaüks meist võib olla nende hulgas. Annetu-si saab teha Tallinna Alushariduse Juh-tide Ühenduse (TAHJÜ) erikontole SEB 10220109320011.

Programmi koduleht: http://mar-kajaaita.haridus.ee

RIIna LäLL Tallinna Kelmiküla lasteaia direktor, Tallinna Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige, perepäeva korraldamise töögrupi juht

Esimesel advendil, 28. novembril toimus Tallinna Kanutiaia noor-temaja kaunites ruumides suur

ülelinnaline lasteaedade perepäev «Pä-kapiku pühapäev», mis pakkus jõulu-rõõmu ligi 650 lapsele ja nende vane-matele.

Meie perepäevade korraldamise tra-ditsioon sai alguse 2004. aastal, kui Tal-linna lasteaedade juhtide ja Tallinna ha-ridusameti koostööna sündis mõte kor-raldada lasteaialastele üks ühine ja vah-va ettevõtmine, kus saaks lustida kogu perega. Perepäevad olid algusaastatel pi-gem sportlikud ning neid korraldasime Kalevi spordihallis, hiljem «Päkapiku pühapäeva» nime all Salme kultuurikes-kuses ja Tallinna Õpetajate Majas.

Kõik senised ettevõtmised on ol-nud isemoodi toredad, kitsaskohaks on aga olnud ruumipuudus. Meie sooviks oli pakkuda jõulurõõmu palju rohke-matele lastele. Sel aastal pakkus meile perepäeva korraldamiseks lahkelt oma suurepäraseid ruume ja saale Tallinna Kanutiaia noortemaja.

Juba mitu aastat toimub «Päkapiku pühapäev» täpselt jõuluaja alguses, esi-mesel advendil, kui Tallinnas Raekoja platsil süüdatakse jõulukuusel esimene advendiküünal ja linnarahval on või-malus seda uudistama tulla. Siis hak-kab vaikselt hinge pugema ka jõuluoo-tus... Jõulude ajal me märkame oma lä-hedasi ja teisi ligimesi ehk pisut roh-kem kui tavaliselt. Näitame üles roh-kem hoolivust, tänu ja kaastunnet...

Igal aastal oodatakse igatsusega lund ja valgeid jõule, sel aastal oli esi-mese advendi lumerohkus meile tore üllatus. Soovisime pakkuda lasteaialas-tele ja vähekindlustatud perede lastele ühe toreda pühapäeva, kus lapsed said vaadata õpetajate esituses lustakaid teatrietendusi, meisterdada koos päka-pikkudega töötubades, juua jõulujoo-ki, süüa piparkooki ning igaüks sai ka meeldejääva jõulukingi.

«Päkapiku pühapäev» algas esime-se lasteetendusega kell 10 ning viima-sed rõõmsad lapsed ja emad-isad lah-kusid kell 18. Etendused olid nii eesti kui ka vene keeles hästi vahvad ja lõbu-sad ning neid toimus päeva jooksul ka-heksa.

Kui saatsin lasteaedade juhtidele abipalve kinke koguda ja pakkida, olin pisut mures – kas ja kuidas kingid ko-gunema hakkavad. Vajasime ligi 650 kingipakki, nii et muretsemiseks oli põhjust küllaga.

Paari nädalaga meenutas minu töö-kabinet aga jõuluvana kontorit, kuhu meie enda ülitublid lapsevanemad ja lähedal asuvate lasteaedade juhid kin-gitusi kuhjasid.

Meie päkapikkude usinad näpud pakkisid kõik «kvaliteedikontrolli» lä-binud kingitused ja varustasid need sildikestega, kellele see mõeldud on (nt tüdruk, 4–6-aastane). Igas linnaosas oli oma päkapikutakso, kes kingid kok-ku korjas ja Kanutiaeda hoiule toime-tas... Kinke laekus ligi 1200! Pühapäe-val üle andmata jäänud kingid toovad jõulukuul rõõmu lisaks paljudesse pe-redesse, kuhu päkapikud veel jõudnud pole.

Sellist üritust ei suuda me teha toe-tajateta. Head inimesed ja abivalmis et-tevõtted pole kuhugi kadunud! Üks-kõik, millise ettevõtte poole ma ka ei pöördunud, kusagilt ei saanud äraütle-vat vastust. Siinkohal veel kord suur tä-nu kõikidele meie üritust toetanud ini-mestele ja tublidele firmadele!

Tänapäevase elutempo juures on enamikul meist pidevalt kiire. Ent on ju ammu teada, et kui sul on sada asja ajada, siis kindlasti mahub sinna veel üks. Vahel tasub hetkeks mõelda – kui palju on meie hulgas neid lapsi, kellele päkapikk öösel sussi sisse kommi ei poeta või kellele jõuluvana jõuluõhtul uksele ei koputa. Teadmine, et oma te-gevusega suudame teha midagi meel-dejäävat ja rõõmustada paljusid lapsi, andis meile uut jõudu ja innukust. Jul-gustan kõiki häid inimesi hoolima abi-vajajatest endi ümber, neid märkama ja toetama.

Meile jäi hinge heameel ja soe tun-ne, et saime hakkama päris suure ja hingesoojendava üritusega. Tore oli vaadata laste rõõmsaid nägusid, tunda nende tänukallistusi ja näha imestusest suuri silmi – on see tõesti mulle?! Mõnda suurperet saatis üritusel va-nem vend või õde, meie hoolsad päka-pikud märkasid ja pidasid kingitusega meeles ka neid. Rõõmu ja kinke jagus kõikidele!

See oli ilus, lumine ja rõõmurohke pühapäev. Hoolimise ja märkamisega ning pisikese heateoga saime jälle pa-remaks!

Heategevusprogramm «Märka ja aita!» on rõõmuks paljudele

8LK

MÄRKA JA AITA, SEE ON IMELINE!

Head inimesed ja abivalmis ettevõtted pole kuhugi kadunud!

LIPU SININE

Kaetud paberil neljavärvitrükk:C 91 M 43 Y 0 K 0Kaetud paberil täisvärv:PANTONE 285 C

Katmata paberil neljavärvitrükk:C 100 M 30 Y 0 K 0Katmata paberil täisvärv:PANTONE 285 U

Ekraanil:R 41 G 92 B 1943366CC

LIPU

SEA

DU

SEG

AVa

stav

uses

EES

TISo

ovit

uslik

lähi

m v

õim

alik

vas

te

linna ja kultuuripealinna liitlogost on versioonid eesti, inglise ja vene keeles ning lisaks eestikeelsed versioonid koos tekstiga “toetaja” linna logo juures.

liitlogo kasutatakse samal kujul nii valgel kui ka logo värvidest erineval taustal. erandjuhul, kui taustavärv on logoga sama sinine, kasutatakse liitlogo esile toomiseks peent valget kontuurjoont.

liitlogo kaitstud alaks on logo pind, mille piiridesse ei tohi midagi lisada ega sealt ära jätta. Vt ka liitlogo keelatud kasutus.

Väikeste mõõtude korral tuleb alati teha eraldi otsu-seid, mis arvestavad esituskoha eripära ja trüki- või pildiesituskvaliteeti ning nendele vastavat eristuvust ja nähtavust.

Värvilised liitlogod valgel taustal

liitlogo värvid on tallinna lipu sinine (ühtib eesti lipu sinisega) ja valge. sinise toon on pantone trükivärvi-kataloogi alusel kehtestatud eesti lipu seadusega, kuid arvesse tuleb võtta neljavärvi- ja täisvärvitrükil ning kaetud ja katmata paberile trükkimisel tekkivaid toonide erinevusi.

Värvilised liitlogod logo värvidest erineval taustal Värvilised liitlogod logoga sama värvi sinisel taustalerand: liitlogo ümbritseb peen valge kontuurjoon

liitlogo kasutamine VärVilisena

väljAANdjA tAlliNNA spordi- jA NoorsooAmetPeatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

Miks me perepäeva toetasime?«Päkapiku pühapäeva» toetati mitmelt poolt. oma panuse andsid erineval moel haribo, Reval kondiiter, Eesti Pagar, Rõngu Mahl, tallinna Raamatutrükiko-da, saku Läte, büroomaailm, as kaup-mees ja ko, tallinna haridusamet jt. Miks nad seda tegid?

küLLI REbanE, Haribo brändijuht

«Haribo missiooniks on toetada ja rõõ-mustada kõiki lapsi. Haribo Karu mas-kott on lõbustanud lapsi erinevatel hea-tegevus- ja spordiüritustel ning perepäe-vadel üle Eesti. Koostöös Tallinna hari-dusametiga on Haribo aidanud korralda-da Tallinna lasteaedade 1. advendi pere-päevaüritust. Oleme toetanud ettevõtmist omalt poolt tasuta toodetega ning Hari-bo Karu on aidanud kaasa meelelahutus-liku poole organiseerimisel.»

anRI tREIfELDt, Reval Kondiitri esindaja

«Reval Kondiiter aitas katta perepäeva jõululaua. Jätkame iga-aastast traditsioo-ni aidata jõulude ajal abivajajaid. Meil on hea meel, et meie maiustused aitavad tuua lisarõõmu vähekindlustatud laste jõuludesse. Täname Tallinna Alusharidu-se Juhtide Ühendust ja Tallinna haridus-ametit hea initsiatiivi eest lapsi meeles pidada.»

REgIna PEEgEL, Päikese lastaia lapsevanem

«Rõõm on kahepoolne, andmise ja saa-mise rõõm. Meil on hea meel kellelegi millegagi kasulik olla.»

anDREs PaJuLa, Tallinna haridusameti juhataja

«Haridusameti üks väärtustest on hooli-vus ja seda mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Kuna meil on nii palju südam-likke ja hoolivaid kolleege ja lapsevane-maid, kes kõik soovisid panustada sel-lesse, et lapsed usuksid jõuluimesse, oli see väga hea ja tore võimalus perepäe-val osalejaid omapoolsete kingitustega toetada. Meie jaoks on andmisrõõm ol-nud alati olulisem saamisrõõmust.»

Päkapikkudel oli kingilaos palju toimetamist. Foto: Leini Jürisaar

Heade inimeste abiga koguti 1200 kingipakki. Foto: Leini Jürisaar