Anu LeisnerTallinna transpordiameti projektijuht

Liiklusohutuse teemaline sündmus «Hea liikleja päev» toimus juba neljandat korda ning sel aastal

UNICEFi Sinise Nädala raames Vaba-duse väljakul. «Hea liikleja päev» on lõbus ja hariv kogupereüritus, mis on mõeldud peamiselt lastele ja noortele, kuid ka kõikidele teistele, kes liikluses osalevad. Päeva eesmärk on teadvus-tada, et igaühel on võimalus liiklust ohutumaks muuta: kui igaüks püüab liikluses kas või veidi korralikumalt käituda, suureneb üldine ohutus ning paraneb liikluskultuur. Päeva põhirõhk oli liiklusega seotud põnevatel ja õpet-likel mängudel ja atraktsioonidel, mis mänguliselt osalejate hoiakuid ja väär-tushinnanguid suunasid.

Näiteks said noored ratturid teha jalgrattasõidu eksamit ja oma oskusi kaherattaliste vigursõidus demonst-reerida. Noored liiklejad panid oma teadmised proovile lõbusas viktoriinis ja lahendasid hoolega liiklusteemalisi ristsõnu. Parimatele jagati loomulikult auhindu ja kingitusi.

Kahtlemata oli päeva kõige popu-laarsem atraktsioon üle katuse pöör-lev auto, milles said soovijad omal na-

hal katsetada, kui oluline on autos kinnitada turvavöö. Paar tiiru ümber katuse tehtud, jäeti auto, rattad taeva poole, seisma ning juhendati, kuidas peaks sellises olukorras autost õigesti väljuma, et mitte iseendale vigastusi tekitada.

«Hea liikleja päeval» sai igaüks end kaaluda erilise kaaluga, mis arvutas välja, kui raskeks muutub inimene au-tos olles kokkupõrkel. Kas teadsite, et 40 kg kaaluv noor muutub 50-kilo-meetrise tunnikiirusega kokkupõrkel

mitme tuhande kilo raskuseks? Pärast selliste katsete tegemist kinnitavad ar-vatavasti kõik noored turvavöö ka au-to tagaistmel.

Piisavalt elevust tekitas ka platsil olnud politsei, sest kõik huvilised said politseinikelt uurida nende töös ette-tulevate põnevate olukordade kohta ja tutvuda politsei töövahenditega, alus-tades käeraudadest ning lõpetades po-litsei jalgrataste, ATV ja mootorratta-ga.

«Hea liikleja päeva» lava valluta-sid noored esinejad. Päikselisest il-mast niigi head tuju hoidsid üleval noored trummarid TRUMM-IT or-kestrist, noortebänd Merwis, raadio laululapsed, Meero noored solistid, Ott Lepland jt.

Lisaks heale tujule said kõik «Hea liikleja päeva» külastajad teada mida-gi kasulikku ning oskavad liikluses ole-vaid ohte paremini ette näha ja neid vältida. Inimeste head tahet ja positiiv-set suhtumist näitab asjaolu, et üritu-sel oli rekordiliselt palju hea liikleja al-gatusega liitujaid. Algatuse eesmärk on kutsuda inimesi üles üheskoos liiklus-kultuuri parandama ning ohte liiklu-ses vähendama. Ole ka sina liikluses teistele heaks eeskujuks ja liitu algatu-sega aadressil www.healiikleja.ee.

16. juuni 2010

ArvAmus

«Tahan malevasse!»(Oliver Jakobson)

Loe lk 2

NoorsootöötAjA

Kes tegeleb koolivälisel ajal meie lastega?(Liis Kuusk)Loe lk 3

tAlliNNA Noortekeskused

Ranna noortekeskus – oaas päikese all!(Haide Kuivas)Loe lk 4

tAlliNNA Noortekeskused

Noorteraadio ja Noorte-TV tulevad Tallinna(Peeter Taim)Loe lk 5

töö

Teeme karjääri?!(Kaia Sepman)Loe lk 6

AktiivNe Noor

Ott Leplandi intervjuu(Meelika Jürisaar)Loe lk 7

uNiCeFi siNiNe NädAl

Kas noortel on linnas kohta?(Heili Tõnissaar)Loe lk 8

«Hea liikleja päev» kutsus noori ohutult ja nutikalt liiklema

Kes aitab teha õigeid valikuid?MihkeL MAdALveeMTÜ Vabadus: Noorte Liikumine juhatuse esimees

Kes aitaks noorel inimesel oma eluks õigeid valikuid te-ha? Ajal, kus kõik võimalu-sed huviringide, trennide, noortekeskuste jm näol on

noore igakülgseks arenguks justkui ole-mas, tundub selline küsimus ehk kent-sakana. Samas võib jätkuvalt näha noo-ri nii maal kui linnas, kes hoolimata pa-kutavatest võimalustest oma elu põle-tavad. Mis võiks ses olukorras lahendu-seks olla? Kas lüüa käega ja öelda, et ala-ti on olemas selliseid, kes ei viitsigi oma eluga midagi tarka teha? Ebatavaline pole ka olukord, kus kurdetakse, et meie asulas tegutseb rahvatantsuring ja kergejõustikutrenn, aga noored on lai-sad ega viitsi midagi teha. Vaadates tõe-le näkku, ei tahagi ju kõik muistseid tantse vihtuda ja staadionil higistada. Samas oleks ülekohtune öelda, et noo-red on hukka läinud, kuna nad pakuta-vates huvitegevustes osaleda ei taha.

Vabadus: Noorte Liikumine (V:NL) usub, et noore kujundamiseks ei piisa vaid huvitegevusest, vaid kee-gi peab noort suunama ja pakkuma talle võimalust valida küsimustes, mis puudutavad eluväärtusi. Esmapilgul võib selline lähenemine tunduda väga kuivana ja tekitada küsimuse: «Kas te tõesti usute, et noored viitsivad teie targutamisi ja heietusi kuulata?» Omast kogemusest võin öelda, et noo-red on väga huvitatud eluväärtusi kä-sitlevatest teemadest. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas seda teha?

Alates 2007. aastast on V:NL kor-raldanud igal aastal Eestimaa erineva-tes linnades «Vali vabadus» tuuri.

Kontserttuuri eesmärk on eluväärtus-te käsitlemine ja noortele valikuvõi-maluste andmine. Suur osa noori po-le teadlikult teinud valikuid küsimus-tes, mis puudutavad meelemürke, sek-si, aborti või usku jumalasse. Nad on pigem omaks võtnud eakaaslaste, ar-vamusliidri veendumused või ühis-konna hoiakud, mõtlemata pikemalt neile teemadele ja nende tagajärgede-le. Arvatakse, et noor peabki olema selline, kes põletab oma elu nagu jak-sab, vahetab seksuaalpartnereid nagu sokke ja usk, see on ju vaid friikidele.

Tuuri jooksul külastame koole ja muudame koolipäeva meeldejäävalt eriliseks. Koostöös kohaliku kogudu-se noorte ja kooli huvijuhiga viime terve koolipäeva jooksul erinevates tundides läbi loenguid noori puudu-tavatel teemadel. Usume noortelt noortele koolitustesse, meie endi loen-gupidajad on valdavalt noored inime-sed. Lisaks lahedatele loengutele on

vahetundide ajal üllatuskontserdid õpilastele. Need on elevust tekitavad hetked, sest kui palju on aastas neid vahetunde, kus saab rokkida koos USA bändidega? Just nimelt, igal aas-tal on meid «Vali vabadus» tuuril ai-danud bändid USAst. Õhtuti oleme korraldanud igas linnas täispika kont-serdi, kus lisaks bändile astuvad üles ka kohalikud esinejad: lauljad, breika-rid, beatbox ja näitetrupid.

Viimaste aastate tuuritamist ole-me kajastanud tuuri videoblogis vali.vabadus.org ja paaril korral oleme tei-nud otseülekande õhtustest kontser-tidest. Tuuri nelja aasta jooksul oleme pidanud paarsada loengut, millega oleme mõjutanud tuhandeid noori. Komplimendiks on saanud tuurist vai-mustunud huvijuhtide ja õppealajuha-tajate lause: «Kui järgmisel aastal mi-dagi sellist korraldate, siis tulge kind-lasti meie kooli tagasi, võtame teid alati vastu!»

Noorsootöötaja on kui hea emotsiooniLonA-eveLyn rAnnALAEesti Noorsootöötajate Ühendus

Mais, täpsemalt 19. mail tähistas Eesti Noorsootöötajate Ühen-dus (ENÜ) sünnipäeva ning ju-

ba teist aastat järjest Eesti noorsootöö-tajate päeva. Ei, tegemist ei ole riikliku pühaga, vähemalt veel mitte, ent usuta-vasti nõustuvad kõik, et ühte päeva aas-tas, meeles pidamist ja tunnustamist on noorsootöötajad väärt ja mine tea, võib-olla varsti kujuneb algatusest hea juur-dunud traditsioon.

Kui vanaks Eesti Noorsootöötajate Ühendus sai? Võta kinni, kas 5-aasta-seks või hoopis 11-aastaseks… Nimelt oli ühenduse eelkäijaks Eesti Noorsoo-nõunike Ühendus, kuid 2005. aastal ni-me muudeti ning ühendus muutus ava-tuks kõigile, kes noorsootööd teevad. Igal juhul ei ole veel tegemist väärikas vanuses elukogenud askeldajaga, vaid igas mõttes areneva ja kasvava organi-satsiooniga. Eks nüüdisaegne noorsoo-töö Eestis on ise alles noor ning kujune-misjärgus ja nii ka enamik valdkonnas tegutsevaid organisatsioone. Seega on piisavalt ruumi lennukatele ideedele, eksperimentidele ja innovatsioonile, mi-da ENÜ ühe osana oma tegevusest kind-lasti pakub. Head näited on siinkohal noorsootöötajate kvaliteedimatk Käs-mus või ametivõistluste algatamine.

Enne sünnipäeva kuulutas ENÜ väl-ja lühikeste mõistujuttude konkursi «Noorsootöötaja on kui...». Millega või kellega võiks noorsootöötajat praeguses Eestis võrrelda – kas meie ühiskonnas on aimu sellest, millega noorsootöötaja peab tegelema ning milline peab n-ö imeinimene olema? Kes on see tore Kaie või Mart, kelle juures noored vabal ajal projekti kirjutamist õpivad, filmistsenaa-riumi mõtlevad või lihtsalt oma muresid kurdavad? Kas on noorsootöötaja nagu Hunt Kriimsilm, kellel on 7 korda 7 ame-tit, või hoopis nagu tigu, kes aeglaselt ja ustavalt edasi rühib, ent kelle poliitikud lõpuks ikka ära marineerivad, või hoo-pis nagu hea emotsioon? Tabavaid võrd-lusi elust enesest ja kirjeldusi noorsoo-töötaja kohta võib ka praegu veel ENÜ Facebooki kontole kirjutada või elekt-ronposti teel saata. Kuigi üks auhind on juba jagatud, on üllatusi varuks.

Eesti Noorsootöötajate Ühendus seab sihiks olla noorsootöö eri sfääri-des töötavate spetsialistide arvamuste ja seisukohtade koondaja ja edastaja ning on valmis kaasa rääkima valdkon-na jaoks olulistel teemadel. ENÜ on kaasatud mitmete nõukogude ja nõu-kodade töösse, ent lisaks pakutakse oma liikmetele ja teistele huvilistele eri-nevaid võimalusi enesetäienduseks, koostööks, partnerluseks läbi ühendu-se laialdaste rahvusvaheliste kontakti-de, võrgustike. Eelmisel aastal leidis näiteks aset Eesti-Gruusia noorsootöö-tajate suvekool ning rahvusvaheline koolitus «Paremaks Euroopa kodani-kuks». Kui sul on soovi rohkem teada saada, külasta kodulehte http://www.eny.org.ee/ või kirjuta info@eny.org.ee. Ootame sind meie sekka!

«Vali vabadus» tuuri õhtune kontsert Võrus. Foto: Vabadus: Noorte Liikumise erakogu

Huvilised said omal nahal katseta-da, mis tunne on autoga üle katuse pöörelda. Foto: Tallinna transpordiamet

Suhtumise küsimus: võimaluste mosaiik vs seisva veega konnatiik

iLonA-eveLyn rAnnALATallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja

Viibisin mõne nädala eest sotsiaalteaduste magistri-tööde kaitsmisel. Ühes töös oli intervjueeritud raskusi kogenud noori, kes praegu

enda hinnangul hästi toime tulevad. Jä-reldustena toodi muu hulgas välja, et noorte meelest oleks neid rasketest ae-gadest läbi aidanud mõne huvitava ala-ga tegelemine ning ka praegu tunnek-sid nad end selle võrra rikkamana, ent tollal ei juhatanud neid keegi huviala-dega tegelemise juurde. Erinevatel põh-justel ei olnud peredes ka sellist harju-must ega materiaalset võimalustki.

See ei ole muidugi esimene uuri-mus, kus vaba aja tähtsus ja teisalt sel-le teemaga mitte tegelemine käsitle-mist leiavad (vt näiteks Rannala, Tiko, Rohtla 2006; Maaelu Arengu Instituut 2005*). Miks koolides tihti ei teata, mil-lega noored vabal ajal tegelevad või te-

geleda tahaksid ning miks ei osata suu-nata neid sobivate võimaluste juurde? Väiksemas kohas võib öelda, et võima-lusi on vähe, polegi noort kuhugi juha-tada, aga suuremas kohas seda põhjust tuua ei saa. Hiljuti kuulsin juhtumist, kus ühe Tallinna kooli õpilased tahtsid tegeleda filmimisega, kuid koolil ei ol-nud raha ja võimalusi ja sinna see asi olekski jäänud. Miks ei osanud kool suunata noori näiteks noorsooprojek-ti kirjutama ja raha mujalt taotlema? Miks me ei oska võimalusi, mis meil ja meie potentsiaalsetel partneritel on, koos tööle ja mängima panna nende inimeste kasuks, kelle heaks me tööta-me? Miks me istume oma, praegu suh-teliselt väheste võimalustega nurgas ja nokitseme üksi ja kiivalt, justkui kaits-tes mingit «oma territooriumi», samal ajal kui elu meie ümber on mobiilne, globaalne ja pidevas muutumises ning nurka istuma jäädes me jääme ajale jal-gu. Kõik algab suhtumisest.

Sõna «koostöö» ütleb selgelt välja, mis selle sõna taga peaks olema. Koos töötamine. Koostöö ei saa olla ühe-poolne, selleks on vaja mõlema või mit-me partneri tahet ja teadlikkust. Veel üks lugu: mõnda aega tagasi väitis üks kõrge ametnik, et tema küll ei tea, mi-da tehakse linnaosa haldusterritooriu-mil asuvas noortekeskuses ning seetõt-tu muutus noortekeskus tema silmis vähemalt reorganiseerimist vajavaks, kui mitte mõttetuks kohaks. Nii ongi! Ei saagi teada, kui pole noortekesku-sesse sisse astunud ja end eluga kurssi viinud. Oma kabinetisügavustes või ai-nult oma asutuses toimetades tundub-ki kogu muu maailm ja see, mida tei-sed teevad, võõras, tundmatu, arusaa-

matu ja mõnikord isegi hirmutav, kon-kureeriv. Vaja on avatud ehk ka avar-datud mõtlemist ja avatud tegutsemist, paindlikkust, isegi muutumissoovi. Need institutsioonid, mis tegelevad laste ja noortega, ei saa ega tohi jääda suletuks, kitsarinnaliseks, muutuma-tuks, koostöövõimetuks. Vastasel juhul võimegi jääda rääkima (aastaid juba räägimegi), miks endiselt tuhatkond õpilast igal aastal ei täida koolikohus-tust ja «kaob ära» või miks alaealiste komisjoni suunatud noorte arv püsib aastast aastasse stabiilselt samas suu-

rusjärgus või miks noored üldiselt on passiivsed. Praegu töötab sotsiaalmi-nisteerium uue laste ja perede poliiti-ka kallal, kuid märke vaba aja sektori tähtsustamisest perede ja laste seisu-kohast on esialgses versioonis veel vä-he. Teisalt töötavad neli ministeeriumi koos laste ja noorte probleemide vara-se märkamise ja sekkumise mudeli kal-lal ning koostöö erinevate valdkonda-de vahel on hästi käima läinud ning noorte arvamustki küsitud. Seega on positiivseid ja vähem positiivseid näi-teid. Milliste näidete sekka kukub prae-

gu riigikogus menetluses olev uue noorsootöö seaduse eelnõu, milles mit-medki võimalused noorte vaba aja kor-raldamises on välistatud või piiratud, kuigi erinevad katusorganisatsioonid ja noorsootöö korraldajad on selles osas sõna võtnud, eks see selgub lähitulevi-kus. Suhtumise küsimus jällegi, seda-korda kõige kõrgemal tasandil.

Tallinnas tegutseb regulaarselt noortekeskuste ümarlaud, laste- ja noortesõbraliku linna edendamise ko-misjon, noortenõukogu, kohtuvad lin-naosad ja ametid, noored ja täiskasva-nud, avalik ja kolmas ja ärisektor, ent ruumi paremaks koostööks on endi-selt. Heas koostöös sünnivad sellised ettevõtmised nagu äsja lõppenud UNICEFi Sinine Nädal, kus kõik mida-gi oma varasalvest ühe eesmärgi nimel välja panid, olgu selleks kooliteatrid, koorid, noortekeskused, raamatupoed, kinod, kino- või muud isetegijad – mit-mekesine programm kutsus osalema li-gi 6000 last, noort, lapsevanemat ja muidu huvilist.

Meil on aeg hakata koostööd tõhus-tama ja looma olemasolevatest võima-lustest mosaiike, mis noortele tõesti ka-sulikud on, sobivad, meeldivad ja seega ka «töötavad». Selleks tuleb küsida ka noorte arvamust. Selleks tuleb aru saa-da, et kooli ja perekonna toetamise kõr-val on noorte vaba aja arendavate tege-vuste, sealhulgas ka spordi toetamine samuti olulised ja nendele valdkonda-dele tuleb samaväärset tähelepanu pöö-rata, seadusandlikust tasandist alates. Kõik on suhtumise küsimus.

* Uuringutega saad tutvuda justiitsmi-nisteeriumi kodulehel

2LK ARVAMUS

Heas koostöös sünnivad uued ja huvitavad ideed. Pildil UNICEFi Sinise Nädala tulevikulinna mängu ametnikest ja noortest koosnevad meeskon-nad. Foto: Eva Saar

oLiver JAkobsonSA Õpilasmalev juhataja

«... aga kas mingit muud või-malust siiski ei ole?» lap-

sevanema hääletoon on seda mitte eri-ti mugavat küsimust küsides korraga lootusrikas, anuv ja nõudlik. Õpilasma-leva töötaja, kes on just lõpetanud juba traditsioonilise etüüdi teemal, kui kii-resti sel aastal malevakohad täis said, tõdeb nukralt: «Ei, muud võimalust kahjuks ei ole.»

Õpilasmalev on võlusõna – nõuka-aegseid malevamälestusi on jagada oi-oi kui paljudel. Ning rõõmsalt võime tõdeda, et peale on kasvamas uus põlv-kond, kel on kuldaväärt kogemusi nüü-disaegsest malevast. Tehke mis tahate, neil kahel maleval ei ole vahet, sest ma-leval ei ole poliitilisi piire. Või usulisi. Või ... – maleval ei olegi piire!

Seda raskem ja keerulisem on meil tegeleda oma igapäevatöö ebameeldi-vama osaga – inimestele halbade uu-diste edastamisega ehk teatada neile, et sel aastal nad malevasse ei saa. «Ma NIIIIIIIIII tahan malevasse saada,» saa-bub maleva elektroonilisse postkasti järjekordne kiri. Meiegi süda tilgub

verd, kuid olgu sel «nii»-l kaheksa, üheksa või üksteist i-d, olgu see kirju-tatud suurte tähtedega või allajoonitud, tulemust see ei muuda.

Maleva nii suur populaarsus võib tunduda üsna kummaline. Noored – need samad tänapäeva noored, eriti pealinna noored, kelle kohta me oleme harjunud kuulma, et nad on nõrga ter-visega ja laisad, istuvad vaid arvuti ta-ga või löövad kaubakeskustes aega sur-nuks, tahavad nüüd vabatahtlikult min-na paariks nädalaks lõõskava päikese kätte maasikapõllule punaseid marju korjama. Aga just nii ongi! Meie saame ainult rahulolevalt käsi hõõruda, sest noored tahavad tööd teha ning tänu malevale tekib neil tööharjumus.

Muidugi me saame aru, et töö ei ole see magnet, mis noori malevasse tõm-bab. Teenitaval rahal on juba magneti-lisemad võimed. Te peaksite nägema se-da ilmet, mis tekib noore inimese näo-le, kui talle esimene palk pihku antakse. Samasuguse näoga vaatab äsja emaks-saanu oma last, kui too talle kõhule ase-takse. See on püha pilk ja see on püha raha – raske tööga ISE teenitud raha.

Maleva populaarsuse algallikaks on ikkagi inimesed – aktiivsed rühmaju-hid, lahedad rühmakaaslased. Nende inimeste kooslusest ja sünergiast tekib see kirjeldamatu tunne, mis tõmbab sind järjest enam sügavasse malevaus-ku ning mis lööb lõkkele ka mitme-kümne aasta pärast, kui sa vaid kuuled sõna «malev». Oh vaesed mittemale-vas käinud, kes siis su läheduses juhtu-vad olema, paar järgmist tundi on neil sinu meenutusi kuulates sisustatud.

Ometi jõuame tagasi algusesse – malevasse soovijaid on palju, kuid saa-jaid vähe. Põhjuseks ikka see va krabi-sev, olgu ta nimi kroon, euro või dollar. Üks erinevus kunagisel ja praegusel maleval siiski on. Tol ajal ei mõelnud

keegi, et laste kolhoosi tööle saatmise-ga kaasneb ka mingi kulu. Malevat võe-ti kui suure riigi lahutamatut osa. Tä-napäeval on aga küsimus nr 1 – kes maksab ja kui palju? Tõepoolest, lap-sed peavad kusagil elama, pesema ja süüa saama. Praegu on need kulud suu-resti kohalike omavalitsuste kanda. Müts maha nende omavalitsuste ees, kes oma piirkonnas malevaid elus on hoidnud. Kuid mille poolest erineb Tal-linna noor Haapsalu omast või Tartu noor Otepää omast? Nad on ju kõik eestlased! Me oleme liiga väike riik sel-le jaoks, et tekitada riigisisene eralda-tus. Praegu on aga malevavõimalus vaid osal noortel, neil, kes elavad «õi-ges» piirkonnas.

Ei ole olemas õiget või valet piirkon-da, nagu ei olemas ka õigeid või valesid lapsi. Malevasse sobivad nad kõik. Ees-tis on õnneks palju tegusaid malevakor-raldajaid. Nagu «Kalevipoja» lõpus an-takse lootust saabuvast õnnest, võime meiegi loota, et ühel hetkel taastatakse Eesti Õpilasmalev selle kunagisel kujul. Tegijad, kogemustega ja teotahtelised, on olemas, praegu on puudu veel riigi tugi. Kuid mitte ainult riik ei ole see, kes peab malevlasi toitma ja majutama. Mõelge firmajuhid, praegu on teil töö-lised olemas, masu aeg ju, nii mõnigi on nõus töötama väga vähese raha eest. Kuid mis saab veerandsaja aasta pärast? Või tahate öelda, et teie firma perspek-tiiv piirdub viisaastaku plaaniga? Teiegi võiksite hea seista selle eest, et noortel oleks võimalus omandada tööharjumus. Teiegi tugi on hädavajalik.

Malevas käinud inimestele jääb ma-lev hinge igaveseks. Ei ole vaja mingi-sugust imelist kohvi, et juttu jätkuks kauemaks, ei ole vaja juua sinasõprust, on vaja vaid öelda aasta ja rühm ning kõik barjäärid on ületatud ja sõber on leitud.

«Tahan malevasse!»

Maleva populaarsuse algallikaks on ikkagi inimesed – aktiivsed rühmajuhid, lahedad rühmakaaslased. Triigi rühm malevas. Foto: SA Õpilasmaleva erakogu

Kes tegeleb koolivälisel ajal meie lastega?

Liis kuuskEuroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi «Noorsootöö kvaliteedi arendamine» kutse väärtustamise suuna juht

Noorsootöötaja on praegu-seks laialt levinud, kuid siis-ki veel piisava tähelepanu-ta koondnimetus kõikidele noorsootöö valdkonnas

noortega töötavate spetsialistide kohta. Noorsootöötajad tegutsevad nii avali-kus, kolmandas kui ka erasektoris noor-sootöö valdkonnas. Levinumad noor-sootöö valdkonna ametinimetused on noorteühingu juht, noorsootöö asutu-se juht, noortelaagri juht, noortelaagri kasvataja, noortevahetuse grupijuht, ringijuht, kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse noortenõunik, noorte in-fotöötaja, huvijuht, huvikooli õpetaja jne. Tihti on töötajatel mitmeid ameti-rolle – igapäevatööd tehakse noorte-keskuses, suvel korraldatakse noorte-laagrit, igapäevaselt õpetatakse huvi-koolis ja paar korda nädalas juhitakse üldhariduskooli juures huviringi. Noor-tevaldkonna töötajad võivad lisaks põ-hitöökohale lisatöö korras ka vabataht-likuna samas valdkonnas tegutseda. Noorsootöö erinevate asutuste ja tege-vuste valdkonnad on niivõrd laiad, mit-mekesised ja pidevalt arenevad, et sa-geli jääb noortevaldkonda mittetund-vatele inimestele märkamatuks, et kõik noorte arengu, psühholoogia, kasvatus-like iseärasuste, vajaduste asjatundjad ja spetsialistid on noorsootöötajad. Ees-tis on praegu üle 5000 noorsootöötaja, mis moodustab pea kolmandiku üldha-riduskoolide õpetajate arvust.

NoorsootöötAjA kutse

2006. aastal kinnitas hariduse kutse-nõukogu noorsootöötaja III, IV ja V ta-seme kutsestandardid. Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõu-ded teadmistele, oskustele, kogemus-tele, väärtushinnangutele ja isikuoma-dustele. Eestis noorsootöö kutset and-vaks organiks on haridus- ja teadusmi-nisteeriumi alla kuuluv Eesti Noorsoo-töö Keskus (ENTK), mille juurde on moodustatud kutsekomisjon, kes hin-dab kutset taotleva isiku oskuste ja teadmiste vastavust kutsestandardis toodud nõuetele.

2010. aasta kevadel kuulutas ENTK

Eestis esimest korda välja noorsootöö-taja kutsekvalifikatsiooni taotlemise. Hea meel on tõdeda, et kutse taotlejaid oli kõikjalt üle Eesti, nii suurematest linnadest kui ka väiksematest valda-dest, esindatud olid piirkonnad nagu Viljandi, Kuressaare, Narva, Tallinn, Tartu ning Maidla ja Koeru vald. Kut-se taotlejate seas oli nii noorsoonõu-nikke, avatud noortekeskuste töötajaid, noortejuhte, huvijuhte kui ka ülikooli-de juures töötavaid spetsialiste.

Kutse taotlemise protsess on kül-laltki pikk ja aeganõudev, esiteks tuleb varuda aega kutse taotlemise doku-mentide täitmiseks, sest taotlejal tuleb esitada põhjalik portfoolio oma tööko-gemuste, õpingute, koolituste, väärtus-hinnangute ja pädevuste kirjeldustega. Seejärel tehakse ENTKs põhjalik doku-mentide läbivaatus –kontrollitakse esi-tatud dokumentide õigsust, vastavust kutsekvalifikatsioonile ja nõuetele. Pä-rast põhjalikku dokumentide kontrolli otsustab lõpliku kutse andmise kutse-komisjon, kes viib kõikide kutse taot-lejatega läbi intervjuu.

NoorsootöötAjA väärib tähelepANu

Noorsootöötajad ning sellel alal tegut-sevad inimesed ei saa piisavalt avalik-kuse tunnustust ja tähelepanu, kuigi inimesed teevad oma tööd professio-naalselt ja südamega. Seega on noor-sootöö kutse väärtustamise alal veel palju tööd ära teha nii riigi kui ka ko-halikul tasandil.

Noorsootöötaja kutse andmine on

oluline osa noorsootöötaja kutse väär-tustamisest – see on riiklik tunnistus, et oma ala töötaja on pädev ja kvalifit-seeritud oma tööd tegema. Lisaks kut-se andmisele tunnustab riik igal aastal aasta silmapaistvamaid noortevaldkon-na projekte ja noorsootöö spetsialiste.

Noortevaldkonna tegude ja inimes-te tunnustamine on mitmetes Eesti piir-kondades korraldatud erinevalt – mõ-nes kohalikus omavalitsuses/maakon-nas tunnustatakse noorsootöötajaid «Aasta noorsootöötaja» tiitliga, kuid osas piirkondades jäävad noorsootöö-tajad suurema avalikkuse tähelepanuta. Heade näidetena võib esile tuua Tartu, Pärnu ja Tallinna ning Lääne maakon-na, kus antakse igal aastal üle maakon-na parima noorteühenduse, parima noore, aasta noorsootöötaja, aasta tegu noorsootöös preemiad. Ideaalis võiks iga maakond ja kohalik omavalitsus igal aastal esile tuua tunnustamist väärivaid noori ja noorsootöötajaid.

NoorsootöötAjAks õpitAkse

Heaks noorsootöötajaks võib saada õp-pides, arenedes ja tundes noorte vaja-dusi ja probleeme. Noorsootöötajal on kindlasti vaja nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi kogemusi. Praktilisi koge-musi saab otseselt tööd tehes, kuid teo-reetilisi teadmisi peab omandama koo-lis. Eestis saab noorsootöötajaks õppi-da kolmes ülikoolis. Nüüdseks juba üle 15 aasta õpetatakse noorsootöötajaid kõrghariduse tasemel Tallinna Peda-googilises Seminaris, pisut vähem on ala spetsialiste koolitatud Tartu Üli-

kooli Viljandi kultuuriakadeemias ja Narva kolledžis. TÜ Narva kolledžis noorsootöö erialal õpitakse neli aastat rakendusõppe vormis, mis tähendab, et tähelepanu pööratakse just praktilis-te oskuste arendamisele läbi praktika-te, lisaks toimuvad seminarid ja õppe-käigud. Narva kolledži noorsootöö õp-pekava programmijuht Maria Žuravl-jova tõdeb, et õppekava populaarne suund on erinoorsootöö ning järgmi-sel aastal soovitakse koostöös politsei-prefektuuriga välja töötada abipolitsei-niku kursus noorsootöö üliõpilastele, sest politsei loodab üliõpilasi kaasata uimasti- ja kriminaalpreventsiooni programmidesse. TÜ Viljandi kultuu-riakadeemias seevastu koolitatakse hu-vijuhte ja loovtegevuse õpetajaid. Vil-jandi kultuuriakadeemia eripäraks võibki pidada spetsialiseerumist draa-mapedagoogikale, seikluskasvatusele ja mudeldusmängudele. Kultuuriakadee-mia kultuurihariduse osakonna juhata-ja Allan Kährik rõhutab, et TÜ Viljan-di kultuuriakadeemia on koostöös Suurbritannia Bedfordshire’i ülikooli ja Soome Humanistianeni ametikooliga välja töötanud magistriprogrammi, mis avatakse loodetavasti TÜs järgmisel aastal. Magistriprogramm on mõeldud eelkõige noorsootöö, sotsiaaltöö, noor-tepoliitika jm samalaadses valdkonnas töötavatele spetsialistidele ning kes-kendub rahvusvahelise noortepoliitika ja noorsootöö mudelitele, noorsootöö meetoditele ning spetsialiseerumis-suundadena noorsootööga seonduva-le pedagoogikale ja sotsiaalpedagoogi-ka küsimustele. Seetõttu õpitakse ava-

tud ülikooli õppevormis, kuid kahe aasta jooksul kohtuvad kõik tudengid paar korda erinevates maades ning omas riigis toimuvad intensiivsed õp-peloengud kord kuus.

Lisaks kõrgkoolis omandatud tead-mistele on noorsootöötaja ameti juu-res olulisel kohal enesetäiendus ja pi-dev teadmiste arendamine. Selle tõttu on ESF programmi «Noorsootöö kva-liteedi arendamine» raames välja töö-tatud viiest moodulist koosnev «Noor-sootöö põhiteadmiste- ja oskuste koo-litusprogramm», lisaks sellele viiakse läbi mitmeid lühemaid mitteformaalse õppimise ja teisi noorsootöös kasuta-tavate meetodite alaseid ning temaati-lisi koolitusi. Seega on just praegu tä-nu ESFi programmile Eestis noorsoo-töötajatel väga head võimalused ene-setäiendamiseks.

NoorsootöötAjA kutse ANdmiNe

Hetkel madalaima kvalifikatsiooni taotle-miseks on nõutav keskharidus, erialane töökogemus vähemalt kolm aastat ja eri-alane koolitus 120 tunni ulatuses. Noor-sootöötaja kõrgeima kvalifikatsiooni taot-lemiseks on vajalik magistrikraad või sel-lega võrdsustatud kõrgharidus, erialane töökogemus vähemalt viis aastat, eriala-ne täiendkoolitus 160 tunni ulatuses vii-mase viie aasta jooksul, avalikud esinemi-sed konverentsidel, seminaridel või kooli-tustel ning avaldatud artiklid noorsootöö või noortepoliitika valdkonnas.

3LKNOORSOOTÖÖTAJA

Lisaks kõrgkoolis omandatud teadmistele on noorsootöötaja ameti juures olulisel kohal enesetäiendus ja pidev teadmiste arendamine. Foto: Eesti Noorsootöö Keskus

Miks otsustasite noorsootöötaja kutset taotleda?

Põhjus on lihtne: kui midagi juba teha, siis minu arvamuse kohaselt tu-leb seda teha sajaprotsendiliselt, mitte poolikult. Kutsetunnistuse olemasolul

saan end kasutada kui elavat eeskuju, et kutse omandamine on võimalik. Kindlasti ka vajalik, sest see võimaldab oma ettevalmistust selleks tööks (nii teadmisi, oskusi kui vilumusi) enese-analüüsi käigus hinnata ja saada selle-le ka ekspertkomisjoni reflektsioon. Pelgalt tunnistus kui paber ei muuda midagi, kuid selle omistamise protsess on väärtuslik – enesele ja tööandjale ning laias plaanis ka valdkonna aren-gule. Tööandjatele annab see kindlus-tunnet, et noorsootöötaja suudab pak-kuda parimat noorsootööteenust.

Missuguseid muutusi toob noor-sootöötaja kutse andmine kaasa noorsootöös?

Kähku ei muutu ilmselt midagi. Samas parafraseerides Neil Amst-rongi: «See, mis on väike samm noorsootöötajale, on suur samm uuele noorte põlvkonnale.» Just pro-fessiooni arenguks on see hädatarvi-lik muutus – noorsootöötaja ameti praktiseerimine muutub läbipaistva-maks, suureneb valdkonnasisene konkurents.

Sihiks on see, et kui noorsootöö-tajad on noorsootöös edukad, saab nende maailmaparanduslik töö vasta-valt ka ühiskonnas esile tõstetud ja vääristatud. Ning asjade loomuliku käiguna valivad noorsootöö oma sü-dameasjaks järjest paremate eelduste-ga uued tulijad.

Anu Allekand, noorsootöötaja kutse taotleja ANu AllekANd

• Kaitseliidu ülema nõunik (alates 2002)

• Eesti Noorsootöö Keskuse direktori kt (1999)

• haridusministeeriumis noortevaldkonna nõunik (1997–2001)

4LK

TALLINNA NOORTEKESKUSED

hAide kuivAsKopli piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

Mais toimunud UNICEFi Sinise Nädala peateema oli küsimus «Kas noor-tel on linnas kohta?». Suvisel koolivaheajal

pakub Tallinna Noorsootöö Keskus noortele kohta Stroomi rannas, kus ujumise ja päevitamise vahel on võima-lik osa võtta lõbusatest ja arendavatest tegevustest.

Juba neljandat suve järjest kolivad Tallinna noortekeskused oma töötaja-te, tegevuste ja vahenditega Stroomi randa, et viia noortekesksuse tegevu-sed suveajaks noortele lähemale. Ran-na noortekeskus on projekt, mis sai al-guse tänava noorsootööst NOK ehk noorsootöö noorte oma kohtumispai-gas. Iga aastaga leiab üha rohkem noo-ri tee ranna noortekeskusesse ning hooajal ootab neid ees uus läbiv suve-teema.

tANtsutreNNid Noortele

Tallinna linnas tegutseb 11 noortekes-kust, mida külastab aastas ligi 66 000 noort ning 60–70 protsenti külastaja-test on noorukid vanuses 13–17 elu-aastat. Võiks arvata, et noortekeskuste töö on mõeldud peamiselt just noore-male vanusegrupile, kuid seda kindlas-ti mitte! Suvisest Stroomist leiavad te-gevust ka veidi vanemad noored kui 17-aastased. Ranna noortekeskuse põ-hisündmuseks saavad kindlasti tantsu-trennid ja tantsuvõistlused, mida viivad läbi noored tantsijad ja mis on avatud igas vanuses noorele. Näiteks on Kop-li noortekeskuse noor Roman Hme-levskoi, kes õpib ülikoolis koreograa-fiat, juba aastaid oma oskusi teistele noortele edasi õpetanud ja tantsuvõist-lusi korraldanud. Tihtipeale toimubki noortele kogemuste ja õpetuste jagami-ne just meetodil noorelt noorele.

liNNAlAAgri jA vANAvANemAte suvilA AsemelAvatus ja tolerantsus on ranna noor-tekeskuse märksõnadeks olnud algu-sest peale. Nii, nagu ka noortekeskus-tes, ei seata ranna noortekeskuse te-gevustes osalemiseks noortele mingi-suguseid eeltingimusi rahvuse, keele, majandusliku olukorra või millegi muu pärast. Kuna kõik pakutavad te-gevused on tasuta, on üritustel või-malus osaleda kõigil Stroomi randa külastavatel noortel. Eelmisel aastal külastasid randa paljud noored, kelle vanavanematel pole mõnes mõnusas maakohas suvilat ja seega oli rand ai-nuke koht, kus suvel värskes õhus oma koolivaheaga sõprade seltsis mööda saata. Iga päev toimuvad ran-na noortekeskuses kunstitöötoad ja

organiseeritud spordivõistlused. Igal nädalal on võimalik osaleda erineva-tes töötubades ja tantsutrennides või laenutada spordivarustust ja lauamän-ge kohepeal kasutamiseks. Rand on unikaalne ajaveetmisvõimalus, kus noortel on võimalus saada värskeid teadmisi erinevate teemade kohta, lei-da uusi sõpru ning saada noortele mõeldud infot.

ootAme Noori omA ägedAte ideedegA

Tallinnas on palju ilusaid randu, mis suvekuudel puhkajaid päevitama mee-litavad, kuid oma kogukonna mitme-kultuurilisusega rikastab ranna noor-tekeskus Stroomi piirkonda veelgi. Näiteks kui teisel ranna noortekesku-se aastal pöörati tegevustega rohkem

rõhku noorte turvalisusele ja tervisli-kele eluviisidele, siis mullu oli võima-lik kogeda multikultuursust, kuna kõik tegevused olid seotud kultuuri-devahelise õppimisega. Sellel aastal on ranna noortekeskus pühendunud noortele ja nende omaalgatuslikkuse-le, seega on randa oodatud on kõik noored, kes oma ideede ja ettevõtmis-te juures noorsootöötajate abi vaja-vad.

Lõpetuseks lisaksin, et artikli algu-ses püstitatud küsimusele «Kas noor-tel on linnas kohta?» võib üheks vas-tuseks sel suvel lugeda kindlasti Stroo-mi ranna ja sealse ranna noortekesku-se, mis terve juuli jooksul ootab noori oma tegevustest osa võtma ja ka oma ideede ja mõtetega panustama.

Vaata lisa www.rannanoortekes-kus.blogspot.com.

Ranna noortekeskus – oaas päikese all!

Ranna noortekeskus tuleb juba neljandat aastat järjest ja pakub terve juuli noortele huvitavat tegevust. Fotod: Kopli noortekeskuse erakogu

Lapsevanemad mures: «Mis saab suvevaheajal?»ege kirikKristiine piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

Juuniga lõppevad noortel kooli-kohustused ja algab kauaoodatud koolivaheaeg. Samas seisavad

lapsevanemad probleemi ees, mida te-ha olukorras, kus lapsed on koolist ko-dus ja vanemad tööl? Paljud ei saa oma puhkust koolivaheajaga ühilda-da. Kindlasti ei ole ühegi vanema soov, et tema laps päevad läbi toas istuks, aga samas ei julge last omapäi ka lin-natänavatele saata. Mis võimalusi oleks lapsevanematel oma lastele pak-kuda?

Kindlasti on üks väga hea võima-lus maale vanavanemate juurde mi-nek. Omastki käest mäletan, kuidas kõige põnevamad suveseiklused sai just maal vanaema juures ette võetud. Vanavanemate juures olles ei teki kü-simustki, kas laps saab olla värskes õhus ja turvalises keskkonnas. Kah-juks pole kõikidel lastel vanavane-maid, kelle juurde suveks minna, või on ka vanaemad-vanaisad tööl.

Kui noor on juba iseseisvam, võiks pigem minna puhkelaagrisse, male-vasse või osaleda mõnes rahvusvahe-lises noorsoovahetuses. Selles osas peab muidugi laps eelkõige ise oska-ma öelda, mida ta täpselt puhkelaag-rist ootab või kuidas suhtub suvel töö-tamisse. Kahtlemata on kergem, kui lapsel on sõpruskond, kellega koos sa-masse laagrivahetusse minnakse, või on samas laagris juba ees suurem õde või vend. Üksi last laagrisse saates peaks aga kindlasti arvestama võima-lusega, et võib tekkida koduigatsus ja ka uue seltskonnaga harjumine võtab aega. Samuti tuleb arvestada sellega, et iga laps on erinev ning korraga täiesti võõrasse seltskonda sattumine ei pruugi kõikidele lastele sobida.

Kui aga laps on alles põhikoolis ja tal pole veel välilaagri harjumust, on üheks heaks võimaluseks linnalaag-rid. Linnalaagrid ei eelda, et laps peaks väga iseseisev olema ning ei ole vajadust ka muretseda koduigatsuse pärast, sest õhtuks lähevad kõik laag-rilised oma koju. Linnalaagri üks päev on tavaliselt 8-tunnise tööpäeva pik-kune, nii et lapsevanemal pole prob-leemi laps enne tööle minekut linna-laagrisse kohale viia ja siis tööpäeva lõpus talle jälle järele minna.

Linnalaagri tegevused on väga eri-nevad, alates sportlikest orienteeru-mistest kuni erinevate käsitöökatse-tusteni välja. Ühine on aga kõigi pu-hul kindlasti see, et neid harivaid ja seikluslikke tegevusi tehakse turvali-ses keskkonnas laagrikasvatajate ju-hendamisel.

Tallinna Noorsootöö Keskus kor-raldab sel aastal linnalaagreid 7.–11. juunini ja 14.–18. juunini. Need laag-rid on küll juba läbi või käimas, ent Tallinna Noorsootöö Keskus korral-dab linnalaagreid ka augustis. Roh-kem informatsiooni linnalaagrite koh-ta: www.taninfo.ee/tanlinnalaag-rid2010 või telefonil 6411 702.

Tallinna noortekeskuste linnalaagri raames on käidud ka lennujaama uudistamas ja lennujaama tööga tutvumas. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus

Triin MeTshein Kopli noortekeskuse noor

Dimitris Vrakas on 31-aasta-ne kreeklane, kes tänu Eu-roopa noorte vabatahtlike teenistuse programmile töötab alates oktoobrist va-

batahtlikuna Kopli noortekeskuses. Särtsakas ja aktiivne Kopli noortekes-kuse noor Triin Metshein mõtles uuri-da, kuidas Dimitrisele Eestis meeldib.

mees jA temA seitse Ametit

Dimitris püüab teha elus asju, mis tal-le meeldivad. Ülikoolis oli Dimitrise valikuks majandus, kuigi see ala teda eriti ei köitnudki. Kõrgkoolis õppides sai Dimitrisele osaks võimalus Eras-muse tudengivahetusprogrammiga veeta kolm kuud Portugalis, kus ta na-katus reisipisikuga, mis edaspidi viis teda igal suvel Euroopasse ringi rända-ma. Ta on teeninud leiba mitmetel hu-vitavatel töökohtadel, nagu öövalvur Thessaloniki Valges tornis või admi-nistraator suvelaagris. «Kunagi ma töötasin postiljonina, mis ei ole just väga kõrgelt hinnatud amet. Minu arust on see siiski väga mõnus töö, eri-ti Kreekas, sest ilm on ilus ja sa käid üksinda tänavatel ning sageli võid ko-dus tagasi olla juba kell üks pärastlõu-nal,» ütleb Dimitris. Tema hobiks on filmikunst, vabal ajal loob ta dokumen-taale ja videoklippe.

muiNAsjutuliNe tAlv

Tänu Dimitrise filmihobile pakuti tal-le ühel suvel teha ligi saja osalejaga noortevahetusest dokumentaalfilm. See oli tema esimene kokkupuude

Kreeka kohaliku noorteorganisatsioo-niga Kids in Action ja õige pea sai te-mast ka selle liige. «See organisatsioon saadab vabatahtlikke erinevatesse Eu-roopa riikidesse ja võtab neid ka vastu. Nii kohtusin ma Eestist pärit inimeste-ga, kes mulle meeldisid. Nad kutsusid mind Eestisse ja soovitasid mul siin va-batahtlikuks olemist proovida,» räägib Dimitris. Kui küsisin, kuidas talle siin meeldib, tuli muidugi jutuks möödu-nud talv, mis Dimitrise jaoks oli lausa uskumatu: «Ma arvan, et ei unusta se-da talve mitte kunagi, ja mitte ainult külma pärast. See oli nagu muinasjutt. Minu jaoks kestsid jõulud aprillini, se-da on natuke liiga kaua.»

elu NAgu tummFilmis

Uurisin Dimitriselt, milles tema töö vabatahtlikuna seisneb: «Tahtsin teha filmiklubi, aga kahjuks see ei õnnestu-nud päris nii, nagu ma plaanisin. Ini-mesed, kes seal käisid, olid üpris noo-red ning ei suutnud hästi keskenduda, eriti filmi monteerimise osas. Nad tu-levad koolist ja tahavad puhata või mi-dagi lihtsamat teha. Kuid olen teinud erinevaid filmitöötubasid Tallinna noortekeskustes.» Talle meeldib Ees-tis ning ta sooviks siia kauemaks jää-da, kuid kuu aja pärast tema vabataht-liku teenistus lõpeb. «Kahjuks lähen varsti tagasi Kreekasse, tagasi reaalsu-

sesse, aga ma leidsin siit väga huvita-vaid inimesi, töökaaslasi. Samuti mõt-len noorukitest, kes külastavad Kopli noortekeskust, nagu oma teisest pe-rest. Olen õnnelik, et saan teha koos-tööd noorte inimestega, näha, kuidas nad käituvad, millised on nende hir-mud, unistused ja igapäevased vestlu-sed.» Dimitrise arvates mõjub noorte-ga suhtlemine eneselegi virgutavalt, kuid keelebarjääri tõttu ei saa ta oma ideid alati rakendada. «Kuna ma eesti keelt ei oska, ei saa ma teha kõiki asju, mida tahaksin siin teha. Pärast kahek-sat kuud saan ma aru mõnedest lause-test, sõnadest ja väljenditest. Kui sa lä-hed riiki, mille keelt sa ei mõista, siis sa vaatad nägusid ja püüad inimeste il-mest emotsioone välja lugeda. See on nagu tummfilm.»

eestlAsed oN viisAkAd jA AusAd

Dimitrise sõnul on tal siit kaasa võtta ainult häid mälestusi: «Mulle meeldib, et Euroopas on nii palju erinevaid kul-tuure. Eesti on väga eriline riik ning eestlased on väga viisakad ja ausad. Ma olen saanud hea kogemuse tänu ini-mestele, kes on minu vastu head ol-nud, aga ka tänu Eesti rohelisele kesk-konnale, mis on väga oluline inimeste elukvaliteedi jaoks.» Dimitrise jaoks on võõras riigis vabatahtlikuna tööta-mine suurepärane võimalus suhelda täiesti erineva mõttelaadi ja kultuuri-taustaga inimestega: «Programm «Eu-roopa noored» andis mulle võimaluse olla midagi enamat, kui lihtsalt turist. See on mitteformaalne haridus, mida ükski kool anda ei suuda. Minu arva-tes peaksid noored palju rohkem rei-sima.»

Dimitrise muinasjutuline Eesti

Roman Hmelevskoi on ise välja kas-vanud Kopli noortekeskusest. Nüüd käib ta noortekeskuses tantsutrenne ja -võistlusi korraldamas.

Dimitrise kutsusid Eestisse vabatahtlikuks eestlased, kellega ta oli vare-malt ühel noortevahetusel tutvunud. Triin ja Dimitris Kopli noortekesku-ses. Foto: Kopli noortekeskuse erakogu

5LKTALLINNA NOORTEKESKUSED

PeeTer TAiMLasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

Noorsootöö ei ole AjAkirjANike lemmikteemA

Kindlasti on paljudele noortele, noor-sooühendustele ja noortega tööd tege-vatele inimestele tuttav olukord, kus mõnda üritust või projekti tehes on kõige keerulisemaks ülesandeks kuju-nenud oma ürituse reklaamimine või vähemalt kajastamine meedias. Noor-teüritusi ei soovi kirjutav press eriti meelsasti kajastada. Pea võimatu on aga pääseda oma tegemistega raadios-se või televisiooni. Ikka on nii, et mee-diakanalid otsivad kõmulisi ja enam-jaolt ikka negatiivseid sündmusi, mil-lest oma lugejatele-kuulajatele-vaataja-tele rääkida.

Meediakajastuse seisukohalt ja uu-diskünnise ületamise koha pealt on kõik noorteüritused ja noorsootööala-sed projektid väga igavad ja positiivsed, nii ei tormagi ajakirjanikud neid kajas-tama.

Noorte teavitamine on tähtis asi, aga seda ellu viia on keeruline, sest «head asjad», mida tehakse noorsoo-töös, lihtsalt ei müü. Ja lisaks igavuse-le ja positiivsusele on noorteüritused ja -projektid reeglina ka kohaliku tähtsu-sega. Kuid vaatamata kohalikule iseloo-mule pole kahtlust, et üritused noor-sootöö valdkonnas pakuvad huvi nii noortele endile kui ka noorsootöötaja-tele konkreetse noorteürituse toimu-miskohast kaugemalgi. Ja seda mitte ai-nult uudise mõttes.

Kui on olemas meediakanal, mis valgustab noorte positiivseid tegemisi ja algatusi, siis on olemas ka võimalus, et seda vaatavad erinevate regioonide noored ja noorsootöötajad ning nad saavad uusi ideid ja häid kogemusi ning tõuget sarnaste heade asjade tegemi-seks ka oma kodukandis.

kui kuidAgi ei sAA, siis kuidAgi ikkA sAAb

2006. aasta lõpus otsustas rühm noori entusiaste Tartus, et noorte tegemiste kajastamiseks on vaja oma meediaka-nalit. Nii pandigi alus esimesele inter-netipõhisele noorteraadiole Eestis. Ka nimeks sai sellele Noorteraadio, mida võib kuulata internetiaadressil www.noorteraadio.ee. Noorteraadio stuudio asub Tartus Anne noortekeskuses. Raa-dios saavad noored teha ise saateid ja saadete tegijad võivad oma saadetes rääkida nendest teemadest, mis just neid huvitavad. Palju tehakse otsesaa-teid noorteüritustelt, mis tavaraadio-jaamades oleks täiesti mõeldamatu. Näiteks on Noorteraadio teinud viima-sel kolmel aastal otsesaateid noorte-

messilt «Teeviit». Huvi raadiosaadete tegemise vastu on noorte seas nii suur, et oli aegu, kus mõned neist käisid ise-gi Tallinnast Tartusse saateid tege-mas.

No kui rAAdio, siis jubA televisiooN kAh!

Mõne aja pärast paigaldati raadio stuu-dioruumidesse kaamerad, et samal ajal raadio kuulamisega internetis oleks võimalik ka vaadata saadete tegijaid. Sellest aga arenes idee luua lisaks raa-diole ka noorte oma televisioon. Tele-visioon oli juba suurem ja ambitsioo-nikam ettevõtmine. Samas Anne noor-tekeskuses ehitasid noored oma käte-ga telestuudio ja varustasid selle esma-se vajaliku tehnikaga. Ja nii alustaski

2009. aasta veebruaris Noorte-TV saa-dete edastamist internetis aadressil www.noortetv.ee. Nüüd juba üle aasta tegutsevas Noorte-TVs on nädala sees eetris muusikaklipid ja noorte toode-tud videotoodang. Pühapäeviti kella 18–20 näeb otsesaateid, mida toode-takse oma stuudios. Kuna Noorteraa-dio ja Noorte-TV stuudiod asuvad Tar-tus, on ka tegijad Tartust ning nii raa-dios kui ka teles kajastatavad teemad Tartu-kesksed.

vAAtAks pääliNNAs kA riNgi?

Siit tekkiski vajadus raadio ja TV tege-vuse laienemiseks väljapoole Tartut. Loogiline, et järgmiseks sihiks oli Tal-linn, kus elab kõige enam noori Eestis. Tallinna Noorsootöö Keskus pakkus

selleks lahkelt ruume Lasnamäe noor-tekeskuses. Raadiostuudio alustas juba saadete edastamist Noorteraadio vene-keelse programmi tarbeks. Esialgne idee ongi teha nii, et Noorteraadio Tar-tu stuudiost tuleksid eestikeelsed saa-ted ja Tallinna stuudiost Lasnamäel tu-leksid venekeelsed saated. Kuid see ei tähenda, et tööle hakkaks kaks erikeel-set stuudiot. Kui mõni eesti keelt kõ-nelev noor tahab teha saadet Tallinnas, saab ta seda teha oma kodulinnas ja edastatakse seda saadet Noorteraadio eestikeelses programmis. Sama lugu on venekeelse programmiga: Tartu stuu-diost saavad vene noored lülituda Noorteraadio venekeelsesse program-mi. Nii jääb ära vajadus sõita teise lin-na tegema oma saadet, nagu sellest oli juttu selle artikli alguses.

Ka Noorte-TV programmi on prae-gu kokku pannud Tartu noored ja see-ga kajastab vaid Tartu noorte tegemi-si. Noorte-TV tegijate plaan on muuta Noorte-TV üle-eestiliseks. Noorte-TV peaks kajastama noorte tegemisi ja tut-vustama huvitavaid noorteprojekte üle terve Eestimaa. Selleks aga on vaja, et Noorte-TV stuudiod oleksid olemas esialgu vähemalt Tallinnas ja Tartus. Lisaks stuudiotele on vaja veel välja arendada Noorte-TV korrespondenti-de võrgustik kohtadel. See annaks või-maluse kajastada noorte tegemisi ka pi-semates Eestimaa linnades ja valdades. Selleks toimub sügisel Lasnamäe ja Jär-ve noortekeskuse koostöös ning Harju maavalitsuse toel suur telekoolitus Harjumaa valdade nendele noortele, kes on huvitatud teletööst.

Telestuudio rajamiseks on olemas ruumid samuti Lasnamäe noortekes-kuses. Noorte-TV tegijad loodavad suuresti noorte entusiastide abile tele-stuudio väljaehitamisel. Juba praegu on Noorte-TV-l võimalused korraldada asja nii, et suurem osa saadetest olek-sid eetris subtiitritega. Seega oleks noorte oma televisioon huvitav vaada-ta nii eesti kui vene noortele.

PeeTer TAiMLasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

LiisA PeTTNõmme piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

Ei ole vist ühtegi inimest maail-mas, kes ei teaks, mida tähendab lühend DJ. Pea kõigile on seda lü-

hendit nähes selge, et tähekombinat-siooni taga peitub inimene, kes erine-vatel üritustel lahutab piduliste meelt muusikaga. Helikandjad, mille pealt ta muusika kuuldavaks teeb, on erinevad: makilint, kompaktkassett, vinüülplaat, CD-plaat või arvutifail.

Meie maal on nimetatud DJd ka diskoriks, kuna selle ameti pidajad il-mutasid ennast esimest korda kultuu-rimajades ajal, mil laineid lõi muusi-kastiil disko – selle järgi ka nimetus diskor. Alles hiljem said tantsumuusi-ka austajad teada, et mujal maailmas nimetatakse diskorite ametivendi DJ-deks. See lühend on tuletatud sõnast disc jockey, mis vabalt tõlkides võiks tähendada plaadiajajat või plaadi sa-duldajat.

Esimeseks diskoriks maailmas peetakse Kanada inseneri Reginald A. Fessendenit, kes 1906. aasta jõuluõh-tul saatis raadioeetri kaudu Atlandi ookeanil seilavatele United Fruit Com-pany laevadele Edissoni silindrilise fo-nograafi pealt mahamängitud Hande-li pala «Largo» ooperist «Xerxes». Seega võib öelda, et DJ ametit on pee-tud juba tublisti üle saja aasta.

Kui väga pikka aega oli DJ ameti-mees, kes esitas ainult muusikute loo-dud ja plaadistatud laule, siis viimas-tel aastakümnenditel on väga tavaline

ja nõutud, et iga endast lugupidav DJ produtseerib ka ise tantsumuusikat. DJnduse populaarsus tõuseb noorte seas pidevalt ja on muutunud üsna massiliseks tegevuseks, seega on mit-meid kohti, kus noored saavad end arendada.

Pidevat ja koolituskavaga DJ-kooli-tust pakub Tallinna linnas DJ klubi Mixstop, mis tegutseb Pääsküla noor-tekeskuses Tallinna Noorsootöö Kes-kuse ja Ravecast OÜ koostöös. Igal aas-tal omandab klubis DJ-oskusi mitu-kümmend Tallinna ja Harjumaa noort. Mixstop on Pääsküla noortekeskuses koos käinud juba neli aastat ning selle aja jooksul on noortele pakutud väga

kõrgel tasemel klubitegevust. Sel aastal on lisandunud ka produtseerimisvõi-malus, mis on suur edasiminek.

Pakkumaks klubis osalejatele ja teistele Harjumaa noortele võistlus-võimalust, korraldab Tallinna Noor-sootöö Keskus koostöös Ravecast OÜ-ga sel sügisel esimest korda DJde võistluse. Finaal toimub oktoobris, eelvoorudega alustatakse juba sep-tembris. Võistlus on mõeldud 16–26-aastastele elektroonilise muu-sika huvilistele, kes sooviks ennast professionaalse žürii silme all proovi-le panna. Täpsemat informatsiooni võistluse kohta leiab aadressilt mix-stop.ravecast.ee.

LiisA PeTTNõmme piirkondliku noorsootöö koordinaatorTallinna Noorsootöö Keskus

Laupäeval, 22. mail korraldas Tal-linna Noorsootöö Keskus koos-töös Tallinna spordi- ja noorsoo-

ametiga Jaani kirikus heategevuskont-serdi «Saa terveks, sõbrake!». Kontsert toimus UNICEFi Sinise Nädala raames eesmärgiga koguda raha Tallinna laste-haiglale kunstitarvete ostmiseks.

Kontserdi idee sai alguse samani-melisest kunstiprojektist, mille raames külastati kolme kuu jooksul Kopli ja Männiku noortekeskuse noortega Tal-linna lastehaiglat, et sealseid patsiente erinevate kunstitegevustega rõõmusta-da. Kokku oli kaasatud 108 noort. Pro-jektiga taheti pöörata tähelepanu laste ja noorte vaba aja sisustamise vajalik-kusele nii haiglas kui ka igapäevaelus.

Kuna kunstiprojekt läks korda ning noorte huvi oli suur, otsustatigi laste-haiglale veel kord abiks olla heatege-vuskontserdiga. Tore, et koorid-ringid, kellega ühendust võeti, olid igati valmis kontserdil kaasa lööma. Esinejaid sai kokku kaheksa ning kava oli äärmiselt mitmekülgne. Astusid üles kellaring Campanelli, väikeste tüdrukute koor Nõmmelill, ansambel Rjabinka, Nõm-me kultuurikeskuse neidude koor ning lastekoor Ellerhein. Kauneid ballaade esitas Anthony Jessop. Kontserdi ava-sid laste ja noorte moeteatri Max Mo-da väikesed modellid moekollektsioo-niga «Inglite päev». Ürituse patrooniks ja peaesinejaks oli Uku Suviste, kes li-saks laulmisele rõhutas ka heategevu-se suurt vajalikkust.

Kokku annetati lastehaigla mängu-

tubadesse kunstitarvete ostmiseks 1912 krooni, mis anti üle Tallinna Noorsoo-töö Keskuse ja lastehaigla koostöös val-minud laste joonistuste näitusel «Saa terveks, sõbrake!». Oma panuse tegi ka autovaruosasid müüv firma A.V.S.K OÜ, kinkides haiglale kasti joonistus-tarbeid.

Siinkohal tänab Tallinna Noorsoo-töö Keskus kõiki koostööpartnereid, kes meie projekti uskusid ning selle toi-mumisele kaasa aitasid. Lisaks ka kõi-ki annetajaid, kes aitasid Tallinna las-tehaigla väikeste patsientide päevad rõõmsamaks muuta.

Noorteraadio ja Noorte-TV tulevad Tallinna

Heategevuskontserdil koguti Tallinna lastehaiglale 1912 krooni!

Tulemas on suur DJde võistlus!

Pidevat ja koolituskavaga DJ-koolitust pakub Tallinna linnas DJ klubi Mixstop, mis tegutseb Pääsküla noortekeskuses Tallinna Noorsootöö Keskuse ja Ravecast OÜ koostöös. Foto: Pääsküla noortekeskuse erakogu

Tartust on Noorteraadiot tehtud juba kolm ja pool aastat. Foto: Eduard Rajari

Heategevuskontserdil kogutud raha eest ostetakse Tallinna lastehaiglale kunstitarbeid. Pildil kellaring Cam-panelli. Foto: Tallinna Noorsootöö Keskus

6 Noor ArvAb

kAiA sePMAnTallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse karjääriinfo spetsialist

kArjäär – mis see oN?

«Nüüd ma tean, millist eriala omanda-ma minna. Eriala ja kooli valikul aitas mind teie keskus.» Just nii on tagasisi-delehel kirjutanud 18-aastane Tallinna noormees, kes käis nõustamisel Tallin-na ja Harjumaa noorte teabe- ja nõus-tamiskeskuses.

Kindlasti on kõik inimesed mitu korda oma elus kuulnud karjääri mai-nitavat – on siis keegi karjääri alusta-nud või hoopis karjääri teinud ja edu saavutanud. Mis on siis tegelikult kar-jäär, millest nii palju räägitakse?

Omal ajal oli karjääri puhul tegu tõepoolest n-ö redelit pidi üles ronimi-sega ning järgmisele pulgale aitas sind vaid ametikõrgendus. Seejärel hakati karjääri mõtestama kui eluaegset vali-kute tegemise protsessi – sinu edu sõl-tub sellest, milliseid otsuseid teed eri-ala, koolide ja töökoha valikul.

Tänapäeval tähistab karjääri mõiste inimese elukestvat arengut, mis on seo-tud tema kõigi elurollidega, mis tähen-dab, et ka töötamine on elu üsna lahuta-matu osa. Seega saab inimene ise enda-le rahuldustpakkuva elu ja karjääri luua, enda omadusi analüüsides ja oma või-malusi tundma õppides, sh töömaailma ja erinevaid ameteid. Kõige olulisem kar-jääriedu näitaja on inimese enda sisetun-ne, et ta on teinud häid valikuid ning naudib oma tööd ja elu üldiselt.

milliseid võimAlusi teAbe- jA NõustAmiskeskus pAkub?

Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses ootavad noori nõustajad ja infospetsialistid, kes on valmis ühiselt edasiste õppimisvõima-luste ja karjäärivalikute üle arutlema ja on abiks ka õppimis- või tööotsimisos-kuste arendamisel. Teabe- ja nõusta-miskeskuse töötajad võtavad noori vas-tu kahes asukohas – kesklinnas (Suur-Ameerika 35) ja Lasnamäel (täiskasva-

nute gümnaasiumis Katleri 2a). Keskus pakub 7–26-aastastele noortele tasuta nõustamist ja toetab neid karjääri pla-neerimiseks vajaliku karjääriinfo otsi-misel. Lisaks on teenuste hulgas psüh-holoogiline nõustamine, mille jooksul arutatavad probleemid jäävad aga vaid kliendi ja nõustaja vahele.

«Koolid võiksid organiseerida kü-lastusi nõustamiskeskusesse, sest kar-jäärinõustamist oleks juba enne põhi-kooli lõppu väga vaja, kuid koolis nõus-tamist ja infot edasiõppimisvõimalus-

te kohta ei pakuta,» arvab keskust kü-lastanud 15-aastane neiu.

Noorte teabe- ja nõustamiskeskust võib külastada nii klassiga kui indivi-duaalselt, vestelda nõustajatega ning tutvuda keskuses väljapandud infoma-terjaliga. Samuti võib nõustajaid kut-suda enda kooli karjääriplaneerimisest ja karjääriinfost rääkima, eelneval kok-kuleppel ka teistel karjääriplaneerimi-sega seotud olulistel teemadel, nagu näiteks stress, õpioskused või välis-maale õppimaminek.

kArjääriNõustAmiNe – kellele jA milleks?

Karjäärinõustajaid vajavad kõik, kes ei ole oma võimalustes ja valikutes kind-lad. Hakkad peagi kooli lõpetama, aga ei tea, mida edasi teha? Või oled min-gil erialal õppimist juba alustanud, ei ole aga kindel, kas see on päris sinu jaoks? Nõustaja toetab noort iseenda tundmaõppimisel, tulevikuplaanide te-gemisel ja teadlike karjääriotsuste te-gemisel ning elluviimisel.

Noorte seas on üsna laialt levinud arvamus, et nõustaja ütleb, milliseid valikuid tuleks langetada. Tegelikult ei jaga nõustaja noorele konkreetseid soovitusi, vaid pigem aitab neil ühise arutelu tulemusena oma võimalustes selgusele jõuda.

Ehk soovid sa teada, millises koolis sind huvitavat eriala õpetatakse või kust leida infot välismaale õppima- või töö-lemineku kohta? Karjääriinfo spetsialist toetab sind karjäärivalikute tegemisel vajaliku informatsiooni leidmisel.

Keskusesse võib noor pöörduda ka juhul, kui edasised karjäärivalikud on ju-ba tehtud – kindluse mõttes võib nõus-tajaga oma võimalused veel kord läbi arutada. Keskusesse on oodatud ka lap-sevanemad, nii üksi kui koos lapsega.

ÜritusedTeabe- ja nõustamiskeskus korraldab ka tasuta üritusi, kus tutvustatakse noortele nende edasisi karjäärivõima-lusi. Et toimuvaga kursis olla, tasub jäl-gida teateid keskuse kodulehel.

MAArJA sAAvikSA Õpilasmalevjuhatuse assistent

Malevat käsitletakse erine-vates seltskondades mit-mest küljest – on neid, kes arvavad, et malev on noore jaoks parim koht

suviseks ajaveetmiseks. Teised näevad malevas puhtalt kohta, kus töötada ja raha teenida. Kolmandad arvavad, et ega malevas muud olegi, kui ainult üks pidu ja pillerkaar ning ega seda ettevõt-mist tõsiselt võtta saa. Jäägu igaühele oma arvamus, sest eks kõigel ole ju pi-sut tõepõhja all, kuid tegelikest põhjus-test, miks nii paljud noored valivad oma suve sisustamiseks õpilasmaleva, kus peab hommikul vara üles tõusma ja pead-jalad koos teistega eluruumi jaga-ma, selle asemel et kodus mugavas voo-dis lõunani magada, saavad aru vaid need, kes ise malevas käinud.

töömAlev õpetAb eNdA eest seismA jA teistegA ArvestAmA

Noore arengus täiskasvanuks saamisel on õpilasmaleval kindlasti märkimis-väärne roll täita. Malevas ei püüta mit-te kedagi ümber kasvatada, vaid antak-se võimalus iseenda arendamiseks. Kui igapäevaselt käib noor marsruudil ko-du-kool-hobid-sõbrad-pere, siis male-vas satub ta uude olukorda, kus tuleb endaga hakkama saada väljaspool tut-tavat-harjunud keskkonda. Korralda-jad on küll organiseerinud majutuse, toitlustuse, transpordi, töö ja rühma-

juhid, kuid lõppkokkuvõttes panevad pildi kokku ja loovad sisu just noored. Lisaks sellele, et tuleb õppida ühel ajal nii iseenda eest seisma kui ka teistega arvestama, on noortel võimalus male-vas midagi ise luua – olgu see siis ühi-ne rühmavaim või enda idee järgi kor-raldatud üritus – ning väljendada end kujul, mille peale kodus ei oskaks tul-la. Seejuures on enam kui kindel, et ühiselt koos elades, töötades ja suhel-des sünnivad uued tutvused, mis on

sotsiaalse võrgustiku tekkimisel oluli-ne.

Mitte vähem olulisem ei ole töö-kasvatus. Praegu, mil majanduses ei ole olukord kiita ning paljud täiskasvanud otsivad sobivat tööd nagu nõela heina-kuhjast, on malev kiiduväärt võimalus noortele esimese töökogemuse saami-seks. See ei garanteeri küll püsivat töö-kohta, kuid kuna enamasti on töökoha saamise eelduseks eelnev töökogemus, siis ei oleks ju noorel mingil muul vii-

sil kui ainult hea õnne või tutvuste kau-du võimalik tööle saada. Malevas käi-nuna saab aga ühegi rea oma CVsse li-sada ning kandideerida teadmistega, mida töötegemine endast kujutab ning kui palju on vaja pingutada, et leib tu-leks lauale tänu enda oskustele, mitte vanemate rahakotile. Samuti õpitakse tundma sõna «vastutus». Kahtlemata tuleb malevas ette olukordi, kus hom-mikuti ei ole viitsimist tööle minna ning palju lihtsam oleks suvepäikese käes päevitada, kuid aja jooksul tekib arusaamine, et tulevikus ei saa sedavii-si käituda ei ülikoolis ega tööl – oma tegude eest tuleb võtta vastutus.

mAlevAs uNuNevAd teler, Arvuti jA iNterNet

Elades heaoluühiskonnas, on meie jaoks pisut kummaline, kui ei näe õhtuti te-lerist oma lemmikseriaali, ei saa paar nädalat internetis suhtlusportaalides oma staatust uuendada või jääb hom-mikul duši all käimata. Malevas saadak-se aru, et ka nii on võimalik. Olgugi, et enamikus rühmades on kõik kaasaeg-sed võimalused olemas, kui vaja peaks minema, ning noored ise võtavad endi-selt oma sülearvutid, iPodid ja muud leiutised kaasa. Olgugi, et kohver võib kaaluda juba niigi 20 kilo, ei tundu ühel hetkel see kõik enam vajalik. Õpitakse väärtustama seda, mis on tegelikult olu-line ning tühistele asjadele pööratakse aina vähem tähelepanu. Kahtlemata on kogu see tehnika ja innovaatilisus täna-päeval väga vajalik, ilma oleks keeruli-ne tööd teha, koolis käia ja muude as-

jaajamistega tegeleda ning keegi ei taha ju, et malevlastest saaksid koopaelani-kud, kes kannatavad infopuuduse all, kuid kui enne malevat oli võib-olla mõ-nel noorel kombeks veeta kogu õhtu ar-vuti taga, siis pärast malevat nähakse ka muud enda ümber. Loomulikult ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa ning ei olegi va-jadust, et kõik ühtemoodi mõtlema hakkaksid, kuid noortel endil on seelä-bi võimalus näha maailma- ja miks mit-te ka mina-pilti tunduvalt avaramalt.

AiNulAAdNe ettevõtmiNe mAAilmAs

Kahju on loomulikult sellest, et palju-dele jääb malev kättesaamatuks ning kõigil ei ole võimalust malevast osa saada. Senikaua kuni malevatel puudub kindel rahastus, jääb nõudlus maleva-kohtade järele alati suuremaks, kui on võimalik pakkuda. Sellest hoolimata võib rõõmustada ja uhkust tunda – ole-me ju oma ettevõtmisega maailmas ai-nulaadsed. Lühikesi töölaagreid korral-datakse ka mujal, kuid malevaformaa-ti ei saa nendest ühtegi paigutada. Loo-detavasti ei ole meie noortel tulevikus eelised mitte ainult siin, vaid ka teisel pool Eesti riigipiiri, olgu see siis kõrg-kooli või tööle kandideerimisel ning osaliselt võib-olla just tänu malevas omandatud oskustele ja kogemustele. Kindel on aga see, et õpilasmaleval on potentsiaali tunduvalt enamaks ning tuleb edasi tegutseda selle nimel, et pakkuda võimalust rohkematele noor-tele tunda iseseisva elu alustamise maitset malevas.

6LK

TÖÖTeeme karjääri?!

Malev avardab mina-pilti

hArjumAA teAbe- jA NõustAmiskeskused

• Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskus asub Tallinnas Suur-Ameeri-ka 35 ja Katleri 2a. Info tel 641 8813 või 646 6727, e-post: tulevikuredel@gmail.com, koduleht www.tulevikuredel.ee.

• Lääne-Harju teabe- ja nõustamiskeskus asub Paldiski mnt 28f. Info tel 677 3950 või 5331 2139, e-post noorteinfo@keila.ee, koduleht www.keilanoortekeskus.ee.

• Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskus asub Anija mõisas. Info tel 608 4325, e-post info@koostyykoda.ee, koduleht www.koostyykoda.ee.

Malev annab noorele ainulaadse töökogemuse, mis annab juurde enese-kindlust edaspidisteks tööotsinguteks. Foto: SA Õpilasmalev erakogu

Värskendav vahepala noorteüritusel «Mina ja maailm» 2009. aasta novembris. Foto: Kaia Sepman

Noor ArvAb 7

MeeLikA JürisAArEesti Noorteühenduste Liit

Superstaari Ott Leplandi (23) silmaring ei piirdu vaid muu-sikaga – Eesti Gaidide Liidu tegemistes aktiivselt osale-nuna nägi Ott maailma, esi-

nes laval näitlejana ja leidis mitmeid to-redaid tuttavaid. Laulja usub, et noorte-ühenduste töö on oluline noortele mõ-testatud tegevuse pakkumiseks. Nüüd-seks on Ott välja andnud oma plaadi, saanud muusikalikogemuse ning annab väsimatult kontserte üle Eesti.

Olid seotud gaidide liikumisega, millised mälestused sul on?

Organisatsiooni liige ei ole ma ol-nud, kuid mõne aasta eest olin gaidide-ga vägagi tihedalt seotud. Abistasin eri-nevate projektide raames, astusin üles mitmetel üritustel nii muusiku, näitle-ja kui ka õhtujuhina. Tore mälestus on viie aasta tagusest reisist Norra, kuhu kogunesid gaidid üle maailma ja kus toimus kümnepäevane noortelaager. Muu hulgas osalesin toona näitlejana rahvusvahelises teatriprojektis, kust sain palju toredaid tuttavaid. Kuna Ees-ti organisatsioonis olid paljud liikmed minu klassikaaslased, oleme tänini suhtlema jäänud, mitmetest on saanud minu sõbrad. Mälestused on väga soo-jad.

Mida positiivset andis sulle gaidi-de liikumises osalemine?

Sain päris palju esinemiskogemusi, tugevamat lavanärvi, aga ka teadmisi ürituste läbiviimisest ja õhtujuhiks ole-misest.

Kas noorteühenduste töö on oluli-ne?

Kindlasti on. Noorteorganisatsioo-nide eesmärk on ju noori ühendada,

anda neile arendavaid tegevusi, pakku-da võimalusi koolist vaba aega sisukalt täita. Mõtestatud tegevused toovad üle riigi kokku ühiste huvidega inimesi. Sellistel kokkusaamistel leiavad paljud endale sõbrad kogu eluks.

Kas oled seotud mõne ühendusega või sotsiaalse algatusega?

Praegu olen täiskohaga muusik, kuid tulevikus plaanin kindlasti heate-gevusega tegeleda.

Kas ühiskonnas on mõni prob-leem, millega noored peaksid te-gelema?

Probleeme on palju, üks tõsisemaid võib-olla noorte kooli poolelijätmine. Noorteühendused aitavad aktiivsete inimeste abil innustada ja pakuvad te-gevusi, et noored ei lööks, kas või kau-banduskeskustes või tänaval, lihtsalt aega surnuks, vaid tegeleksid millegi si-sukaga. Iga inimene on siia maailma tulnud missiooniga, aeg on see, mis ku-jundab inimesest selle missiooni täitja. Mina tunnen vajadust teha enda asja – muusikat – hästi ja usun, et suudan sel-lega maailma paremaks muuta.

Mida soovid noortele lugejatele?Ärge lööge kunagi risti ette – püs-

titage eesmärk ja leidke viis selleni jõudmiseks! Kui midagi väga tahta, on kõik võimalik. Aga see algab peast ehk mõtlemisest, tahtmine on kõige alus ja kui sellele lisandub kõva töö, saavuta-te kõik.

Soovid end proovile panna ja uusi os-kusi arendada? Noorteühendustesse kuulumine on selleks väga hea võima-lus! Tutvu erinevate põnevate noorte-organisatsioonidega ja leia oma Eesti Noorteühenduste Liidu kodulehelt: www.enl.ee/et/Organisatsioonist/liik-med

AKTIIVNE NOOR 7LK

Ott Lepland «Eesti otsib superstaari» saate finaalkontserdil. Foto: Oliver Moosus

Ave-geidi JALLAiELSA Estonia juhatuse liige

ELSA ehk European Law Students’ Association on sõltumatu rah-vusvaheline juuratudengite orga-

nisatsioon, mille eestvedajateks ja siht-grupiks on tudengid ning eesmärk on õigusmaailma ukselävel seisjate silma-ringi avardamine ning sotsiaalse vas-tutuse arendamine läbi tegevuste, mis täiendavad akadeemilist haridust.

ELSA on maailma suurim oma-taoline – võrgustikku kuulub üle 30 000 õigustudengi ja noore juristi 41st Euroopa riigist. Eestis tegutseb ühendus nime all ELSA Estonia. Üheksa aasta jooksul oleme kasvanud suurimaks juuratudengeid koonda-vaks ühenduseks Eestis ning tegutse-me aktiivselt nii Tallinnas kui Tartus.

elsA tegevus

ELSA üks kolmest võtmevaldkonnast – seminarid ja konverentsid – annab võimaluse õppida tundma teemasid, mida õppekavad enamasti ei käsitle, ning suhelda kolleegidega teistest rii-kidest. Seminaride ja konverentside alla kuulub ka ELSA Estonia suurim üritus – rahvusvaheline humanitaa-rõiguse alane seminar (IHL), mis on toimunud juba viis aastat järjest ning mis toob Eestisse noori kogu Euroo-past. Seekordne IHL toimus märtsis ning kandis pealkirja «5th Tallinn Se-minar on International Humanitarian Law: Laws of War in Action». Loen-

gutele lisasid vürtsi praktilised harju-tused, näiteks mängiti laser combat lahinguväljal läbi sõjaolukord ning hiljem analüüsiti toimunut harjutus-kohtu vormis riigikohtu ruumides.

STEP (Student Trainee Exchange Programme) on praktikavahetusprog-ramm, mis annab võimaluse oman-dada kogemusi töötades välisriigis õi-gusega seotud valdkonnas. Tööand-jale aga pakub STEP praktikandi uuenduslikke eriteadmisi ja kõrget motiveeritust.

Kolmas võtmevaldkond on aka-deemilised tegevused (AA). Eestis kuulub selle alla igakuine Lawyers@Work, mille käigus külastatakse eri-nevaid institutsioone, et näidata ju-ristide igapäevatööd ja töökeskkon-da. Külastatud on näiteks advokaadi-büroosid, kohtuid, riigiprokuratuuri ning õiguskantslerit. Lisaks toimub kevaditi töövarjunädal – juuratuden-gid saavad päeva jooksul varjuna jäl-gida mõne tegevjuristi toimetamisi.

Sotsiaalse suhtluse arendamiseks on ELSA Estonial LawyersOffWork pidudesari ning kord kvartalis toimub Tudengimajas ELSA kokteiliõhtu, kus vabas õhkkonnas saab veiniklaasi kõr-val nautida tuntud õiguspraktikute seltskonda.

ELSA Estonia suudab oma liikme-tele mitmekesiseid kogemusi pakku-da tänu toetajatele, kelleks on Tartu Ülikool, advokaadibürood Sorainen, Luiga Mody Hääl Borenius ja Raidla Lejins & Norcous ning NATO, HMN, Tallinna ja Tartu linn. Aitäh!

Ott Lepland: noorteühendusse kuulumine kasvatas lavanärvi

FAkte ott leplANdist

• Sünniaeg: 17. mai 1987

• Pärit: Tallinnast

• Muusikukarjäär: Otil ilmus juba väikse poisina neli kassetti ja ta on osalenud saates «7 vaprat». Lisaks laulmisele on õppinud üle kümne aastat klaverit. 2009. aastal võitis Ott saate «Eesti otsib super-staari», 2010. aasta aprillis andis välja oma esimese albumi ja lõi kaasa noorte-muusikalis «High School Musical».

• Järgmine kontsert: 12. juulil Palmse mõisa kontserdinädalal kell 20

Albumid

• «Oti jõululaulud» (Seafarm Recs.) 1995

• «Oti suvelaulud» (Seafarm Recs.) 1996

• «Ott ja Valged Jänesed» (BG Muusik) 1996

• «Ott ja sõbrad» (BG Muusik) 1996

• «Ott Lepland» (Crunch Industry) 2010

singlid

• «Otsides ma pean su jälle leidma» (Crunch Industry) 2009

• «Süte peal sulanud jää» (Crunch Indust-ry) 2010

• «Läbi öise Tallinna» (Crunch Industry) 2010

vAstA kÜsimusele jA võidA ott leplANdi värske plAAt!

küsimus: Millal loodi noorteorganisat-siooni Eesti haru, mille tegevuses Ott Lepland aktiivselt osales?

Õiged vastused saata hiljemalt 1. juuliks e-posti aadressile meelika@enl.ee. Võitja-ga võetakse ühendust!

ELSA Estonia – Eesti suurim juuratudengite ühendus

ELSA Estonia koondab enda alla aktiivsed juuratudengid, kes soovivad täiendada oma akadeemilist haridust läbi mitmekülgsete tegevuste. Pil-dil ELSA Estonia juhatus. Foto: ELSA Estonia erakogu

Noori kutsutakse poliitikutega dialoogi pidamaMeeLikA JürisAArEesti Noorteühenduste Liit

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), ratastoolis poliitikahuvilised (POW) ja poliitikauuringute

keskus Praxis alustasid aprillis projek-tiga «Noored dialoogis poliitikutega», millega võetakse noored erilise tähe-lepanu alla.

Projekti raames toimuvad erine-vad noorteüritused – kaasahaaravad osaluskohvikud tipp-poliitikutega ja seminarid ning peagi avatakse ka vee-bileht, kus noored saavad poliitikute-le küsimusi esitada ning jälgida nen-de tegevusi ja väljaütlemisi.

Projekti eesmärgiks on pakkuda noortele asjalikku infot noortepära-sel moel. Ka poliitikute profiile koos-tavad noored ning kodulehele ooda-takse eelkõige noori.

Koduleht on eeskujuks võtnud Euroopas tuntud candidate watch (e.k kandidaatide jälgimine) põhimõt-te, mille abil on võimalus vaadata, mis seisukohad on poliitikul olnud, kui-das need on aja jooksul muutunud ja ka näiteks seda, kas poliitik on sõna pidanud.

Projekti idee ei ole ühe või teise poliitiku luukeresid välja tuua või ke-dagi laimata, vaid anda lihtsalt ja ker-

gesti kättesaadavalt kõigile huviliste-le objektiivset informatsiooni, mis ai-taks valimistel paremini otsuseid lan-getada, jälgida, kas poliitikud liiguvad valijatele lubatud suunas, esitada kü-simusi ja saada vastuseid.

Loodaval kodulehel saavad noo-red ise algatada diskussioone ja teha ettepanekuid, millega on aktiivsetel noortel võimalik muuta ka poliitiku-te hoiakuid ja motiveerida neid roh-kem tegelema noorte teemadega.

«Kodulehele tulevad näiteks olu-lisemad seaduseelnõude muudatuste noortesõbralikud lühikirjeldused, mil-le abil noored saavad paremini oma arvamust avaldada noorte jaoks olu-liste seaduste osas,» selgitas ENLi noortepoliitika spetsialist Martti Mar-tinson.

Sügisel plaanivad korraldajad ka visioonikonverentsi, mis võimaldab noortel ühise laua taga arutleda kas või ministriga. Projektile oodatakse suuremat kajastust, mis Martinsoni sõnul võiks reaalselt kasvatada ka po-liitikute motivatsiooni noorte teema-dele rohkem tähelepanu pöörama.

Projekti toetavad Sokos Hotel Vi-ru, Developers Team ja Vabaühen-duste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.

8 Noor ArvAb

heiLi TõnissAArTallinna spordi- ja noorsooametiprogrammijuht

Tallinnas leidis 17.–23. maini aset UNICEFi Sinine Nädal alapealkirjaga «Kas noortel on linnas kohta?». UNICE-Fi Sinist Nädalat korralda-

vad linnad, kellele on antud laste- ja noortesõbraliku linna tiitel ja sel aastal oli kord Tallinna käes. Pealinn kannab tiitlit 2005. aastast ning 2007. aastal, kui toimus Tallinna noorteaasta, kor-raldati Tallinnas UNICEFi Sinist Nä-dalat esimest korda.

Kuigi Tallinnas on noorte, laste ja perede jaoks oma vaba aja sisustami-seks palju võimalusi, võib osutuda sui-sa keeruliseks leida nii paljude valiku-te ja võimaluste seast just enda jaoks mõni sobiv, arendav ja samas ka vahel-dust pakkuv tegevus ja koht, kus tun-da end vajaliku ja kasulikuna. Sellest ka tänavune teema «Kas noortel on lin-nas kohta?». UNICEFi Sinise Nädala-ga püüdis linn noortele, lastele ja pere-dele tutvustada ja näidata neid võima-lusi, mida pakuvad vaba aja sisukaks veetmiseks mittetulundusühingud, lin-naametid ja erasektori partnerid.

sÜNdmusi töötubAdest teAtrieteNdusteNi

Nädala jooksul toimus üle 70 sünd-muse, mille vahel võis igaüks valida endale meelepärase. Programmis olid teatrietendused Estonias ja nukuteat-ris, Apollo raamatupoes, vanalinna hariduskolleegiumis, ekskursioonid loomaaeda, bastioni käikudesse, töö-toad, mida korraldasid MTÜ Polymer, MTÜ KAPP, MTÜ Pererahvas jpt. Korraldati varahommikusi ja hilisõh-tuseid loodusmatku Kadriorgu, Pääs-külla jm, et kuulata linnulaulu või vaa-delda nahkhiiri. Toimus raamatupik-nik klounide Piip ja Tuut juhtimisel ning mitmed mängud, nagu fotojaht ja kultuuripealinna linnamäng. Ena-mik sündmusi oli tavapärasest sood-sama hinnaga või koguni tasuta ning kuigi mõned neist olid välja töötatud

spetsiaalselt Sinise Nädala program-mi tarvis, toimub enamik sündmusi püsivalt ka muul ajal.

Peale mitmekesiste sündmuste sel-gitasid Tallinna noortekeskused nädala jooksul välja oma keskuse noortega piir-konna noortesõbralikke ja -vaenulikke paiku. Näiteks leidsid Pääsküla noored, et piirkonna noortekeskus on väga las-te- ja noortesõbralik, sest seal on noor-tel hea ja turvaline olla. Üks noor lisas, et erinevate tegevustega noortekeskusi võiks Tallinnas isegi rohkem olla.

Pääsküla lapsevaenulikest kohta-dest tõid noored välja aga vanad garaa-žid Pääsküla raudtee juures ja rongijaa-ma mahajäetud elektrimaja. Leiti, et nende asemel võiks olla kohad, kus noored saaksid oma üritusi läbi viia.

Järve piirkonnas leidsid noored, et Tondi park on laste- ja noortesõbra-lik, kuna sinna mahub korraga mängi-ma umbes 30 last. Samal ajal toodi ne-gatiivse näitena välja aga Järve mets, kuna seal pole valgustust ja seega võib seal liikumine olla ohtlik. Kesklinna noored tõid aga üksmeelselt välja mee-lispaikadena Viru keskuse ja Solarise. Nende arvates ei ole kesklinnas liht-salt midagi muud teha.

Mustamäe piirkonna noored leid-sid, et Lepistiku park on väga pime ja seega ebaturvaline. Noored arvasid, et kui pargis töötaks pargivaht ja park oleks hästi valgustatud, oleks seal kindlasti palju turvalisem olla. Nega-tiivse näitena toodi veel välja Mustika keskuse tagune tühermaa, kus asuvad vanad kasvuhooned. Noored lisasid, et vanade konstruktsioonide juures käivad mängimas lapsed ja see võib neile ohtlik olla. Noored leidsid, et tü-hermaa asemel võiks olla hoopis suur spordiväljak või korralik skatepark.

pAtArei vANglAst merebioloogiA keskuseks

UNICEFi Sinise Nädala lõpu poole kohtusid omavahel aga noored ja lin-naametnikud Briti Nõukogu korralda-tud Tulevikulinna mängus, et koos mõelda, kuidas muuta linna veelgi lap-se- ja noortesõbralikumaks ning kuidas luua noortele, lastele ja peredele juur-de kohti, millest praegu on puudus.

Et mõttetööle hoog sisse anda, oli kolmel meeskonnal esimeseks ülesan-deks paika panna globaalsed problee-mid ja mõelda, kuidas need problee-

mid on seotud Tallinnaga. Nii toodi murekohtadena välja majanduslangus ja sellega kaasnev tööpuudus ning ko-dutuse probleem, lääne ühiskonnale iseloomulik vananev rahvastik ning ka see, et suures ja kiire elutempoga lin-nas pole vanematel oma laste jaoks tihti aega.

Edasi mõtles iga meeskond välja kümme ideed, mida Tallinnas võiks nende probleemide leevendamiseks teha. Küll pakuti lahendustena välja Suur-Tallinna loomine, kus ümber-kaudsed vallad ühendatakse Tallinna-ga, ning ettevõtlusinkubaatori loomi-ne endisesse Patarei vanglasse. Veel leiti, et igas linnaosas oleks vaja teha turud korda ja esinduslikuks.

Tööpuuduse leevendamiseks pa-kuti välja lõbustuspargi ehitamine, mis annaks suveks töökohti eelkõige noor-tele. Murekohana toodi välja ka rah-vastiku vananemisega kaasnev prob-leem, kus noortel on raske leida töö-kohti, sest eakad hoiavad neid ameti-kohti kinni. Lahendusena nähti prog-rammi, kus eakatele tutvustatakse või-malusi olla aktiivne ka pärast pensio-nile jäämist ja seda eelkõige osaledes ühiskonnaelus vabatahtlikuna või an-des mentorina oma teadmisi edasi noortele.

Kõik kolm meeskonda pidid päe-va lõpuks välja valima ühe idee ning täiendama seda ja esitama teistele. Kokkusattumusena olid kõik kolm meeskonda valinud piirkonnaks vana Patarei vangla hoone, mille saaks ehi-tada ümber kas merebioloogia kesku-seks, kus saaks ära kasutada ka vee-alust ala laborite jms tarvis. Ühe mees-konna idee oli muuta vana Patarei vangla hoone Tallinna majaks, mis oleks justkui kogukonna- ja perekes-kus, kus oleksid kohvik, kino, ruumid ürituste korraldamiseks, koolitused peredele, mõned müügipinnad ning ruumid bändide ja noortekeskuse jaoks. Kolmas meeskond, ühtlasi ka võidumeeskond, leidis, et vanglahoo-ne võiks ehitada rahvusvaheliseks tea-duskeskuseks, kus oleksid rohealad, elamurajoon ning mereteemaline tea-duskeskus.

JohAnnA MAriA PAuLsonMTÜ Pererahvas vabatahtlik

Esmaspäeva hommikul kella kuue paiku autos läbi tugeva vihmasa-ju Kadrioru pargi poole linnu-

hommikule sõites, hurjutasin end mõt-tes, et olin olnud nõus kaasa minema. Ilm oli ebameeldiv ja uni ei tahtnud kuidagi kaduda. Kuid siiski, hoolimata ilmast, mis soosiks pigem soojas voo-dis pikutamist, olid esimesed muhedalt tusased kujud juba kella poole seitsme ajal Luigetiigi kaldal platsis ning valmis suunduma linnuretkele. Esimeste mi-nutite jooksul olid külm ilm, endiselt silma tikkuv uni ja pidevalt kraevahe-le sadav vihm ununenud. Kogu selts-kond oli haaratud retkejuhi paeluvast jutust ning kõik seisid tardunult, pea taeva poole, kui kõrgelt lehtede vahelt kostis metsvindi reibast siristamist. Pi-kapeale jäi isegi vihmasadu järele ning välja ilmus soe päike, mis saatis meid terve nädala.

Kustumatu teadmishimu ja soov viibida värskes õhus juhatas kõik lin-nuhuvilised ka Pääsküla raba laudtee-dele ning sellel õhtusel matkal kohta-sime lisaks paljudele rabalindudele ise-

gi metskitsi. Selgeks said erinevused kuldnoka ja musträsta vahel, kuidas teha kindlaks, mis häält teeb vesikana ning uskumatud lood sellest, kuidas isegi kajakad võivad mändide otsas elada.

Lisaks hommikusele Kadriorule müttasid kõik huvilised ka öises pargis, seekord küll mitte lindude pärast, vaid

hoopis eesmärgiga otsida taevas tiiru-tavaid nahkhiiri. Lootus kohata mõn-da tiivulist imetajat oma õhtusel len-nul ei jäänud asjatuks. Pettumuseks ei olnud mingit põhjust, sest nahkhiired lendlesid uljalt nii maa kui ka vee ko-hal ning lisasid põnevust, tuues kuul-dele imekõrgeid piiksuvaid helisid.

Peale loodusretkede olid tegusas-

se nädalasse põimitud ka taaskasu-tusõpikojad. Sai omandatud suurtes kogustes uusi kasulikke oskusi ja käe-päraseid nippe, mida on edaspidi hea teistegagi jagada. Igati keskkonna-säästlik ettevõtmine oli T-särkidest ehete valmistamine. Vanast väljaveni-nud ja tiheda pesemise tõttu luitunud särgist on rõõmu kauemaks, kui see on käepäraste vahendite abil ümber tehtud kauniks prossiks või kaelaeh-teks.

Lisaks taaskasutusele panime rõh-ku ka tervislikule eluviisile – joodud sai liitrite kaupa mahla ning et tühjad pakid raisku ei läheks, said need osa-vate näppude abil uue kuju ja otstarbe rahakottidena.

Et mõnusat ja sooja päikest toas meisterdades mitte raisku lasta, võtsi-me käsile ka päikeseprindi. Päikese abiga sai riidest kottidele kujundatud kõikvõimalikke suviseid mustreid. Li-saks hoogsale värvidega plätserdami-sele sai aetud suurel hulgal huvitavat juttu, soetatud uusi tutvusi, ja mis pea-mine, kõik said elamuse, mis loodeta-vasti ei unune nii pea!

www.pererahvas.ee

UNICEFi Sinisel Nädalal selgitati välja noorte-sõbralikke paiku ja mängiti Tulevikulinna mängu

UNICEFi Sinine NädalKas noortel on linnas kohta?8

LK

UNICEFi Sinise Nädala avasündmusel Solarise aatriumis said noored li-saks heale muusikale nautida erinevate töötubade tegevusi. Pildil YFU töötuba. Foto: Elena Vareiko

Linnuretk Pääsküla rabas. Foto: Johanna Maria Paulson

Elu Kultuuriarmastajate Pelgupaigas renATe grossMTÜ KAPP liige

KAPP ehk Kultuuriarmastajate Pelgupaik on mittetulundus-ühing, mille liikmeteks on 11 te-

gusat noort. Kaks kuud tagasi liitus meie ridadega ka heategevuse ja resto-raniäriga seotud Heiki Lutschan, kes oma nõu ja jõuga igati abiks on. Abi lä-heb tarvis palju, sest KAPP, mille ruu-mid asuvad aadressil Pärnu mnt 9, plaanib juba augustis avada uksed koh-vikuna. Suuresti endisest Noortekoh-viku tuumikust koosnev KAPPi mees-kond on pärast majanduskriisist kaota-jana väljunud Noortekohviku sulgemist otsustanud alkoholivaba kohviku ideest Tallinnas mitte loobuda. Kui esimesel poolaastal alles õpiti praeguses toitlus-tusmaailmas orienteeruma, siis nüüd, mil kohviku avamiseni on jäänud veel mõned nädalad, paistab kõik vaid raha taga seisvat.

Selleks, et KAPPis kuni avamiseni eluvaimu sees hoida, toimub igal näda-lal vähemalt üks sündmus, millest kõi-gil soovijatel on väikse annetuse eest võimalik osa saada. Näiteks igal laupäe-val saab end harida KAPI KINO doku-mentaalfilmidega.

17.–23. maini toimunud UNICEFi Sinisele Nädalale andis KAPP omapool-se panuse kultuurilise üritustesarjaga «Sinine KAPP». 17. mail külastasid meid Elo Viiding, kes viis läbi loovkir-jutamise töötuba, ja Indigolastest tun-tud Tom Valsberg, kes rääkis oma elust ja reisimisest. Kõige rohkem rahvast suudeti KAPPi meelitada aga neljapäe-val, kui Kikka Kõrtsi kokad õpetasid hu-vilistele, kuidas teha uudseid ja maits-vaid võikusid, räägiti ka taimetoitlusest. Pärast seda said lava enda käsutusse ne-li kitarristi, kes kahe tunni vältel tuntud ja ka vähem tuntud laulude ning lihtsalt jammimisega esinesid.

Reedel said sõna noored MTÜst Bonobo, kes rääkisid seksuaaltervisest ja tegid illustreeriva materjali põhjal kõigile kohalviibijatele selgeks, miks on tähtis kasutada kaitsevahendeid.

Laupäeval korraldati juba kolman-dat korda täikat «KAPP paneb riides-se». Kohal oli lausa 19 müüjat, kes oma vanu asju väga soodsa hinna eest ära andsid. Lisaks sellele sai nautida moeshow’d, selle suve moodi tutvusta-vaid videoid, kuumi KAPPi võikusid ja elavat muusikat kahe noore kitarristi esituses. Punkt pandi õhtule diskoga eelmise sajandi hittide saatel.

Pühapäeval toimus suur 12-tunni-ne filmimaraton, mille läbivaks tee-maks oli muusika.

Sinine Nädal on küll lõppenud, kuid see ei tähenda, et KAPP suvepuhkuse-le oleks läinud. Huvilistel tasub silm peal hoida KAPPi kodulehel www.kapp.ee, et end toimuvaga kursis hoida. Juba suvel otsib KAPPi meeskond täiendust, nii et kodulehte tasub külastada ka neil, kes meiega liitumisest huvitatud on.

Juba augustis uksed avava kohviku KAPP menüü vallutavad koos muu suus sulavaga kuumad KAPPi või-kud. Foto: KAPPi erakogu

Pererahvas ajas noored rappa!

LIPU SININE

Kaetud paberil neljavärvitrükk:C 91 M 43 Y 0 K 0Kaetud paberil täisvärv:PANTONE 285 C

Katmata paberil neljavärvitrükk:C 100 M 30 Y 0 K 0Katmata paberil täisvärv:PANTONE 285 U

Ekraanil:R 41 G 92 B 1943366CC

LIPU

SEA

DU

SEG

AVa

stav

uses

EES

TISo

ovit

uslik

lähi

m v

õim

alik

vas

te

linna ja kultuuripealinna liitlogost on versioonid eesti, inglise ja vene keeles ning lisaks eestikeelsed versioonid koos tekstiga “toetaja” linna logo juures.

liitlogo kasutatakse samal kujul nii valgel kui ka logo värvidest erineval taustal. erandjuhul, kui taustavärv on logoga sama sinine, kasutatakse liitlogo esile toomiseks peent valget kontuurjoont.

liitlogo kaitstud alaks on logo pind, mille piiridesse ei tohi midagi lisada ega sealt ära jätta. Vt ka liitlogo keelatud kasutus.

Väikeste mõõtude korral tuleb alati teha eraldi otsu-seid, mis arvestavad esituskoha eripära ja trüki- või pildiesituskvaliteeti ning nendele vastavat eristuvust ja nähtavust.

Värvilised liitlogod valgel taustal

liitlogo värvid on tallinna lipu sinine (ühtib eesti lipu sinisega) ja valge. sinise toon on pantone trükivärvi-kataloogi alusel kehtestatud eesti lipu seadusega, kuid arvesse tuleb võtta neljavärvi- ja täisvärvitrükil ning kaetud ja katmata paberile trükkimisel tekkivaid toonide erinevusi.

Värvilised liitlogod logo värvidest erineval taustal Värvilised liitlogod logoga sama värvi sinisel taustalerand: liitlogo ümbritseb peen valge kontuurjoon

liitlogo kasutamine VärVilisena

väljAANdjA tAlliNNA spordi- jA NoorsooAmetPeatoimetaja Heili Tõnissaar heili.tonissaar@tallinnlv.ee

Keeletoimetaja Katrin Ringo katrinr@postimees.ee