Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

2. mai 2013

9. mail algab Tallinna noortenädalErileht Noor Tegija, mida just

käes hoiate, on välja antud spetsiaalselt 9.–15. maini toi-muva Tallinna noortenädala ürituste ja tegemiste kajastami-

seks. Nädal, mille jooksul leiab aset pal-ju sündmusi, mis on mõeldud erinevas vanuses, erisuguste huvide ja soovide-ga noortele. Üritused toimuvad enam-jaolt küll kesklinnas, kuid tegevusi on ka linnaosades ja noortekeskustes. Head lehelugemist, noortenädala sünd-mustega tutvumist ja osalemist!

Noortenädal algab 9. mail Vabadu-

se väljakul Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutuse korraldatava heategevus-liku teatejooksuga kell 14. Nädal jät-kub väga mitmekülgsete sündmuste-ga. Just Filmi noortenädala eriprog-ramm Sõpruse kinos, noortebändide konkurss, JAFFi (Jaapani animatsioo-ni filmifestival) noortenädala eriprog-ramm Artise kinos, Friday Night Ska-te, mereteemalised õpitoad, tänavakul-tuuride päev «Urban Culture 2013» Pääsküla noortekeskuses ja Vabaduse foorum on vaid osa nädala raames toi-muvatest sündmustest. Lisaks on koh-

tumisõhtuid, seminare ja muid kultuu-risündmusi.

Noortenädal lõpeb koos Tallinna päevaga 15. mail samuti Vabaduse väl-jakul. Noortenädala ja Tallinna päeva lõpetab suur kontsert, kus esinevad pa-rimad noortebändid ja koolitantsugru-pid ning õhtu lõpetab menuka an-sambli Põhja-Tallinna kontsert. Kont-sert on kõigile huvilistele tasuta!

Tallinna noortenädalat korraldab Tallinna spordi- ja noorsooamet koos-töös partneritega mittetulundus-, ava-likust ja erasektorist.

Täpsema programmi leiavad kõik huvitatud noortenädala kodulehelt www.tallinn.ee/noortenadal või www.facebook.com/noortenadal

Mikk GransTröMJust Filmi juht

9.–14. maini näitab Just Film noorte-nädalal Sõpruse kinos lõpuks ometi alanud kevade puhul häid filme! Ja ra-hakoti võib suusapükste taskusse unus-tada, sest kinno pääseb tasuta.

Pikk ja pime talv möödas. 3D-ki-noprillid võib asendada päikeseprillide-ga, sest kevadised noortenädala filmid kiirgavad positiivsust. Kui päike pais-tab, on raske olla tõsine. Eks sellepärast need lõunamaa asukad nii rõõmsad tunduvadki. Näiteks austraallased. Neid oma silmaga kohanud inimesed iseloo-mustavad neid kui lõbusaid, lahkeid ja sõbralikke. Nad on muretud, viskavad nalja ja räägivad muhedalt. Punaselt mandrilt on pärit filminädala avafilm «Must õhupall», kus isegi muidu vasti-kud kiusavad koolilapsed räägivad to-reda aktsendiga ja kuskil sisimas tun-dub, et nad tegelikult ei olegi halvad. Thomase jaoks ei ole kool, nüüdseks ju-ba viies, muidugi ainuke mure. Tema vanem vend Charlie on autist ning ak-tiivsus- ja tähelepanuhäirega. Thomas ei soovi aga mitte midagi muud, kui

normaalset elu. Normaalsus on aga, na-gu filmgi ütleb, suhteline. Et kõikide Thomase ja ta pere katsumustega toi-me tulla, peabki olema D-vitamiinist pakatav lõbus austraallane.

Austraaliast on pärit teinegi film – «Punane koer», üks Just Filmi suuri-maid koguperehitte. Räpased mehed, vahutav õlu, kuum päike ja liivast pu-nane koer, kellel ei ole peremeest, aga kes on kõigi sõber. Punane Koer oli ole-

mas ka päriselus. Tema auks on püsti-tatud ausammas ning vändatud ka see südamlik film, mis ei tohiks külmaks jätta ka kassiinimesi.

Meile meeldib inimesi sildistada. Me peame kuhugi kuuluma. Kuidas aga kutsuda neid, kes kuhugi ei kuulu? Ei, nad ei ole erilised. Nad on hoopis vahe-pealsed. «Vahepealsed» on brittide täis-pikk komöödiafilm neljast vahepealsest sõbrast. Suurbritannia saare elanikele

on «Vahepealsed» tuttavad samanime-lisest ülipopulaarsest ja naljakast ko-möödiasarjast. Vahepealsed on täpselt sellised, nagu nende eas ollakse. Juhtu-mised on piinlikud, kõnepruuk häbitu. Aga just see ehedus ja liialdatud realist-likkus on see, mis paneb naerma isegi siis, kui hääleke peas või ingel õla peal seda ei luba. Kui ei tohiks, kui see ei ole ilus. Ehk siis, kui on kõige naljakam.

Just Filmil on hea meel lõpuks näi-data ka filmi, mis oma «õigel» ajal filmi-maailma põnevate ja keeruliste põhjus-te tõttu festivalile ei jõudnud. USA film «Keith» räägib 17-aastasest Nataliest, kes hakkab suhtlema salapärase ja veid-ra Keithiga. Mida täpsem on plaan, se-da rohkem on asju, mis võivad minna teisiti. Natalie eluplaan oli väga täpne.

Lisaks «Keithile» saab suurelt ek-raanilt nautida ka teist, tutvustust mit-te vajavat ameerika noortefilmi «Mäs-sav noorus» paljude noortefilmide staari Michael Ceraga peaosas.

Täpse filmikava ja lisainfot leiab Just Filmi kodulehelt: www.justfilm.ee

Kinos kohtume!

TeaTeJooks.ee

Tuhandetele Eesti noortele on saanud ilusaks tavaks koguneda igal aastal mai alguses ligi 20 linnas, et joosta üheskoos heategevuslikul teatejook-sul liikumisvõime kaotanud laste ra-viks. Nii ka tänavu 9. mail, kui teate-jooksuga avatakse ühtlasi Tallinna noortenädal.

Teatejooksu ühe eestvedaja Erik Pallase sõnul sai sündmus alguse soo-vist panna noori väärtustama oma või-malusi liikuda ning teadvustada, et on ka neid lapsi, kes liikuda ei saa. «Inime-ne kipub ju millegi väärtusest aru saa-ma ikka alles siis, kui on sellest ilma jäänud,» rääkis Pallase. «Liikumisvõi-me kaotus võib aga ühel või teisel moel juhtuda meist igaühega. Tahame, et noored mõistaksid, kui tähtis on liiku-mine, ning ühtlasi, kui tähtis on hooli-da ja aidata teisi inimesi.»

Eesti suurimaks laste- ja noorte-spordiürituseks kasvanud teatejooks sai alguse 2006. aastal, kui joosti kahes paigas – Tallinnas ja Kernus. Lapsi oli siis jooksmas 500. Sel kevadel ligineb

jooksjate arv aga juba 10 000-le ning teatejooks toimub 9. mail samaaegselt 21 Eesti linnas: Elvas, Haapsalus, Jõge-val, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Otepääl, Paides, Põl-vas, Pärnus, Rakveres, Raplas, Silla-mäel, Tallinnas, Tartus, Toilas, Valgas, Viljandis ja Võrus.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu neuroloogilises reha-bilitatsioonikeskuses. Üks toetatavatest on 6-aastane Erik. Ta on tähelepanelik ja ülihea mäluga poiss, kes sündis elu-tunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama. Taastusravi abil on Erik aga jõudnud lausa nii kaugele, et abivahendite toel ise väikseid samme astuda. Ees on veel aga pikk tee. Teine lastest, 12-aastane Artjomon väga õpihimuline ning rää-gib puhtalt kahte keelt, kuid sõidab ra-tastooliga. Temagi saab koos sadade teiste lastega Haapsalus taastusravi.

Lapsed jooksevad teatejooksul ta-suta, kuid täiskasvanud saavad laste ra-viks ning teatejooksul osalevate noor-te panuse tunnustamiseks teha anne-

tuse, helistades numbril 900 7777 (kõ-ne hind 7 eurot). Sel aastal on täiskas-vanutel esmakordselt võimalik aidata, osaledes teatejooksu toetusjooksul, millel on sümboolne osalemistasu – selleks tuleks oma kolleegidest kokku panna kaheksaliikmeline tiim.

«Loodame, et teatejooksul õpivad meie noored maast madalast hoolima inimestest enda ümber ja ühiskonnas ning hindama heategemise tähtsust. Ning loodetavasti oskavad noored sel-levõrra rohkem väärtustada ka oma võimalusi liikuda ja sporti teha,» lau-sus Pallase.

Kolm viisi, Kuidas teatejooKsule Kaasa aidata.

• Kui oled 5.–9. klassi õpilane, pane kokku kaheksast koolikaaslasest koosnev meeskond ja tule jooksma!

• Kui oled täiskasvanu, tule osale kol-leegide või sõpruskonnaga toetus-jooksul!

• Helista annetamiseks heategevus-numbril 900 7777 (kõne hind 7 eurot).

info ja registreerimine www.teatejooks.ee

intervjuu ja blogi

Kolm looduslikku alternatiivi energiajookideleKatrin PärtLoe lk 2

Karjäär

Päästekorraldaja – eluliselt tähtis elukutseMeelika Hirmo Loe lk 3

noorteKesKused – hüppelaud ellu!

Eesti noored ammutasid Kreekas uusi teadmisiJaak PajumaaLoe lk 4

noorteühendused

Noored riigiteadlased kogunesid riigikogu simulatsioonileEnelin PaasLoe lk 5

projeKtid ja laagrid

Tänavasportlane – kes sa oled?Margit SellikLoe lk 6

euroopa noortenädal

Euroopa Noored tulevad küllaVaata täpsemalt plakatilt!Loe lk 7

tallinna noortenädal

Vaata noortenädala programmija leia endale sobiv üritus!Loe lk 8

www.tallinn.ee/noortenadalwww.facebook.com/noortenadal

Just Film ootab noortenädalal kinno

Ligi 10 000 noort kogunevad teatejooksule head tegema

Kaader filmist «Keith».

Teatejooksust osavõtjad 2012. aasta võistlusel. Foto: Marko Mumm

Milline on sinu side Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) ja noorsootööga üldisemalt?

Hiljuti just endise koolivenna ja hip hopi-DJ Lauri Tähega naersime, et Lasnamäe avatud noortekeskust kut-suti slängis Bustaks. Päris geto kõlaga koht.

Igal juhul ma mäletan, et lisaks nii-sama jõlkumisele osalesin ma seal – võib öelda, et vägagi eksperimentaalse ja uuendusmeelse kunstiga tegeleva – teatristuudio IMPRO tegemistes selle koosseisulise näitlejana. Käisin seal üksvahe ka breiktantsu trennis.

Busta oli tolle aja Facebook – koht, kus inimestega sotsialiseeruda ja selle koha pealt elutervem, et kedagi ei saa-nud ära blokkida ja kõigiga tuli mõnes mõttes arvestada. Natuke Rate’i hõngu oli seal ka, sest – mis seal salata – suur osa aurust läks ikkagi ka ühtede poiste tagaajamisele ja teiste eest ära jooksmi-sele.

Hiljem, juba gümnaasiumi ajal, sai TANist rohkem koostööpartner. Asu-tasime ühe sinisilmse kambaga revo-lutsiooniliste eesmärkidega kunstirüh-mituse Noorte Looming ning TAN, ja tuleb tunnistada, et ka selline poekett nagu Comarket, olid peaaegu ainuke-sed, kes meid välja ei naernud ja aita-sid meil meie mõtteid teoks teha.

Tegelikult, tagantjärele mõtlema hakates, oli neid toetajaid ikka veel: näiteks Glaskek pani meie Polymeri ateljeele aknad ette, et me talvel seal ära ei sureks, ja eks neid ettevõtteid ja organisatsioone oli veel.

Tuleb tunnistada, et praegu, kus kõik vaevlevad majanduskriisis, kuju-tan ma ette, et sellist sinisilmsust ja maailmavallutamist on palju keeruli-sem välja mängida. Ühesõnaga: kui po-liitika noorte toetamist ei reguleeri, siis kehvades majandusoludes ei suuda se-da ka erasektor balansis hoida.

Kui tihedalt praegu TANiga seo-tud oled?

Kõnnin keskeltläbi kaks korda päe-vas TANi infokeskusest mööda.

Kas ja mida on sulle seos noorsoo-töö ja noorsootöötajatega igapäe-va- ja tööellu kaasa andnud?

Arvan, et olen palju julgem kaasa-ma oma tegemistesse noori ja kogene-matuid inimesi. Ma loodan, et see on midagi, mis mul enda vanusest sõltu-mata jääb nii ka edaspidi. Täiskasvanud inimesed on tihti kuidagi vaimselt kast-reeritud ja palju madalama mõttelen-nuga kui noored. Mulle meeldivad ini-mesed, kes suudavad uskuda võimatu-na näivatesse asjadesse ning noortel on

energiat need ka tegelikult ajapikku teoks teha. Kuid samal ajal vajavad nad tihti vanemate ja kogenumate mentor-lust.

Põhimõtteliselt töötab nii ka Müü-rileht (Müürileht on Eestis ilmuv pea-miselt uue ja noortekultuuriga tegelev ajaleht – toim), kus kolleegiumi näol on see kogemustepagas ja nõu kogu aeg võtta.

Kas ja kui palju on need sidemed ja seotus noorsootööga olnud abiks sinu elu kujunemisel?

Niipalju kindlasti on, et ma olen kogenud ja kujunenud igatepidi pigem ebatraditsioonilisi teid pidi. Koolihari-duse kõrval on mulle isikupära ja ise-päisustki andnud kindlasti esiteks kõik-võimalikud ringid ja stuudiod, kus ma juba lapsena osalesin (tõsi, oma püsi-matuse tõttu vahetasin neid pidevalt), varem mainitud IMPRO teatristuudiol on kindlasti olnud oma märgiline roll ja hiljem Polymeris, Kultuurikatlas ning hiljem juba ka Tartus Genialisti-de Klubis ja Tartu Kultuuritehases te-gutsemine.

Olen hakanud hiljuti mõistma, et see kompott on päris eksootiline ja era-

kordne. Ma loodan, et selle najal saab igasugustesse tuimadesse süsteemides-se ka pisut särtsu anda.

Mida tähendab üldse noorsootöö sinu jaoks? Miks seda vaja on?

Sõna «noorsootöö» on minu jaoks iseenesest natukene eemalepeletav, aga ma saan aru, et see on mõiste, mille abil kirjutatakse mingeid arengukava-sid ja mille abil kõneletakse vajadusest noortega tegeleda «ametlikes» ring-kondades.

Minu jaoks isiklikult tähendab noorsootöö noorte teadvustamist ja rolli ühiskonnas laiemalt, mitte kui pel-ka strateegiat, kuidas noori inimesi (kes oleksid selle idee järgi justkui kamp primaate) kõikvõimalikest elu pattudest eemal hoida.

Noorte seotust ühiskonna protses-sidesse on vaja selleks, et ei tekiks suu-ri konflikte põlvkondade ja nende idee-de vahel ning pidevas ringluses on ka väiksem oht, et mingid struktuurid liialt ära kivistuksid, mida pärast vägi-valdselt lahti raiuma hakatakse.

Noori on vaja igas vanuseastmes õpetada iseseisvalt mõtlema. Koolisüs-teem õpetab meid praegu paraku väga

üheplaaniliselt asjadest aru saama. Ma arvan, et hea noorsootöö on see, mis annab noorele kindlust, et ta oma mõt-ted on ka väga okeid.

Kuidas sulle tundub, kas noorsoo-töö paistab hästi silma?

Väljaspool noortekeskusi liikudes noorsootöö oluliselt silma ei paista ja ma arvan, et sellepärast selle olulisust ka tihti alahinnatakse. Noorsootöö on vilja kandnud, kui ühiskonnas hakka-vad silma paistma teotahtelised ja jul-ged noored.

TAN tähistab tänavu kümnendat sünnipäev. Millist rolli võiks noor-sootöö noorte arenemisel mängi-da järgmise kümnendi jooksul?

Inspireerivat, julgustavat ja võima-lusi pakkuvat – inimesed saavad inspi-reerida ja julgustada, keskus saab pak-kuda võimalusi.

Ilma mikserpuldita Youtube’i dis-korist päriselt plaate keerutama õppi-da on raske ja oma raadiosaate või zi-ne tegemisega on ka tühjade kätega keeruline eksperimenteerida. Tänapäe-val pole iseenesest keeruline ise õppi-da asju tegema, takistuseks saab palju-

dele hoopis tehniliste võimaluste puu-dumine ja see, et noorte tegemistele antakse väga vähe tagasisidet. Põhi-mõtteliselt paistab, et kedagi ei huvita, mida sa hästi teed, peaasi, et koolis hinded korras oleks. Ma arvan, et see on väga vale suhtumine.

Millised on hetkel suurimad ja olulisemad tööd, millega tegeled?

Tegelen Müürilehe peatoimetami-se ja selle väljaandmisega.

Sellest aastast tulime välja ka selle eesti- ja ingliskeelse veebiarendusega – ühelt poolt, et me oleksime oma senis-tele lugejatele kõikvõimalikes seadme-tes kättesaadavad, ning teiselt poolt, et lisaks eestikeelsele Müürilehele (www.muurileht.ee) oleks ingliskeelse Wade-ri (www.wadermedia.com) näol võima-lus kaasaegse kultuuri ja mõttevoolu-dega ka Baltikumi ja Skandinaavia üle-selt kursis olla.

Samuti lükkan paari sõbraga käima brändingu ja disainistuudiot Joni Pun, kus mängin loovjuhi rolli.

Tuulutamas käin end klubides plaa-dimängijate taga ning ootan õiget het-ke ja võimalust, et hakata järjepidevalt oma raadiosaadet tegema.

kaTrin PärTRimi tervisenõustaja

Mida te arvaksite, kui teaksite, et energiajook, mida joote, sisal-dab lisaks teistele tervist kah-

justavatele koostisosadele seitse teelu-sikatäit suhkrut, liigset kofeiinikogust, tundmatuid erguteid, toiduvärve ja tau-riini? Nüüd, kui käes on eksamite pe-

riood, tunnevad paljud vajadust lisa-energia järele, kuid kas energiajook on selleks just kõige õigem allikas?

Energiajoogid peaksid stimuleeri-ma vaimselt ja füüsiliselt kindla aja väl-tel ning neid kasutatakse peamiselt pingelise füüsilise aktiivsuse puhul ja janu kustutamiseks. Kahjuks aga või-vad energiajoogid tekitada vastupidist reaktsiooni ehk vee väljutamist kehast, tekitada tõsiseid terviseprobleeme, na-gu näiteks kõrge vererõhk, kõhuprob-leemid, paanikahäire, ärevus, häired südametöös ja hammaste kulumine.

Energiajookide joomisel on üheks peamiseks mureks väsimuse sümpto-mite kadumine. See aga põhjustab meie kehas olukorra, kus keha peab töötama üle oma võimete piiri, pannes ohtliku pinge südamele. Energiajooki-de või suures koguses kohvi joomine põhjustab pikas perspektiivis halba enesetunnet – väsimust, immuunsüs-teemi nõrgenemist ja lisakoormust

neerupealistele. Peavalud, iiveldus, är-rituvus on mõned sümptomid, mida võib tunda, kui üritate sellist tüüpi joo-kide joomisest vabaneda. Seetõttu on-gi need tugevalt sõltuvust tekitavad – ainus viis, kuidas end paremini tunda, on juua järgmine energiajook.

Mida peaksime tegema, kui oleme väsinud ega tunne end hästi? Peaksime analüüsima, MIKS me oleme väsinud. Lahendus peitub probleemis! Enamik inimesi on väsinud ja energiapuuduses, kuna nad ei maga piisavalt ja/või nad ei saa toiduga õigeid toitaineid, mis te-kitaks hea tunde ja hoiaks energiatase-me kogu päeva jooksul tasakaalus.

Kolm tegevust energiataseme tõstmiseKs.

1) Söö piisavas koguses valku. Paljud tüdrukud ei saa toiduga piisavas ko-guses valku ja see võib tihti olla vä-simuse esimeseks põhjuseks. Ei ole

lihtne tarbida kehale vajalikul hulgal valku, selleks peab teadlikult toitu-ma. Iga toidukord peaks sisaldama valku, mida leiad näiteks munast, kalast, kalkuni- ja kanafileest, kodu-juustust, kohupiimast (kui ei ole lak-toositalumatust). Proovi süüa ka rohkem kikerherneid, ube, läätsi (näiteks õhtuses salatis).

2) Maga rohkem. Planeeri oma päeva-plaan uneplaani järgi, et saaksid ma-gada nii palju kui võimalik. See on nagu treeningute planeerimine – peaksid jõudma koju piisavalt vara, et lõõgastuda ja uniseks muutuda. Heast ööunest ei ole paremat ergu-tit! Piisav puhkus on parim viis aeg-lustada vananemist ja parandada enesetunnet. Sea eesmärgiks seitse-kaheksa tundi und ja tekita harju-mus ühel ja samal ajal voodisse min-na (puhkepäevadel võid magada kauem, ent proovi minna magama ikka samal ajal, et keha püsiks har-

jumuse juures). See on seda väärt! See samm on eriti oluline neile, kes vaevlevad depressiooni ja ärevuse-ga. Uni ravib!

3) Joo vett! Keha veepuuduse ärahoid-miseks peaksime jooma vähemalt kaheksa klaasi vett päevas. Täitke suur veekann veega ja lisage sidru-ni-, laimi- või apelsiniviile – nii tundub vesi ahvatlevam ja joote se-da rohkem. Vesi ainult ei näe nii pa-rem välja, vaid on ka odavam ning loodust säästvam kui pudelivee ost-mine. Muretse endale lemmikklaas ja hoia veekann lähedal, nii et kui sellest möödud, siis tuleb meelde juua.

Oma tervise eest hoolitsemine on pa-rim viis väsimuse vältimiseks ning sul ei teki vajadust energiajookide järele!

Blogipostitus on pärit tervisenõustaja blogist aadressilt www.rimi.ee/tervis

2LK ARVAMUS2LK

Helen Tammemäe Foto: Märt Villemsaar

InTErvjuu ja BlogI

Kolm looduslikku alternatiivi energiajookidele

Noorsootöö peab olema inspireeriv ja julgustav valdkond Intervjuu ilmub sarjas «TAN 10» (Tallinna Noorsootöö Keskuse 10. tegutsemisaasta). Küsimused koostas signe sillasoo ja neile vastab Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe.

MeeLika HirMoHäirekeskuse avalike suhete juht

Maarja-Liisa Kesküla (25) ja Rauno Annama (20) alustavad suvel tööd päästekorraldajatena. Noored räägivad, miks

otsustati valitud eriala kasuks, mida nad arvavad tööst ja õpingutest ning miks on päästekorraldaja eriala nende arva-tes lahe.

Päästekorraldaja on hätta sattunule esmane kontaktisik ja abiosutaja. Just päästekorraldaja ülesandeks on vastata hädaabinumbrile 112 tulnud kõnedele, hinnata ohtu ja saata abi sündmuskoha-le. Kuigi päästekorraldajad ei sõida õn-netuspaika tuld kustutama või inimesi elustama, on nende töö otseselt seotud inimeste aitamise ja päästmisega.

Päästekorraldajaks õpitakse Sisekait-seakadeemia päästekolledži Väike-Maar-ja päästekoolis, kus on oma õpinguid lõ-petamas ka Maarja-Liisa ja Rauno.

Kannapööre ja päästeKorraldajaKs!

Nii Maarja-Liisa kui Rauno tegid pääs-tekorraldajaks õppima minnes oma elus kannapöörde. Maarja-Liisa sõnul oli eriala leidmine nagu saatus – Soo-mes mõnda aega elanuna igatses neiu eestlasi ja Eesti elulaadi. Kuulutust nä-hes oli otsus tehtud, huvi meditsiini ja päästeala vastu oli neiul juba varakult arstist emalt päranduseks kaasa tulnud.

Rauno kaotas Tartu Ülikoolis kom-munikatsiooni ja ajakirjandust õppides motivatsiooni: «Olin paberid koolist väl-ja võtnud, kui nägin Kose Teatajas eriala reklaamivat kuulutust. See oli konkreet-ne ja huvitav töökoht ning otsustasin kandideerida. Praegu tunnen, et olen saanud hindamatu kogemuse. Kogu õp-peaasta on möödunud koos ülimalt to-redate ja erineva taustaga inimestega,» ei kahetse noormees oma valikut.

Rauno on Paides jalgpallielu kajas-tades ja reportaaže tehes endiselt seo-tud ka ajakirjandusega ning leiab, et erialades on mõndagi sarnast. «Suhtle-misoskuse tähtsus on mõlema elukut-se puhul suur. Samuti mängivad suurt rolli info ja emotsioonid ning oskus kü-sida õigeid küsimusi,» arvab Rauno.

väiKe-maarjas on elu Kui Kuninga Kassil

Nii Maarja-Liisa kui Rauno on kooliga väga rahul ega ole kiidusõnadega kit-sid. «Väike-Maarjas on fantastilised tingimused – julgeks öelda, et Eesti pa-rimad. Kogu õppetöö on olnud hästi huvitav ja ei ole kordagi tundnud, et ei tahaks tundi minna,» kinnitavad nad.

Põnevust lisavad praktikumid, mil-

le raames on käidud näiteks tuld kus-tutamas ja suitsu sukeldumas ning sõi-detud nädala jooksul kaasa kiirabibri-gaadiga.

«Õppejõud on väga lahedad ja abi-valmid ning teevad oma tööd südame-ga. Meid võeti kohe omaks ja anti kaa-sa väga tugev teadmistebaas just me-

ditsiini- ja päästealal,» hindab Maarja-Liisa õpinguid. «Lisaks tuli mulle õppi-ma asudes täieliku üllatusena, et elu-koht ja toitlustus on tasuta. Elame na-gu kuninga kassid! Väike-Maarjas ei ole igav, sest kindel režiim annab piisavalt tegevusi ja puhkust. Kõik tingimused on loodud,» usub Maarja-Liisa.

õige töö valem: hommiKul on hea tunneÕige töö tunneb Rauno arvates ära hea tundega ärkamise järgi. Maarja-Liisa on sellega päri. «Mulle meeldib, kui saan olla kasulik ja tunda end vajaliku-na. Päästekorraldajana saan inimesi ai-data ning tõusta hommikul mõttega, et teen midagi olulist. Võib-olla see kõlab natuke läägelt, aga nii see on,» naerab Maarja-Liisa.

Enne Väike-Maarjasse õppima asu-mist ei teadnud kumbki noor erialast kuigi palju – Maarja-Liisale oli silma jäänud tõsielusari Ameerika hädaabi-numbri 911 tegemistest ja ka Rauno hindab oma toonaseid teadmisi Harju keskmisteks.

«Tore oleks, kui inimesed mõistak-sid, kui raske see töö tegelikult on. Vaid 60 sekundiga peab suutma hinnata oh-tu ja saatma abi, kuid kui helistaja on paanikas, emotsionaalne ega vasta päästekorraldaja küsimustele, on seda väga raske teha. Õpingute alguses tun-dus mulle, et on võimatu saada kogu vajalik info minutiga, aga nüüd suuda-me hädaabikutse töödelda vähem kui minutiga,» kommenteerib Rauno.

«Jah, minu arvates on päästekorral-dajate väljaõpe praegu nii hea, et ini-mesed võivad kindlad olla, et nad on heades kätes,» lisab Maarja-Liisa.

Päästekorraldaja elukutse on noor-te arvates võimalus areneda ja olla ka-sulik: «See on kindel töö riigisektoris ja kui on tahe teisi rasketes olukordades aidata, on see suurepärane amet. Sa-mas tuleb end pidevalt täiendada. Sel-le eriala omandamine ei ole nagu jalg-rattasõit, mille kord omandanuna võib igal hetkel julgelt sadulasse hüpata,» rõhutab Rauno.

«Häirekeskus ja Päästeamet on minu arvates täis missioonitundega inimesi. Kõik, kes vähegi tunnevad ja tahavad seda tööd teha, neile julgen soovitada – see on väga lahe töökoht. Samas ei tohiks siia niisama proovi-ma tulla ja otsus peab olema tehtud. Ei tohi olla nii, et kust tuul, sealt meel,» paneb Maarja-Liisa huviliste-le südamele.

GreTe koPsonoorteportaali koordinaator,Eesti Euroopa Liikumine

Koos külmade ilmadega sai aprillis läbi ka Eesti Euroopa Liikumise eelmisel sügisel algatatud projekt

«Vabatahtlik on väärtus». See kujutas endast 15–30-aastastele noortele suu-natud vabatahtlike kaasamise program-mi, mille eesmärgiks oli arendada välja regulaarne ja jätkusuutlik euroopa-meelsete vabatahtlike kaasamine ja ra-kendamine meie organisatsiooni tege-vusse.

Kuigi projekti ametlikuks lõppkuu-päevaks oli seatud 31. aprill 2013, jät-kub koostöö vabatahtlikega ka tulevi-kus – kõik soovijad on oodatud meie-ga liituma ka praegu!

Projekt «Vabatahtlik on väärtus» tutvustas meie organisatsioonile tubli-sid noori, kes olid nõus investeerima oma aega ja teadmisi, et aidata teisi

ning seda kõike TASUTA. Tihti taker-dub vabatahtliku töö pakkumise idee just küsimuse taha: «Kuid mida nad siis õigupoolest vastu saavad?»

Kuna kõnealune projekt oli kül-laltki pikk, korraldasime noorte mo-tiveerimiseks üritusi, näiteks bow­ling’u-mäng Kuulsaalis ning õhtusöök restoranis Clazz. Lisaks hakkasime aasta algusest jagama auhinda «Kuu parim vabatahtlik», mille sai endale organisatsiooni meelest kõige rohkem vaeva näinud noor. Lisaks tunnustu-sele kingiti vabatahtlikule ühe noor-tekaardiga koostööd tegeva restorani vautšer.

Aprilli lõpul said kõik meile abi osu-tavad noored endale ka visiitkaardid, millega end teiste organisatsioonide ja koostööpartnerite juures esindada.

Kõik huvitatud vabatahtlikud saa-vad meie käest iga nädal infot rahvus-vaheliste võimaluste kohta. Selle hul-gas on nii koolitused, seminarid kui ka

pikaajalisemad visiidid välismaale, mil-le kulud katab organisatsioon. Vaba-tahtliku töö üheks peamiseks eesmär-giks on see, et kuna noored investeeri-vad aega ja teadmisi, siis reisimine (sealhulgas transport ja toitlustus) on neile tasuta.

Vabatahtlikuna töötamine näitab eelkõige noore soovi ja valmidust en-nast ka tasustamata arendada – raha ei pea alati olema peamine motivaa-tor!

Meie tubli vabatahtlik Elina kirju-tas oma kogemusloos: «Olen osale-nud «Teeviida» messil (Noortepor-taali boksis). Kindlasti on see suure-pärane võimalus kõigile, kellele meel-dib suhelda, sest rääkima peab selli-sel üritusel kohe väga palju. Aga ei ta-su karta, see on väga põnev! Ja kõige-le lisaks saab ise messil ringi uudista-da, kohtuda uute inimestega ning ül-dist melu nautida. Veel on mul olnud võimalus osaleda imevahval motivat-

siooniüritusel – mängiti bowling’ut (mille pisiku ma endale kohe külge sain), hiljem aga sai õhtusöögi käigus teiste vabatahtlikega lähemat tutvust teha. Kuid mis kõige olulisem, sellise projekti käigus püsib motivatsioon kõrge ka ilma spetsiaalsete ürituste-ta, need on vaid boonuseks. Selle te-gusa aja sisse mahtus näiteks veel paar turunduskoolitust ja ka noorte-kaardi partnerite kaardistamine, põ-nev, kas pole? Tõsiasi on see, et teha saaks veelgi rohkem, kui vaid aega oleks...»

Elina kutsub üles kõiki noori vaba-tahtlikes projektides osalema, kuna leiab, et töö ja lõbu võivad omavahel ühendatud olla. Uued kogemused, uued olukorrad, uued inimesed - alati on kuhugi edasi areneda. Kas kodus või võõrsil? See on juba vabatahtliku otsus-tada.

Teiste vabatahtlike kogemuslood leiad aadressilt www.noorteportaal.ee/

est/artiklid/, vaheleht «Vabatahtlik-kus».

Kõige värskemad ja põnevamad pakkumised, sealhulgas ka kodumai-sed, leiad Eesti Euroopa Liikumise ko-dulehelt www.noorteportaal.ee, kuhu lisandub uusi uudiseid iga päev. Ära unusta hakata ka Eesti Noorteportaali sõbraks Facebookis!

Lisainfo soovi korral kirjuta meile kindlasti aadressil info@noorteportaal.ee

«Vabatahtlik on väärtus» projekti rahastasid regionaalministri valitse-misala ning kodanikuühiskonna sihtkapital.

ootame kõiki noori ka osa võtma euroopa Päevast, mis toimub 11. mail Vabaduse väljakul. Pidupäeva puhul on võimalik noortekaart eesti euroopa Liikumise boksist soetada soodushinnaga!

Päästekorraldaja – eluliselt tähtis elukutsemis juhtudel helistada hädaabinumbrile 112

• vajad kiiret arstiabi • on tulekahju või selle kahtlus • toimus plahvatus või on selle oht• on tugev õhu-, vee- või pinnasereostus• inimene on kuskile kinni jäänud• ohtlik metsloom on linnas• inimene on uppumas• toimus varing või on selle oht• on gaasiavarii või -leke• juhtus liiklus- või muu kannatanutega õnnetus

Helista hädaabinumbrile 112 üksnes tõsis-te hädaolukordade korral – kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtu-mas.

õpi pääste-KorraldajaKs!

• Päästekorraldajaks saab õppida kesk-hariduse baasil

• Õppesse vastu võtmise korral on õpe, elukoht ja toitlustus tasuta

• Õpe kestab ühe aasta ja kõigile eriala lõpetanutele garanteerib häirekeskus oma keskustes Tallinnas, Jõhvis, Pär-nus või Elvas töö

• Kandideerimine erialale algab juunis• Lisainfot päästekorraldajaks õppimise

kohta leiab siit: www.rescue.ee/haire-keskus/paastekorraldajate-kutseope

3LKkarjäär

Vabatahtlikust tööst ja võimalustest

Päästekorraldajad inimesi sündmuskohale päästma ei sõida, kuid Maarja-Liisa (keskel) ning tema kursusekaasla-sed proovisid praktikumis suitsu sukeldumist, et paremini mõista töö iseloomu. Foto: erakogu

Tulevased päästekorraldajad Maarja-Liisa ja Rauno. Foto: erakogu

4LK noorTEkEskusEd – hüppElaud Ellu

Jaak PaJuMaaTallinna Noorsootöö Keskuse grupi juht

Tallinna Noorsootöö Keskuse (TAN) Kreeka partnerorganisat-sioon Kids in Action korraldas

märtsis meeldejääva noortevahetuse «Ecology and Healthy Living». Tänu sel-lele oli võimalik kuuel Tallinna noorel saada osa kultuuridevahelisest loovus-projektist, mille eesmärk oli propageeri-da tervet keskkonda ja õpetada oskusi selles kohusetundlikult toime tulemiseks.

Märtsi alguses jätsid Jaak, Kaupo, Mihkel, Andreas, Aale ja Eva-Mai lu-mise Eesti talve, et nautida varast ke-vadet Kreekas. Hea vaheldus oli selle kahenädalase projekti raames pidada maha esimene piknik murul ja võtta natuke päikest. Ülejäänud aeg veedeti Seli mägede suusakuurordis, kus see-kordse noortevahetuse sisu oli leida loovtegevusi just isoleeritud keskkon-nas keset loodust. Projektis osalesid noored 12 riigist – Lätist, Poolast, Bul-gaariast, Slovakkiast, Ungarist, Rumee-niast, Inglismaalt, Maltalt, Portugalist, Itaaliast ja Kreekast.

Põhitegevuseks pidid osalejad eel-nevalt valima töötoa lume- ja jääskulp-tuuride valmistamise, fotograafia, tant-sulise liikumise, maastikukunsti, taas-kasutuse ja õhuakrobaatika vahel. Te-gevuse käigus õpiti mööda seinu kõn-dima, trotsiti kõrgusekartust ning pä-rast viiendat õppepäeva viis igaüks el-lu enda looduseteemalise idee kõrgus-tes, mis jäädvustati fotoga. Tantsulise liikumise grupp sai end väljendada lä-bi huvitava ja sügava tähendusega tant-sukava. Fotograafia töötoas tegid huvi-lised tuhandeid pilte, millest õpiti leid-ma vaid mõnd parimat.

Kõik need tegevused olid täis entu-siasmi ja sõbralikkust. Märkamatult õpiti palju, nii enese loovust kui loodu-se võimalusi kasutama ning kultuuri-devahelisi erinevusi väärtustama. Igas päevas oli tükike jooga-mõtteviisi ja harjutusi, tervislikke toite ja toredaid ülesandeid, mis kogu gruppi omavahel lähendas.

Mitteformaalsed õhtutegevused ku-junesid harivateks, sest siis sai arutada eri rahvuste iseärasuste ja kultuuride üle ning õppida tähtsamaid väljendeid eri keeltes. Kultuuridevahelisel päeval pakkus Eesti grupp kamašokolaadi ja kaerajaani ning vastu saadi terava pa­linka tunaki saatel. Seda juba reisibro-šüürist ei loe, seda peab kogema.

Osaleja ja grupijuhi Jaagu sõnul said kõik osalejad kogu seikluse järel maail-mateadlikumaks ning oodatakse uusi võimalusi, et kohtuda Kreeka ja teiste riikide noortega uutes projektides. Toimunud noortevahetust rahastas programm euroopa noored.

VeLLi kiViTallinna Noorsootöö Keskus

Tallinna Noorsootöö Kesku-se Doff filmiklubi ja MTÜ EstYes korraldavad tuden-gipäevade raames prog-rammi «Tudengidoku-

mentaal», kus pakutakse põnevaid filmielamusi ja haaravaid arutelusid kolmel õhtul järjest. «Tudengidoku-mentaal» toimub 7.–9. maini algu-sega kell 18 Tudengimaja suures saalis. Filmiprogrammi kuulub kolm teemat ja filmijärgsetesse arutelu-desse kaasatakse külalisi, kes on valdkonnaga lähemalt seotud ning aitavad teemat vaatajaskonnale lah-ti mõtestada.

7. mail linastub «Katastroofi ret-septid», kus juhitakse tähelepanu klii-masoojenemisele ning võetakse vaatlu-se alla ühe perekonna katse minna üle naftavabale tarbimisele, loobumata see-juures liigselt tänapäeva heaoluühis-konna mugavast elukorraldusest. Filmi tuleb kommenteerima Aleksei Lotman.

8. mail näidatakse filmi «Kibe šo-kolaad» lapstööjõu ekspluateerimisest kakaoistandustes ning arutletakse koos Riina Kuusik-Rajasaarega õigla-se kaubanduse teemadel.

9. mail on külaliseks Genka, kes räägib sellest, kust tema oma laulude sõnad on leidnud ning kuidas sünnib räpplaulu tekst. Arutelule eelnev film «SlingshotHip-Hop» viib vaatajad Pa-lestiinasse tutvuma sealsete esimeste

räpparitega ja nende vägivallatu võit-lusega riigis valitseva sõja ja üldise olukorra vastu.

«Tudengidokumentaal» on orga-niseeritud projekti «Global Education for Young Europeans» projekti raames ja kõik linastused on TASUTA!

Doff on noorte dokfilmiklubi, mis käib koos üle kahe nädala teisipäeviti Tudengimajas.

Rohkem infot www.taninfo.ee

MTÜ EstYES asutati eesmärgiga edendada noorte- ja kultuurivahetust, et paremini mõista meile võõrast kesk-konnast pärit inimesi ja propageerida õiglast ühiskonda. www.estyes.ee

Tähelepanu! «Tudengidokumentaal» tuleb!

linnalaagrid juunis

10.–14.06 ja 17.–21.06• Kristiine noorteKesKuses –

www.taninfo.ee/kristiine• Järve noorteKesKuses –

www.taninfo.ee/jarve• PääsKüla noorteKesKuses –

www.taninfo.ee/paaskyla• MänniKu noorteKesKuses –

www.taninfo.ee/manniku• KoPli noorteKesKuses –

www.taninfo.ee/kopli

registreerimine kõikidesse vahetustesse algab mais. Osavõtumaks Tallinna noortekeskuste kaar-diga on 41 eurot ja il-ma kaardita 47 eurot.Noortekeskuste kaar-di saab teha keskuses kohapeal – see mak-sab 3,50 eurot ja keh-tib kuni kaardiomani-ku 26.eluaastani.

Mobiilse noorsootöö abil jõutakse iga noorenianneGreTe JoHansonTallinna Noorsootöö Keskusemobiilse noorsootöö koordinaator

Noores Tegijas on mobiilse noorsootöö teemat ennegi puudutatud. Eelkõige seetõt-

tu, et TAN on olnud ESFi hanke «Noorsootöö kvaliteedi arendami-ne» mobiilse noorsootöö teostaja rollis. Detsembris andsime ülevaate tegevustest, millega Tallinna Noor-sootöö Keskuse (TAN) koolitatud mono-töötajad alustasid. Nüüd on põhjust aga korra veel üle rääkida, mis see mobiilne noorsootöö ikkagi on ja millised on järgmised sammud, mida Tallinnas astutakse.

Mobiilne noorsootöö sai alguse 1960ndate lõpul Saksamaal. See sot-siaalpedagoogiline mudel oli otsene vastureaktsioon noortekampadele ja kogunemistele – noortele, kes ei tul-nud noortekeskustesse ega soovinud ka muud kontakti ametnikega.

Mobiilse noorsootöö eesmärk on parandada noorte eluolu ja soo-dustada arengut, leides noortes pei-tuvaid ressursse ja neid jõustades. Lihtsas sõnastuses tähendab see, et järjepideval mudeli rakendamisel leitakse noored üles enne, kui prob-leemid ja mured kasvavad nii suu-reks, et on vaja sotsiaal- või õigus-organite sekkumist.

Kui praegu tegeleme me ena-masti siiski tagajärgedega, siis selle mudeliga jõuaksime ennetamiseni.

Mobiilse noorsootöö mudel hõl-mab endas nelja meetodit – tänava-töö, individuaalne töö, töö gruppi-dega ja kogukonnatöö. Aluseks võe-takse sotsiaalruumi analüüs – kirja-lik piirkonna iseloomustus (asutu-sed, spetsialistid, riskikohad, elani-kud, sooline, rahvuseline, vanuseli-ne jaotus) jmt. Nimetatud meetodid on omavahel tihedas seoses, st et üks meetod ei saa olla teistest eral-di. Sageli kajastatakse mobiilset noorsootööd kui vaid tänavatööd ja noortele info jagamist, kuid nii see kindlasti ei ole. Mono on järjepidev ja jätkutegevuslik, ilma selleta ei saa eeldada ka tulemuslikkust.

Tallinna Noorsootöö Keskus lõi mobiilse noorsootöö teenuse 2013. aasta alguses. Piirkonnad, kus mo-biilset noorsootööd ellu rakendatak-se, on Tallinna kesklinn, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnaosa. Tegemist on suurte linnaosadega, mis kõik on väga omanäolised ning erinevate probleemide ja rõõmudega.

Praegu on käimas kaardistustöö, et üles märkida noorte kogunemis-kohad, ning kontakti loomine noor-tega. Lisaks on olulisel kohal võrgus-tikutöö loomine, mistõttu on mo-biilse noorsootöö meeskond kohtu-mas nii kohalike omavalitsuse noor-tega töötavate spetsialistidega, noorsoopolitseiga, koolide tugispet-sialistidega, linnaosades pakutavate tugiteenustega kui ka huvitegevuse pakkujatega.

Suvel panustatakse Ranna noor-tekeskuse elluviimisele ning noorte endi kogunemiskohtades tegevuste pakkumisele.

Praeguseks on KÜSK Šveitsi Va-baühenduste Fondi toetatud projek-ti raames läbinud kuus Tallinna Noorsootöö Keskuse töötajat mo-biilse noorsootöö koolituse. Kaks töötajat hakkavad oma igapäevatöö-na rakendama mobiilset noorsoo-tööd.

Tuleb tunnistada, et kuna prae-gu kasutusele võetud mudel ei ole seni tervikuna ja järjepidevalt raken-dust leidnud, kulub esialgu kindlas-ti aega Tallinna jaoks sobivaima mu-deli kujundamisel. Nii et tulemus-test saame ehk rääkida juba järgmis-tes Noore Tegija numbrites.

Eesti noored ammutasid Kreekas uusi teadmisi

Tallinna noored noortevahetusel Kreekas. Foto: Mihkel Männisalu

5LKnoorTEühEndusEd

kaidi nurMikEesti Noorteühenduste Liit

ENL ühendab 58 noorteühen-dust, pakkudes neile eestkostet nii riigi kui ka kohalikul tasan-dil. Samal ajal tegutseb Eestis erinevatel andmetel sadu

noorteorganisatsioone. Kuna Eestis po-le MTÜ loomisel kohustust märkida, kas tegemist on noorteorganisatsiooni-ga, siis ei ole meil ka parema tahtmise juures võimalik nende kõigiga kontak-ti saada.

enl ootab KõiKi noorteühendusi

Hea noor, kui sa oled tegev mõnes noor-teorganisatsioonis Eestis, on sul esime-ne samm Eesti noorte elu parandami-seks juba tehtud. Teame, et ühistegemis-tes peitub jõud, seega ootame kõiki te-gusaid noorteühendusi meie võrgusti-kuga liituma. Oleme kümne aastaga töötanud endid arvestatavaks partne-riks avalikule sektorile, mistõttu on noorteorganisatsioonide mured minis-teeriumides palju tihemini teemaks, kui kunagi oleks osanud unistadagi. Kind-lasti on Eestis noortel muresid, millega me siiamaani tegelenud pole, sest meie liikmeskonnas pole vastava ala noori. Iga uus ühendus avardaks meie silma-ringi ja avaks liituvale noorteühenduse-le uute ja põnevate tutvuste ja koostöö-de maailma. Katusorganisatsioonina pa-kub ENL liikmetele laia võrgustikku, mitmekesiseid koostöövõimalusi ja kon-takte teiste organisatsioonidega.

liiKmesKond on väga omanäoline

Meie liikmete seas on nii üleriigilisi noorteühendusi kui ka mitmed rahvus-vahelisi ühendusi. Liitu kuulub hulk tu-dengiorganisatsioone ja erialaühendu-si ning vähemuste huve esindavaid noorteühendusi. ENLis tegutsevad ka ühendused, mis tegelevad noorte koo-

litamise ja maailmapildi avardamisega ning religioossete vaadete tutvustami-sega. Noorteühenduste liidus on liik-meteks ka erakondade noortekogud ning omavalitsuste juures töötavad osaluskogud. Täpse ülevaate ENLi liik-metest saab meie kodulehel. Lühidalt – ENLi liikmeskond on väga omanäo-line ja mitmetahuline, pakkudes palju uusi ja põnevad kontakte ning võima-lusi koostegemisteks, millest varem mõeldagi ei osanud.

tule ja osale

Lisaks eestkoste pakkumisele on liidu eesmärk kujundada noori toetavat ühiskondlikku arvamust ja seadusand-

likku keskkonda, esindada liikmete noortepoliitilisi huve Eestis ja rahvus-vahelisel tasandil ning soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnas. ENLi kaudu on võimalik osaleda ka mitmetes välisprojektides, konverent-sidel ja seminaridel Euroopas ja mujal maailmas.

Ootame liituma aktiivseid noorte-ühendusi üle Eesti, kes vastavad järg-mistele tingimustele:• ühendus on noorte või noorsootöö-

ga tegelev kasumit mittetaotlev jurii-diline isik (MTÜ), mis on tegutsenud vähemalt kuus kuud,

• ühendusel peab olema vähemalt kümme liiget, kellest vähemalt 2/3 on noored vanuses kuni 30 eluaastat.

tugi ja teenused liiKmetele

Noorteühenduste liit korraldab liik-mete huve ja vajadusi silmas pidades mitmepäevaseid koolitus- ja arutelu-päevi (kolm korda aastas toimuvad hooajakoolid). Sel aastal on liidu liik-metel võimalik osaleda noorteühen-duste enesehindamis- ja mentorprog-rammis, mille raames toetatakse orga-nisatsioonide individuaalset arengut. Igapäevaselt pakub ENL oma liikme-tele nõustamist erinevates ühenduse tööd puudutavates küsimustes (jurii-dika, finantsid ja raamatupidamine, ra-hastus- ja toetusvõimalused, projekti-kirjutamine, meediasuhtlus jmt). Liik-meaasta raames sõlmisime sel aastal

koostöökokkuleppeid erinevate ette-võtetega, mille soodustused laienevad ka liikmesorganisatsioonidele. ENLil on hulk infokanaleid, mille kaudu saa-vad ühendused oma infot edastada tu-handete noorteni. Täpse ülevaate EN-Li pakutavatest võimalustest saab meie kodulehel.

Kandideerimiseks tuleb täita aval-dus ja saata lisadokumendid, täpsem info ENLi kodulehel www.enl.ee/et/Organisatsioonist.

mis on toimumas?

18.–19. mail kevadseminar Tallinnas

25.–28. juulini suvekool Pärnumaal

16.–17. novembril sügisseminar Tartus

mida on meie praegused liiKmed öelnud ja mõelnud?«ENL ja AIESEC on head sõbrad juba aastaid. ENL on meie jaoks olnud eel-kõige teabekanal, mille kaudu oleme saanud ja levitanud infot, samuti osale-nud väga headel koolitustel. ENL on võrgustik, mis ühendab hoolivaid ja mõtlevaid Eesti noori.»

AIESEC

«Ühise katuse alt välja öelduna kostab meie hääl ühiskonnas selgemini ja kaugemale ning seeläbi väärtustatakse noorteorganisatsioone ka rohkem. ENLi kuulumine on laiendanud meie koostööpartnerite ringi just teiste noor-teorganisatsioonide näol. ENLi kuulu-mine on aidanud paremini näha ja mõista Eestis tegutsevate noorteühen-duste paljusust ja erisusi.»

Eesti Skautide Ühing

Lisainfo:kaidi nurmikkaidi@enl.ee661 6487www.enl.ee

eneLin PaasEesti Noorteühenduste Liit

18.–19. aprillil toimus Eesti Noorte-ühenduste Liidu projekti «Noorte va-rivalimised 2013» eelüritusena riigiko-gu simulatsioon. TLÜ riigiteaduste ins-tituudi üliõpilasnõukogu Civitase kor-raldatud simulatsioon tõi kokku Tallin-na ja Tartu riigiteaduste tudengid, et arutada õppetoetuste, ajateenistuse, valimisea langetamise ja koolikohustu-se teemadel. Riigikogu e-saalis toimu-nud simulatsiooni käigus kiideti heaks õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatused, sest riigiteaduste tuden-gite sõnul ei taga praegune õppetoetus-te süsteem üliõpilastele vajalikke või-malusi äraelamiseks.

18. aprillil toimunud fraktsioonide koosolekutele tulid tudengitele näpu-näiteid jagama riigikogulased, nende hulgas Liisa-Ly Pakosta, Mailis Reps, Arto Aas, Andres Herkel, Helmen Kütt ja Andre Sepp. Poliitikud rääkisid tu-dengitele lähemalt riigikogu tööst ning andsid sisulist nõu eelnõude läbisuru-miseks. Fraktsioonidesse jagatud tu-dengid arutasid enda ja teiste frakt-sioonide eelnõude tugevuste ja nõrkus-te üle. Lisaks jagasid poliitikud vihjeid, kuidas riigikogu istungil peaks erine-vates olukordades käituma. «Tore oli kuulata, kuidas riigikogus otsustamine tegelikult käib. «See, mida meedia ka-jastab, on ainult jäämäe tipp,» märkis simulatsioonist osa võtnud Tallinna tu-deng Karl.

Riigiteaduste tudengid lihtsakäeli-selt eelnõusid vastu ei võtnud. Päev rii-gikogus oli täis argumente, vaidlusi ja

emotsioone. Tudengid arutlesid julgelt ka nende teemade üle, mida n-ö päris poliitikud käsitleda pigem ei soovi. Poolt- ja vastukõnesid vürtsitati oskus-likult repliikide ja kommentaaridega, mis panid nii naerma kui ka punasta-ma. «Eriti põnevaks läks siis, kui haka-ti palju küsimusi esitama. Tekkis võist-lusmoment. Väga hea, et meil kiidu-väärt moderaator oli, kes osalejaid oh-jes hoidis. Vastasel juhul oleksid riigi-teadlased sinna vaidlema jäänudki!» kommenteeris korraldaja Grete.

Korraldajate arvates oli lausa usku-matu, kui täpselt ja oskuslikult tuden-gid n-ö päris poliitkuid suudavad mat-kida. Väga julgelt toodi välja erinevaid positiivseid ja negatiivseid näiteid, mi-da meedias on kajastatud.

Poliitikute enda sõnul on väga täh-tis, et seesuguseid üritusi toimuks, sest tänu sellele tekib noortel lisavõimalus ühiskonnas toimuva kohta arvamust avaldada. Noortel on palju väga häid ja innovaatilisi ideid, mida peaks täna-päeva ühiskonna arendamiseks raken-

dama. Taas kõlas arusaam, et noored on ju meie tulevik.

Riigikogu simulatsioon oli avasünd-mus kevadest sügiseni üle Eesti toimu-vatele varivalimiste simulatsioonimän-gudele, milles noored saavad reaalse osaluskogemuse ja teadmised valitse-misinstitutsioonide töö toimimisest. Simulatsioonide eesmärk on panna noored kaasa mõtlema ning leidma kü-simuskohti, probleeme ja lahendusi, mis just kohalikul tasandil nende arva-tes tähelepanu vääriksid.

varivalimised teevad järgmised Kuud põnevaKs

Projekti «Noorte varivalimised 2013» suurem ettevõtmine leiab aset juba vars-ti, 14. mail. Tegemist saab olema täiesti omanäolise visioonikonverentsiga, mida korraldatakse koos Tallinna linna noorte-volikoguga, kus käsitletakse alkoholipo-liitikat ning mis ei toimu tavapärases konverentsisaalis, vaid tuntud Tallinna pubis. Kuna Eesti on maailmas alkoholi tarbimises kuues riik ja Euroopas esime-ne, on teema kindlasti põhjendatud, ja seda eriti noorte seas. Konverentsil püs-titatakse ka küsimus: mis on siis need al-koholi plusspooled, et noored nii ohtralt joovad? Oodata on palju emotsioone ja üllatusi! Tallinnas toimuval avaüritusel antakse varivalimiste teatepulk üle Tar-tule, kus mai lõpus arutatakse Tartu noortevolikogu eestvedamisel suuremas ringis noorte osaluse teemadel.

tahaKsid midagi põnevat ise teha?

Soovid panna end proovile tegevustes, mis sulle väljakutset pakuvad? Tahad saada tunnustatud ja koolitatud ning mitmekülgseid kogemusi üle-eestilise projekti meeskonna töös? Tahaksid saa-da üle Eesti uusi ja huvitavaid tuttavaid?

Varivalimiste meeskond ootab oma ridadesse uusi liikmeid! Loe lisaks www.varivalimised.ee.

Hoia silmad-kõrvad lahti, sest vari-valimised koguvad järjest hoogu!

Projekti rahastab eMP toetuste vaba-ühenduste fond avatud eesti Fondi vahendusel.

ENL ootab enda sekka uusi noorteühendusi

Noorteühenduste esindajad ENLi suvekoolis. Foto: erakogu

Osalejad järjekordsel fraktsiooni koosolekul. Foto: Ann Vaida

Noored riigiteadlased kogunesid riigikogu simulatsioonile

MarGiT seLLikTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna spetsialist

Mis juhtub, kui kuskile ko-guneb kamp noori, kelle elustiili juurde kuuluvad rulad, tõukerattad, triki-rattad ja/või muud täna-

vakultuuri elemendid? Ei, nad ei hakka linna lammutama, ringi laaberdama, vandaalitsema ega ka jooma. Nad hak-kavad sportima, selle sõna kõige pare-mas tähenduses. Ekstreemsportlased – või miks mitte nimetada neid tänava-sportlasteks – kuuluvad linna juurde.

Tänav on avalik ruum, millega puu-tuvad kokku kõik linnas elavad inime-sed, tänav annabki linnale tema näo ja olemuse. Kui tänavasporti harrastav noor leiab selles ruumis üles kohad, mis võimaldavad tal tegeleda oma spordiala-ga, on see kompliment linnale. Võib öel-da, et sellised noored loovadki linnaruu-mi, rikastavad tänavakultuuri ja anna-vad linnale näo – noorte näo. Mis saaks olla sellele loogiline reaktsioon võimu poolt? Tahe pakkuda linnaplaneerimi-sel veelgi rohkem kohti, mis laseks tänavakultuu ril(spordil) linnas paremi-ni avalduda. Reaalsus ei toimi aga alati nii, nagu loogikareeglid ette näevad.

Lisaks tänavaspordialade harrasta-misele valutavad tänavasporti harras-tavad noored südant ekstreemspordi olukorra üle Eestis. Neil on missiooni-tunne ja siiras soov, et üldsus tunnus-taks neid samamoodi nagu teisi sport-lasi. Just sellised noorsportlased said ühe noorte demokraatiaprojekti «Life, Media and Participation – Youth in Baltic Sea Region» raames kokku ning

arutasid võimalusi, kuidas enda ole-masolu ka laiemale üldsusele nähtavaks ja kuuldavaks teha. Sellest kõigest kas-vas välja noori ekstreemsportlasi ühen-dav grupp nimega TURB (tõuks, uisk, rula, bmx), kelle missiooniks on tuua Tallinnas tegutsevad ekstreemsportla-sed ja nende tegemised esile ning leida oma tegevusele tunnustust. See on te-gelikult imetlusväärne, millise kirega

nad oma sporti suhtuvad. Nad on val-mis saanud päris põhjaliku tegevus-plaani ja meediakampaania, mida on innukalt ka täitma hakanud. Kampaa-nia avapauguks saab olema Tallinna noortenädalal aset leidev TURB JAM ehk tänavaspordipäev, mille raames toimub rongkäik Skoone bastionilt Va-baduse väljakule, fotonäituse «Tänava-sportlane – kes sa oled?» avamine Va-baduse väljaku tunnelis ning video- ja fotosessioon. Ja see on kõigest algus. Plaanid on palju suuremad.

Ettevalmistused kampaaniatege-vusteks said alguse juba jaanuaris, mil täiesti juhuslikult sattus selline atrak-tiivne kamp noori Euroopa Noored Eesti büroo rahastatud projekti «Life, Media and Participation – Youth in Baltic Sea Region» ümarlauale aruta-ma noorte jaoks aktuaalsete teemade üle. Ekstreemsport ja mure selle mai-ne pärast oligi üks sellistest ainestest, mis noorte peas meediakampaania ideeks välja kasvas. Punti sai kutsutud suurem seltskond ekstreemsportlasi, kes teemaga kohe haakusid ning selle oma südameasjaks võtsid.

Tallinna spordi- ja noorsooameti ning Tallinna Noorsootöö Keskuse eestvedamisel sai kaasatud noori koo-litama erinevaid meediaeksperte, kes

rääkisid, kuidas reklaamikampaaniad tegelikult toimivad, kuidas filmi abil oma sõnumeid edastada ning kuidas ühest väikesest ideest võib välja kasva-da midagi suurt ja masse haaravat. Suurem pilt enda jaoks selgeks tehtud, hakati koostama oma isiklikku action plan’i. Plaanid osutusid suuremaks, kui keegi esialgu arvatagi oskas, kuid endi-selt indu täis, ei ole keegi veel sihti sil-me eest kaotanud. Pigem vastupidi. Ma arvan, et me veel kindlasti kuuleme neist noortest ja tunneme uhkust, et Tallinnas on nii palju lahedaid ekst-reemsportlasi, kes muudavad linna veelgi omanäolisemaks.

Maris HeLLrand Kultuurikatla aia kommunikatsioonijuht

Kultuurikatla aed ootab noori ka sel suvel nii sündmustes kaasa lööma kui ka näppe mullaseks tegema.

Kultuurikatla aed on roheline hoov kul-tuurikilomeetri ja Eesti Disainimaja va-hel, kus saab tegeleda eksperimentaal-se linna-aiandusega, nautida vabaõhu-köögikunsti, aga ka osaleda kultuuri-sündmustel ja õpitubades. Aias tegut-seb Velonaudi rattatöökoda.

Eelolev suvi toob Kultuurikatla ae-da mitu teatrietendust. Von Krahli teatri lavastus «13» oli juba eelmisel suvel vaatajate hulgas menukas. Viljan-di kultuuriakadeemia tudengilavastus «Rublik» toob kokku multimeedia, val-guskunsti, lavastuskorralduse, kultuu-rikorralduse, dekoraatori-, tantsu- ja teatritudengid, kes läbi erinevate män-gude ja lahenduste (tehniliste ja füüsi-liste) otsivad võimalusi publikuga suht-lemiseks, nende mõjutamiseks, pida-des meeles olulist tõsiasja – mida mi-na ise tahaksin laval näha.

Juunis tegutseb aias teadusteater. Animatsiooni töötube veab Nukufilmi lastestuudio.

MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprog-rammi projekt «Nooreks olemise tuju» käsitleb sotsiaalteemasid. Luguteatri vormis toetatakse ja julgustatakse noo-ri oma mõtteid, tundeid ja lugusid aval-dama, kasvatades neis usaldust teiste inimeste ning eelkõige iseenda ja oma võimete ja oma kogukonna vastu. Lu-guteatri töötoad hakkavad toimuma kord nädalas.

Paar korda suve jooksul kerkib Kul-tuurikatla aeda kirbuturg koos minifes-tivaliga, kus soovijad võivad oma kasu-tatud riideid müüa ja osta. Ingrid He-lena Pajo esitleb sündmuse ajal oma taaskasutusriietest loodud rõivakol-lektsiooni. «Kirbuturul ühendaksid omavahel jõud peadtõstev taaskasutu-se pooldamine ning lihtsalt mõnusalt aja viitmine. Noored jätavad tihti kasu-tamata võimaluse oma mõtteid teosta-da, sest see ei tundu oluline, kuid just see, mis meie ümber toimub, kus me käime ja mida teeme, ongi kõige oluli-sem. Lisaks annab see kirbuturg ka mi-nule endale võimaluse tutvustada en-nast kui taaskasutatud materjalide rõi-vadisainerit ning kaasata ka oma loo-ming sinna projekti.»

Juuli esimesel nädalal võõrustab

Kultuurikatla aed folkloorifestivali «Baltica 2013» külalisi ja esinejaid. Ala-programm kannab pealkirja «Kalama-ja Baltica». «Kalamaja Baltica» on üks osa Baltica festivali pealinnapäevast, kus tegevused on toodud otse inimes-te elukeskkonna keskele – pigem lähe-dalt kogemiseks kui kaugelt vaatami-seks.

Aias tegutseb juba eelmisest aas-tast tuttav Velonaut, kes sel suvel oma tegevust laiendab, pakkudes töötuba-des rattaparanduse koolitusi, jalgrat-tarenti ja rattaparandust. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia tudengitega saab uusi teadmisi restaureerimisest, disainist, keevitamisest ja muust ratta-ga seotust.

Sel aastal tegutseb Kultuurikatla aias kohvik, kus saab maitsta kohapeal vabas õhus saviahjus või grillil valmis-tatud roogi ja muud head-paremat. Aias on lasteala koos lastehoiuga.

kultuurikatla aed on avatud iga päev kella 10–23 aadressil Põhja pst 35, Tallinn. www.kultuurikatel.ee www.facebook.com/kultuurikatlaaed

Tiiu kadakTallinna spordi- ja noorsooameti noorsootöö osakonna peaspetsialist

Suvi läheneb, noortelaagritel on te-gevusprogrammid valmis ja kas-vatajad koolitatud – noored või-

vad tulla aktiivselt puhkama!Tallinna spordi- ja noorsooamet

peab väga oluliseks, et noored saaksid suvisel perioodil oma vaba aega väär-tuslikult veeta ja toetab võimaluste pii-res noortelaagrite korraldamist. Täna-vu toetatakse ligi 4000 Tallinna noore laagrisuve 42 erineva laagrikorraldaja kaudu, kes pakuvad laagriteenust Ees-ti erinevates kaunites paikades.

Laagrina käsitatakse aktiivset välite-gevust, kus noored on tavaelu keskkon-nast eemal ning elavad looduslikes olu-des laagrikohas ööpäev läbi mitu päeva. Laager on noorsootöös meetod, mille peaeesmärk on noorte sotsialiseerimine läbi ühistegevuste, iseseisva toimetuleku soodustamise ja grupiga koos elamise.

Noored õpivad kõige paremini just koolivälises tegevuses ning on seal osa-ledes enam motiveeritud ja tunnetus-likult seotumad kui üheski teises oma eluvaldkonnas, omandades seeläbi pa-remini uusi teadmisi ja oskusi. Laager on koht, kus luuakse sõprussidemeid nii mõnigi kord terveks eluks. Laagrid

omakorda, sõltuvalt suunitlusest, toi-muvad erinevate eesmärkide ja spetsii-filiste tegevustega, pakkudes võimalu-si uuteks õpikogemusteks.

Tänavuste laagrite suunitlus on vä-ga mitmekesine, pakutakse ligi 20 eri-neva suunitlusega laagrit. Spordiklubid korraldavad näiteks kergejõustiku-, ten-

nise-, korvpalli-, ujumis-, male- jm laagreid. Populaarsed on tantsu-, kuns-ti-, maali- ja käsitöölaagrid. Aktiivse puhkuse laagrites, nagu Tallinna skau-tide rühm Tiigrid, Vihasoo noortelaa-ger, pakutakse iga päev erinevaid aren-davaid tegevusi. Igal aastal on lisandu-nud keskkonna-, matka- ja seiklustee-

maliste laagrite korraldajaid. Sellist te-gevust pakuvad KutiMuti noortelaager, Fän Clab, TIMkool, noortelaager Vi-king-Tiigrid ja Taevaskoja noortelaager. Taevaskoja noortelaagri juhataja Anni Tesmanni sõnul toimuvad Taevaskojas sel suvel lahedad teemapäevad: matka-, seiklus-, loodus-, spordi- ja tervisepäev. Lisaks on üks eriline päev – soovide-päev –, mis sisustatakse just nende te-gevustega, mis noortele endile kõige enam meeldivad. Kuna sel suvel on ees-märgiks võimalikult palju arvestada noorte ettepanekuid ja mõtteid, on kin-del, et kõik saavad laagrist meeldejääva ja lõbusa kogemuse. Lisainfo: www.tae-vaskoja.ee/taevaskoja-noortelaager.

Laagriteenuse tase Eestis kasvab iga aastaga ning aina lisandub uusi huvita-vaid ja innovatiivseid tegevusi, et iga noor võiks leida endale meelepärase ja arendava tegevuse. Tallinna spordi- ja noorsooameti eraldatava toetuse arvelt väheneb toetatavates laagrites Tallinna noore osalustasu.

6LK

projEkTId & laagrId

Tänavasportlane – kes sa oled?

Kultuurikatla aed – avatud linnaruum oma ideede teostamiseks

Tallinna noori ootab põnev laagrisuvi

Tänavaspordihooaja avamine 2011. aastal Rotermanni kvartalis. Foto: Gert Nõgu

Noored merelaagris purjetamist õppimas. Foto: Ahto Aaslav-Kaasik

Aeda tulles võib oma jalgratta jätta lihtsalt puu najale hoiule. Foto: Allan Luberg

7LKEuroopa noorTEnädal

EUROOPA NOORED TULEVAD KÜLLA!Euroopa noortenädala raames tulevad Euroopa Noored Sulle külla!

29.mai NARVA30.mai PÄRNU31.mai TARTU1.juuni TALLINN

Meiega on kaasas kaNB! Täpsema aja ja koha kohta jälgi infot euroopa.noored.ee

TULE VAATA: Mida vahvat on noored Euroopa Noored projektidega ellu viinud?

Millega tegelevad välisvabatahtlikud Eestis?

Milliseid võimalusi pakub programm Euroopa Noored Sulle?

Programm Euroopa Noored rahastab

13-30aastaste noorte häid ideid.

Ette saab võtta rahvusvahelisi noortevahetusi,

noortealgatusi, noorte demokraatiaprojekte,

noorteseminare, vabatahtlikku tööd välismaal jm.

Toetusi vahendab sihtasutuse

Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

EUROOPA NOORED 15 AASTAT EESTIS!

Juba 15 aastat on programm Euroopa Nooredtoetanud Eesti noorte projekte.

8LK

TallInna noorTEnädal

väljaandja: tallinna spordi- ja noorsooamet

Peatoimetaja Robert Langrobert.lang@tallinnlv.ee

täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

neljapäev, 9. maiTallinna tudengite kevadpäevade programm

9.30–16.45 Vabaduse foorum Tal-linna reaalkoolis (Estonia pst 6)14.00 heategevuslik teatejooks Vabaduse väljakul15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Noortenädala kevadise filminäda-la avab romantiline draama «Must õhupall».16.00–17.00 tuulelohe meisterda-mise töötuba Järve noortekesku-ses (Alajaama 1)Tuulelohede lennutamine on üks suurepäraseid vaba aja sisustami-se vorme. Tuuleloheklubi pakub kõigile huvilistele võimaluse enda-le ise lahedad lohed meisterdada.16.00–18.00 noorte ulmeklubi fan-taasiaraamatute viktoriin Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73). Fantasy-kirjanduse huvilistele 10–16-aastastele noortele mõeldud viktoriin. Viktoriini viivad läbi Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures te-gutseva noorte ulmeklubi noored.16.00 kokanduskursus teismelis-tele (Süda 8)17.00 noorte filmiõhtu Nõmmel (vanas kinomajas Pärnu mnt 326 II korrus, otse Nõmme turu vastas)

18.00 noored kirjanduses, Cabaret Rhizome (Kaarli pst 9-19)18.00 noorte loomeõhtu (luuleõh-tu) Tudengimajas (Raekoja plats 6)

reede, 10. maiTallinna tudengite kevadpäevade programm9.30–16.45 Vabaduse foorum Tallinna reaalkoolis15.00–18.00 teatritöötoad Impro-Amps teatrikooli TeatriPolygoni harjutussaalis (Rävala 8)15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Reedel tuleb näitamisele inglise komöödia «Vahepealsed», mis oli eelmise Just Filmi kõige menu-kam komöödia.16.00 kokanduskursus teismelis-tele (Süda 8)16.00–17.00 tuulelohe meisterda-mise töötuba Järve noortekesku-ses (Alajaama 1)18.00 kevadpidu «Uus legend! Новая легенда!» Kopli noortekes-kuses (Kopli 98) 20.00 noortenädal Telliskivi loo-melinnakus. F-Hoone Must saal (Telliskivi 60a)21.00 filmiõhtute sari «КИНО.DOC» esitleb: dokumentaalfilm «ALJOHHIN» Vene Teatris

laupäev, 11. mai9.30–16.45 Vabaduse foorum Tal-linna reaalkoolis10.00–19.00 Lennusadama sünni-päevaprogramm Lennusadamas (Vesilennuki 6)10.30 merendushommik noortele «Purjelaeva tüübid ja purjelaevan-dusest Eestis» purjelaeval Kajsa-moor, Lennusadamas (Vesilennu-ki 6)11.00 teatritöötoad ImproAmps TeatriPolygonis (Rävala pst 8)11.30 Mudilaste Multilaegas Artise kinos12.00 tänavakultuuride päev «Urban Culture 2013» Pääsküla noortekeskuses (Rännaku pst 1)15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Nädalavahetusel pakume vaata-miseks suurepärast perefilmi «Punane koer». 16.00 kokanduskursus teismelis-tele (Süda 8)16.30 interaktiivne kirjandusõhtu «Kirjandus ja igavus» Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1)17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eri-programm Artise kinos. Film «Akko saladus».18.00 noorte loomeõhtu (kunsti-

õhtu) Tudengimajas (Raekoja plats 16)19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eri-programm Artise kinos. Film «Öö galaktika raudteel».22.00 filmiõhtute sari «КИНО.DOC» esitleb dokumentaalfilm «31. reis» Vene Teatris

pühapäev, 12. mai10.00–16.00 Kristiine Kevadlaat Löwenruh pargis10.30–19.00 Lennusadama sünni-päevaprogramm Lennusadamas (Vesilennuki 6)11.00–14.00 teatritöötoad ImproAmps TeatriPolygonis (Rävala pst 8)11.30 Mudilaste Multilaegas Artise kinos. Animafilm «Tüdruk, kes räägib kassidega».12.00 rahvusooper Estonia eten-dus «Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi»15.00 ekskursioonid lastele ja noortele rahvusooperisse Estonia15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Pühapäevaseks filmiks on roman-tiline draama «Keith».16.00 kokanduskursus teismelis-tele (Süda 8)

16.00–17.00 tuulelohe meisterda-mise töötuba Järve noortekesku-ses (Alajaama 1).17.00 huvikeskus Kullo tütarlaste-koori Ellerhein emadepäeva kont-sert lauluväljaku klaassaalis (Nar-va mnt 95). Sissepääs piletiga.17.00 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eriprogramm Artise kinos. Film «K-On!».19.00–21.00 Vabaduse foorumi ööloeng «Vabadus» Hobuveskis (Lai 47)19.00 Tallinna ja Harjumaa «Noortebänd 2013» konkursi kontsert Von Krahlis19.15 JAFFi (Jaapani animatsiooni filmifestival) noortenädala eri-programm Artise kinos. Film «Moonikünka nõlvadel».

esmaspäev, 13. mai15.00 Just Filmi noortenädala kevadprogramm Sõpruse kinos. Uut nädalat alustame komöödiaga «Mässav noorus».16.00–17.00 tuulelohe meisterda-mise töötuba Järve noortekesku-ses (Alajaama 1).18.00 noorte loomeõhtu (foto-graafiaõhtu) Tudengimajas (Raekoja plats 16)

teisipäev, 14. mai9.30–18.00 loovmeetodite mess teatris No99 (Sakala 3)15.00 Just Filmi noortenädala ke-vadprogramm Sõpruse kinos. Fil-minädala lõpetame tõeliselt hea maiuspalaga, filmiga «Müürilil-leks olemise iseärasused».16.00–17.00 tuulelohe meisterda-mise töötuba Järve noortekesku-ses (Alajaama 1).

Kolmapäev, 15. mai16.00–17.00 tuulelohede lennuta-misaktsioon Maarjamäe memo-riaalkompleksis16.00 Tallinna noortenädala ja Tallinna päeva lõpuüritus.Tasuta kontsert Vabaduse väljakul – peaesinejaks ansambel Põhja-Tallinn

LisainFo:www.tallinn.ee/noortenadalwww.facebook.com/noortenadal

Lisainfo:

facebook.com/noortenadaltallinn.ee/noortenadal

Just Filmi noortenädala eriprogramm Kinos Sõprus

Tänavakultuuride Päev “Urban Culture 2013” Pääsküla noortekeskuses

Noortebändide konkurss

Friday Night Skate erisõit

Noorte Vabaduse Foorum

ja palju muud...

Nädala võtab Tallinna päeval kokkutasuta kontsert Vabaduse väljakul:

Esinevad Koolitantsu ja Noortebändi parimad

Õhtu lõpetab Põhja-Tallinn!

2013

9.-15. mai

Tallinna

Tudengipäevad

Logo värviline versioon

Logo must-valge versioon

Logo negatiivversioon

TallinnaNOORTENÄDALNäha ja näidata

Tallinna noortenädala programm 9.–15. mai