Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

25. august 2014

Intervjueeris Urmas Vaher

Hakkasid juba enne kooliminekut laulukooris käima. Kas teadsid juba siis, et sinust peab saama muusik?

Olen, jah, alati laulnud, aga koolis tegin ka väga palju sporti. Käisin Tal-linnas Mustamäel tollases 54. keskkoo-lis, kus tookord oli spordikallak. Joos-ta ja suusatada saime sealsamas kõrval Nõmme metsas, nii et olime hästi pal-ju õues. Ühel hetkel sattusin koos sõb-rannadega kergejõustikutrenni ja 15-16-aastaselt hakkas asi minema pä-ris tõsiseks. Samal ajal tekkis ka Vanil-la Ninja ja sain aru, et pean tegema va-liku. Kui tahad midagi hästi teha, pead sellele pühenduma, ja sport oleks tä-hendanud viit trenni nädalas – selle kõrvalt enam laulda poleks jõudnud, nii et tegin otsuse ja valisin muusika.

Kui Lenna Kuurmaast oleks saa­nud hoopis sportlane, siis mis ala­ga ta tegeleks? 

Ilmselt ei oleks must mitmevõistle-jat saanud, olen natuke liiga lühikest kas-vu. Tõkkejooks ja kaugushüpe olid lahe-dad, aga paratamatult ma ei hüppa nii palju kõrgust kui kahemeetrine. Võib-ol-la oleksin vaadanud ujumise poole. Iga-tahes on tore, et sain koolis nii erinevaid

asju proovida – tänu sellele tundsin, et mul olid need valikud olemas.  

Kas leiad laulmise ja pere kõrvalt ka nüüd hobide jaoks aega?

Leian ikka, aga pigem vabama graa-fiku järgi, nii, kuidas sisetunne ütleb. Väikese lapsega olles teed ju endale märkamatult kogu aeg natuke sporti, nii et otseselt kella peale trennis ma ei käi, aga vahel metsas jalutamas või uju-mas ikka. Mu uueks hobiks on restau-

reerimine, mis tuli kaasa vana talu ost-misega. Läksin kevadel puidurestau-reerimise kursustele ja võtsin oma va-na maja aknad kaasa. Nüüd ma siis ko-dus töötan nende kallal, selline vaikne nokitsemine on väga teraapiline. Kui noorena oli vaja rahmeldada ja oma energiat kuhugi suunata, siis nüüd os-kan rohkem hinnata ka võimalust vaik-selt keskenduda ja endasse vaadata. 

Kümme aastat tagasi ütlesid in­tervjuus, et näed oma tulevikku kindlasti muusikaga seotuna. Kül­lap see on nii ka praegu?

Jah, kindlasti, laulmine on minu töö ja ma armastan oma tööd. Arvan, et praegu saan ma sellest erinevalt aru kui aastal 2004. Nooremana ikka tahad rohkem pürgida ja olla eesrinnas, kuul-susejanu kuklas tõukamas. Olles selle möllu sees juba mõnda aega olnud, te-kib tunne, et tahad natuke tagasi tõm-mata ja veidi ka kõrvale vaadata. Prae-gu oma restaureerimistööd tehes tun-nen, et miks mitte ei võikski käsitöö ol-la see asi, mis tulevikus mu elus on pe-re ja muusika kõrval olulisel kohal.

Kui kujutleksid end praegu kooli­ealiseks, siis mida tahaksid tundi­de kõrvalt teha?

Mul oli õnn, et sain koolis proovi-da väga palju erinevaid spordialasid, aga eks igaüks satub natuke erinevasse keskkonda. Tänapäeval ilmselt on noortel rohkem võimalusi tegeleda näitlemise ja filmindusega, just see oleks ka mulle 12- või 15-aastaselt hu-vi pakkunud.

Mida soovitaksid noorele, kel pole veel selget sihti, mida oma ajaga teha?

Mina leidsin lapsest peale laulnuna oma kutsumuse varakult. Kel aga see nii lihtsalt ei tule, peaks lihtsalt proo-vima võimalikult palju erinevaid asju. Kõigil on miski, mis sütitab ja tekitab põnevust. Võta lihtsalt sõber või sõb-ranna kaasa, käi kursustel, laagrites, trennides ja proovi ära tunnetada, mis on õige.

Tuleb olla avatud ja proovida kõiki võimalusi, mida antakse.

Lenna esineb noorte vaba aja messi No Vaata tasuta suurkontserdil 10.09 kell 20.00 Rotermannis.

Koos Lennaga astuvad suurel laval üles Marten Kuningas, Wilhelm, Rasmus Ränd­vee & Facelift Deer ja Artjom Savitski.

Vaata lisaks: www.noortenadal.ee

Tallinna noortenädala põneva ja kaasahaarava programmi-ga saab tutvuda aadressil www.noortenadal.ee. Tule ja vaata, mis Rotermannis toi-

muma hakkab!Seniks aga uurime, mis on Tallinna

noortenädala patroonideks olevaid noo-ri andekaid inimesi innustanud loovu-sele ning loomingulisusele. Küsimuste-le vastavad kirjanik ja lavastaja Jim As-hilevi, moekunstnik ja stilist Karolin Kuusik ja muusik Norman Salumäe.

Mis on sind innustanud tegutsema ja unistama suurelt?

Jim: Igavus, sõbrad ja eeskujud.Karolin: Usk sellesse, et inimene

peaks tegema iga päev seda, mis talle elus kõige rohkem meeldib. Et tööta-mine oleks kutsuv ja inspireeriv, mitte negatiivne ja piinarikas.

Norman: Mingi vahetu emotsioon, mille ma olen saanud kaasa mõnelt kontserdilt, esinemiselt, või siis hoo-piski mõni ootamatult leitud muusika-pala. Loomulikult mõjub hästi ka va-nema kolleegi õlalepatsutus ja kiitus. Mul on vedanud, et mu pere ja läheda-sed on mind alati toetanud ja innusta-nud mõtlema suurelt.

Olen ka liikumise ja looduse fänn. Tihti ammutan inspiratsiooni öistel tä-navatel uisutades või rattaga sõites. Mõnikord tekib võimalus käia Eesti-maal ringi erinevates metsades või loo-duskaunites kohtades – sellistel hetke-del üritan end väljalülitada ja võtta nendest helidest ja piltidest viimast. Kõik eelnev tekitabki suurepärase süm-bioosi emotsioonidest, mille valguses edasi liikuda.

Millised näevad välja sinu lem­miktööpäevad?

Jim: Kui on hea etendus ja tunnen lavalt maha tulles, et olen endast kõik andnud. Siis ei tule enam õhtul kripel-

dust, et äkki olen liiga laisk olnud. Või sellised päevad, mil panen arvuti kin-ni, teades, et olen kirjutanud kaks, kolm või lausa neli head lehekülge.

Karolin: Mitmekesised ja koos to-

redate inimestega veedetud päevad. Hea seltskond on mu töö juures üks suurimaid väärtusi. 

Norman: Minu lemmiktööpäev al-gab päikese, «Terevisiooni» ja kaera-

helbepudru seltsis. Sellele peab eelne-ma üks korralik ja magus uni. Edasi võ-tan ratta või uisud ning sõidan tööle. Kindlasti meeldiks mulle teha päeval umbes 45-minutiline paus, mille vältel ma kogun end ja uuesti värske peaga tööle hakkan.

Mida teed selleks, et ennast raske­tel hetkedel edasi tegutsema moti­veerida?

Jim: Vahetan rütmi. Lähen jaluta-ma või jooksma. Teen pausi, tegelen millegi muuga. Lõpuks aitab raskest kohast edasi see kõige ebameeldivam nipp – edasitöötamine.

Karolin: Psühholoogiliselt raskeid hetki ei meenugi, sest tavaliselt on mi-tu projekti korraga käsil ja need anna-vad üksteisele justkui jõudu juurde. Kui ühega ei taha parasjagu sujuda, saan energiat teisest. On füüsilise väsimuse momendid, kuid nende leevendamine on lihtne – hea uni ja aeg vabaks võtta. 

Norman: Sellistel hetkedel proovin end veenda, et see on mööduv nähtus, ma saan sellega hakkama ja igale lasku-misele järgneb tõus. Loomulikult on see pahatihti keeruline, kuid usun, et positiivsust süstides jõuab kindlasti kaugemale. Mõnikord leiab abi ka sõp-radelt. Kui see on võimalik, tasub sõb-raga oma muret jagada ja küllap selle tulemusel koorem ka kergeneb.

Mida teeksid siis, kui saaksid olla ühe päeva nähtamatu?

Jim: Läheksin kappi ja teeksin: «Uuu!»

Karolin: Läheksin vaataksin, kuidas teevad asju vanad kõrgmoe moemaja-de meistrid. On ju palju salajasi konst-ruktsiooni- ja käsitöönippe. Selleks ta-haks olla nähtamatu kohe mitu päeva järjest!

Norman: Tõenäoliselt külvaksin paanikat ja sõidaksin rulluiskudega mööda linna ringi.

Lenna Kuurmaa Foto: Maiken Staak

Noortenädal tuleb RAAMIST VÄLJA

Lenna: tuleb olla avatud ja proovida võimalusi, mida antakse

Raamist välja nooRtenädal

Uks Noorte Tulevikku

Rulatatav linnaruumi mööbel

Loominguline kunstikohvik

Noored ruumikujundajadLk 2

loov oopeR

Estonia hoolitseb erinevate põlvkondade muusikaliste elamuste eestRahel Otsa

Lk 3

muusika ja film

Raamist välja bändimuusika!MTÜ Noortebänd

Just Film Tallinna noortenädalalMikk Granström

Lk 4

animatsioon ja loovus

Animatsioon – kaasaja parim sõnumiedastajaElo Liiv

Lk 5

jooksuga jooksma!

Noored, kohtume rahvaspordiüritustel! Stella Täht

Lk 6

loovalt liikuma

Võimlemisklubi Piruett – sobiv treening ja kaunis rüht kõigileMinna Kilumets

Free Flow Studio – tantsides EestisseKaisa Kattai

Lk 7

nooRsootÖÖs on täHti

NoorsootÖÖS ON TÄHTI Heili Griffith

Erasmus+ programm loob sildu ja toob noorte­valdkonda lisarahaAnnika Teder

Lk 8

2LK ARVAMUS2LK

RaamisT vÄlja nooRTEnÄdal

aUne marjapUU«Uks noorte tulevikku» projektijuhtTallinna linna noortevolikogu aseesimees

Olenemata faktist, et tegemist on järjekordse grafitiprojek-tiga, on sündmuse formaat siiski täiesti erinev. Seekord ei valluta noortevolikogu

suurt seina, vaid teeb grafiti toaustele, mis saavad elu ja lähevad ajalukku kui esimesed supergraafika* uksed.

Tallinna noortenädala eel, 7. sep-tembri õhtul võib Rotermanni kvarta-lis kohata ilmetuid ja kaootiliselt paik-nevaid uksi. Juba 9. septembril saavad need kuus täiesti tavalist toaust uue näo. Kunstnikud, kellel on võimalus ol-la Eesti esimeste supergraafiliste uste autoriteks, said valitud eelneva konkur-si põhjal. Oluline oli kunstniku huvi ja varasemad tööd, kuna iga uks on erili-ne ja ainulaadne, kandes endas kindlat mõtet. Uste teemad on valitud lähtu-valt noortenädala sündmustest ja Tal-linna linna noortevolikogu aastatee-madest. Uksed valmivad otse pealt-vaatajate silme all.

Valmis ukse saab endale soetada heategevuslikul oksjonil, mis toimub sama nädala reedel ehk 12. septembril. Samaaegselt toimub ka Tallinna linna noortevolikogu Facebooki lehel vir-tuaalne oksjon, kuhu igaüks saab jätta oma hinnapakkumise. Ustest saadav tulu panustatakse supergraafika aren-damisse Tallinnas.

Vahemaa ideest ürituseni on üüra-tu ja teguderohke, kuid sündmus «Uks noorte tulevikku» ei ole enam valgus-aasta kaugusel.

Kohtume juba 9. ja 12. septembril Rotermanni kvartalis!

Rulatatav linnaruumimööbel Tallinna noortenädalalristo Kozer

Rulatatava linnaruumimööbli idee sündis eeskätt soovist luua Tal-linna avalikku ruumi midagi

eksperimentaalset, kuid samas funkt-sionaalset, mida nii tavainimene kui rulataja saaks erineval otstarbel kasu-tada. Duaalse kontseptsiooni eesmärk on luua vormilt orgaaniline objekt, millel saaks istuda, kuid samas rulaga trikitada.

Viimasel ajal on väga palju räägi-tud jalgrattakultuuri edendamisest ja jalgrattast kui ühest vahetumast liik-lemisvahendist linnaruumis, mis on kahtlemata väga hea. Selle teema kä-sitlemisel on olulise ruumikogemuse tunnetajana sootuks eemale jäetud rulatamine kui vana linnaruumidist-sipliin. Tegelikult on rulatamine lin-naruumi tunnetamisele oluliselt lähe-mal.

Plaanis pole luua tavalist väikeob-

jekti, mida võib kohata rulaparkides ja väljakutel. Pigem on soov rulatata-va linnaruumimööbliga rajada Eesti avalikku linnaruumi täiesti uus, eks-perimentaalne ja kestlik dimensioon, mida nii linnarahvas kui rulataja saaks füüsiliselt kasutada. Materjali-dena kasutatakse veekindlat vineeri, mis vastavalt graafilise disaineri ka-vandile kujundatakse kromaatiliste toonidega. Samuti on plaan rula-mööblile luua juurde ökoloogiline as-pekt, integreerides sellesse lihtsamat sorti haljastust.

Rulatatav linnaruumimööbel on sõitjatele avatud Tallinna noortenä-dalal, 8.–12. septembrini Roterman-ni kvartalis. Nädala kulminatsiooni-na toimub 12. septembril Roterman-nis samal linnaruumimööblil rula-võistlus, millest saavad osa võtta kõik huvilised. Pärast seda toimetatakse rulamööbel avalikuks kasutamiseks peagi selguvasse asukohta.

Loominguline Kunstikohvik Tallinna noortenädalalKeiti LiiVas

9. ja 10. septembril on Tallinna noorte-nädala raames kõigile kunstihuvilistele noortele avatud loominguline Kunsti-kohvik. Kunstikohvikus toimub erine-vaid meisterdamis-, maalimis- ja joonis-tustöötubasid, mida juhendavad Sally Stuudio kunstikooli 4. astme õpilased.

Ideeks on luua noortele võimalus tegeleda kunstiga vabas loomingulises õhkkonnas, innustada neid tegelema

kunstiga ka edaspidi ning näidata, et igaüks võib olla kunstnik. Lisaks on kohviku külastajatel võimalik end ha-rida erinevates kunstivaldkondades ja -stiilides. Õpetatakse nii ekspressiivse portree maalimist, popkunsti, fantaa-siat proovile paneva linnavaate ning krokii joonistamist kui ka unenäo-püüdja meisterdamist. Ühistööna val-mib kohvikus skulptuur taaskasutata-vatest materjalidest.

Kohvikus pakutakse meisterdami-

se kõrvale teed, kohvi, kooke ja saiake-si ning tasuda tuleb vaid kohvikus vee-detud ajaga!

Töötoad vahetuvad ning lauad kae-takse igal täistunnil. Valminud töödest tehakse näitusmüük, lisaks saab müüa ka varem valminud loomingut.

Kunstikohvik on tallinna noortenäda­lal avatud 9.–10. septembril roter­manni kvartalis kell 16–21. Leiate meid Kalevi kommipoe eest!

siiri treUfeLd, epp VahtramäeLinnalabor

Avaliku linnaruumi kvaliteet sõl-tub muuhulgas sellest, kui palju märkame lapsi ja noori linna-

ruumis liikumas ja tegutsemas. Kuna-gine Bogota linnapea Enrique Peñalosa on öelnud: «Lapsed on justkui indikaa-torliigid. Kui suudame ehitada hea lin-na laste jaoks, saame hea linna kõikide inimeste jaoks.» (Peñalosa, Ives, 2004*) Seda mõtet edasi arendades oleme veendunud, et avaliku ruumi planeeri-mist peaksime alustama nimelt laste ja noorte huve silmas pidades.

Noored on väga loovad ja koos-tööaltid, neid on võimalik juba varakult otsustusprotsessidesse kaasata ning seeläbi neile sobivamat keskkonda ku-jundada. Osalemine omakorda aitab kasvatada neist elukeskkonna osas vas-tutustundlikud kodanikud.

nooRte aRHitektuuRitÖÖtoad RoteRmannis

Üks võimalus kaasamõtlemise ja aktiiv-se aruteluga linnaruumi puudutavatel teemadel noorte loovust arendada on osaleda 8.–9. septembril Rotermanni kvartalis Tallinna noortenädalal Lin-nalabori arhitektuuri töötubades.

Rotermanni kvartal on Tallinnas ainulaadse arhitektuuriga terviklik lin-naruum ja potentsiaalne äripiirkond, kuid piiratud ligipääsu tõttu on ala praegu suhteliselt suletud ja ümbritse-vast linnakeskusest eraldatud. Töötu-bade käigus otsitakse koos noortega Rotermanni kvartalile uusi ideid. Noorte valmistatud maketid pannakse üles Rotermanni keskuse aatriumi, ku-hu need jäävad kõigile vaatamiseks ka pärast Tallinna noortenädalat.

esimene aRHitektuuRikonkuRss koolinooRteleLisaks töötubadele korraldab Linnala-bor koos Arhitektuuri Huvikooliga noortenädala raames Eestis esmakord-selt spetsiaalselt 12–17-aastastele koo-linoortele mõeldud arhitektuurikonkur-si. Konkursi eesmärk on suunata noori rohkem tähelepanu pöörama neid ümb-

ritsevale ruumile, selle omadustele, de-tailidele ja puudustele. Kutsume üles olema loovad ja uuenduslikud.

Konkurss kestab kaks nädalat, võit-jad saavad auhinnad ning kõiki töid saab näha eraldi näitusel. Konkursi tin-gimused avalikustatakse 8. septembril Linnalabori ja Tallinna noortenädala kodulehel.

8. ja 9. septembril toimuvad Roter-manni aatriumis lisaks ka õpetajatele mõeldud töötoad, kus tutvustatakse konkurssi ja võimalusi sellel osalemi-seks.

Noorte kaasamine elukeskkonna kujundamisel juba varakult on oluline, sest just nemad on linna kasutajad ja elanikud ning tulevased arhitektid, urbanistid, linnaplaneerijad ja -korral-dajad.

Ootame kõiki huvilisi osalema Tal-linna noortenädalal Linnalabori arhi-tektuuri töötubades ja noorte arhitek-tuurikonkursil!

Lisainfo: www.linnalabor.ee/ruumiharidus www.noortenadal.ee. * 2004, Peñalosa, E., Ives, S. «The

Politics of Happiness». Yes! Magazinehttp://www.yesmagazine.org/issues/finding-courage/the-politics-of-happiness

Noored ruumikujundajad

Uks noorte tulevikku

* Supergraafika on seinakunst sodimise ja vandaalitsemiseta.

tallinna linna noortevolikogu on tallinna linnavolikogu juures tegutsev 21 pealinna noorest koosnev osalus­kogu, mis seisab noorte õiguste eest tallinna tasandil.

Rulatatava linnamööbli ideekavand.

raheL otsarahvusooper Estonia noortetöö juht

Tallinna südames asuva suure kollase maja nime teavad kõik juba üsna noorest east. Veidi vähem teatakse aga se-da, et suursuguse nimega

ooperi- ja balletiteatrisse on lapsed oodatud veel enne seda, kui nad selle maja nimegi öelda oskavad.

Ooperit ja balletti on alati peetud pi-gem elitaarseteks kunstiliikideks. Oope-riteatrisse ei tulda teksades, etenduse ajal ei saa süüa popkorni ja kogu majast õhkub suuremat pidulikkust kui palju-dest teistest hoonetest. Oluline ei ole aga mitte ainult ooperiteatri vorm, vaid ainukordne elamus, mida laval nähtust saab. Sünnib ju etendus igal õhtul uues-ti sadade inimeste – lauljate, tantsijate, muusikute ja publikule nähtamatuks jääva lavataguse rahva – abil. Peamiselt teatakse ooperiteatrite repertuaarist võimsaid ja traagilisi täiskasvanutele mõeldud lavastusi. Tegelikult kannavad kõik ooperiteatrid üle maailma suurt hoolt nooremale põlvkonnale muusika-liste elamuste pakkumise eest.

mitmekesine HaRiduspRogRamm nooRtele

Noortele suunatud programm on rah-vusooperis Estonia mitmekesine ja pa-kub erineval tasemel kaasalöömisvõi-malust igas vanuses lastele ja noortele. Teatrilaval antakse etendusi, millele on saalis istudes põnev kaasa elada. Hari-dusprogrammi kavas on aga mitmed ooperi- ja balletiteatrit tutvustavad lü-hemad projektid, mis pakuvad lisaks pealtvaatamisele ka osalemisrõõmu. Rahvusooper Estonia noortetöö osa-konna üheks eesmärgiks ongi pakkuda lastele võimalust erineval moel muusi-kateatrist osa saada, toetades nii lapse-vanemaid kui ka õpetajaid järelkasvu mitmekülgsel harimisel.

uus ja põnev Hooaeg RaHvusoopeRis

Mida siis Estonia 109. hooaeg pakub? Kõik lapsed, kes juba kooliteed käivad, on oodatud etendusi nautima suurde teatrisaali. Kui noorem publik elab kind-lasti kaasa «Pipi Pikksuka», «Lumival-gekese ja 7 pöialpoisi», «Coppélia», «Pähklipureja», «Printsi ja kerjuse» ning 14. novembril esietenduva «Uinuva kaunitari» seiklustele, siis põhikooli- ealist publikut ootame tutvuma veidi tõ-sisema sisuga ooperite ja ballettidega. Esimeseks külastuseks sobib kõigile teatriseiklus «Aken ooperi- ja balleti-maailma», milles tunni vältel ooperi- ja balletisolistide, orkestri ja koori abil mõ-lemat žanrit lähemalt tutvustatakse. Sel talvel võtame endale ka auahne ülesan-de tutvustada noorele publikule üht sõ-nateatri enimjutustatud lugu, tuues la-vale Maria Suomineni näidendi «Väike prints Hamlet». Lavastaja käe all muu-tub tekst hoogsaks ja fantaasiaküllaseks lavastuseks, milles ei puudu ka jõuluae-ga sobiv sõnum. Nii meie kodulehekül-

jelt kui ka igal aastal välja antavast las-te- ja noorteetenduste infovoldikust leiab huviline soovitused, millisest va-nusest alates millist etendust vaatama tulla. Arvestada tasub kindlasti sellega, et iga laps on erinev ning palju sõltub eelnevast kogemusest ja teadmistest.

teatRiblogi nooRtele

Kindlasti tasub teatris nähtu lastega pärast etendust läbi arutada. Piisava in-fo andmine enne etendust on muidugi samuti ülioluline. Arutelu sellest, mida nähti ja milliseid tundeid see tekitas, aitab noorel teost mõista ja erinevate vaatenurkade alt paremini tundma õp-pida. Üks võimalus on oma arvamus kirja panna Noorte Teatriblogisse – www.noorteteatriblogi.ee. Tegemist on keskkonnaga, kuhu ootame kuni 26-aastaste noorte arvamusi Estonias nähtud etenduste kohta. Veebilehelt leiab juhatavad küsimused, mida ar-vustuse kirjutamise juures toeks saab võtta, ning oma arvamuse kujundami-sel on kindlasti huvitav lugeda ja kom-menteerida teiste postitusi. Sel sügisel on tulemas gümnaasiumiealistele noortele mõeldud esseekonkurss, mil-le paremaid töid auhinnatakse ja hiljem kindlasti blogist lugeda saab.

RaHvusoopeR estonia – kõigile midagi!

Esimest korda muusikateatri etendu-sele sattudes võib lastel tekkida mit-meid küsimusi. Miks nad nii naljakalt laulavad? Miks meestantsijatel sukk-püksid jalas on? Miks üks laul nii pikk on? Kuidas nad varvaskingadel püsti püsivad? Rahvusooper Estonia hari-dusprojektide eesmärgiks ongi noore-le publikule muusikateatri põnevat maailma lähemalt tutvustada ja neile küsimustele vastused anda.

Kõige noorematele muusikahuvilis-tele on mõeldud «Kontsert kõige pise-matele», millest ootame osa saama ku-ni kolmeaastaseid lapsi koos vanemate-ga. Kontserdi ajaks laotatakse talveaia põrandale suur tegelustekk, millel lap-sed saavad mängida ning keelpillikvar-teti esitatavate palade saatel kaasa laul-da ja tantsida. Lasteaia vanemaid rüh-mi ja algklasse ootame osa saama prog-rammist «Hunt ja seitse kitsetalle», mil-le käigus tutvustatakse lastele etenduse sündi muusikateatris ning seejärel lugu koos publikuga läbi mängitakse. Põhi-kooliealistele noortele räägime juba lä-hemalt ooperist ja balletist. Programmis «Päikesekuningast Kratini» tutvustavad Eesti Rahvusballeti solistid ajaloolisi ja uuemaid balletinumbreid ning näitavad eri ajastute kostüüme. Noortele ooperi-teatri huvilistele on aga mõeldud «Ka ooper kõlab tuttavalt», kus mängulise viktoriini käigus saab selgemaks nii see, kuidas ooperiteatrisse tulles käituda, kui see, kuidas ilma mikrofonita üle orkest-ri laulda ning mida üldse ooperiteatris kuulata, vaadata ja nautida.

Aktiivsemaid noori ootame liituma vabatahtlike programmiga WANTED!, mille kaudu saab ooperiteatri tegemis-tega eriti lähedalt tutvuda. Programmis osalejad näevad teatrielu telgitaguseid ja tutvuvad majas töötavate inimeste-ga. Lisaks on neil võimalus lüüa kaasa erinevatel üritustel ning muidugi kü-lastada etendusi.

Suurde Tallinna südames asuvasse majja on oodatud sisse astuma igas va-nuses lapsed ja täiskasvanud ning üks on kindel, ooperiteatrist ei lahku ilma emotsioonita keegi. Lähemat infot lastele ja noortele mõel ­dud tegevuste kohta rahvusooperis estonia leiab aadressilt: www.opera.ee/noortetoo/ ja facebookist rahvus­ ooper estonia juniori leheküljelt.

3LKloov oopER

Estonia hoolitseb erinevate põlvkondade muusikaliste elamuste eest

«Kontsert kõige pisematele».

«Pähklipureja». «Tuhkatriinu».

4LK muusika ja film

mtÜ noortebänd

Rääkides bändidest, kerkib parata-matult silme ette harjumuspära-ne raamettekujutus trummide,

bassi, kitarride ja laulu omavahelisest kooslusest. Jäägu need bändid aga raa-mi sisse või välja, Noortebänd ootab kõiki artiste Harjumaa ja Tartumaa Noortebändi konkursi demovooru.

Osalemiseks peab bänd koosnema vähemalt kahest kuni 26-aastasest liik-mest, kes kõik muusika loomisest laval aktiivselt osa võtavad. Sämpleri nup-pude vajutamine ja efektiploki või sün-tesaatori nuppude keeramine sobib sa-ma hästi kui kitarrimäng; laulmine on sama hea kui räpp või joodeldamine jne – loovusel ei ole piire.

Konkursil osalemise tingimus on ka esitatava muusika omaloomingu-lisus. Teiste artistide lugudega on küll hea oma muusikalist sõnavara laiendada, kuid demovooru on ooda-tud siiski noortebändide omanäoli-sed ja originaalsed väljendused, mis nende enda muusikalist olemust ka-jastavad.

Juba toimunud piirkondlikelt kon-kurssidelt on sel aastal edasipääsu Noortebänd 2014 konkursile kindlus-tanud Posõ (Läänemaa), St. Of Dreams (Raplamaa), Von Dorpat (Tartumaa), The Werg (Saaremaa) ja Tori Hobune (Pärnumaa), kes osalevad ka Eesti Rüt-mimuusika Liidu läbiviidavas Bändi- labori mentorprogrammis.

Septembris algab registreerumine Noortebänd 2014 demovooru, mis kes-

tab 1. oktoobrini. Rahvusvaheline žü-rii valib laekunud demodest välja 20 paremat, kes lisaks piirkondlikelt kon-kurssidelt valitutega saavad kutse eel-voorudesse ning asuvad omavahel la-vadel mõõtu võtma. Sel aastal on au-

hinnafondis esinemiskutseid Tallinn Music Weekile, Jazzkaarele, Viljandi pärimusmuusikafestivalile, Uue Maa-ilma Tänavafestivalile, Eesti hiphopi-festivalile ja Õllesummerile. Auhinda-de nimekiri täieneb kodulehel sügiseks

veelgi, samuti leiab sealt täpsemad osa-lemistingimused ja registreerumisvor-mi.

«Ootame rohket osavõttu, sest just teie pärast, noored muusikud, me se-da konkurssi korraldamegi, et ühes-koos rikastada Eesti muusikat ning tutvustada seda välismaalgi,» ütles konkursi peakorraldaja Märt Truman ning lisas, et konkurss on hea raam, mis aitab uutel artistidel välja tulla, maailma vallutada ja kõikjal publikut võluda.

Viimaste aastate Noortebändi kon-kursil osalenud ja juba tuule tiibadesse saanud ansamblite seast leiab sellised nimed nagu Tenfold Rabbit, Frankie Animal, Ziggy Wild, Sibyl Vane, Wil-helm, Slippery Slope, The Boondocks ja veel paljud teised.

miKK GranströmJust Filmi juht

Juba viiendat korda on Just Film oma filmiprogrammiga väljas Tal-linna noortenädalal. 8.–12. sep-

tembrini tuleb Coca-Cola Plaza kinos näitamisele viis suurepärast filmi ja võib öelda, et filmiprogramm on lai nagu Benny Hilli naeratus.

Kindlasti on üheks üllatajaks saks-laste samanimelise raamatu põhjal vän-datud film «Märgalad» («Wetlands», Saksamaa 2013). Peategelane Helen peab end elavaks intiimhügieeni ekspe-rimendiks. Pärast piinlikku raseerimis-õnnetust satub neiu haiglasse, kus ta haiglakoridorides aega parajaks tehes meenutab oma kulinaarseid enesera-hulduseksperimente. Nagu ka filmi peategelane, väljendab «Märgalad» iga-suguste reeglite suhtes totaalset vastu-meelsust ja ülevoolavat mängulisust, te-hes sellest filmist teekonna, mis on ühe-ti lõbus, kuid samas ka täiesti nilbe. 

Hoopis teistmoodi eneseleidmisest räägib Brasiilia film «Kuidas ta välja näeb» («The Way He Looks», Brasii-lia 2014), kus pime noormees kohtub endalegi ootamatult oma hingesugula-sega, kellega tekib ilus ja armas suhe. Film mõjub vaatajale värskendavalt kui suvine vihmahoog, mis paneb meid mõtlema asjade üle, mis meid ühenda-vad ja eristavad.

Briti koguperefilm «Külg külje kõrval» («Side by Side», Suurbritannia 2013) on südamlik teos. Lugu räägib sellest, kuidas õde ja vend on jäänud maailma omapäi ja peavad hakkama saama igapäevaste katsumustega, leid-ma oma tee ja saama aru, mis on õige ja mis vale. Tegu on kindlasti 2013. aas-ta ühe kõige parema ja südamlikuma koguperefilmiga, mis oma ilusa pildi-keele, suurepärase näitlejatöö ja võrra-tute rollidega läheb südamesse kõigile.

Kindlasti läheb väga paljudele süda-messe ka film «Lühiajaline 12» («Short Term 12», USA 2013). Eelmi-sel aastal Just Filmi parimaks filmiks kuulutatud südamlikku lugu on võima-lik taas nautida Tallinna noortenädala raames. Režissöör Destin Cretton võ-lub selle juukseotsteni liigutava draa-maga lastehooldekodu töötajatest ja elanikest. Filmi on tasakaalustatud sün-gelt südamliku huumoriga ning see räägib ühiskonna tumedatest teema-dest läbi kannatajate emotsioonide ja näoilmete, mitte reaalse vägivalla näi-tamisega. Filmi ilu ei seisne mitte vi-suaalses esteetikas, vaid tegelaste siiras, ebatäiuslikus lihtsuses ja puhtuses, mil-lega nad vaikselt hinge hiilivad.

just film kutsub kõiki koole, klasse, lapsi ja noori noortenädala raames Coca­Cola plazasse filme vaatama. Kiiremad saavad endale koha bronee­rida, kirjutades justfilm@poff.ee. noortenädala raames on just filmi linastused kõigile tasuta.

info

registreerumine ja täpsem informatsioon: www.noorteband.ee Piirkondlikele konkurssidele registreerumine kestab augusti lõpuni. Noortebänd 2014 demovoor kestab septembri lõpuni.

noortebändide kontserdid toimuvad• Harjumaa konkurss 8. ja 9. septembril Tallinna noortenädalal Tallinnas Rotermanni

kvartalis.

• Tartumaa konkurss 21. septembril Tartus Genialistide klubis.

Kaader filmist «Kuidas ta välja näeb».

Kaader filmist «Märgalad».

Just Film Tallinna noortenädalal

Raamist välja bändimuusika!

5LK

animaTsioon ja loovus

eLo LiiVNukufilmi Lastestuudio juhataja

Enne kui hakkad midagi looma, on su ees valge leht. Kõik need fragmendid, mida maailmast tead, on võimalik animatsioo-ni abil valge paberilehe peal

elama panna. Sa saad luua oma elava maailma – nii tutvustab animatsiooni režissöör Mait Laas.

mis on animatsioon?

Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjes-tikuse esitamisega. Filmi tootmises tä-hendab see tehnikat, kus iga filmikaa-der on loodud ja töödeldud eraldi. Po-le suurt vahet, kas need kaadrid on loo-dud arvuti abil, pildistades joonistust või maali või muutes järjest mingi ob-jekti asendit. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, te-kib illusioon pidevast liikumisest.

Möödunud on veidi rohkem kui 100 aastat esimestest filmilinastustest ja juba oleme harjunud elama «liikuva-te piltide» maailmas. Kuid vähe mõel-dakse, et meie igapäevase elu vi­suaalse tausta kujundavad inime­sed, kes oskavad animeerida. Kuidas nii? Aga vaadake korra enda ümber – reklaamid linnaruumis, arvuti- ja elekt-roonilised mängud, telefonide äpid, elektroonilised sünnipäevakaardid, lii-kuvad logod, interneti kodulehed, li-saks erinevates teadusharudes kasuta-tavad simulatsioonid ja koolihariduses populaarsust koguvad digitaalsed töö-riistad, metoodilised õppevahendid... Animatsioonist on saanud kogu multi-meedia üks alustala, mille seaduspära-susi ning võtteid kasutavad kõikvõima-likud eksisteerivad visuaalsed meediu-mid ja infoallikad.

Üks asi on osata lugeda visuaalseid sõnumeid, teine on oskus neid ise luuaMassimeedia ja interneti levikuga on hädavajalik tutvustada võimalusi orien-teerumaks tänapäeva meediumite struktuuris, taotlustes ja toodetud info-hulkades. Animafilm on visuaalmeedia õppemeetodina üks tõhusamaid, sest animatsioonfilmis põimub kõik – eri-nevad kunstiliigid ja väljendusvahen-did, loojutustamisoskus, fantaasiakül-lane ja innovaatiline mõtlemine, loo-dud tegelastele insenertehnilise lahen-duse otsimine ning ka oma väljamõel-du tutvustamine tulevastele vaatajate-le. See kõike ühendav omadus annab animatsioonile eelise olla üks parima-test tööriistadest, et õppida visuaalselt «sõnumdama» – oma nägemuste rea-liseerimiseni, simulatsioonini, sotsiaal-se sõnumi edastamiseni.

Nii nagu tavaline keel koos kirjakee-lega kujuneb kollektiivis, teeb seda ka visuaalne keel. Kaasaeg on andnud või-maluse sümbolite, märkide, piktogram-mide – mitmekihilise tähendusega vi-suaalide ülikiirele levile. Neid mõiste-takse rahvusvaheliselt, haaratakse len-nult tähendusi, vajadusel täiendatakse ning jagatakse edasi. Eriti tormiliselt sünnib selliseid kriisiolukordades ja ini-meste poolt, kes pole nõus kriisi lahen-dama vägivalla ja relvade teel. Sel het­kel saab märgist võitlev ja sotsiaal­se sõnumiga visuaalne relv, mis võib ühendada ja kujunda tervete miljo­nite arvamusi, meelsust. Sellisel rel-val on tänapäeval palju suurem jõud kui trükisõnal või sõjaväel eales oleks.

õpetajakoolitused on õpilaste võti tulevikku

Kahjuks pole kõik Eestimaa piirkonnad sellise kirjaoskuse arendamise võtmes võrdses olukorras. Võrreldes riigi tõm-bekeskustega, on Eesti piirialad üha kehvema majandusliku seisu tõttu kee-rukate valikute ees, suureks küsimu-seks on, kuidas tagada lastele ja noor-tele konkurentsivõimeline audio-

visuaalse kirjaoskuse õppeks vajalik keskkond ja õpe ise.

Kuni õpetajad on õpivõimelised ja inspireerivad, seni pole midagi kadu-nud. Kõik on võimalik, kui on soovi ja tahtmist ning lõppude lõpuks on igasu-guse visuaalse kujundi, sealhulgas ka animafilmi alus – lugu. Eesti Kunstiaka-deemia animatsiooni osakonna kodule-

hel seisab suurelt tekst: Kogu filmimaa-ilma häda on heade lugude puudus.

tallinna nooRtenädala meediapRojekt «steReotÜÜpidest välja!»8.–12. septembrini, Tallinna noortenä-dalal, viib Nukufilmi Lastestuudio koos-

töös SA Unitasega läbi gümnaasiumi-noortele mõeldud SinuFilm õppe­programmi, mis sisaldab ajaloo, inim-õiguste ja stereotüüpide teemalist semi-nari, filmi- ja animatsioonitöö tube ning ööloengut koos valminud filmide esit-lusega. Õpitubade eesmärk on tõsta noorte teadlikkust inimõiguste kaitse ja ajaloolise mälu vajalikkusest, aidata kaa-sa erinevate rahvusgruppide lõimumi-sele ja stereotüüpide nihutamisele.

nukufilmi lastestuudio – kes me oleme?

Oleme 13 aastat kire ja missiooniga kündnud animavagusid Eesti haridus-maastikul, pakume sisukaid kursusi õpilastele, loovust arendavaid täiend-koolitusi õpetajatele ja innustavaid töö-tubasid huvilistele. Nukufilmi Laste-stuudio on Eesti esimene ja seni suu-rim õpikeskkond, mis on avatud kõigi-le animatsiooni alusharidust omanda-da soovijatele.

Oleme aktiivsed osalised ühiskond-liku kaaluga ettevõtmistes, korraldame ja aitame korraldada konkursse (Anima tiiger), sellel aastal juba kol-mandat korda toimuv Priit Pärna Ani-mafilmifestival ning teist korda toimu-vad Kures saare Animapäevad.

Lisaks toetame heategevuslikus korras ja projektide abil vähekindlus-tatud peredest pärit noorte animaõp-pe võimalusi.

Oleme küll orienteeritud kõrgeta-semeliste filmide loomisele, kuid kasu-tame animaõpet ka kui asendamatut tööriista ühiskonna valuliste teemade analüüsimisel ning aitame inimesi nen-de seisukohtade visualiseerimisel. Eel-misel aastal viisime koos Väitlusseltsi-ga läbi Noortenädala kolmepäevase suurürituse «Vabaduse Foorum».

Animatsioon – kaasaja parim sõnumiedastaja

Foto Nukufilmi Lastestuudio erakogust.

Kuressaare Animapäevade töötuba, Kuressaare Ametikool 2013. Foto: SA Unitas

nukufilmi lastestuudio

Meie südameasjaks on animatsiooni vald­konna igakülgne edendamine, animat­sioonialase hariduse arendamine ja ani­matsiooni kui väga võimalusterohke ja valdkonnaülese töövahendi tutvustamine nii Eestis kui välismaal.

2014/2015 õppeaastal toimuvad stuudios mitmed huvitavad kursused, registreerimine on avatud. www.nukufilmilastestuudio.ee

siHtasutus unitas Meie missioon on totalitarismist puuduta­tud ühiskondade sisemine ja omavaheline lepitus. Sihtasutus keskendub peamiselt uuenduslikule teavitus­ ja haridustööle lähiajaloo ja inimõiguste valdkonnas. www.unitas.ee

6LK

jooksuga jooksma!

steLLa tähtMTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi sekretariaadi juht

Spordiürituste Korraldamise Klubi kutsub noori aktiivselt osa võtma rahvaspordiüri-tustest, sest aktiivsed noored suudavad paremini silma

paista nii koolis, kodus kui ka sõprade seltskonnas. Ühtlasi on rahvaspordiüri-tused noortele mõnusaks kohtumispai-gaks, kus koos toredalt aega veeta ning üksteiselt mõõtu võtta. Aktiivsetest noortest saavad kiiresti eeskujud oma eakaaslastele ja spordiüritustelt on liht-ne leida sõpru, kellega huvialad kattu-vad.

Tänapäeval leiavad noored hulga-liselt võimalusi meelepärasteks tege-vusteks, millest üheks võiks kindlasti olla aktiivne liikumine. Liikumisüri-tustel saavad kokku koos liikumise rõõm ja uhkusetunne eneseületusest, mis loob positiivset energiat pikaks ajaks. Eneseületus tõstab noorte ene-sehinnangut ja kasvatab julgust elus korda saata ka algselt võimatuna näi-vat. Ühe sammu astumine tervise-spordirajal võib olla väga suur samm elus, veel toredam on need sammud astuda koos sõpradega!

seb tallinna maRaton

Viimase viie aasta Eesti ja Baltimaade suurima osalejaskonnaga jooksu- ja rahvaspordisündmus SEB Tallinna Ma-raton ootab üha enam noori pealinna tänavatele liikuma. SEB Tallinna Ma-raton on tõeline jooksupidu, kuhu ko-guneb osalejaid kõikidest vanuseklas-sidest. Selle ürituse pikim distants on maraton, kuid liikumisharrastuse alles avastanud osalejad võivad alustada 10 km käimise või jooksu distantsiga. Sealt edasi saab juba proovida poolma-ratoni ning järgmiseks eesmärgiks sea-da maratoni läbimise. Peaasi, et valitaks endale jõukohane distants ja tempo, sest nii säilib rõõm liikumisest. Boonu-seks on kindlasti see, et kõik SEB Tal-linna Maratoni lõpetajad saavad Tallin-kilt supersoodsa reisipakkumise nelja-le Soome või Rootsi. Mis saaks olla pa-rem, kui pärast jooksu end premeerida toreda merereisiga pere või sõprade seltsis.

nike nooRtejooks

Nike Noortejooks on sel aastal esma-kordselt SEB Tallinna Maratoni raa-mes korraldatav spordi- ja meelelahu-tusüritus spetsiaalselt noortele, kellel vanust 13–25 aastat. Nike Noorte-jooksu idee kujunes välja olukorrast, kus palju korraldatakse lastele suuna-tud üritusi, kuid vahepealne vanus las-te ja täiskasvanuea vahel on katmata. Seega on Nike Noortejooks ainulaad-ne üritus konkreetselt noorte vanuse-rühmale. Noortejooksul osalejatele antakse tasuta äge Nike jooksusärk, millega on soovituslik minna 4-kilo-

meetrisele rajale koos teiste noortega liikuma. Nike Noortejooksule järgneb SEB Tallinna Maratoni avatseremoo-nia ja kontsert, kus astuvad üles mit-med tuntud lauljad kaasahaaravate hittidega. Loodetavasti saavad Nike Noortejooksul osalejad innustust olla tulevikus ka SEB Tallinna Maratoni põhidistantsidel osalejad.

seb maijooks

Ida-Euroopa suurimaks naiste liiku-mis- ja tervisesündmuseks kujunenud SEB Maijooks on neidudele heaks hüp-pelauaks liikumisharrastusse. Meele-olukas üritus koos paljude kingituste-ga ahvatleb osa võtma nii õhinal, et üri-tus saab igakevadiseks traditsiooniks,

kus sõbrannadega kohtuda ja liikumist nautida. SEB Maijooksu arvukad part-nerid hoolitsevad kõigile osalejatele välja pandud kingitustega selle eest, et naised tunneksid end nii, nagu neil oleks aastas teine sünnipäev. Lauluväl-jakule on üles seatud hulganisti müü-gipunkte, kus pakutakse erilisi alla-hindlusi naiste ja noorte lemmiktoode-

tele. 7-kilomeetrine rada, mida saab lä-bida kas käies, kepikõndi harrastades, ajavõtuta või ajavõtuga jooksul, on kõi-gile jõukohane. Igale SEB Maijooksule on kutsutud esinema hurmuritest meeslauljad, kes lisavad päevale veelgi särtsu.

naRva eneRgiajooks

Narva Energiajooks on Eesti piirilinnas Narvas toimuv spordisündmus, mille eesmärk on innustada inimesi tervise-spordiga tegelema ning tõsta Ida-Viru-maa tähtsust Eesti kultuuri- ja spordi-elus. Paljud 7-kilomeetrisel käimise või jooksudistantsil osalejad satuvad nii-võrd jooksuvaimustusse, et otsustavad Narvas läbida ka poolmaratoni. Nii lü-hemal kui ka pikemal rajal näevad osa-lejad imelist Narvat, kuhu tekib soov ik-ka ja jälle tagasi tulla. Narva Energia-jooks on omamoodi integratsioonipro-jekt, kus eesti keelt kõnelevad noored kohtuvad vene keele kõnelejatega ja kus linnakülastajaid tabab kultuur, millesar-nast mujal Eestis ei näe.

Rmk kõRvemaa nelikÜRitus

Nendes peredes, kus lapsevanemad te-gelevad aktiivselt sportimisega, tekib suurema tõenäosusega ka lastes huvi spordi vastu. RMK Kõrvemaa Nelik-üritus on hea näide kogu perele suuna-tud sarjast, kuhu tullakse nii suusata-ma, jooksma, rattaga sõitma kui ka triatloni läbima terve perega. Nii tuleb-ki Kõrvemaale aastas neljal korral (tal-vel suusamaraton, kevadel jooks, suvel triatlon, sügisel rattamaraton) kokku kirev seltskond noori ja vanu, kes saa-vad ühiselt osaleda suurel perespordi-päeval. RMK Kõrvemaa Neliküritus on Põhja-Eesti suurim liikumisharrastuse ja multispordi sari, mis sobib kõigile neile, kes hoolivad looduses liikumisest east, soost või sportlikust tasemest sõl-tumata. Distantside juures on mõeldud erineva sportliku võimekusega osaleja-te peale – nii on võimalik valida lühe-mate ja pikemate distantside vahel. RMK Kõrvemaa Neliküritus on hea võimalus veeta aktiivne päev koos pe-rega ja miks mitte kutsuda kaasa löö-ma ka sõprade pere.

Spordiürituste Korraldamise Klubi MTÜ on spordiürituste korraldamiseks 2000. aastal loodud ühing, mis on tun-tud kaubamärgi all Tallinna Maraton. Ühing on korraldanud üle 250 spordi-ürituse, nende seas ka mitmeid rahvus-vaheliselt tunnustatud suurüritusi (Maijooks, Tallinna maraton, Kõrve-maa Neliküritus, Narva Energiajooks, kergejõustiku võistlussari Kuldliiga jpt). Organisatsiooni eesmärgiks on propa-geerida harrastussporti ja parendada rahvaspordiürituste korraldamise kau-du võimalusi spordi harrastamiseks.

noortele kehtivad spordiürituste Korraldamise Klubi üritustele regist­reerudes 20% soodsamad osalus­tasud. rohkem infot www.jooks.ee.

Noored, kohtume rahvaspordiüritustel!

Olümpiajooks. Foto: Hendrik Osula

Narva Energiajooks. Foto: sportfoto.ee

SEB Tallinna Maraton. Foto: sportfoto.ee

7LKloovalT liikuma

Kaisa Kattai

Meie väikesse Eestisse on ära ek-sinud kolm koreograafi. Tallin-nas asuvas Free Flow Studios

on end sisse seadnud kirev seltskond välismaalasi, kes on meie kodumaasse armunud.

Jene Walker, esindades Ameerika Ühendriike, tuli Eestisse juba kuus aas-tat tagasi. Christopher Alexander Bent Inglismaalt on meil külas viibi-nud vaid mõne aasta. Kõige uuem liige – Njara Rasolo, kes esindab nii Soo-met kui Madagaskarit – ei ela küll meie juures, kuid hakkab sügisest tunde lä-bi viima ka Tallinnas.

Istusime nendega mugavalt maha, et arutada ja uurida, mis neid siia on toonud.

Alustuseks klassikaline küsimus: miks tulite Eestisse?

Njara Rasolo: Mind kutsuti Free Flow Studio laagrisse ning sealt see tee alguse sai.

Jene Walker: Ma tulin siia, kuna mu naine on siit pärit. Samuti pakuti mulle õpetamisvõimalust kahes tant-sustuudios, see tegi otsuse jääda veel kergemaks.

Christopher Bent: Ma kohtasin Kreeka noortevahetuses viibides eestla-si ning mu sisetunne ütles, et tahan Londonist ära, tahan kogeda midagi uut.

Kuidas leidsite tee tantsumaail­ma?

Jene: Mina hakkasin hiphoppi tant-sima 18-aastaselt Hawaiil. Praeguseks annan ma hiphopi, Broadway jazz’i, salsa, MJ-klassi ja palju muid tunde.

Njara: Hakkasin noorena lihtsalt kopeerima erinevaid tantsuvideoid ning natuke aega hiljem õnnestus mul võtta tunde juba erinevate koreograa-fide juures üle maailma.

Christopher: Alustasin tantsimise-ga väga noorelt. Ühel hetkel liitusin Londonis Pineapple Studioga, mis on hetkel selle linna parim tantsustuudio. Võtsin seal jazz’i- ja ballettitunde. Prae-gu annan Free Flow Studios jazz-funki.”

Kuidas kirjeldaksite oma tantsu­stiili?

Jene: Minu stiil on hakanud väl-ja arenema alles nüüd, viimaste aas-tate jooksul. Varem tulid tantsud va-bas stiilis, kuid nüüd hakkan üha rohkem kõike õpitut siduma, et saak-sin luua veel huvitavamaid koreo-graafiaid.

Christopher: Ma kahjuks ei oska sellele vastata… Seal on pisut kõike! Ma arvan, et kõige parem on tulla mi-nu tundi ja ise näha.

Njara: Aafrika tants, otse süda-mest! Mina üritan oma tantsus leida

võimalusi, et inimesed saaksid end sel-le kunsti abil väljendada.

Aga teie elustiil?Njara: Ma kuulan palju positiivset

muusikat! Teha kõike armastusega – see on minu peamine moto.

Jene: Minu elustiil… See vist on veel arenemisjärgus. Minu elufilosoo-fiaks on naerda siis, kui saab, armasta-da, kui on soovi, ning tantsida iga päev.

Christopher: Minu elustiil ei oleks miski ilma tantsuta.Milline on olnud teie tantsu­teekond Eestis?

Njara: Ma armastan Eestit ning Free Flow Studiot! Siit saab kaasa to-hutu energia. Inimestel lubatakse jää-da indiviidiks. Kõik, kellega olen seni kohtunud, jäävad mu südamesse iga-veseks.

Christopher: Ma olen armunud! Ma olen näinud, kuidas mul tekib oma tantsutrupp – olen näinud neid esine-mas ja võistlemas. Ma ei suudaks olla tänulikum.

Jene: Olen õpetanud siin ja seal ning nüüd olin esimest aastat ka Free Flow Studios treener. Ma imetlen neid inimesi enda ümber.

Kas võiksite öelda paar fakti Eesti kohta, mis on teile meelde jäänud?

Christopher: Eestis on olnud imeli-ne. Mul on võimalus teha siin kõike, mi-da olen vähegi soovinud. Ootan iga uut päeva, et saada teada, mida see toob.

Jene: Alustuseks võin öelda, et eestlased on rohkem reserveeritud. Eestlannad on imelised – nad on daa-milikud ja intelligentsed. Teie väikesed burgerid on imelikud. Ning miks ei ka-sutata nendes päris liha?

Njara: Inimesed on soojad ja võta-vad sind koduselt vastu!

Nii näevad meie haldjamaad Eestit kolm armastavat välismaalast. Kõigil, kel huvi ja tahtmist, saavad alates sep-tembrist nende energia ja tantsuga lii-tuda Free Flow Studios.

rohkem infot: www.freeflowstudio.eu

minna KiLUmets

Noor treener Ann Anton on alustamas treeningut oma Jüri filiaali väikeste võimle-jatega, kui märkab, et ühel tema kasvandikest ilutseb

otsa ees suur muhk. «Mis juhtus?» tunneb treener huvi. Vastuse saab ta napisõnalise: «Mulle kukkus iPad pä-he.»

Samal õhtul oma Viimsi filiaali trenni kiirustades paneb Anton tähe-le, et sealgi seisab rivis üks suure mu-huga plikatirts. «No mis siis sul juh-tus?» küsib ta juba muiates. «Mulle kukkus iPad pähe.» Selliste lõbusate lugude saatel mööduvad pea kõik tööpäevad võimlemisklubis Piruett ning taolisi seiku on rääkida igal klu-bi treeneril. Särasilmsed noored tree-nerid ootavad lapsi (ka iPadiga pähe saanuid) treenima nii Jüris, Haabers-tis, Viimsis, Lasnamäel kui ka kesk-linnas.

tRennid ka kõige pisematele võimlejatele!

Võimlemisklubi Piruett asutati 1990. aastal ja on sellest ajast peale olnud juhtivaid võimlemisklubisid Eestis. Igat värvi medalid rühmvõimlemise maail-mameistrivõistlustelt ja maailma klu-bide meistri tiitel on vaid mõned Pirue-ti saavutustest. Praegu treenib klubis ligikaudu 700 last igas vanuses. Sobiva treeningu leiavad kõik: nii tüdrukud kui poisid, nii noored kui eakad. Lapse võib treeningule tuua juba alates 3. elu-aastast. Mudilaste rühmad meie klubi pisimatele on ideaalsed tegemaks esi-mesi samme võimlemismaailmas – trennid on tantsulised, mängulised ja lõbusad.

Kõik tüdrukud, kes rühmvõimle-misest juba tõsisemalt huvitatud, saa-vad alustada võistlusspordiga mini-klassist, kus võimlejad on 7–9 aastat vanad. Võistlussport nõuab lapselt küll rohkem tahtmist, pühendumist ja aega, kuid premeerib omalt poolt põ-nevate võistlusreisidega Eestis ja vä-lismaal. Võistlustiimide treeningutes-se lisanduvad ka ballett ja kergejõus-

tiku baasil üldfüüsiline ettevalmistus. Kõik, kellele aga selline koormus on liiast, on oodatud ühinema meie ar-vukate tantsuliste võimlemise rühma-dega.

esinduslik võimlemisRÜHm ning meeldejäävad esinemised võõRsil – elamused igas tReeningusPirueti tõeline au ja uhkus on aga tema eliitrühm, kuhu kuuluvad valikrühma-de võimlejad alates 14. eluaastast. Te-gemist on tuntud nimega võimlemis- ja tattoo-maailmas. Kanada, USA, Lõuna-Aafrika Vabariik, Hongkong, Saksamaa ja Šotimaa on vaid osa koh-tadest, kus on esinemas käidud. Eliit-rühma kavad on efektsed, kasutame palju erinevaid vahendeid ja üritame pakkuda vaatemängu rõngaste, lintide

ja kurikatega riskantseid elemente soo-ritades.

Tänavu mais toimunud Norra Mi-litaartattool oli eliitrühmal võimalus erakordseks eksperimendiks ühenda-da võimlemine sõjaväelise drilliga. Ni-melt usaldati rühmale ühiskava tege-mine Norra Kuningliku Kaardiväega. Publik võttis «Carmeni» muusikale koostatud programmi vastu vaheaplau-side ja imestusohete saatel – erilise ja meeldejääva hetke tekitas moment, kui kaardiväelased usaldasid hetkeks oma vintpüssid 24-le efektses Carmeni kos-tüümis võimlejale.

Nagu näha, leiab igaüks Piruetist en-dale midagi. Ja elukestvad kaunis rüht ja koordinatsioon on garanteeritud! Uus hooaeg algab võimlemisklubis Piruett ju-ba septembrist. Ootame kõiki võimlema!

rohkem infot: www.piruett.ee

Foto: Free Flow Studio erakogu

Tantsides Eestisse – Free Flow Studio rahvusvaheline pere

Võimlemisklubi Piruett – sobiv treening ja kaunis rüht!

Võimlemisklubi Piruett.

toimetajad:margit sellikilona­evelyn rannalamarili otstakelisabeth Kaukonensportnoorsoo@tallinnlv.ee Tallinna

NOORTENÄDAL

8LK nooRsooTöös on TÄhTi

väljaandja: tallinna spoRdi- ja nooRsooamet

täname kõiki partnereid, kes käesolevasse numbrisse panustasid!

anniKa teder SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo kommunikatsioonijuht

Aasta alguses alustas Euroopa Lii-du uus programm Erasmus+, mis toetab rahvusvahelist koos-

tööd, kogemustevahetust ja õppimist haridus-, noorte- ja spordivaldkonnas.

Erasmus+ ühendab Euroopa senised rahvusvahelised kõrghariduse program-mid, elukestva õppe programmi ja noor-teprogrammi Euroopa Noored ning toob kaasa umbes 40-protsendilise eelarve-kasvu võrreldes eelmise seitsme aastaga.

«Uus programm soodustab varase-mast enam koostööd ja uuenduslikke lähenemisi töös noortega. Erasmus+ programmis saavad noorsootööasutu-sed ühendada jõud näiteks koolide ja äriettevõtetega, et arendada noortes tööturuks vajalikke pädevusi,» tutvus-tab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB) juhataja Reet Kost programmi laienenud võimalusi.

Sarnaselt eelmise Euroopa Noored programmiga toetab Erasmus+ endiselt ka noorte omaalgatust, kultuuridevahe-list õppimist noortevahetustes ning vä-lismaal vabatahtlikuna tegutsemist.

«Maailmas muutub üha olulise-maks oskus luua seoseid eri teemade, erialade ja kultuuride vahel ning teha koostööd partneritega eri riikidest. Erasmus+ projektis osalemine annab noorele esimese rahvusvahelise koos-töökogemuse ning sõpru ja kontakte üle Euroopa,» ütleb Reet.

esimesed toetused jagatud

Toimunud on programmi kaks esimest taotlusvooru, mille tulemusel toetas Euroopa Noored Eesti büroo 73 noorte valdkonna projekti rohkem kui 1,4 miljoni euroga. Taotlejate seas oli kõige populaarsem tegevusvõimalus rahvus vaheline noortevahetus. Kokku esitati büroole kahes voorus 43 noor-tevahetuse taotlust, millest toetuse said 31. Need projektid toovad Eestisse ko-

gemusi vahetama ja õppima sadu noo-ri üle Euroopa.

Eesti esimese Erasmus+ projekt vii-sid ellu Tartu Ülikooli Viljandi kultuuri-akadeemia huvijuhi-loovtegevuse tuden-gid. Noortevahetus «Educational Enter-prising – Environmental Work Oppor-tunity with Communication and Adven-ture» (pildil) käsitles seikluskasvatuse võimalusi keskkonnaalase töö tegemisel.

Projektijuht Aleksandra Griffeli sõ-nul oli noortevahetus väga avardav ko-gemus nii tegijate kui osalejate jaoks. «Kui projektis on koos erineva ema-keelega ja väga erineva kultuuritausta-ga noored, siis kuuled ja koged pidevalt midagi uut ning õpid toime tulema kul-tuuridevaheliste erinevustega,» räägib Aleksandra. Seda tänuväärsem on te-

ma sõnul see murdepunkt, kus noored avanevad, hakkavad omavahel rohkem suhtlema ja pakuvad korraldajatele oma abi. «Projekti lõpus olid osalejad nii lähedaseks kasvanud, et paljud lah-kusid pisarais,» kirjeldab Aleksandra.

järgmine võimalus erasmus+ programmist toetust taotleda avaneb 1. oktoobril. rohkem infot programmi võimaluste kohta leiad euroopa noored kodu­lehelt euroopa.noored.ee.

eRasmus+: euRoopa nooRed eRaldatud toetused

• Noortevahetused – 31 projektile 497 380 eurot• Euroopa vabatahtlik teenistus – 23 projektile 475 961 eurot• Noorsootöötajate õpiränne – 11 projektile 257 383 eurot• Strateegiline koostöö (sh rahvusvahelised noortealgatused) – 4 projektile

133 675 eurot• Noorte osalusprojektid – 4 projektile 53 356 eurot

NoorsootÖÖS ON TÄHTI

Katmata U Kaetud C

Katmata CMYK Kaetud CMYK

RGB

Katmata CMYK Kaetud CMYK

Katmata U Kaetud C

linnalabor

heiLi GriffithTLÜ pedagoogilise seminari arendusspetsialist

Tallinna Ülikooli pedagoogili-ne seminar korraldab sügise algul koostöös Tallinna spor-di- ja noorsooametiga noor-sootöötajatele, noorsootöö

tudengitele ja teistele noortevaldkonnast huvitunuile mõttepäeva, mis sujuvalt lä-heb üle mõtteõhtuks ja -ööks. Sündmu-se nimigi lubab, et «NoorsootÖÖS ON TÄHTI». Noorsootöö tähtede sadu toi-mub Tallinna noortenädala raames Ro-termanni kvartalis 11. septembril algu-sega kell 14 ning kestab südaööni.

Noortega töötavad säravad, huvita-vad ja enamasti väga pühendunud ini-mesed. Selliseid tähti leiab näiteks kul-tuuri-, spordi-, haridus-, ettevõtlus- ja tehnikaalalt. Mõne jaoks on see töö, mõni teeb seda oma põhitööle lisaks va-

batahtlikult. Mis iseloomustab noorsoo-töö tähti? Mis inspireerib neid inimesi noori inspireerima? Kas on sarnaseid mõtteid, meetodeid ja lahendusviise, kuidas noori märgata, kaasata, motivee-rida? Kuidas see kõik mahub ühise ni-metaja «noorte vaba aeg ja noortele arendava keskkonna loomine» alla? Nendele ja paljudele teistele küsimuste-le leitaksegi koos vastused «Noorsoo-tÖÖS ON TÄHTI» sündmusel. Osale-jatel on lisaks tähtedega kohtumisele ja «tähistaeva» uurimisele hea šanss oma professionaalse noorsootöötaja lennu-trajektoor hoogsaks kavandada.

tule aRutle, mõtle ja joonista kaasa!

Diskussioon, arutelu, elavad näited ja otsekohesed küsimused on omal kohal. Sündmus on osaliselt inspireeritud kul-tuurisaate «Jüri Üdi klubi» formaadist:

päeva jooksu kohtutakse säravate kü-lalistega ja käsitletakse noorsootööle olulisi teemasid õdusas kohvikumil-jöös. Külaliste seas on nii suurte muu-sikasündmuste, filmifestivali, spordi-ürituste korraldajaid kui ka kunsti- ja meediaeksperte, kes noortega tööta-vad. Kõigil osalejail on võimalus kaasa rääkida neljas kavandatud sessioonis, kuid vastavalt oma huvile võib osaleda ka valikuliselt. Igal sessioonil on oma fookus ning kutsutud tähed kogemusi ja inspiratsiooni jagama.

Fookuses on muusika, kunst ja meedia, liikumine ja sport ning ühis-kondlik aktiivsus ja ettevõtlikkus. Iga sessioon otsib muuhulgas vastuseid küsimustele, kuidas noored õpivad; kuidas märgata noorte vajadusi ja an-deid ning milline on noorsootöötaja-te roll selles; mis on noorsootöö ühi-ne identiteet ning millised on noor-sootöötaja õppimisvajadused praegu

ja tulevikus. Mõttepäeva joonistavad koomiksina üles noored vabatahtlikud ja osalejatelgi on võimalus visuaali täiendada. Lisaks valmib mõttepäe-vast lühike videomaterjal noorsootöö üliõpilastele, et aidata neil edaspidigi näha seoseid eri valdkondade vahel, mõista koostöö võlu ja saada inspirat-siooni. Päev lõppeb õhtul õdusa kont-serdiga.

TLÜ pedagoogilise seminari direk-tori kohusetäitja Silver Pramann leiab, et selliseid arutelusid, kus nii noorsoo-töötajad kui ka teised oma ala spetsia-listid kokku saavad, et arutada noor-sootöö hetkeolukorda ja tulevikku, on väga vaja. Ta lisab: «Peame senisest enam hakkama arvestama ka noorsoo-töötajate ettevalmistamisel kaasaja kii-resti muutuva noorte olukorra ja või-malustega. Noorte probleemide lahen-damisel muutub üha olulisemaks vald-kondadevaheline koostöö. Seetõttu on

oluline arutada nii tudengite kui noor-sootöö ja sellega seotud valdkondade töötajatega noorte olukorda, problee-me ja võimalusi, kuidas noori veelgi pa-remini toetada.»

Niisiis, kui oled noorsootöötaja, noorsootöö tudeng, noor või lihtsalt huvitatud noorsootööst ja noorte käe-käigust ning tunned, et just sinul on tä-helepanekuid, ideid ja mõtteid noor-sootöö valdkonna arendamiseks või sind huvitab eriliselt mõni eelmainitud teemafookus töös noortega, tule kind-lasti osalema! Võimalik on tulla nii ter-veks päevaks kui ka ainult üheks-ka-heks sessiooniks. Põnev kogemus, uued kontaktid ja inspiratsioon on ga-ranteeritud!

rohkem informatsiooni mõttepäeva ning registreerimise kohta leiad siit: www.tlu.ee/tps Kiirustage, sest kohtade arv on piiratud!

Erasmus+ programm loob sildu ja toob noortevaldkonda lisaraha

Noortevahetuse Ewoca osalejad puhastavad jõge palkidest. Fotod: Piret Eit