ArvAmus

Helikopterivaade noorsootööle Eestis – reaalsust ilustamataReet KostLoe lk 2

KvAliteedi hindAmine

Hinne Tallinna noorsootööle on heaIlona-Evelyn RannalaLoe lk 3

noorsootöös pArimAd AAstAl 2011

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas parimaid noorsootöötajaid ja noorteprojekteJaanika PalmLoe lk 4

noorte tervis

Usaldus, vastutus ja soostereotüübid – Eesti noorte seksuaalkäitumineSiim Värv Loe lk 5

noortelAAgrite uus Kord!

2012. aasta jaanuarist hakkab kehtima uus noortelaagrite toetamise kordLoe lk 6

noorteKesKused – hüppelAud ellu

Detsember Tallinna noortekeskustesLoe lk 7

noored KirjutAvAd

Matemaatikaeksam kohustuslikuks?Loe lk 8

Haide KuivasTallinna spordi- ja noorsooamet

Kriisiga silmitsi sattudes tee-vad inimesed tavaliselt ühte kahest: ignoreerivad prob-leemi või lähenevad tekki-nud probleemile loovalt.

Probleemi ignoreerides jätkatakse oma tavapärast tegevust lootuses, et varem korratud tegevus töötab seekord liht-salt paremini. Probleemile loovalt lähe-nedes hakatakse innovaatiliste ideede abil otsima uusi lahendusi, mis võiksid senistest paremini töötada.

«tuleviKulinnA tööd»

Viimaste aastate kriisiks ja suureks väl-jakutseks noorsootöös on noorte töötu-se probleem. Häid praktikaid noorte töökasvatuses on mitu, näiteks malevad või töölaagrid. Lisaks on traditsioonilis-te lahenduste kõrvale hakatud otsima innovaatilisi ideid. Üheks tegevuseks, kuidas lahendada noorte töötuse prob-leemi, on rahvusvaheline projekt «Tu-levikulinna tööd» (Future City Jobs). Projektis osaleb kuus Euroopa riiki, kus noorte töötus on kõige kõrgemal tase-mel. Nendeks riikideks on Hispaania, Rootsi, Eesti, Tšehhi, Poola ja Šotimaa.

Projekti eesmärgid on ambitsiooni-kad. Proovitegevustega soovitakse luua püsivad töökohad 75–120 noorele loo-metööstuses ja loovettevõtluses. Need on valdkonnad, mida pole seni piisa-valt väärtustatud, kuid tegelikult on loometööstus ja loovettevõtlus loonud viimastel aastatel märkimisväärselt pal-ju uusi töökohti, mida kinnitab KEA* raport.

Projekti proovitegevusteks ideede kogumiseks korraldas iga partnerriik oma linnas «Tulevikulinna» mängu. See on Briti nõukogu väljatöötatud meetod, kuidas luua innovaatilisi ideid ja lähenemisi linnaelu kvaliteedi paran-damiseks. Tallinnas mängisid «Tulevi-kulinna» mängu 25 linlast, kes esinda-sid kultuuri-, loome-, ettevõtlus- ja tööhõivevaldkonda.

Kahe päeva jooksul keskenduti Tallinna loome- ja kultuurimajanduse potentsiaalile noorte töötuse problee-mi lahendamisel. Osalejad jaotati meeskondadeks ning omavahel võis-teldes valiti välja teemakohased prob-leemid. Meeskonnad tulid välja idee-dega, mida nad testisid ja arendasid

koostöös praktikute ja kogukonna liik-metega.

ideed, mis AitAKsid noortel tööturule sisenedA

«Tulevikulinna» mängu käigus mõeldi välja järgnevad ideed: loovinimeste tööportaal, keelevahetuspraktika, sot-siaalse tsirkuse klubi, ületallinnaline tu-rupäev ja alternatiivekskursioonid.

Luues loovinimeste tööportaali, aitaks see pakkuda loovinimestele eri-alast tööd. Näiteks vabakutseline näit-leja võiks portaali kaudu leida häid aju-tisi tööotsi, näiteks olles mõne ürituse õhtujuht. Portaali loomine Loova Ees-ti juurde tagaks portaali usaldusväär-suse. Võimalus jätta tööotsija profiilile pärast teenuse kasutamist rahulolu-märge lisaks portaalis tööd otsivale ini-mesele teatava kvaliteeditunnuse.

Keelevahetusmängu idee seisneb keelepraktikas. Paljudel noortel tööot-sijatel jääb sobivale töökohale kandi-deerimata piisava keeleoskuse pärast. Keelepraktika võimaldaks kokku tuua nii vene kui eesti keelt kõnelevad noo-red, kes erinevate mängude kaudu omandaksid vajalikud oskused just suhtluskeele tasemel.

Ületallinnaline turupäev on mõnu-salt äratuntav boheemlaslik idee. Ko-halikule kogukonnale mõeldud turu-päeva raames on igal linnaelanikul oma maja ette võimalus üles seada müügi-plats. Niisugune tegevus julgustab kõi-ki ettevõtlikkusele ja keskkonnasääst-lik mõtteviis ei nõuaks ürituse korral-damiseks palju lisaressursse. Muidu ta-gasihoidlikele ja omaette hoidvatele eestlastele on see hea võimalus ka oma naabritega lähemalt tuttavaks saada.

Tsirkus kui multikultuurne distsip-liin garanteerib igale osalejale eduela-muse, mille kaudu tõuseb enesekindlus ja paraneb noore inimese elukvaliteet. Mujal maailmas tuntust kogunud sot-siaalse tsirkuse idee hakkab Eestis vaik-selt juuri maasse kinnitama. Kõige teos-tatavamaks lahenduseks peetud idee vajab oma tegevuse alustamiseks veel häid partnereid, kes juba olemasoleva-le meeskonnale saaks tuge pakkuda.

pArim lAhendus – AlternAtiivturism?

Võiduidee, mille aitasid välja valida Tallinna Ülikooli tudengid, oli alterna-tiivturism – «Noorte linn». Alterna-tiivturismi põhitegevuseks on vähen-

dada 15–26-aastaste noorte töötust, võimaldades neil looval viisil raha tee-nida, ega nõuaks spetsiifilisi erialaseid oskusi või ettevalmistust. Noored koos-tavad ise turismimarsuute Tallinnas, mis nende arvates on põnevad ja oma-näolised. Ettevõtluse Arendamise Siht-asutuse (EAS) turismiuuringu järgi on sel aastal 50 protsendi võrra kasvanud just venekeelsete turistide arv ning noorte töötus Eestis on eriti kõrge just vene keelt kõnelevate noorte hulgas. Seetõttu võiks sel ideel olla kõige suu-rem potentsiaal.

Kas väljatöötatud ideed on tulevi-kus edukad, näitab aeg ja ideede auto-rite initsiatiiv. Kuid heade näidetena, kuidas murda välja traditsioonidest, võtta elus ettetulevaid kriise võimalus-tena, luua midagi uut ning avardada mõttemaailma, on need näited hea al-gus.

* KEA on Brüsselis asuv konsultatsiooni­firma, mis on spetsialiseerunud kul­tuuri, loovuse, meedia ja spordi uuringutele.

Projekti lisainfo leiab veebiaadressilt http://creativecities.britishcouncil.org/future-city-jobs

Mari-Liis NuMMertNoored Kooli programmi esindaja

Noored Kooli haridusprogramm on ellukutsutud uute liidrite põlvkonna loomiseks. Ülikooli

lõpetanud tudengile esitatakse väljakut-se õpetada kaks aastat mõnes Eestimaa üldhariduskoolis, kus noor inimene suudaks enim positiivset mõju tekita-da. Vastutasuks omandavad osalejad kahe aasta jooksul enesekehtestamise, avaliku esinemise ja mõjutamisoskusi nii klassi ees õpetamisega kui ka toeta-va koolitusprogrammi kaudu.

«Hea haridus aitab headele valiku-

tele kaasa,» nendib Jaak Vaabel, Lähte ühisgümnaasiumi värske füüsikaõpe-taja ja programmi Noored Kooli 5. len-nu osaleja. Ta otsustas kandideerimise kasuks, sest soovis noortesse süstida teadmistehimu: «Kuna olen ise uudis-himulik, soovin lapselikku lõputute kü-simuste esitamist süstida ka õpilastes-se.»

Jaak toob välja, et tema jaoks on rõõmustav näha õpilastes suhtumise muutust füüsikasse ning «ahhaa»-mo-mente, mille aine paremini omandami-ne endaga kaasa toob. «Suhtumist võib aidata ka see, et olen noorem ja minu-ga suhtlemine ei ole alati nii ametlik või

raskendatud. Isegi füüsikaanekdootide peale on tuldud,» jutustab Jaak.

uued võimAlused

«Valisin reaalhariduse, sest nägin selles rohkem uute võimaluste avanemist kui teiste sulgemist. Ka Noored Kooli vali-sin samal põhimõttel. Teiseks soovisin näidata positiivset eeskuju õpetajaame-ti populariseerimiseks. Muidugi oli oma roll ka väljakutsel ja huvitavatel kooli-tuspakkumistel,» nendib noor õpetaja.

Jaagu sõnul muudab reaalteaduste õppimine ja õpetamine maailmapilti, andes võimaluse olla õigete valikute te-

gemisel kriitiline ja skeptiline esitatud informatsiooni suhtes. «Ilmselt suudab eelnimetatud väärtusi kandev õpilane kaine mõistusega suhtuda Nigeeriast tulnud kirjadele ning tõestustele, et seal loterii võitsid.» Vaabel ütleb, et reaal-teadus ei lõpe seal samas kus numbrid, ja võtab oma mõtted kokku Carl Saga-ni tsitaadiga: «Teadus on rohkem mõt-teviis kui pelk kogum teadmistest.»

Noored Kooli 6. lendu kandideeri-mine on avatud 29.veebruarini 2012. Täida kandideerimisavaldus veebis www.nooredkooli.ee või kontakteeru programmi esindajatega Tallinnas, Liis Elmi (5661 8176) või Tartus (5192 2019).

Tööpuudus noorte seas – kriis või väljakutse?

Noored Kooli haridusprogramm on ellukutsutud uute liidrite põlvkonna loomiseks

Alternatiivturismi idee loojad. Foto: spordi- ja noorsooameti erakogu

Erilehe väljaandja on Tallinna spordi- ja noorsooamet

16. detsember 2011

Helikopterivaade noorsootööle Eestis – reaalsust ilustamatareet Kost sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja

Novembris Tartus toimunud V noorsootööfoorumil te-gin ettekande, milles püüd-sin analüüsida noortepolii-tika põhimõtete* rakendu-

mist ja noorsootöö arengut Eestis. Järg-nevaga käsitlen lühidalt mõnda ette-kandes põhjalikumalt avatud teemat, keskendudes küsimusele, kuhu oleme jõudnud, kus meil erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on olemas valdkondlik seadus ning noortepoliiti-ka põhimõtetele rajatud ja noorsootööd tervikuna hõlmav strateegia.

segAdus noorsootöö rolli jA eesmärgi mõistmisel

Noorsootöös on praegu võimalused suuremad kui kunagi varem. Nagu juba mainitud, tegemist on õiguslikult üsna hästi määratletud valdkonnaga, meil on olemas noorsootöö seadus, huvikooli seadus, noorsootöötaja kutsestandard ja kutse omistamise süsteem. Juba väga pikka aega on noorsootööd võimalik õppida ülikoolides ning uusi teadmisi ja oskusi saab omandada täienduskooli-tustel. Viimastel aastatel on noorsoo-töösse palju oma ja veel rohkem ELi ra-ha investeeritud, millest on remonditud ja rajatud noorsootööks kasutatavaid hooneid, rahastatud varustuse hankeid, kasvanud on toetused noorteühingute-le, noorsootööprogrammidele ja noor-teprojektidele ning panustatud on noor-sootöötajate pädevuste arengusse. Need võimalused muide eristavad Eestit väga paljudest teistest Euroopa riikidest, kus – kui üldse – on noorsootöö alles väga varajases arengujärgus.

Kas saame öelda, et selle kõige tu-lemusena noorsootöötajaskond mõis-tab ja praktiseerib noorsootööd üht-moodi ning kõigil on üks ja seesama siht silme ees? Ma arvan, et nii päris öelda ei saa ja et noorsootöös valitseb paras segadus, eriti noorsootöö ees-märgist ja noorsootöötaja rollist aru-saamises, samuti küsimuses, kes on ja kes ei ole noorsootöötaja.

noortepoliitiKA teAdvustAmine jA rAKendAmine KohAliKul tAsAndil Samuti leian, et üsna suur kuristik laiub riiklikul tasandil kavatsetu ja kohaliku tasandi reaalsuse vahel. Eeskätt jätab soovida noorsootöö strateegias mää-ratletud noortepoliitika põhimõtete tundmine, teadvustamine ja rakenda-mine kohalikul tasandil. Kui paljudes kohalikes omavalitsustes toimub hari-dust, tööhõivet, tervist, kultuuri, sot-siaalpoliitikat, keskkonda või perepo-liitikat puudutavate küsimuste aruta-mine ja otsustamine lähtuvalt noorte tegelikust olukorrast, huvidest ja vaja-dustest ning noored on neisse otsus-tusprotsessidesse tegelikult kaasatud?

Või kui mitmes omavalitsuses võime näha eelmainitud valdkondade vahelist toimivat koostööd alustades elemen-taarsest infovahetusest, veel enam tun-nistada koostöövõrgustike loomist ko-halikul tasandil, kuhu oleksid kaasatud ka noored ise? Noori ei kaasata ega läh-tuta neist alati isegi kohaliku tasandi noorsootöö kujundamisel ja korralda-misel, rääkimata teistest eluvaldkonda-dest! Aga eeskätt kohalikul tasandil tu-leb võtta vastutus ja aidata noortel are-neda nende võimete piirini.

Arengu tagamiseks tuleks kohalikul tasandil minu meelest konkreetsemalt läbi mõelda:• kelle vastutusvaldkonda noortepolii-

tika kujundamine ja rakendamine kuulub,

• kuidas tagada oma tegevuses tead-mistepõhisus,

• milline roll on noortel noortepoliiti-ka kujundamisel,

• kes on protsessi kaasatavad sidusrüh-mad ning kuidas neid kaasata,

• millised on noorsootöötaja ülesanded noortepoliitika rakendamisel kohali-kul tasandil.

noorsootööst jA noorte osAlusest Koolis

Veel on minu meelest palju arenguruu-mi noorte osalusel koolielu kujunda-mises ja noorsootöö korraldamisel koolis. Kui noorsootööl on võime suu-rendada noorte õppimispotentsiaali, millesse ma isiklikult siiralt usun, peaks iga progressiivne kool noorsootöö si-sule ja heale korraldusele koolikesk-konnas tähelepanu pöörama.

Noorsootööl on koolile nii palju pakkuda, ja seda öelnuna toon ka mõ-ne konkreetse näite.

Noortel tuleb koolis tihtipeale et-te kohanemisraskusi (uue kooliga, klassiga, koolikaaslastega, õppeastme-ga, õpetajaga jm) ning õpiraskusi. Kool peaks suutma neid raskusi vara-kult märgata ja noori toetada. Erine-valt koolipsühholoogide ja sotsiaalpe-dagoogide tööst saab noorsootöö neutraalsemalt kohanemisraskustele reageerida, suunates tähelepanu noo-re toimetulekule, tema enesekindluse kasvatamisele ja pakkudes tasandus-keskkonda noorsootöötegevuste näol, sh nõustamist ja informatsiooni, mil-

lest noorele uues olukorras toimetu-lekul või raskuse ületamisel kasu võiks olla.

Huvikoolidega koostöö suurenda-mine aitaks avastada ja arendada roh-kemate noorte andeid maast madalast ja suurendaks huvihariduse võimalus-te kättesaadavust kõikidele noortele, mitte vaid osale, kelle vanemad olid kooliaasta alguses piisavalt huvitatud ja aktiivsed õigel ajal oma lapsi kooli-ringidesse registreerima. Huvikoolide kaasamine aitaks ainete teoreetilist osa praktilise väljundiga toetada ja erine-vate ainete vahel seoseid luua. Rääki-mata sellest, et õppimise koht, vorm ja õpetajad mitmekesistuvad.

Seni on aga paraku formaalharidu-se ja noorsootöö vastandamine olnud takistuseks, nägemaks noorsootöö ja kooli seoseid sarnastes eesmärkides. Avastamata on potentsiaal, millega luua parimad tingimused noorte mit-mekülgseks arenguks kahe valdkonna loomuliku koostöö kaudu. Kooli ja noorsootöö koostööpotentsiaali seni-sest terviklikuma avastamise ja raken-damise olulisemad eeldused on ühine huvi ja soov luua noortele parimad

arengutingimused ning teineteise-mõistmine. Edu tagaks ühtse meeskon-nana rakenduse läbimõtlemine, seni-sest suurem koostöö õpetajate ja huvi-juhi vahel ning viimase koordineerimi-sel kooliväliste partnerite kaasamine. Paha ei teeks ka teineteise praktikast ja tegevusprintsiipidest parema ülevaate saamine, teineteiselt õppimine ja noor-sootöötajaskonna poolt suurema huvi ülesnäitamine ning panus koolielus toi-muvasse.

Kokkuvõttes jääb loota, et see stra-teegia ei ole meile liialt suur ja ambit-sioonikas ettevõtmine ning et suuda-me selle noorsootöö eestvedamisel tõe-lisuseks muuta.

Kuid ühes olen kindel – meil tuleb veel kõvasti vaeva näha, et erinevad killud tervikuks kokku tuua, valdkon-na sees ja sellest väljaspool müüte ja eelarvamusi murda ning senisest konst-ruktiivsemat koostöömeelsust kujun-dada.

* Noortepoliitika põhimõtted: lähtumi­ne noorest, tema tegelikust olukorrast, huvidest ja vajadustest, noorte osalus ja valdkondadevaheline koostöö.

vLadiMir svetTallinna noortevolikogu esimees

21. Täpselt nii palju punkte on vaja, et võita kaardimängus «Blackjack». Täpselt nii

palju inimesi valiti selle aasta oktoobris taasloodud Tallinna noortevolikogu

koosseisu. See pole muidugi esimene kord, kui sellise initsiatiiviga välja tul-lakse. Millega tuleme me välja seekord? Mida me saame teha noorte jaoks täna? Kas ja kuidas me saame noorte elu Tal-linnas paremaks muuta?

Esiteks, noortevolikogu seltskond on praegu kirjum kui kunagi varem. Noorpoliitikute ja ühiskondlike aktivis-tide kõrval on meil sportlased ja ajakir-janikud. Kogenud noorsootöötajatega koos hakkavad töötama noored ette-võtjad ja vegetaarlased. Ideede palju-sus, mitmekülgsus ja ühine eesmärk – need kolm põhimõtet on praeguse Tal-linna noortevolikogu edu võti.

Suureks väljakutseks noortevoliko-gu jaoks on Tallinna Ülikooli ettepane-kud nimetada ümber «Kreutzwaldi» peatus ja tihendada 3. liini trammi liik-

lust. Noortevolikogu on need ideed omaks võtnud ja toetab nende teosta-mist lõpuni. Arvan, et Tallinna Ülikoo-lil on koostöös noortega oluliselt tõhu-sam kaasa rääkida linnakeskkonna pa-randamises. Ülikoolide juhtkondade ja üliõpilaskondade kokku viimine linna-võimude ühise laua taha – see on üks tõsine väljakutse, mida proovime ka tu-levikus realiseerida.

21 on hea arv kaardimängu jaoks. Kuid kas ei ole 21 noort vähe Eesti kõi-ge suurema omavalitsuse jaoks, kus elab ja töötab peaaegu pool riigi rahvast? Kindlasti on ning just sellepärast hak-kamegi laiendama oma tegevust ja et-tevõtlikkust Tallinna linnaosadesse. Kui eraldi võtta, siis ainuüksi Lasnamäe võiks olla Eesti suuruselt teine linn. Me usume, et igas linnaosas on palju tegu-

said noori ning need noored teavad, kuidas oma kodukanti paremaks muu-ta. Ma ei tea, kas igas linnaosas on vaja oma noortevolikogu. Usun, et iga linna-osa tahab ja vajab endale «blackja cki» – vajab vähemalt 21 tegusat noort.

Meie kaardipakil on veel üks tähtis ülesanne – tuua kokku noori ja linna-juhte. Sageli on inimesed mures, et lin-navõimu otsused ei vasta noorte ootus-tele. Tihti ütlevad ametnikud, et nad ei tea, mida noored tahavad. Suhtlus on see, millest suures linnas jääb linnavõi-mul ja linnarahval tihti puudu ning meie olemegi need, kes proovivad suht-lusteed leida. Et ametnikud ja võimu-kandjad teaksid, mida noored tõesti ta-havad. Et noored saaksid aru, miks üks või teine otsus langetatakse. Me teeme seda nii isiklikult suheldes kui ka puht-

bürokraatlikult – esimest korda noor-teliikumise ajaloos on meil olemas ametlik poolt- või vastuhääl linnavoli-kogu haridus- ja kultuurikomisjonis. Just «poolt» või «vastu», kuna noored ei jää erapooletuks ja ükskõikseks selle suhtes, mis nende kodukohas toimub.

Miski ei garanteeri, et kaartide summa on meie jaoks lõppude lõpuks 21, et meid ootab tulevikus kindel võit ja jackpot. Kuid meil on nüüd unikaal-ne võimalus kaardimängu tulemust mõjutada nii, et noored oleksid võitjad. Noortevolikogu ei saa teha seda üksin-da, meil on vaja nii noorte arvamust kui ka asjatundjate nõu. Kuid noorte-volikogu esimehena garanteerin – iga-üks 21st noorest meie meeskonnas teeb endast kõik, et pealinna noorte huvid oleksid esindatud ja kaitstud.

Tallinna noortevolikogu: blackjack

2LK ARVAMUS

Paabeli fenomen Eesti noorsootöös. Pieter Bruegel «Paabeli torn»

iLoNa-eveLyN raNNaLaTallinna spordi- ja noorsooamet

See, mis on hea täna, ei olnud võib-olla hea eile. See, mis on hea ühele, ei ole ehk hea teisele. See, mis on hea, või-dakse kokku leppida, kuid

see ei ole kunagi absoluutne tõde, ning ei peagi olema.

Eelmisel aastal loodi Eestis noor-sootöö kvaliteedi hindamise mudel, mis samuti põhineb kokkulepetel, mil-line on hea töö noortega ning kuidas seda peaks korraldama. Sel aastal hin-nati noorsootöö kvaliteeti juba 19 lin-nas ja vallas, sealhulgas ka Tallinnas. Eesti Noorsootöö Keskuse juhtimisel välja töötatud mudel pöörab laiemas mõttes tähelepanu neljale alateemale noorte vaba ajaga seoses.

Esiteks, kui palju on võimalusi mit-teformaalseks õppimiseks, sealhulgas ka ettevõtlikkuseks, vabatahtlikuks tööks, noorte omaalgatuseks. Teiseks, kui palju on noortel võimalus osaleda ja kaasa rääkida omavalitsuse elus. Kolmandaks, kuidas noortele jagatak-se infot, nõustatakse ning kas ja milli-seid ennetustegevusi toetatakse. Nel-jandaks, kuidas on noorsootöö oma-valitsuses tähtsustatud ning milline on planeerimine, analüüsimine, aga ka te-gevuste füüsiline keskkond ja juhenda-mine.

Hindamismudel ise on muidugi märksa detailsem ning iga alateema si-

saldab hulgaliselt mõõdikuid, mille alu-sel hinne antakse.

Kes hindavad noorsootööd? Kõige-pealt valdkonnas töötavad inimesed ise, seda nimetatakse enesehindami-seks. Luuakse meeskond, kes peab nõu võimalikult paljude noortega töötava-

te inimestega ja noorte endiga. Pan-naksegi heas mõttes pead kokku ja vaadatakse mudeli alusel, mida tehak-se, kui palju tehakse ja kui hästi tehak-se ning mida oleks tarvis paremini te-ha. Seejärel hindavad tehtavat tööd sa-madel põhimõtetel ka eksperdid väl-

jastpoolt ning annavad soovitusi. Kok-kuvõttes joonistuvad välja teemad, millega tuleks edasi tegeleda, et noor-sootöö omavalitsuses veel parem oleks.

Mis joonistus välja Tallinna noor-sootöö hindamisel? Kõigepealt mui-dugi võimaluste ja tegevuste rohkus, mida iga nelja alateema all oli piisa-valt. Linnas on hea huvikoolide ja noortekeskuste võrgustik, huviringid ja trennivõimalused koolides ja mujal, õpilasmalev, toetatakse noorte osale-mist laagrites ja noorteprojektides, noortele pakutakse infot, karjääri-nõustamist, kaasalöömise võimalusi linna oluliste sündmuste korraldami-sel.

Linnas tegutsevad noorteühendu-sed, keda toetatakse, ning osaluskogud, nagu noortenõukogu ja äsja tööd alus-tanud noortevolikogu. Tallinna noor-sootöö sai kiita teadmispõhisuse eest, noorte osaluse ja omaalgatuse toetami-se, innovatsiooni ja kvaliteedile suuna-tuse eest.

Äramärkimist leidsid rahvusvahe-lised kontaktid ja koostöö, sealjuures mitmed suured rahvusvahelised pro-jektid, mis linna noortele lisaväärtusi loovad – olgu selleks interaktiivne näi-tus «Dialoog pimeduses» koostöös Ah-haa teaduskeskusega või virtuaalse noorsootöö arendamine või vabataht-likkuse teema.

Ettepanekuid ja soovitusi anti noor-te ettevõtlikkuse tõstmisele mõeldud

programmide loomiseks, noorte riski-käitumisele suunatud koostöö pare-maks korraldamiseks ja noorsootööta-jate motiveerimiseks. Viimane asjaolu on kindlasti kitsaskohaks üle Eesti – noorsootöötajate tasu ei ole Eesti kesk-mist silmas pidades motiveeriv ning ajal, kui õpetajad samal teemal aktiiv-selt sõna võtavad, on teised laste ja noortega töötavad erialad justkui mär-kamata jäänud, mis ei ole ilmselgelt õiglane.

Mitmed plaanid Tallinna noorte-valdkonna tegemistes on juba töös ega nõua suuri lisaressursse: olgu selleks koostöö arendamine, ettevõtlikkusele ja teavitamisele suunatud programmid või ka välishindajate pakutud osalusko-gude loomine linnaosavalitsuste juures – siin on vaja ainult natuke tahtmist ja pealehakkamist. Samas, kindlasti on tegevusi ja plaane, mis on kaugemale vaatavad ja mahukamad, olgu selleks või noortekeskus ratastel, mis aitaks kaasa mobiilse noorsootöö arengule ja ennetustööle.

Kokkuvõtvalt, Tallinna noorsootöö sai kiita – nii mitmeski valdkonnas on pealinn eeskujuks teistele omavalitsus-tele. Teisalt on suurel linnal ka suure-maid muresid, aga ehk ka suuremaid rõõme. Nagu Tallinn ei saa kunagi val-mis, ei saa kunagi sajaprotsendiliselt valmis ka linna noorsootöö, ent täna-ne hinnang, et 84 protsenti hindamis-mudeliga ettenähtust on täidetud, on küll tunnustus.

Hinne Tallinna noorsootööle on hea

MarKo ooLTallinna spordi- ja noorsooamet

Juba seitsmendat aastat tunnustas Tallinn aasta jooksul silmapaist-nud noorsootöötajaid, organisat-

sioone ja noorteprojekte.Esmaspäeval, 12. detsembril anti

Estonia talveaias pidulikult üle konkur-si «Suured teod» tunnustusauhinnad. Konkursile esitatud projekte hinnati kolmes kategoorias: «Suured teod Tal-linna noortele», «Tallinna noorte suu-red teod» ja Tallinna aasta noorsootöö-taja.

Esimeses kategoorias pidas Tallin-na linna noortenõukogu suure teo au-hinna vääriliseks sel aastal loodud Gruuvi keskust. Keskus põhineb era-kapitalil ning keskuse projekteerimises ja ehitusprotsessis on kaasa löönud noored. Keskusega said noored koha, kus aktiivselt vaba aega sisustada. Gruuvis asuv Eesti suurim sise-skate-park pakub noortele võimalusi harras-tada ekstreemsporti, pidada sünnipäe-vi ja lihtsalt hubases keskkonnas olla.

Teises kategoorias peeti peaauhin-na vääriliseks Georgi Maksimovi kor-raldatud «Block Partyt», mis toimus Lasnamäel. Üritusel pakuti kõigile noortele vabalaval esinemisvõimalust ja publikule oli kogu üritus tasuta. Üritus korraldati ilma rahaliste kulu-de ja tuludeta ning kõik põhines esi-nejate ja korraldajate heal tahtel ning soovil tuua tasuta muusikaüritus noortele hoovi.

Kategoorias «Suured teod Tallinna noortele» anti väikese teo auhind nii SA Teaduskeskus AHHAA näitusele «Dialoog pimeduses» kui ka SA Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 vabatahtlike programmile. Esime-se eesmärgiks on võimaldada noortel kogeda maailma enese ümber nii, na-gu seda tajuvad pimedad. Teine pakkus vabatahtlikele noortele võimaluse pii-luda kultuurisündmuste korraldamise telgitagustesse ja töötada koos kultuu-rivaldkonna professionaalidega.

Kategoorias «Tallinna noorte suu-red teod» tunnustati väikese teo auhin-naga MTÜ Pererahvas projekti «Väike suur tegu», mille eesmärgiks oli panna noori märkama abivajajaid ning õpeta-

da, kuidas anda oma panus olukorra parandamiseks, ja MTÜ Põlvkonna korraldatud projekti «Koos on parem», mille eesmärgiks oli pimedate ja pen-sionieas olevate inimeste abistamine ning tekitada dialoog noorte ja vanema generatsiooni vahel. Lisaks leidis ära-märkimist MTÜ Ärikatel läbiviidud projekt «Targalt tulevikku», mille ees-märk oli tõsta noorte teadlikkust pen-sioni teemal.

Eriauhinna «Laste- ja noortesõbra-lik tegu» pälvis samuti MTÜ Pererah-va korraldatud projekt «Väike suur te-gu».

Tallinna aasta noorsootöötajaks tun-nistati Haabersti avatud noortekeskuses töötav Kaidi Liive, kes on linnaosas ak-tiivselt tegelenud noorsootöö edenda-mise ja arendamisega. Aasta noorsoo-töötajat premeeriti rahaliselt. Parimad projektid said auhinnaks keraamilised teod, mis sümboliseerivad noorsootöö aeglast, ent kindlat arengut.

Konkursile esitati 26 nominenti, kellest parimad valis välja Tallinna lin-na noortenõukogu.

Tallinn tunnustas suuri tegusid

3LKKvaliTEEdi hindaminE

Noorsootöö kvaliteedi välishindajate koolitus. Foto: Eesti Noorsootöö Keskuse erakogu

Aasta noorsootöötaja Kaidi Liive ja abilinnapea Mihhail Kõlvart. Võitjate ühispilt. Fotod: Erko Sõrmus

2011. aasta suured ja väikesed teod.Laste-ja noortesõbraliku eriauhinna saaja MTÜ Pere rahvas esindaja.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas parimaid noorsootöötajaid ja noorteprojekteJaaNiKa PaLMEesti Noorsootöö Keskus

Haridus- ja teadusministee-rium tunnustas 15. det-sembril Eesti Arhitektuuri-muuseumis lõppeva aasta noortevaldkonna parimaid

tegijaid ja parimaid projekte. Laureaa-did nimetati kolmes kategoorias – noor-sootöö aasta tegu, parim koostööpro-jekt ja noorsootöö arendamisse pikaaja-liselt panustanud noorsootöötaja.

pArimAd noorsootöötAjAd

Pikaajalise panuse eest noorsootöösse tunnustati Sindi avatud noortekeskuse juhatajat Helle Venti, Koeru keskkooli huvijuhti Kirsika Ilmjärve ja Virtsu kooli huvijuhti Anu Mätast.

Helle Vent on neist kõige staaži-kam, olles alustanud 1973. aastal oma karjääri õpetajana, kust enam kui küm-mekond aastat hiljem asus tööle direk-tori asetäitjana klassivälise töö alal Sin-di gümnaasiumis ning 2004. aastast ju-hib ta Sindi avatud noortekeskust. Ven-di juhtimisel on Sindi noortekeskusest saanud üks omanäolisemaid noorte-keskusi, lisaks on ta algatanud mitmeid suurüritusi ka maakondlikul tasandil.

Koeru keskkooli huvijuhil Kirsika Ilmjärvel täitus tänavu Koeru keskkoo-lis huvijuhina 11 aktiivset tööaastat. Tema pühendumust ja kohusetundlik-kust oma töö suhtes on märgatud ja tunnustatud ka varem – ta on kordu-valt saanud au- ja tänukirju Kaitseliidu Järva malevalt, talle on annetatud Ko-dutütarde Teeneterist ja Naiskodukait-se Liiliaristi V klass, ta on olnud ring-konna parim Noorte Kotkaste noorte-juht ning tema juhendamisel on lapsed võitnud vabariikliku nooremate Kodu-tütarde maastikumängu ja vanemate Kodutütarde vabariikliku võistlusmat-ka Ernakese.

Parimate noorsootöötajate valimist koordineerinud Ingrid Väravas nentis, et valiku tegemine esitatud kandidaa-tide seast oli komisjonile raske, sest te-ma hinnangul vääriksid tunnustamist kõik esitatud kandidaadid.

poiste tehniKAhuvi soodustAv projeKt tunnustAti AAstA teo vääriliseKsSaaremaa ralli ajal, 6. oktoobril avati Kärlal ametlikult OTI ralliklubi nime kandev tehnikaring, mis on nime saa-nud rallisõitja Ott Tänaku järgi, kes on Kärlal kasvanud ja ralli juurde jõud-nud.

Aktiivsed tehnikahuvilised poisid tulid ühel päeval vallamajja ideega te-ha Kärlale tehnikaring. Poiste ideest võttis kinni kohalik Kärla põllumajan-dusühistu, kes pakkus klubi tarbeks oma ruume. Juulis asuti ühistu tühjalt seisnud töökojaruume korrastama – puhastati, värviti seinad ja lihviti vanad töölauad. OTI ralliklubi poisid on tei-nud endale ilusa tehnilise boksi, kus saavad ise ralliautosid ehitada ja rolle-reid parandada. Saaremaa ralli ajal olid poisid Priit Libliku tehnilises meeskon-nas.

«MTÜ OTI Ralliklubi algatamine on paljudele eeskujuks just selles mõt-tes, et noorte enda initsiatiivi märgati ja toetati. Isegi paljudes suuremates koha-likes omavalitsustes ei ole poistele vaja-likke tehnikaringe võimalik pakkuda, kuid Kärla vald seda suudab ja toetab,» selgitas ralliklubi erilisust Väravas.

päästeAmeti lAAgrites jA noorteringides õpitAKse tAgAmA endA jA teiste ohutustVäravase sõnul ei käsitle kooliprog-ramm piisavalt eluks vajalikku ohutus-alast õpet ning seetõttu on noortele

päästeameti korraldatud ringid ja laag-rid väga tänuväärsed ettevõtmised.

Päästeameti ringides ja laagrites omandavad noored eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja oskusi. Noortel on võimalus osaleda üle Eesti tegutsevates pääste noorteringides (neid on 34), võtta osa päästealasest noortelaagrist või osaleda koolides lä-biviidavas projektis «Kaitse end ja aita teist».

Pääste noorteringe juhendavad oma alal aktiivselt tegutsevad pääste-töötajad, kes juhendavad noori ena-

masti tasuta. Õpitakse läbi tegevuse ja saadakse uusi kogemusi. Noored tut-vuvad päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitsema tule-kustutit, proovitakse läbi, mis reakt-siooni võivad vallandada tule kustuta-mine erinevate ainetega, tutvutakse demineerijate tööga, räägitakse vee-ohutusest ja palju muud põnevat. Pääs-te- või ohutusala koolitusprogrammi läbinud noor on omandanud teadmi-sed ja oskused päästevaldkonnast ning ta oskab ennetada riske ja tegutseda ohuolukordades.

noorsootöö väärtustAmine jA tunnustAmineIga suurepärase spetsialisti ning inno-vaatiliste tegude märkamine ja tunnus-tamine mõjutab valdkonna arengut soodsalt. Noorsootöötajad vajavad sa-ma palju tunnustust kui kooliõpetajad. Õpetajaid on Eestis umbes 15 000 ja noorsootöötajaid 5000, noorsootööta-ja tehtav töö on sama oluline kui õpe-taja töö.

«Noorsootöös omandavad noored väga palju kasulikke teadmisi ja oskusi, mis annavad neile hilisemaks eluks pal-ju olulisi kogemusi ning ka eelise töö-turul,» sõnas Väravas. Siiski märgib ta, et paljud noored ise ei oska oma kasu-likke kogemusi analüüsida ja maksma panna. «Kui noor on kooliajal olnud ak-tiivne kooli õpilasesinduses, osalenud skautlikus liikumises või näiteringis, siis saavad nad väga palju olulisi oskusi, na-gu näiteks organiseerimis- ja esinemis-oskus, julgus ning arenevad sotsiaalsed oskused,» tõi Väravas näiteid.

2006. aastast tunnustab haridus- ja teadusministeerium igal aastal noor-sootöö valdkonda märkimisväärselt arendanud organisatsioone ja noorsoo-töö tegijaid. Tunnustusüritust hakati korraldama, et väärtustada noorsoo-töötaja kutset ning juhtida avalikkuse tähelepanu olulisematele algatustele ja organisatsioonidele, mis on aasta jook-sul mõjutanud noorsootöö arengut.

Noortevaldkonna tegijate tunnus-tamise eestvedaja on Eesti Noorsootöö Keskus. Tegevused toimuvad haridus- ja teadusministeeriumi algatatud «Noorsootöö kvaliteedi arendamise» programmis, mida kaasrahastab Eu-roopa sotsiaalfond.

Tehnikahuvilised poisid algatasid Kärlal oma ralliklubi, mille avamisel osalesid ka Ott Tänak ja Markko Märtin. Foto: MTÜ OTI Ralliklubi erakogu

KommentAAr

iNgrid väravasEesti Noorsootöö Keskus, kutse väärtustamise suuna juht

Laste ja noor-tega tööta-vad inime-

sed on väga pü-hendunud ning teisiti see olla ei saakski. On oluli-ne, et seda pü-hendumust mär-gatakse nii koha-likul kui ka maa-kondlikul tasan-dil. Kuuendat korda leiavad tunnustamist noorsootöötajad ja pro-jektid riiklikul tasandil. Iga aastaga laekub järjest enam ka projekte, mil-le noored ise on algatanud, et oma elu-kohas kas endale või teistele vaba aja sisustamiseks uusi võimalusi luua. Hea meel on ka laekuvate projektide üle, mis on algatatud noortevaldkon-nast väljaspool, eesmärgiga arenda-da noori ning pakkuda neile uusi ja ka-sulikke kogemusi.

tunnustus

piKAAjAline pAnus noorsootöösse:• Helle Vent – Sindi avatud noortekeskuse juhataja

• Kirsika Ilmjärv – Koeru keskkooli huvijuht

• Anu Mätas – Virtsu kooli huvijuht

AAstA tegu:• Tartumaa noorte suvetelk – projekti algatajad ja läbiviijad Mariliis Maisla ja Eleri He-

limets. Projekti nõustas Triin Raudoja (Tähe noorteklubi).

• Päästeameti päästealane laager ja noorteringid – projekti algataja ja läbiviija pääste-ameti ennetustöö osakond

• MTÜ OTI Ralliklubi – projekti algataja ja läbiviija Kärla noorte osaluskogu

AAstA Koostöö:• Rahvusvaheline vabatahtlike laager ja selle järeltegevused. Koostöö esialgne algataja

ja eestvedaja – MTÜ Tahe Teha ning selle juhatuse liige Reima Nõmmik.

• Noortefestival UNICEFi Sinine nädal Pärnus 9.–17. juulini 2011. Koostöö algataja ja eestvedaja Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond.

• Noorte «Euroopa päev 2011» tähistamine. Koostöö algataja ja eestvedaja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige Indrek Palu.

4LK Parimad noorsooTöömaasTiKul

aasTal 2011

siiM värv seksuaaltervise ekspert ja internetinõustaja

Öeldakse, et õnnelikuks eluks ei ole palju vaja. Sageli pii-sab selleks heast tervisest, toredatest sõpradest ja õn-nelikust paarisuhtest.

Paarisuhte alguses, armudes, on usaldus üpris kerge tekkima. Kuna ar-mastus on tugev emotsioon, mõjutab see ka teist tunnet – usaldust. On ku-lunud tõde, et armumine muudab hoo-letuks. Ühtpidi on see hea, see paneb tegema meeletusi, nautima elu täiel rinnal. Kuid kahjuks tekitab see ka olu-korra, kus armastatuga koos olles unu-neb tähtsal hetkel kondoom, sest selli-sel imelisel inimesel nagu sinu väljava-litu ei saa ju ometi ühtegi nakkust ol-la. Kahjuks saab. Isegi siis, kui ta ise se-da ei tea ja sulle käsi südamel kinnitab, et on terve kui purikas.

usAldus

Huvitav on see, et tegelikult kipub usaldustunne tekkima täiesti iseene-sest – sageli ilma oma tunnetest või teineteise minevikust rääkimata. See-sama usaldus on üks kriteeriume, mil-le järgi noored sageli nimetavad suhet mitte juhu-, vaid püsisuhteks. Levinud arvamus on, et püsisuhte puhul ei ole aga vaja enam karta suguhaigusi. Pisut muret valmistab küll soovimatu rase-dus, kuid selle ületamiseks on olemas väga efektiivsed hormonaalsed vahen-did – pillid, plaaster ja tuperõngas. Kondoom aga kahjuks ununeb.

vAstutus

Juhusuhte puhul peaks kondoom ole-ma mängus sama kindlalt nagu mõle-mad partnerid. Ometigi see nii ei ole ja juhusuhtes kasutavad kondoomi vaid pooled vahekorras olnud noortest. Miks siis nii? Ehk aitab seda illustree-rida ühe teismelise noormehe ütlus: «Võib-olla juhusuhtes ei ole seda kar-tust, et sa tead, et ta jääb rasedaks. Okei, sa tead, et sul võib-olla on kusa-gil laps. Et mingi poemüüjaga või nii. Okei, see pole veel nii hull.» Noored ki-puvadki arvama, et juhusuhtes ei kaas-ne mingit vastutust. Silmas peetakse muidugi reeglina seda, et puudub vas-tutus oma partneri ees. Aga iseenda ees? Ohus oled ju tegelikult sina ja hul-lem sellest, et sa ei vastuta oma partne-ri eest, on asjaolu, et sa ei vastuta ise-enda tervise eest. Suguhaigused ei ole Eestis ega mujalgi maailmas veel kuhu-gi kadunud. Ja ma ei räägi vaid HIVist. On ka klamüüdia, trihhomonoos, kon-düloomid, herpes, gonorröa jne. Neid on keeruline juba hääldadagi, ning vae-valt tahab keegi tegelikult nende ravi-misega vaeva näha.

soostereotüübid

«Eks ta ajalooliselt nii ole jäänud, et mees on jahimees ja naine jahitav. Et mees ostab lilled ja mees ostab kon-doomid ja mees hoolitseb selle eest, et auto on /.../ See on ju nii, et kellel nälg, sellel kahvel.» Nii arvas üks teine teis-meline noormees. Eesti noorte hulgas on laialt levinud arvamus, et kondoo-mide kaasaskandmine on mehe mure. See ei ole ainus sooga seotud ülesan-ne, mis meestele pannakse – ja vastu-tus, mis naistelt ära võetakse. Mehed peavad olema tugevad, jahtijad, vallu-tajad. Samas kui naistelt oodatakse lee-bust, alluvust, hoolimist ja hoidmist. Niisugused soostereotüübid on levinu-mad kui me mõnikord uskuda julge-me. Ühtpidi muudavad igasugused ste-reotüübid elu lihtsamaks. Need anna-vad ette teatava lihtsustatud info ja ka teatavad käitumisjuhendid. Kuid just need käitumisjuhised tekitavad palju-des noortes pingeid.

Mitte kõik mehed ei ole sündinud murdjad. Aga etteantud rolli tõttu ei julgeta oma ebakindlust välja näidata, vaid käitutakse nii, nagu arvatakse ühiskonnas aktsepteeritud olevat. See, et mehed ütlevad, et kondoomi kasu-tamine on ebamugav ja röövib vahe-korrast kire, on sageli vaid maskeering sellele, et end ei tunta kondoomi kasu-tamisel kindlana. Kardetakse teha viga. Kui palju kergem oleks, kui neil oleks see lubatud, kui nad saaksid ausalt part-nerile tunnistada, et kuule, see on mul esimene kord – proovime koos.

Soostereotüübid võivad alla suruda meie loogilise mõtlemise ja panna meid arvama, et me käitume ja mõtleme nii, nagu see on ühiskonnas heaks kiidetud. Kui soorollid on vabamad, on ka inime-sed julgemad. Näiteks kannavad nai-sedki kaasas kondoomi ja nõuavad sel-le kasutamist. Kusjuures selle viimase puhul kipub samuti mängu tulema soostereotüüpne käitumine. Õige nai-ne, tuletame meelde, on alluv ja nõus-tub mehega. Ja nii ongi, et kui mees üt-leb, et tema jaoks on kondoomi kasu-

tamine ebamugav (aga selle taga, nagu ennist tõdesin, võib olla midagi hoopis muud), jääb kondoom kasutamata. Hoolimata sellest, et neidudel on noor-meestest hoopis tugevam motivatsioon kondoomi kasutamiseks.

Noorte (ja tegelikult meie kõigi) seksuaalkäitumist ja ka paarisuhet mõ-jutavad seega usaldus, vastutus ja soos-tereotüübid. Kuidas saaks nende tegu-rite negatiivset mõju vähendada? Üheks tugevaks relvaks on pidev en-netustöö. Seda ka erinevate projektide abil, kuid kõige tähtsamana koolis ko-hustuslikult antava seksuaalhariduse-ga, mis praegu on Eestis integreeritud inimeseõpetuse ainesse.

Kuna on tuntud tõde, et pelgalt in-fo olemasolu ei taga käitumise muu-tust, on koolis oluline õpetada ka eri-nevaid sotsiaalseid oskusi. Näiteks kui-das tunda ära riskiolukordi ja kuidas neis vajadusel «ei» öelda. Tarvilik on ka soostereotüüpide teadvustamine – see aitab meil vältida nende negatiiv-set ellurakendamist ja muudab paind-likumaks ka soorolle.

tAsub teAdA

• Kõik, kes on elu jooksul vähemalt korra olnud kaitsmata vahekorras, peaksid tegema HIV-testi.

• Testimine on tasuta ja anonüümne. Kiirtesti korral võetakse näpuotsast paar tilka verd ja vastuse saab juba paari minuti jooksul.

• HIV-testi saab teha noorte nõustamis-kabinettides, anonüümsetes aidsi nõustamiskabinettides ja pere- või eriarsti juures. Nimekiri kõigi testimis-kohtadega on veebilehel www.hiv.ee.

• Kui sul on küsimusi seksuaalsuse, tervise, lähedaste suhete, rasestumis-vastaste meetodite, sugulisel teel levivate haiguste teemal, külasta veebilehte www.amor.ee. Seal vastavad küsimustele arstid, psühholoogid ja nõustajad Eesti Seksuaaltervise Liidust. Küsimine on anonüümne ning nõu saab küsida nii eesti kui vene keeles.

5LKnoorTE TErvis

Maris JaKobsoNTervise Arengu Instituut

TEIP ehk Tervist Edendava Idee Pro-jekt on Tervise Arengu Instituudi kor-raldatav projektikonkurss, kuhu noo-red saavad esitada ideid, mis aitaks edendada tervist ja tervislikke eluvii-se. Parimaid projekte me ka rahasta-me, et noored saaksid need reaalselt ellu viia.

Sel sügisel laekus üle Eesti 59 idee-projekti. Žürii lähtus projektide hin-damisel idee atraktiivsusest, huvita-vast teostusviisist, jätkusuutlikkusest, sihtgrupi suurusest ja mõjust tervise-käitumise harjumuste kujundamise-le. Samuti jälgiti läbimõeldud tege-vuskava olemasolu ja idee innovaati-lisust.

12–15-AAstAste vAnuserühmA pArimAd projeKtid

i KoHt – Tallinna Rahumäe põ-hikooli 9.a klassi projekt «Hea tervis – minu igapäevane saatja». Projekti-juht Eleri Pilliroog.

Projekt hõlmab kahe kuu vältel koolis ja selle ümbruses läbiviidavaid erineva sisuga loenguid, lõbusaid spordivõistlusi, tervisliku toidu ret-septivõistlusi koos kohvikupäevaga ja jalutuskäike naaberkoolidega. Samu-ti hõlmab see mõnede atraktsioonide paigaldust kooli õuealale, mis teeksid laste vahetunnid aktiivsemaks ja pa-kuksid püsivat aktiivset tegevust ümb-ruskonna koolilastele.

ii KoHt – Kanepi valla noortekes-kuse noorteaktiivi projekt «Kõik saab alguse meist endist». Projektijuht Kaisa Kattai.

Lisaks noortele endile on siin te-gevustesse kaasatud ka lapsevanemad ja vanavanemad. Küsitlused laste hul-gas, tervisekuu huviringides, laager ja perepäevad – need kõik aitavad ter-vet kogukonda tervislikest eluviisidest teadlikumaks saada.

iii KoHt – Salme põhikooli 9. klassi projekt «Tervis metsast!». Pro-jektijuht Indrek Polding ja Mihkel Läets.

Projekti eesmärk on igati ökoloo-giline ja maavarasid taastav. Nimelt soovivad noored minna RMK alade-le metsa istutama, et lisaks kehalisele aktiivsusele propageerida ka rohelist mõtteviisi ja heategevust.

16–19-AAstAste vAnuserühmA pArimAd projeKtid

i KoHt – Tallinna saksa gümnaa-siumi 10.a klassi projekt «Nael kum-mi ehk rattaga kooli». Projektijuhid Peeter Ehte, Jürgen Merilind, Jürgen Karvak.

Populariseerimaks õpilaste ja õpe-tajate seas rattaga kooli tulemist, ta-havad noored ehitada valvega ratta-parkla. Rattaga sõitmist reklaamitak-se kooliraadio ja koolilehe kaudu. Sa-muti tehakse koostööd maanteeame-ti ja liikluspolitseiga, kes peavad noor-tele loenguid.

ii KoHt – Abja gümnaasiumi 10. klassi projekt «Sitkes kehas rei-bas vaim!». Projektijuht Henri Hele-mäe.

Küla sportimisvõimaluste arenda-miseks soovivad noored kujundada ja sisustada spordisaali. Tühjaks jäänud ruumid annab noorte käsutusse vald. Spordisaalis saab arendada noorte füüsilist vormi ja see on koht vaba aja sisustamiseks.

iii KoHt – Tartu kommertsgüm-naasiumi 10.a klassi projekt «Terves koolis terve vaim». Projektijuhid Lee Zettur ja Kaisa-Liisa Jazõkov.

Projekti eesmärk on koos noorte-ga korda teha rõivistud, sisustada koo-li trepikoda ja rajada koridori mängu-nurk ja puhkenurk. Kui koolikesk-kond on hubasem ja õpilaste endi ku-jundatud, hoitakse seda hoolsamini. Huvitavad mängud hoiavad noored tegevuses, mis teeb vaimu erksaks ja tuju heaks.

Siim Värv Foto: erakogu

TEIP aitab!

eesti noorte hoiAKud jA Käitumine

allikas: Uuring «HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas», Tervise Arengu Instituut, 2011

• Kolmandik juhuvahekorras olnud 14–15-aastastest, 40% 16–18-aastastest, pooled 19–24- ning üle poole 25–29-aastastest seadis ennast viima-sel aastal nakatumise ohtu, kuna ei ka-sutanud juhusuhtes olles kondoomi.

• Kes kasutas kondoomi oma esimese seksuaalvahekorra ajal, teeb seda palju suurema tõenäosusega ka edaspidi ju-husuhetes – 72% nendest, kes kasuta-sid kondoomi esimese vahekorra ajal, tegid seda viimasel aastal juhusuhetes iga kord. Nende hulgas, kes esimese vahekorra ajal kondoomi ei kasutanud, oli juhusuhetes alati kondoomi kasuta-jaid vaid 38%.

• Iga kolmas 19–29-aastane juhusuhtes olnud noor ei kanna kondoome kaasas või teeb seda harva.

• Võrdluseks – 19–29-aastased, kes kan-navad kondoomi kaasas, kasutavad se-da ka juhusuhetes enam. 70% noortest, kes kasutasid juhusuhetes alati kon-doomi, kandsid endaga viimasel aastal kondoomi kaasas alati/enamasti.

• 19–24-aastased kannavad endaga kon-doome kaasas sagedamini kui 25–29-aastased, vastavalt 37% ja 23%.

• Nendelt, kes ei kasutanud viimasel aas-tal alati kondoomi, küsiti, mis oli selle põhjuseks. Meeste ja naiste vastuste osakaalud erinevad paljude vastuseva-riantide osas. Naiste seas on meestest suurem osakaal neid, kes märgivad, et plaanitakse rasedust, kasutati muid ra-sestumisvastaseid vahendeid või et neil on kindel partner ja vastastikune usaldus.

• Meeste puhul on naistest rohkem vas-tajaid, kes ütlevad, et kondoom vähen-dab mõnutunnet, tema ise ei soovinud kondoomi kasutada, kummalgi ei olnud kondoomi kaasas ning ta ise ei mõel-nud kondoomi peale.

Usaldus, vastutus ja soostereotüübid – Eesti noorte seksuaalkäitumine

tiiu KadaKTallinna spordi- ja noorsooamet

Tallinna linnavolikogu kehtes-tas Tallinna linna eelarvest ettenähtud rahaga noorte-laagrite toetamise uued tin-gimused ja korra. Seni on

laagri korraldamist toetatud Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja 2006. aasta käskkirja alusel. Määrus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril.

Kord sätestab tingimused 7−19-aas-taste Tallinna noorte tervistavaks ja arendavaks puhkuseks laagritegevuse vormis ja ühtsed nõuded noorsootöö seaduse tähenduses käsitatava püsi- ja projektlaagri korraldamiseks ja toeta-miseks. Toetust eraldatakse Tallinna linna eelarvest spordi- ja noorsooame-ti kaudu.

Ühtsete nõuete kindlaksmäärami-ne aitab parandada laagriteenuse kva-liteeti ja võimaldab arendada noorte tervistava ja arendava puhkuse vald-konda Tallinna linnas kui tervikut. Kehtestatakse ühtsed nõuded toetuse taotlemisel, kindlad tähtajad taotluste esitamiseks, ühesuurune toetus ühe noore kohta päevas kõigile teenuse ka-sutajatele, laagrid kindlustatakse päde-vate juhatajate ja kasvatajatega. Samas tagatakse ka noorte tervistava ja aren-dava puhkuse stabiilne toetamine linna eelarvest.

tAotlejAd

Toetust saavad taotleda nii noorte pü-si- kui ka noorte projektlaagrid.

Noorte püsilaagrite korraldamiseks on õigus toetust taotleda juriidilisel isi-kul, kes peab laagrit noortelaagri põhi-määruse ning haridus- ja teadusminist-ri antud noortelaagri tegevusloa alusel, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas üle 60 päeva.

Noorte projektlaagri korraldami-seks on õigus toetust taotleda juriidili-sel isikul, kellele kohalik omavalitsus on väljastanud nõuetekohaselt vormista-tud loa ning kes korraldab laagrit, mil-le ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva. Laagrivahetuse kestuse nõuet ei kohaldata puudega noorte laagrile.

Toetust noortelaagri korraldami-seks ei eraldata isikutele, kes on saa-nud jooksvaks eelarveaastaks toetust Tallinna linnavolikogu kehtestatud sporditegevuse toetamise korra alu-sel.

tAotlemise tingimused

Laagriteenust pakkuv taotleja peab korraldama laagri väljaspool Tallinna haldusterritooriumi Eesti rahvastiku-registri andmetel Tallinnas elavatele 7−19-aastastele noortele. Laagri vahe-

tuses peab kuni 15 noore kohta olema vähemalt üks ja kuni 25 noore kohta vähemalt kaks kvalifitseeritud kasvata-jat. Puudega noorte puhul, sõltuvalt puude liigist ja raskusastmest, peab 15 noore kohta olema vähemalt kaks ja kuni 25 noore kohta vähemalt neli kva-lifikatsiooninõuetele vastavat kasvata-jat.

nõuded tAotlejAle

Toetuse saamiseks on haridus- ja tea-dusministeerium taotlejale väljastanud noorte püsilaagri korraldamiseks tege-vusloa. Noorte projektlaagri korralda-miseks peab taotlejale loa väljastama see valla- või linnavalitsus, mille hal-dusterritooriumil laager läbi viiakse. Toetuse saamise üheks eelduseks on,

et korraldatava laagri juhataja ja kasva-tajate kvalifikatsioon vastab haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele.

toetuse tAotlus

Vormikohane taotlus esitatakse koos nõutud lisadokumentidega paberil all-kirjastatult või elektrooniliselt digiall-kirjastatult. Noortelaagri toetamise taotluse lisadeks on noortelaagri ajaka-va, noortelaagri tegevuskava ja noorte-laagri eelarve.

toetuse Andmine jA toetuse mAKsmine

Toetuse suuruse ühe noore kohta päevas kinnitab aasta alguses ameti

juhataja, lähtudes linnaeelarvest noortelaagrite toetamiseks eraldatud rahast, planeeritavast toetatavate noorte arvust ja keskmisest laagriva-hetuse pikkusest Tallinna noortelaag-rite viimase viie aasta statistika alu-sel.

Toetust eraldatakse maksegraafiku alusel. Kuni 2000-eurose toetuse puhul makstakse 80 protsenti toetusest ette-maksuna enne laagri algust ning 20 protsenti pärast toetuse kasutamise aruande heakskiitmist. 2000 eurost suurema toetuse korral makstakse 50 protsenti toetusest esimese ettemakse-na enne laagri algust, 30 protsenti tei-se ettemaksena lepingus määratud tähtajal ja kuni 20 protsenti pärast toe-tuse kasutamise aruande heakskiit-mist.

AruAndlus

Vormikohane aruanne esitatakse hilje-malt kümne tööpäeva jooksul pärast toetatud tegevuse lõppu koos kohus-tuslike lisadega, milleks on vormikoha-ne noorte nimekiri ja kuludokumenti-de koopiad eraldatud toetuse kasuta-mise kohta.

tAotluse esitAmise tähtAjAd

Taotlused esitatakse Tallinna spordi- ja noorsooametile toetuse saamiseks kaks korda aastas: 15. märtsiks suviste ning 15. septembriks sügiseste ja talviste laagrite korraldamiseks.

Info Tallinna veebilehel www.tal-linn.ee spordi- ja noorsooameti noor-telaagrite teenuskaardilt.

2012. aasta jaanuarist hakkab kehtima uus noortelaagrite toetamise kord

6LK

noorTElaagriTE uus Kord

Teabe- ja nõustamiskeskusest leiab noor inimene partneri (st nõus-taja), et uurida iseenese huve, või-

mekust, iseloomu ja eluhoiakuid psüh-holoogiliste testide ja intervjuude abil ning arutada ja kujundada selle alusel oma elu- ja õpiplaane.

mA tAhAn, sest…

Kurb, kui õpiotsus sünnib seeläbi, et «sinna on kerge sisse saada» või «sõber teab sõpra, kellele väga meeldib seal õppida ja läheks õige ka» või «ema üt-les, et raamatupidaja saab ikka tööd» või «seal on elamise kulud tasutud ja odav õppida». Sellistel ajenditel sündi-

nud õpiotsused lõpevad sageli esimese semestri järel koolist lahkumisega, mil-lele lisandub veel paras ports segadust iseeneses.

mA ei tAhA midAgi, sest…

On noori, kes teatavad, et nad ei ku-juta ette, mida nad tulevikus teevad. Neil pole huvisid ega hobisid. Aga ise-loom ja geneetika?

Nõustaja abiga uuritakse välja, milliseid võimekusi ja tugevusi peidab endas noor inimene, kes ennast ise veel avastanud ei ole. On noori, kes elavad teiste poolt sildistatuna ning see tekitab väärkujutluse iseendast.

Nõustamiskeskuses vaadatakse ka sil-di taha.

lApsevAnemAnA sAAn…

Nõustamiskeskusesse saab tulla ka lap-sevanem. Üksi või koos lapse/noorega. Vahel on nõnda, et kodus peetakse ainuvõimalikuks pärast põhikooli jät-kata gümnaasiumis. Noorel endal aga on kujunenud vastumeelsus igasuguse teoreetilise õppimise suhtes ja meelsa-mini ta toimetaks reaalsete autodega või ajaks oma «IT-asja».

Ja vahel ei mõista lapsevanem, mis toimub tema tütre koolimotivatsiooni-ga. Et muidu korralik tüdruk on kui ära

vahetatud. Perejutuajamised viivad aga nii ühe kui teise poole enesest välja. Teabe- ja nõustamiskeskus on koht, kus sedasorti dilemmasid lahendada.

KArjääriKriis

Üha enam on noori, kes jõudnud töö-alasesse karjäärikriisi. Nad on rahul, et neil on töö, aga see töö on neil kui kae-larihm kaelas. Ahistab ja pigistab. Noo-red on valmis uuesti õppima, kui vaid teaks, mis see õige asi ikka on. Või on nad takerdunud karjääriummikusse? Kuidas pääseda liikuma? Või töödraa-mad, olgu need siis töökiusamine või lausa töölt pahatahtlikud vallandami-

sed, mille puhul nõustamiskeskuses saab leevendada emotsionaalset trau-mat ja arutada profülaktiliselt, mis va-lesti läks. Ja aidata vaadata ettepoole.

leiA meid

Teabe- ja nõustamiskeskus tegeleb kir-jude teemadega, nagu elu seda isegi on. Koolituse ja kogemustega karjäärispet-sialistid julgevad läbi hammustada suu-rema osa asju, mis seisab noore inime-se karjääri edenemisel ees.

teabe- ja nõustamiskeskused on kõi-gis maakondades ja nende kontaktid leiab veebilehelt www.rajaleidja.ee.

Heade eesmärkideni viivad kõverad teed. (F. Nietzsche)

Laagrikasvatajate koolitus 2011. aasta oktoobris. Foto: Svetlana Logussova

Kaia KasK Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja

Pääsküla noortekeskuse ekstreem-hall on üks väheseid kohti Tallin-nas, kus ekstreemspordiharras-

tajatel on võimalus sisetingimustes võistlemas ja sõitmas käia.

Sel aastal on toimunud palju spor-diüritusi. Eriti sooja vastuvõtu osali-seks on seni saanud «NoortekaÖöd», mille raames on toimunud alati üks ekstreemspordivõistlus – rula-, rullui-su-, tõukeratta- või BMX-võistlus. Li-saks noortekaöödele toimus sel hoo-ajal mitu tõukerattavõistlust ning kaks rulavõistlust, kus osalejate ja pealtvaa-tajate arv küündis lausa sajani.

Ka novembri lõpus toimunud rull-uisuvõistlust võib lugeda päris edu-kaks ettevõtmiseks. Et ennetada suve-hakul ekstreemspordi unarussejää-mist, korraldas Pääsküla noortekesku-se meeskond suvel BMX-võistluse Il-marise rulapargis, et ka BMX-ratturi-tel oleks väljakutseid ja nad saaks oma-vahel mõõtu võtta.

Kel veel ei ole olnud võimalust tut-vuda Pääsküla noortekeskuse ekst-reemhalliga, siis olete oodatud külla, asume Rännaku pst 1.

Ekstreemhall on avatud esmaspäe-vast laupäevani ning eelneval regist-reerimisel ka pühapäeviti. Esmaspäe-vast reedeni oleme avatud kella 14–19.30, laupäeviti 12–18.30 ning püha-päeviti 12–19. Tallinna noortekeskus-te kaardiga maksab päev 2 eurot, ilma kaardita 3 eurot.

Et ei oleks segavaid faktoreid, oma-vahelisi lahkarvamusi ja kokkupõr-

keid, oleme nädalapäevad sõbralikult ära jaganud. Iga harrastaja saab just te-male mõeldud päeval oma lemmikva-hendiga sõitmas käia. Esmaspäev ja reede on broneeritud tõukeratturite-le, teisipäev ja neljapäev BMX-ratturi-tele, kolmapäev ja laupäev on hall ru-la- ja rulluisuharrastajate päralt.

Lisaks harjutamisele ja sõpradega aja veetmisele on Pääsküla noortekes-kuse ekstreemhalli võimalik rentida ka sünnipäevadeks. Rendipäev on püha-

päev kella 12–19 ning maksab see 19,17 eurot tund. Rentija eelised sel päeval: sõita saab vaid oma seltskon-naga ning kohalekutsutud külaliste arv ei ole oluline, kuna ekstreemhall ma-hutab palju rahvast.

Sõitjatel on võimalik pärast ekst-reemhalli külastamist kasutada ka uuenduskuuri läbinud duširuumi. Ko-hapeal saab pandi vastu laenutada ka tasuta kiivri. Noortel on kohustuslik kanda ekstreemhallis viibides kiivrit.

Pääsküla noortekeskuse ekstreem-halli saab järgmiseks kuuks rentida alates eelmise kuu viimasest nädalast – rendipäevaks on pühapäev kella 12–19!

Kel soovi meie tegemistega lähe-malt kursis olla, leiab täpsemat infor-matsiooni Pääsküla noortekeskuse ko-dulehelt: www.taninfo.ee/paaskyla või meie Facebooki lehelt http://www.face-book.com/paaskyla.noortekeskus.

Kohtumiseni!

eiLiKa LuKKoNeNHaabersti vaba aja keskus

Tantsustiilide rohkus on kindlasti Haabersti koolinoorte tantsu-võistluse peamiseks märksõnaks,

nii ka selle aasta 1. detsembril. Laval tantsiti nii show- kui ka moderntantse, lisaks näitasid noored oma oskusi suffle’is, breigis ja ka svingis. SLIDE toimus tänavu juba kuuendat korda ning igal aastal kutsub üles noori hoo-litsema nii enda kui teiste tervise eest. Kõige tublim oli sellel aasta Mustjõe gümnaasiumi võistkond KOLOR, kel-le svingikava pani nii mõnelgi žüriiliik-mel jala tatsuma, osalejatest rääkima-ta. Publik valis lemmikuks «Ära piilu

alukaid»Tallinna Õismäe gümnaasiu-mist, kes jäljendasid laval LFMAO-d ja teenisid sellega ka võimaluse minna ARENA3 Scoolpartyle esinema. Järg-mine suurüritus toimub Haabersti noortele märtsis. Noorte moeshow «Moe Malle 2012» leiab aset juba kuuendat korda. Selle aasta teemaks on «Unustatud vana» ning osalema on oodatud kõik Haabersti linnaosa koo-lide noored 7.–12. klassini. Suurejoo-neline moeshow leiab aset 15. märtsil Rocca al Mare kaubanduskeskuses, ku-hu ootame kõiki valminud meistriteo-seid nautima.

rohkem infot www.haabersti.ee või marian@haabersti.ee.

Peeter taiMLasnamäe piirkondliku noorsootöö koordinaator ESFi hanke mobiilse noorsootöö suuna projektijuht

Oma esimeses kirjutises täna-vanoorsootööst, mis ilmus kevadises Noores Tegijas, rää-

kisin sellest, kui palju erinevaid ni-mesid on noorsootöö meetodil, mil-le sisuks on tegelikult otsimine: otsiv noorsootöö, tänavanoorsootöö, tä-navatöö, mobiilne noorsootöö. Möö-das on juba aasta sellest hetkest, kui ESFi programmi «Noorsootöö kvali-teedi arendamine» raames alustas Lasnamäe noortekeskus mobiilse noorsootöö tegevustega ning selle aja jooksul juurdus mobiilset noorsoo-tööd tegevate spetsialistide kõne-pruugis termin «monotama».

Selle aasta jaanuaris läksid esi-mesed eriettevalmistuse saanud Las-namäe noortekeskuse noorsootöö-tajad esimest korda külma kätte ot-se tänavale. Piirkondadeks, kus neli monotajat kahte tööpaari jaotatuna pidid töötama, olid kesklinn, Lasna-mäe ja Põhja-Tallinn. Eelkirjeldatud jaanuarikuine külma kätte minek polnud tegelikult nii õudne, kui seda alguses arvata võis. Seda sellepärast, et tänu külmale ilmale ei veeda noo-red oma vaba aega üldsegi mitte tä-naval, vaid soojemates ja mugavama-tes kohtades, milleks on ka kauban-duskeskused.

Põhjus, miks esimesena valiti monotamiseks Viru ja Solarise kes-kus, polnud mitte ainult see, et need on Tallinna noorte seas populaarsei-mad hängimise paigad, vaid ka selle-pärast, et mitme Tallinna linnaosa alaealiste komisjonides arutatavatest õigusrikkumistest päris suur osa on toime pandud just nende kauban-duskeskuste läheduses.

Monotajate esimene eesmärk oli teada saada, millised on asjaolud ja põhjused, mis meelitavad noori ini-mesi arendava ja rikastava tegevuse asemel hoopis sõprade seltsis kau-banduskeskustes aega surnuks lööma. Teine eesmärk oli aga võimalikult pal-

ju teada saada avalikus ruumis viibi-vate noorte mõttemaailmast, käitu-mistavadest ja soovidest ning põhjus-test, miks nad suure osa oma ajast veedavad just avalikus ruumis. Selli-ne teadmiste kogum viib kolmanda eesmärgini – noorsootöö mitmeke-siste võimaluste tutvustamiseni.

Kui head lugejad, kes on viitsinud selle kirjutise siiamaani läbi lugeda, loodavad nüüd lugeda minu ettekan-net monotajate suurtest töövõitudest 2011. aasta esimese poolaasta jook-sul, peavad nad kahjuks pettuma. Mobiilne noorsootöö on noorsootöö meetoditest üks komplitseeritumaid ning nõuab enim aega ja erialast et-tevalmistumist. Lisaks sellele män-gib monotaja tegevuses tohutut rol-li kogemus.

Talvekuudel töötasid monotajad kaubanduskeskustes, kevade saabu-des aga juba ka tänavatel ja parkides ning südasuvel Stroomi rannas. See tähendab aga seda, et monotaja on alati seal, kus on enamik noori. Nüüd, kui monotajad on alustanud oma teist hooaega, tahaksin lõpeta-da siinse kirjutise hollywoodilikul moel sõnadega «to be continued» ehk meie mono-lugu on alles alguses ja järgmistes Noore Tegija numbri-tes jagaksin teiega juba ka esimesi põhjalikumaid tulemusi ja järeldusi Tallinna linnas tehtavast mobiilsest noorsootööst ehk tegijate endi sõnul monotamisest.

Detsember Tallinna noortekeskustespääsKülA noorteKesKusdetsembri jooksul korraldab Pääsküla noortekeskus enda ekstreemhallis interv-juude sarja «Noort tunned?». Parki kasu-tavate noortega viiakse läbi intervjuud, et tõsta kaasinimeste teadlikkust ekstreem-spordist ja erinevatest sõiduvahenditest – rula, BMX, rulluisud, tõukeratas. Interv-juudega püütakse tunnustada ekstreem-sportlasi ja motiveerida neid alaga edasi tegelema. Intervjuud riputatakse üles Pääsküla noortekeskuse kodulehele ja Facebooki.

alates 8. detsembrist «Jõulumaa». Pääs-küla noortekeskus korraldab jõuluteema-lise programmi lasteaiarühmadele ja alg-klassidele. Pooleteisetunnise programmi raames saavad noored võistelda, meister-dada ja joonistada. Tegevus toimub nii sees kui väljas. Programmi juhatavad vahvad päkapikud. Osalemine on tasuta.

Registreerimine: paaskyla@taninfo.ee või telefonidel 677 5232 ja 5556 7780.

1.–19. detsembrini «Jõululugude kon-kurss». Igal noorel on võimalus teha oma jõululugu. Looks võib olla jutt, luuletus, joonistus, koomiks. Saabunud töödest pannakse kokku näitus, mida saab uudis-tada noortekeskuse seinal alates 20. det-sembrist.

Kopli noorteKesKus12.–16. detsembrini «Meedia kui info-allikas». Meedia ümbritseb tänapäeva inimesi koolis, kodus ja tänaval. Milline informatsioon on meile vajalik? Kust on kõige parem olla uudistega kursis? Mis on poliitika? Majandus? Kultuur? Kas sina loed lehti? Just neile küsimustele leitakse koos vastused.

14. ja 28. detsembril kl 17 «Maailma-hariduslik dokfilmiklubi». Koos vaada-takse põnevaid maailmahariduslikke doku mentaalfilme. Teemaga kursis ole-vad inimesed mõtestavad lahti probleemi olemuse ja arutletakse, kuidas igaüks nähtut mõistis. Filmide teemad on valinud noored. Dokfilmiklubi on tasuta!

KesKlinnA noorteKesKus«Loominguklubi» kutsub kõiki huvilisi osalema detsembrikuu tegevustes. «Loominguklubi» algab igal kolmapäeval kell 18.30 ja neljapäeval kell 16.

7. dets kraklee-tehnikaga tutvumine

8. dets kuldamistehnikaga tutvumine

14. dets jõuluteemaliste külmkapimagne-tite valmistamine

21. dets parafiinist ehk vahast küünalde valmistamine

22. dets geelküünalde valmistamine

Tegevust rahastab Euroopa sotsiaalfond.

Kristiine noorteKesKus14.12 kell 17. Multikultuurne eesti annab võimaluse tutvuda põneva ja särtsaka välis-maalasega, kelle elu on ta toonud meie väiksesse Eestisse. Saame teada, mida ta Eestis teeb ja kuidas talle siin meeldib ning loomulikult kuuleme põnevaid lugu-sid tema enda kodumaast.

17.12 kell 14 «seks on terviseks». Iga kuu saame ühel laupäeval kokku, et arutleda mõnel seksiga seonduval tee-mal. Suhted, armastus ja seks on elu osa, milleni varem või hiljem jõuab iga noor.

19.12. kell 16. Maailm täis võimalusi. Mida teha pärast põhikooli lõpetamist? Aga mida pärast gümnaasiumi? Kas õppi-da või minna tööle? Kes minust saab? Elu Eestis või välismaal? «Maailm täis võima-lusi» annab vastuse kõigile neile ja teiste-le küsimustele seoses valikute ja võima-lustega noore inimese elus. See on enda ja oma võimaluste tundma õppimine läbi aktiivsete meetodite ja kaasahaaravate testide.

28.12 kell 19 aastalõpu trall. Tule osale meeleolukal õhtul, mis on täis sillerdavat jõuluglamuuri ja maagilisi sündmusi. Trallitamine algab särisevalt kuuma dis-koga, mille vahel leiavad aset lõbusad mängud ja kaasahaaravad võistlused. Disko lõpeb kell 22.30.

Soovijatele jätkub õhtu noorteööga, mille käigus vaatame filme ja veedame ägeda öö noortekeskuses.

Nb! alaealistel on noorteööl osalemiseks vaja vanema luba. blanketi, mille vanem peab ära täitma, saab noorsootöötaja käest.

Pääsküla noortekeskus. Foto: Kaia Kask

7LK noorTEKEsKusEd –

hüPPElaud Ellu

Ekstreemsport Pääsküla noortekeskuses

Esimene aasta monotamistTantsud ja moekollektsioonid Haabersti noortelt

Mono koos Kaiga. Foto: Heidi Paabort

Kolor – SLIDE 2011 I koht Tallinna Mustjõe gümnaasium. Foto: Anna Plehhanova

väljAAndjA: tAllinnA spordi- jA noorsooAmetPeatoimetaja Haide Kuivashaide.kuivas@tallinnlv.ee

aNNa-Maria uuLMa

Kindlasti on päris paljud meist kuulnud uudist, et 2014. aasta abiturendid pea-vad tegema kohustusliku matemaatikaeksami. Veel

peavad nad eksami läbimiseks saama vähemalt 50 punkti senise 20 asemel. Õnneks on aga loodud valik, et kas võt-ta kergem või raskem variant.

Siiani on kõik eksamid olnud vali-kulised ning peaksid olema ka tulevi-kus, sest kui inimene on täielik huma-nitaar, ei pruugi ta ära teha ka kerge-mat varianti ning kool jääb lõpetama-ta. Kas see kõik ei tundu humanitaar-valdkonna inimeste suhtes ebaõiglane? Miks ei võiks noored ise valida, mida nad teha tahavad. Praegu valitakse meie eest riigieksameid, kuid mis saab siis juba tulevikus!?

Eesti haridustase on maailmas küllaltki kõrgel tasemel, meil on kül-lalt haritlasi ja teadlasi ka reaalvald-konnas, kes on välismaal oma riiki üs-na hästi tutvustanud. Miks siis on va-ja vägivaldselt ümber kujundada meie hariduse järjepidevust? Eestlased on siiani olnud pigem humanitaarselt tu-gev rahvas, sest ajaloos tagasi vaada-tes näeme, et esmalt hakati eestlaste-le haridust andma läbi lugude ja lau-lude.

Kuid ka mõni reaalala valdkonna inimene võib küsida, et miks peab te-ma siis kirjandit kirjutama. Ma usun, et ka selle üle võiks vaielda, kuid arukas mõistab, et enda mõte-te väljendamiseks peame me kõik tundma enda keelt ja kirjandust. See on vaja-lik, sest kui me ei tunne oma riigi keelt, siis pole ka meid ega riiki.

Humanitaarinimeste ja reaalini-meste suurim vahe on just see, et ühed inimesed õpivad tänu silmaringile ning teised läbi loogika. Need on nii erine-vad ja kaasasündinud omadused. Neid ei saa muuta, kuid miks me käsime siis humanitaare loogika järgi mõtlema, kui nad on pigem silmaringi-inime-sed? Niigi palju on ju Eesti koolides palju reaalainete tunde ning humani-taaraineid poole vähem. Tooksin näi-te kas või sellest, et muusikaajaloo tun-de saab meie riigi õppekavas vaid kor-ra nädalas, matemaatikat on aga viis korda nädalas. Ja juba see on tegelikult imelik, sest meie haridussüsteem peaks need ikkagi vastavalt valdkon-nale eraldama.

Reaal- ja humanitaarvaldkond on tõesti väga erinevad ning me ei saa üht ega teist erinevate alade inimestele peale suruda. Kas pole? Kas tõesti ei võiks mõelda natuke hu-maansemalt?

Küsisin ka arvamust enda Facebooki sõpra-de käest ning vastu-seid oli erinevaid, oli nii poolt- kui ka vastuar-gumente.

Kohustuslike reaalainete eksamitega üritatakse vist vältida olukorda, kus gümnaasiumisse venitavad ennast ini-mesed, kellel ei ole tegelikult piisavalt motivatsiooni ja tahtmist õppida, kuid saavad tänu humanitaarainetele ja koolieksamitele ikkagi lõputunnistuse kätte. Tuleb aga aru saada, et mõne laisa inimese tõttu ei saa ega tohi kõi-ki karistada ja mingi valikuvabadus peaks siiski jääma. Sest Eestis on küll heal tasemel haridus, aga meie noor-test on samas ka ühed masendunu-mad ja sagedamini depressiooni all kannatavad Euroopas. – Maarja, 20

Ei peaks tegema pigem, see inimeste enda asi ju, mis eksami ta teeb. Ning äkki mõni lihtsalt ei oska matat, siis kukub läbi ja jääb kool lõpetamata. Veits ebaaus selles suhtes, äkki mõni humanitaari inimene käsib panna hoopis kohustuslikuks kuntsiajaloo või mida iganes. Eksamid peaksid olema iga inimese enda valitud. – Kairiin Jõemets, 20

Arvan, et mõte on väga õige. Mate-maatika arendab loogilist mõtlemist ning kuna eksam on jaotatud kahe raskusastme vahel, siis loodetavasti on lihtsam eksam ka humanitaarse-matele abiturientidele jõukohane. Ühtlasi tuletaks meelde, et põ-hikooli lõpueksamitel saavad peaaegu kõik matemaati-kaeksami tehtud. Miks ei peaks siis gümnaa-siumis saama? – Merilin Nurm-salu, 19

Mul pole vahet, et oleksin selle niikui-nii võtnud. – Oliver Penu 16

Nagu näha, on noorte vaated sel-lele seadusele erinevad. On neid, ke-da see teema üldse ei huvita, neid, kelle jaoks on see õige, ja neid, kelle jaoks on see vale. Ise jään muidugi rohkem nende poolele, kelle jaoks on see vale. Leian samuti, et noored peaksid ise valima ja siis ka seda, et sellist asja ei tohiks juba sellepärast teha, kuna see on ühe asja kokku pa-nemine teisega, mis omavahel üldse ei sobi. Ehk siis täielikud humanitaa-rid peavad tegema võib-olla mate-maatika eksami. Muide täielik hu-manitaar pole loll inimene, aga ta on inimene, kes on lihtsalt nii suure kunstihinge ja loomega, et tal ongi ras-ke sellega hakkama saada. Siis ei saa ta aga ülikooli ning

«tänu» sellele kaotame meie oma riigis võib-olla mõne hea filo-soofi või teatrikunstniku.

Ma oletan, et igal ühel meist on asjast enda arvamus ja se-da oli ka minul.

Matemaatikaeksam kohustuslikuks?8LK

noorEd KirjuTavad

MeriLiN JürJo Loo valmimisele aitasid kaasa Birgit Bukk, Liis Kare, Kairi Perk

Me kohtame iga päev eri-nevaid inimesi, kellel on erinevad veendumused ja arusaamad. Need arusaamad on üldjuhul

nii kinnistunud, et paistavad juba esi-mesel kohtumisel silma. Tahes-taht-mata liigitame need inimesed mingi stereotüübi alla. Kõik oleneb esmamul-jest, hoolimata sellest, kas ühiskonna kujundatud arvamus ka tegelikult tõe-le vastab või mitte.

Stereotüüp peaks väljendama meie isiksust ja seda, kes me oleme. Mille-gipärast aga on levinud stereotüübid halvakõlalised, pookides inimestele külge omadusi, mida neil tegelikult po-le. Nii on lihtsam. Nii me saame ini-mest «aru», vaevumatagi teda lähe-malt tundma õppima. Näiteks meeste ja naiste stereotüübid. Me kõik oleme kuulnud arvamusi, et mehed peavad raha teenima ja ei tohi kunagi nutta. Naised seevastu on koduperenaised, kes vaevu talitsevad emotsioone. Te-gelikkus on aga ilmselgelt ja arusaada-valt erinev.

beib – tõesti ArutA blondiin?

Usun, et iga inimese tutvusringkonnas on inimene, keda mõtetes halvustavalt blondiiniks või beibeks kutsutakse. Miks? Sest stereotüübile omaselt on beibe see, kes pöörab tähelepanu ainult oma välimusele ning kellel puu-duvad igasugused sügavamad huvid kultuuri ja teaduste vastu. Iga naine, kes tuleb tänaval vastu tikk-kontsadel ja miniseelikus, küüntel värske mani-küür, saab möödujate mõtetes külge sildi «beibe». Sel hetkel ei oodata enam sellelt inimeselt tarku mõtteid ega küt-kestavat vestlust, vaid hoopis kom-mentaare oma juuste või kaubandus-keskuste kohta. Milline on aga tegelik-kus? «Beibe» on inimene, kes hoolit-seb oma välimuse eest, kes tahab täna-vapildis silma paista rõõmsameelsuse ja naiselikkusega ning kelle värvikirev garderoob sümboliseerib vaid mitme-külgsust. See, et «beibe» pöörab roh-kem tähelepanu tutvusringkonnale kui teistele ühiskonna valdkondadele, ei tähenda mitte rumalust, vaid hooli-mist oma kaaslastest. Iga inimese jaoks on midagi tähtsat – selle stereotüübi jaoks on tähtsad mälestused kallitest inimestest. Ehk ongi just see ülim tar-kus? Selle asemel et taga ajada vaid saavutusi, mis märgitakse paberi pea-le, peaksime ehk kõik tähelepanu pöö-rama lähedastele inimestele. Veel nä-gemata teatrietendust mängitakse uuesti – jah, küll teisiti, kuid põhimõt-teliselt samamoodi. Ükski inimene aga ei kordu põhimõtteliselt samamoodi.

soov erinedA – on see siis hAlb?

Ühed huvitavamad stereotüüpide näi-ted on gootid ja emod. Eks meil kõigil on silma jäänud ronkmustade juuste-ga noored, kelle riietus on sama must

kui soengki, ning kes vürtsi-

tavad oma niigi hu-vitavat välimust veel

platvormkingade ja nee-tide-sõrmustega. Või veidi

värvilisemad tegelased emod, kelle kitsad teksad, ruudu-triibu-

lised pluusid ning kirevate salkude-ga mustad juuksed tõmbavad kõigi tä-helepanu. Ühiskondlik arvamus on gootidest teinud satanistid, kes näevad kõiges negatiivset, kes kuulavad vaid sünget muusikat ning kelle suurim unistus on surra; emodest on aga teh-tud üliemotsionaalsed inimesed, kelle vabaajategevuseks on enese lõikumi-ne. Mis on selle ekstreemse välimuse taga tegelikult? Kas me kohtumegi tä-napäeva maailmas põrgu kummarda-jatega? Tegelikkuses on sünge välimu-se taga tugevad isiksused, kes keeldu-vad sulamast halli massi ning soovivad olla midagi erilisemat kui iga teine te-gelane maamunal. Ükski gooti ei tege-le uskumuste pärast enesehävitamise-ga – seda tekitavad eluhammasrattad, mille vahele võib iga inimene jääda. Ükski emo ei istu kodus teki all ega nuta – valed arvamused kõrvale hei-tes on emod seltsivad isiksused, kes hoolivad nii punkmuusikast ja sõpra-dest. Aga suurem osa meist armasta-vad muusikat ja sõpru. Kas soov olla eriline välimuse poolest väärib halvus-tamist? Kas tahe erineda ja näidata isi-kupära on tõesti halb?

vAled stereotüübid

Kust ükski stereotüüp alguse on saa-nud, on nüüdseks raske määratleda. Arvamused ja eelarvamused kinnistu-vad ühiskonda. Aeg näitab, et kui ini-mesed muutuvad, siis arvamused ei taha muutustega kaasa minna. Selle asemel need juurduvad, muutuvad te-gelikkusega vastuoluliseks ning stereo-tüüpidele vastavad inimesed saavad endale külge halva maiguga sildikesed, mis piiravad kui karp ja ei vasta kau-geltki tõele. «Hei, gooti!» hüüdes ei avalda me mitte austust inimese isik-suse vastu, vaid pigem mõnitame ning trambime jalge alla inimeste uhkuse olla tema ise. Ühiskonda sissejuurdu-nud valed arusaamad stereotüüpidest võivad muuta elukvaliteeti. Kõik ini-mesed mõjutavad ju teineteist ning ar-vates teadvat teise sisemust, julgedes seda arvustada, võime hinge lüüa pa-randamatu haava. Iga pealispinna all on üllatusi täis sisemus. Me ei saa muuta inimesi, ei saa kaotada stereo-tüüpe, kuna need panevad aluse esma-muljetele. Kuid me saame hajutada eelarvamused, mis esmamuljeid mõ-jutavad. Saame muuta arvamused tõe-seks ja võtta inimesi sellistena nagu nad tegelikult on. Õigete isikuomadus-tega, õigete stereotüüpidena.

Stereotüübid m

eie ümber

Rubriigi «Noored kirjutavad» artiklite autorid on Tallinna spordi- ja noorsooameti vabatahtlike klubi «Vabakas» noored.