Majandusaasta aruanne 2007/2008

Aastaraamat 2007/2008

Põhivõrgu peamised ülesanded:

• Eesti suuremate elektritootjate ja -tarbijate elektrisüsteemiks ühendamine

• Elektrienergia edastamine pingel 6-330 kV tootjatelt jaotusvõrkudele

ja suurematele tööstustarbijatele

• Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise tagamine

• Eesti riikliku energiabilansi tagamine

• Süsteemihalduri teenuste osutamine

• Bilansienergia ost ja müük

Kas teadsid, et?

• Vastavalt elektrituruseadusele on OÜ Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi haldur ja vastutab Eesti elektrisüsteemi toimimise ning

varustuskindluse eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus.

• Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog. Põhivõrk ühendab Eesti suurtootjad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad

ühtseks elektrisüsteemiks kandes elektrit üle nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt.

• Põhivõrgu jaoks saab aina olulisemaks koostöös naabermaade süsteemihalduritega Euroopa Liidu piirkondliku elektrituru

ja piiriüleste elektriliste ühenduste arendamine.

• Põhivõrgus paikneb Eesti elektrisüsteemi juhtimiskeskus, mis korraldab reaalajas kogu elektrisüsteemi tööd ja vastutab riigi

elektribilansi eest.

• Põhivõrk on erapooletu, kauplejatest ja teistest turuosalistest sõltumatu elektri ülekandeteenuse osutaja –

Põhivõrk on teiste kauplemist võimaldav turuplats ja turu korraldaja, kes ise elektriga ei kauple.

Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008

OÜ Põhivõrk asutati 1. aprillil 2004. aastal, 100% omanik on Eesti Energia AS

2

Eesti elektrisüsteemi kaart


ESTL

INK

Rakvere-Põhja

Eesti

BaltiRaasiku-Veo

Kohila

Narva HEJ

Venemaa

Läti

330 kV elektriliinid



35 kV elektriliinid

Merekaabel +/- 150 DC,

350 MW

330 kV alajaamad

220 kV alajaamad

110 kV alajaamad

Tuulepargid

Soojuselektrijaamad

Soome

3

TEGEVUSARUANNE

Põhivõrgu strateegia 6

Juhatuse pöördumine 7

Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal 8

Peamised sihid järgmistel majandusaastatel 9

Majandustegevusest ja varadest 10

Organisatsioonist 13

Inimestest 15

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele 18

Bilanss 19

Kasumiaruanne 20

Rahavoogude aruanne 21

Omakapitali muutuste aruanne 22

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 23

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE 48

KASUMIJAOTAMISE ETTEPANEK 49

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE KINNITUS 50


4


5

Tegevusaruanne

6

Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Tegevusaruanne

Aastaks 2025 tahame olla parim põhivõrk Euroopas. Meie jaoks tähendab see:

• põhivõrguna efektiivselt toimimist

• katkematu elektrivarustuse tagamist

• kvaliteetse elektrienergia tagamist

• klientide kõrget rahulolu

• kõrget mainet oluliste huvirühmade silmis

• efektiivselt toimivat elektriturgu

• kvalifi tseeritud ja motiveeritud personali olemasolu

Põhivõrgu strateegia

Põhivõrgu strateegilised eesmärgid aastateks 2008-2015:

• elektrituru toimimise tingimused on tagatud

• Põhivõrgu juhitav ülekandetariifi komponent on madal

• Põhivõrk kannab üle kvaliteetset elektrienergiat

• kiendid on Põhivõrgu teenustega rahul

• elektrisüsteemi toimimine on tagatud

• olulised huvirühmad on Põhivõrguga rahul

• Põhivõrgu töötajad on kõrge kompetentsiga ja motiveeritud

• Põhivõrgu fi nantseesmärgid on täidetud

Missioon Eesti elektrivarustuse jätkusuutlikkuse tagamine tähendab meie jaoks:• elektrituru toimimiseks vajalike tingimuste tagamist • elektrivõrgu piisava läbilaskevõime ja elektrienergia kvaliteedi tagamist • elektrisüsteemi talitluse tagamist


Lembit Vali Kalle Kilk Peep SooneJuhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Eesti elektrisüsteemi haldurina peame tagama riigi pideva

elektrivarustuskindluse olenemata sellest, milline saab tule-

vikus olema piirkonna tootmisvõimsuste paiknemine või

milline tootmisviis saab valdavaks. Elektrivõrgu hooldaja ja

arendajana peame käima käsikäes tootmise ja tarbimise tulevi-

kuprognoosidega. Vaid nii saame täita oma lähiaastate kõige

olulisemat rolli – olla õiglase turukorraldajana võimalusi

loovaks turuplatsiks kõigile energiaga kauplejatele.

Võrreldes varasemate aastatega on jõudsalt laienemas elektri-

turuga seonduvate tegevuste osakaal meie kogutegevuses.

Võimaldamaks elektrituru avanemist 2009. aasta algusest

35% ulatuses ning aastaks 2013 täielikult, peab Põhivõrk turu-

platsina tegema ära suure töö, et turg saaks hakata reaalsuses

toimima nii, et kõigi turuosaliste vajadused oleksid rahuldatud.

Kuna avaneva turu tingimustes vaatavad turuosalised juba

ammu kodumaa piiride taha, on ka Põhivõrgu jaoks koostöö

naabersüsteemidega väga tähtis – seda nii elektrisüsteemi

operatiivjuhtimise ja katkematu varustuskindluse tagamise

Lähiaastatel seisavad Põhivõrgu ees olulised väljakutsed kõigis meie kolmes peamises tegevusvaldkonnas – Eesti elektrisüsteemi haldamises, avaneva elektrituru arendamisega seotud tegevustes ning Põhivõrgule kuuluva vara efektiivses arendamises ja haldamises.

Hea lugeja

Lembit Vali

Kalle Kilk

Peep Soone

tasandil kui ka elektrivõrkude koordineeritud arendustegevuse

võtmes. Sellest tulenevalt on lähiaastate üheks olulisemaks

märksõnaks saamas aina laiemat turuplatsi võimaldavad välis-

ühendused. Elektrisüsteem ei ole enam ammu vaid kodu-

maiste liinide ja alajaamade võrgustik, vaid lai piiriülene ener-

giaga kauplemise turuplats.

Põhivõrgu inimesi seob pikaajaline kirg energeetika vastu, tahe

olla võtmetegijaks Eesti jätkusuutliku elektrivarustuse taga-

misel ja julgus võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad Eesti rahva

heaolu ka aastakümnete pärast. Meie strateegias sõnastatud

kaheksa olulise eesmärgi saavutamise nimel tegutseb kogu

Põhivõrgu meeskond, et üheskoos viia Põhivõrk Euroopa pari-

mate võrgu ettevõtjate hulka.

7

8


Möödunud majandusaasta üheks olulisemaks sündmuseks

elektrisüsteemi juhtimise vallas oli uue elektrisüsteemi juhti-

mise vahendi SCADA juurutamine. Selle tulemusena paranesid

nii Eesti elektrisüsteemi jälgimise võimalused kui ka valmisolek

vaba elektrituru tekkeks. Lisaks suurendas SCADA-uuendus

juhtimiskeskuse töökindlust – nüüdsest on võimalik ühe

süsteemi tõrke korral kasutada teist, analoogset ja esimesest

sõltumatut juhtimissüsteemi.

Oluline on tuua välja Eesti ühinemine üle-Euroopalise põhivõr-

kudevahelise elektrienergia transiidivoogude kompensatsiooni-

mehhanismiga. Vabastades kauplejad piiriüleste ekspordi- ja

imporditasude maksmisest lihtsustab see oluliselt piiriülest

elektrienergiaga kauplemist.

Vastavalt elektrituruseadusele vastutab Põhivõrk Eesti elektrisüsteemi toimimise eest – selle eest, et elekter oleks Eesti tarbijatele pistikust kättesaadav nii täna kui ka kaugemas tulevikus. See eesmärk ja vastutus kogu Eesti rahva ees on kõigi Põhivõrgu tegevuste juures ülim.

Olulisemad sündmused 2007/2008 majandusaastal

Koostöös naaberelektrisüsteemidega algatasime lõppenud

majandusaastal Põhjamaade elektribörsi NordPool’i laienemise

Baltimaadesse, et luua kõigile Baltikumi elektritootjatele ja –

tarbijatele võimalus elektrit osta ja müüa elektribörsi vahen-

dusel ühtse turuhinna alusel. See avardaks oluliselt Balti

riikides ning Põhjamaades tegutsevate elektritootjate ja -tarbi-

jate kauplemisvõimalusi.

Samuti jõudsid lõpule mitmed olulised investeeringud Põhi-

võrgu seadmetesse. Suuremate lõpetatud objektidena võib

esile tõsta Papiniidu, Kohila ja Rummu 110 kV alajaamade

renoveerimist. Aruandeaasta investeeringute kogumaht oli

227 miljonit krooni, mis järgmisel majandusaastal peaks taas

suurenema ligi 700 miljoni kroonini.

9


Koostöös Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrkudega jätkuvad

ettevalmistused Balti riikide ja Poola energiasüsteemide ühen-

damiseks, mis omakorda on esimene samm Balti riikide üle

viimiseks sünkroontööle Kesk-Euroopa ühendenergiasüstee-

miga UCTE.

Samuti jätkuvad lõppenud majandusaastal alanud tööd Eesti

ja Soome vahele rajatava teise merekaabli ehituse ettevalmis-

tamiseks, sealhulgas on algatatud trasside valik ja arvutuste

tegemine kaabli võimalikest kasudest elektrienergia tarbijatele.

Põhivõrk töötab plaaniga käivitada Estlink 2 aastal 2013 ehk

samaaegselt Eesti energiaturu avanemisega.

Eesti elektrivarustuskindluse suurendamiseks jätkuvad ette-

valmistustööd iseseisva gaasiturbiin-elektrijaama rajamiseks,

mis elektrisüsteemi häiringute korral võimaldaks kiiresti käivi-

tada kodumaiseid avariireserve ning suuravariisid ära hoida.

Peamised sihid järgmistel majandusaastatel

Üks Põhivõrgu strateegilistest eesmärkidest on luua 2015. aastaks eeldused vabale konkurentsile avanenud elektriturul. See tähendab praktikas uute välisühenduste loomist, riigisisese elektrivõrgu tugevdamist ning ühtsel turul osalevate riikide (Eesti, Läti, Leedu, Soome) energeetika-alase regulatsiooni ühtlustamist. Kõigile neile valdkondadele keskendume ka järgmistel majandusaastatel.

10


Vastavalt seadustele reguleerib Põhivõrgu majandustegevust

ja teostab ettevõtte tegevuse üle järelvalvet Konkurentsiamet.

Põhivõrgu elektrienergia ülekandeteenuste tariifi d määratakse

Konkurentsiameti poolt põhjendatud kulude ja varade toot-

lusel põhineva metoodika alusel. See muudab ettevõtte

majandustulemused suhteliselt hästi prognoositavateks.

Majandustegevusest ja varadest

Järgnevatelt aastatelt ootame ettevõtte jätkusuutlikku arengut, mille juures on täidetud nii klientide ootused mõistliku hinnaga osutatud kvaliteetse teenuse suhtes kui ka omaniku ootus fi rma kasumlikkuse osas.

Üldise majanduskeskkonna muutused toovad reeglina kaasa

muutused ka elektrienergia kodumaistes ülekandekogustes.

Siiski ei ole mõju Põhivõrgu majandustulemustele pikemas

perspektiivis märkimisväärne, kuna toimunud muudatused

võetakse järgmisel regulatsiooniperioodil tagantjärgi arvesse.

11


2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008

Alajaamade arv 142 144 144 144

110 kV alajaamad 133 133 133 133

220 kV alajaamad 1 1 1 1

330 kV alajaamad 8 10 10 10

Liinide pikkus, km 5 193 4 991 5 212 5 206

35 kV kaabelliinid 54 54 53 53

35 kV õhuliinid 8 8 7 7

110 kV kaabelliinid 25 37 32 32

110 kV õhuliinid 3 370 3 412 3 420 3 414

220 kV õhuliinid 439 184 184 184

330 kV õhuliinid 1 298 1 298 1 515 1 515

Andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga

Majandustegevus teenuste lõikes

• elektri ülekandeteenus (~90% tuludest)Teenuse sisuks on kliendi soovil elektrienergia üle kandmine

ühest elektrivõrgu punktist teise. Ülekandeteenust osutame

Eestis asuvatele Põhivõrgu elektrivõrguga liitunud klientidele

ning Vene Föderatsiooni põhivõrgule. Meie klientideks on

peamiselt elektrijaamad, jaotusvõrgud ning suurtarbijad,

majandusaasta lõpu seisuga kokku 6 elektrienergia tootjat

ning 11 tarbijat.

• bilansiteenus (~6% tuludest)Teenuse sisuks on bilansihaldurist klientide elektribilansi taga-

mine, mille kaudu hoiame tasakaalus Eesti elektrisüsteemi

tervikuna.

Vastavalt seadusele peab iga turuosalise bilanss olema tasa-

kaalus. See tähendab, et tema poolt toodetud ja ostetud

elektrienergia kogused peavad olema võrdsed tema poolt

müüdud ning tarbitud elektrienergia kogustega. Tundidel,

mil turuosalise bilanss on negatiivne, müüb puudujääva elektri

talle Põhivõrk, vastupidisel juhul aga ostab ära üle jääva osa.

• kiudoptilise kaabli renditeenusPõhivõrgu elektriliinidele monteeritud kiudoptilise kaabli

kaudu edastatakse Põhivõrgule vajalikku tehnoloogilist infot.

Oma vajadustest ülejäävaid kiudoptilise kaabli kiude renditakse

Televõrgu ASile, kes kasutab neid oma klientidele sideteenuse

osutamiseks.

GWh 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008

Eesti-sisene 6 814 7 088 7 343 7 630

Eestist välja 2 783 2 686 2 181 4 037

Kokku 9 597 9 774 9 524 11 667

Kaoenergia 284 289 296 369

% 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008

Kaoprotsent 2,9 2,9 3,0 3,1

Ülekantud energia:

Põhivõrgu kõrgepingevõrk on Eesti elektrisüsteemi selgroog – Põhivõrgule kuuluvate

110-330 kilovoldiste kõrgepingeseadme abil ühendame tootjad, jaotusvõrgud ja suur-

tarbijad ühtseks elektrisüsteemiks, mis võimaldab elektrit üle kanda nii kodumaiselt

kui ka piiriüleselt naaberriikidega. Majandusaasta lõpu seisuga on Põhivõrgul elektrilised

ühendused nii Läti ja Venemaa kui ka 2007. aasta algusest Soome energia süsteemiga.

12


TähtsamadmajandusnäitajadBilansi andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga.

Mln kr 2004/2005 2005/2006 2006/07 2007/2008

Tulud 968 1 080 1 127 1 190

Ärikulud 883 818 798 810

Ärikasum 85 263 329 380

Finantskulud 314 125 120 121

Puhaskasum -229 138 209 259

Investeeringud 632 670 585 226

Kohustused 2 798 3 000 3 063 2 763

Omakapital 1 871 2 009 2 218 2 476

Varad 4 669 5 009 5 281 5 239

1. Tulud

0

200

400

600

800

1000

1200

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

Mln kr

2. Ärikulud

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

200

400

600

800

1000

Mln kr

3. Ärikasum

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

150

100

50

200

250

300

350

400

Mln kr

4. Finantskulud

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

150

100

50

200

250

300

350

Mln kr

5. Puhaskasum

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

-250

500

-200-150-100

-50

100150200250300

Mln kr

6. Investeeringud

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

300

200

100

400

500

600

700

800

Mln kr

7. Kohustused

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

1500

1000

500

2000

2500

3000

3500

Mln kr

8. Omakapital

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

500

1000

1500

2000

2500

Mln kr

9. Varad

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

Mln kr

13


OsanikEesti Energia AS / 100%

NõukoguRAINE PAJO (esimees)

SANDOR LIIVEMARGUS KAASIK

HEIKI TAMMOJA

Juhatus

VarahaldusjuhtJuhatuse liige

KALLE KILK

Varahaldus

FinantsjuhtJuhatuse liige

PEEP SOONE

Finantsjuhtimine, kliendisuhted, elektriturud

Finantsosakond

Kliendihaldur

Elektriturgude osakond

Võrguhalduseosakond

Käiduosakond

Põhjakäidusektor

Idakäidusektor

Lõunakäidusektor

Diagnostikasektor

Elektrivõrguplaneerimise sektor

Investeeringuprojektidejuhtimise sektor

Tehnoloogiasektor

Tugiteenused

Juhatuse esimeesLEMBIT VALI

Ettevõtte üldjuhtimineEesti elektrisüsteemi

juhtimine

Elektrisüsteemijuhtimise osakond

Dispetšersektor

Režiimisektor

Bilansisektor

Andmehõivesektor

Läänekäidusektor

Organisatsioonist

Põhivõrgu strateegiliste ülesannete efektiivseks täitmiseks kasutame protsessijuhtimist. Sellele vastavalt on üles ehitatud ka ettevõtte struktuur.

Põhivõrgu strateegiat vaadatakse üle igal aastal. Tasakaalus

tulemuskaardi meetodil määratleti ka möödunud majandus-

aastal ettevõtte strateegilised eesmärgid, kriitilised edutegurid

ja mõõdikud edusammude hindamiseks. Samuti rakendati

tööle Põhivõrgu uus valdkondadepõhine juhtimismudel.

Põhivõrgu põhiprotsessiks on elektrienergia ülekandmine,

mistõttu toetava funktsiooniga teenuseid (juriidiline teenus,

maaprobleemide lahendamine jmt) ostame sisse. Eelmisest

majandusaastast lisandusid sisseostetavate teenuste hulka

hooldustööde ning lülitustoimingute teostamine Põhivõrgu

alajaamades ja liinidel. Vastavaid töid viivad läbi Empower

EEE AS ja AS Siemens Electroservices.

Sisseostu kasutame ka uurimis- ning arendustegevuse osas,

millesse lõppenud majandusaastal panustasime ligi 2 miljonit

krooni. Uuriti elektri kvaliteeti Eesti elektrisüsteemi kustumis-

järgse taaskäivitamise korral, koostati Eesti elektrijaamade

arvutusmudelid ja põhivõrgu kvaliteedinõuded ning osaleti

põhivõrkude hooldus- ja remondikulude võrdlusprojektis ITOMS.

14


Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutus EQFM on meile väljas-

tanud sertifi kaadi R4E (Recognised for Excellence) tõenda-

maks, et oleme teinud juhtimiskvaliteedi arendamisel märki-

misväärseid edusamme ja oleme teel organisatsioonilise täius-

likkuse poole. Põhivõrgu juhtimissüsteem vastab kvaliteedijuh-

timise ISO 9001:2000, keskkonnajuhtimise ISO 14001:2004

ning töötervishoiu ja -ohutuse OHSAS 18001:1999 standardi

nõuetele.

Põhivõrgu tegevus on seotud mitmete keskkonnariskidega,

mistõttu peame negatiivset keskkonnamõju ennetama. Oleme

välja selgitanud olulised keskkonnaaspektid ning vastavalt

neile seadnud keskkonnaeesmärgid ja –ülesanded. Püstitatud

sihtideni jõudmise edukust jälgime spetsiaalse seiresüsteemi

abil, eraldi peame ka keskkonnakaitsealaste kaebuste registrit.

Põhivõrgu alajaamade elektriseadmetes on kokku ligi 6000

tonni õli. Keskkonna õlireostuse vältimiseks oleme seadnud

eesmärgiks teha korda kõikide õlitäitega elektriseadmete all

olevad õlikogumise rajatised. Hetkel vajavad korrastamist veel

22 õlikogumise vanni ja 13 mahutit. Viimastel aastatel oleme

kõik renoveeritavad õlimahutid asendanud õlipüüduritega,

mis nõuavad käidus märksa vähem kulutusi. Oluliselt oleme

vähendanud suure õlimahuga õlilülitite kogust, vahetades

need välja elegaaslülitite vastu. Kokku on elegaastäitega

seadmetes gaasi üle viie tonni.

Praktiliselt kõik meie elektrivõrgu uuendamiseks tehtavad

investeeringud aitavad kaasa keskkonnasäästlikkuse suurene-

misele. Spetsiaalselt keskkonnakaitsesse investeerisime

möödunud majandusaastal 2,8 miljonit krooni, eelarvelisi

vahendeid kasutasime lisaks 1,4 miljoni krooni ulatuses.

Keskkonnariskide vähendamiseks juhindume järgmisest:• teadvustame oma töötajatele ning tarnijatele seadusandlikke jm keskkonnaalaseid nõudeid ning kohustume neid täitma• rakendame standardi ISO 14001 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi ning kohustume seda pidevalt parendama• väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket rakendades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat• tarbime ressursse säästlikult

15


AS Fontes PMP poolt 2005. a läbi viidud väärtuste uuringu

tulemused näitavad, et Põhivõrgus töötavate inimeste isiklikud

väärtushinnangud langevad kokku ettevõtte väärtustega –

vastutustundlikkus, asjatundlikkus, abivalmidus ja avatus.

Väärtuste ühtsus ettevõtte ja töötaja tasandil on loonud tingi-

mused stabiilseks koosseisuks. Seda tõendab ka tööjõu voola-

vuse näitaja 2,5%, mida võib kasvavates konkurentsitingi-

mustes ning energeetikasektoris valitsevat spetsialistide

nappust arvestades pidada väga heaks näitajaks.

Inimestest

Põhivõrgu suurim vara on õiged inimesed õigetel ametikohtadel täitmas ülesandeid ja kandmas rolle, mis kõige paremini sobivad nende isikuomaduste, teadmiste ja võimetega.

2007/2008. majandusaastal oli keskmiseks töötajate arvuks

ettevõttes 127 – neist 79% mehed ning 21% naised, tööta-

jate keskmine vanus 45 aastat. Töötajatele maksti aasta

jooksul töötasudena koos maksudega välja 54,1 miljonit

krooni, juhatusele makstud tasud moodustasid koos erisoo-

dustuste ning maksudega kokku 4 miljonit krooni. Ettevõtte

nõukogu liikmetele maksti aruandeaastal 83 000 krooni,

eelneval perioodil neile tasu ei makstud.

Aivar Sarvandmehõive sektori juhataja

Töötajate arv

0

30

60

90

120

150

2007/2008

2006/2007

2005/2006

2004/2005

Mirjam Pihlakkliendihaldur

Nikolai Dorovatovskidiagnostika sektori juhataja

Ingrid Aruselektriturgude arendusjuht

Peep Teraleelarvejuht

Tamara Kovaginapearaamatupidaja

16


Ettevõttes välja kujunenud ühised traditsioonid, töötajatele

suunatud üritused ning enesetäiendamist toetav töökeskkond

aitavad tagada staažikate töötajate soovi ettevõttele lojaalseks

jääda ning noorte spetsialistide huvi Põhivõrgu vastu. Ette-

võtte tugevuse kindlustabki erinevate põlvkondade võrdne

esindatus personali seas. Aastatepikkuse kogemusega tipp-

spetsialistid ning värskelt akadeemilise hariduse omandanud

noored täiendavad teineteist. Keskmine staaž ettevõttes on

18,3 aastat.

Põhivõrgu stabiilsuse ja progressiivsuse eelduseks on järel-

kasvu tagamine. Teeme koostööd mitmete kõrgkoolidega

ning pakume parimatele õppuritele praktikavõimalusi.

Samuti täiendavad meie töötajad end tasemeõppes. Käesoleva

aasta kevadel lõpetasid erinevatel tasanditel kraadiõppe 6%

Põhivõrgu töötajatest.

Iga-aastase personali rahulolu-uuringu tulemused kinnitavad,

et Põhivõrgus töötavad pühendunud professionaalid. Põhi-

võrgu oluline tugevus töötajate silmis on konstruktiivsed

suhted juhtidega, erialase arengu toetamine ning see, et töö

võimaldab oma oskusi ja võimeid täiel määral rakendada.

Seesmiselt motiveeritud ja koostöövalmid inimesed on Põhi-

võrgu kõige tugevamaks alustalaks ja ettevõtte edukuse

pandiks.

Kersti Preiassistent

Töötajate hariduslik jaotusseisuga 31.03.2008

KõrgharidusKutseharidusKeskharidus

Töötajate vanuseline jaotusseisuga 31.03.2008

21-3031-4051-6041-5061-65üle 65

Toomas Laurandtöökeskkonna ekspert

Raivo Attikasrežiimisektori juhataja

Urmas Kriisainfotehnoloogiajuht

Heldur Karjahermpõhja käidu sektori juhataja

Märt Allikadispetšersektori juhataja

Raamatupidamiseaastaaruanne

17


18

Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne

Juhatus kinnitab, et:

• raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

• raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Põhivõrk fi nantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

• OÜ Põhivõrk on jätkuvalt tegutsev ettevõte.

Juhatus kinnitab lehekülgedel 18 kuni 47 esitatud OÜ Põhivõrk 01.04.2007–31.03.2008 raamatupidamise aastaaruande

koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele

Lembit Vali Kalle Kilk Peep SooneJuhatuse esimees Juhatuse liige Juhatuse liige

Tallinn, 30. juuni, 2008

19


Bilanss tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa

VARADKäibevara

Nõuded ja ettemaksed 165 380 118 173 2Kokku käibevara 165 380 118 173

PõhivaraMateriaalne põhivara 5 059 543 5 159 385 4Immateriaalne põhivara 13 820 2 910 5Kokku põhivara 5 073 363 5 162 295

Kokku varad 5 238 743 5 280 468

KOHUSTUSED JA OMAKAPITALLühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 66 541 48 069 6Mitmesugused võlad 317 067 703 604 6, 7Maksuvõlad 5 100 2 921 6Viitvõlad 23 168 4 752 6Kokku lühiajalised kohustused 411 876 759 346

Pikaajalised kohustusedMuud pikaajalised võlad 2 046 586 2 046 586 7Ettemakstud tulevaste perioodide tulud 304 085 256 999 8Kokku pikaajalised kohustused 2 350 671 2 303 585

Kokku kohustused 2 762 547 3 062 931

OmakapitalOsakapital 2 100 000 2 100 000 9Kohustuslik reservkapital 17 328 6 894Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 209 -98 033Aruandeaasta kasum 258 659 208 676Kokku omakapital 2 476 196 2 217 537

Kokku kohustused ja omakapital 5 238 743 5 280 468

20


Kasumiaruanne

tuhandetes kroonides 1.4.2007-31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa

ÄRITULUDMüügitulu 1 184 758 1 125 208 10,12Muud äritulud 4 766 1 694 11Kokku äritulud 1 189 524 1 126 902

ÄRIKULUDKaubad, toore, materjal ja teenused -395 770 -402 634 13Mitmesugused tegevuskulud -45 174 -42 209 14Tööjõukulud -54 098 -42 762 15Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon -314 080 -309 634 4,5Muud ärikulud -458 -1 020 16Kokku ärikulud -809 580 -798 259

Ärikasum 379 944 328 643

Finantstulud ja -kulud

Finantstulud ja -kulud investeeringutelt sidusettevõttesse -153 2 468 3Intressikulud -121 119 -122 461 17Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest 50 27Muud fi nantstulud ja -kulud -63 -1Kokku fi nantstulud ja -kulud -121 285 -119 967

Aruandeaasta puhaskasum 258 659 208 676

21


Rahavoogude aruanne

tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSESTÄrikasum 379 944 328 643Korrigeerimised

Kasum materiaalse põhivara müügist -171 -530Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon 314 080 309 634 4,5Liitumis- ja muude teenustasude amortisatsioon -11 356 -4 880 8

Kokku korrigeerimised 302 553 304 224Äritegevusega seotud käibevarade muutus

Nõuete muutus ostjate vastu -13 695 -816Muu äritegevusega seotud käibevarade muutus -35 980 7 515

Kokku äritegevusega seotud käibevarade muutus -49 675 6 699Äritegevusega seotud kohustuste muutus

Võlgnevuse muutus tarnijatele 20 382 -6 970Muu äritegevusega seotud kohustuste muutus 42 289 5 046

Kokku äritegevusega seotud kohustuste muutus 62 671 -1 924Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 58 442 59 948 8Makstud intressid ja laenukulud -122 014 -122 187Kahjum valuutakursi muutustest 50 27Muud fi nantskulud -63 -1

Kokku rahavood äritegevusest 631 908 575 429

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSESTTasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -227 482 -628 929Laekunud materiaalse põhivara müügist 595 536Laekunud sidusettevõtte likvideerimisel 2 315 0Kokku rahavood investeerimistegevusest -224 572 -628 393

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSESTKontsernisisese arvelduskrediidi muutus -407 336 52 964 7Kokku rahavood fi nantseerimistegevusest -407 336 52 964

Rahavood kokku 0 0

Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi algul 0 0Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 0 0Kokku raha ja selle ekvivalentide muutus 0 0

22


Omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes kroonides Osakapital Kohustuslikreservi kapital

Jaotamatakasum/kahjum

Kokku Lisa

Omakapital seisuga 31.03.2006 2 100 000 0 -91 139 2 008 861 9

2006/2007 aruandeaasta kasum 0 0 208 676 208 676Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali 0 6 894 -6 894 0

Omakapital seisuga 31.03.2007 2 100 000 6 894 110 643 2 217 537 9

2007/2008 aruandeaasta kasum 0 0 258 659 258 659Jaotamata kasumi kandmine reservkapitali 0 10 434 -10 434 0

Omakapital seisuga 31.03.2008 2 100 000 17 328 358 868 2 476 196 9

Täpsem informatsioon osakapitali ja selle muutuste kohta on toodud lisas 9

23


Raamatupidamise aastaaruande lisad

OÜ Põhivõrk raamatupidamise aastaaruanne on koostatud

kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatu-

pidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi

raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatu-

pidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud

soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida

on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes

Eesti kroonides.

• Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel

ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskon-

tode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi depo-

siite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse

bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fi kseeritud fi nantsvarad ja kohustused

Välisvaluutas toimunud tehingud on kajastatud Eesti kroo-

nides, kasutades tehingupäeval kehtinud Eesti Panga vastava

valuuta ametlikku noteeringut. Raha ülekandmise ja tehingu-

päeva kursside erinevuse korral tekkivad kursivahed kajasta-

takse kasumiaruandes.

Välisvaluutas fi kseeritud varad ja kohustused on ümber

hinnatud bilansipäeval kehtinud Eesti Panga noteeringu alusel.

Ümberhindamisest tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse

kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

• Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase

äri tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid

teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid

ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses

(nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõen-

deid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt

nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis

viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku

pankrot või olulised fi nantsraskused ning maksetähtaegadest

mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse

langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta

eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade

nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaal-

selt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende

väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogu-

mina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud

nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on

vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoo-

gude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära

meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäo-

liselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest

1/ Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused

24

Põhivõrgu Aastaraamat 2007/2008 · Raamatupidamise aastaaruanne / lisad

kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena.

Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema alla-

hindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste

nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate

nõuete kulu vähendamisena.

• Muud nõuded

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud

lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi

eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul

võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud alla-

hindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis

tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigee-

ritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt

arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgne-

vatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära

meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid

kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.

Kõiki muid nõudeid kajastatakse järjepidevalt nõude arvele-

võtmisest kuni selle realiseerimiseni õiglases väärtuses.

Nõuete õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt

kas kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes.

Kauplemiseesmärgil soetatud nõuete õiglase väärtuse

muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi

kasumiaruandes.

• Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandus-

tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta

ja maksumusega alates 30 000 krooni. Varad, mille kasulik

tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla

30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe-

väärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise

hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike

inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

a. Soetusmaksumus

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetus-

maksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud

mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisun-

disse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis

tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumulee-

ritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad alla-

hindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara

arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järg-

nevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus)

on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on mate-

riaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale

väärtusele.

b. Kulum

Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi-

määr määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul

amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetus-

maksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksu-

must, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eris-

tatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud

25


eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele

eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende

kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Piiramata

kasutuseaga objekte (maa jms.) ei amortiseerita.

Kulumi arvestamist alustatakse selle kuu algusest, mil vara on

kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning

lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust,

vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifi tseeri-

misel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse

kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi

ning lõppväärtuse põhjendatust.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara

gruppidele järgmised:

Uue põhivara kasulik eluiga,

aastates

Põhivara keskmine

allesjäänud eluiga

31.03.2008, aastates

Hooned 25–40 23Elektriliinid 30–60 25Muud rajatised 10–30 13Elektriülekandeseadmed 7–25 16Muu põhivara 3–20 8

c. Parendused, remont ja hooldus

Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksu-

musele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele

ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Kui materiaalse

põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse

uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumu-

sele ning asendatud komponent või proportsionaalne osa

asendatud põhivarast kantakse bilansist maha.

Jooksva hoolduse ja remondiga seotud kulud kajastatakse

kasumiaruandes aruande perioodi kuludes.

d. Väärtuse langus

Piiramatu kasuliku elueaga vara (nt. maa) ei amortiseerita,

vaid kontrollitakse kord aastas vara väärtuse langust, võrreldes

vara bilansilist maksumust kaetava väärtusega.

Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse

võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste

asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust

ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas,

mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava

väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest

on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus,

vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse

hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku

varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille

jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit).

Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel

bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav

väärtus on vahepeal tõusnud (v.a fi rmaväärtus, mille alla-

hindlusi ei tühistata). Allahindluse tühistamist kajastatakse

aruande aasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu

vähendamisena.

e. Põhivara müük

Põhivara müügist saadud kasumite ja kahjumite leidmiseks

lahutatakse müügitulust müüdud varade jääkväärtus. Vastavad

kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes kirjel

,,Muud äritulud” või ,,Muud ärikulud”.

26


Kasutus- ja kapitalirent

Kapitalirendina on klassifi tseeritud rent, mille puhul kõik

olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved on läinud

rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna

tekkepõhiselt rendiperioodi jooksul.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse

bilansis analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amorti-

seeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas raken-

datavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed

kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul,

kui on täidetud järgmised tingimused:

- varaobjekt on ettevõtja poolt kontrollitav;

- on tõenäoline, et ettevõtja saab objekti kasutamisest

tulevikus tulu;

- objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetus-

maksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega

seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse

bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tule-

nevad allahindlused

Määratud kasuliku elueaga immateriaalset põhivara amortisee-

ritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku

eluea jooksul. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooni-

perioodide ning -meetodi põhjendatust. Amortisatsioonimäärade

vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele on järgmised:

• Tarkvara ja litsensid 3 aastat

• Isiklikud kasutusõigused 50-100 aastat

Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse juhul, kui

eksisteerib sellele viitavaid asjaolusid, analoogiliselt materiaalse

põhivara väärtuse languse hindamisele.

Finantskohustused

Kõik fi nantskohutused (võlad hankijatele, võetud laenud,

viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused)

võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab

ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajasta-

mine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus

on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühi-

ajalisi fi nantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas. Pikaajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud

soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressi-

määra meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise

tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäe-

vast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist

edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul

bilansipäevast, kuid mis refi nantseeritakse pikaajaliseks pärast

bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse

lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohus-

tusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda

laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

27


Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on

avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste taga-

järjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad.

Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnan-

gust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning

eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis

summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva

seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks

või üleandmiseks kolmandale osapoolele.

Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu

jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud

väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse

summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on

ebaoluline.

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realisee-

rumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või

millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava

usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande

lisades tingimuslike kohustustena.

a. Tehnorajatiste talumise tasu võlg

Vastavalt asjaõiguseseadusele on maaomanik Eestis kohustatud

taluma tema kinnisasjale paigaldatud tehnorajatisi. Seaduse

järgi peab tehnorajatiste omanik maksma maaomanikule

tehnorajatiste talumise eest kompensatsiooni seadusega sätes-

tatud määrades ja osas, kui poolte vahel pole kokku lepitud

teisiti. Seisuga 31.märts 2008 on OÜ-l Põhivõrk kohustus

maksta maaomanikele tehnorajatiste talumise eest tasu

summas 945 tuh kr, seisuga 31.märts 2007 kohustuse summa

oli 670 tuh kr. Tasu on arvestatud tagasiulatuvalt alates

1. novembrist 2004.

Maksude arvestus

Vastavalt kehtivatele õigusaktidele Eestis ettevõtete kasumit ei

maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu

nõudeid ega kohustusi. Tulumaksu makstakse dividendidelt,

erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt,

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna

korrigeerimistelt. Alates 01.01.2008 on dividendidena jaotatud

kasumi maksumääraks 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksu-

määr 22/78, kuni 31.12.2006 23/77 ja kuni 31.12.2004-ni

26/74) väljamakstavate netodividendide summast. Teatud

tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma

täiendava tulumaksukuluta. Tulumaksuseadus näeb ette tulu-

maksumäära edasise alanemise kuni 2011. aastani: 2009.

aastal on maksumäär 20/80, 2010. aastal 19/81 ja alates

2011. aastast on maksumäär 18/82 netodividendidena välja-

makstavalt summalt.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu

kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal

perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest,

millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need

tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib

dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

28


Tulude ja kulude arvestus

Tulude ja kulude arvestuses on lähtutud tulude ja kulude

vastavuse printsiibist, kus aruandeperioodil teenitud tuludest

on maha arvatud samade tulude teenimisega seotud kulud.

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva

tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi

ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik

olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale,

müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt

mää ratav ning tehingust saadava tasu laekumine on

tõe näoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse

osutamise järel.

Liitumistasud kajastatakse liitumistasu tuluna eeldatava

kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat.

Tuludesse kandmata liitumistasu kajastatakse bilansis pika-

ajaliste tulevaste perioodide tuludena.

Kohustuslik reservkapital

Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reserv-

kapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhas-

kasumi eraldistest. Igal majandusaastal kantakse reservkapitali

vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab

1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi

katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist

ei tehta väljamakseid osanikele.

Sidusettevõtjad

Sidusettevõtja on ettevõte, mille üle emaettevõtjal on oluline

mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise

mõju olemasolu juhul, kui ettevõte omab sidusettevõtjas 20%

kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

Ettevõtte kulusid mõjutavad veel järgmised maksuliigid:

Maksuliik Maksumäärkuni 31.12.2006

Maksumäärkuni 31.12.2007

Maksumääralates 01.01.2008

Sotsiaalmaks 33% 33% 33% Töötajatele tehtud väljamaksetelt

ja erisoodustuselt

Töötuskindlustus-makse 0,3% 0,3% 0,3% Töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuste tulumaks ja

ettevõtte tulumaks ettevõtlu-

sega mitteseotud kuludelt

23/77 22/78 21/79 Töötajatele tehtud erisoodustuselt

ja ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt

Maamaks 0,8–2,5% 0,6–2,5% 1,0–2,5% Maa maksustamishinnast aastas

29


Sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja

arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajas-

tatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumee todile

võetakse omandatud sidusettevõtjate varad, kohustused

ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele

nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetus-

maksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe

kajastatakse positiivse või negatiivse fi rmaväärtusena.

Investeeringud sidusettevõtjatesse kajastatakse bilansis kasu-

tades kapitaliosaluse meetodit. Kapitaliosaluse meetodi koha-

selt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksu-

muses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte

osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis

(nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui

muudel omakapitali kirjetel).

Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid

elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realisee-

rimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul,

kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus.

Juhul kui ettevõtte osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava

investeeringuobjekti kahjumis on võrdne või ületab investee-

ringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu

bilansilist väärtust nullini ning edasisi kahjumeid kajastatakse

bilansiväliselt. Juhul kui ettevõte on garanteerinud või kohus-

tatud rahuldama investeeringuobjekti kohustusi, kajastatakse

bilansis nii vastavat kohustust kui kapitaliosaluse meetodi

kahjumit.

Osalust omandatud sidusettevõtjate varades ja kohustustes

ning omandamisel tekkinud fi rmaväärtust kajastatakse bilansis

netosummana vastavalt real „Pikaajalised fi nantsinvestee-

ringud“.

Rahavoogude aruanne

OÜ Põhivõrk rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel

meetodil, mille puhul on äritegevuse rahavoogude leidmiseks

korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute

mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste

kohustuste saldode muutused.

30


2 / Nõuded ja ettemaksed tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa

NÕUDED OSTJATE VASTU

Ostjatelt laekumata arvedelektrivõrgu teenuste eest 21 840 10 612muud laekumata arved 4 4Kokku ostjatelt laekumata arved 21 844 10 616

Kokku nõuded ostjate vastu 21 844 10 616Nõuded seotud osapoolte vastu 135 110 96 577 3Muud nõuded 164 11EttemaksedMaksude ettemaksed

Käibemaksu ettemaks 7 203 9 773Kokku maksude ettemaksed 7 203 9 773

Muud ettemaksedKindlustuspreemiad 57 517Ettemaksed teenuste eest 387 209Muud ettemakstud kulud 615 470Kokku muud ettemaksed 1 059 1 196Kokku ettemaksed 8 262 10 969

Kokku nõuded ja ettemaksed 165 380 118 173

Nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid

31


3 / Nõuded seotud osapoolte vastu

tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 Lisa

OÜ Jaotusvõrk 126 455 83 021Eesti Energia AS Energiakaubandus 983 0Televõrgu AS 979 861Põlevkivi Kaevandamise AS 814 511OÜ Iru Elektrijaam 101 0AS Narva Elektrijaamad 92 96Kohtla-Järve Soojus AS 35 32Eesti Energia AS 0 3 837

Kokku nõuded kontserniettevõtjate vastu 129 459 88 358

Nõuded sidusettevõtteleSIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs 0 2 468

Kokku nõuded sidusettevõtjate vastu 0 2 468

Muud nõuded seotud osapoolte vastuNordic Energy Link AS 5 651 5 751

Kokku muud nõuded seotud osapoolte vastu 5 651 5 751Kokku nõuded seotud osapoolte vastu 135 110 96 577 2

OÜ Põhivõrk sidusettevõtja SIA Baltijas Energosistemu Dispeceru Centrs likvideerimisprotsess lõpetati 2007.a märtsis.

Likvideerimisbilansi kohaselt kuulus jaotatavast varast OÜ-le Põhivõrk 2 468 tuh kr, mis on kajastatud 31.03.2007 bilansis lühi-

ajalise nõudena.

Mais 2007.a laekus summa 2 315 tuh kr. Vahe 153 tuh kr, mis maksti DC Baltija juhtkonnale preemiaks, on kajastatud 2007/2008.

majandusaastal.

Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2007/2008 nii nagu 2006/2007. majandusaastal moodustatud allahindluseid.

32


4 / Materiaalne põhivara

tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja

seadmed

Kokku

Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006Soetusmaksumus 27 739 129 107 3 069 467 1 579 569 4 805 882Akumuleeritud kulum 0 -18 307 -371 954 -250 036 -640 297Jääkmaksumus 27 739 110 800 2 697 513 1 329 533 4 165 585

Lõpetamata ehitus 445 0 235 089 478 148 713 682Ettemaksed 0 0 0 7 472 7 472Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2006 28 184 110 800 2 932 602 1 815 153 4 886 739

Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 0 35 697 222 421 324 169 582 287Arvestatud kulum 0 -8 517 -147 917 -151 973 -308 407Arvestatud väärtuse langus* 0 0 -181 -64 -245Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses 0 0 0 0 0Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 663 12 688 4 498 17 849Mahakantud põhivara kulum 0 -663 -12 688 -4 498 -17 849Müüdud vara jääkväärtuses 0 0 0 -7 -7Lõpetamata ehituse mahakandmine 0 0 0 -982 -982Kokku perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised 0 27 180 74 323 171 143 272 646

Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007Soetusmaksumus 27 739 164 142 3 459 226 2 138 857 5 789 964Akumuleeritud kulum 0 -26 160 -507 366 -396 625 -930 151Jääkmaksumus 27 739 137 982 2 951 860 1 742 232 4 859 813

Lõpetamata ehitus 445 0 55 063 244 064 299 572Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2007 28 184 137 982 3 006 923 1 986 296 5 159 385

järg lk 33

33


4 / Materiaalne põhivara (järg)

tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja

seadmed

Kokku

Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 207 17 005 28 340 175 668 221 220

Arvestatud kulum 0 -7 842 -146 753 -155 697 -310 292Arvestatud väärtuse langus* 0 -34 -194 -3 048 -3 276Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses ** 0 -838 -5 862 0 -6 700Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 -1 215 -5 226 -52 329 -58 770Mahakantud põhivara kulum 0 1 215 5 226 52 329 58 770Müüdud vara jääkväärtuses -67 -237 0 -120 -424Lõpetamata ehituse mahakandmine 0 0 -369 -1 -370Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008toimunud liikumised 140 8 054 -124 838 16 802 -99 842

Materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008Soetusmaksumus 27 879 178 806 3 502 727 2 399 310 6 108 722Akumuleeritud kulum 0 -32 770 -648 925 -502 219 -1 183 914Jääkmaksumus 27 879 146 036 2 853 802 1 897 091 4 924 808

Lõpetamata ehitus 445 0 28 283 106 007 134 735Kokku materiaalne põhivara seisuga 31.3.2008 28 324 146 036 2 882 085 2 003 098 5 059 543

*Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest.

**Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber

klassifi tseeritud immateriaalseks põhivaraks.

Info rendile antud põhivara kohta on toodud lisas 18.

34


5 / Immateriaalne põhivara

tuhandetes kroonides Tarkvara Isiklikudkasutusõigused

Kokku

Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2006 0 0 0

Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumisedTarkvara lõpetamata soetus 2 910 0 2 910Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2007 2 910 0 2 910

Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedKokku investeeritud põhivara soetusse 1 334 3 018 4 352Arvestatud amortisatsioon -56 -86 -142Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses * 0 6 700 6 700Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised 1 278 9 632 10 910

Immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008Soetusmaksumus 202 9 901 10 103Akumuleeritud kulum -56 -269 -325Jääkmaksumus 146 9632 9 778

Lõpetamata soetus 4 042 0 4 042Kokku immateriaalne põhivara seisuga 31.3.2008 4 188 9 632 13 820

Immateriaalse põhivarana kajastatakse tarkvara litsensi ja isiklikud kasutusõigused

*Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on jooksval majandusaastal ümber klassifi t-

seeritud immateriaalseks põhivaraks.

35


6 / Lühiajalised kohustused

tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007

Võlad tarnijatele Võlad põhivara eest 28 443 30 352 Muud võlad kaupade ja teenuste eest 38 098 17 717Kokku võlad tarnijatele 66 541 48 069

Mitmesugused võladLühiajalised võlad kontserniettevõtjatele (lisa 7) 288 767 703 604Muud võlad 28 300 0Kokku muud võlad 317 067 703 604

MaksuvõladSotsiaalmaks 2 213 1 737Tulumaks 1 317 1 030Töötuskindlustusmaksed 45 36Kohustuslik kogumispension 77 58Maamaks 98 60Aktsiisimaks 1 350 0Kokku maksuvõlad 5 100 2 921

Viitvõlad Võlad töövõtjateleMaksmata töötasud 1 871 1 605Preemiade ja puhkusetoetuste kohustus 3 217 215Puhkusetasude kohustus 2 124 1 639Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse kohustus 1 776 617Kinnipidamised töötasust 9 6 Tehnorajatiste talumise tasu 945 670 Muud viitvõlad ( lisa 13) 13 226 0Kokku viitvõlad 23 168 4 752

Kokku lühiajalised kohustused 411 876 759 346

36


7 / Võlad seotud osapooltele

tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007 lisa

Võlad kontserniettevõtjateleLühiajalised võlad

Eesti Energia AS 277 020 681 875Narva Elektrijaamad AS 9 149 9 158Jaotusvõrk OÜ 265 2 419Elektriteenused AS 444 8 268Televõrgu AS 1 143 1 076Kohtla -Järve Soojus AS 19 147Elpec AS 691 549Iru EJ OÜ 27 31ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 9 81Kokku lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele 288 767 703 604 6

Pikaajalised võlad Eesti Energia AS 2 046 586 2 046 586Kokku pikaajalised võlad kontserniettevõtjatele 2 046 586 2 046 586

Kokku võlad kontserniettevõtjatele 2 335 353 2 750 190Kokku võlad seotud osapooltele 2 335 353 2 750 190

OÜ Põhivõrk kasutab fi nantseerimiseks kahte liiki laenusid:

- lühiajaline laen on olemuselt arvelduskrediit OÜ Põhivõrk kontol, mis kuulub Eesti Energia AS kontsernikonto koosseisu.

Arvelduskrediidi jääk oli 31.03.2008 260 161 tuhat krooni (31.03.2007 - 667 497 tuhat krooni).

Intressimäär arvelduskrediidilt oli 4,65% majandusaastal 2007/2008 (2006/2007 - 4,35%)

- pikaajaline laenuleping sõlmiti 31.03.2005. Selle kohaselt laenab Eesti Energia AS OÜ Põhivõrgule 2 046 586 tuhat krooni

tähtajatult, kuid tagasikutsumise õigusega 13-kuulise etteteatamise korral.

Laenu intress oli nii 2006/2007 kui 2007/2008 majandusaastate puhul sama kui arvelduskrediidil.

Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS aastaks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja

OÜ-le Põhivõrk kehtestatud riskimarginaalile. Laenu alusvaluutaks on Eesti kroon.

Finantseerimiskohustustelt arvestatud intressikulu on kajastatud lisas 17.

37


8 / Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

tuhandetes kroonides

Pikaajalised tulevaste perioodide tuludLiitumistasud seisuga 01.04.2006 201 931Perioodil 1.4.2006-31.3.2007 toimunud liikumised

Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud 59 948Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) -4 880

Liitumistasud seisuga 31.3.2007Saadud liitumistasud 264 676Akumuleeritud amortisatsioon -7 677

Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2007 256 999

Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumisedLaekunud liitumis- ja muud teenustetasud 58 442Arvestatud amortisatsioon (lisa 10) -11 356

Liitumistasud seisuga 31.3.2008 304 085Kokku tulevaste perioodide tulud 31.03.2008 304 085

9 / Osakapital OÜ Põhivõrk ainuosanikuks on Eesti Energia AS, kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 2 100 mln kr.

Äriseadistiku nõuete kohaselt peab ettevõtja moodustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimumsuuruseks

on 1/10 osakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus peab olema 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali

miinimumsuuruse täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapita-

list, samuti osakapitali suurendamiseks. Seisuga 31.03.2008 oli jaotamata kasum (võttes arvesse kohustuslikku nõuet kanda 1/20

majandusaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) 345 935 tuh kr. OÜ Põhivõrk on seisuga 31.03.2008 kohustatud jaota-

mata puhaskasumist kandma kohustuslikku reservkapitali 12 933 tuh kr (seisuga 31.03.2007 10 434 tuh kr).

Dividendide väljamaksmisel omanikele alates 01.01.2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 (kuni 31.12.2007 kehtis maksu-

määr 22/78 ning kuni 31.12.2006 23/77). Kogu jaotamata kasumi jaotamisel dividendideks tuleks maksta 72 646 tuh kr tulu-

maksu (seisuga 31.03.2007 22 046 tuh kr).

Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 273 289 tuh kr (seisuga 31.03.2007 78 163 tuh kr).

38


10 / Müügitulu tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKESBilansienergia müük 73 271 52 754Kokku bilansienergia müük 73 271 52 754Elektrivõrgu teenuste müük

Edastamistasu 483 799 350 958Võrguühenduse kasutamise tasu 560 726 663 158Liitumistasude amortisatsioon (lisa 8) 11 356 4 880Muud elektrivõrgu teenused 40 624 42 801Kokku elektrivõrgu teenuste müük 1 096 505 1 061 797

Muude teenuste ja kaupade müükÜlekandeseadmete rent (lisa 18) 11 469 10 101Vanametalli müük 2 927 56Muude teenuste müük 560 498Muu kaupade müük 26 2Kokku muude teenuste ja kaubade müük 14 982 10 657

Kokku müügitulu 1 184 758 1 125 208 Müügitulu jaguneb geograafi liste piirkondade lõikes järgnevalt:

Eesti 1 127 757 1 074 014

Läti 37 218 36 106Venemaa 18 190 12 491Leedu 1 593 2 597

Kokku müügitulu 1 184 758 1 125 208

OÜ Põhivõrk müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt: EMTAK* Tegevusala35121 Ülekande teenus- edastamine põhivõrgu kaudu 1 096 505 1 061 79735141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 73 271 52 75477399 Mujal liigitamata masinate ja seadmite rentimine 11 469 10 101

* EMTAK -Eesti majanduse tegevusalade klassifi kaator

11 / Muud äritulud1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

Saadud viivised, trahvid, hüvitised 4 496 1 158Kasum põhivara müügist 171 530Kasum valuuta kursivahedest 99 6Kokku muud äritulud 4 766 1 694

39


12 / Müügitulu seotud osapooltele

tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

Bilansienergia müükEesti Energia AS 30 351 17 334Narva Elektrijaamad AS 602 352

Kokku bilansienergia 30 953 17 686

Elektrivõrgu teenuste müükJaotusvõrk OÜ 904 752 939 396Eesti Energia AS 37 674 18 933Põlevkivi Kaevandamise AS 5 917 5 836Iru Elektrijaam OÜ 625 295Narva Elektrijaamad AS 311 217Kohtla-Järve Soojus AS 233 153

Kokku elektrivõrgu teenuste müük 949 512 964 830Muude teenuste ja kaupade müük

Ülekandeseadmete rent (lisa 18) 11 469 10 101Televõrgu AS 11 469 10 101

Kinnisvara rent ja hooldus 441 394Televõrgu AS 276 229Narva Elektrijaamad AS 165 165

Remondi- ja ehitusteenuste müük 7 9Elektriteenused AS 3 4Iru Elektrijaam OÜ 0 5Jaotusvõrk OÜ 4 0

Kasutatud kaupade müük 15 0Jaotusvõrk OÜ 12 0Televõrgu AS 3 0

Kokku muude teenuste ja kaupade müük 11 932 10 504Kokku müügitulu seotud osapooltele 992 397 993 020

Materiaalse põhivara müükNarva Elektrijaamad AS 0 12Eesti Energia AS 2 7

Kokku materiaalse põhivara müük 2 19

Viivised, trahvid, hüvitisedElektriteenused AS 0 17Eesti Energia AS 1 0

Kokku viivised, trahvid, hüvitised 1 17

40


13 / Kaubad, toore, materjal ja teenused


Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekterOstetud bilansienergia 70 253 51 299Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 1 223 493Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter 71 476 51 792

Süsteemiteenuste kuludOstetud elektrilised reservid 51 819 49 248Reaktiivenergia 3 157 2 219Kokku süsteemiteenuste kulud 54 976 51 467

Elekter võrgukadude kompenseerimiseksElekter taastuvatest allikatest 8 360 70 989Elekter mittetaastuvatest allikatest 151 450 120 374Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks 159 810 191 363

Hooldus- ja remonditöödPõhitegevuse rajatistele ja seadmetele 62 855 70 210Tootmishoonetele ja - territooriumitele 3 557 3 025Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 2 698 10 479Muud kulud 857 510Kokku hoodus- ja remonditööd 69 967 84 224

Muud kuludOperatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 7 743 20 165Muud kulud * 31 798 3 623Kokku muud kulud 39 541 23 788

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 395 770 402 634

* Tulenevalt EL regulatsioonist sõlmisid Euroopa põhivõrgud piiriüleste transiidivoogude kompenseerimise ehk nn. ITC lepingu.

Selle kohaselt arvutatakse Euroopa põhivõrkude assotsiatsiooni - ETSO - poolt kompensatsioonisummad, mis tuleb elektri transiiti

põhjustanud maade põhivõrkudel maksta nende maade põhivõrkudele, millest vastav transiit läbi läks.

Aastaaruande koostamise ajaks polnud ETSO veel suutnud välja arvutada kõiki kompensatsioonisummasid. Selle tulemusena

kajastas OÜ Põhivõrk ITC tasu eest esitamata arvete summasid 7 543 tuh kr ja selgitamata kompenseerimissummasid hinnangu

alusel 5 457 tuh kr, summa kokku 13 000 tuh kr kuludena ja kohustusena muude viitvõlgade hulgas (lisa 6).

41


14 / Mitmesugused tegevuskulud


Töövahendite- ja transpordi kulud 1 677 1 545Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 3 400 3 713Kulud büroodele 6 943 7 058Uurimistööd ja konsultatsioonid 2 885 4 258Telekommunikatsioonikulud 13 949 13 431Infotehnoloogia kulud 5 087 4 781Koolituskulud 1 452 1 692Muud tegevuskulud 9 781 5 731Kokku mitmesugused tegevuskulud 45 174 42 209

15 / Tööjõukulud tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 38 122 29 385Toetused töötajatele 688 731Töölepingu lõpetamise hüvitised 598 1 029Muud tasud 1 121 648Kokku arvestatud töötajatele 40 529 31 793Sotsiaalmaks 13 462 10 643Töötuskindlustusmaksed 107 85Erisoodustuste tulumaks 241Kokku tööjõukulud 54 098 42 762

Sh arvestatud juhatusele (juhatajale) ja nõukogulePõhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 2 834 2 196Erisoodustused 178 51Sotsiaalmaks 994 742Kokku arvestatud juhatusele 4 006 2 989

järg lk 42

42


15 / Tööjõukulud (järg) Töötajate arv

Töötajate arv perioodi algul 134 140Töötajate arv perioodi lõpul 128 134Keskmine töötajate arv 127 138

Keskmine töötasu kuus oli 25 014 krooni (võrreldaval perioodil 17 745 krooni)

Juhatuste liikmetele makstakse Osaühingu algatusel teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitist, mis võrdub nelja kuu

teenistustasuga.

Osaühingu nõukogu liikmetele on makstud aruandeaasta jooksul 83 tuh kr, eelneval perioodil tasu ei makstud.

16 / Muud ärikulud Tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

Ettevõtlusega mitteseotud kulud 371 384Trahvid, viivised, hüvitised 33 559Kahjum valuuta kursi muutusest 4 1Ettevõtte tulumaks 50 76Kokku muud ärikulud 458 1,020

17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt


Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekterOstetud bilansienergia

Eesti Energia AS 38 333 36 418Ostetud võimsuse reguleerimise teenus

Narva Elektrijaamad AS 1 223 493Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter 39 556 36 911Süsteemiteenuste kulud

Ostetud elektrilised reservidNarva Elektrijaamad AS 41 586 43 588

ReaktiivenergiaNarva Elektrijaamad AS 3 022 2 075Iru Elektrijaam OÜ 135 144

Kokku süsteemiteenuste kulud 44 743 45 807

järg lk 43

43


17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)


Elekter võrgukadude kompenseerimiseksElekter taastuvatest allikatest

Eesti Energia AS 348 2 150Elekter mittetaastuvatest allikatest

Narva Elektrijaamad AS 150 071 117 920Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks 150 419 120 070Hooldus- ja remonditööd

Põhitegevuse rajatistele ja seadmeteleElektriteenused AS 4 425 22 306Narva Elektrijaamad AS 3 631 4 156ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 5 775 5 723Jaotusvõrk OÜ 0 1 549Kohtla-Järve Soojus AS 149 388Energoremont AS 0 21Elpec AS 1 334 1 237Elektrikontrollikeskus AS 3 18Eesti Energia AS 133 698Televõrgu AS 116 0

Kokku hoodus- ja remonditööd 15 566 36 096Muud kulud

Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud Narva Elektrijaamad AS 2 352 2 286Jaotusvõrk OÜ 1 560 1 748Elektriteenused AS 0 10 023Kohtla-Järve Soojus AS 0 420

Muud kuludNarva Elektrijaamad AS 919 1 012Eesti Energia AS 0 10

Kokku muud kulud 4 831 15 499

järg lk 44

44


17 / Ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt, (järg)

tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007 Lisa

Mitmesugused tegevuskuludValve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud

Eesti Energia AS 2 741 2 629Kulud büroohoonetele, ruumidele, territooriumile

Eesti Energia AS 6 266 6 200Konsultatsioonid

Eesti Energia AS 285 285Telekommunikatsioonikulud

Televõrgu AS 13 497 12 932Infotehnoloogia kulud

Eesti Energia AS 2 645 2 646Mitmesugused äriteenused

Eesti Energia AS 1 888 670Kokku mitmesugused tegevuskulud 27 322 25 362Muud ärikulud

Viivised, trahvid, hüvitisedEesti Energia AS 5 5

Kokku muud ärikulud 5 5

Intressikulu Eesti Energia AS Intressikulud laenudelt 121 119 122 461 7

Kokku intressikulu 121 119 122 461

Tehingud sidusettevõtjategaSIA “Baltijas Energosistemu dispeceru centrs”

Dispetserijuhtimiskulud 0 3 053Muud kulud 0 683Kokku ärikulud 0 3 736

45


18 / Kasutusrent tuhandetes kroonides 1.4.2007 - 31.3.2008 1.4.2006 - 31.3.2007

Renditulu Hooned 544 433 Ülekandeseadmed* (lisa 10) 11 469 10 101Kokku renditulu 12 013 10 534

tuhandetes kroonides 1.4.2007 -31.3.2008 1.4.2006 -31.3.2007

Rendikulu Hooned 6 069 6 004 Transpordivahendid 1 628 1 489 Muud masinad ja seadmed 29 10Kokku rendikulu 7 726 7 503

Kasutusrendilepingud on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad, v.a. ülekandeseadmete rent

Mittekatkestatavate kasutusrentide tuleviku rendimaksete summa lepingutähtaegade alusel*tuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007

Renditulu < 1 aasta 12 033 11 469 1 - 5 aastat 48 132 45 876 > 5 aasta 60 165 68 814Kokku renditulu 120 330 126 159

Kasutusrendi tingimustel rendile antud varadtuhandetes kroonides 31.3.2008 31.3.2007

Soetusmaksumus 68 623 65 181Kulum -18 492 -13 281Jääkväärtus 50 131 51 900

* OÜ Põhivõrgul on üks mittekatkestatav kasutusrendi leping, milles renditakse välja liini mastidele kinnitatud kiudopti-

lise kaabli vabu kiude. Nimetatud kaabel toimib ühtlasi ka liinidele vajaliku piksekaitsetrossina ning Põhivõrgu kasutuses

olevate kiudude kaudu töötab Põhivõrgu tehnoloogiline side. Vabu kiude rendib Televõrgu AS. Rendilepinguga kaasneb

piirang, mille kohaselt OÜ Põhivõrk ei tohi oma ülekandeseadmeid teistele telekommunikatsiooni alal tegutsevatele äri -

ühingutele kasutada anda. Rendileping lõpeb 31.03.2018. Rendilepingu alusvaluuta on Eesti kroon ja intressimäär on 13%.

46


19 / Tehingud seotud osapooltega

OÜ Põhivõrk aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);

b. emaettevõtja tütarettevõtjaid (kontserniettevõtjaid);

c. sidusettevõtjaid;

d. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid;

e. tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

f. eespool loetletud isikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõteid.

OÜ Põhivõrk emaettevõtja on Eesti Energia AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile.

AS Eesti Energia grupi ettevõtjad seisuga 31.03.2008 on järgmised:

AS Narva Elektrijaamad Eesti Põlevkivi AS

AS Narva Elektrijaamade Õlitehas Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevandus

Narva Soojusvõrk AS Põlevkivi Kaevandamise AS Viru Kaevandus

OÜ Iru Elektrijaam Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu Karjäär

Energoremont AS Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Karjäär

AS Mäetehnika AS Põlevkivi Raudtee

OÜ ER Test Service Elpec AS

ER BEA AS OÜ Aulepa Tuulepargid

Elektrikontrollikeskus AS (müüdi grupist välja mais 2007.a) SIA E. Energy

OÜ Jaotusvõrk Solidus Oy

Elektriteenused AS Oil Shale Energy of Jordan

Televõrgu AS UAB Lumen Balticum

Kohtla-Järve Soojus AS

OÜ Põhivõrk arvelduskontod AS-is Hansapank ja AS-is Ühispank kuuluvad AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu.

Andmed makstud intresside ja intresiimäärade kohta on toodud lisas 7. Peale seda on lisas7 toodud võlad seotud osapooltele.

Lisas 3 on toodud nõuded kontserni ettevõtjatele,

lisas 12 - müügitulu seotud osapooltele,

lisas 15 - makstud tasud juhatuse ja nõukogu liikmetele,

lisas 17 - ostetud kaubad ja teenused seotud osapooltelt.

47


20 / Bilansivälised kohustused

Siduvad tulevikukohustused:

a. Võrgu arenduskohustus.

Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse

järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust.

b. Ehituslepingud

Seisuga 31.03.2008 oli OÜ Põhivõrgul põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 536 927 tuh kr eest.

(seisuga 31.03.2007 123 879 tuh kr)

Tingimuslikud kohustused:Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning

vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Aruandeaastal ei ole maksuhalduri poolt ettevõtte

maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli algatatud. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks

maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Muudest õigusaktidest tulenevad kasumlikkust mõjutavad asjaolud:

c. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kasutatavale elektrivõrkude võrgutasude arvutamise metoodikale arvutatakse tariifi d kolme-

aastaseks perioodiks, kasutades Energiaturu Inspektsiooni poolt prognoositavaid elektri ülekandemahtusid. Kui tegelikud

ülekandemahud jäävad alla nimetatud prognoosile, siis OÜ Põhivõrgul jääb osa tulusid saamata ning ka järgnevatel tariifi -

perioodidel ei ole saamata tulu kompenseerimist ette nähtud.

d. Euroopa Komisjon on algatanud nn. 3. energeetika õigusaktide paketi, milles on toodud mitmed seaduseelnõud, mille

ees märgiks on EL elektri siseturgu edendamine. Nendes nähakse ühe võimalusena ette põhivõrkude väljaviimist elektritootmise

ning – kaubandusega tegelevatest kontsernidest. Aruande koostamise ajal ei ole nimetatud õigusakte veel EL tasemel vastu

võetud ning seega pole võimalik prognoosida, millal ja millises ulatuses muutused toimuma hakkavad. Siiski ei näe juhtkond

võimalikes muutustes ohtu fi rma jätkusuutlikkusele, kuna vastavalt Konkurentsiameti elektrivõrkude võrgutasude arvutamise

metoodikale on elektrivõrgule alati põhjendatud tootlus garanteeritud.

Seisuga 31. märts 2008 oli ettevõtte käibekapital negatiivne. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud, lähtudes

ettevõtte tegevuse jätkumisest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2008. aastal, kuna

vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused. Emaettevõttega sõlmitud kokkuleppe koha-

selt on emaettevõte valmis majandusraskuste korral ettevõtet viivitamatult fi nantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ette-

võtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.

21 / Negatiivne käibekapital

48

Sõltumatu audiitori aruanne


AS PricewaterhouseCoopersPärnu mnt. 15 10141 Tallinn

Telefon 614 1800 Faks 614 1900 www.pwc.ee SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE

OÜ Põhivõrk osanikule

Oleme auditeerinud kaasnevat OÜ Põhivõrk (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. märts 2008, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. aprill 2007 kuni 31. märts 2008) kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas

Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta; asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine; ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. märts 2008 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Ago Vilu Laile Kaasik AS PricewaterhouseCoopers Vannutatud audiitor

20. juuni 2008

49

Kasumijaotamise ettepanek

Juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2007/2008. majandusaasta puhaskasum

258 659 tuhat krooni alljärgnevalt:

Kohustuslikku reservkapitali 12 933 tuhat krooni

Jaotamata kasumisse 245 726 tuhat krooni


50

Juhatuse ja nõukogu liikmete kinnitus

OÜ Põhivõrk juhatus on koostanud 01.04.2007–31.03.2008 majandusaasta aruande. Osaühingu nõukogu on majandusaasta

aruande läbi vaadanud ja osanike üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

Juhatus Nõukogu 30.06.2008 30.06.2008

Lembit Vali Raine PajoJuhatuse esimees Nõukogu esimees

Peep Soone Sandor LiiveJuhatuse liige Nõukogu liige

Kalle Kilk Margus KaasikJuhatuse liige Nõukogu liige

Heiki Tammoja Nõukogu liige


OÜ PÕHIVÕRK

Kadaka tee 42, 12915 Tallinntel 715 1222, faks 715 1200, e-post: [email protected]

Documents

Majandusaasta aruanne 2007/2008