KESKKONNAMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2014 … · 2018. 7. 4. · Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne Tegevjuht: Andres Talijärv 4 TEGEVUSARUANNE I osa

KESKKONNAMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE

01.01.2014 – 31.12.2014

Aadress: Narva mnt 7A, 15172 Tallinn

Telefon: 626 2802

Faks: 626 2801

E-post: [email protected]

Koduleht: www.envir.ee

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest.

Aruanne koosneb 71 leheküljest.

mailto:[email protected]://www.envir.ee/

Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne

Tegevjuht: Andres Talijärv 2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE ............................................................................................................................ 4

I OSA. KESKKONNAVALDKONNA ÜLEVAADE ............................................................................. 4

1. KESKKONNAMINISTEERIUMI JA VALITSEMISALA STRUKTUUR........................................................... 4 2. TEGEVUSVALDKONNA ÜLEVAADE .................................................................................................... 6

II OSA. ASUTUSE JUHI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE

RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSLASE TEGEVUSEST SISEAUDITEERIMISE

KORRALDAMISEL .............................................................................................................................. 23

III OSA. ÜLEVAADE ÄRIÜHINGUTE JA MUUDE ISIKUTE TEGEVUSEST................................ 25

1. TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJAD, RIIGI TULUNDUSASUTUS, SIHTASUTUS ............................................ 25 2. OSALEMINE MUUDE ISIKUTE TEGEVUSES ........................................................................................ 26

IV OSA. TÄIENDAV INFORMATSIOON .......................................................................................... 29

1. OLULISED SÜNDMUSED JA MUUD SELGITUSED ................................................................................ 29 2. ÜLEVAADE MAAVARAVARUDEST JA NENDE HINNANGULISEST MAKSUMUSEST .............................. 34

RAAMATUPIDAMISE ARUANNE ..................................................................................................... 37

V OSA. BILANSS, TULEMI- JA RAHAVOOGUDE, NETOVARA MUUTUSE JA EELARVE

TÄITMISE ARUANDED ...................................................................................................................... 37

1. BILANSS .......................................................................................................................................... 37 2. TULEMIARUANNE ........................................................................................................................... 38 3. RAHAVOOGUDE ARUANNE .............................................................................................................. 39 4. NETOVARA MUUTUSED ................................................................................................................... 40 5. EELARVE TÄITMINE ........................................................................................................................ 40

VI OSA. RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD ......................................................................... 45

LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA

HINDAMISALUSED ............................................................................................................................... 45 LISA 2. KONSOLIDEERITUD ASUTUSED ............................................................................................... 50 LISA 3. RAHA JA SELLE EKVIVALENDID .............................................................................................. 50 LISA 4. KESKKONNATASUDE JA TRAHVIDE NÕUDED ........................................................................... 50 LISA 5. NÕUDED JA ETTEMAKSED ....................................................................................................... 51 LISA 6. ETTEMAKSTUD TOETUSED JA TULEVASTE PERIOODIDE KULU ................................................. 51 LISA 7. SAADUD TOETUSED ................................................................................................................ 52 LISA 8. RIIGI OSALUS TÜTAR- JA SIDUSETTEVÕTJATE NING SIHTASUTUSTE NETOVARAS .................... 53 LISA 9. KINNISVARAINVESTEERINGUD ............................................................................................... 54 LISA 10. MATERIAALNE PÕHIVARA .................................................................................................... 55 LISA 11. IMMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................. 56 LISA 12. ERALDISED .......................................................................................................................... 57 LISA 13. LAENUKOHUSTUSED ............................................................................................................. 57 LISA 14. SAADUD MAKSUDE ETTEMAKSED ......................................................................................... 58 LISA 15. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE ........................................................................................................ 58 LISA 16. MAKSUKOHUSTUSED ............................................................................................................ 58 LISA 17. MUUD KOHUSTUSED JA SAADUD ETTEMAKSED .................................................................... 58 LISA 18. ANTUD TOETUSED ................................................................................................................ 59 LISA 19. RIIGILÕIVUD ......................................................................................................................... 59 LISA 20. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK .............................................................................................. 59 LISA 21. KESKKONNATASUD JA MUUD TULUD .................................................................................... 60 LISA 22. VARADE MÜÜK ..................................................................................................................... 60 LISA 23. TÖÖJÕUKULUD, TÖÖTAJATE ARV .......................................................................................... 61 LISA 24. MAJANDAMISKULUD ............................................................................................................ 62



LISA 25 MAKSU-, LÕIVU- JA MUUD KULUD ......................................................................................... 63 LISA 26. PÕHIVARA AMORTISATSIOON JA ÜMBERHINDLUS ................................................................. 64 LISA 27. NETOFINANTSEERIMINE RIIGIEELARVEST ............................................................................. 64 LISA 28. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA.............................................................. 65 LISA 29. TULUD .................................................................................................................................. 65 LISA 30. KULUD ................................................................................................................................. 66 LISA 31. ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED (KOHTUPROTSESSID JA HAGID) ...................... 67 LISA 32. RENDILE VÕETUD JA RENDILE ANTUD VARAD ...................................................................... 68 LISA 33. RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANDE SELGITUSED .................................................................. 69 LISA 34. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA ....................................................................................... 70

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ............................................................................. 71



TEGEVUSARUANNE

I osa. Keskkonnavaldkonna ülevaade

1. Keskkonnaministeeriumi ja valitsemisala struktuur

Keskkonnaministeerium (edaspidi ka ministeerium või KeM) on valitsusasutus, kes

täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid

oma valitsemisalas. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes

suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet.

Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga

ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse,

taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse

vähendamisega seotud ülesannete täitmine, keskkonnajärelevalve, ilmavaatluste,

loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde

korraldamine, maakatastri pidamine, keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise

korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude

koostamine.

Ministeeriumi juhib keskkonnaminister. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib,

ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja

ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler.

Kantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, rahandusosakonna,

välisfinantseerimise osakonna ja õigusosakonna ning kantslerile alluvate teenistujate

tööd, asekantslerite ja osakonnajuhatajate kaudu teiste osakondade tööd, v.a siseauditi

osakond, mis allub vahetult ministrile.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas või valitsemisel oli kuus riigiasutust, üks

sihtasutus, üks riigi tulundusasutus ja neli äriühingut, sh üks vähemusosalusega (35 %)

äriühing (AS Ökosil). Riigimetsa Majandamise Keskus valitses riigi 69,91 %-list

osalust AS-is Eesti Metsataim.



Joonis 1. Keskkonnaministeeriumi struktuur

Joonis 2. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala struktuur



2. Tegevusvaldkonna ülevaade

Keskkonnaministeeriumi tegevus on suunatud puhta elukeskkonna säilimisele,

keskkonnateadlike inimeste hulga kasvule, loodusväärtuste säilimisele ning

loodusressursside jätkusuutlikule kasutamisele.

Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud strateegilises

dokumendis „Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“. Keskkonnastrateegias on

sätestatud pikaajalised eesmärgid loodusvarade säästliku kasutamise ja jäätmetekke

vähendamise, maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise, kliimamuutuste

leevendamise ja õhu hea kvaliteedi, keskkonna, inimese tervise ja elu kvaliteedi ning

keskkonnakorralduse valdkonnas. Lisaks keskkonnastrateegiale määratlevad erinevad

valdkonna arengukavad keskkonnavaldkondade pikemaajalised eesmärgid ja nende

saavutamiseks vajalikud tegevused.

Olulisemad looduskeskkonna kvaliteeti mõjutavad majandussektorid on jätkuvalt

energeetika, keemiatööstus, transport, paberi- ja tselluloositööstus,

ehitusmaterjalitööstus ja teedeehitus, samuti vee- ja jäätmemajandus.

Statistikaameti andmetel kasvas 2014. aastal Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)

võrreldes 2013. aastaga 2,1%. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane,

kuid stabiilne kasv. Olulise panuse SKP kasvu andis kaubanduse tegevusala, peamiselt

jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemise tõttu. Lisaks panustasid SKP kasvu enim

töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude seadus (edaspidi KeTS) sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu

määramise alused, saastetasud ja tasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning

keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe.

KeTSi järgi maksab keskkonnatasu isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega

sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita

keskkonda saasteaineid või kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust

omamata.

Keskkonnatasud arvestatakse toodete ja teenuste tootmiskuludesse, mõjutades seeläbi

nende omahinda ja kokkuvõttes ka toote/teenuse konkurentsivõimet turul.

Keskkonnatasud motiveerivad ettevõtteid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid, et

tootmise keskkonnamõju vähendada ja seeläbi vähem keskkonnatasu maksta.

Keskkonnatasud jagunevad loodusvara kasutusõiguse tasuks (edaspidi ressursitasu) ja

saastetasuks.Viimasel neljal aastal laekunud keskkonnatasude struktuurist annab

ülevaate joonis 3.



Joonis 3. Laekunud keskkonnatasude protsentuaalne jagunemine

Aastatel 2011–2014 maksti Eestis keskkonnatasusid ettevõtete poolt 337,2 miljonit

eurot, millest suurema osa moodustasid tasud jäätmete kõrvaldamise ja maavaravaru

kaevandamisõiguse eest (vt tabel 1). Keskkonnatasude laekumine võrreldes aastaga

2011 on 2014. aastal kasvanud 14,7 miljoni euro võrra.

2013. ja 2014. aasta laekumistele mõjus alljärgnevalt kirjeldatud tasaarveldus, mistõttu

2014. aastal laekunud summa oli selle võrra väiksem. 2012. a sügisel võttis Vabariigi

Valitsus (edaspidi VV) vastu määruse, millega kehtestati 2013. aasta aprillist muutunud

majanduskeskkonnast tulenevalt kiirem (20%) keskkonnatasude tõus ressursi

kasutamise jaoks. 2013. aasta lõpus tunnistati Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-27-13

tagasiulatuvalt (s.t. 2013. aasta II ja III kvartali kohta) kehtetuks vee erikasutusõiguse

tasu ja kaevandamistasude määrused osas, kus muudatusega sätestatud tasumäärade

kasv ületas varasemates määruste redaktsioonides kehtestatud keskkonnatasude kasvu

aastani 2015. Selle otsuse tulemusel ettevõtetel, kes neid tasusid olid maksnud, tekkis

õigus saada enammakstud keskkonnatasu tagasi. Riigikohtu otsus puudutas maavara

kaevandajaid nii kaevandamistasude kui ka vee erikasutusõiguse tasu osas, samuti neid

ettevõtteid, kes kasutasid jahutusvett. Tagastamine toimus tasaarvlemise korras 2014.

aasta alguses KeTS § 431 lg 2 ja Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33, § 103, 106 ja

107 alusel. Ettevõtjatele tagastatud summa oli ~ 4,5 miljonit eurot, mille võrra vähenes

ka 2014. aastal laekunud keskkonnatasude kogumaht.

Tagastamisest tulenevat mõju ilmestab ka tabelis 1 toodud võrdlus deklareeritud ja

laekunud keskkonnatasude vahel. Selgituseks tuleb märkida, et I kvartalis laekuvad

tasud makstakse eelneval aastal kehtinud tasumäärade järgi, mistõttu laekumiste

summa erineb mõnevõrra deklareeritud keskkonnatasu maksmise kohustusest. 2013.

aastal laekus keskkonnatasusid rohkem, kuna ettevõtted maksid kahe kvartali jooksul

Maavara kaevandamisõiguse

tasu 40%

Jäätmete ladestamise

saastetasu 24%

Vee erikasutusõiguse tasu 16%

Õhuheitme saastetasu 13%

Veeheitme saastetasu 6% Muud laekumised 1%

Keskkonnatasude laekumine 2011-2014



kõrgemate ja hiljem kehtetuks tunnistatud tasumäärade järgi. 2014. aastal toimunud

tasaarvelduse tulemusel laekus 2014. aastal deklareeritud keskkonnatasudega võrreldes

aga oluliselt vähem keskkonnatasusid.

Tabel 1. Deklareeritud ja laekunud keskkonnatasud (mln eurot)

mln eurot 2011 2012 2013 2014

Deklareeritud keskkonnatasud 75,47 77,73 88,87 97,69

Laekunud keskkonnatasud 75,85 78,79 92,03 90,52

Ressursitasude laekumised sõltuvad majanduskasvust ja ressursikasutuse mahtudest.

Majanduskasvu ning ressursikasutuse vahel on ka seni säilinud positiivne korrelatsioon,

kuigi pikemaajaline eesmärk on majanduskasv ressursikasutusest lahti siduda.

Keskkonnatasude jaotust riigieelarve ja KOV vahel reguleerib KeTS §13. 2013. aastal

muutus KOV-idele laekuvate üleriigiliste maardlate kaevandamisõiguse ja vee

erikasutusõiguse tasude jaotus. Muudatuste tulemusena KOV-ide tulubaas tervikuna ei

muutunud, kuna tasu osa vähendamisest vabanevad ressursid suunatakse riigieelarvega

KOV-idele tagasi tasandusfondi toetusena. Kokku suunati keskkonnatasudest 2013.

aastal 20% KOV-ide eelarvetesse ja 80% riigieelarvesse, 2014. aastal 16,4% KOV-ide

eelarvetesse ja 83,6% riigieelarvesse. Muudatuse tagajärjel seega ei laeku KOV-idele

enam suures osas tasumäärade kasv (v.a kohalike maardlate puhul), mistõttu KOV-

idele laekuva summa osatähtsus keskkonnatasudes tervikuna väheneb. KOV-idele

laekuvate keskkonnatasude summa vähenemine võrreldes aastaga 2011 tuleneb ka

jäätmete segaolmejäätmete ladestamise saastetasu laekumise vähenemisest sel

perioodil 1,3 miljoni euro võrra.

Tabel 2. Keskkonnatasude laekumine riigi ja KOV-ide eelarvetesse (tuh eurot)

2011 2012 2013 2014

Keskkonnatasude laekumised kokku 75 847 78 790 92 025 90 521

s.h. riigieelarvesse sihtotstarbeliselt (KIK) 40 645 35 680 36 223 36 013

sh riigi üldeelarvesse 15 648 22 972 37 677 39 650

KOV eelarvetesse 19 553 20 137 18 125 14 858

Valdkondlik jaotus kogu laekumistest

Jäätmete ladestamise saastetasu 16 126 16 587 20 161 26 720

s.h.RE 14 578 15 619 19 730 26 478

KOV 1 547 967 431 243

Õhuheitmete saastetasu 12 364 9 925 11 412 11 802

Veeheitmete saastetasu 5 500 4 921 5 153 5 424

Vee erikasutusõiguse tasu 12 901 13 372 14 181 12 212

s.h. RE 7 006 6 994 8 804 7 765

KOV 5 895 6 378 5 377 4 447

Maavara kaevandamisõiguse tasu 27 712 32 514 39 855 33 223

s.h. RE 15 601 19 722 27 538 23 055



KOV 12 111 12 792 12 317 10 168

Kalapüügiõiguse tasu 575 775 825 699

s.h. RE 575 775 825 699

KOV 0 0 0 0

Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu 425 425 233 129

s.h. RE 425 425 233 129

KOV 0 0 0 0

muud RE (trahvid,viivised) 245 271 204 312

Allikad: Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium

Muutused saastetasu laekumises on seotud:

a) KeTS-iga sätestatud õhu ja vee saastetasumäärade tõusuga (saastetasu liigiti

tasumäärade kasv vahemikus 10%-30% aastas),

b) jäätmete ladestamise saastetasumääradega seotud muutustega (aheraine ladestamise

tasumäära kasv 20% aastas perioodil 2013-2015),

c) jäätmete ladestamise mahtude kasvuga, mis on tingitud sellest, et põlevkivitööstuse

jäätmete taaskasutus vähenes,

d) samuti keskkonnareostuse järk-järgulise vähenemisega, mis tasakaalustab

tasumäärade kasvu mõju.

Keskkonnatasudest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise kord on reguleeritud KeTS

§-s 56. Vastavalt sellele eraldatakse alates aastast 2010 KIK-ile tegevuseks

riigieelarvest vahendid 2009. aastal kehtinud keskkonnatasu määrade ulatuses ja seda

kasutatakse sihtotstarbeliselt keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade

taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamise projektide rahastamiseks. 2014.

aastal laekus KIKile keskkonnatasusid 36,5 mln eurot. Aastatel 2011-2014 laekus

KIKi-le keskkonnatasusid kokku 148,5 mln eurot. Keskkonnatasude laekumine KIK-

ile sõltub sarnaselt laekumisega KOV-idele keskkonnakasutuse mahust ning

tasumäärade kasv laekub riigieelarvesse. KIK-ile laekus 2014. a keskkonnatasudest

40%. Lisaks keskkonnatasudele laekub KeTS alusel KIK-ile ka osa pakendiaktsiisist,

kuid summa on tasudega võrreldes vähene (natuke üle 100 tuhande euro olenevalt

aastast).

Ülevaade 2014. aasta keskkonnaprogrammist rahastatud valdkondadest ning

struktuurifondide projektide kaasfinantseerimisest seisuga 31.12.2014 on toodud

tabelis 3.

Tabel 3. Rahastamine KIK keskkonnaprogrammist 2014. aastal (eurodes)

Jrk

nr Programm

Eelarve seisuga

31.12.2014 Sõlmitud lepinguid Finantseeritud

1. Veemajandus 12 238 056 2 416 778 572 782

2. Jäätmekäitlus 1 821 842 486 809 310 089

3. Looduskaitse 5 251 514 1 533 922 346 082

4. Metsandus 3 656 543 2 842 621 748 655

5. Keskkonnakorraldus 2 149 788 526 181 193 853



6. Maapõue 1 279 051 639 399 284 753

7. Merekeskkond 1 009 185 378 852 92 997

8. Atmosfääriõhu kaitse 7 601 777 3 620 595 188 294

9. Keskkonnateadlikkus 3 572 616 1 562 396 794 421

10. Kalandus 1 728 762 880 729 392 242

11. Kaas- ja sildfinantseerimine 1 464 022 23 247 8 896

KOKKU 41 773 156 14 911 530 3 933 065 Allikas: SA KIK

Kokku tegi KIK 2014. aastal keskkonnaprogrammi projektide rahastamiseks

väljamakseid 36,8 miljonit eurot. Summa hõlmab nii 2012-2014 aastatel

rahastamisotsuse saanud keskkonnaprogrammi projekte kui KIK-i nõukogult

pikenduse saanud 2010-2011. aasta projekte. 2014. aasta projektide rahastamine jätkub

suures osas 2015. ja 2016. aastal.

Keskkonnaseire

Keskkonnaseire põhieesmärkideks on keskkonnategurite ning -seisundi muutuste

prognoosimine väljatöötatud indikaatorite süsteemi ja prognoosimudelite abil.

Keskkonnaseire raames kogutav andmestik on aluseks keskkonnameetmete

kavandamisel ja elluviimisel ning vajadustekohasel korrigeerimisel. Lisaks tagab

keskkonnaseire erinevate sihtgruppide (riigiasutused, kohalik omavalitsus,

mittetulundusühingud, ettevõtted, eraisikud) varustamise neile vajaliku

informatsiooniga programmide ja planeeringute ning ehitus- või muu tegevuse

kavandamiseks, otsustusprotsessides osalemiseks ja tegevuste elluviimiseks.

Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasemel: riiklik keskkonnaseire, kohaliku

omavalitsuse keskkonnaseire ja ettevõtte keskkonnaseire. Käesolevaga esitatakse

ülevaade riikliku keskkonnaseire tulemustest 2014. aastal. Kokkuvõtvalt võiks

märkida, et erakorralisi sündmusi ei registreeritud ning valdavalt jätkusid varasematel

aastatel täheldatud suundumused.

Välisõhk

2014. aasta olulisimaks probleemiks oli jätkuvalt spetsiifiliste ühendite nagu fenooli,

ammoniaagi ja vesiniksulfiidi sisaldus välisõhus Ida-Virumaal, mille suurimateks

mõjutajateks on põlevkivi- ja keemiatööstus. Peamiseks linnaõhu probleemiks on

endiselt ka peente osakeste tase. Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus

ööpäevakeskmine piirväärtus 50 g/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35. korral.

Piirväärtust ületati 2014. aastal Tallinna kesklinnas 4, Tartus 5 ja Narvas ning Kohtla-

Järve seirejaamas 2 korda. Enamikes linnades ületati ka peentele osakestele kehtestatud

alumist (25 μg/m3) ja ülemist hindamispiiri (35 μg/m3). Aastakeskmine peente osakeste

sisaldus jäi olenevalt seirejaamast vahemikku 11 - 17 μg/m3. Peente osakeste

võimalikeks allikateks on liiklus, eramute kütmine jt, kuid neil on ka looduslikke

saasteallikaid.

Põhjavesi

Põhjaveekogumite seire tulemuste kohaselt oli looduslähedastes tingimustes olevate

veekihtide põhjaveele 2014. aasta ilmastik põhjaveevaru täienemiseks üldiselt



ebasoodne (v.a. mai, juuni, august ja detsember). Aasta keskmine veetase aktiivse

veevahetuse vöös oli madalam 2013. aasta keskmisest ja madalam ka pikaajalise

vaatlusrea keskmisest. Põhjaveekogumite koguselise ja keemilise seisundi võib lugeda

üldjuhul „heaks“, v.a. ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, kus nii

koguseline kui keemiline seisund on „halb“. Keemilise seisundi võib lugeda „halvaks“

ka kvaternaari Vasavere ja kvaternaari Võru põhjaveekogumis ning ordoviitsiumi Ida-

Viru põhjaveekogumis.

Nitraadisisaldus maapinnalähedastes põhjaveekogumites jäi enamasti alla (v.a.

Adavere kaevud) joogiveele kehtestatud piirsisaldusest (50 mg/l). Võrreldes 2014. a

nitraadisisalduse tulemusi pikaajalise keskmisega (2001–2014), on põhjavee

nitraadisisaldus põllumajandusest tuleneva reostuse kaitseks loodud nitraaditundlikul

alal (edaspidi NTA) kasvanud 63% ja vähenenud 20% seirepunktides. Kõrgemad

nitraatide sisaldused väljaspool NTA ala võivad viidata vajadusele laiendada NTA ala.

Pinnavesi

Jõgede hüdrokeemilise seire raames vastab 95% seirelävendi vee seisund ökoloogilise

üldseisundi järgi “hea” või “väga hea” veekvaliteedi klassile. Vee kvaliteet füüsikalis-

keemiliste kvaliteedinäitajate koondmäärangu järgi viimastel aastatel halvenenud ei

ole. Nitraatide keskmine sisaldus on 2014. aastal nitraaditundliku ala seirelävendites

võrreldes eelmise aastaga jäänud enam-vähem stabiilseks. Jõgede hüdrobioloogia osas

anti ökoloogiline seisundihinnang rohkem kui ühe elustikukomponendi alusel 67

seirelõigule. Neist 2 hinnati “väga heas”, 28 “heas”, 29 ”kesises”, 7 “halvas” ja 1 “väga

halvas” seisundis olevaks seirelõiguks. 2014. a uuritud 26 väikejärvest oli

hüdrokeemiline ja -bioloogiline koondhinnang „väga hea“ 3 järvele, „hea“ 16 järvele

ja „kesine“ 7 järvele. Suurjärvedest on Narva veehoidla seisund uuritud elustiku ja

veekeemia näitajate osas püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena – 2014. a

hinnati veehoidla hüdrokeemiliste näitajate alusel ökoloogilise potentsiaali

seisundiklassiks „hea“ ja „väga hea“. Peipsi Suurjärve ja Võrtsjärve seisund hinnati

2014. a „kesiseks“ ja Lämmijärvel „halvaks“.

Meri

Mereseire jaguneb rannikumere seireks ja avamere seireks. Rannikumere seire jaguneb

operatiivseireks ja ülevaateseireks. Rannikumere operatiivseire veekogumitest (kokku

neli kogumit) saavutas 2014. aastal kõrgeima ökoloogilise seisundi hinnangu Muuga-

Tallinna-Kakumäe lahe veekogum, klassifitseerudes vastavalt kehtivas määruses

esitatud klassipiiridele klassi “hea”. Haapsalu lahe veekogum klassifitseerus

madalaimasse ökoloogilise seisundi klassi “väga halb”. Narva-Kunda lahe ja Pärnu lahe

veekogumid klassifitseerusid klassi “kesine”. Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla

saneerimisprojekti II etapi ehk järelseire 2014. a tulemuste kohaselt jäid jäätmehoidla

keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad oodatud vahemikku. Geotehnilised

parameetrid ei ole viidanud negatiivsetele arengutele jäätmehoidla aluses

sinisavimassiivis. Lämmastikuühendite kontsentratsioonid on langustrendis ning

raskemetallide kontsentratsioonid jäävad alla piirnormi. Sillamäe piirkonna

põhjataimestikku ja põhjaloomastikku suletud jäätmehoidla hinnangute kohaselt ei

mõjuta.



Rannikumere ülevaateseire tulemusena hinnati Kolga ja Hara lahe ökoloogiline seisund

klassi “hea”. Ohtlike ainete (raskemetallide ja orgaaniliste saateainete) sisaldus Soome

ja Liivi lahe ning Väinamere kalades (räimes ja ahvenas) ning söödavas rannakarbis ei

ületanud 2014. aastal EL poolt toiduohutusele kehtestatud tasemeid ja ei kujuta seega

ohtu neid tarbivate inimeste tervisele. Samas tuleb edaspidi suuremat tähelepanu

pöörata mõnede ainete sisalduse jälgimisele, mis ületasid EL keskkonnakvaliteedi

standardeid (elavhõbe, heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa) või mille sisaldus on

oluliselt kõrgem Läänemere keskmistest näitajatest (eelkõige plii, aga ka vask, tsink ja

heksaklorobenseen). Mererannikute seire raames toimunud mõõdistamised 2014. aastal

näitasid, et olulisi muutusi rannavööndi reljeefis seireperioodil toimunud pole

Avamereseire tulemuste kohaselt on merevee üldlämmastiku kontsentratsioonid

tõusutrendis nii Soome lahes kui Läänemere avaosas. Liivi lahes ja Läänemere avaosas

on pinnavee fosfaatide talvised sisaldused perioodil 2011–2015 suurenenud võrreldes

aastatega 2005–2009. Fütoblanktoni biomass pole oluliselt muutunud, suurenenud on

väikesemõõdulise fütoplanktoni osakaal kooslustes, vähenenud aga potentsiaalselt

toksilise sinivetika Nodularia spumigena esinemissagedus Soome lahes ja Läänemere

põhjaosas.

Elustik

Eesti põllumajandusmaastike seiretulemused näitavad, et söötis alade pindala on

vähenemas. Maastike kaugseire tulemused viitavad, et mereranniku roostike viimase

kahekümne aasta jooksul toimunud laienemine on peatunud. Poollooduslike koosluste

peamiseks probleemiks on vähene majandamine. Kooslustest on loopealsete olukord ja

säilimise perspektiiv Eestis jätkuvalt halb. Sarnane on ka nõmmede seisund – alad on

valdavalt majandamata ja rohumaakooslus hävimas. Puisniitude liigirikkus oli eelmiste

aastatega võrreldaval tasemel, kuid niitude üldine olukord on pigem halvenenud. Ka

luhaniitude seisund on halvenev ning niidud vajavad rohkem majandamist. Seiratud

rannaniidud olid aga kõik mingil määral karjatatud ning nende seisundit hinnati

keskmiseks kuni heaks. Samas üldiselt on ka rannaniitude elupaikade puhul

probleemiks vähene majandamine ja niitude kinnikasvamine. Sooelupaikade ja

metsaelupaikade seisund on valdavalt stabiilne.

Kaitsealustest imetajatest on euroopa naaritsa seisund 2014. aastal paranenud ja

arvukus hinnati rekordiliselt kõrgeks. Järgnevad aastad peavad näitama, kas arvukuse

tõus oli juhuslik või püsima jääv muutus. Lendorava arvukus on vähenemas ning

pesapuude arv ja asustustihedus väga madal. Nahkhiirte suvine arvukus on stabiilne,

kuid talvituvate nahkhiirte arvukus on pigem langev. Hallhüljeste arvukus Eesti

rannikul suureneb ning sigimine oli 2014. aastal edukas. Saarma elupaikade asustatus

on viimastel aastatel püsinud stabiilsena.

Jahiulukite arvukus on jätkuvalt kõrge metsseal ja kährikul ning soovitud languses

põdral ja saari asustaval punahirvel. Eesti metskitse asurkond on hakanud kosuma. Karu

ja hundi arvukus on kerges, ilvese arvukus aga jätkuvalt madalseisus. Metsnugise ja

kopra arvukus on pisut, rebasel oluliselt langenud. Tõusnud on tuhkru, mägra, hall- ja

valgejänese arvukus. Uue ulukiliigina on Eestis leitud šaakal.



Lindudest oli 2014. aasta soodne kormoranile, kuid ebasoodne rukkiräägule. Hanedest

on hallhane pesitsuspopulatsioon vähenenud, valgepõsk-lagle pesitsuspopulatsioon on

aga stabiliseerunud. Röövlindude asustustihedus oli 2014. aastal võrreldav viimase

nelja aasta keskmisega ja kõrgem pikaajalisest keskmisest.

Veemajandus

Veemajanduses tegeleti jätkuvalt reoveekäitlemise ja nõuetekohase joogiveevarustuse

tagamise projektidega. Eestis on aastatel 2004-2014 tehtud olulisi investeeringuid

veemajandustaristusse ning seda jätkatakse, kasutades Euroopa Liidu fondide ja

kohalike omavalitsuste ning keskkonnatasudest laekunud raha (SA KIK veemajanduse

programmi kaudu).

2014. aasta lõpu seisuga on ühtekuuluvusfondi 2007-2013 finantsperioodi

veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetmele eraldatud vahendid kaetud 100%-

liselt positiivse otsuse saanud taotlustega. Välja on makstud 89% meetme EL osalusest.

Lõppenud on 55 projekti, sh 2014. aastal 43 projekti. Projektide tulemusena loodi 35

000 elanikule võimalus liituda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ning 112 000

elanikule on kindlustatud nõuetekohane joogivesi. Suurimad veeprojektid olid Kohtla-

Järve piirkonna veevarustussüsteemide rekonstrueerimine maksumusega 46 miljonit

eurot ja Narva veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine

maksumusega 46 miljonit eurot. Hoolimata mahukatele investeeringutele lõppeval

rahastusperioodil jätkab Eesti veevaldkonnas EL liitumislepinguga võetud kohustuste

täitmist ka finantsperioodil 2014-2020 meetmega "Veemajandustaristu arendamine".

Eesmärk on rahastada samu tegevusi, mis lõppeval perioodil, et lõplikult täita EL

liitumislepingus võetud kohustused asulareovee puhastamise ja joogivee direktiivi osas.

Keskkonnaprogrammi veemajandusprogrammist teostati veemajandustaristu

projektides 2014. aastal väljamakseid kogusummas 9,5 miljonit eurot. KIK nõukogu

otsustas 2014. a toetada 87 projekti kogusummas 12,2 miljonit eurot.

Üle 2000 inimekvivalendi (ie) koormusega reoveekogumisalasid teenindavatest

reoveepuhastitest vastas 2011. aastal nõuetele 72%, 2012. aastal 82% ja 2013. aastal

81%. Prognoosi kohaselt vastas 2014. aastal nõuetele 85%. Ühisveevärgi vesi vastas

2011. aastal nõuetele 83%-l, 2012. aastal 88%-l, 2013. aastal 91%-l ning 2014. aastal

97%-l tarbijatest. Elanikkonna varustatus kvaliteetse joogiveega ning reovee

kokkukogumine ja nõuetekohane puhastamine on investeeringute toel oluliselt

paranenud.

Jäätmed

Jäätmevaldkonnas pannakse enam rõhku jäätmetekke vältimisele ning jäätmekäitluse

hierarhias kõrgemal seisvatele toimingutele, nagu korduskasutuseks ettevalmistamine

ja ringlussevõtt. Suletud on kõik keskkonnanõuetele mittevastavad prügilad ning

oluliselt on kasvanud jäätmete taaskasutus. Jäätmetepõletus ja mehaanilis-bioloogiline



töötlemine jäätmekütuse tootmiseks on miinimumini viinud olmejäätmete ladestamise

prügilates1 ja suurendanud taaskasutuse osakaalu.

Jäätmeteke on Eestis negatiivse trendina alates 2009. aastast uuesti kasvanud (vt joonis

4). Suurenemine on toimunud tavajäätmete arvelt, ohtlike jäätmete teke on olnud

suhteliselt stabiilne, keskmiselt 9,5 miljonit tonni aastas. Samas on olmejäätmete teke

alates 2007. aastast vähenenud 37%, 2013. aastal tekkis olmejäätmeid kokku 3,8 tuhat

tonni, mis teeb ühe elaniku kohta 288 kg aastas. Eurostati andmetel oli see Euroopa

Liidu madalaim väärtus. Joonis 4. Ohtlike ja olmejäätmete teke aastail 2000-2013.

Allikas:Keskkonnagentuur

Jäätmetekkes jätkusid tavapärased trendid ka 2013. aastal ja koguseliselt suurim osa

tekkinud jäätmetest pärineb endiselt põlevkivienergeetikast: põlevkivituhka tekkis

2012. aastal 7,6 ja põlevkivi aherainet 9,5 miljonit tonni, 2013. aastal aga tuhka 8,85 ja

aherainet 7,79 miljonit tonni. Teised suurema kogusega jäätmeliigid olid 2013. aastal

põlevkivi utmise jäätmed 1,6 ning ehitus- ja lammutusjäätmed 1,9 miljonit tonni (2012.

aastal mõlemad 1,5 miljonit tonni). Kuigi tehnoloogilised uuendused on jäätmeteket

põlevkivisektoris mõnevõrra vähendanud ja põlevkivist toodetud elektrienergia

toodanguühiku kohta tekib põlevkivituhka veidi vähem kui kümme aastat tagasi, siis

tulenevalt tootmismahtude kasvust on aheraine teke suurenenud. Oluline osa

tööstusjäätmetest tekib veel puidutööstuses ja tsemenditootmises – need jäätmed

suunatakse suures osas taaskasutusse.

Jäätmete taaskasutusse suunamist mõjutatakse erinevate majandusmeetmetega:

saastetasu jäätmete keskkonda viimisel, pakendiaktsiis pakendijäätmete

taaskasutamiskohustuse täitmata jätmisel, tootjavastutuse põhimõte, mille kohaselt

peab tootja tagama tema poolt turule toodud probleemtoodetest (nt akud, rehvid,

elektroonikaseadmed) tekkivate jäätmete kogumise ning nende kordus-, taaskasutamise

või kõrvaldamise.

Jäätmete taaskasutamise määr on alates 2009. aastast hüppeliselt suurenenud (vt. joonis

5). Kui aastal 2009 oli see 28%, siis 2011. a juba 55% ning 2012. a 59%. Vaadeldavate

1 Hetkel on Eestis 6 tegutsevat tavajäätmete prügilat: Tallinna prügila, Uikala prügila, Torma prügila,

Väätsa prügila, Paikuse prügila, Kopli ladestusala.

0

200

400

600

800

0

5000

10000

15000

20000

25000

200

0

200

1

200

2

200

3

200

4

200

5

200

6

200

7

200

8

200

9

201

0

201

1

201

2

201

3

Ko

gus

(tuhat

t)

Ohtlike ja olmejäätmete teke

Jäätmete teke kokku Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed



aastate jäätmete taaskasutuse osakaalu kasv on suuresti tingitud prügilate

korrastamistöödel põlevkivi aheraine ja poolkoksi taaskasutamisest. 2013. a langes

taaskasutuse määr 52%-ni ning see on seletatav asjaoluga, et prügilate korrastamisega

ollakse lõpusirgel ning põlevkivitööstusest tulenevaid jäätmeid selle raames enam

taaskasutada ei saa.

Joonis 5. Jäätmete teke, ladestamine ja taaskasutus aastatel 2000–2013.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Olmejäätmete kogumisega on alates 2011. aastast hõlmatud stabiilselt 95%

elanikkonnast. Olmejäätmete teke on olnud seni seotud majanduskasvuga ning kuni

2008. aastani suurenes paralleelselt majanduskasvuga ka olmejäätmete tekkekogus (vt.

joonis 2). Majanduskriisist alates on olmejäätmete teke vähenemas püsides viimastel

aastatel stabiilselt 3,7-3,8 tuhande tonni juures. Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal

olmejäätmete kogumassist on tõusmas, kui 2011. a oli see 27%, siis 2013. a 31%.

Jäätmemajanduses on tehtud suuri investeeringuid KIK-i keskkonnaprogrammist ja

Ühtekuuluvusfondist. Aastatel 2008-2013 maksti nõuetele mittevastavate

tavajäätmeprügilate sulgemiseks toetusi 21,6 miljoni euro ulatuses, põlevkivitööstuse

nõuetele mittevastavate prügilate sulgemiseks ja korrastamiseks 35,3 miljonit eurot

ning põlevkivienergeetika jäätmehoidlate sulgemiseks ja tuhaärastussüsteemi

loomiseks 3,1 miljonit eurot.

Looduskaitse

Eestis on looduskaitse all ca 18,4% maismaast (800 025 ha) ja 28% veealast. Natura

2000 alade pindala on Eestis kokku 1 483 555 ha, millest ligi pool on mereala. Natura

alade kaitse on tagatud looduskaitseseaduse alusel kaitstavate aladega. Vastavalt

0

10

20

30

40

50

60

70

0

5000

10000

15000

20000

25000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ko

gus

(tuhat

t)

Jäätmete teke, ladestamine ja taaskasutamine

Jäätmete ladestamine prügilasse Jäätmete taaskasutusJäätmete teke Jäätmete taaskasutusmäär



kaitsekorra eripärale ja kaitseala vöönditele (kaitseala jaguneb loodusreservaadiks,

sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks) reguleeritakse kaitsealadel ka majandus-

tegevust.

Euroopa Regionaalarengu Fondist on looduse mitmekesisuse säilitamiseks 2007–

2013 finantsperioodil kokku ette nähtud 21,7 miljonit eurot, millega aidatakse kaasa

ohustatud liikide ja elupaikade ning kaitstava maastiku soodsa seisundi tagamisele.

Avatud vooru projektidest on lõpetatud 41 projekti 47-st, investeeringute kava 82-st

projektist 57, mille tulemusena on loodud soodsad tingimused elupaikade säilitamiseks

ja nende seisundi taastamiseks. 2014. aastal koostati kaitsekorralduskavad 116

kaitstavale alale ning 21 liigi tegevuskava 30 liigile. KIK keskkonnaprogrammi

looduskaitse programmist otsustati 2014. aastal rahastada 151 projekti, kogusummas

6,4 miljonit eurot.

Mets

Mets katab Eesti pindalast 49,8%. Metsamaa pindala on statistilise

metsainventeerimise (edaspidi SMI) andmeil 2,25 miljonit hektarit, kehtivate

metsainveteerimisandmetega korraldatud metsamaad oli 2014. aasta lõpu seisuga 1,56

miljonit hektarit. Metsa näol on tegu ühe suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka

majanduslikus mõttes. Kahjustatud metsamaa pindala on Eestis alla 20% (SMI). SMI

andmeil on omandivormiti metsamaa jagunemine järgmine: 38% kuulub Riigimetsa

Majandamise Keskusele (edaspidi RMK), 3,3% on muu riigimaa, 33,4% kuulub

füüsilistele isikutele, 13,1% juriidilistele isikutele ja 12,2% on omand määramata st

tegemist on reformimata riigimaaga. Neljandik Eesti metsadest on erinevate

kaitsepiirangutega. Riigimetsa istutati 2014. aastal 18,6 miljonit uut taime (sh ka

kultuuride täiendamine) ning metsauuendustöid koos looduslikule uuendusele

kaasaaitamise ja kultuuride täiendamisega tehti kokku pisut üle 9900 hektari. Enamus

metsandusest saadavast majanduslikust tulust saadakse metsaraietest. Viimastel

aastatel on raiemaht püsinud suhteliselt stabiilsena. Keskkonnaagentuuri

eksperthinnangu andmetel raiuti 2014. aastal kokku 10,4 miljonit m3, mis on 1,0

miljonit m3. enam kui 2013. aastal. Puistute juurdekasv on SMI 2013 andmeil 12,6

miljonit m3. 2014. aastal oli RMK müügitulu 160,5 miljonit ja kasum 40,8 miljonit

eurot. Käibe ja kasumi suurenemine võrreldes varasema aastaga oli tingitud

metsamaterjali osakaalu suurenemisega kogu müüdud puidu mahus, samuti palkide

hinna tõusust. RMK poolt realiseeritud metsamaterjali kogus oli 3,2 miljonit m3, lisaks

müüdi hakkpuiduna 0,14 miljonit m3 ja kasvava metsa raieõigusena 28 000 m3.

KIK-i keskkonnaprogrammist otsustati 2014. aastal rahastada 33 projekti summas 3,65

miljonit eurot. Lisaks toetatakse metsandust “Eesti maaelu arengukava 2007-2013”

meetmete kaudu.

Kalavarud

Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja jätkusuutlikuks arenguks on viimastel

aastatel loodud head eeldused, alates kalavarude taastamise pikaajalisest kavandamisest

ning kalavarude kasutamist reguleerivate õigusaktide korrastamisest kuni kalavarude ja

nende elupaikade taastamise projektide algatamise ja rakendamiseni. Kalavaru olukord



on jätkuvalt piirkonniti erinev, kuid kalavaru õige majandamise tulemusena on perioodi

2007-2013 kestel kalastussuremus vähenenud ja piirkonniti paranenud ka varu olukord.

Peamised töönduskalad Eestis on räim, kilu, tursk ja lõhe ning paljud rannikumeres

elavad liigid nagu lest, ahven, koha.

Võrreldes 2013. aastaga ei ole kalapüügis toimunud suuri muutusi. Tervikuna on

kalapüük langenud 1,5% võrra, seda eelkõige Atlandi ookeani kaugpüügi vähenemise

arvelt. Püügikogused Atlandi ookeanist langesid 9%. Püük siseveekogudest ja

Läänemerest jäi suurusjärgus samaks. Kokku püüti 2014. aastal 54,6 tuhat tonni

toorkala Läänemerest, 10,8 tuhat tonni Atlandi ookeanist ja 2,8 tuhat tonni

siseveekogudest (vt joonis 6).

Joonis 6. Kalapüük Läänemerest, siseveekogudest ja Atlandi ookeanist 2008-2014 (tonni toorkala)

2014. aastal suurenesid merel nii räime kui tursa püügikvoodid, piirijärvedel ka latika,

särje ja rääbise lubatud püügikogused kutselistele kaluritele. Räimekvoot Läänemere

avaosas suurenes võrreldes 2013. aastaga 25% ja räimepüük kasvas 2527 tonni võrra.

Liivi lahes kasvas räimepüügi kvoot 0,5% ehk 66 tonni võrra, kuid reaalne püük

vähenes 1337 tonni võrra. Tursakvoot suurenes 69 tonni võrra, kuid reaalselt püüti

kokku Läänemerest vaid ca 10% lubatud kogusest. Lõhe püügivõimalused mõnevõrra

vähenesid, et võimaldada varude kiiremat looduslikku taastumist eri

lõhepopulatsioonides. Kokku võisid Eesti kalurid Läänemerest püüda 3589 lõhekala,

mis oli 283 tüki võrra vähem kui 2013. aastal. Kilu püügikvoot vähenes 4% ehk 1145

tonni võrra.

KIK keskkonnaprogrammi kalanduse alamprogrammist otsustati 2014. aastal rahastada

44 projekti summas 1,9 miljonit eurot. Väljamakseid tehti 2014. aastal

keskkonnaprogrammist peaaegu 2,27 miljoni euro ulatuses. Toetatud on

kalandusalaseid arendusprojekte ja teadusuuringuid, kalavarude taastootmist ning

kalavarude kaitset ja kontrolli.

Kliimamuutused

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Toork

ala

kog

us

(t)

Püütud kala kogused

Püük kokku Läänemeri Atlandi ookean Siseveekogud



Kliimamuutused mõjutavad nii majandust, ühiskonda kui ka laiemalt keskkonda.

Kliimamuutuste leevendamise ehk heitkoguste vähendamise meetmeid on juba

rakendatud – Eesti on edukalt täitnud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto

protokolli kohustused.

Valitsus on seadnud eesmärgiks säilitada kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG)

summaarse heitkoguse säilitamise 2010. aasta tasemel, 20 miljoni tonni süsinikdioksiidi

(edaspidi CO2) ekvivalenti aastas. 2009. aastast toimus KHG summaarse heitkoguse

tõus, suurenedes 2011. aastaks 21,175 miljoni tonnini. 2012. aastal toimus väike langus

19,189 miljonile tonnile ning esialgse prognoosi2 alusel oli 2013. aastal

kasvuhoonegaaside heitkogus taas suurenenud 21,7 miljoni tonnini (koos LULUCF3

sektoriga vastavalt 20,6 miljonit tonni)4. Kokku on KHG heitkogused alates 1990.

aastast vähenenud ligikaudu 53%. Suurima panuse summaarsesse KHG heitkogusesse

annab valdavalt põlevkivil põhinev energeetikasektor, mille osakaal heitkogusest

ulatub 88,68%-ni. Järgnevad põllumajandussektor 5,58% ja tööstuslike protsesside

ning jäätmekäitluse sektor vastavalt 4,99% ja 1,74 %-ga.

Aastast 2013 algas Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeemi (edaspidi EU ETS)

kolmas 8-aastane kauplemisperiood, mis oma kestuselt on võrreldes eelnevate

perioodidega pikem ning on muutunud lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi LHÜ)

taotlemise põhimõtted. Antud kauplemisperioodil minnakse valdavalt üle

enampakkumistele ning järk-järgult vähendatakse tasuta LHÜ-de eraldamist EU ETS-i

kuuluvatele ettevõtetele. Ühtlustatud meetodil tasuta LHÜ-de kogus kauplemise

perioodiks 2013-2020 on kokku 20,19 miljonit tonni.

Meteoroloogia

Elutähtsa teenusena ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamine ning nende edastamise

ja kättesaadavuse tagamine on Keskkonnaagentuuri (KAUR) koosseisu kuuluva riigi

ilmateenistuse põhifunktsiooniks. Lisaks sellele on ilmateenistuse ülesanneteks veel

lennumeteoroloogilise teenuse osutamine, meteoroloogia ja klimatoloogia

arendustegevus ning rakendusuuringud ja meteoroloogiline seire.

Riigi ilmateenistus on rahvuslik meteoroloogiateenistus, mis täidab kohustusi vastavalt

Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) soovitustele ning teeb Euroopa

tasemel koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, koostöövõrgustike ja

konsortsiumitega (satelliitide kasutamise organisatsioon EUMETSAT,

meteoroloogiavõrgustik EUMETNET, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus,

HIRLAM ilmamudeli arendamise konsortsium, radariandmete vahetamise

organisatsioon NORDRAD, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse organisatsioon ICAO,

Põhja-Euroopa lennumeteoroloogia konsortsium NAMCon).

Aasta prognooside koostamiseks saadi meteoroloogilist ja hüdroloogilist infot 108-st

vaatlusjaamast. Ühel korral teavitati avalikkust erakorralise tormituule osas ning

2 Allikas: Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur ja inventuuriaruande kavand. 3 LULUCF hõlmab endas maakasutust, maakasutuse muutust ja metsandust. 4 2013. aasta prognoosi täpsustatakse 2015. a. II pooles. Hinnangud 2014. aasta kohta valmivad aastal

2016.



ohtlike ilmastikunähtuste kohta anti hoiatus 2014. aastal 72 korral maismaa-aladele ja

596 korral merealadele ja Peipsi järvele.

2014. aasta ilma võib pidada viimase poole sajandi üheks soojemaks ja kuivemaks,

kuigi veel mais ja juunis sadas mitmel pool lumekruupe ja lörtsi5. Eesti keskmine

õhutemperatuur oli 7,1°C (norm 5,6°C), s.o 4. koht alates 1961. aastast. Eesti keskmine

sajukogus oli 592 mm (norm 646 mm), s.o sademete nappuselt 17. koht alates 1961.

aastast. 29. augustil registreeriti Äksis tornaado ning neljal päeval augustis vesipükse

Muhu põhjarannikul, Vilsandil ja Soome lahel.

Maapoliitika

Riigi maapoliitika prioriteediks on maareformi lõpetamine ja riigi maareservi

moodustamine, et tagada riigi jätkusuutlik areng. Maareformi eesmärgiks on

registreerida maakatastris kogu Eesti maismaa pindala (4 343,2 tuhat hektarit). 2014.

aasta lõpu seisuga oli maakatastris registreeritud 648 956 katastriüksust pindalaga

4 183 865 ha ehk 96% Eesti maismaa territooriumist. Joonis 7. Maakatastris registreeritud maa pindala maakondade kaupa seisuga 31.12.2014

Allikas: Maa-amet

Esitatud andmete kohaselt on kõikides maakondades jõutud maa registreerimisega

tasemele, kus maakonna pindalast on üle 92% registrisse kantud. Kõige rohkem on

registreeritud Lääne maakonna pindalast (98,4%). Sellele järgnevad Jõgeva ja Järva

(mõlemad 97,8%) ning Viljandi ja Valga (97,7%) maakonnad. Kõige vähem on

registreeritud Ida-Viru (92,7%) ning Harju maakonna (94,7%) pindalast.

5 Allikas: Riigi Ilmateenistuse veebileht www.ilmateenistus.ee .

http://www.ilmateenistus.ee/



Riigi maareservi moodustamiseks vormistati 2014. aastal riigi omandisse 1 941

katastriüksust kogu-pindalaga 12 190 ha. Munitsipaalomandisse vormistati 105

maaüksust. Enampakkumisel võõrandati 527 kinnisasja pindalaga 2 798 ha ja

otsustuskorras 61 kinnisasja kogupindalaga 162 ha. Riigieelarvesse laekus maa

enampakkumisel müügist ja otsustuskorras võõrandamistest kokku tulu 12,3 miljonit

eurot. Eelmisel aastal omandas riik 3 miljoni euro eest 24 kaitstavat loodusobjekti

sisaldavat kinnisasja pindalaga 257 ha. Maa riigi kulul tagastamise kulusid hüvitati 14

menetluse osas. Teistele riigivara valitsejatele anti üle 12 riigi kinnisasja pindalaga 112

ha. Riigimetsa Majandamise Keskusele anti üle 41 kinnisasja pindalaga 608 ha.

Eelmisel aastal jätkus 2009. aastast alanud kinnisvara tehingute arvu ning koguväärtuse

kasv (vt joonis 8). Joonis 8. Kinnisvaratehingute arv tehingute andmebaasis 1996-2014

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuigi SKP kasvu kahandasid ehitusmahtude vähenemine kohalikul ehitusturul 2% ning

ehituse lisandväärtuse kahanemine 4,1%, suurenes kinnisvara tehingute arv võrreldes

2013. aastaga 6,2%. Kokku tehti 2014. aastal 55 602 tehingut koguväärtusega üle 2,6

miljardi euro. Tehingutest enamuse (80,9%) moodusatasid ostu-müügi tehingud. Kõige

aktiivsemad kuud võõrandamistehingute arvu poolest olid aprill, oktoober ja detsember.

Ostu-müügi tehingute väärtuse poolest on detsembri järel teisel kohal mai. Keskmine

ostu-müügitehingu hind oli Eestis 2014. aastal 51 659 eurot. Piirkonniti on kinnisvara

tehingute suurem osatähtsus ootuspäraselt koondunud peamiselt Tallinna ja

Harjumaale, järgnevad suuremad keskused nagu Tartu ja Pärnu (vt joonist 9).

Joonis 9. Kinnisvara tehingute koguväärtuse osatähtsus maakondade lõikes 2014. aastal



Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Keskkonnajärelevalve

Järelevalvet teostatakse looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle keskkonnakaitse,

looduskaitse ja kalakaitse valdkondades. Keskkonnajärelevalve tõhususe indikaatoriks

on keskkonnaalaste rikkumiste arv. Rikkumiste arvu algtase 2009. aastal oli 3776

rikkumist, 2014. aastal tuvastati 2906 rikkumist.

Võrreldes 2013. aastaga on rikkumiste arv suurenenud 395 võrra (14%). 2014. a viidi

läbi 8545 objekti kontrolli, mis on 147 võrra rohkem kui 2013. a vastav näitaja.

Kontrollide-rikkumiste suhe tõusis nelja protsendipunkti võrra – 2014. aastal tuvastati

rikkumine 34% kontrollidest. Antud näitaja jätkuv tõus tõendab, et ressursse osatakse

paremini kasutada ning kontrollitakse eelkõige objekte, kus rikkumise esinemine on

tõenäolisem. Samuti suunatakse järelevalvet suurema keskkonnamõjuga objektide

kontrollimisele, millega on võimalik tõsisemaid probleeme ja rikkumisi ennetada.

Õigusrikkumiste eest määrati trahve rohkem kui 262 tuhande euro ulatuses 1317

inimesele. Keskkonnakahju kogusummaks 151 juhtumi käsitlemisel oli 2014. aastal

arvutuste kohaselt üle 323 tuhande euro. Lisaks väärteomenetlustele alustas

Keskkonnainspektsioon 2014. aastal 37 kriminaalmenetlust.

Keskkonnajärelevalve võimekuse suurendamiseks perioodil 2007-2013 on Euroopa

Regionaalarengu Fondist ette nähtud 6,9 miljonit eurot, millest suurem osa ehk ca 6

miljonit on juba kasutatud. 2014. aastal soetati ERF vahenditest järelevalveks ning

süsteemide rakendumiseks vajalike vahendeid ja seadmeid: 5 eriotstarbelist maasturit,

3 väikelaeva, 13 eriotstarbelist sõiduautot. 2014 sai valmis ka objekti kontrollimise

andmekogu süsteemi (OKAS) arendus.



Keskkonnateadlikkus

Keskkonnateadlikkuse suurendamise eesmärk on Eesti elanikkonna väärtushinnangute

ja käitumisharjumuste muutmine keskkonnasäästlikuks ja loodushoidlikuks. Olulisel

kohal on väärtuskasvatuse ja terviklike teadmiste jagamine ümbritseva

looduskeskkonna kohta, seoste loomine igapäevase käitumise mõjust keskkonna

seisundile. 2014. aastal avaldatud “Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu”

kohaselt peab 90% uuringus osalenust end keskkonnateadlikuks. 67% vastanutest

(1002 inimest) peab end keskkonnateadlikuks. See arvamus on aasta-aastalt paranenud:

2010. a oli vastav number 40% ja 2012. aastal 60%6. Võrreldes 2012. aasta uuringuga

on peaaegu kõik hinnangud ja suhtumine keskkonda kogu vastajaskonna seisukohalt

rohkem või vähem paranenud. Eeskätt on tõusnud hinnangud puhta joogivee

kättesaadavusele, õhu kvaliteedile; Eesti elanikkkonna keskkonnateadlikkusele;

keskkonna-alase, eriti jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele.

Keskkonnateadlikkuse kasvu aitab saavutada keskkonnahariduse süsteemi järjepidev

arendamine. Riiklikku õppekava toetavasse haridustegevusse (läbiv teema keskkond ja

jätkusuutlik areng) panustavad nii riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused kui ka

ülikoolid ja MTÜ-d. Riiklikku õppekava toetavaid õppeprogramme viiakse läbi

erinevas omandis keskkonnahariduskeskustes, loodusmajades ja -keskustes,

looduskaitsealade ja rahvusparkide keskustes, muuseumides jne.

KIK-i keskkonnaprogrammi raames toetati 2014. aastal keskkonnateadlikkust

suurendavaid tegevusi summas 3,6 miljonit eurot, mis jagunes 412 projekti vahel.

Kõige enam toetati keskkonnahariduslikke aktiivõppe projekte, keskkonna teadlikkust

suurenavaid teavitustegevusi, uuringuid ja kampaaniaid ning üldharidussüsteemi

õpilaste õppeprogrammide läbiviimist. Euroopa Regionaalarengu Fondi toel lõppes

2014 Lahemaa rahvuspargi looduskeskuse põhikorruse püsiekspositsiooni

väljaehitamine ning võeti vastu Iisaku looduskeskuse uue hoone ehitus.

6 Allikas: „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“, Turu-uuringute AS, 2014

http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf .

http://www.envir.ee/sites/default/files/uuring_eesti_elanike_keskkonnateadlikkus.pdf



II osa. Asutuse juhi hinnang7 sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaade

riigiraamatupidamiskohuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel

Hinnang sisekontrollisüsteemile

Keskkonnaministeeriumi juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi

rakendamine ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamine ministeeriumis ja

ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste

hallatavates riigiasutustes.

Sisekontrollisüsteem on organisatsiooni juhtimisel riskide maandamiseks ja seeläbi

eesmärkide saavutamise toetamiseks rakendatav kontrollimeetmete kogum, mis

võimaldab tagada:

õigusaktide nõuetest kinnipidamist,

vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest jms tingitud kahju eest,

organisatsiooni tegevuse otstarbekust ülesannete täitmisel,

tegevuste kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumist, säilitamist ja avaldamist.

Keskkonnaministeeriumi juhtkond rakendab sisekontrollisüsteemi ja tagab selle

tulemusliku toimimise Keskkonnaministeeriumis. Ministeeriumi valitsemisalas

olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes tagab

sisekontrollisüsteemi rakendamise ja tulemusliku toimimise asutuse juht.

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsevas riigitulundusasutuses Riigimetsa

Majandamise Keskuses (RMK) tagab sisekontrollisüsteemi toimimise RMK juhatus.

Keskkonnaministeeriumi kui riigiraamatupidamiskohustuslase sisekontrollisüsteemile

antav hinnang põhineb teada oleval juhtimisinformatsioonil, sh asutuse tegevusega

seotud riskihinnangud ja teised järelevalvetegevused, ning ministeeriumis ja selle

valitsemisalas teostatud kindlustandvate ja nõustavate siseauditeerimise tööde

tulemustel, sh kvaliteedisüsteemi ja EMAS auditid, samuti välisaudiitorite hinnangutel

ja arvamustel.

Ministrina hindan Keskkonnaministeeriumi valitsemisala sisekontrollisüsteemi oluliste

valdkondade ja tegevuste osas üldjuhul toimivaks, mis võimaldab välja tuua ja toob

esile tegevuse mittevastavust. Sisekontrollisüsteemi parandamiseks ja täiustamiseks

oleme planeerinud tegevusi, et tagada:

- riskijuhtimise parem ühilduvus arengukava ja tegevuskava protsessiga; - organisatsiooni vajaduste ja IKT arenduste parem juhtimine ja koordineerimine

valitsemisala üleselt;

- organisatsiooni põhiprotsesside kirjelduste ja töökordade ajakohastamine.

7 Raamatupidamise seadus §38 lõige 2 punkt 2 kohaselt sisaldab riigiraamatupidamiskohustuslase

majandusaasta aruande tegevusaruanne asutuse juhi hinnangut sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet

riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel.



Ülevaade riigiraamatupidamiskohuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel

Siseauditeerimise paremaks korraldamiseks ministeeriumis ja ministeeriumi

valitsemisalas on kavas moodustada siseauditeerimise mõistes üks organisatsioon

(siseauditeerimise sise-eeskirja eelnõu on esitatud kooskõlastamisele).

Organisatsioonis siseaudiitori kutsetegevuse alaseid ülesandeid täitvad ametnikud

moodustavad organisatsiooni siseauditi üksuse. Organisatsiooni siseauditi üksus allub

funktsionaalselt kõrgemale juhtorganile, kelleks on minister.

Siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused ning ligipääs tööks vajalikule

informatsioonile ning võimaldatakse asjakohast täiendõpet kooskõlas arengukava ja

tööplaaniga.

Seisuga 31.12.2014 oli Keskkonnaministeeriumis ametis 2 siseaudiitorit. Täitmata oli

2 ametikohta (osakonna juhataja ametikoht alates 28.07.2014, siseaudiitori ametikoht

alates 1.12.2014). Alates 02.03.2015 on täidetud siseauditi osakonna juhataja

ametikoht. Ministeeriumi valitsemisalas töötas kokku 4 siseaudiitorit, sh siseaudiitorid

Keskkonnaametis ja Maa-ametis ning siseauditi eest vastutavaid isikuid 2, sh

Keskkonnaagentuuris kvaliteedijuht-siseaudiitor ja Keskkonnainspektsioonis nõunik.

Lisaks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas siseauditi üksus RMKs (kolm

siseaudiitorit) ning RMK nõukogu juurde on loodud Auditikomitee.

Seisuga 31.12.2014 omab avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsekvalifikatsiooni

ministeeriumi valitsemisalas kaks siseaudiitorit (Maa-ametis ja RMK-s).

Keskkonnaministeeriumi siseauditi osakonna kaks siseaudiitorit on osaliselt

kutsetaseme saamiseks vajalikud eksamid sooritanud.

Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala siseauditeerimise tegevuses järgitakse

siseaudiitori kutsetegevuse standardite põhiprintsiipe ja nõudeid. Siseauditi üksuse

tegevuse osas kvaliteedihindamisi läbi viidud ei ole. Kutsetegevuse standarditega

täieliku vastavuse saavutamiseks on kavandatud siseauditi üksuse sisemise

kvaliteedihindamise läbiviimine 2016 a sügisel ja vastavalt selle tulemustele väline

kvaliteedihindamine.



III osa. Ülevaade äriühingute ja muude isikute tegevusest

1. Tütar- ja sidusettevõtjad, riigi tulundusasutus, sihtasutus

Järgnevalt on esitatud Keskkonnaministeeriumi osalused tütar- ja sidusettevõtjates,

osaluse suuruse muutused aktsia- või osakapitalis, samuti RMK netovara ja selle

muutus ning info sihtasutuse Eramatesakeskus sihtkapitalist. Ülevaade netovarade

muutusest, puhaskasumist ja makstud dividendidest on toodud raamatupidamise

aruande lisas 8.

Tabel 4. Osalemine äriühingutes

Ühingu nimi

Osanikud või

aktsionärid

Osa- või

aktsiakapital

seisuga

31.12.2013

(EUR)

Osa- või

aktsiakapital

seisuga

31.12.2014

(EUR)

Suurenemi

ne /

vähenemin

e Selgitus 1 OÜ Eesti

Keskkonnauuringute

Keskus

100% Eesti Vabariik 1 447 976 1 476 476 28500 Vt selgitust

tabeli all

2 OÜ Eesti

Geoloogiakeskus

100% Eesti Vabariik 971 502 971 502 0 Muutused

puuduvad

3 AS Eesti Kaardikeskus 100% Eesti Vabariik 217 980 217 980 0 Muutused

puuduvad 4 AS Ökosil 65% AS Silmet Grupp 325 310 325 310 0 Muutused

puuduvad 35% Eesti Vabariik 175 118 175 118 0

Kokku 500 428 500 428 0

Selgitus:

Seoses 2013. aastal lõpul Maksu- ja Tolliametilt üleantud riigivaraga suurendati OÜ Keskkonna-

uuringute Keskus osakapitali mitterahalise sissemaksega summas 28 500 eurot. Osakapitali

suurendamisega ei emiteeritud uut osa. Kooskõlastatult riigiraamatupidamise korraldajaga kajastatakse

muudatus KeM 2014.a aruandes.

Tabel 5. Riigimetsa Majandamise Keskus

31.12.2013 31.12.2014 Muutus Selgitus

Netovara Riigi tulundusasutus 1 217 542 610 3 651 073 704 2 433 531 094 Vt selgitust

tabeli all

Selgitus:

RMK netovara muutus järgmistel põhjustel (eurodes):

1) 2014.a kasum 40 759 067

2) varade saamine 3 955 074

3) maa riigi omandisse jätmine 7 057 667

4) Eesti Metsataim AS netoväärtuse muutuse mõju -124 909

5) varade andmine -76 864

6) kasumieraldis -14 608 000

7) metsa väärtuse muutus, seoses diskontomäära vähendamisega 6%-lt 4 %-ni 2 396 569 059



Tabel 6. Sihtasutus Erametsakeskus

Ühingu nimi Asutajaõiguse teostaja

Sihtkapital

seisuga

31.12.2013

(EUR)

Sihtkapital

seisuga

31.12.2014

(EUR)

Suurenemine

/ vähenemine Selgitus

SA Erametsa-

keskus

Keskkonnaministeerium 11 464 11 464 0 Muutused

puuduvad

2. Osalemine muude isikute tegevuses

2.1. Rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused

Eesti osales 2014. aastal Keskkonnaministeeriumi kaudu kokku 48 rahvusvahelises

organisatsioonis ja ühenduses. Alljärgnevas tabelis on toodud 2013/2014 tasutud

liikmemaksud.

Tabel 7. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides

(eurodes)

Jrk

nr Organisatsioon/konventsioon Tasutud summa

2013 2014

1 Ramsari 1971. a. konv. rahvusvahelistest märgaladest, eriti

veelindude elupaikadena liikmemaks

1 628 1 603

2 Rio de Janeiro 1992. a. bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni

liikmemaks (Fund 5080 Est)

4 632 4 521

3 Washingtoni 1973. a. konv. ohustatud metsiku looduse taime- ja

loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest liikmemaks CITES

1 723 1 790

4 UNFCCC New Yorki 1992. a ÜRO Kliimamuutuse

raamkonventsioon

5 902 6 809

5 EMEP ÜRO Genfi 1979 piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon

ja selle neli protokolli

1 647 1 599

6 Helsingi 1992. a. Läänemere merekeskkonna kaitse konv. osaline

liikmemaks HELCOM

267 9841 178 972

7 Mereuurimise Nõukogu (ICES) liikmemaks 55 280 54 944

8 Viini 1985. a. osoonikihi kaitse konventsiooni Montreali 1987. a.

protokolli Londoni (1990) ja Kopenhageni (1992) paranduste osaline

liikmemaks (Fund 3030 Est)

49 007 49 007

9 IAEA Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri liikmemaks ((tehnilise

koostöö finantseering (5% Eesti riigile IAEA poolt osutatud tehnilise

koostöö rahalisest väärtusest))

12 424 29 6711

10 Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) liikmemaks 21 350 21 336

11 Euroopa riikide kaardistamise, maaregistrite ja katastriagentuuride

esindusorganisatsioon – EuroGeographics liikmemaks

6 624 6 624

12 Läänemeremaade Nõukogu (CBSS) Baltic21 sekretariaadi

kaasfinantseerimine

7 863 7 863

13 MCPFE Pan-Euroopa metsakaitse protsess (Forest Europe) 1 000 1 000



14 ICP Forests Rahvusvaheline koostöö programm õhu kaudu leviva

saaste mõju hindamiseks ja jälgimiseks

0 0

15 EUFORGEN Euroopa metsade geneetilise varu programm (European

Forest Genetic Resourses Programme)

4 319 4 067

16 ÜRO keskkonnaprogramm UNEP (Fund 700 Est) 14 000 5 000

17 ECMWF Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus 27 792 28 904

18 IWRB (WETLANDS) Veelindude ja märgalade büroo 1 857 1 903

19 GBIF Globaalne Bioloogilise Mitmekesisuse Informatsiooni Koda 2 000 2 400

20 EuroGeoSurveys Euroopa Liidu riikide Geoloogiateenistuste

Ühendus

6 666 4 500

21 Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll (Fund 9340 Est) 1 141 1 067

22 Baseli konventsioon ohtlikest jäätmetest ja nende kõrvaldamisest

(Fund 3060 Est)

1 764 1 796

23 UNFCCC Kyoto protokoll 3 704 3 673

24 EUROBATS Euroopa nahkhiirte kaitse leping (Fund 9130 Est) 1 000 1 000

25 EUMETSAT Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise

Organisatsioon

266 447 334 0092

26 HIRLAM 8 150 8 350

27 EUMETNET Euroopa meteoroloogiateenistuste ühendus 6 929 7 043

28 Arhusi konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse

kaasamise kohta

1 000 1 000

29 Kõrbe konventsioon (UNCCD) 3 025 2 877

30 Bonni konventsioon rändliikide kaitsest ja sellega seotud lepped

(Fund 850 Est)

1 844 2 079

31 IUCN Maailma Looduskaitse Ühing (the world conservation union) 12 514 12 573

32 AEWA Aafrika ja Euraasia rändavate veelindude kaitse lepe (Fund

9090 Est)

2 000 2 000

33 Stockholmi konventsioon püsivate orgaaniliste saasteainete kohta

(Fund 9400 Est)

1 891 1 830

34 BSRAC Läänemere kalanduse regionaalne nõukogu 3 500 3 500

35 Kaugpüügi Regionaalne Nõukogu (LDRAC) 2 021 2 021

36 ICRW vaalakaitse konventsioon (IWC) 26 504 34 9803

37 Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll (Arhus PRTR) 400 400

38 IMPEL-i võrgustiku liikmemaks 5 000 5 000

39 UNFCCC Kliimamuutuste konventsiooni tehingute register ITL 779 774

40 ARGOS Consortium 6 000 6 000

41 EUROPARC Euroopa kaitsealade liit 2 330 2 330

42 EURING Euroopa rõngastuskeskusi koondav katusorganisatsioon 110 110

43 Rahvusvaheline Muuseumiorganisatsioon ICOM 416 416

44 EUROCONTROL Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon 04 409

45 UNECE säästva arengu alase hariduse strateegia (ESD) 1 000 1 000

46

UNECE piiriveekogude konventsiooni (Water Convention

Protocol) makse

10 000 0

47

Espoo konventsioon keskkonnamõjude hindamisest piiriüleses

kontektis

1 000 1 000

48 UNECE Protocol on Water and Health 2 2505 750

KOKKU 866 416 850 500

Selgitused: 1 Sisaldab eelneva perioodi osamakse võlgnevuse tasumist.



2 Liikmemaks kasvas seoses uute satelliidiprogrammide algusega. Summa sisaldab ka 2015. a

liikmemaksu osalist tasumist. 3 Sisaldab ka 2013.a septembri-detsembri makseid. Alates 2014. a on muutunud IWC majandusaasta, st

kui varem oli see septembrist augustini, siis nüüd jaanuarist detsembrini. 4 Riikide panuste ümberarvutuse tulemusel selgus, et Eesti on täitnud oma 2010-2013 perioodi kohustuse

varasemate maksetega, seega 2013. aastal liikmemaksu kohustust ei olnud. 5 Summa koosneb 2011-2013 osamaksudest.

Maaparandusühistud

Alljärgnevalt on toodud ülevaade maaparandusühistutest, milledes keskkonnaminister

on Riigimetsa Majandamise Keskust (RMK) volitanud teostama riigi liikmeõigusi.

Tabel 8. Osalemine maaparandusühistutes

Ühistu Ühistu postiaadress Ühistu

registreeri

misnumber

Asutamise

aeg

Liikm

ete

arv

Riigi osa

%-des

häälte

arvust

1 MTÜ Koorküla

maaparandusühistu

Hummuli alevik,

Hummuli vald,

Valgamaa, 68410

80294139 26.08.2009 11 12,90

2 MTÜ Marga Kraavi

Maaparandusühistu

Kase talu, Maissoo,

Keibu küla, Padise vald

Harjumaa, 76002

80307480 26.02.2010 9 16,7

3 MTÜ Räpina poldri

maaparandusühistu

Kooli 1, Räpina,

Räpina vald, Põlvamaa,

64505

80327011 21.04.2011 53 13,76

4 MTÜ Tislari

Maaparandusühistu

Mihklimäe talu,

Lääniste küla, Võnnu

vald, Tartumaa, 62401

80237816 05.06.2006 3 40

5 MTÜ Voorbahi

Maaparandusühistu

Valga tn 4

Tõrva linn

Valga maakond

80237348 09.05.2006 19 15,78

6 MTÜ Kirbla

Maaparandusühistu

Põllu 5, Abja-Paluoja

linn, Abja vald,

Viljandi maakond,

69402

80331297 29.08.2011 17 5,88

7 MTÜ Laatre

Maaparandusühistu

Põllu 5, Abja-Paluoja

linn, Abja vald,

Viljandi maakond,

69402

80262300 15.01.2008 34 2,94

Märkus: Ülevaatest on välja jäetud Leisi Maaparandusühistu, kuna MTÜ tegevusega seotud maa-alal

puudusid RMK maaüksused. Riiki esindab ühistus Viljandi Maavalitsus.

Korteriühistud

Osalemine korteriühistutes seisuga 31.12.2014 (tabel 9).

Tabel 9. Osalemine korteriühistutes



Korteriühistu

Asutamise

aeg

KÜ

liikmete

arv

Korteriomand Valitsemisala asutus kelle

kasutuses on korteriomand

1 Korteriühistu Sõmeru

Puiestee 1 (reg.nr.

80038560)

22.06.1998 30 korter nr 26 RMK

Muutused: Riigi Kinnisvara AS-le anti üle korteriomandid Vasara 14 krt 50 ja krt 53 (Vabariigi

Valitsuse 30.01.2014 korraldus nr 46)

IV osa. Täiendav informatsioon

1. Olulised sündmused ja muud selgitused

Ülevaade Keskkonnaministeeriumi valitsemisala tähtsamatest majandusnäitajatest

Tabel 10. Valitsemisala olulisemad majandusnäitajad (tuhandetes eurodes)

2014 2013 2012 2011 2010

Bilansinäitajad

Varad aasta lõpus 3 872 110 1 477 473 1 467 367 1 635 832 1 478 772

Kohustused aasta lõpus 110 590 137 209 172 198 350 142 215 661

Riigieelarvesse kuuluv netovara

aasta lõpus 3 761 520 1 340 264 1 295 169 1 285 690 1 263 111

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 174 698 200 464 318 662 162 561 116 338

Tegevuskulud -166 857 -172 659 -319 221 -160 935 -123 952

Tegevustulem 7 841 27 805 -559 1 626 -7 614

Finantstulud ja -kulud 40 966 34 051 18 784 31 737 118 933

Muud näitajad

Töötajate keskmine arv (inimest

taandatuna täistööajale) 1 399,9 1 397,82 1 422,1 1 431,77 1 440,5

Asutuste arv 7 8 8 8 8

Põhivarainvesteeringud 9 676 8 440 11 154 7 391 11 502

Eelarve ja selle täitmise näitajad

Eelarve tulude maht 187 729 244 479 328 363 269 459 245 848

Eelarve tulude täitmine 152 048 255 718 336 577 426 907 248 796

Eelarve kulude maht -276 163 -296 756 -476 059 -231 225 -198 171

Eelarve kulude täitmine -182 950 -284 445 -244 485 -409 056 -168 659

Finantseerimistehingud

Kohustuste suurenemine 2 865 4 422 5 579 9 245 5 995

Kohustuste vähenemine -2 925 -5 395 -5 256 -8 763 -6 673

Varad, kohustused, tegevustulud ja -kulud

Varade suurenemine oli põhjustatud metsa väärtuse leidmisel kasutatava

diskontomäära vähenemisest 6%-lt 4%-ni ning metsamajanduse tulude ja kulude



prognooside ülevaatamisest. Kohustuste vähenemine oli põhjustatud põlevkivitööstuse

poolkoksi prügilate sulgemise keskkonnakaitselise eraldise lõppemisest, samuti lubatud

heitkoguste ühikutega kauplemisest saadud vahendite kasutamisega.

Finantstulud

Finantstulude muutuse olulisemaks mõjutajaks oli RMK kasumi suurenemine 9,3 mln

euro võrra.

Töötajate arv

Töötajate keskmisele arvule avaldasid mõju Eesti Loodusmuuseumi kogude

digiteerijate projektipõhised tähtajalised töökohad, millede koguarv arvutatuna

täistööajale moodustas 2014.a lõpu seisuga 16,5.

Eelarvetulud ja kulud

Eelarve tulude vähenemist mõjutas peamiselt heitmekvoodi müügitulude ja saadud

toetuste vähenemine. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala eelarvesse on riigiüleselt

planeeritud kõik heitmekvootide müügi arvelt ja rohelise investeerimisskeemi kohaselt

rahastatavad projektid, samas nende tegelik täitmine kajastub nii KeM kui ka teiste

valitsemisalade ja nende sihtasutuste täitmises. Sihtotstarbeliste välistoetuste arvelt

tehtud kulude kavandatust suuremad väljamaksed 2013. aastal mõjutasid 2014. aasta

väljamakseid, mil nende maht jäi väiksemaks võrreldes plaanituga.

Finantseerimistehingud

Kohustuste suurenemine kajastab peamiselt maade müügioksjonitel osalemise

tagatisrahade laekumist ja kohustuste vähemine nende tagasikandmist.

Juhtkonnale makstud tasud

Keskkonnaministeeriumi kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed said 2014.

aastal töö- ja muid tasusid järgmiselt:

a) keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus perioodi 01.01.2014 – 16.11.2014 eest

41 528 eurot, millele lisandus esindustasu 9 312 eurot.

b) keskkonnaminister Mati Raidma perioodi 17.11.2014 – 31.12.2014 eest 6 630 eurot,

millele lisandus esindustasu 1 296 eurot.

c) kantsler Andres Talijärv perioodi 01.01.2014 – 31.12.2014 eest 47 745 eurot, millele

lisandus isikliku auto kasutamise kompensatsioon 5 251 eurot.

Info tööjõukuludest ja töötajate arvust on esitatud raamatupidamise aruande lisas 23.

Tulud keskkonnakasutusest

Riigieelarvesse kanti keskkonnakasutusest laekunud tulu kokku 75 663 104 eurot.

Keskkonnatasudega seotud viiviseid laekus 3 375 eurot. Riigieelarvesse kantud

keskkonnatasudest oli ette nähtud eraldamiseks SA-le KIK 36 013 118 eurot. Bilansist

kanti maha 120 762 eurot Keskkonnaameti lootusetuid keskkonnatasude ja



viivisintressi nõudeid ning 172 472 eurot Keskkonnainspektsiooni lootusetuid

keskkonnakahju nõudeid.

Maade müügitulu

2014. aastal müüdi oksjonitel kokku 652 kinnisasja kogupindalaga 2 639 ha.

Enampakkumiste ostusumma moodustas 12 242 257 eurot.

Dividenditulu ja kasumieraldis

2014. aastal tasusid Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevad äriühingud ja RMK

riigituludesse dividende ja kasumieraldist kokku 14 757 909 eurot, sh:

Riigimetsa Majandamise Keskus 14 608 000

AS Eesti Metsataim 124 909

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ 25 000

Heitkoguste ühikutega kauplemistulud ja kulud

Euroopa ühtse saasteühikutega kauplemise oksjonitulu moodustas 7 446 545 eurot,

sellest lennnudusega seotud laekumised 37 690 eurot. Laekunud tuludest kasutati

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu 3 200 000 eurot väikeelamute

vedelküttel kütteseadmete vahetamise toetamiseks, arenguriikide toetusprojektidele

suunati 423 000 eurot ning riigituludesse 3 704 427 eurot. Kasutamata jäänud 81 427

eurot kanti üle 2015. aastasse.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohaselt laekus

Luksemburgi Suurhertsogiriigiga 2010. aastal sõlmitud kokkuleppe alusel 1,5 mln eurot

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulusid. Saadud raha kasutajaks oli Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev SA Kredex. Samuti jätkus

eelnevatel aastatel laekunud müügitulude kasutamine. Seisuga 31.12.2014 oli

erinevatele projektidele tehtud väljamakseid kokku 297,46 mln euro ulatuses (vt tabel

11).

Tabel 11. Lubatud heitkoguste ühikute müügitulude kasutamine

(miljonites eurodes)

Meetmed Maht (mln

eurot)

Väljamaksed

seisuga

31.12.2014

Vastutaja Rakendaja

nn katlamajade ja soojustrasside meede I 11,97 10,53 KKM KIK

nn katlamajade ja soojustrasside meede II 12,21 12,19 KKM KIK

nn katlamajade ja soojustrasside meede III 8,08 6,84 KKM KIK

keskkonnasäästlikud trammid 53,52 10,76 MKM Tallinna LV

energiatõhusad bussid 19,19 18,86 MKM Maanteeamet

alternatiivkütuste kasutamise edendamine

linnaühistranspordis

3,44 3,35 MKM Maanteeamet

tuuleenergia investeeringutoetus 12,84 12,45 MKM KIK

korterelamute renoveerimistoetus 30,66 28,86 MKM Kredex

eramajade renoveerimistoetus 3,84 3,85 MKM Kredex

elektriautod sotsiaaltöötajatele SOM SOM



elektriautode laadimissüsteem ja

toetusskeem

25,09 19,24 MKM Kredex

teatribussid ja teatrivalgustus 3,71 3,70 KUM KUM

Tänavavalgustus 15,15 1,11 MKM KIK

avaliku sektori hoonete energiatõhusus 172,96 165,71 RM RKAS

Maa

Seisuga 31.12.2014 oli maakatastris registreeritud 648 956 katastriüksust pindalaga 4

183 865 ha ehk 96% maismaast. Keskkonnaministeeriumi valitsemisel oli 1 463 399

ha maad, mille maksumus moodustas kokku 402 429 137 eurot, sellest RMK valduses

oleva maa maksumus oli 334 789 724 eurot ja Maa-ametil 66 738 796 eurot. Maa-ameti

volitatud valitsemisel oli 9 114 katastriüksust pindalaga 109 568 ha. 2014. aastal

omandas riik 24 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja kogupindalaga 257 ha.

Kinnisvara investeeringutena oli 1 218 katastriühikut kasutusse antud kas

hoonestusõiguse seadmise või rendilepingu sõlmimise kaudu.

Riigimets

RMK majandab Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevaid inventeeritud

riigimaid üldpindalaga 1 226 226 ha, millest metsamaa moodustab 907 969 ha.

Metsadest 18% on rangelt kaitstavad. Nendes metsades on põhiliseks eesmärgiks

loodusobjektide hoidmine, mistõttu neid ei majandata. 20% metsade puhul on

eesmärgiks keskkonnaseisundi kaitsmine, millest tulenevalt kuuluvad need osalisele

majandamisele. Ülejäänud, ehk 62% metsi majandatakse puidu tootmise ja seeläbi tulu

teenimise eesmärgil.

2014. aastal lisandus RMK poolt hallatavatele maadele 1 833 katastriüksust

kogupindalaga 39 385 ha. Samal ajal andis RMK teistele riigiasutustele, valdavalt Maa-

ametile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, üle 330 ha.

2014. aastal tehti riigimetsas metsauuendustöid kokku 6 810 ha, sellest metsaistutust

5 785 ha. RMK taimlate ja AS-i Eesti Metsataim toodanguna realiseeriti 2014. aastal

22,2 miljonit taime, millest 18,5 miljonit taime kasutati RMK metsauuenduseks.

Metsa kui bioloogilist vara kajastab oma bilansis RMK. Riigimetsa õiglane väärtus

leitakse kümne aasta keskmisena prognoositud aastase metsamajandamise tulude ja

metsamajandamise kulude vahena, jagatuna diskontomäära (4%) ja inflatsioonimäära

vahega.

Arvestades diskontomäära vähenemist 6%-lt 4%-le ning metsamajandamise tulude ja

kulude prognooside ülevaatamist moodustas metsa väärtus 2014. aastal 3 164 531 032.

Suurenemine võrreldes 2013. aastaga moodustas 2 396 569 059 eurot ja seda kajastati

RMK osaluse muutusena.

Alljärgnevates tabelites on üldisema informatsioonina toodud metsamaa pindala ja

tagavara jagunemine peapuu liigiti majandatavaks ja mittemajandatavaks metsaks ja



nende muutused võrreldes 2013. aastaga, samuti sortimentide keskmised hinnad ning

puidumüügi maht ja keskmine hind.

Tabel 12. Metsamaa pindala peapuuliikide kaupa (ha)

Peapuuliik

(ha)

2014 2013 Muut

Mittemajand

atavad

metsad

Majandata

vad

metsad

Pindala

kokku (ha)

Mittemajand

atavad

metsad

Majandata

vad

metsad

Pindala kokku

(ha) ha %

Mänd 90 432 300 042 390 474 84 950 295 097 380 047 10 427 2,7%

Kuusk 19 270 168 348 187 618 17 882 164 746 182 628 4 990 2,7%

Kask 42 170 225 687 267 857 37 933 218 391 256 324 11 533 4,5%

Haab 4 126 26 713 30 839 3 204 25 659 28 863 1 976 6,8%

Sanglepp 4 555 11 550 16 105 3 455 10 700 14 155 1 950 13,8%

Hall lepp 1 335 9 364 10 699 1 090 7 900 8 990 1 709 19,0%

Teised 1 513 2 864 4 377 1 376 2 870 4 246 131 3,1%

Kokku 163 401 744 568 907 969 149 890 725 363 875 253 32 716 3,7%

Allikas: RMK 2014 majandusaasta aruanne

Tabel 13. Metsa tagavara peapuuliikide kaupa (m3)

Peapuuliik (ha)

2014 2013 Muut

Mittemajand

atavad

metsad

Majandatava

d metsad

Pindala

kokku (m3)

Mittemajand

atavad

metsad

Majandatava

d metsad

Pindala

kokku (m3) m3 %

Mänd 17 434 885 57 006 043 74 440 928 16 244 515 55 982 016 72 226 531 2 214 397 3,1%

Kuusk 4 170 494 23 800 566 27 971 060 3 882 341 22 965 246 26 847 587 1 123 473 4,2%

Kask 7 416 162 32 070 536 39 486 698 6 693 735 30 875 650 3 7569 385 1 917 313 5,1%

Haab 1 208 347 4 309 936 5 518 283 951 869 3 945 887 4 897 756 620 527 12,7%

Sanglepp 903 523 2 038 899 2 942 422 687 428 1 834 667 2 522 095 420 327 16,7%

Hall lepp 216 815 1 251 597 1 468 412 173 831 978 365 1 152 196 316 216 27,4%

Teised 299 841 431 765 731 606 273 705 416 524 690 229 41 377 6,0%

Kokku 31 650 067 120 909 342 152 559 409 28 907 424 116 998 355 145 905 779 6 653 630 4,6%


Tabel 14. Puidumüügi maht ja keskmine hind

2014 2013

EUR/m³ Maht EUR/ m³ maht

Raieõiguse müük 13,4 28 010 9,8 20 411

Metsamaterjali müük 47,2 3 200 202 44,3 3 160 392

Raidmete müük 16,3 4 598 8,1 1 627

Hakkpuidu müük 30,7 137 963 28,3 209 432




2. Ülevaade maavaravarudest ja nende hinnangulisest maksumusest

Maavaravarude olem on kajastatud kahes tabelis järgmiselt:

a) maavaravarude täpsustatud andmed seisuga 31. detsember 2013. a; b) maavaravarude prognoositavad andmed seisuga 31. detsember 2014. a.

Selgitus: Möödunud aastal andis Keskkonnaministeerium 2013. a aruandesse

ülevaatetabeli maavaravarude prognoositavatest kogustest ja maksumusest seisuga

31. detsember 2013. a. Varu seisu täpsustati 2013. a I poolaasta jooksul.

Maavaravarude koondbilanss kinnitati Eesti Maavarade Komisjoni 14. juuli 2014. a

protokollilise otsusega nr 14-114. 2014. aasta lõplikud andmed jõuavad töötlejani alles

2015. a aasta kevadel (andmete töötluse teeb Maa-amet keskkonnaregistri maardlate

nimistu volitatud töötlejana). Keskkonnaministeerium keskkonnaregistri vastutava

töötlejana annab andmed Statistikaametile

Documents

KESKKONNAMINISTEERIUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2014 … · 2018. 7. 4. · Keskkonnaministeeriumi 2014 majandusaasta aruanne Tegevjuht: Andres Talijärv 4 TEGEVUSARUANNE I osa