1

Tartu linna 2005. majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus 1. jaanuar 2005 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2005 Aruandekohuslase nimetus Tartu Linnavalitsus Aadress Raekoda 50089 Tartu Telefon 372 7361 111 Faks 372 7361 106 E-post lv@raad.tartu.ee Interneti kodulehekülg http://www.tartu.ee Linnapea Laine Jänes Rahandusosakonna juhataja Külli Lust Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest majandusaasta aruande kohta. Majandusaasta aruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Dokument koosneb 170 leheküljest.

2

3

S I S U K O R D 1. Tegevusaruanne 5

1.1. Eelarve täitmise aruanne 6 1.1.1. Tulubaas 8 1.1.2. Kulud 17

1.1.2.1. Üldised valitsussektori teenused 21 1.1.2.2. Avalik kord 23 1.1.2.3. Majandus 24 1.1.2.4. Keskkonnakaitse 26 1.1.2.5. Elamu- ja kommunaalmajandus 30 1.1.2.6. Tervishoid 33 1.1.2.7. Vabaaeg ja kultuur 35 1.1.2.8. Haridus 41 1.1.2.9. Sotsiaalne kaitse 47

1.2. Linna võlakohustused 53 1.3. Reservfondi kasutamise aruanne 55 1.4. Hinnang sisekontrollisüsteemi kohta 58 1.5. Tegevusaruande lisad 60

1.5.1. Lisa 1T: Tartu Linnavalitsuse raamatupidamiskohuslaste nimekiri 60 1.5.2. Lisa 2T: Tartu linna 2005. a tulubaasi täitmine 63 1.5.3. Lisa 3T: Tartu linna 2005. a tulubaasi täimine eelarve liikide lõikes 64 1.5.4. Lisa 4T: Tartu linna 2005. a kulude täitmine valdkondade ja

struktuuriüksuste lõikes 65 1.5.5. Lisa 5T: Tartu linna 2005. a tegevuskulude täitmine valdkondade,

tegevusalade ja eelarve liikide lõikes 67 1.5.6. Lisa 6T: Tartu linna 2005. a investeeringute täimine objektide lõikes 69 1.5.7. Lisa 7T: Investeeringud ja faktooringud linna eelarves 2000-2005 74 1.5.8. Lisa 8T: Tartu linna ametiasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste

keskmised tegevusnäitajad 76 2. Raamatupidamise aastaaruanne 78

2.1. Tegevjuhtkonna deklaratsioon 78 2.2. Linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 79

2.2.1. Bilanss 79 2.2.2. Tulemiaruanne 80 2.2.3. Rahavoogude aruanne 81 2.2.4. Netovara muutuste aruanne 83 2.2.5. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused 84 2.2.6. Linna konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 89

2.2.6.1. Lisa 1: Raha ja selle ekvivalendid 89 2.2.6.2. Lisa 2: Finantsinvesteeringud 90 2.2.6.3. Lisa 2a: Finantsinvesteeringute liikumine 91 2.2.6.4. Lisa 3: Maksunõuded ja -kohustused, -tulud ja -kulud 92 2.2.6.5. Lisa 4: Nõuded, kohustused ja ettemaksed tehingupartnerite lõikes 94 2.2.6.6. Lisa 5: Muud nõuded ja kohustused 95 2.2.6.7. Lisa 6: Varud 97 2.2.6.8. Lisa 7: Linnavalitsuse valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused,

tütarettevõtjad ja sidusüksused 98 2.2.6.9. Lisa 8: Osaluste liikumine 99 2.2.6.10. Lisa 9: Põhivarade liikumine 100 2.2.6.11. Lisa 10: Eraldised ja potentsiaalsed kohustused 101 2.2.6.12. Lisa 11: Antud ja saadud laenud ning laenukulud ja –tulud 103 2.2.6.13. Lisa 12: Saadud ja antud toetused 104

4

2.2.6.14. Lisa 13: Müüdud tooted ja teenused 106 2.2.6.15. Lisa 14: Muud tulud 107 2.2.6.16. Lisa 15: Tööjõukulud 108 2.2.6.17. Lisa 16: Majandamiskulud 109 2.2.6.18. Lisa 16a: Muud kulud 112 2.2.6.19. Lisa 16b: Kulud tegevusalade lõikes 113 2.2.6.20. Lisa 17: Linnavalitsuse konsolideerimata aastaaruanne 114

3. Audiitori järeldusotsus 169 4. Allkirjad majandusaasta aruandele 170

5

T E G E V U S A R U A N N E Tartu Linnavalitsus kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, Tartu linna põhimäärusest, Tartu õigusaktidest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. Tartu Linnavalitsus kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. Tartu linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Tartu linna omavalitsusorganid on:

- linnavolikogu - omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;

- linnavalitsus - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. Linna asutused on:

- linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; - linna ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu.

Tartu linna 2005. aasta majandusaasta aruanne sisaldab informatsiooni linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste ning linna valitseva või olulise mõju all olevate juriidiliste isikute majandustegevuse tulemuste kohta. Raamatupidamise aastaaruandes on linna koondaruanne konsolideeritud rida-realt linna valitseva ja olulise mõju all olevate juriidiliste isikute aruannetega ning kapitaliosaluse meetodil on kajastatud linna osalust sidusüksustes. Aruanne hõlmab 77 linnavalitsuse haldusala raamatupidamiskohustuslast, 14 linna valitseva ja olulise mõju all (osalus üle 50%) olevat juriidilist isikut ning 4 sidusüksust (osalus kuni 50%). Raamatupidamiskohustuslaste nimekiri on esitatud tegevusaruande Lisas 1T1. Linna osalusest äriühingutes ja sihtasutustes annavad ülevaate raamatupidamis- aruande lisad 7 ja 8. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahandusministri 11.12.2003. a määrusest nr 105 “Riigi raamatupidamise üldeeskiri”, mis on kehtestatud “Raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) § 36 lõike 1 alusel. Üldeeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Üldeeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (IPSAS). Raamatupidamise ja eelarve täitmise aastaaruanded on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. Raamatupidamise aruanne on koostatud tekkepõhiselt kogu Tartu LV konsolideerimisgrupi kohta, eelarve täitmise aruanne ning seda selgitav tegevusaruanne kassapõhiselt linnavalitsuse haldusala kohta. Tartu linna eelarve kinnitab linnavolikogu. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus lähtudes Tartu Linnavalitsuse 19.06.2003 määrusest nr 38 “Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord” ja Tartu Linnavalitsuse 27.12.2005 määrusest nr 33 “Tartu Linnavalitsuse raamatupidamise ja eelarve täitmise arvestuse sise-eeskiri”.

1 Tegevusaruande lisad on tähistatud liidesega T, et eristada neid raamatupidamisaruande lisadest. Tegevusaruande lisad on toodud tegevusaruande lõpus.

6

1.1. EELARVE TÄITMISE ARUANNE 2005. a eelarve kinnitati Tartu Linnavolikogu poolt 16.12.2004. a määrusega nr 91 tulude-kulude tasakaalus 1 145 706,4 tuh krooni, sh laenude refinantseerimine 150 000,0 tuh krooni. Aasta jooksul suurenes eelarve 148 251,5 tuh krooni e 12,9%. Finantseerimiseelarve mahuks kinnitati 1 083 437,4 tuh krooni, mida on volikogu poolt muudetud kolmel korral kokku 106 931,4 tuh krooni, millest moodustavad

1. riigipoolsed eraldamised 45 284,8 tuh krooni 2. aasta alguse vabade vahendite jäägid 14 936,4 tuh krooni. 3. täiendavad tulud 46 710,2 tuh krooni, sh: - maksutulu 18 237,2 tuh krooni, sh üksikisiku tulumaksu 17 877,9 tuh

krooni; - laekumisi majandustegevusest ja vara võõrandamisest 25 723,0 tuh krooni; - muid tulusid (saastetasu, trahvid) 2 750,0 tuh krooni.

Aasta jooksul eraldati täiendavalt riigilt ja ministeeriumidelt toetusteks ja sihtotstarbelisteks eraldisteks 9 908,5 tuh krooni. Finantseerimiseelarve maht kasvas 116 839,9 tuh krooni e 10,8% ja täpsustatud tulude mahuks kujunes 1 200 277,3 tuh krooni. Tulude ülekaal kuludest summas 2 873,7 tuh krooni kujunes aasta lõpus tasandusfondist täiendavalt eraldatud toimetulekutoetuse (461,0 tuh krooni), Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt täiendava kohalike teede investeeringute (691,0 tuh krooni) ja Haridusministeeriumilt kutsehariduse koolitustellimuse suurendamise (1 721,7 tuh krooni) arvel. Vahendid avati sihtotstarbeliseks kasutamiseks 2006. aastal. Majandamiseelarve omatulude mahuks kinnitati 40 532,7 tuh krooni. Volikogu poolt suurendati eelarvet 4 616,2 tuh krooni (põhiliselt kutsehariduskeskuse majandustegevuse kasvu ja hooldekodu hoolealuste pensionitõusust tulenev omaosalus) ning vastavalt Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korrale avati linnavalitsuse poolt kasutamiseks aasta alguse jäägid summas 5 451,4 tuh krooni. Eelarve kasvas kokku 10 067,6 tuh krooni e 24,8%, lõplikuks mahuks kujunes 50 600,3 tuh krooni. Majandamiseelarve sihtotstarbeliste vahendite mahuks kinnitati 21 736,3 tuh krooni. 10 miljoni krooni suurune vähenemine oli tingitud sponsoritepoolse finantseerimisskeemi muudatusest A. Le Coq SPORT spordimaja ehituse rahastamisel. Aasta jooksul laekus struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste kontodele erinevate projektide finantseerimiseks 26 009,6 tuh krooni, sh investeeringuteks 7 277,9 tuh krooni. Aasta alguse jääke avati kasutamiseks 5 334,4 tuh krooni. Kokku kasvas eelarve 21 344,0 tuh krooni e 98,2%. Täpsustatud tulude-kulude plaan 43 080,3 tuh krooni. Linna tulude eelarve (sh finantseerimistehingud ja aasta alguse jääk) kokku 1 293 957,9 tuh krooni täideti 1 321 471,3 tuh krooni. Linna täpsustatud kulude eelarve 1 291 084,2 tuh krooni täideti 1 238 269,5 tuh krooni. Aastavahetusel oli kontsernikonto arvetel kokku vahendeid 83 201,8 tuh krooni. Võrreldes 2004. aastaga kasvas linna rahaliste vahendite maht (sh aasta lõpu vabad vahendid) 2005. a täitmise järgi 29,2%.

7

Tartu linna 2005. a eelarve täitmine tuh kr

2005. aasta

2004. aasta täitmine eelarve täitmine

TULUD 852 975,7 1 017 766,0 1 042 286,0

Maksud 453 098,3 509 983,9 521 227,9

Kaupade ja teenuste müük 78 154,1 82 126,0 92 177,7

Toetused 301 491,6 380 073,3 372 053,3

Tulud varadelt 16 187,2 38 182,8 48 726,1

Muud tulud 4 044,5 7 400,0 8 101,0

TEGEVUSKULUD 708 558,1 828 407,1 807 573,0

Üldised valitsussektori teenused 82 264,8 99 163,9 94 516,3

Avalik kord 984,9 1 257,1 1 190,3

Majandus 55 081,0 63 679,7 60 242,2

Keskkonnakaitse 34 251,1 41 327,3 35 774,1

Elamu- ja kommunaalmajandus 14 711,6 17 643,3 17 601,4

Tervishoid 4 213,1 4 774,4 4 683,8

Vabaaeg, kultuur 83 200,7 100 930,9 101 376,0

Haridus 383 542,6 426 715,0 422 533,1

Sotsiaalne kaitse 50 308,2 72 915,4 69 655,8

INVESTEERINGUD 158 493,6 302 018,3 270 037,7

Üldised valitsussektori teenused 5 647,3 4 845,2 4 808,1

Majandus 57 361,3 98 498,7 83 662,9

Keskkonnakaitse 1 091,8 6 745,4 6 585,8

Elamu- ja kommunaalmajandus 9 162,3 15 742,7 15 831,1

Tervishoid 35,0 100,0 100,0

Vabaaeg, kultuur 31 750,9 85 105,1 81 165,9

Haridus 42 368,5 80 961,3 70 291,4

Sotsiaalne kaitse 11 076,4 10 020,0 7 592,4

TEGEVUSTULEM -14 076,0 -112 659,4 -35 324,7

FINANTSEERIMISTEHINGUD 69 898,3 115 533,1 118 526,5

Kulude katteks suunatud jääk 46 485,2 52 928,9 55 922,3

Finantsvarade vähenemine 4 600,0 1 400,0 1 400,0

Kohustuste suurenemine 127 001,5 221 863,0 221 863,0

Kohustuste vähenemine -108 188,4 -160 658,8 -160 658,8

EELARVE KOGUMAHT 1 031 062,4 1 293 957,9 1 321 471,3

VABAD VAHENDID 55 822,3 2 873,7 83 201,8

8

1.1.1. TULUBAAS Linna tulubaasi 2005. a täpsustatud eelarve 1 293 957,9 tuh krooni täideti 102,0% ehk 1 321 471,3 tuh krooni, sh finantseerimistehingud koos aasta alguse jääkidega 279 185,3 tuh krooni (vt tegevusaruande lisa 2T). Finantseerimiseelarvesse laekus tulusid 1 222 067,9 tuh krooni ja majandamiseelarvesse 99 403,4 tuh krooni (vt tegevusaruande lisa 3T).

Tulubaasi täitmine 2004-2005 (mln kr)

178

4

16

301

78

38

380

278

49

372

521

453

7

510

276

82

8

92

0 100 200 300 400 500 600

Finantseerimistehingud

Muud tulud

Tulud varadelt

Toetused

Kaupade ja teenustemüük

Maksud

2004 aruanne 2005 eelarve 2005 täitmine

2005. aastal laekus tulu ühe elaniku kohta (elanike arvuks 99 882) 12 955 krooni, mis on 2 734 krooni rohkem kui 2004. aastal. Samas on elanike arv 990 võrra vähenenud. Maksud Maksude laekumine moodustab 39,4% linna 2005. a tulubaasist. Maksutulud laekuvad finantseerimiseelarvesse. Võrreldes 2004. a aruandega laekus 2005. aastal maksutulusid 68 129,6 tuh krooni rohkem.

Maksutulud Tartu linna eelarves 2004-2006 2005 aruanne

Maksuliik 2004 täitmine täpsustatud

eelarve täitmine täitmise %

Riiklikud maksud 446 355,8 503 727,9 513 617,5 102,0 Füüsilise isiku tulumaks 432 400,7 489 877,9 499 043,8 101,9 Maamaks 13 955,1 13 850,0 14 573,7 105,2

Kohalikud maksud 6 742,5 6 256,0 7 610,4 121,6 Reklaamimaks 2 175,5 2 240,0 2 575,6 115,0 Teede ja tänavate sulgemise maks 1 253,0 1 016,0 1 249,5 123,0 Parkimistasu 3 314,0 3 000,0 3 785,2 126,2

Maksutulud kokku 453 098,3 509 983,9 521 227,9 102,2

9

Alatäitmist 2005. a täpsustatud eelarve suhtes ei esinenud ühegi maksuliigi osas ning võrreldes kinnitatud eelarvega laekus maksutulusid 6% rohkem. Põhilise osa linnale laekuvatest maksudest moodustab füüsilise isiku tulumaks (98,5%), mille laekumine on võrreldes 2004. aastaga suurenenud 66 643,4 tuh krooni. Ülevaate tulumaksu laekumisest aastate ja kuude lõikes annab alljärgnev graafik, millelt on näha, et 2005. aastal järgis tulumaksu laekumine eelnevate aastate keskmist trendi. Suurim laekumine oli juulis ja väikseim veebruaris.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kuude lõikes

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

tuh

kr

2000

2001

2002

2003

2004

2005

Reklaamimaksu ülelaekumise tingis Kaubamaja uue hoone valmimine, mis oma suurte reklaamipindade tõttu tõstis oluliselt reklaamimaksu laekumist. Teede ja tänavate sulgemise maks laekus oodatust paremini tänu 50+50 projekti (sademeveetorustike paigaldamine) töödele, kuna eelarve koostamisel ei osatud projektist tulenevaid mõjutusi nimetatud maksu laekumisele ette näha. Samas jäi maksu laekumine 2004. a tasemele. Tasulist parkimist kesklinna piirkonnas korraldab AS Falck Lõuna-Eesti, kes saab linnalt 70% parkimispiletitest laekuvast tulust ning 10% pikaajaliseks kasutamiseks väljastatud parkimislubade tulust. Põhiline osa parkimistulust laekub parkimisautomaatide kaudu. Parkimistasu laekumise kasvu põhjuseks on linna üldine autostumine. Kaupade ja teenuste müük Tulu kaupade ja teenuste müügist laekus linnale 92 177,7 tuh krooni, sh finantseerimis-eelarvesse 40 090,2 tuh krooni ja majandamiseelarvesse 52 087,5 tuh krooni. Kaupade ja teenuste müük moodustab 7,0% linna tulubaasist. Riigilõivu laekus finantseerimiseelarvesse kokku 3 170,2 tuh krooni ehk kavandatust 770,2 tuh krooni enam. Suurim osa riigilõivu tuludest laekus ehituslubade väljastamise eest (1 938,6 tuh krooni) ja majandustegevuse registriga seotud toimingute eest (679,1 tuh krooni). Linnale laekub riigilõivu veel kasutuslubade, bussiveo liiniloa ja taksoveoloa väljastamise, ehitusregistri toimingute ning linnasekretäri tõestamistoimingute eest. Laekumisi majandustegevusest oli kokku 60 931,0 tuh krooni, mille kohta annab tululiikide lõikes ülevaate järgnev tabel:

10

Laekumised majandustegevusest tululiikide lõikes tuh kr

Finantseerimiseelarve Majandamiseelarve Tululiik täpsustatud

eelarve eelarve täitmine

täpsustatud eelarve

eelarve täitmine

Tulud haridusalasest tegevusest 12 233,7 14 218,4 32 206,1 35 011,1

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 1 791,6 2 017,0 3 446,8 3 417,5

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 1 705,0 1 709,0

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 4 207,8 4 281,0

Üldvalitsemise tulud 0,0 8,6 309,9 268,4

Laekumised majandustegevusest kokku 14 025,3 16 244,0 41 875,6 44 687,0

�� Tulud haridusalasest tegevusest.

Teised omavalitsused tasusid haridusteenuse eest finantseerimiseelarvesse kokku 14 218,4 tuh krooni, sh:

2005. aasta 2004. aasta

summa tuh kr laste arv summa

tuh kr laste arv

Lasteaiad 4 072,4 250 2 933,6 244 üldhariduskoolid 10 146,1 2 163 9 732,0 2 204

2005. aasta tuludes kajastuvad laekumised eelmiste aastate võla katteks maksegraafikute alusel Kambja, Tartu ja Ülenurme vallalt kokku 1 041,4 tuh krooni. Luunja vald maksis ära juba ebatõenäoliseks tunnistatud võla 336,1 tuh krooni. Linna haridusasutuste majandamiseelarvesse laekus tulusid vastavalt järgnevale tabelile:

Tulu allikas Summa (tuh kr) Tulu koolitusteenuse osutamisest (Keeltekool) 372,5 Lasteaedade kohatasu 10 332,0 Tasu toitlustamiskuludeks 14 586,5 lasteaiad 10 892,5 põhikoolid ja gümnaasiumid 3 580,8 Maarja Kool 113,2 Tasu õppekavavälisest tegevusest 1 191,8 lasteaiad 84,8 põhikoolid ja gümnaasiumid 1 093,5 täiskasvanute gümnaasium 13,5 Tulu kutseõppeasutuste toodetest 7 959,3 Muud tulud haridusalasest tegevusest 569,0 lasteaiad 30,4 põhikoolid ja gümnaasiumid 256,2 Kutsehariduskeskus 245,2 Maarja Kool 6,1 osakonna teenistused 31,1

KOKKU 35 011,1

�� Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest

finantseerimiseelarves: - teistelt omavalitsustelt muusika- ja kunstikoolide kohamaks 883,9 tuh krooni.

11

2005. aasta 2004. aasta summa

tuh kr laste arv summa tuh kr laste arv

Laste muusika- ja kunstikoolid 883,9 67 815,1 61

- lastevanematelt õppetasu 1133,1 tuh krooni.

majandamiseelarves: - raamatukogu teenused 291,9 tuh krooni; - Tiigi seltsimaja teenused 143,4 - Muuseumide teenused 547,5 - Muusika- ja kunstikoolide õppetasu 350,8 - Visioonikonverentsi osalustasud 224,2 - Hansapäevade reklaamiteenus ja osavõtu tasu 1 859,7

�� Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest: - spordibaaside teenused 1 676,6 tuh krooni - noortekeskuste teenused 32,4

�� Tulud sotsiaalabialasest tegevusest: - Päevakeskus Kalda teenused 37,1 tuh krooni - Tähtvere Päevakeskuse teenused 763,2 - Hooldekodu teenused (sh hoolealuste omaosalus) 3 409,5 - Turvakodu teenused 47,0 - Varjupaiga teenused 24,2

�� Üldvalitsemise tulud: - koolitustel osalemise tasu 207,1 tuh krooni - konverentsi osavõtu tasud 14,4 - maa erastamise toimingute tasu 46,9 - muud tulud 8,6

Üüri ja renditulu laekus linna eelarvesse kokku 18 312,2 tuh krooni ehk 115,0% täpsustatud eelarvest. Võrreldes 2004. aasta aruandega oli üüritulu kasv 533,9 tuh krooni ehk 3,0%. Finantseerimiseelarvesse laekus üüritulust 10 900,3 tuh krooni. Äriruumid on võimaluse korral antud üürile enampakkumise korras. Nõudlus on eelkõige kesklinnas asuvate pindade järele, kus enampakkumised õnnestuvad (st leidub osavõtjaid).

Äriruumide üüripindade ja tasuta kasutatavate pindade muutumine (m2) detsembri seisuga

3690230782 27920 23963 24381 25243

33580

7813

45683

1526919002

1062958285326

587116087

53496

42772

3610833748 34592

3965044245

49667

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

üürilepingutega kaetud tasuta kasutusse kokku

Suurimad üürimäärad on Raekoja platsi, Küüni ja Rüütli tn piirkonnas ulatudes vahemikku 100–346 kr/m2. Madalamad üürimäärad on Puiestee ja Jaamamõisa tn piirkonnas 2–40 kr/m2.

12

Üüripindade lisandumine on eelkõige seotud AS Tartu Raadi Lennujaam varade üleandmisega linnavarade osakonna valitsemisse. Tasuta kasutusse antud pind on vähenenud ja tasuline pind suurenenud eelkõige Laulupeo pst 25 (2741,7 m2) hoone tõttu. Varem oli pind tasuta kasutuses, nüüd maksab üürnik SA Tähtvere Puhkepark üüri 1000 kr/kuus. Majandamiseelarvesse laekus üüritulu kokku 7 411,9 tuh krooni, sh:

- haridusasutustele 3 288,5 tuh krooni; - kultuuri ja vabaaja asutustele 386,5 - hoolekandeasutustele 65,1 - linnavarade osakonnale (üüripindade kommunaalteenused) 3 490,5 tuh krooni - linnamajanduse osakonnale (valgusreklaam) 181,3 tuh krooni

Õiguste müügist laekus tulu finantseerimiseelarvesse summas 4 516,1 tuh krooni, sh:

�� hoonestusõiguse tasud 449,4 tuh kr �� maa rent 372,0 �� reklaampindade müük 3 695,0

Võrreldes 2004. aasta aruandega on tulu õiguste müügist suurenenud 3 650,0 tuh krooni, kuna linn müüs 2005. aastal bussiootepaviljonide reklaampindade kasutusõiguse 10 aastaks JCDecaux Unicom OÜ-le hinnaga 3 530,1 tuh krooni. Seega on õiguste müügi tulude kasv 119,9 tuh krooni. Tulusid muust toodete ja teenuste müügist laekus 5 248,1 tuh krooni, sh:

�� riigihangete ja enampakkumiste osavõtutasu 216,7 tuh krooni �� kaevetööde hüvitis 4 781,9 �� matuseteenuste tasu 124,3 �� suurekaliibriliste veoste load 120,9 �� kantseleiteenuste tasu 1,2 �� muud laekumised 3,1

Toetused Toetustena laekus linna eelarvesse 372 053,5 tuh krooni, mis on 70 561,9 tuh krooni rohkem kui 2004. aastal. Finantseerimiseelarvesse laekus 343 014,4 tuh krooni ja majandamiseelarvesse 29 038,8 tuh krooni. Toetused moodustavad 28,2% tulubaasist.

Saadud sihtotstarbelised toetused

tuh kr Tegevuskuludeks Investeeringuteks Kokku

Toetuse allikas eelarve täitmine eelarve täitmine eelarve täitmine

Mitteresidendid 3 122,6 3 121,9 3 694,6 3 384,2 6 817,2 6 506,1

Haridus- ja teadusministeerium 53 210,6 53 226,6 11 000,0 1 743,2 64 210,6 54 969,8

Kaitseministeerium 51,4 51,3 51,4 51,3

Keskkonnaministeerium 3,0 3,0 2 000,0 2 000,0 2 003,0 2 003,0

Kultuuriministeerium 3 123,1 3 110,6 6 500,0 6 368,5 9 623,1 9 479,1

Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium

8 513,0 8 513,0 7 655,2 7 655,2 16 168,2 16 168,2

Põllumajandusministeerium 0,0 -88,4 0,0 -88,4

Rahandusministeerium 5 967,3 6 208,6 4 869,7 3 701,1 10 837,0 9 909,7

Siseministeerium 239,7 239,7 239,7 239,7

Sotsiaalministeerium 808,4 809,8 808,4 809,8

13

Tegevuskuludeks Investeeringuteks Kokku Toetuse allikas

eelarve täitmine eelarve täitmine eelarve täitmine Maavalitsused 77,0 77,0 77,0 77,0

Riigikogu 29,6 29,6 29,6 29,6

Vabariigi Valitsus 8 114,0 8 114,0 8 114,0 8 114,0

Kohalikud omavalitsused 17,3 36,3 17,3 36,3

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 356,7 350,5 356,7 350,5

Valitsussektori SA-d 1 399,4 1 450,3 2 742,3 5 350,9 4 141,7 6 801,2

Muud residendid 6 094,9 6 098,2 1 180,0 1 180,0 7 274,9 7 278,2

KOKKU 91 128,0 91 352,0 39 641,8 31 383,1 130 769,8 122 735,1

Sihtotstarbelised eraldised on saadud:

�� kutsehariduse koolitustellimuse täitmiseks 51 880,1 tuh krooni; �� raamatukogudele teavikute soetamiseks 1 910,6 tuh krooni; �� bussiliinide doteerimiseks 8 513,0 tuh krooni; �� koolitoidu toetuseks 8 114,0 tuh krooni; �� õppelaenude kustutamiseks 3 358,2 tuh krooni; �� hooldusperede toetuseks 77,0 tuh krooni; �� matusetoetuseks 41,2 tuh krooni; �� erinevatele projektidele kokku 48 841,0 tuh krooni, sh nn välisprojektidele, millede

üheks rahastajaks on välisriik või välisorganisatsioon. Kõige enam sai välisabi vahendeid haridusvaldkond. Järgnevatel aastatel laekuva välisabi arvel sildfinantseeriti välisprojektide kulusid 5 865,1 tuh krooni ulatuses, sellest 1 813,6 tuh krooni taastati 2005. aastal vastavatele projektidele laekunud välisabi toetuste arvel. Seega oli sildfinantseerimise saldo aasta lõpuks -4 051,5 tuh krooni, mis peaks laekuma 2006. aasta jooksul.

Linna 2005. aasta olulisemad välisprojektid ja neile saadud toetused olid:

�� Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoone juurdeehitus (7 016,7 tuh krooni);

�� Antoniuse Õu (3 090,6 tuh krooni); �� Mänguasjamuuseum (2 432,2 tuh krooni); �� TRIS (1 843,9 tuh krooni); �� Õpipoisi koolitusprogrammide ja võrgustiku arendamine (1 493,0 tuh krooni); �� Keskkonnajaama ehitus (1 415,4 tuh krooni); �� Comenius 1 ja 2 (õppekavade arendus) (1 089,1 tuh krooni); �� Teaduskeskus AHHAA (1 074,2 tuh krooni); �� “Päihteetön nuoruus – See on sinu valik” narkoennetusprojekt (964,1 tuh

krooni); �� Tartu – Euroopa kultuurilinn (881,5 tuh krooni). Projekti raames korraldati

rahvusvahelised kultuuri-konverentsid “Mis on atraktiivne kultuur?” ja “Kultuuriajakirjanike missioon laienevas Euroopas”.

2005.aasta jooksul kanti Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ametile tagasi “Piimanina" projekti vahendeid kokku 106 697 krooni (18 272 krooni saadi täiendavad sissemaksed). Mittesihtotstarbelised toetused on kasvanud võrreldes 2004. aastaga kokku 50 544,5 tuh krooni. Suurim kasv on eraldistes hariduskulude katteks (35,9 mln krooni). Aruandeperioodil anti hooldetoetuse maksmine kohustus koos vahenditega riigilt üle omavalitsustele, millest tulenes toetuse kasv summas 13,1 mln krooni.

14

Saadud mittesihtotstarbelised toetused tuh kr

2005. aasta Toetuse liik 2004

täitmine kinnitatud eelarve

täpsustatud eelarve täitmine

Tasandusfond 37 944,0 29 701,0 39 310,0 39 310,0 Hooldetoetus 13 116,0 13 116,0 Hariduskulud 140 025,0 140 505,0 175 953,6 175 953,6 Palkade tasandus 7 517,0 7 517,0 7 651,0 7 651,0 Toimetulekutoetus 11 292,0 11 292,0 13 202,0 13 202,0 Eraldised mitteresidentidelt 154,8 6,5 6,5 Eraldised residentidelt 271,6 74,2 79,1 KOKKU 198 978,4 189 015,0 249 313,3 249 318,2

Tulud varadelt Linnale laekus tulu varadelt kokku 48 726,1 tuh krooni, sh finantseerimiseelarvesse 48 348,3 tuh krooni. Eelarve täideti 127,6%. Tulu varadelt moodustab linna tulubaasist 3,7%. Linnavara müügist laekus kokku 44 091,6 tuh krooni, mis on linna tulubaasist 3,3%. Müügitulu on põhiliselt finantseerimiseelarve tuluallikaks. Finantseerimiseelarvesse laekus tulu kinnisvara müügist (vt järgnev tabel) 43 924,7 tuh krooni ja struktuuriüksuste poolt sõiduautode, arvutite, muude IT seadmete ja matusetarvete müügist 78,2 tuh krooni.

2005. aastal võõrandatud linnale kuulunud kinnisvara

Objektid Kellele võõrandatud Laekumine (tuh kr)

Ilmatsalu 11 AS Tervishoiu Ladu 5 195,0Raatuse 25 Raatuse Ärimaja OÜ 1 650,0Narva mnt 7(Raatuse 23) Raatuse Ärimaja OÜ 193,0Herne 42 OÜ Albatrek 811,3Herne 42A OÜ TCM Grupp 946,3Ravila Tööstuspark Kodumajatehase AS 14 194,5Vallikraavi 1T GMP Investeeringud 175,0Kalda tee 13 AS C.H.P 8 300,0Kaunase pst 81A L. Sekajeva 229,0Hermanni 7 H. Mikelsaar 7 284,5Ujula 64 AS Colordia 848,4Kabeli 5A 1/2 osa 94,5Korterite müük (12) 3 562,5

Laekumine korterite erastamisest järelmaksuga 440,7

KOKKU 43 924,7

Järgneval diagrammil on esitatud linnavara võõrandamisest finantseerimiseelarvesse laekunud tulude dünaamika aastatel 1998-2005.

15

Tulu linnavara võõrandamisest 1998-2005

15 828,6

18 651,5

12 101,1

24 322,3

17 177,0

8 724,1

12 938,9

43 924,7

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

1998.a 1999.a 2000.a 2001.a 2002.a 2003.a 2004.a 2005.a

tuh

kr

Võrreldes kavandatuga on oluliselt ületatud intresside laekumist (plaan 600,6 tuh krooni, täitmine 2 161,4 tuh krooni), mis tähendab, et kontsernikonto vabad vahendid olid soodsalt investeeritud. Dividenditulu laekus ASilt Tartu Turg 500,0 tuh krooni. Plaanivälist ühekordset tulu saadi Raadi Lennujaama likvideerimisest 588,0 tuh krooni. Vee erikasutuse tulu laekub linnale keskkonnaministeeriumilt ning on aasta-aastalt seoses tariifide tõusuga kasvanud: 2005. a 1 385,2 tuh krooni 2004. a 1 167,0 2003. a 1 069,4 Muud tulud Muude tuludena kavandati laekumisi trahvide ja saastetasuna. Plaan 7 400 tuh krooni täideti 109,5%. Üleplaaniliselt laekus saastetasu 74,1 tuh krooni ja aastavahetuseks jäi linna arvetele riigihangetel osalejate tagatisrahasid 778,3 tuh krooni. Trahve laekus linnale kokku 3 398,7 tuh krooni, millest

�� parkimise viivistasud ja trahvid 2 473,2 tuh kr �� ühistranspordi trahvid piletita sõidu eest 677,4 �� heakorratrahvid 155,3 �� muud väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid 92,8

Saastetasu hakkas linna eelarvesse laekuma 2004. a mais jõustunud jäätmeseaduse ja saastetasude seaduse alusel. 2004. aastal laekus linna eelarvesse 59,4 tuh krooni. Kuna Keskkonnaministeeriumis oli arvestatud eraldisi omavalitsustele ebatäpsete koefitsientidega, siis tehti 2005. aastal ümberarvestused ning linnale laekus 2004. a eest täiendavalt 470,0 tuh krooni. 2005. aastal ladustati Aardlapalu prügilas kokku 66,4 tuh tonni jäätmeid. Tulu sellelt laekus 3 454,1 tuh krooni. Planeerimatute tuludena laekus linna finantseerimiseelarvesse ühistranspordi riigihanke osavõtu tagatisraha 500,0 tuh krooni (kuna hanke võitja Rakvere ATP AS ei sõlminud veolepingut), muid leppetrahve, kaitsja- ja ekspertiisitasusid ning kohtukulude hüvitisi 32,6

16

tuh krooni. Majandamiseelarvesse laekunud tagatisrahad 245,7 tuh krooni kuuluvad tagastamisele peale hanketulemuste kinnitamist. Finantseerimistehingud Finantseerimistehingute tulude pool täideti summas 279 185,3 tuh krooni ehk 101,1% täpsustatud eelarvest. Ületäitmine summas 2 993,4 tuh krooni tulenes kulude katteks suunatud jäägi planeeritust suuremast täitmisest. Finantseerimistehingud moodustavad 21,1% tulubaasist. Aktsiate müügist laekus 1,4 mln krooni. 2004. aastal sõlmiti AS Anne Turg aktsiate müügileping ASiga Tervishoiu Ladu summas 6 mln krooni. 2004. a lõpus laekus sellest 4,6 mln krooni ning ülejäänud 1,4 mln laekus 04.01. 2005. a. Uusi laene võeti summas 71 863,0 tuh krooni ja eelnevatel aastatel võetud laene refinantseeriti summas 150 000,0 tuh krooni. Laenudest annab täpsema ülevaate tegevusaruande osa 1.3. Linna võlakohustused.

17

1.2.2. KULUD Linna 2005. a kulude täpsustatud eelarve (sh finantseerimistehingud) 1 291 084,2 tuh krooni täideti 1 238 269,5 tuh krooni. Järgnev joonis annab ülevaate linnaeelarve kulude struktuurist.

2005. a kulude struktuur

Haridus39,8%

Finantseerimis-tehingud13,0%

Sotsiaalne kaitse6,3%

Tervishoid0,4%

Üldvalitsemine8,0% Avalik kord

0,1%

Elamu-kommunaalmajandus

2,7%

Vabaaeg, kultuur14,7%

Keskkonnakaitse3,4%

Majandus11,6%

2005. aastal tehti linna eelarves kulusid ühe elaniku (elanike arvuks 99 882) kohta 12 397 krooni s o 2 730 krooni enam kui 2004. aastal (2004. a 9 667 krooni, 2003. a 9091 krooni, 2002. a 8 836 krooni). Järgneval graafikul on kajastatud kulud elaniku kohta valdkondade lõikes aastatel 2004 ja 2005.

Kulu elaniku kohta 2004-2005

237350

1115

4222

609

1073872

4210

1140994

12

1441

424 33548

1828

4934

773

1608

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

Avalik

kord

Majandus

Keskkonnaka

itse

Elamu-kommunaalm

ajandus

Tervish

oid

Vabaaeg, kultu

ur

Haridus

Sotsiaalne ka

itse

Finantseerim

istehingud

kroo

ni

Kuludest suunati:

18

tuh kr eelarve täitmine hälve

tegevuskuludeks 828 407,1 807 573,0 -20 834,1 investeeringuteks 302 018,3 270 037,7 -31 980,6 finantseerimistehinguteks 160 658,8 160 658,8 0,0

Vastavalt tegevusaruande lisale 4T täideti linna kulude eelarvest 95,9% (alatäitmine 52 814,7 tuh krooni). Linna 2005. a tegevuskulud rahastati 91,9% ulatuses finantseerimiseelarvest, 5,9% majandamiseelarve omatulude arvel ja 2,2% majandamiseelarve sihtotstarbelistest vahenditest. Tegevuskulude eelarve täitmine valdkondade, tegevusalade ja eelarve liikide lõikes on esitatud lisas 5T. Järgnevates tabelites on esitatud ülevaade tegevuskulude täpsustatud eelarve täitmisest valdkonniti eelarveliikide lõikes:

Finantseerimiseelarve kulude täitmine tuh kr

Valdkond täpsustatud eelarve täitmine +/- täitmise

%

KOKKU KULUD 753 783,8 742 252,2 -11 531,6 98,5

Üldised valitsussektori teenused 98 575,8 94 037,7 -4 538,1 95,4

Avalik kord ja julgeolek 1 192,1 1 190,3 -1,8 99,8

Majandus 56 317,5 54 499,3 -1 818,2 96,8

Keskkonnakaitse 35 758,2 35 689,6 -68,6 99,8

Elamu- ja kommunaalmajandus 16 800,0 16 757,1 -42,9 99,7

Tervishoid 4 226,8 4 136,2 -90,6 97,9

Vabaaeg, kultuur ja religioon 90 920,4 90 628,7 -291,7 99,7

Haridus 381 380,9 380 038,5 -1 342,4 99,6

Sotsiaalne kaitse 68 612,1 65 274,8 -3 337,3 95,1

Majandamiseelarve kulude täitmine

tuh kr

Valdkond täpsustatud eelarve täitmine +/- täitmise

%

KOKKU KULUD 74 623,3 65 320,8 -9 302,5 87,5

Üldised valitsussektori teenused 588,1 478,6 -109,5 81,4

Avalik kord ja julgeolek 65,0 -65,0 0,0

Majandus 7 362,2 5 742,9 -1 619,3 78,0

Keskkonnakaitse 5 569,1 84,5 -5 484,6 1,5

Elamu- ja kommunaalmajandus 843,4 844,3 0,9 100,1

Tervishoid 547,6 547,6 0,0 100,0

Vabaaeg, kultuur ja religioon 10 010,5 10 747,3 736,8 107,4

Haridus 45 334,1 42 494,6 -2 839,5 93,7

Sotsiaalne kaitse 4 303,3 4 381,0 77,7 101,8

19

Vastavalt järgnevale tabelile moodustavad linna tegevuskuludest peaaegu poole personalikulud. Tegevusaruande Lisa 8T andmetel oli linna ametiasutuste ja nende poolt hallatavate asutuste keskmine ametikohtade arv 2005. aastal 3 386,5, mis on võrreldes 2004. aastaga vähenenud 27,5 ametikoha võrra.

2005. a tegevuskulude jaotus kululiikide lõikes

Kululiik summa (tuh kr)

osatähtsus %

Personalikulud 402 723,20 49,9

Majandamiskulud 271 659,10 33,6

Muud kulud 14 576,30 1,8

Varade soetamine 806,2 0,1

Toetused ja eraldised 117 808,20 14,6

KOKKU 807 573,00 100

Tegevusalade lõikes on esitatud andmed koosseisude ja töötasude kohta raamatupidamise aruande Lisades 15a ja 15b ning koondina tööjõukulude kohta Lisas 15. Linna 2005. a investeeringute eelarve 302 018,3 tuh krooni täideti 270 037,7 tuh krooni e 89,4%. Investeeringute eelarve täitmine objektide lõikes on esitatud lisas 6T. Täitmise erinevus täpsustatud eelarvest valdkonniti: Üldised valitsussektori teenused - 37,1 tuh krooni Majandus -14 835,8 Keskkonnakaitse -159,6 Elamu- ja kommunaalmajandus 88,3 Vabaaeg ja kultuur -3 939,2 Haridus -10 669,9 Sotsiaalne kaitse -2 427,6 Alatäitmise olulisemad põhjused on:

�� ehitus- ja rekonstrueerimistööde hankeid tuli korraldada mitmes voorus; �� hanked võitnud töövõtjad loobusid lepingu sõlmimisest; �� projekteerimistööd võtsid kavandatust rohkem aega; �� töövõtjad ei suutnud sõlmitud lepinguid tähtaegselt täita.

2005. a suuremad objektid olid: - A. Le Coq Spordimaja 34 180,0 tuh krooni - Annelinna haruraamatukogu 11 490,6 - Kutsehariduskeskuse Kopli 1 hoone 11 622,8 - Kivilinna Gümnaasium 10 676,4 - Antoniuse Õu 8 749,6 - H. Masingu Kool 8 335,5 - Annelinna spordiväljak 6 861,3 - Mänguasjamuuseum 6 292,0 Järgnev graafik annab ülevaate investeeringutest aastatel 2004. a ja 2005. a valdkondade lõikes.

20

Investeeringute struktuur valdkonniti 2004-2005 (%)

5,6

6,6

0,7

0,0

6,8

25,9

19,4

35,0

5,6

2,7

25,0

28,9

0,0

2,3

5,7

29,8

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Üldvalitsemine

Majandus

Keskkonnakaitse

Elamu-komm.majandus

Tervishoid

Vabaaeg, kultuur

Haridus

Sotsiaalne kaitse

2004 2005

Olulisemad investeeringud ja faktooringukulud linna eelarves aastatel 2000 kuni 2005 on esitatud Lisas 7T. Olulisemad objektid alates 1998. aastast on olnud:

- Tervise ja Veekeskus 84 940,3 - H. Treffneri Gümnaasium 92 410,6 - tänavavalgustuse ehitus 36 968,5 - Kivilinna Gümnaasium 23 734,0 - Mänguasjamuuseum 20 000,9 - Turu sild 19 977,1 - O. Lutsu nim Keskraamatukogu koos harukogudega 19 610,1

- Jaani kirik 12 600,0

21

1.2.2.1. ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED Üldisi valitsussektori teenuseid finantseeriti 2005. aastal kokku 259 983,2 tuh krooni, mis moodustab 21,0% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 94 516,3 tuh krooni investeeringuteks 4 808,1 tuh krooni finantseerimistehinguteks 160 658,8 tuh krooni Finantseerimiseelarvest rahastati üldisi valitsussektori teenuseid 259 504,6 tuh krooni ja majandamiseelarvest 478,6 tuh krooni. Majandamiseelarvest finantseeriti nimetatud valdkonna kuludest ainult tegevuskulusid, investeeringute ja finantseerimistehingute kulud tehti finantseerimiseelarvest.

Üldiste valitsussektori teenuste kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005 klassif Valdkond, tegevusala 2004

täitmine kinnitatud eelarve

täpsustatud eelarve täitmine täitmise

% +/-

01 Üldised valitsussektori teenused

196 100,5 270 786,3 264 677,9 259 983,2 98,2 -4 684,7

01111 volikogu 2 902,5 3 300,0 3 314,1 3 046,1 91,9 -267,901112 linnavalitsus 67 408,7 70 508,2 76 275,7 76 071,2 99,7 -204,501114 reservfond 0,0 11 000,0 0,0 0,0 x 0,001220 välisabi 0,0 0,0 50,0 50,0 100,0 0,001330 muud teenused 110,4 250,0 944,5 924,6 97,9 -19,901600 ühistegevus 5 513,8 5 316,3 6 770,5 6 764,0 99,9 -6,501310 õppelaenu kustutamine 0,0 3 100,0 1,3 0,0 0,0 -1,3

01700 võla teenindamine, finantseerimistehingud

120 165,1 177 311,8 177 311,8 173 127,2 97,6 -4 184,6

2005. a täpsustatud eelarve vähenemine võrreldes kinnitatuga on näiline, kuna aasta alguses eelarvesse kinnitatud reservfond ja õppelaenu kustutamiseks ette nähtud vahendid suunatakse aasta jooksul ümber erinevatesse valdkondadesse. Vahendid õppelaenu kustutamiseks kinnitati eelarvesse summas 3 100,0 tuh krooni, aasta keskel suurendati eelarvet 258,2 tuh krooni võrra ning sellest suunati kuludesse kokku 3 356,9 tuh krooni järgmistesse valdkondadesse:

- üldised valitsussektori teenused 665,3 tuh kr - vabaaeg ja kultuur 163,3 - haridus 2 424,6 - sotsiaalne kaitse 103,7

Reservfondi vahendid suunati ümber eelarves kavandatud mahus 11 000,0 tuh kr. Täpsema ülevaate reservfondi vahendite kasutamisest annab tegevusaruande osa 1.4. Reservfondi kasutamise aruanne. 2005. a täpsustatud üldiste valitsussektori teenuste kulude eelarvest täideti 98,2%, alatäitmine oli summas 4 684,7 tuh kr. Alatäitmise peamiseks põhjuseks olid valuutakursi muutusest tingituna väiksemad finantseerimistehingute kulud. Volikogu tegevusala kulud osutusid samuti kavandatust väiksemaks, kuna planeeritud 20 volikogu istungist toimus ainult 17 ning seoses kohalike omavalitsuste volikogu valimistega toimus vähem välislähetusi.

22

Võrreldes 2004. a aruandega on 2005. aastal kulud üldistele valitsussektori teenustele suurenenud 63 882,7 tuh krooni võrra ehk 32,6%, sh võla teenindamise kulud on suurenenud 52 962,1 tuh krooni ja linnavalitsuse tegevusala kulud 8 662,6 tuh krooni.

Tegevuskulud struktuuriüksuste ja kuluartiklite lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majanda-miskulud

Muud kulud

Varade soetamine

Toetused ja

eraldised Kokku

Üldised valitsussektori teenused

59 723,2 21 512,1 12 492,8 42,6 745,5 94 516,3

Linnavolikogu kantselei 2 660,0 386,1 0,0 0,0 0,0 3 046,1

Linnakantselei 13 962,6 12 277,3 0,0 42,6 671,5 26 954,0

Arhitektuuri ja ehituse osakond

4 243,5 462,7 0,2 0,0 0,0 4 706,4

Ettevõtluse osakond 2 400,7 336,2 0,0 0,0 0,0 2 736,9

Haridusosakond 8 849,3 995,3 0,2 0,0 0,0 9 844,8

Kultuuriosakond 2 448,6 308,5 0,0 0,0 0,0 2 757,1

Linnaarstiteenistus 688,3 216,6 0,0 0,0 0,0 904,8

Linnamajanduse osakond 5 172,5 977,4 0,8 0,0 0,0 6 150,7

Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond

5 206,1 1 138,7 0,0 0,0 24,0 6 368,8

Linnavarade osakond 4 397,7 2 728,4 664,8 0,0 0,0 7 790,9

Rahandusosakond 2 102,0 305,7 11 826,5 0,0 50,0 14 284,2

Sotsiaalabi osakond 7 591,91 1 379,20 0,51 0,0 0,0 8 971,6

Linna struktuuriüksuste tegevuskuludest 63,2% moodustavad personalikulud. Võrreldes 2004. aasta aruandega on personalikulud suurenenud 7 959,0 tuh krooni ehk 15,4%, mida põhjustas suurem (10,9 ametikohta) keskmine ametikohtade täitmine ja keskmise töötasu tõus 10,7% võrra (Eesti keskmine kuupalk tõusis 2005.a jooksul 12,3%). Üldiste valitsussektori teenuste valdkonna eelarvest finantseeritavate kinnitatud ametikohtade arv oli 2005. a lõpus 310,4 ametikohta, sh 8,9 koosseisuvälist ja 6,4 vakantset ametikohta. Võrreldes 2005. aasta alguse seisuga on lisandunud 4,9 ametikohta, sh 3 koosseisulist ametikohta seoses välisprojektide teenistuse loomisega ning 1,9 koosseisuvälist ametikohta. Investeeringute täpsustatud eelarvest summas 4 845,2 tuh krooni täideti 99,2% ehk 4 808,1 tuh krooni. Eelarve alatäideti 37,1 tuh krooni, kuna linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna remonditud ruumidesse inventari soetamine ning Küüni 5 hoonesse invatõstuki ost osutusid planeeritust soodsamaks. Suurima osa üldiste valitsussektori investeeringute kuludest moodustas haldushoonete projekteerimine ja rekonstrueerimine summas 3 925,9 tuh krooni. Täpsema ülevaate investeeringute täitmisest annab tegevusaruande lisa 6T. Finantseerimistehingute kulud täideti eelarves kinnitatud mahus. Laene refinantseeriti 150 000,0 tuh krooni ja kapitaliliisingute ja faktooringute põhiosa maksti tagasi 10 658,8 tuh krooni. Laenude tagasimaksmist ning muid laenudega seonduvaid kulusid selgitatakse pikemalt tegevusaruande osas 1.3 Linna võlakohustused.

23

1.2.2.2. AVALIK KORD Linna avaliku korra tagamiseks kasutati linnaeelarvest 1 190,3 tuh krooni, mis moodustab 0,1% linna 2005.a kulude kogumahust. Vahendid kasutati järgmisteks tegevuskuludeks:

�� Eraldistena Lõuna Politseiprefektuurile (548,6 tuh krooni) linna avaliku korra kaitsel töötanud abipolitseinike töö tasustamiseks, väljaõppeks ja neile vormiriietuse soetamiseks ning kahe motorolleri ostuks Tartu parkides ja puhkealadel patrullimiseks.

�� Eraldistena MTÜle Naabrusvalve Keskus (300,0 tuh krooni), mille tugirühmade arv on kasvanud aasta jooksul 140-lt 175-le, kõik tugirühmad on saanud esialgse koolituse ning varustatud naabrusvalve dokumentide, tarvikute ja sümboolikaga ning tartlastelt on aasta jooksul edastatud politseile 1 482 teadet.

�� Linnamajanduse osakonna poolt (328,2 tuh krooni) ohuolukordadeks etteval-mistumiseks ja avalikest kohtadest surnute äraveoks. Valmisid Tartu linna riskianalüüs ja Tartu linna kriisikommunikatsiooni strateegia. Linnaametnikele ja infrastruktuuri töötajatele korraldati õppusi ja viidi läbi staabi- ning väliõppus. Avalikest kohtadest surnute äraveoks oli vajadus 123 korral (2003. aastal 195 ja 2004. aastal 187 korral), mistõttu ka eelarve alatäitmine.

�� Eraldistena MTÜle Vabatahtlike Tuletõrjujate Ühing (13,5 tuh krooni) ürituse “Ohutuspäev 2005” korraldamiseks.

Täpsustatud eelarve 1 257,1 tuh krooni täideti 1 190,3 tuh krooni.

Avaliku korra kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005

Klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

03 Avalik kord 984,9 1 200,0 1 257,1 1 190,3 94,7 -66,8 03100 politsei 475,5 450,0 548,6 548,6 100,0 0,0 03600 muu avalik kord 509,4 750,0 708,5 641,7 90,6 -66,8

Avaliku korra kulude jaotus kuluartiklite ja käsutajate lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Majandamis- kulud

Toetused ja eraldised Kokku

Avalik kord 328,2 862,1 1 190,3

Linnamajanduse osakond 328,2 0,0 328,2

eraldised väljapoole linna-valitsuse struktuuri

0,0 862,1 862,1

24

1.2.2.3. MAJANDUS Linna majandusvaldkonda finantseeriti kokku 143 905,1 tuh krooni, mis moodustab 11,6% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 60 242,2 tuh krooni investeeringuteks 83 662,9 tuh krooni (vt tegevusaruande Lisa 6T) Linna kinnitatud eelarvega eraldati majanduse kuludeks 126 786,5 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet 35 391,9 tuh krooni e 27,9%, millest sihtotstarbelised eraldised moodustavad 8 202,9 tuh krooni. Valdkonna kulud tegevusalade lõikes kajastuvad järgnevas tabelis

Majanduse valdkonna kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005 klassif Valdkond, tegevusala 2004

täitmine kinnitatud eelarve

täpsustatud eelarve täitmine täitmise

% +/-

04 Majandus 112 442,3 126 786,5 162 178,4 143 905,1 88,7 -18 273,3

04210 maakorraldus 5 470,9 9 423,4 9 568,3 4 508,9 47,1 -5 059,4

04510 linna teed ja tänavad 60 291,8 63 752,1 87 052,6 76 854,9 88,3 -10 197,704511 liikluskorraldus 8 134,5 9 804,0 10 452,1 10 403,0 99,5 -49,1

04512 transpordikorraldus 18 829,1 19 684,1 20 613,0 19 877,7 96,4 -735,204730 turism 578,5 870,0 1 872,4 1 872,4 100,0 0,0

04740 üldmajanduslikud arendusprojektid

4 159,9 3 878,0 6 827,7 6 159,1 90,2 -668,7

04740 territoriaalne planeerimine

1 971,8 1 613,0 1 976,2 1 586,2 80,3 -390,0

04740 arhitektuur 405,0 430,0 462,9 457,9 98,9 -5,0

04900 muu majandus 12 600,9 17 331,9 23 353,2 22 185,1 95,0 -1 168,2

Majanduse valdkonna raskuspunktiks on juba aastaid olnud teed ja tänavad. Nii ka 2005. aastal, mil kasutati teede ja tänavate hoolduseks, rekonstrueerimiseks ja ehituseks 76 854,9 tuh krooni e 53,4% majanduse kulude üldmahust. Teeregistri andmetel on linnas 432 tänavat kogupikkusega 328 km, nendest asfaltkattega tänavaid 255 km, kruusakattega 50 km ja muude katetega 23 km. Aasta jooksul tehti teede ja tänavate ühele kilomeetrile keskmiselt hooldust ca 33,2 tuh krooni ning investeeringuid ca 201,2 tuh krooni eest. 2005. aastal rekonstrueeriti Raekoja plats, mille käigus ehitati välja sademeveekanali-satsioon, platsi alla paigaldati kõik vajalikud elektrikaablid. Suurimad tööd olid veel Kalda ja Kaunase pst ristmiku sõidutee rekonstrueerimine koos foorisüsteemiga. Lõpetati Rüütli tänava rekonstrueerimine ning alustati Ida ja Oksa tänavate piirkonna uue elamurajooni infrastruktuuritöödega. Korraldati ideekonkurss Vabaduse autosilla arhitektuurse eskiis-projekti koostamseks, mille võitis AS Transmost, kellega sõlmiti 2006. a leping autosilla tehnilise projekti koostamiseks. 2005. aastal asfalteeriti linnas 1,6 km kruusakattega tänavaid ja ehitati sademevee ära-juhtimise süsteemid. Teede ja tänavate investeeringute eelarve vahendeid jäi kasutamata 10 255,4 tuh krooni, sest oli erinevusi planeeritud ja riigihanke pakkumise tööde maksumuses ning töövõtjad ei pidanud kinni tööde teostamise tähtaegadest. Maakorralduse investeeringutest jäi täitmata 4 164,2 tuh krooni, sest linna poolt soovitud maid ei olnud omanikud nõus müüma: Tallinna mnt 1, Hipodroomi 4, Riia 29. Hinna osas ei saavutatud kokkuleppeid Väike-Turu tänava ääres asuvate garaažide, Vaksali 18, Mõisavahe 85 ja Riia 195 kinnistute omanikega.

25

Maakorralduse tegevuskuludes said kõik 2005. a planeeritud tööd teostatud, kuigi eelarve täitmises esineb alakulu, mida on tinginud tööde efektiivsem ning odavam korraldus linna-planeerimise ja maakorralduse osakonna poolt. Turismi arendamiseks eraldati vahendid SAle Tartumaa Turism tegevuskuludeks. Tartu külastajate arv on aasta-aastalt kasvanud. Selle trendi säilitamiseks ja kasvatamiseks peab linn rakendama aktiivsemat, eesmärgipärasemat, integreeritumat ja suuremamahulisemat turundustegevust. MTÜ Emajõe Lodjaselts kaudu kaasfinantseeriti investeerimisprojekti “Emajõe Hansalodi 2005”. Üldmajanduslike arendusprojektide vahendid olid ette nähtud ettevõtlusega seonduvate probleemide lahendamiseks ettevõtluse osakonnale, SAle Tartu Ärinõuandla ja SAle Tartu Teaduspark. Linn kaasfinantseeris 2 613,0 tuh krooni ulatuses projekti “Tartu Teaduspargi arendamine” raames Riia 181a hoone projekteerimist ja ehitamist. Majandamiseelarves jäi kasutamata 668,7 tuh krooni projektide “Sobib Euroopasse II” ja TRIS vahendeid, mida kasutatakse 2006. aastal. Territoriaalse planeerimise vahenditest jäi kasutamata Ropka silla ja lähiala detail-planeeringu teostamiseks planeeritud vahendid seoses täiendavate variantide läbitöötamise vajadusega. Muu majanduse tegevuskulude kaudu teostas linnavarade osakond 8 597,4 tuh krooni ulatuses linnale kuuluvate hoonete välisterritooriumide, korteriühistutes paiknevate mitte-eluruumide ja ASi Tartu Elamuhalduse hallatavates majades olevate pindade korrashoidu, arhitektuuri ja ehituse osakond 1 350,4 tuh krooni ulatuses linnakujundusalaseid töid ning 81,0 tuh krooni kanti üle OÜle Uppsala Maja tegevuskuludeks. Linnakujundusalastest tegemistest olid linnaelanike seas jätkuvalt populaarsed ning pälvisid aktiivset osavõttu kampaaniad “Heade värvide linn” ja “Piirdeaiad korda.” 2005. aasta hindamisel osales 91 maja. Kampaania “Piirdeaiad korda” raames väljastati 2005. aastal 199 tüüpprojekt-värvipassi, rajati ja korrastati 42 piirdeaeda. Investeeringutes on suure osatähtsusega Antoniuse õue gildihoone rekonstrueerimine ja hoovi heakorrastamine kaasaegseks Hansalinna hansakvartaliks ning hoone Jaama 14 projekteerimine Laulupeo muuseumiks. Majanduse tegevuskuludest olid 2005.aastal tähtsaimad kohustused pikaajaliste riigihankelepingute osas linna teede ja tänavate korrashoiu, liikluskorralduse ja transpordikorralduse alal kokku 28 084,8 tuh krooni e 46,6%, millest põhiosa 19 347,7 tuh krooni e 68,9% moodustas hankeleping linna avaliku liiniveo teostamiseks, kus linn doteeris iga kilomeetri läbisõitu 5,29 krooniga. Tegevuskulud on võrreldes 2004. aastaga kasvanud 5 161,2 tuh krooni e 9,4%. Enam on kulud kasvanud liiklus- ja transpordikorralduses ning turismis. Vastavalt loendusandmetele on liiklussagedus linna territooriumil kasvanud 5% ja see on olnud oluliseks põhjuseks liikluskorralduse kulude kasvule.

Majanduse tegevuskulud struktuuriüksuste ja kuluartiklite lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majanda- miskulud

Muud kulud

Toetused ja

eraldised Kokku

Majandus 637,7 34 799,2 2 042,4 22 762,9 60 242,2

Linnakantselei 0,0 277,5 0,0 20,5 298,0

Arhitektuuri ja ehituse osakond 220,5 1 216,8 0,0 371,0 1 808,3

Ettevõtluse osakond 342,7 1 602,3 0,0 853,1 2 798,1

Linnamajanduse osakond 0,0 20 556,1 4,1 19 347,7 39 907,8

Linnaplaneerimise ja maakor- ralduse osakond

74,5 5 150,8 34,0 0,0 5 259,2

Linnavarade osakond 0,0 5 995,8 2 004,4 597,3 8 597,4

eraldised väljapoole linnava- litsuse struktuuri

0,0 0,0 0,0 1 573,4 1 573,4

26

1.2.2.4. KESKKONNAKAITSE Keskkonnakaitset finantseeriti 42 359,9 tuh krooni, mis moodustab 3,4% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 35 774,1 tuh krooni investeeringuteks 6 585,8 tuh krooni (vt objektiti Lisa 6T) Linna kinnitatud eelarvest eraldati keskkonnakaitsele 38 501,2 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet 9 571,5 tuh krooni e 24,9%, sh sihtotstarbeliste aasta alguse jääkide ja laekumiste arvel 6 984,6 tuh krooni. Kokku eelarve 48 072,7 tuh krooni. Eelarve alatäideti kokku 5 712,8 tuh krooni ja seda põhiliselt jäätmekäitluse sihtotstarbeliste vahendite osas (5 460,7 tuh krooni), kuna ASilt Cleanaway laekunud vahendid on ette nähtud Aardlapalu prügila sulgemiseks ning kasutatakse sihipäraselt pärast uue prügila valmimist. Samas tekkis ülekulu Keskkonnajaama ehitusel 731,1 tuh krooni (kasutati sildfinantseerimist), kuna Euroopa Liidu fondidest rahastatakse projekte tagantjärele. Haljastuse olulisemad alatäitmised esinesid investeeringutes: 549,3 tuh krooni Riia 12 väljaku rekonstrueerimisel, kus töid teostati etapiti ja 198,7 tuh krooni Toomemäe rekonstrueerimise projekteerimisel.

Keskkonnakaitse kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

05 Keskkonnakaitse 35 342,9 38 501,2 48 072,7 42 359,9 88,1 -5 712,8

05100 jäätmekäitlus 1 174,5 2 100,0 9 426,6 4 525,3 48,0 -4 901,3 05100 prügivedu 1 230,6 1 208,3 1 208,3 1 165,9 96,5 -42,4 05100 tänavate puhastus 19 258,4 19 522,9 20 572,9 20 588,1 100,1 15,2

05200 heitveekäitlus 5 500,0 5 500,0 5 500,0 5 500,0 100,0 0,0 05400 haljastus 7 779,1 9 755,0 10 920,0 10 146,3 92,9 -773,7

05600 muu keskkonnakaitse 400,2 415,0 445,0 434,3 97,6 -10,7

Vastavalt tegevusaruande Lisale 5T on keskkonnakaitse tegevuskulusid rahastatud finantseerimiseelarvest 99,8%. Investeeringuteks on kasutatud vahendeid finantseerimis-eelarvest 67,4% ning sihtotstarbelist kaasfinantseerimist 32,6%. Keskkonnakaitsealased tegevused: Jäätmekäitlus (4 525,3 tuh krooni):

�� Koguti ohtlikke jäätmeid (315,5 tuh krooni): - Keskkonnajaamas aadressil Tähe 108 elanike poolt tooduna 19 883 kg

(2004. aastal 5637 kg). - Bensiinijaamades (14) elanike poolt tooduna 11 350 kg vanaõlisid ja akusid.

Toetati projekti “Prügi kotti”, mille käigus mittetulundusühing Eestimaa Puhtaks varustas kütusetanklad paberist prügikottidega.

- Patareikastides (27 tk) koguti 473 kg vanu patareisid. �� Suuremõõtmelisi esemeid (179,5 tuh krooni) võeti vastu keskkonnajaamas 3839-lt

kodanikult. �� Linna toetusel (165,0 tuh krooni) korraldasid jäätmete kogumist 81 ühistult ja 153-lt

aadressilt Eesti Korteriühistute Liidu Tartu Büroo ja Tartu Majaomanike Ühing. Toetati Majaomanike Ühingut taaskasutuskeskuse avamisel (40,0 tuh krooni).

�� Korraldati olmejäätmetevedu ja viidi läbi sügiskoristus (271,7 tuh krooni), mille käigus koguti vanapaberit ja klaasi 40-s kogumispunktis. Aardlapalu prügilas võeti

27

ajavahemikul 16-30. aprill elanikelt jäätmeid vastu soodushinnaga 100 kr/t. Elanikud tõid 532 tonni jäätmeid. Eramute juurest veeti oktoobris-novembris ära üle 100 tonni puulehti.

�� Korraldati ümber olmejäätmevedu ja teavitati (infovoldik 34,4 tuh krooni) linnakodanikke.

�� Osaleti AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus ülalpidamiskulude katmisel (432,0 tuh krooni).

�� Osaleti poldri pumbajaama renoveerimisel (84,6 tuh krooni). �� Valmis linna keskkonnajaam (Jaama 72a) kogumaksumusega 4 084,9 tuh krooni.

Projekti rahastasid SA KIK 968,5 tuh krooni, Euroopa Regionaalarengu Fond 2 146,5 tuh krooni ja Tartu linn 969,9 tuh krooni. 2005. aasta kulu 3 002,6 tuh krooni.

�� Asutati Tartu linna jäätmevaldajate register ja kinnitati selle põhimäärus. Prügivedu (1 165,9 tuh krooni):

�� Linna parkides, tänavatel ja bussipeatustes asuva 608 prügiurni kontrolli, puhastamist, värvimist, remontimist, asendamist ja tühjendamist vastavalt vajadusele teostas lepingu alusel AS Cleanaway. 2005. a paigutati linna avalikesse kohtadesse juurde 67 uut prügiurni, mis kõik läksid hooldusele sama lepingu raames. Kulu kokku 924,0 tuh krooni.

�� Alates 1998. aastast on igal kevadel organiseeritud talgukorras, linlaste abiga, munitsipaal- ja reformimata riigimaadel omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimist ja alade heakorrastamist. 2005. aastal osales talgutel 1 022 inimest ja koristati 528 m³ prügi. Kulu 241,9 tuh krooni.

Tänavate puhastus (20 588,1 tuh krooni): �� Riigihanke alusel on organiseeritud pikaajalise lepinguga (01.juuni 2005.a.-31.mai

2008.a.) aastaringne tänavate hooldus riiklikel ja munitsipaalomandisse kuuluvatel 4. ning 3. seisunditaseme nõudega (libedustõrje kloriididega) teedel, samuti kõnniteedel, parklates ja teistel rajatistel.

�� Suvisel hooldusel oli kokku 1,073 milj m2 sõiduteid, kõnniteid, parklaid, sildu ja treppe. Kasteti 11 km kruusakattega teid, mis moodustab 20% kogu Tartu kruusakattega teedest.

�� Talvise hoolduse lepinguid on sõlmitud kokku 271 km tänavate hoolduseks ja taliteenistus katab sõiduteede osas 83 % linna tänavatest. Hooldus ei hõlma vaid talviti mittekasutatavaid Ihaste aedlinna tänavaid, eratänavaid ja väljaehitamata tänavaid.

�� 3. ja 4. seisunditasemega teede, s.o. põhi- ja jaotustänavate (bussiliiklusega tänavad, 116 km), kõnniteede, autoparklate ning käsitsi puhastatavate rajatiste libeduse- ja lumetõrje koos nimetatud objektidelt vajadusel teostatava lume äraveoga teostatakse kompleksselt. Nii suvise kui talvise hoolduse kompleksi töid teostavad vastava riigihanke võitnud kaks firmat AS Cleanaway (1/3 mahust) ja Tänavapuhastuse AS (2/3 mahust).

�� 2. seisunditasemega sõiduteede (kõrvaltänavate) lumetõrjet tellitakse hangete alusel hooajaliselt igal talveperioodil tükitööna vastavat tehnikat omavatelt haljastus-, tee-ehitus- või hooldusfirmadelt.

�� 2. seisunditaseme kõrvaltänavaid (155 km) sahatakse vastavalt ministri määrusega kehtestatud seisundinõuetele üle 5 cm lume korral.

�� Pidevalt kontrolliti 187 bussipeatustes ja Raekoja platsil asuvat istepinki ja 4 linnale kuuluvat ootepaviljoni. Vajadusel teostati puhastamist, värvimist, remontimist, asendamist.

�� Toetati Tartu Majaomanike Ühendust talvise libeduse tõrjumisel (puistematerjalide soetamine).

28

Heitveekäitluseks (5 500,0 tuh krooni) sõlmiti leping ASiga Tartu Veevärk, mis hõlmas linna tänavatelt, teedelt ja väljakutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ning puhastamist. Haljastus (10 146,3 tuh krooni):

�� Haljastute aastaringne hooldus toimus vastavalt lepingutele, mis sõlmiti pikaajalise riigihanke (2005-2007) tulemuste põhjal. Hoolduslepingud olid sõlmitud viie haljastusfirmaga (Mustamäe Haljastus, Teho, Roheline Ruum, Tormolen, Majatek). Aastaringse hoolduse all oli 281 ha, millest 223,7 ha parke ja haljasalasid ning 57,3 ha metsi. Lisaks pikaajalistele lepingutele said ühekordse lepinguga hooldatud Kiigemäe metsad 7,9 ha (3 620,5 tuh krooni).

�� Anne kanali ja Emajõe supelrandade järelevalvet ja heakorda teostas riigihanke (2003-2005) tulemusel Falck Lõuna Eesti AS. ASilt Kobras telliti keskkonna-mõjude hindamine Anne kanali supelranna laiendamise kohta (1 542,3 tuh krooni).

�� Ohtlike puude raiet tehti Raadi sõjaväe kalmistul, Ilmatsalu ja Riia tänaval Senffi treppide kõrval, Raadi dendropargis. Okste sanitaarlõikust Sõbra, Nisu, Turu ja Puiestee tänaval, Emajõe vasakkalda haljasaladel ning jalgrattateede kohalt Narva maanteel, Riia maanteel, Tähe, Puusepa ja Ilmatsalu tänaval ning Kaubahoovi platsis. Dendropargis raiuti võsa. Sanatooriumi parkmetsast, Tähtvere, Karlova, Lembitu ja Ropka parkidest ja Vabaduse puiestikust freesiti 137 kändu. Dendroloog väljastas 289 raieluba 1730 puu raieks (311,0 tuh krooni).

�� Suvelillepeenraid (755 m2) ja -lillekaste (31 tk) hooldas OÜ Kanepi Aiand. Raekoja platsi haljastamiseks kasutati lilleampleid (40) ja -postamente (4) ning akna- ja rõdukaste (43). Esmakordselt kasvatati lillekastides sibullilli. Rüütli tänaval kasutati konteinerhaljastust (15) ja vanalinna laternate küljes rippampleid (12). Kulu kokku 555,5 tuh krooni.

�� Haljasaladele paigaldatud 12 spetsiaalse koerajäätmete kogumise urni hooldus (142,4 tuh krooni).

�� Haljastutel asuvate purskkaevude veekulu ja ühekordsed hangetega mittehõlmatud hooldustööd 182,7 tuh krooni.

�� Remonditi Karlova pargi trepid ja Vaksali pargi kõnniteed (168,5 tuh krooni). �� Jõulukujundus (nn roheline osa) 40,2 tuh krooni. �� Puude istutamise (791,2 tuh krooni) käigus asendati kuivavad puud uutega Turu

tänaval, Kaubahoovi platsil, Riia ja Lammi tänavatel. Lehiseallee istutati Raadi Sõjaväekalmistule Aasa tänava äärde. Dendroparki istutati vabatahtlike poolt lepad, kuused ja männid. Linna istutati 621 puud (sellest Supilinna spordiparki 318 ja Eesti Rahva muuseumi territooriumile 58) ning 3071 põõsast (sellest ERMi territooriumile 1850 ja Supilinna spordiparki 1221).

�� 2005. a telliti Toomemäe rekonstrueerimiseks järgmised projekteerimised ja uuringud kogusummas 941,3 tuh krooni: muinsuskaitse eritingimused, 6 poterni inventeerimine ning arhiiviuuringud, puude ja põõsaste dendroloogiline hinnang, heakorrastuse (kõnniteed, sadevesi, valgustus, väikerajatised ja -vormid, haljastus, trepid jne) eelprojekt.

�� Lõpetati Riia 12 väljaku I etapi rekonstrueerimistööd (1 450,7 tuh krooni), mille käigus paigaldati tänavavalgustus- ja elektrikaablid ning katendid Võru tänava kõnniteele ja Riia 12 hoone esisele. Tööd jätkuvad 2006. aastal.

�� Rahvaste monumendi ümbruse rekonstrueerimise (summas 400,0 tuh krooni) käigus korrastati murupinnad, likvideeriti ohtlikud puud, paigaldati prožektorid, pargivalgustid, pingid ja prügiurnid, korrastati teedevõrgustik.

Muu keskkonnakaitse (434,3 tuh krooni): �� Päästeteenistus likvideeris väiksemad õlireostused ning linna eelarvest eraldatud

vahendite arvel osteti õlitõrjevahendeid.

29

�� Likvideeriti osaliselt pindmine bituumenireostus Marja tn äärsel haljasalal ja Jaama tn garaažide ümbruses.

�� Osaleti väikeprojektide kaasfinantseerimisel ja teostati Aardla poldri vabaregulaatori hooldustöid vältimaks üleujutust prügilas.

�� Linna keskkonnatingimuste parandamise ettevalmistamiseks teostati alljärgnevaid mõõtmisi ja uuringuid :

- NO2 piirkontsentratsiooni ületamine täheldati ühel korral maaliinide bussijaamas. - Õhu kvaliteedi mõõtmist teostati 32 päeva jooksul Soola-Turu ristmikul ja Riia mnt

raudteeviadukti läheduses. Peentolmu kontsentratsioonid ületasid kaheksal korral kehtestatud piirväärtuse.

- Müra mõõdeti kaheksas tiheda liiklusega punktis. Kõikides uuritud punktides ületas müra nii öisel kui päevasel ajal kehtestatud piirväärtusi. Heakorra- ja jäätmekäitluse eeskirjade rikkujaile on tehtud telefonitsi 2 489 hoiatust, saadetud 2 137 teatist. Väärteomenetluse seaduse alusel on tehtud rikkujatele 112-l juhul trahve kogusummas 67,2 tuh krooni.

Keskkonnakaitse kulud struktuuriüksuste ja kuluartiklite lõikes

tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Majanda- miskulud

Muud kulud

Toetused ja

eraldised Kokku

Keskkonnakaitse 35 226,3 0,1 547,7 35 774,1Linnamajanduse osakond 35 226,3 0,1 502,7 35 729,1eraldised väljapoole linna-valitsuse struktuuri

0,0 0,0 45,0 45,0

30

1.2.2.5. ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS Elamu- ja kommunaalmajanduse kulusid finantseeriti 33 432,4 tuh krooni, mis moodustab 2,7% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 17 601,4 tuh krooni investeeringuteks 15 831,0 tuh krooni (vt objektiti Lisa 6T) Linna kinnitatud eelarvega eraldati elamu- ja kommunaalmajanduse kuludeks 28 871,0 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet kokku 4 515,0 tuh krooni e 15,6%. Sellest 1 244,0 tuh krooni on sihtotstarbelised eraldised SAlt KIK Emajõe põhja puhastamiseks, valgusreklaami kasutajatelt elektri kasutamise eest, Ettevõtluse Arendamise SAlt randumissilla rajamiseks ning sotsiaalkindlustusametilt omasteta isikute matusekulude katteks.

Elamu- ja kommunaalmajanduse kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

06 Elamu- ja kommunaal-majandus

23 873,9 28 871,0 33 386,0 33 432,4 100,1 46,4

06100 elamumajanduse arendamine

3 845,2 5 025,0 6 754,7 6 247,8 92,5 -506,9

06300 veevarustus 204,6 304,0 1 093,9 1 084,2 99,1 -9,8 06400 tänavavalgustus 15 429,1 14 356,0 15 396,2 15 103,8 98,1 -292,4 06602 kalmistud 3 505,1 5 041,0 5 185,5 4 840,5 93,3 -344,9

06603 hulkuvate loomadega seotud tegevus

800,6 1 145,0 1 148,6 1 216,3 105,9 67,7

06605 muud kulud 89,3 3 000,0 3 807,1 4 939,8 129,8 1 132,8

Tegevusaruande Lisast 5T nähtub, et elamu- ja kommunaalmajanduse tegevuskulusid rahastati 95,2% ulatuses linna finantseerimiseelarvest. Investeeringutes oli finantseerimiseelarve osatähtsus 97,7%. Elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonna tähtsamad tegevused 2005.aastal: Elamumajanduse arendamine (6 247,8 tuh krooni):

�� Tartu linnal on 2005. a lõpu seisuga 519 sotsiaaleluruumi. Kõige suurem on jätkuvalt vajadus kööktubade ja 1-toaliste korterite järele.

�� 2005. a sõlmiti kokku 398 üürilepingut, neist 76 olid esmakordsed üürile andmised ja 322 olid pikendamised. Sotsiaalpinna vajajana oli seisuga 01.01.2006. a arvel 70 isikut/leibkonda, neist 57 ahiküttega pinnale, 9 keskküttega pinnale, 4 juhul oli eelistus märkimata.

�� Tagastatud eluruumi registrisse võeti 2005. a arvele 36 leibkonda. Seisuga 01.01.2006 oli arvel 448 leibkonda, 2005. a jooksul on registrist välja arvatud 120 üürnikku (on kasutatud eluasemefondi tooteid, ei ela enam nimetatud pinnal, surnud, kolinud teise asukohta jne).

�� Kolimistoetust maksti 125,3 tuh krooni linnale kuuluvast eluruumist ümber-asumisega seotud kulutuste katteks.

�� Jaamamõisa barakkide elanike ümberkolimise toetuseks eraldati SAle Tartu Eluasemefond 450,0 tuh krooni.

�� Osteti üks 2-toaline ja üks 1-toaline korter (1041,1 tuh krooni). �� Remonti teostati 124-s korteris kokku 1 638,9 tuh krooni eest. �� Osaleti 43 erineva korteriühistu remonditöödes 688,2 tuh krooni ulatuses.

31

Veevarustus (1 084,2 tuh krooni): �� Joogivett veeti Adra – Künni, Kvissentali tee - Kvissentali põik ja Aruküla tee

elanikele kolm korda nädalas (92,6 tuh krooni). �� ASiga Tartu Veevärk sõlmiti lepingud (111,7 tuh krooni):

- Tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmiseks ja tuletõrje-hüdrantide hooldamiseks. Leping hõlmas 950 Tartu linna ühisveevärgi torustikel oleva tuletõrjehüdrandi hooldamist ning 10 uue hüdrandi rajamist.

- Avalikest veevõtukohtadest vee tarbimiseks. Leping hõlmas joogivee võtmise tagamist kolmest veevõtu kohast Mäe-Jänese nurk, Roosi-Pikk nurk, Anne-Paju nurk. Mäe-Jänese nurgal asuv vesik suleti 2005. a lõpus.

�� Puhastati Emajõe põhi lõigul Kaarsild-Võidu sild (879,9 tuh krooni). Projekti rahastati ERDFist. Omafinantseering 220,0 tuh krooni.

Tänavavalgustus (15 103,8 tuh krooni): �� Linna tänavate üldpikkusest (327 km) on valgustatud tänavaid 290 km, sellest 190

km õhuliine ja 100 km kaabelliine. Valgustatud tänavatel ja parkides on ligikaudu 8000 valgustit, mida juhitakse 136 valgustuskilbi kaudu. 2005. aastal ehitati ja rekonstrueeriti (4 905,6 tuh krooni) valgustusvõrgus kokku 13 029 m valgustusliine ja paigaldati 324 uut kõrgrõhu Na valgustit. Rekonstrueeriti:

- Hiinalinna valgustusliinid, - Puiestee ja Kingu tn õhuliinid, - Vanalinna tänavavalgustus,

Valgustuse said: - Ilmatsalu ja Viljandi tn kuni ringteeni, - Rahvaste monumendi ümbrus, - Vanemuise teatri esine ja Tubina monumendi ümbrus, - Püssirohu-keldri sissesõidu tee.

�� Elektrikulu linna valgustamiseks oli 7 184,9 tuh krooni. �� Valgustusvõrgu hooldusega tegeles AS Elektriteenused ja lepingu alusel tasuti

1 070,4 tuh krooni. �� Jooksevremonti teostati 1 454,5 tuh krooni eest. �� Telemeetria sidekulud 65,4 tuh krooni. �� Osteti ja paigaldati jõuluvalgustuse inventari 323,1 tuh krooni eest. �� Valmistati ette KOIT kava raames projekti “Amortiseerunud tänavavalgustite välja-

vahetamine 2006. aastal” (99,9 tuh krooni). Kalmistud (4 840,5 tuh krooni):

�� 5 kalmistu (üldpindalaga 77,6 ha, ca 30 000 hauaplatsi, ca 90 000 matusekohta, ca 52 km teid) haldamise ja korrashoiuga tegeleb Tartu linna asutus Kalmistu.

�� 2005. aastal toimus 1084 matust, neist 445 urnimatust. �� Kalmistutelt veeti välja 15 tuh m³ prügi, laotati kalmistute haudadele ja teedele 79

m³ liiva ja 245 tonni killustikku, saeti maha 78 vana ja ohtlikku puud. �� Jätkusid ettevalmistustööd Raadil sõjaväe kalmistu kasutuselevõtuks urnimatuste

platsina (621,9 tuh krooni). �� Raadi kalmistule ehitati külastajatele põrandakütte ja sooja veega varustatud WC

(433,1 tuh krooni). �� Renoveeriti Puiestee kalmistu kontorihoone. Rahumäe kalmistu kontorihoonel

vahetati välisvooder, remonditi koridorid ja keldri sissepääs. Vähesel määral remonditi Pauluse kalmistu kabelit (320,0 tuh krooni).

�� Korrastati kalmistute piirdeaedasid: Uus - Peetri kalmistu Muru tänava äärne aed vahetati pooles ulatuses. Aedu värviti Rahumäe kalmistul Jaama tn äär 256 m, Raadi kalmistul Kruusamäe tn äär 434 m, Vana - Peetri kalmistu Puiestee tn äär 240 m. Aedade värvimisel kasutati õpilasmaleva abi (80,1 tuh krooni).

32

�� Soetati uus murutraktor ja ratastraktor (201,8 tuh krooni). Hulkuvate loomadega seotud tegevus (1 216,3 tuh krooni):

�� Loomaarst Anne Räisiga sõlmitud lepingu alusel tegutses kümnendat aastat vabariigi esimene kohaliku omavalitsuse lemmikloomade register, mille andmeid kasutavad tasuta politsei, heakorra spetsialistid, traumapunkt, Tartu Maakonna Veterinaarkeskus, Tervisekaitse ja lemmikloomade omanikud. Aastavahetuse seisuga on registreeritud 4894 lemmiklooma, sh 4456 koera ja 319 kassi. Register on nähtav Lotus Notes’i töökeskkonnas. Alates 2006. aastast asus registrit pidama ettevõtluse osakonna registriteenistus.

�� Loomaarst Anne Räisiga sõlmitud lepinguga tagati hulkuvate loomade püüdmine, omanike otsimine, veterinaarravi, pidamine vähemalt 14 päeva, hukkamine, matmine ja varjupaiga haldamine, surnud loomade nõuetekohane teisaldamine avalikest kohtadest. 2005. aastal:

- püüti 115 hulkuvat koera ja 239 kassi; - omanikelt võeti vastu 151 koera ja 193 kassi; - abistati ohtusattunud linde (28,5 tuh krooni); - hukati 152 koera ja 397 kassi. 93 koerale, 34 kassile leiti uus peremees.

Omanikele on tagastatud 29 koera ja 1 kass. Loomade püüdmiseks ja hooldamiseks kulus 606,4 tuh krooni, kremeerimiseks 29,7 tuh krooni.

�� Investeeringutena (551,7 tuh krooni) valmis loomade varjupaiga vaheseinteta külma puurimaja hoone. Sooja puurimaja rekonstrueerimisel valmisid kasside ruumi vahesein ning koerte- ja karantiiniruumi boksid. Linna poolt alustati varjupaiga hoonete juurde maa munitsipaalomandisse taotlemist.

Muud elamu- ja kommunaalmajanduse kulud (4 939,8 tuh krooni): �� Ehitati Emajõe randumissild (1 898,6 tuh krooni, sellest sildfinantseerimisena

1 132,1 tuh krooni). EL struktuurifondide lepingujärgne finantseering kokku 1 491,8 tuh krooni, millest laekus 2005. aastal 359,7 tuh krooni.

�� Emajõe kaldakindlustuseks (3 000,0 tuh krooni) lõigus Kartuli-Kroonuaia tn paigaldati 162 vaia, monteeriti 27 kaldakindlustusplaati (53 m), betoneeriti rostvärki 39 m3, valmistati kokku 80 kaldakindlustusplaati.

�� Omasteta isikute matusekuludeks saadi sotsiaalkindlustusametilt 41,2 tuh krooni.

Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevuskulud kuluartiklite lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majanda-miskulud

Muud kulud

Varade soeta- mine

Toetused ja

eraldised Kokku

Elamu- ja kommunaalma- jandus

1 886,6 14 583,9 1,2 0,0 1 129,7 17 601,369

Linnamajanduse osakond 1 886,6 13 255,4 1,2 0,0 0,0 15 143,146Linnavarade osakond 0,0 1 299,9 0,0 0,0 99,7 1 399,623Sotsiaalabi osakond 0,0 28,60 0,0 0,0 0,0 28,60eraldised väljapoole linnava- litsuse struktuuri

0,0 0,0 0,0 0,0 1 030,0 1 030,000

33

1.2.2.6. TERVISHOID Tervishoidukuludeks eraldati kokku 4 783,8 tuh krooni, mis moodustab 0,4% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 4 683,8 tuh krooni investeeringuteks 100,0 tuh krooni. Linna kinnitatud eelarvest eraldati tervishoiule vahendeid 3 696,1 tuh krooni. Eelarveaasta jooksul suurendati tervishoiu eelarvet 31,9%, millest finantseerimiseelarve suurendused volikogus 467,0 tuh krooni, eraldised reservfondist 163,7 tuh krooni, majandamiseelarve laekumised omatulude arvel 14,4 tuh krooni ja sihtotstarbeliste eraldistena 533,2 tuh krooni. Täpsustatud eelarve 4 874,4 tuh krooni täideti 98,1%.

Tervishoiukulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

07 Tervishoid 4 248,1 3 696,1 4 874,4 4 783,8 98,1 -90,6 07120 meditsiinitooted 325,0 350,0 350,0 350,0 100,0 0,0 07210 üldmeditsiiniteenused 449,9 432,0 664,0 573,4 86,4 -90,6 07340 hooldusravi 2 275,0 2 275,0 2 275,0 2 275,0 100,0 0,0

07400 avalikud tervishoiu teenused

999,7 639,1 1 016,3 1 016,3 100,0 0,0

07600 muu tervishoid 198,6 0,0 569,1 569,1 100,0 0,0

Vastavalt tegevusaruande Lisale 5T on 2005. a tervishoiu tegevuskulusid finantseeritud 88,3% ulatuses linna finantseerimiseelarvest. Majandamiseelarve sihtotstarbelisi vahendeid on kasutatud 11,4% ning 0,3% majandamiseelarve omatulude arvel. Meditsiinitoodetena osteti ja jaotati 350,0 tuh krooni eest põetusvahendeid kodustele voodihaigetele. Üldmeditsiiniteenused:

�� alustati eelkooliealiste laste aktiivse tervisekontrolli toetamist (perearstidele eraldati 232,0 tuh krooni);

�� tasuti 341,4 tuh krooni ulatuses ravikindlustusega hõlmamata elanike ravikulusid. Hooldusravi:

�� doteeriti Tartu linna elanike hooldusravi voodipäevi kokku 2 175,0 tuh krooni ulatuses;

�� osteti SAlt TÜ Psühhiaatriakliinik sõltuvusprobleemidega laste ja noorte järelravi teenust (100,0 tuh krooni).

Avalikud tervishoiuteenused: �� alustati noorte harrastussportlaste tervisekontrolli rahastamisega (105,0 tuh krooni); �� finantseeriti HIV ja sõltuvushaiguste ennetustegevust (100,0 tuh krooni); �� korraldati üritusi tartlastele ja tervishoiutöötajatele (30,0 tuh krooni); �� korraldati konverents “Tervishoid ja hoolekanne Tartus” (39,4 tuh krooni); �� toetati:

- 22 tervist edendavat projekti (324,1 tuh krooni); - koolitervishoidu (70,0 tuh krooni); - koduõendusteenust (120,0 tuh krooni);

34

- tasuti perearstide ja pereõdede tuberkuloosialase koolituse eest (181,1 tuh krooni) ja soetati inventari TÜ Kliinikumi hooldusravi osakonnale (46,7 tuh krooni) välisabina Norrast ja Hollandist laekunud vahendite arvel.

Muu tervishoid:

�� toetati SA Tartu Kiirabi peahoone Riia 18 fassaadi remonti ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa haigla A korpuse WiFi leviala ehitust (127,6 tuh krooni);

�� toetati 136,1 tuh krooni ulatuses erinevaid koolitusprojekte ja konverentside läbiviimise kulusid, sh 50,0 tuh kroonine eraldis VI Rahvusvahelise Geenifoorumi toetuseks;

�� viidi läbi Tartu linna ja maakonna koolinoorte narkoteemaline meediakonkurss (oktoober – november) Tartu Maavalitsuselt saadud vahenditest (40 tuh krooni);

�� südame- ja veresoonkonnahaiguste riikliku ennetusstrateegia 2005-2020 tegevuskava elluviimiseks Tartu linnas eraldas Tervise Arengu Instituut 265,4 tuh krooni (sh Tervisetoale 126,3 tuh krooni). Tegevuskavas oli üritusi ja koolitusi erinevate ürituste kaudu paljudele sihtrühmadele: lasteaialastele ja kooliõpilastele, haridusasutuste töötajatele, üliõpilastele, linnakodanikele. Esimesteks Tartu linna lasteaedadeks, kes ühinesid aasta lõpul tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustikuga, olid Poku, Meelespea, Krõll ja Sass. Senisele kahele koolide tervisenõukogude projektiga liitunud koolile lisandus 4 Tartu kooli.

Kululiikide lõikes (vt järgnev tabel) kasutati tervishoiu vahendid 67,4% majandamiskuludeks (põhiliselt tervishoiuteenuse ostuks ja koolituskuludeks) ning 30,4% eraldistena projektide rahastamiseks, sh eraldis SAle Tartu Kiirabi 100,0 tuh krooni investeeringuteks.

Tervishoiukulud kululiikide lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majandamis- kulud

Toetused ja eraldised Kokku

Tervishoid 107,0 3 223,2 1 453,6 4 783,8Linnaarstiteenistus 107,0 3 223,2 1 202,9 4 633,1eraldised väljapoole linna-valitsuse struktuuri

0,0 0,0 250,7 250,7

35

1.2.2.7. VABAAEG JA KULTUUR Vabaaja ja kultuurikulusid finantseeriti kokku 182 541,9 tuh krooni, mis moodustab 14,7% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 101 376,0 tuh krooni investeeringuteks 81 165,9 tuh krooni Vabaaja ja kultuuri kuludeks kinnitati 167 593,3 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet 11,0%, sh lisaeelarvetest lähtudes 9 225,8 tuh krooni, sihtotstarbeliste eraldistena 9 216,9 tuh krooni ning täpsustatud eelarveks kujunes 186 036,0 tuh krooni, mis jagunes järgmiselt: tegevuskuludeks 100 930,9 tuh krooni investeeringuteks 85 105,1 tuh krooni

Vabaaja ja kultuuri kulude eelarve ja täitmine tegevusalade lõikes (tuh kr)

tuh kr 2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

08 Vabaaeg ja kultuur 114 951,6 167 593,3 186 036,0 182 541,9 98,1 -3 494,108101 noortesport 11 249,9 11 350,0 11 810,0 11 812,7 100,0 2,708102 spordibaasid 17 801,5 44 924,2 50 062,7 49 975,6 99,8 -87,108103 puhkepargid 5 827,0 12 090,0 12 284,5 11 044,5 89,9 -1 240,0

08105 laste muusika- ja kunstikoolid

15 521,1 22 715,5 20 458,2 17 938,4 87,7 -2 519,7

08106 laste huvialamajad ja keskused

4 878,2 4 777,0 5 740,4 5 557,3 96,8 -183,2

08107 noorsootöö 979,5 963,5 1 064,9 1 064,9 100,0 0,0

08108 täiskasvanute huvi- alaasutused

838,6 955,5 1 072,4 873,1 81,4 -199,2

08109 vabaajaüritused 6 986,7 5 004,2 7 557,2 7 739,2 102,4 182,008201 raamatukogud 18 839,6 28 812,1 30 504,3 30 317,7 99,4 -186,508202 rahva- ja kultuurimajad 2 031,7 1 642,3 1 907,4 1 902,2 99,7 -5,308203 muuseumid 6 548,3 12 796,8 13 729,4 13 493,5 98,3 -235,908204 teatrid 1 164,4 0,0 1 160,0 1 160,0 100,0 0,008206 kontsertorganisatsioonid 600,0 600,0 600,0 600,0 100,0 0,008207 muinsuskaitse 7 612,7 3 642,0 4 750,8 4 741,2 99,8 -9,508208 kultuuriüritused 11 570,8 15 560,0 20 265,1 21 516,6 106,2 1 251,608209 seltsitegevus 1 164,9 584,8 978,5 978,1 100,0 -0,508211 botaanikaaed 316,9 210,0 210,0 210,0 100,0 0,008300 kirjastused 250,0 100,0 116,0 116,0 100,0 0,008400 religiooniteenused 769,5 0,0 160,0 160,0 100,0 0,008600 muu vaba-aeg ja kultuur 0,0 865,4 1 604,2 1 340,8 83,6 -263,4

Kultuuri ja vabaajakulusid rahastati 7 linnavalitsuse osakonna kaudu ja eraldistena väljapoole linnavalitsuse struktuuri (vt Lisa 4T), tegevuskulusid rahastati finantseerimis- ja majandamiseelarvest (vt Lisa 5T). Investeeringute rahastamine objektide lõikes on esitatud Lisas 6T. Vabaaja ja sporditeenused: Noortesport. Toetust eraldati 60-le noortespordiga tegelevale spordiklubile ja 2 eraspordikoolile kokku 33 spordiala harrastamiseks. Toetus arvestati 6 105 õpilasele vanuses 7-19 aastat. Võrreldes 2004. a suurenes toetuste saajate arv 698 võrra. Andekate

36

noorsportlaste lisatoetust 4 000 kuni 10 000 krooni said 64 sportlast. Kokku jagati lisatoetust 700 000 krooni. Spordibaasid. Kultuuriosakond korraldab Tamme staadioni, Turu tänava spordihoone, Visa spordihalli, jalgpallistaadioni Sepa 15A, Võrumaal asuva Mäe-Kääraku spordibaasi ja Otepää läheduses asuva Veski spordibaasi tegevust. Ülejäänud linnale kuuluvate spordiobjektide, Annemõisa hokikeskuse ning Sõudmise ja Aerutamise Keskuse, haldamine oli kindlustatud rendilepingutega. Spordibaaside omatulud laekuvad põhiliselt tasuna saalide ja väljakute kasutamise eest. Sihtotstarbelised tulud on eraldatud haridus- ja teadusministeeriumi, teiste omavalitsuste ja lastevanemate poolt laste spordilaagrite korraldamiseks. Investeeringud. 2005. a valmis jalgpalliväljak Kaunase pst 68B, kuhu on paigaldatud III põlvkonna kunstmurukate ja kaasaegne valgustus. Turu 8 spordihoonesse soetati 200-kohaline tribüün ja saali tabloo. Visa spordihalli põrandale paigaldati tennise ja sulgpalli mängimiseks kate. Veski spordibaasi kapitaalremondi tulemusena on seal võimalik korraldada spordilaagreid. Mäe-Kääraku ja Veski spordibaaside suvistes laagrites käis üle 900 sportlase (2004. a 410 sportlast). Spordibaaside suurimad investeeringud suunati A. Le Coq SPORT spordimaja ehitusele (34 180,0 tuh krooni), Annelinna kunstmurukattega spordiväljaku ehitusele (6 861,3 tuh krooni), Tamme staadioni projekteerimisele (933,9 tuh krooni). Puhkepargid SA Tähtvere Puhkepark ülesandeks on linna elanikele vaba aja veetmiseks sobivate tingimuste loomine. Tähtvere Spordipargi hoolduskuludeks suunati 943,0 tuh krooni (talvine suusaradade ehitus ja kunstlume tootmine, pargi aastaringne hooldamine). Investeeringud. Laululava ruumide remont ja Klubi Tartu Maraton ja Tartu Suusaklubi ruumide remont. Teaduskeskus AHHAA korraldab teadusnäitusi, -teatri loenguid ja laboreid koolides, astronoomiaüritusi vanas tähetornis, koolivaheajaüritusi õpilastele. Tegevust alustas teadusbuss. Teaduspäevadel ja üritustel käis hinnanguliselt 15 000 külastajat, planetaariumi etendusi korraldati 800 ja töötubasid 12 000 lapsele. Korraldati 4 suurt näitust. Investeeringud. Teaduskeskuse uute hoonete projekteerimiseks eraldati 3 892,0 tuh krooni, millest kasutati 92,0%. Spordi- ja mänguväljakute rajamisel kaasfinantseeriti mänguväljakute ehitust Kaunase puiestee 1-8 korteriühistute hoovile, korteriühistu Hariduseke sai kaasfinantseeringuga oma mänguväljakule uued kiiged ja pingid. Kunstigümnaasiumi territooriumile paigaldati 6 kiikpinki. Anne kanali suplusranna ehituseks eraldati 1 000,0 tuh krooni, kasutati aga 72,0 tuh krooni, kuna otsustati, et Anne kanali supelranna laiendustööd tehakse siis, kui on selgunud Emajõe ja kanali vahelise perspektiiv tervikuna. Laste muusika- ja kunstikoolid. Korraldati huvihariduse andmine kahe lastemuusikakooli ja ühe kunstikooli 871 õpilasele. Tegelik keskmine õpilaste arv oli 851 (2004. a 904). Populaarsemad erialad on klaver, pop-jazz kitarr, löökpillid ja laulmine. Nende erialade baasil on moodustatud popansamblid (sh nn tünnitrummi ansambel). Korraldati kitarrilaager ja õpilased esinesid kontserditel, osalesid rahvusvahelistel konkurssidel. Õpilaskoha kuumaksumuseks kujunes linna vahenditest 1 305 krooni, mis on võrreldes 2004. aastaga 178 krooni rohkem. Toetust eraldati viiele litsentsi omavale erahuvi-alakoolile, kus tantsualast koolitust sai 116 õpilast, muusikalist koolitust 168 õpilast ja loodus- ning keskkonnalaast koolitust 555 õpilast. Vastavalt sõlmitud lepingutele maksti Tartu linna 2005. a eelarvest teistele omavalitsustele Tartu linna lastele muusikalise hariduse andmise eest 479,0 tuh krooni keskmiselt 31 (2004. a 25) õpilase eest. Keskmine kulu 1 293 krooni (2004. a 1032 krooni) ühele õpilasele kuus. Investeeringutena jätkus 2004. a käivitunud kolmeaastane (2004-2006) projekt puhkpilli-orkestri ja trummiansamblite loomiseks ja arendamiseks. Projekti kogumaksumuseks on 1 miljon krooni, millest 2005. a kasutati 300,0 tuh krooni.

37

2005. a alustati ehitustöödega Lastekunstikooli uues hoones Tiigi 61, mille renoveerimiseks eraldati 4 180,0 tuh krooni, kasutati 1 650,0 tuh krooni, kuna tuli korraldada kaks ehitushanget ja lepingu sõlmimiseni jõuti alles novembris, mistõttu jäi ehitamiseks ainult poolteist kuud. Laste huvialamajad ja keskused Linnale kuulub kaks huvialaasutust: Anne Noortekeskus ja Lille Maja. Anne Noortekeskuse ülesanne on teadus-tehnoloogiliste, audio-visuaalsete, seiklus- ja liikluskasvatuslike projektide koordineerimine. Lille Maja tegevuse eesmärk on noorte kultuuri-, tervist edendavate, töökasvatuslike ning noorte ettevõtlikust arendavate projektide koordineerimine. Anne Noortekeskuse ja Lille Maja ruumid on antud rendile huviklubide mittetulundusühingutele. Huvitegevuseks said linnapoolset toetust 38 noorteühingut (2004. a 30), kus osales 1 946 noort (2004 a 1 535). Avatud noortekeskused on noorsootöö korralduse asutused. Linna eelarvest anti toetust 9-le keskusele, enamus toetust läheb ruumide majandamiskuludeks. Investeeringud. Kaasajastati Anne Noortekeskuse saal avatud noorsootöö tarbeks (70,0 tuh krooni) ja vahetati välja ning täiendati multimeedialabori varustust (202,7 tuh krooni). Noorsootöö (noortelaagrid) Laagritoetusest suurim osa (624,0 tuh krooni) eraldati noorte töömaleva korraldamiseks, mida korraldas MTÜ Hälly ja AS Falck Lõuna–Eesti. Toetati projektlaagrite korraldamist, kus osales kokku 3 692 noort (2004. a 5 290 noort), sh vaba aja laagrites 2 878, töökasvatuslikes laagrites 744 ja vähekindlustatud perede laste laagris 70 noort. Täiskasvanute huvialaasutused. Vahendid eraldati SAle Tartu Rahvaülikool vaba-haridusliku ja tööalase täiendkoolituse kulude osaliseks katteks. Eelarve toetuse abiga koolitatuid oli 3 473 (2004. a 2 597). Populaarsemad olid lilleseade, kunstiõppe, giidide, algaja projektikirjutaja kursused. MTÜ Tartu Vene Kultuuri Rahvaülikooli tegevuse eesmärkideks on vene kultuuri säilitamine ja eesti kultuuri tutvustamine. Organiseeritud kursustest võttis osa 67 kuulajat. Haridusosakonna allasutusena töötab omatulude baasil Keeltekool, kus laekunud õppemaksust kaetakse keeltekursuste korraldamise kulud. 2005. a osalesid kursuste töös nii gümnaasiumiõpilased kui ka täiskasvanud, kokku 179 õppurit (2004. a 158). Vabaajaüritused (noorsoo- ja spordiprojektid) Noorsoo- ja spordiprojektideks eraldatud vahendid kasutati vastavalt Linnavalitsuse poolt kinnitatud ja Linnavolikogu komisjoni poolt läbivaadatud nimekirjadele. Toetust eraldati 37 noorsooprojektile kokku 835,1 tuh krooni. Projektidest olulisemad olid Valguse Festival, Koolinoorte moekonkurss MOEKE, lastefestival “Laps on ime”, rahvusvaheline breaktantsufestival “Battle of the EST”, Noorte kunstide festival “Midagi muud”, Freedom Parade, Väärtfilmiõhtu “OoofilmiõhtuooO”. Rahvusvahelise projektina jätkus 2004. a alanud projekti “See on sinu valik. Päihtetöön Nuoruus” tegevus. Arendamaks narkoennetusega seotud laste- ja noorsootööd koolitati 400 politseinikku ja noorsootöötajat, viidi läbi teavitustunnid koolides 1 150 noorele, korraldati 2 rühmatööde tsüklit 30 teismelisega. Teine rahvusvaheline projekt “Kvaliteet noorsootöös ja noorte osalus” viidi ellu 09.-12.2005. a. Projekti eesmärgid: luua diskusioon erinevate otsustustasandite vahel noorte osalusest ning selle mõjust otsustusprotsessidele, võrrelda erinevate riikide mudeleid kvaliteedi tagamiseks noorsootöös, arendada koostööd sõpruslinnade vahel rahvusvahelise noorsootöö tasandil. Tartu linna eelarvest toetati 145 erinevat spordiüritust ja –projekti kokku 5 080,4 tuh krooni ulatuses. Suuremad toetused eraldati Tartu maineüritustele: Tartu Maratoni neliküritus, Tartu GP jalgrattaspordis, iluvõimlemisvõistlus Miss Valentine, Gustav Sule memoriaal kergejõustikus, rahvusvaheline mototuristide kokkutulek “60.FIM Rally 2005”. Toetati Tartu linna esindusvõistkondi pallimängudes: korvpall, võrkpall, jalgpall, jäähoki. Spordiklubidele jagati treeningvahendite soetamise toetust 100,0 tuh krooni (judomati kate, võistlusjalgratas, võistluspaat, paarisaerud, treeningvahendid suusatajatele).

38

Kultuuriteenused: Raamatukogud. O. Lutsu nim Tartu Linnaraamatukogul on Annelinna, Karlova-Ropka ja Tammelinna harukogu ning Lubja tn laenutuspunkt. 2005. a olid põhilised tööd: �� Olulisemad muudatused olid seotud remontidega. Annelinna harukogu töötas 04.-

12.2005. a ajutistes ruumides Sõpruse pst 2, keskkogus oli suvel paar kuud suletud teise korruse laenutusruum, Lubja tn laenutuspunktis vahetati elektrisüsteem ja tehti sanitaarremont, tehnikaosakond kolis kaasajastatud ruumidesse detsembris;

�� Käivitati e-raamatukogu osana e-Tartu projekt (raamatu soovijat teavitatakse SMS-iga raamatu olemasolust), sülearvutite laenutus Tammelinna harukogus;

�� Aasta jooksul korraldas raamatukogu koos harukogudega näitusi, üritusi noortele ja lastele ning täiskasvanutele, organiseeriti rannaraamatukogu.

Raamatukogus oli 2005. a 36 890 lugejat (2004. a 36 198), kes külastasid raamatukogu 643 721 korral (2004. a 569 670) ja laenutasid 1 397 072 ühikut (2004. a 1 179 043). Üks lugeja külastas raamatukogu keskmiselt 17,4 korral (2004. a 15,7) ja laenutas keskmiselt 37,9 ühikut (2004. a 32,6). Aasta jooksul kustutati kogudest seoses kogude korrastamisega ligikaudu 70 000 raamatut rohkem kui soetati. Investeeringud. Annelinna haruraamatukogu 1162 m² ruumide renoveerimisel uuendati tehnosüsteemid, ehitati ventilatsioon ja drenaažisüsteem, soojustati ja viimistleti fassaad, katusele paigaldati uus kate, teostati siseviimistlus. Poolel krundil teostati heakorratööd. Renoveeritud ruumidesse soetati inventar, raamatute laenutamise iseteenindusautomaat, sõlmiti 35 arvuti kasutusrendileping Elion Ettevõtted ASiga. Remondi kogumaksumus 11 490,6 tuh krooni. Rahva- ja kultuurimajad. Tiigi Seltsimaja ülesandeks on Tartu linna rahvakultuuri valdkonnas tegutsevate kultuuriühenduste tegevuse suunamine, pakkudes tartlastele mitmekesiseid võimalusi vaba aja kultuurseks veetmiseks, korraldades kultuuriüritusi ja üürides ruume isetegevus-kollektiividele tegevuse läbiviimiseks. Aastaringselt kasutab seltsimaja ruume oma harrastusteks 24 huviühendust (koorid, rahvatantsurühmad, eakate huviühendused, rahva-muusikud, teatriseltsid, seltskonnaklubi, modellistuudio, laste folkloorirühm - kokku 550 liikmega (2004. a 514). Olulisemad üritused olid Lõuna-Eesti meeskooride ning Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäev, I Tartu rahvusvaheline noortekooride festival, H. Mikkeli 80. sünnipäevale pühendatud uute tantsude konkurss, rahvusvahelise tantsupäeva tähistamine, Villa päevad, Teatripäeva tähistamine etenduste ja õpitubadega. Investeeringud. Valmis Tiigi 11 maja projekt. Remonditi Tiigi Seltsimaja keldrikorrus ning kaks I korrusel asuvat kabinetti, soetati digitaalklaver, valgustid saali ja tööruumidesse. Muuseumid. Tartu linna eelarvest finantseeriti kultuuriosakonna alluvuses oleva linnamuuseumi ja mänguasjamuuseumi ülalpidamiskulusid. Linnamuuseum on linna ajaloo väärtustaja, esemelise linnakultuuri koguja ja säilitaja. Muuseum tegeleb teadus- ja arendustegevusega, fonditööga, muuseumipedagoogikaga, näituste ja ürituste korraldamisega. Koostati 11 näitust, sh väljaspool 8. 2005. a ilmus kogumik “Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu”, millele kavandatakse ka järge. Linnamuuseumil on neli filiaali: K. Ristikivi Majamuuseum, O. Lutsu Majamuuseum, Linnakodaniku Majamuuseum, KGB kongid. 2005. a külastas muuseumi 19 941 huvilist (2004. a 17 593). Jätkus osalemine Euroopa Liidu programmi “Grundtvig 2” projektis ning valmistati ette uus projekt aastateks 2006-2007 Lõuna Soome ja Eesti Interreg IIIA kohta. Investeeringud. Valmis Jaama tn 14 asuva hoone renoveerimise projekt Laulupeo-muuseumiks maksumusega 1 189,8 tuh krooni. Käivad eeltööd Narva mnt 23 juurdeehituse projekteerimiseks. Tartu Mänguasjamuuseumi põhieesmärgiks on koguda, säilitada mänguasju ja tutvustada mänguasjakultuuri ning pakkuda huvilistele mitmesuguseid mängu ja mänguasjadega seotud loovtegevuse võimalusi. 2005. a oli mänguasjamuuseumile esimene täispikk aasta oma uues asupaigas aadressil Lutsu t 8. Vastset muuseumiekspositsiooni ja maja

39

sisekujundust tunnustati mitmete auhindadega: Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia püsiekspositsiooni eest, Eesti Kultuuriministeeriumi ja Eesti Muuseumiühingu rändauhind “Muuseumirott” püsiekspositsiooni eest, II koht Narva muuseumide festivalil näituse “Hansaaja mänguasjad” eest. Lisaks põhiekspositsioonile korraldati 9 ajutist näitust ning koostati teatri- ja filminukkude ekspositsioonid. Organiseeriti lasteüritusi ja kursusi, osaleti ülelinnalistel ettevõtmistel. Mänguasjamuuseumis käis 2005. a 33 636 külastajat (2002. a 14 000, 2003. a 10 501, 2004. a 29 000). Investeeringud. 2005. a detsembris avati külastajatele muuseumi teatri- ja filminukkude maja. Projekteeritakse Lutsu t 2 hoone renoveerimist, et muuseum saaks ruumid ka nukuteatri ja lastekohviku tarbeks. Kokku investeeriti mänguasjamuuseumi 6 292,0 tuh krooni. Teatrid. Vanemuisele eraldati vahendid tegevuskulude katteks. Summad laekusid linna eelarvesse teatri töötajate kasutuses olnud linnale kuulunud korterite müügist. Kontsertorganisatsioonid. Vastavalt Tartu linna ja Eesti Kontserdi vahel sõlmitud koostöölepingule aastateks 1999.-2007. a kohustub linn toetama Vanemuise kontserdisaali rekonstrueerimist iga-aastaselt 600,0 tuh krooniga. Muinsuskaitse. Viidi läbi miljööväärtuslike hoonete fotografeerimine, kirjeldamine ning kultuurimälestiste andmebaasi sisestamine, Tartu linna 1938.-1940. a. asutuste ja ettevõtete nimekirja koostamine koos tegevusala, omaniku ning aadressi äranäitamisega. Investeeringud. 2005. a kujunes linna tähtsündmuseks maailma kultuuripärandi pärli - Jaani kiriku taasavamine. Jätkati Toomkiriku varemete konserveerimist. Restaureerimistoetusi anti 51-le muinsuskaitsealusele objektile kokku 760,0 tuh kr. Kultuuriüritused. Finantseeritavate kultuuriprojektide nimekiri kinnitati Linnavalitsuse istungil ja kooskõlastati Linnavolikogu komisjonis. Enim toetati linna suur ja maineüritusi: Tartu vaimulik laulupidu, Eesti-Soome laulupidu, A. L. Webberi Muusikal “Cats”, Tartu linna päev, Vanemuise Kultuuritänav, kirjandusfestival Prima Vista, puhkpillifestival, Emajõe Suveteatri suvelavastused ja uuslavastus “Frankenstein”, Pimedate Ööde Filmifestival, rahvusvaheline džässifestival “RainbowJazz”, rahvusvaheline maastikukunsti festival “Kahe vee vahel”. Näituste korraldamiseks said toetust Tartu Üliõpilasmaja “Y” galerii, Tartu Kunstnike Liit. Kontsertprojektidest toetati promenaadikontsertsarja “Emajõe suvi 2005”, kontsertsari “Meistrite akadeemia”, muusikapäevad MAAjaILM. Kultuuriosakond oli seotud kahe rahvusvahelise projekti juhtimisega:

1. Projekt “Tartu-Turu kultuurisild” Phare CBC programmi toetusel lõppes 2005. a veebruaris. Projekti eesmärk oli erinevate valdkondade kultuurivahetus Tartu ja Turu linna vahel. 2005. a oli Phare CBC kaasfinantseerimine projektile 119,4 tuh krooni.

2. Projekt “Tartu - Euroopa kultuurilinn”. Projekti partnerid olid Balti Ajakirjandus-uurijate Assotsatsioon, Turu Ülikool ja Turu Linnavalitsus. Projekti tähtsamateks tegevusteks olid konverentsid, artiklite kogumiku “Ideeturg” kolme numbri väljaandmine, Tartu linna suurürituste uuringu koostamine, Tartu kultuurikalendri kahe numbri väljaandmine eesti ja inglise keeles, Tartu kultuuri turundusstrateegia väljatöötamine. Projektitoetust laekus Phare CBC 2002 programmist avansilise maksena 881,5 tuh krooni. Lõppmaksed laekuvad peale lõpparuande esitamist 2006. aastal, millest tulenevalt kasutati 2005. aasta kulutuste tegemiseks linna eelarve sildfinantseerimist summas 1 562,2 tuh krooni, mis omakorda on põhjustanud kultuuriürituste eelarve ületäitmise.

SAle Tartu Muusikafestival eraldati 730,0 tuh krooni, mis kasutati vastavalt kavandatule haldamiskuludeks, kultuuriprojektide toetuseks ja TVs Tartu saadete tegemise kuludeks. SA Tartu Muusikafestival oli projektide autorilaulufestivali “Mailaul” ja galakontserdi O. Ehala loomingust “Päikeseratas” peakorraldaja. 7 000 pealtvaatajaga menukat gala-kontserti toetas Tartu linn 250,0 tuh krooniga. Sündmus valiti “Tartu aasta tegu 2005” üheks nominendiks. Sihtasutuse kaudu toetati ETVs näidatud saatesarja VAIMNE TARTU 100,0 tuh krooniga.

40

30. juunist – 3. juulini 2005. a. toimusid Tartus 25. rahvusvahelised hansapäevad. Hansapäevadel olid esindatud 76 hansalinna 12 riigist. Hansalaadal osales 185 eesti käsitöö pakkujat, 42 toitlustajat ja muud eraettevõtjat ning 41 hansalinna. Finantseeriti kevad- ja Maarjalaada korralduskulusid. SA Tartu Kultuurkapitali kaudu maksti loomingulisi stipendiume, aastapreemiaid, maineürituste kulusid, erinevate projektide korralduskulusid. Kõik rahaeraldused on kinnitatud Tartu Kultuurkapitali nõukogu otsusega. Investeeringud. Vanemuise teatri peasissepääsu esisel nõlval avati 2005. aastal helilooja Eduard Tubina mälestusmärk, mille maksumuseks kujunes 1 902,2 tuh krooni, Tartu Vabastajate monumendi rajamiseks eraldati 44,2 tuh krooni. Seltsitegevus. Seltsitegevuseks eraldati kultuuriosakonna kaudu tegevustoetusi 18 ühingule. Toetust said 10 koori, 2 puhkpillimuusikakollektiivi, 3 rahvatantsurühma ning 3 harrastusteatrit. Kultuuriühingu liikme baastoetus oli 1 031 krooni aastas (2004. a 1 000 krooni), esinduskollektiivide liikmel 1 546 krooni (2004. a 1 500 krooni). 2005. a esinduskollektiivid olid Tartu Poistekoor, Tartu Noortekoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Puhkpilliorkester Tartu ja Flamenkostuudio Duende. Botaanikaaed. Teostati avamaal vajalikud hooldustööd ja soetati kolm E.Taniloo aiaskulptuuri. Kirjastused. Toetati SA Eesti Mõtteloo Sihtkapitali poolt väljaantava raamatusarja “Eesti mõttelugu” kirjastamist. Religiooniteenused. Tartu Pauluse kirikule eraldati 120,0 tuh krooni, sh SA Tartu Pauluse kirik asutamiskuludeks 100,0 tuh krooni. Investeeringud. Tartu Maarja Koguduse hoone ja hoovi remont. Muu vaba-aeg ja kultuur. 2005. a asus Tartu linn taotlema 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlit, milleks eraldati 738,8 tuh krooni. Vahendid kasutati kultuuripealinna tiitlile kandideerimise esmase taotluse koostamise, kujundamise ja trükkimise kuludeks, teistelt Euroopa linnadelt kogemuste saamiseks kultuuripealinnaks ettevalmistamisel, konverentsi ja reklaamikampaania kuludeks. Toetati noorsoo-, spordi- ja kultuuriüritusi (spordisümboolika, parimate sportlaste vastuvõtu kulud, kultuurikalender, kultuuriaasta aunimetuse tseremoonia jt).

Vabaaja ja kultuuri tegevuskulude täitmine kululiikide lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majanda- miskulud

Muud kulud

Toetused ja

eraldised Kokku

Vabaaeg ja kultuur 31 928,2 29 208,2 5,6 40 233,9 101 375,960

Linnakantselei 596,9 5 708,0 0,0 0,0 6 304,814

Arhitektuuri ja ehituse osakond 114,7 179,5 0,0 0,0 294,228

Ettevõtluse osakond 50,1 149,9 0,0 0,0 200,000

Haridusosakond 319,7 59,5 0,0 0,0 379,138

Kultuuriosakond 30 846,9 22 360,6 5,6 32 377,8 85 590,877

Linnamajanduse osakond 0,0 151,8 0,0 0,0 151,769

Linnavarade osakond 0,0 120,0 0,0 0,0 120,000

eraldised väljapoole linna-valitsuse struktuuri

0,0 479,0 0,0 7 856,1 8 335,135

41

1.2.2.8. HARIDUS Hariduskuludeks eraldati kokku 492 824,5 tuh krooni, mis moodustab 39,8% linna 2005. a kulude kogumahust, sh: tegevuskuludeks 422 533,1 tuh krooni investeeringuteks 70 291,4 tuh krooni Hariduskuludeks kinnitati 2005. a 441 536,6 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet 15,0%, sh lisaeelarvetest lähtudes 42 237,4 tuh krooni (peamiselt riigieelarvest saadavate vahendite arvel), sihtotstarbeliste eraldistena 23 812,3 tuh krooni ning täpsustatud eelarveks kujunes 507 676,3 tuh krooni, mis jagunes järgmiselt: tegevuskuludeks 426 715,0 tuh krooni investeeringuteks 80 961,3 tuh krooni.

Hariduskulude eelarve ja täitmine tegevusalade lõikes tuh kr

2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

09 Haridus 425 911,1 441 536,6 507 676,3 492 824,5 97,1 -14 851,709110 lasteaiad 105 564,1 111 302,2 124 719,5 123 736,8 99,2 -982,709210 lasteaed-algkoolid 262,6 254,5 378,1 387,4 102,5 9,309211 algkoolid 76,5 35,2 36,9 34,0 92,0 -3,009212 põhikoolid 29 184,7 23 883,5 28 629,1 29 191,3 102,0 562,209220 gümnaasiumid 220 631,9 231 909,0 251 173,3 248 224,4 98,8 -2 948,8

09221 täiskasvanute gümnaasium

5 663,4 5 470,3 6 509,8 6 520,1 100,2 10,3

09222 kutseõppeasutus 53 638,2 57 540,2 83 171,1 72 678,2 87,4 -10 492,909400 kõrgharidus 3 792,6 3 325,0 3 565,4 3 565,4 100,0 0,009500 hälviklaste kool 3 513,0 3 326,7 4 231,2 4 125,2 97,5 -106,009601 hariduse abiteenused 657,5 320,0 549,1 618,2 112,6 69,109800 muu haridus 2 926,7 4 170,0 4 712,9 3 743,6 79,4 -969,3

Hariduskulusid rahastati 3 linnavalitsuse osakonna kaudu ja eraldistena väljaspoole linnavalitsuse struktuuri (vt Lisa 4T) tegevuskulusid rahastati finantseerimis- ja majandamiseelarvest (vt Lisa 5T). Investeeringute rahastamine objektide lõikes on toodud Lisas 6T. Tähtsamad tegevused 2005. a haridusosakonna töös: Lasteaiad.

- Tähtvere ja Maarjamõisa Lasteaedades avati uued sõimerühmad, - korrastati kaheksa lasteaia mänguväljakud, - organiseeriti õppekava toetavate projektide edukas läbiviimine (osales 21

lasteaeda), - osaleti konkurssidel “Kaunis Kodu”, “Jõulukaunistused”, “Mänguväljakud

korda”. Koolid.

- Vastavalt arengukavale rakendati kõikides koolides tööle sotsiaalpedagoogid,

- vähenes II vahetuses õppivate õpilaste arv (1 002-lt 818 –le),

42

- Tiigrihüppe SA poolt eraldatud 967,2 tuh krooni eest soetati infotehnoloogilisi vahendeid, viidi edukalt läbi õppekava toetavad projektid ja projekt “Turvamees koolis”,

- korraldati II klasside õpilaste ujuma õpetamine, - edukalt kulges aineseksioonide töö, - SA Innove toetuse kaasabil viidi ellu suuremahulised renoveerimistööd

kutsehariduskeskuse õppehoonetes, - Herbert Masingu Kool kolis uude õppehoonesse, - Tartu Ametiühingute Liidu ja Tartu Linnavalitsuse vahel sõlmiti

kollektiivleping, millega sätestati pedagoogidele kuupalga alammäärad sõltuvalt ametijärgust (hõlmab lasteaedu, koole, kutsehariduskeskust).

Kitsaskohad 2005. a haridusosakonna töös: Lasteaiad.

- suurenev nõudlus sõimerühmade ning nooremate aiarühmade kohtade järele, - rahastamise pearahasüsteem soosib suuri rühmakomplekte, - laste arv rühmades ületab seadusega ettenähtud piirarvu.

Koolid. - integratsioon kutse- ja põhihariduse vahel pole vajalikul tasemel, - vene õppekeelega õpilaste vähenemisest tingitud koolihoonete ebaefektiivne

kasutamine, - II vahetuses õppijate suur osakaal (6% õpilaste arvust).

Lasteaiad. Tartu linna eelarvest finantseeriti 2005. a 27 koolieelset lasteasutust. Keskmine laste arv, sh aia- ja sõimeealised lapsed, on esitatud järgnevas tabelis.

2003 2004 2005 plaan

2005 täitmine

Muutus võrreldes 2004. a

aruandega

Muutus võrreldes 2005. a plaaniga

Kokku lapsi 4 438 4493 4 685 4 548 +55 -137 aialapsed 3 624 3638 3 769 3 642 +4 -127 sõimelapsed 814 855 916 906 +51 -10

Teistest omavalitsustest käis 2005. a Tartu linna lasteaedades 258 last. Kokku töötas 222 rühma, sh 3 uut sõimerühma. Hariduslike erivajadustega lastele oli avatud 20 erirühma ja 8 sobitusrühma. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevalt on laste arv sõimerühmas kuni 14 last ja lasteaiarühmas kuni 20 last. Lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on linnavalitsusel õigus suurendada laste arvu lasteaiarühmas nelja lapse võrra, seega kuni 24 lapseni rühmas. Suurema sõimeealiste laste kohtade vajaduse tõttu oli eelarvesse planeeritud norm-sõimerühma keskmiseks nimestikuliseks arvuks 18 last rühmas, aiarühmas 24 last rühmas ja liitrühmas 20 last. 2005. a olid lasteaiad avatud laste hoidmiseks keskmiselt 257 tööpäeva, tegelikult kujunes päevade arvuks ühe lapse kohta sõimerühmades 145 (2004. a 154) ja aiarühmades 159 (2004. a 161) päeva. Keskmiseks kohamaksumuseks ühele lapsele kinnitati 17 414 krooni, tegelik keskmine 18 054 krooni (2004. a 17 135). Kõrgem kohamaksumus on tingitud planeeritust väiksemast laste arvust ja täiendavalt eraldatud vahenditest. Alates 01.08.2002. a jõustus Linnavolikogu 20.06.2002. a määrus nr 112, millega määrati lapsevanema poolt kaetava osa suuruseks 190 krooni. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele otsustab toidukulu päevamaksumuse hoolekogu ja kinnitab juhataja. Toitlustamise tasu on kinnitatud sõimerühmas 12 kuni 16 krooni päevas ja aiarühmas 14

43

kuni 17 krooni päevas, ööpäevast teenindust pakkuvas Lasteaias Nukitsamees 22 krooni. 15% lastest said toiduraha toetust sotsiaalabi osakonna kaudu. 2005. a eraldati vahendid nelja eralasteaia 83-le lapsele. Vastavalt Koolieelse lasteasutuse seadusele peavad omavalitsused maksma teisele omavalitsusele nende haridusasutuses laste hoidmise ja koolitamise eest. Kinnitatud eelarves kavandati teistele omavalitsustele maksta 140 lasteaialapse hoidmise kulud. Kuna lapse kohamaksumus kujunes kavandatust suuremaks, siis eraldati täiendavalt raha. Tartu linn maksis 2005. a keskmiselt 141 lapse (2004. a 144 lapse) hoidmise ja õpetamise eest teistele omavalitsustele 3 453,3 tuh krooni (2004. a 3 914,0 tuh krooni) e 2 037 krooni (2004. a 1 859 krooni) lapse kohta kuus. Rahandusosakonna kaudu maksti teistele omavalitsustele Tartu linna õpilaste koolitamise kulusid (lasteaed-algkoolid, algkoolid, põhikoolid, gümnaasiumid). Vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumiseadusele peavad omavalitsused katma teistes omavalitsustes õppivate õpilaste koolitamise kulud. Kinnitatud eelarvesse kavandati teistele omavalitsustele maksta 500 õpilase koolitamise kulud. Aasta jooksul esitati planeeritust rohkem arveid ja eelarvet oli vaja suurendada. Eelnevast lähtudes maksis Tartu linn 2005. a keskmiselt 529 (2004. a 524) õpilase koolitamise eest teistes omavalitsustes 4 841,4 tuh krooni (2004. a 4 520,1 tuh krooni) e 763 krooni (2004. a 632 krooni) ühe õpilase kohta kuus. Tartu linna lapsed käisid 103-s teise omavalitsuse haridusasutuses. Rohkem õppis Tartu linna õpilasi Ülenurmel, Elvas, Tallinnas. Põhikoolid, gümnaasiumid, hälviklaste kool, täiskasvanute gümnaasium. 2005. a töötas Tartu linnas 19 kohaliku omavalitsuse päevase õppevormiga kooli, sh 3 põhikooli (Kesklinna, Veeriku, Kroonuaia), hariduslike erivajadustega Maarja Kool (sh 1 koolieelikute rühm) ja 15 gümnaasiumi. Õhtuse õppevormiga töötas Täiskasvanute gümnaasium. Õpilaste arv ülalnimetatud koolides on toodud alljärgnevas tabelis:

2003 2004 2005 plaan

2005 täitmine

Muutus võrreldes 2004. a

aruandega

Muutus võrreldes 2005. a plaaniga

Kokku õpilasi päevases õppes

14 896 14 420 13 994 13 879 -541 -115

põhikoolid 1 521 1 340 1 155 1 133 -207 -22 gümnaasiumid 13 327 13 034 12 789 12 693 -341 -96 hälviklaste kool 48 46 50 53 +7 +3 Täiskasvanute Gümnaasium

389 422 425 483 +61 +58

Päevakoolid. Keskmine klassikomplektide arv oli 513, mis on 9 klassikomplekti võrra väiksem kui 2004. a. Keskmiseks klassi täituvuseks kujunes 27 õpilast klassis. Arvestades koolihoonete tüüpprojekte ning tervisekaitse eeskirjadega kehtestatud normatiivseid ruutmeetreid ühe õpilase kohta, on kinnitatud põhikoolidele ja gümnaasiumidele õpilaste piirarvud. Koolihoonete ülekoormuse tõttu õppis 2004. a alguses teises vahetuses 1 002 õpilast (2004. a 1 016). Aasta lõpuks õppis teises vahetuses 818 õpilast e 6% keskmisest õpilaste arvust. Kõige suurema täituvusega on Tamme Gümnaasium (1,32%), Mart Reiniku Gümnaasium (1,25%) ning Karlova Gümnaasium (1,13%). Teises vahetuses õppisid algklasside õpilased. Teiste omavalitsuste lapsi õppis Tartu linna munitsipaalkoolides 1 986 e 14% õpilaste arvust.

44

Kroonuaia Kooli juures töötas pedagoogilise nõustamise ja õpiabi keskus. Keskuses organiseeriti täiendavaid tunde kõikide koolide õpiraskustega õpilastele. II klasside õpilaste ujuma õpetamiseks oli kinnitatud eelarves 390,5 tuh krooni. Täiendavalt laekus Kultuuriministeeriumilt 299,0 tuh krooni ning lisaeelarvega eraldati veel 93,9 tuh krooni, mis võimaldas õpetada ujuma ka III klassi lapsed, kes ei saanud 2004. a sellist õpetust. MTÜga Tartu Ujumisklubi ja MTÜga Spordiklubi Arena sõlmiti leping õpilaste ujuma õpetamiseks nende koolide õpilastele, kus bassein puudub. Tamme, Kivilinna ja Slaavi Gümnaasiumidele eraldati 167,8 tuh krooni basseinide ülalpidamiseks ning antud koolid korraldasid ujuma õpetamise oma kooli õpilastele. Kokku õpetati ujuma 1 088 II ja III klassi õpilast (a´24 tundi). Õppetööd toetavateks projektideks nähti ette 439,0 tuh krooni. Haridusosakonna juhataja 18.01.2005. käskkirjaga nr 21 kehtestati koolidele nõuded õppekava toetavate projektide konkursil osalemiseks. Kokku esitati 172 taotlust, millest finantseeriti 99. Projektide teostamise käigus viidi läbi seminare, konverentse, koolitusi, suvepraktikaid ja matkamänge, anti välja õpikuid, töövihikuid, muretseti õppematerjale jne. Projekti “Turvamees koolis” rahastamiseks kasutati 486,0 tuh krooni. Koolid pidid oma vahenditest maksma 12% teenuse hinnast. Projektis osalesid 7 kooli: Raatuse, Kivilinna, Annelinna, Mart Reiniku, Slaavi, Täiskasvanute ja Kunstigümnaasium. Turvateenuse saamiseks sõlmiti leping Falck Lõuna-Eesti ASiga. Kõikides koolides komplekteeriti psühholoogide ja sotsiaalpedagoogide ametikohad vastavalt arengukavale. Üldhariduskoolide eelarvesse olid kinnitatud vahendid kutseeelseks koolituseks ja kutsenõustamiseks, mida viis läbi Tartu Kutsehariduskeskus. Õpilaskoha maksumus ilma investeeringuteta on esitatud alljärgnevas tabelis:

Õpilaskoha maksumus 2001-2005 krooni

2001 2002 2003 2004 2005 kasv %

Põhikoolid ja gümnaasiumid koos riigieelarve vahenditega sh Tartu linna eelarvest

9 288 3 394

10 927 4 635

12 759 4 156

14 672 4 669

16 444 4 767

12,1 2,1

Täiskasvanute gümnaasium koos riigieelarve vahenditega sh Tartu linna eelarvest

6 762 2 232

7 234 1 808

9 895 2 178

13 160 2 068

13 145 2 217

-0,1 +7,2

Seoses 2005. a külma talvega kasutati küttekuludeks kokku vahendeid 2 514,0 tuh krooni planeeritust enam. Ülekulu kaeti teiste kuluartiklite kokkuhoiu arvelt. 2005. a eelarvesse eraldati riigieelarvest tasandusfondi kaudu vahendid 1.-4. klassi õpilaste koolilõuna kuludeks arvestusega 11,30 krooni ühe toidupäeva kohta. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse istungi protokollilisele otsusele kaeti 2005. a eelarvest 1.-4. klassi õpilaste koolilõuna kulud 12 krooni ulatuses ning nimetatud vahendid eraldati koolidele (sh erakoolidele) tegelike toidupäevade järgi. Linnavalitsuse 02.09.2004. a määrusega nr 21 kinnitati koolilõuna maksumuse piirmääraks 15 krooni ja koolilõuna maksumuse iga kooli kohta kinnitab haridusosakonna juhataja. Oma kooli poolt oli toitlustamine organiseeritud Mart Reiniku ja Tamme Gümnaasiumis, Maarja Koolis ning kuni 01.09.2005. a ka Forseliuse Gümnaasiumis ja Herbert Masingu Koolis. Ülejäänud koolides korraldas toitlustamist operaatorfirma. Sotsiaalabiosakonna kaudu said vähekindlustatud perede lapsed toetust toidukulude eest maksmiseks.

45

Investeeringud. Mart Reiniku Gümnaasiumi kunstmurukattega spordiväljaku ehitamiseks eraldati 6 635,0 tuh krooni, kulutati 5 793,7 tuh krooni, kuna aasta lõpu ilmastikutingimused ei soosinud tööde lõpetamist. Linnakantselei kaudu finantseeriti haridusvaldkonna infotehnoloogia järgmised kulud: lasteaedade andmeside püsikulud, üldhariduskoolide tarkvara rent ja andmeside kulud, eelnevatel aastatel soetatud riistvara rent ja uute arvutite soetamine, Kutsehariduskeskuse eelnevatel aastatel soetatud riistvara rent. Täiskasvanute Gümnaasium kasutab Veeriku Kooli IV korruse ruume. Täiskasvanute Gümnaasium organiseerib õppetööd Tartu vanglas, milleks eraldatakse vahendid riigieelarvest. Tasuliste kursustena viiakse läbi riigieksamiteks valmistumise õppusi. 2005. a eraldati Tartu linna eelarvest vahendid 425 erakooli õpilase kulude rahastamiseks arvestusega 100% munitsipaalkooli õpilase arvestuslikust tegevuskulust (1 850 krooni). Tegelikult käis Tartu linnas asuvates erakoolides keskmiselt 418 Tartu linna õpilast (erakoolides kokku 509 õpilast). Kokku töötas viis erakooli - Katoliku Kool, Waldorfgümnaasium, Audentese Erakooli Tartu filiaal, Elu Sõna Kristlik Kool, Tartu Rahvusvaheline Kool (avati 01.09.2005. a). Kutseõppeasutus. Tartu Kutsehariduskeskus on haridusosakonna allasutus, mille kaudu toimub õpilaste kutsealane koolitus. Kutsealaset koolitust finantseeritakse riigieelarvest ja seepärast sõlmivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Linnavalitsus igaks aastaks finantseerimislepingu.

Õpilaste arv 2003-2005

2003 2004 2005 aasta lõpul 2 263 2 767 2 911

aasta keskmine plaan 2 059 2 212 2 899

aasta keskmine tegelik 2 079 2 550 2 934

hälve plaanist 20 338 35

rühmade arv 91 119 129

2004/2005. õppeaastal arvati erinevatel põhjustel õpilaste nimekirjast välja 719 õpilast, mis on 24% õpilaste arvust (2004. a 18%). Väljalangemise suuremad põhjused: õppevõlgnevused 340, tööle asumine 43, eriala sobimatus 35, teise kooli õppima asumine 35 õpilast. Väljalangevuse kasvu pidurdamiseks koostati tegevuskava. Õpet anti 18 kutsealal, millest õpilaste arvu järgi suuremad majutamine ja toitlustamine, ehitus ja tsiviilrajatised. Elektroonika ja automaatika on uus eriala, kuhu võeti õpilased esmakordselt 2005. a. Keskmiseks õpilaskoha maksumuseks kujunes 2005. a 16 795 krooni (2004. a 16 408 krooni). Eraldistena nähti ette õppetoetuseks 6 249,9 tuh krooni, täitmiseks kujunes 4 930,4 tuh krooni. Alatäitmise põhjuseks on madal õppeedukus ja õppevõlgnevused põhihariduse baasil moodustatud õppegruppides. Keskhariduse baasil õppijate hulgas on erialasid, kus õppeedukus on kõrge ja toetuse taotlejaid palju, aga põhitoetuse koefitsient piirab toetuse saajate arvu. Kutsehariduskeskuses õpib üle 60% Tartu või Tartuga piirnevate kohtade lapsi, kellel ei ole õigust täiendavat toetust taotleda. Kutsehariduskeskuse tasuliste teenuste ja toodete müügist laekunud tulust moodustab täiskasvanute koolitus 58% (4 636,0 tuh krooni). Keskmiselt osales koolitustel 2 200 inimest (2004. a 1 428 inimest). Investeeringud. Kutsehariduskeskuse hoone Kopli 1 renoveerimiseks eraldati eelarvesse 20 069,7 tuh krooni, täideti aga 10 574,6 tuh krooni, kuna loodetav finantseering jäi laekumata.

46

Kõrgharidus. Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali õppetöö korralduskulud. Investeeringud. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühiselamute renoveerimise programmi toetus vastavalt sõlmitud lepingutele. Hariduse abiteenused. Muu haridus. Finantseeriti aineolümpiaadide korralduskulusid, ainesektsioonide tööd, ülelinnalisi üritusi, abiturientide balli, üldhariduskoolide intellektika messist osavõtu kulusid, edukate õpilaste ja õpetajate austamise kulusid jne. Investeeringud. Haridusosakonna majandusteenistuse käsutusse kinnitatud investeeringute vahendid, mida kasutati haridusasutuste avariide likvideerimiseks (2005. a kinnitati ca 80% avariide rahadest asutuste eelarvetesse), projekteerimiseks, küttesüsteemide survestuseks, territooriumide renoveerimiseks, infotehnoloogia vahendite soetuseks.

Hariduse tegevuskulude täitmine kululiikide lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus

Personali- kulud

Majanda- miskulud

Muud kulud

Varade soetamine

Toetused ja

eraldised Kokku

Haridus 296 956,3 112 329,5 33,8 726,9 12 486,6 422 533,1

Linnakantselei 0,0 2 885,9 0,0 0,0 0,0 2 885,9

Haridusosakond 296 956,3 101 153,0 33,8 726,9 11 883,2 410 753,2

Linnavarade osakond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

eraldised väljapoole linnavalitsuse struktuuri

0,0 8 290,7 0,0 0,0 603,4 8 894,0

47

1.2.2.9. SOTSIAALNE KAITSE Sotsiaalse kaitse kulusid rahastati kokku 77 248,3 tuh krooni, mis on 6,2% linna 2005. a kulude kogumahust, sh tegevuskuludeks 69 655,8 tuh krooni investeeringuteks 7 592,5 tuh krooni (vt tegevusaruande Lisa 6T) Linna kinnitatud eelarvest eraldati sotsiaalseks kaitseks 66 735,4 tuh krooni. Aasta jooksul suurendati eelarvet 24,3% e 16 200,0 tuh krooni sh riigipoolsed eraldised hooldajatoetuseks 12 673,8 tuh krooni ja toimetulekutoetuseks 1 449,0 tuh krooni. Täpsustatud eelarve 82 935,4 tuh krooni täideti 93,1%.

Sotsiaalse kaitse kulud tegevusalade lõikes tuh kr

2005

klassif Valdkond, tegevusala 2004 täitmine kinnitatud

eelarve täpsustatud

eelarve täitmine täitmise % +/-

10 Sotsiaalne kaitse 61 384,6 66 735,4 82 935,4 77 248,3 93,1-5 687,1

10120 puuetega isikute hoolekande asutused

3 465,5 7 090,0 7 020,0 4 541,5 64,7-2 478,5

10121 muu puuetega isikute sotsiaalne kaitse

2 487,4 2 884,0 15 290,0 15 263,2 99,8 -26,8

10200 koduteenused 3 420,7 3 855,4 3 961,2 3 963,3 100,1 2,1 10200 hooldekodud 11 530,1 12 855,0 13 697,8 13 793,8 100,7 96,0 10200 päevakeskused 10 158,4 2 735,0 2 904,4 2 906,6 100,1 2,2

10201 muu eakate sotsiaalne kaitse

346,9 347,0 405,9 374,2 92,2 -31,7

10400 lastekodud 1 473,9 1 200,0 1 507,0 1 505,5 99,9 -1,5

10401 muud laste hoolekande asutused

3 103,3 6 450,0 6 435,4 6 300,2 97,9 -135,2

10402 muu perede ja laste sotsiaalne kaitse

10 665,0 11 720,0 11 791,3 11 637,3 98,7 -153,9

10500 töötute sotsiaalne kaitse 688,1 700,0 60,0 52,8 87,9 -7,2

10700 muude riskirühmade hoolekande asutused

1 763,4 2 292,0 2 144,5 2 113,2 98,5 -31,3

10701 toimetulekutoetus 8 942,0 11 292,0 15 324,7 12 403,9 80,9-2 920,9

10702 muu riskirühmade sotsiaalne kaitse

3 340,1 3 315,0 2 003,0 2 002,7 100,0 -0,3

10900 muu sotsiaalne kaitse 0,0 0,0 390,1 390,1 100,0 0,0

Vastavalt tegevusaruande Lisale 5T on sotsiaalse kaitse kuludest 93,7% kaetud linna finantseerimiseelarvest. Põhiline majandamiseelarve tulu on hooldekodu hoolealuste omaosalus (2 344,7 tuh krooni pensionidest ja 549,5 tuh krooni puudetoetustest) Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikutele või perekondadele toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Linna hoolekande korraldamisel on seatud eesmärgiks linnaelanike teenindamine võimalikult lähedal nende elukohale. I. Erivajadustega isikute sotsiaalse kaitse (tegevusalad 10120 ja 10121) kulude eelarve kasvas võrreldes 2004. aasta täitmisega seoses riigilt ületulnud kohustusega hooldajatoetuse maksmiseks (12 673,8 tuh krooni) ja suuremate investeeringute kavandamisega (2 376,0 tuh

48

krooni). Eelarve alatäideti 2 505,3 tuh krooni ja seda põhiliselt Nõlvaku 12 investeeringute osas. Projektdokumentatsioon ei valminud õigeaegselt, nihkus ehitushanke algus ning ehitaja ei saanud teostada 2005. aastaks kavandatud ehitustöid. Tegevused seoses erivajadustega isikute sotsiaalse kaitsega:

�� Hooldajatoetuse menetlemiseks koostati hooldajatoetuse maksmise kord. 1.juuliks 2005. a oli täidetud Sotsiaal-ministeeriumiga sõlmitud lepingumaht, mis nägi ette 3 800 hoolealuse hindamise. Hooldajatoetuse taotlusi esitati kokku 4 364. Toetuse saajaid kokku 9 kuu jooksul oli 3 225 isikut. Keskmiselt maksti kuus toetust 2 576 hooldajale, toetusmäärad 240 ja 400 krooni, kokku kulu koos sotsiaalmaksuga 12 058,6 tuh krooni. Aasta lõpu seisuga oli linnas 2 646 hooldajat. Osakonna poolt koostati hoolekandega seotud infovoldikud invaabivahenditest, hooldaja kohustustest, sotsiaaltoetustest, -teenustest, ja hoolekandeasutustest. Infovoldikud postitati kõigile hooldajatele ja hooldatavatele (administreerimiskuludeks 105,0 tuh krooni).

�� Linna eelarvest eraldati puuetega inimeste organisatsioonide (27 organisatsiooni 1657 liikmega) toetuseks 239,1 tuh krooni.

�� Linna eelarvest rahastati erinevaid erivajadustega isikuid toetavaid projekte 298,2 tuh krooni ulatuses.

�� Osutati järgmisi teenuseid: - psüühiliste erivajadustega tööealiste isikute igapäevaelu toetamise teenus 151-

le isikule (1 177 ,8 tuh krooni); - psüühiliste erivajadustega eakate ööpäevaringne hooldusteenus 23-le isikule

(865,8 tuh krooni), - eakate päevahooldusteenus keskmiselt kuus 31-le isikule (756,9 tuh krooni), - eakate koduhooldusteenus 19-le isikule (66,3 tuh krooni); - autismiga laste tugiisiku teenus 17-le isikule (29,9 tuh krooni); - isikliku abistaja teenus 20-le isikule (349,4 tuh krooni); - viipekeele tõlketeenus keskmiselt kuus 75-le isikule (283,0 tuh krooni); - invatakso teenus, mida osutab riigihanke alusel aastatel 2005-2009 OÜ

Tartaline. Teenuse kasutajaid 2005. aasta nimekirjas oli 900, vahendeid kasutati 1 900,0 tuh krooni;

�� Erivajadustega isikutele tagati eestkoste teostamiseks teenustele suunamine ja eeskoste korraldamine.

�� Renoveerimis- ja ehitustöid teostati 1 674,7 tuh krooni ulatuses, sh objektil Nõlvaku 12 (psühhogeriaatriline hooldekodu 40-le hoolealusele) projekteerimis- ja ehituseks ettevalmistustööd ning objektil Staadioni 52 (Vaimse tervise Hooldekeskus) renoveerimise projekti ekspertiis.

II. Eakate sotsiaalse kaitse (tegevusalad 10200 ja 10201) eelarve kahanes võrreldes 2004. aasta täitmisega 4 486,8 tuh krooni, kuna 2004. aasta mahtu tõstis Anne Päevakeskuse ehitus (kulu 7 507,9 tuh krooni). Eakate sotsiaalseks kaitse tegevused:

�� Hooldekodu teenusele suunati aasta jooksul 62 isikut, kellest 34 asus elama Tartu Hooldekodusse ja 28 Tartu maakonna ja Lõuna-Eesti hooldekodudesse. Erinevalt varasematest aastatest kadus vajadus järjekorda võtmise järele, mida võib seostada suurenenud pensioni ja sooviga elada oma kodus ning toetavate teenuste olemasoluga. Ööpäevast hooldusteenust osteti teistelt hooldekodudelt 70-le isikule (2 559,2 tuh krooni). Tartu Hooldekodus pakuti hoideteenust keskmiselt 119,5-le hoolealusele (9 001,3 tuh krooni).

�� Tartu Hooldekodu: - põhitegevuses suunati enam tähelepanu teenuse kvaliteedi tõstmisele, töötajate

kutseoskuste täiendamisele, olmetingimuste parandamisele. Lõpetati keldri-ruumide renoveerimine, paigaldati lift liikumispuudega hoolealustele

49

- Füüsilise keskkonna arendamise eesmärgil otsiti võimalusi EL Struktuurfondidest Tartu Hooldekodule juurdeehituseks investeeringute leidmiseks koostöös Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojaga. Läbirääkimised olid pikaajalised, kuid tulemusteta.

- Renoveeriti keldriruumid (2 103,3 tuh krooni) ning osteti (130,0 tuh krooni) uus gaasikatel ja funktsionaalne voodi.

�� Päevakeskuse ja koduteenust eakatele pakuti Päevakeskustes Tähtvere ja Kalda (6 273,4 tuh krooni) ja osteti 420,5 tuh krooni eest Tartu Puuetega Inimeste Kojalt, toetati pensionäride organisatsiooni Kodukotus päevategevust (176,0 tuh krooni).

�� Aasta lõpus alustati tegevusi eakate koduhoolduse edasiarendamiseks, koostati materjalid vajalikest tegevustest koduhoolduse arendamisel ja esitati taotlused osalemaks kahes välisprojektis: Koduhooldustöötajate koolitusprogramm ja uute koduhooldusteenuste arendamine ja Olemasoleva ressursi võimaluste/vajaduste määratlemine.

�� 2005. aastal alustati läbirääkimisi Lüneburgi Saksa–Eesti Seltsiga projekti ”Toit ratastel” teostamiseks Tartu linnas ( kodutoitlustamine).

�� Erinevate eakaid toetavate projektide rahastamiseks eraldati 374,2 tuh krooni, sh aukodanike toetus 316,5 tuh krooni.

III. Laste ja perede sotsiaalse kaitse (tegevusalad 10400, 10401, 10402) eelarve on kasvanud võrreldes 2004. aasta täitmisega 4 491,5 tuh krooni. Olulisem kasv on Maarja Kooli Tugikodu ehituse arvel (3 500,0 tuh krooni). Laste ja perede sotsiaalseks kaitse tegevused:

�� Lastekaitseteenistuses võeti 2005. aastal esmakordselt arvele 32 vanemliku hoolitsuseta jäänud last. Arvele võetud lastest paigutati:

- laste hoolekandeasutustesse 12 last; - perekondadesse 18 last. Perekonnas hooldamisel oli 2005. aasta lõpuks 70

last. Arvele võetud laste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra tänu tõhusamale peretööle. 2005. aasta lõpus on eestkostel kokku 132 last, 76 tüdrukut ja 56 poissi.

�� Tartu linnas on 5 lastekodu teenust pakkuvat hoolekandeasutust, linn ostab teenust kolmelt: Asutuste lõikes jagunevad kohad järgmiselt:

- MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu – 33 kohta (sh 23 riikliku finantseerimisega ja 10 linna finantseerimisel à 5000);

- MTÜ Tartu Kristlik Kodu – 13 kohta (7 riiklikku, 1 teise omavalitsuse laps ja 5 linna finantseerimisel à 5000);

- SA Kivistiku Lastekodu – 10 kohta (5 riiklikku ja 5 linna finantseerimisel à 5000).

Väljastpoolt Tartu linna on ostetud teenust ühele lapsele Jõhvi Rehabilitatsioonikeskuselt. Lastekodu teenust osteti kokku 1 185,5 tuh krooni eest.

�� Linna toetusel tehti remonti: - Tartu Kristliku Kodu majas (270,0 tuh krooni), mille läbi paranesid oluliselt

laste olmetingimused ja privaatsus; - MTÜ Vahtramäe Mäe-kodu keldriruumides (50,0 tuh krooni), mis

spordisaaliks kujundatuna aitas oluliselt kaasa lastekodu 30 kasvandiku sisukale vaba aja veetmisele ning tervislike eluviiside propageerimisele.

�� Ööpäevaringset hoolekannet pakub ka linnaasutus Tartu Laste Turvakodu, milles ööpäevaringseid kliente 17, tasuta toitlustatavaid päevas 2,3 ja päevakeskuse külastajaid keskmiselt päevas 1,7 (kulu kokku 1 617,3 tuh krooni).

50

�� Laste õiguste kaitseks osaleti 250-s vaidluses, millest 130 olid kohtuvaidlused. 2005. aastal ei võetud Tartu linna lastekaitse spetsialistide algatusel kohtu kaudu ära ühtegi vanema õigust. Kohtuotsusega eraldati perekonnast 3 last.

�� Laste päevakeskuse teenuse ostuks kasutati 1 133,9 tuh krooni. Sotsiaalabi osakonna poolt 2004. aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hindavad lapsevanemad päevakeskuse teenuse juures kõige enam seda, et lapsel on õpitud ja võimalus osaleda erinevatel üritustel, samas on tagatud järelevalve ja soe lõunasöök. Päevakeskuse teenust osutasid 2005. aastal riigihanke alusel järgmised ühingud:

- MTÜ Öökull Annelinna päevakeskus – 35 kohta; - MTÜ Tartu Kristlik Kodu Raadi päevakeskus – 16 kohta; - MTÜ Tartu Kristlik Kodu Koidu päevakeskus – 16 kohta; - MTÜ Tartu Kristlik Noortekodu päevakeskus – 35 kohta; - MTÜ Carpe Diem päevakeskus – 18 kohta.

�� Laste turvalise elukeskkonna loomisele kaasaaitamise väljundiks on eelkõige 2005. aastal koolide juures tööle võetud sotsiaalpedagoogid, kelle läbi paranes tunduvalt Tartu linnas laste kaetus sotsiaalala töötajatega, kelle kohustuseks on abivajavast lapsest teatamine ja abi andmine. Aasta-aastalt on paranenud võrgustikutöö erinevate lastekaitsega tegelevate ametnike vahel, on loodud e-posti list.

�� Valmis noortekeskuse Nisu 2a keldriruumide töökodadeks renoveerimise projekt (49,0 tuh krooni). Jätkub töö täiendavate finantseerimisallikate leidmiseks.

�� Tartu Maarja Tugikeskuse ehitus (kulu 2005. aastal 3 500,0 tuh krooni) jõudis pooleni ning valmib 2006. a mais. Tugikeskus hakkab pakkuma ajutist hoideteenust (24 last, 4 täiskasvanut), igapäevaelu toetamise teenust (22 täiskasvanut), tugikodu teenust (14 last), tööpraktika, toetatud töö ja rehabilitatsiooniteenust (lapsi 65, täiskasvanuid 50 koostöös Maarja Külaga).

�� Toetusi maksti: - täiendavateks lastetoetusteks 6 374,5 tuh krooni; - laste toitlustamiseks haridusasutustes 3 903,0 tuh krooni; - hoolduspere toetust 77,0 tuh krooni.

�� Eraldisi lapsi ja peresid toetavatele projektidele tehti kokku 338,0 tuh krooni. �� Osutati järgmisi teenuseid:

- Vägivalla all kannatavate laste ja pereliikmete nõustamisteenus 20-le lapsele ( 290,0 tuh krooni).

- Perekülastusteenus 25-le perele (154,8 tuh krooni). Et tõsta perekülastusteenuse kvaliteeti ja ühtlustada olemasolevat perekülastuse teenuse taset töötas MTÜ Hea Algus välja perekülastusteenuse standardi.

- Kasuperede koolitusteenus 56-le perele (200,0 tuh krooni). - Noortekodu teenus, mida ostetakse 20-le noorele MTÜ-lt Noorte

Abistamiskeskus Carpe Diem (300,0 tuh krooni). IV. Töötute ja muude riskigruppide sotsiaalse kaitse (tegevusalad 10500, 10700, 10701,10702,10900) eelarve on kasvanud võrreldes 2004. a täitmisega 5 188,8 tuh krooni ja seda 4 mln krooni ulatuses riigilt suuremate eraldiste ja 2004. a kasutamata jäägi arvel. Kuna toimetulekutoetuse vahendid kokku osutusid suuremaks kui toimetulekutoetuse 2005. a vajadus ja kuna eraldatud vahendeid võis kasutada ka täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks või sotsiaalteenuste osutamiseks, siis on sellesse tegevusalade gruppi lülitatud teiste tegevusalade eelarved osaliselt ümber tõstetud toimetulekutoetuse eelarve alla, millest omakorda on tekkinud tegevusala visuaalne eelarve vähenemine võrreldes 2004. aastaga. Muude riskigruppide sotsiaalseks kaitseks tehti:

�� 2005. a osalesid töötud, pikaajalised töötud ja tööotsijad sotsiaaltöötajate suunamisel sotsiaalabi osakonna poolt tellitud Tartu Kutsehariduskeskuse korraldatavatel õmblemise ja puidutöötlemise koolitustel. Samuti pakkus Tartu Kutsehariduskeskus eesti keelt mitterääkivatele toimetulekuraskustes täisealistele

51

klientidele võimalust osaleda eesti keele kursustel. Hädaabitöödel osalenud töötute personalikulud olid kokku 52,8 tuh krooni.

�� arendati infovahetust korteriühistutega, s.o Eesti Korteriühistute Liiduga potentsiaalsete abivajajate väljaselgitamiseks.

�� Sotsiaaleluruumide üürnike paremaks abistamiseks ja sotsiaalsete probleemide süvenemise vältimiseks jätkati 2004. a neljandast kvartalist kasutusele võetud juhtumikorralduse põhimõtete rakendamist. Klientide paremaks abistamiseks koostati tegevuskava - püstitati eesmärgid ja planeeriti tegevused. Peamised sotsiaaltöötajate tegevused klientide abistamisel olid:

- regulaarne sotsiaalnõustamine piirkonnakeskuses; - toimetulekutoetuse määramine; - küttetoetuse määramine; - regulaarne sotsiaalnõustamine kliendi kodus (järelevalve ja vestlus,

ühiselureeglitest kinnipidamise kohustuse meeldetuletamine); - toimetulekukoolitusele suunamine; - abistamine maksegraafiku sõlmimisel; - abistamine otsekorralduslepingu sõlmimisel; - suunatud vaimse tervise hooldekeskuse teenusele; - suunatud tööbüroosse töötuna arvele võtmiseks ja ümberõppele asumiseks; - kliendi teavitamine õigeaegselt üürilepingu pikendamise vajadusest; - hooldekodusse paigutamise menetluse algatamine; - suunamine õmblemiskoolitusele; - suunamine toimetuleku-, tööotsingu-, tööharjumuse taastamise koolitusele

või muukeelsete töötute suunamine keeleõppele. Vaatamata sooritatud tegevustele tõusis sotsiaaleluruumide üürnike võlgnevus eluasemekulude eest. Seisuga 01.01.2005 oli võlgnevus 294,0 tuh krooni (koos viivisega), 01.01.2006. aastaks tõusis võlg 383,5 tuh kroonile, seega 89,5 tuh krooni ehk 30,4 % võrra.

�� sotsiaaleluruumi vajajana võeti arvele 111 isikut/perekonda, taotluse uuendas 24 isikut/perekonda. sotsiaaleluruum eraldati 55 isikule/perekonnale; üürilepingut pikendati 283-l korral; Eluruumide vajadus seisuga 31.12.2005. a:

- kööktuba kuni ühetoalist eluruumi vajas 57 taotlejat; - ühe kuni kahetoalist eluruumi vajas 5 taotlejat; - kahe kuni kolmetoalist eluruumi vajas 7 taotleja; - kolme kuni neljatoalist eluruumi vajas 1 taotleja. Jaamamõisa 38 töötute

rehabilitatsioonikeskuse loomiseks on toimunud koos linnavarade ja linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna spetsialistidega ning regulaarsed töökoosolekud koos projekteerijatega alates septembrist. Valmis keskuse eskiisprojekt (135,4 tuh krooni).

�� 2005. a esitati kokku 6 835 toimetulekutoetuse taotlust (keskmiselt kuus 550), millest rahuldati 6 606. Toimetulekutoetust määrati ja maksti kokku 9 234,3 tuh krooni, millest toimetulekupiiri kindlustamiseks 8 861,8 tuh krooni, täiendav toetus üksi last kasvatavale vanemale 401,4 tuh krooni. Keskmine määratud ja makstud toimetulekutoetuse summa taotluse kohta kuus oli 1 398 krooni. Toimetulekutoetuse maksmisel esitatud ja arvesse võetud eluasemekulude analüüsimisel selgus, et eluasemekulude piirmäärade muutmise tõttu hüvitati vähekindlustatud isikutele/perekondadele eluasemekulusid 2005. a normpinna 1 m² kohta 5,7 krooni võrra rohkem kui 2004. a ja 4,5 krooni võrra rohkem kui 2003. a.

�� Toimetulekutoetuse vahendite arvel (3 170,5 tuh krooni) tasuti toime-tulekutoetuse arvestamise ja maksmise korralduskuludeks 307,1 tuh krooni ning osutati järgmisi teenuseid ja maksti toetusi:

52

- kooliabistaja teenust keskmiselt kuus 4-le õpilasele (69,5 tuh krooni); - hoideteenust 24-le puuetega lapsele (96,6 tuh krooni); - puuetega isikute korterite kohaldamise toetust (214,4 tuh krooni); - töötute rehabiliteerimisteenust (559,0 tuh krooni) sh tööotsingukoolitus

(298,2 tuh krooni), tööharjumuse taastamiskoolitus (166,4 tuh krooni), muukeelesete töötute keeleõppeteenus (72,0 tuh krooni);

- täiendavaid toetusi (kriisiabi) (1 843,9 tuh krooni); - Tartu Ülikoolile teadustöö toetamiseks (80,0 tuh krooni). Töö eesmärgiks

oli sotsiaalset ja majanduslikku toimetulematust tingivate riskide määratlemine, elamistingimuste hindamine, resotsialiseerumiseks vajaliku hoolekandevõrgustiku analüüs ning kogukonnas tõrjutuse vähendamisele suunatud ennetava sotsiaaltöö rakendamise võimaluste analüüs.

�� Osutati järgmisi teenuseid: - Naiste varjupaiga teenus keskmiselt 4-le naisele päevas (119,4 tuh krooni); - Varjupaiga teenus Asutuses Varjupaik kasutas teenust aastaringselt 49

inimest ööpäevas, talveperioodil on täituvus maksimaalne (1 644,7 tuh krooni).

- Alaealiste sünnitajate ja väikelaste emade varjupaiga teenus keskmiselt kuus 3-le emale ja 4-le lapsele (213, 7 tuh krooni).

- Vältimatu sotsiaalabi teenus (500,0 tuh krooni), mille raames kindlustatakse ilma sissetulekuta inimesed toidu ja riietega.

- Nõustamisteenust ostis linn 525,0 tuh krooni eest MTÜ-lt Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus, kus käis individuaalsel vastuvõtul 1 552, usaldustelefonil helistas 704 ja grupitöös osales 65 isikut.

�� Riskirühmade toetuseks tehti järgmisi eraldisi: - toitlustusteenuse (keskmiselt 140-le vähekindlustatud isikule) toetamiseks

(60,0 tuh krooni); - vabatahtliku töö võimaluste propageerimiseks ja vabatahtlike kaasamiseks

sotsiaalhoolekande töösse (55,0 tuh krooni); - üksikute projektide toetuseks kokku 71,4 tuh krooni, - doteeriti laste ja pensionäride saunapileteid (806,3 tuh krooni) ja toetati

soojus- ja veesüsteemi rekonstrueerimist (50,0 tuh krooni); - jaanuaritormi kahjude hüvitamiseks (164,7 tuh krooni); - tuleõnnetuste kahjude korvamiseks (160,4 tuh krooni)

Sotsiaalse kaitse kuludest moodustavad 54,1% toetused ja eraldised ja 29,4% majanda-miskulud, millest omakorda sotsiaalteenuse ost 50,7%.

Sotsiaalse kaitse tegevuskulude täitmine kululiikide lõikes tuh kr

Valdkond, struktuuriüksus Personali- kulud

Majanda- miskulud

Muud kulud

Varade soeta- mine

Toetused ja

eraldised Kokku

Sotsiaalne kaitse 11 484,1 20 448,5 0,3 36,7 37 686,2 69 655,8Linnakantselei 0,0 32,0 0,0 0,0 0,0 32,0Linnavarade osakond 0,0 28,7 0,0 0,0 0,0 28,7Sotsiaalabi osakond 11 484,1 20 387,8 0,3 36,7 36 397,8 68 306,7eraldised väljapoole linna-valitsuse struktuuri

0,0 0,0 0,0 0,0 1 288,4 1 288,4

53

1.3. LINNA VÕLAKOHUSTUSED Tartu linn alustas võõrvahendite kaasamist vajalike investeeringute teostamiseks 1994. aastal, kui emiteeriti võlakirju hankimaks raha teede ja tänavate rekonstrueerimiseks. Tartu linn on läbi aastate ajanud konservatiivset laenupoliitikat. Laene on võetud rohkem viimastel aastatel, kui madalad intressimäärad toetavad investeeringute tegemist laenu arvel. Tänase seisuga on kõik linna poolt võetud laenud bulletlaenud, mis tähendab, et laen makstakse tagasi ühes osas laenuperioodi lõppemisel. Tartu linna kogulaenukoormus (sisaldab laene ja kapitalirenti) oli 2005. aasta lõpus 390 324,2 tuh krooni, moodustades linna puhastuludest 42,4%. Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud laenukoormuse maksimaalmäär on 60% puhastuludest, mis tähendab, et lubatud maksimaalse laenukoormuseni jõudmiseks oleks linn võinud veel täiendavaid vahendeid kaasata 162 246,3 tuh krooni ulatuses. Laenud Tartu linn on hankinud raha investeeringuvajaduste katmiseks laenamise teel. 2005. aasta alguses oli Tartu linnal võlakohustusi alljärgnevalt:

Laenukohustuse maht (tuh kr)

Lunastamis- kuupäev Korraldanud pank

150 000,0 23.05.2005 Nordea Pank 103 000,0 04.08.2011 Nordea Pank

33 600,0 15.12.2006 SEB Eesti Ühispank 24 000,0 15.12.2006 Nordea Pank

310 600,0 KOKKU 2005. aasta mais refinantseeriti Nordea Pangast võetud 150 miljoni kroonise mahuga laen. Laenukonkursi võitjaks tõusis Svensk Exportkredit AB (SEK), pakkudes võrreldes Eesti krediidiasutustega oluliselt madalamat intressi. SEK-iga sõlmiti laenuleping nimetatud summale kestusega kuni 01. oktoober 2007. 2005. aasta eelarvesse oli laenutuludena planeeritud 71 863,0 tuh krooni. Sellest summast laenati 50 363,0 tuh krooni SEKilt tähtajaga kuni 15.12.2006 ja 21 500,0 tuh krooni Hansapangast tähtajaga kuni 15.12.2006. Arvelduslaen 2005. a sõlmiti leping Eesti Ühispangaga arvelduslaenu võtmiseks 22 miljoni krooni ulatuses (volikogu poolt lubatud kuni 25 mln krooni). Arvelduslaenu kasutamiseks 2005. aastal vajadust ei tekkinud, sest laekumised olid stabiilsed ja investeeringukulud jaotusid aasta peale ühtlasemalt kui eelnevatel perioodidel. Arvelduslaenu teenindamiskulud 2005. aastal puudusid, kuna lepingutasu ei makstud ning intressikulusid seoses arvelduslaenu vajaduse puudumisega ei kaasnenud. Laenude intressikulud Laenude intressikulude katmiseks kulus 2005. a. 11 594,5 tuh krooni. 2005. aastal võetud uute laenude (50,363 ja 21,5 miljonit krooni) korralduskuludeks kujunes kokku 30,2 tuh krooni. 150 miljoni kroonise laenu refinantseerimiskulud olid 75,0 tuh krooni. Kokku kulus laenude teenindamiseks 2005. aastal 11 699,7 tuh krooni.

54

Laenude intressi- ja korralduskulude jaotumisest annab täpsema ülevaate alljärgnev tabel:

Intressi- ja korralduskulud 2005. a tuh kr

Laenukohustus Intressikulud Korralduskulud Kokku

150 000,0 3 884,0 0,0 3 884,0 33 600,0 984,9 0,0 984,9

103 000,0 4 167,2 0,0 4 167,2 24 000,0 585,7 0,0 585,7

150 000,0 1 693,2 75,0 1 768,2 50 363,0 279,6 25,2 304,7 21 500,0 0,0 5,0 5,0

KOKKU 11 594,2 105,2 11 699,7

Eeltoodud kuludele lisanduvad laenutegevusega kaasnenud valuutakursi mõjud (2005. a kokku 124,9 tuh krooni), mis eelarve kassapõhises täitmises kajastatakse intressi- ja korralduskulude hulgas. Kapitalirent Tartu linn on kasutanud kapitalirenti kolme investeeringuobjekti finantseerimiseks: �� AURA Veekeskus (faktooringleping sõlmitud 2000. aastal); �� H. Treffneri Gümnaasium (faktooringleping sõlmitud 2002. aastal); �� Vikerkaare 25 majavaldus (liisingleping sõlmitud 2002. aastal). Alljärgnevas tabelis on toodud linna faktooring- ja liisingkohustuste tasumise graafik aastani 2007, mil kõik kohustused peaksid makstud saama. Summad koosnevad põhiosa maksetest ja intressidest.

Faktooring- ja liisingkohustused tuh kr

2000-2004 2005 2006 2007 Kokku

AURA Veekeskus 37 690,5 5 586,7 2 218,0 45 495,2

H. Treffneri Gümnaasium 6 789,6 5 605,3 4 989,0 17 383,9

Vikerkaare 25 majavaldus 289,5 110,6 119,7 534,5 1 054,3

KOKKU 44 769,6 11 302,6 7 326,7 534,5 63 933,4

sh intressikulu 7 797,3 643,8 102,8 18,1 8 562,0

Kuna Vikerkaare 25 majavalduse liisingleping on seotud ujuva intressimääraga (EURIBOR), võib liisingu kogukulu kujuneda planeeritust väiksemaks.

55

1.4. RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE Vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse § 26 l(3) punktile 3 kuulub majandusaasta aruandesse ka reservfondi kasutamise aruanne. Reservfondi kasutamine on seadustatud Tartu Linnavolikogu poolt Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korras, mis kohustab linnavalitsust välja töötama reservfondi vahendite kasutamise rakendusjuhendi. Tartu Linnavalitsus on kinnitanud nõutud juhendi 16. oktoobril 2003. aastal määrusega nr 12 ja seda muutnud 29. juuli 2004. a määrusega nr 18. 2005. aasta reservfondi suuruseks kinnitati 11 000,0 tuh krooni, mis moodustas kinnitatud eelarve mahust 0,96%. Eraldamisi reservfondist oli kokku 11 000,0 tuh krooni. Andmed reservfondi eraldamiste kohta on esitatud linna veebilehel. Järgmiselt diagrammilt näeme, et kõige rohkem eraldisi on tehtud nn muudele, s o väljapoole linnavalitsuse struktuuri.

297,7 284,8

925,9

4 115,1

64,5156,5

2 078,6

639,2605,4127,967,6

1 636,6

0,0

500,0

1 000,0

1 500,0

2 000,02 500,0

3 000,0

3 500,0

4 000,0

4 500,0

LK AEO RO

LPMKO

LVO

EVO HO KOLM

OSAO

LAT

muud

tuh kr

Linnavalitsuse struktuuriüksustest on kõige rohkem eraldatud kultuuriosakonnale (diagrammil KO) – osatähtsus kõigist eraldamistest 18,9% (2004. aastal 24,0%), summas 2 078,6 tuh krooni (2004. aastal 1 916,3 tuh krooni). Valdkondadest said kõige enam lisavahendeid vabaaeg ja kultuur (38,7% eraldamistest) ja üldised valitsussektori teenused (21,7% eraldamistest). Eraldamiste prioriteet valdkonniti on sarnane alates 2001. aastast ja alates 2003. aastast kajastatud järgnevas tabelis.

2003 2004 2005 Valdkond

osatähtsus

% summa (tuh kr)

osatähtsus %

summa (tuh kr)

osatähtsus %

summa (tuh kr)

Vabaaeg, kultuur 49,1 2 798,8 58,7 4 695,3 38,7 4 254,4 Valitsemine 25,6 1 457,8 14,8 1 186,7 22,1 2 432,1 Linnamajandus 8,7 496,1 7,5 596,2 15,2 1 668,0 Haridus 8,6 493,3 4,9 394,8 8,3 917,6 Sotsiaalne kaitse 5,6 319,1 3,7 291,9 7,0 823,7 muud 2,4 134,9 10,4 833,3 8,7 954,2 KOKKU 100 6 200,0 100 5 700,0 100 11 000,0 Muude valdkondade all on näidatud eraldamised keskkonnakaitsele, avalikule korrale, tervishoiule ning elamu- ja kommunaalmajandusele.

56

Valdkondade lõikes tehtud eraldamisi 2004. ja 2005. aastal iseloomustab ka järgnev diagramm.

Reservfondi eraldised valdkonniti 2004-2005 (tuh kr)

1668

1186,7

291,9

231,9

601,4

596,2

394,8

4695,3

773,7

608,4

345,8

4254,4

917,6

2432,1

0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000

ülsvalitsemine

haridus

kultuur

majandus

muud

elamu- ja komm.majandus

sotsiaalne kaitse

2004.a 2005.a

Kululiikide järgi jagunevad eraldamised reservfondist järgmiselt:

Eraldamised reservfondist kululiikide lõikes 2005 2004

Kululiik summa (tuh kr)

osatähtsus %

osatähtsus %

Personalikulud 2 097,2 19,1 5,7

Majandamiskulud 2 526,0 23,0 26,1

Eraldised 4 644,0 42,2 59,8

Investeerimiskulud 1 732,8 15,8 8,4

KOKKU 11 000,0 100,0 100,0

Personalikulude osatähtsuse suur kasv on tinginud:

�� koondamis- ja lahkumishüvitiste maksmine (1 099,3 tuh krooni) vastavalt Tartu linna põhimääruse §47 lg 4-le;

�� linnavalitsuse otsus korrigeerida struktuuriüksuste ametnike töötasustamist ühtlastel alustel, milleks suunati reservfondist vahendeid kokku 587,4 tuh krooni;

�� täiendavatele ametnike ja koosseisuväliste töötajate ning erinevate projektide juhtide (sh hansapäevade ja projekti “Tartu- Euroopa kultuuripealinn”) töö tasustamine 340,0 tuh krooni;

�� elanike registriteenistuse töötajate premeerimine 16,0 tuh krooni; �� linnavalitsuse ühistegevusega kaasnevad erisoodustused 54,5 tuh krooni.

Majandamiskuludest on kõige suuremad kululiigid: �� ürituste korraldamiskulud 929,4 tuh krooni; �� administreerimiskulud 861,2 tuh krooni (sh suuremad projekti “Sobib Euroopasse”

ja projekti “Tartu – Euroopa kultuuripealinn” korralduskulud 281,5 tuh krooni,

57

58

1.5. HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA Linnasekretärina hindan Tartu Linnavalitsuse ning tema haldusala sisekontrollisüsteemi tõhusaks. Selle tagavad:

1. Juhtimispoliitika pidev järgimine (kehtestatud korrad ja sisemised nõuded, kulunormatiivid);

2. Asutuse varade kaitse osas on teostatud raamatupidamise sisekorra eeskirjade kohaselt inventuurid, sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud ametnikega. Kinnitatud on korrad, mis reguleerivad vara võõrandamist, kasutusse andmist, üleandmise, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist ja hävitamist;

3. Raamatupidamisandmete täpsus ja täielikkus - finantstulemuste pidev võrdlemine eelarvestatud summadega, pidev rahavoogude analüüs;

4. Pettuse ja vea ärahoidmine - juurdepääs finantsinformatsioonile infosüsteemis on ainult selleks volitatud ametnikel, määratud on ametnikud, kellel ligipääs andmefailidele ja serveritele. Esitatakse kvartaalselt eelarve täitmise aruandlus juhtkonnale. Toimub funktsionaalselt sõltumatu raamatupidamise algdokumentide kinnitamine ja kontrollimine. Pidevalt analüüsitakse suuremaid kuluartikleid ja jälgitakse eelarve täitmist. Raamatupidamise korraldamisel on lähtutud funktsioonide lahususe printsiibist;

5. Toimub tegevuste auditeerimine asutusesiseseste kui ka asutuseväliste audiitorite poolt.

Tartu Linnakantselei sisekontrolliteenistuse peamised tegevused ja auditid 2005. aastal olid:

1. Tartu Laste Turvakodu. Dokumendiregistrisse sisestatud andmete põhjal kontrolliti asutuse dokumendihaldust. Kohapeal vaadati üle arhiiv. Auditeeriti personalitööd. Kontrolliti aastainventuuride läbiviimist (sh inventuuri läbiviimise käskkiri, inventuuri läbiviijad, tulemus). Pisteliselt võrreldi varade olemasolu ja vastavust raamatupidamise andmetele. Toodi välja puudused auditeeritud valdkondades ja anti tähtaeg puuduste likvideerimiseks.

2. Päevakeskus Tähtvere. Koostati dokumendihalduse ülevaade, auditeeriti personalitööga seonduvat ja kontrolliti aastainventuuride läbiviimist. Toodi välja puudused isikukaartides ja töölepingutes. Tehti ettepanek üle vaadata ja kaasajastada asutusesiseseid normdokumente. Järelkontrolli ajaks olid puudused likvideeritud.

3. Päevakeskus Kalda. Kontrolliti maa-arhivaari järelvalve käigus tehtud ettepanekute täitmist, koostati dokumendihalduse ülevaade ning auditeeriti isikukaartide ja töölepingutega seonduvat. Viidi läbi kontrollinventuur. Toodi välja puudused auditeeritud valdkondades ja anti tähtaeg puuduste likvideerimiseks.

4. Tartu linnas tegutsevad spordiklubid. 2005. a kevadel kontrolliti Tartu linna poolt toetavaid 12 spordiklubi ja 62 treeningut nende toimumise ajal. Nimekirjade järgi oleks treeningutest pidanud osa võtma 1261 last. Tegelikult oli kohal 610 last ehk 48,4%. Detsembris viidi läbi osaline järelkontroll. Kokku kontrolliti 7 klubi ja 24 treeningut nende toimumise ajal. 508 nimekirja kantust lapsest oli kohal 152 last ehk 29,9 %. Kahe klubi finantseerimine linnaeelarvest lõpetati. Tehti ettepanek töötada välja uued klubide toetamispõhimõtteid, mis vähendaksid nimekirjade alusel toetuste maksmise osakaalu.

5. Tartu linna asutus Varjupaik. Tutvuti asutuse tegevusega, kontrolliti tuleohutus- ja esmaabijuhendite olemasolu ja töötajatele tutvustamise fikseeritust. Tehti ettepanek kaasajastada töösisekorraeeskirjad ning täpsustada inventuuri läbiviimise toiminguid.

6. Majanduslike huvide deklaratsioonid. Sisekontrolliteenistus koondas seaduses ettenähtud tähtajaks kohustatud isikutelt deklaratsioonid ning avalikustas valiku neist linna koduleheküljel. Esitati arvandmeline ülevaade.

59

7. Linnamajanduse osakonna poolt väljaantud teede ja tänavate sulgemisload. Kontrolliti lubade väljastamist alates 01.01.2005 kuni 15.05.2005. Tehti ülevaade sulgemislubadest laekunud summadest (kokku laekus 453,9 krooni) ja info REDi kandmisest. Tehti ettepanek info kiiremaks kajastamiseks REDis.

8. Tartu Hooldekodu. Auditeeriti dokumendihaldust (lepingud, arhiiv, sarjaindeksite kasutus), personaliarvestust (isikukaardid, töölepingud), varasid (inventuurid). Täiendavalt kontrolliti asutuse omatulusid (sh patsientide raha kasutamist), remondirahade kasutust. Läbi viidi raamatupidamise algdokumentide võrdlus konto väljavõtetega. Auditi käigus võrreldi pensioniameti andmeid hooldekodu andmetega (jaanuar 2005. a). Tehti ettepanek korrastada dokumendihaldust, kõrvaldada esinevad puudused ja sularaha käitlemisel. Järelkontrolli käigus selgus, et tehtud ettepanekuid olid arvesse võetud.

9. Tartu linna asutus Kalmistu. Kontrolliti omatulude kujunemist pakutavate teenuste osutamisest, asutuse dokumendihaldust, arhiivi töölõiku ning personalitööd. Täiendavalt vaadeldi platside arvestust ja juhiti tähelepanu tasumata platside märkimisväärsele osakaalule. Juhiti tähelepanu täiendava omatulu saamise võimalustele.

10. Arhitektuuri ja ehituse osakond. Järelvalve Tartu Kaubamaja, A. Haava 1 ja Herne 42 ehitusega seonduvalt. Asjaosalistelt võeti seletuskirjad ja kujundati teenistuse hinnang toimunule. Osakonna tegevust ehituslubade väljastamisel 2005. a. otsustati komplekselt auditeerida 2006. a. esimesel poolaastal;

11. Detailplaneeringute menetlemine, detailplaneeringute avalikustamine koduleheküljel. Kontrolliti detailplaneeringute menetlemise ajal ja järgselt info avalikustamist koduleheküljel. Tehti ettepanek täpsustada info avalikustamise eest vastutaja toiminguid.

12. Tartu I Muusikakool. Teostati päringuid kooli eelarve ja palgajuhendi kohta. Tehti ettepanek juhendite muutmiseks.

13. Riigihangete avaldamine koduleheküljel. Kontrolliti Tartu Linnavalitsuse määruse 22.07.2004. a nr 17 riigihangete teostamise korra kohta p 8.5 täitmist perioodil 01.08.2004. a kuni 01.08.2005. a. Toodi välja puudused määruse täitmisel.

14. Linnavarade osakond, Linnamajanduse osakond, Linnaplaneerimise ja Maakorralduse osakond. Kontrolliti ruumide rendiga seonduvat, palgapoliitikat, erinevaid probleemseid detailplaneeringuid, riigihankeid, rendilepinguid jms.

15. Lasteaedade dokumendihalduse kontroll. Tähelepanu alla võeti sarjaindeksite kasutamine, käskkirjade, protokollide ja lepingute kandmine GoPro-sse. Kontroll viidi läbi registri andmetele tuginedes. Tehti ettepanekud korrastada sarjaindeksid ja kehtestada vajalikud juurdepääsupiirangud. Sarjaindeksite korrastamise osas viiakse järelkontroll läbi 2006. aasta märtsis.