739

Riigikantselei majandusaasta aruanne 2014

2

Aruandekohustuslase nimetus: Riigikantselei

Registreerimisnumber riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris: 70004809

Aadress: Rahukohtu 3, Tallinn Telefon: 693 5555 Faks: 693 5554 E-post: riigikantselei@riigikantselei.ee Interneti kodulehekülg: www.riigikantselei.ee Majandusaasta algus: 1. jaanuar 2014 Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2014 Tegevjuht: Heiki Loot

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest kokku 32 leheküljel.

3

Sisukord I. Tegevusaruanne ......................................................................................................... 4

Sissejuhatus ............................................................................................................. 4 Riigikantselei tegevusvaldkond ............................................................................... 4 Ülevaade Riigikantselei tegevusest 2014. aastal ..................................................... 4 Ülevaade tähtsamatest majandusnäitajatest ............................................................ 7 Olulisemad investeeringud ...................................................................................... 8 Arengusuunad 2015. aastal ..................................................................................... 8 Riigisekretäri hinnang sisekontrollisüsteemi kohta ................................................. 9 Ülevaade Riigikantselei tegevusest siseauditi korraldamisel .................................. 9

II. Raamatupidamise aastaaruanne .............................................................................. 10 Bilanss ................................................................................................................... 10 Tulemiaruanne ....................................................................................................... 11 Rahavoogude aruanne ........................................................................................... 12 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .............................................................. 12 Riigieelarve täitmise aruanne ................................................................................ 13

Raamatupidamise aastaaruande lisad .......................................................................... 16 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ...................................................................................................... 16 Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid ......................................................................... 19 Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega .............................................. 19 Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................. 20 Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused ...................................................................... 21 Lisa 6. Materiaalne põhivara ................................................................................. 22 Lisa 7. Immateriaalne põhivara ............................................................................. 23 Lisa 8. Eraldised .................................................................................................... 24 Lisa 9. Laenukohustused ....................................................................................... 25 Lisa 10. Saadud ja antud toetused ......................................................................... 25 Lisa 11. Kaupade ja teenuste müük ....................................................................... 27 Lisa 12. Tööjõukulud ............................................................................................ 27 Lisa 13. Majandamiskulud .................................................................................... 28 Lisa 14. Muud tegevuskulud ................................................................................. 28 Lisa 15. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus ............................................... 29 Lisa 16. Siirded ..................................................................................................... 29 Lisa 17. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta .............................................. 31

Allkirjad majandusaasta aruandele .............................................................................. 32

4

I. Tegevusaruanne

Sissejuhatus Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, kelle eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantseleil puudusid 2014. aastal valitseva mõju all olevad juriidilised isikud.

Riigikantselei tegevusvaldkond Tegevusvaldkond: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine Tegevusvaldkond hõlmab Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist.

Ülevaade Riigikantselei tegevusest 2014. aastal Ülevaate Riigikantselei tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus Riigikantselei finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal, olulistest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning pakutavate avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks rakendatud meetmete ja nende tulemuslikkuse kohta annab Riigikantselei 2014. aasta tegevuskava täitmise aruanne. Oluliste uurimis- ja arendusprojektidega seotud väljaminekud aruandeaastal on esitatud tegevuskava täitmise aruandes koondatuna meetmete tasandil. Riigikantselei 2014. aasta tegevuskava täitmise aruanne Tegevus- või poliitikavaldkond: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

1. Eesmärk: Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit valitsuse eesmärkide elluviimisel

1.1.Indikaatorid, mille sihttasemed täideti

Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2 protsendi tasemel SKTst, mis tagab riigikaitse jätkusuutlikku arengu. 2015. a riigieelarve näeb ette kaitsekulude tõusu 2,05 protsendini SKTst. Tänavu veebruaris toetas valitsus kaitseministeeriumi ettepanekut leida 40 miljonit eurot lisaraha liitlaste kohaloleku kindlustamiseks. Selle raha eest on plaanis rajada liitlastele vajalikku taristut ja arendada väljaõppevõimalusi. Eelmise aasta suvel otsustas valitsus muutunud julgeolekusituatsiooni arvestades toetada kriitiliste riigikaitseliste lisainvesteeringute tegemist ligi 9,5 miljoni euro eest Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja

5

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalades, sh seoses NATO liitlaste erakorraliste heidutusmeetmetega. Laste absoluutse vaesuse määr selgub 2015. aasta lõpuks ning tööjõu maksukoormus aprillis 2015.

1.2.Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täimata

Andmed selguvad.

2. Eesmärk: Toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit valitsuse töö efektiivsuse parandamisel

2.1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti

Valitsuse töö efektiivsuse (Institute for Management Development (IMD) konkurentsivõime uuringu põhjal mõõdetava valitsuse töö efektiivsuse kuue indikaatori - avalike finantsvahendite juhtimine, õiguskeskkonna piirangud ettevõtluse konkurentsivõimele, valitsuse poliitikate paindlikkus muutuste suhtes, valitsuse otsuste elluviimine, valitsuse poliitikate läbipaistvus, bürokraatia ettevõtluse takistusena - punktide kogusumma ja Eesti keskmine koht Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas) näitaja kohaselt säilitas Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide koha esimese viie hulgas.

2.2 Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täimata

Ei ole. 3. Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa

eesmärkide/ sihttasemete täitmisele

Valitsuse töö planeerimise parandamine

• Valitsuse tegevusprogrammi täitmine on edukas. • Eesti konkurentsivõime kava „Eesti2020“ ning säästva arengu strateegia „Säästev

Eesti 21“ eesmärgid on suuremas osas saavutatud.

Uued algatused:

• Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" vahearuande ning järgnevate aastate peamiste poliitikaväljakutsete, sh Euroopa Liidu poliitika väljakutsete analüüsi koostamine.

• Vigastuste ennetamise ning töötajate oskuste tõstmise rakkerühmade töö lõpetamine ning loodud on üks uus rakkerühm eTervise arendamise poliitikavaldkonnas

• Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava koostamine ja elluviimine

• OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava uuendamine ja elluviimine • Prioriteetse suuna "Haldusvõimekus" meetme/programmi "Poliitikakujundamise

kvaliteedi arendamine" töö käivitamine

Valitsuskommunikatsiooni arendamine

• Meedia rahulolu valitsuskommunikatsiooniga püsib kõrge: 2014. aastal oli ajakirjanike hinnang valitsuse kommunikatsioonibüroo tööle 9 palli skaalal 6,65 (2012. aastal 6,68).

Uued algatused:

• Ministeeriumide kodulehed on koondatud ühtseks valitsusportaaliks

6

• Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistused on vastavalt valitsuskomisjoni kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele tehtud ning korraldatud on üldrahvalik ideekonkurss.

Valitsuse Euroopa Liidu poliitika suutlikkuse ja terviklikkuse parandamine

• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ettenähtud 14 Euroopa Liidu suunalisest eesmärgist, mille tähtaeg oli 2014. aasta, on 13 saavutatud tähtaegselt. Euroopa Liidu poliitika varajase mõjutamise suutlikkus kasvab.

• Eesti seisukohad Euroopa Liidu asjades on hea kvaliteediga. Ministeeriumide valdkondlik Euroopa Liidu poliitika on kooskõlas valitsuse seisukohtade ja Euroopa Liidu liiniga. Direktiivide ülevõtmise puudujääk püsib väike: 2014. aastal 0,4 protsenti (2013. aastal 0,96 protsenti).

Uued algatused:

• Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tegevuskava elluviimine ja uuendamine

Julgeoleku ja riigikaitse koordineerimine

• Vabariigi Valitsus kiitis heaks riigikaitse arengukava 2013-2022 mittesõjalised osad 27.02.2014 ja nende rakendusplaani 7.08.2014

Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise ja arendamise süsteemi tõhustamine

• 2014. aastal kuulutati välja 12 avalikku konkurssi tippjuhtide ametikohtade täitmiseks, millest 10 lõppesid kandidaadi esitamisega ametisse nimetamiseks.

• Avaliku teenistuse tippjuhtide pühendumus oma tööle püsib väga kõrge. 2014. aastal oli vastav näitaja 77 (2011. aastal 78)

• Tippjuhtide rahulolu arendustegevustega püsib väga kõrge. 95 protsenti tippjuhtidest, kes osalesid arendustegevustes, olid nendega vähemalt rahul (2014. aastal 97%).

3.1.Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata

Tulemusi, mis jäid täielikult saavutamata, ei ole.

Hinnang tegevuskava elluviimisele

Tegevuskava elluviimine oli edukas.

7

Ülevaade tähtsamatest majandusnäitajatest Riigikantselei on valitsusasutus ja Riigikantselei tegevuskeskkonna üldist makromajanduslikku arengut ja selle mõju majandustulemustele kirjeldab riigi 2014. aasta majandusaasta aruanne. Järgnevalt on esitatud ülevaade Riigikantselei tähtsamatest majandusnäitajatest 2010 - 2014. aastal. Alates 2012. aastast on esitatud majandusnäitajad ainult Riigikantselei kohta. Tabel 1. Riigikantselei ja Riigikantselei haldusala olulisemad majandusnäitajad viimase viie lõppenud majandusaasta kohta (tuhandetes eurodes) 2014 2013 2012 2011 2010 Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 5022 5393 5177 13255 14174 Lühiajalised kohustused aasta lõpus

892 1029 1060 1225 1757

Akumuleeritud tulem 2995 3622 3450 9952 10601 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 830 1596 523 2418 5633 Tegevuskulud 7923 6851 5863 11712 15090 Tekke- ja kassapõhise tulemi vahe üleandmiseks Rahandusministeeriumile

-627 179 -551 -727 -1115

Tegevustulem -7093 -5255 -5340 -9294 -9457 Finantstulud ja -kulud -30 -40 -35 -109 -123 Muud näitajad Keskmine töötajate arv 111 105 104 318 327 Asutuste arv (asutust) 1 1 1 2 2 Eelarve ja selle täitmise näitajad (e-riigikassas)

Eelarve tulude maht 719 793 581 1151 5190 Eelarve tulude täitmine 719 793 581 1158 5195 Eelarve kulude maht 8009 7309 6157 10750 15370 Eelarve kulude täitmine 7583 6920 5547 9960 14443 sh. investeeringud 99 227 23 203 438 Suhtarvud protsentides Põhivarad/Bilansimaht 96 93 94 96 94 Põhivarainvesteeringud/ Tegevuskulud

1,3 3,2 0,4 2 3

Tööjõukulud/Tegevuskulud (v.a. antud toetused)

66 63 64 67 69

Majandamiskulud/ Tegevuskulud (v.a. antud toetused)

34 37 36 33 31

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale ning töötajatele arvestatud tasu üldsumma on esitatud raamatupidamise aastaaruande lisas 12. Aruandeaastal puudusid tegevjuhtkonna liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused.

8

Riigikantselei bilansimaht seisuga 31.12.2014 on 5022 tuhat eurot. Võrreldes 2013. aastaga on maht kahanenud 6,9 protsenti, sh 4,2 protsenti põhivara väärtuse vähenemise ning 2,7 protsenti nõuete arvu kahanemise tõttu. Olulisemad investeeringud Riigikantselei 2014. aasta põhivarainvesteeringute kassaline maht oli 98 896 eurot (vt tabel 1):

• Euroopa Liidu dokumentide infosüsteemi arendustööd 17 919 eurot; • Dokumendihaldussüsteemi arendustööd 23 100 eurot; • Valitsuse istungite infosüsteemi arendustöö 3240 eurot; • EV 100 veebirakenduse loomine 19 000 eurot; • Rahukohtu 3 hoone remonditööd 8700 eurot; • Rahukohtu 3 turvaala ja sissepääsu projektide koostamine 12 276 eurot; • Riigikantselei inventar 14 661 eurot.

Ülevaade 2015. aastal planeeritavatest investeeringutest:

• Euroopa Liidu dokumentide infosüsteemi arendamine.

Arengusuunad 2015. aastal

Riigikantselei 2015. a arengusuunad on esitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2014. a korraldusega nr 581 kinnitatud „Valitsusasutustele ja valitsusasutuste hallatavatele riigiasutustele 2015. aastaks määratud tööjõu- ja majandamiskulude jaotus, investeeringute ja investeeringutoetuste objektiline liigendus ning ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad“ lisas 4 „Ministeeriumide ja nende valitsemisala riigiasutuste 2015. aasta tegevuskavad“.

9

Riigisekretäri hinnang sisekontrollisüsteemi kohta

Riigikantselei sisekontrollisüsteem on tõhus. Toetudes Riigikontrolli ja teiste väliste hindajate poolt esitatud informatsioonile saab väita, et kontrollimeetmed üldiselt toimivad, tagades õigusaktidest kinnipidamise, vara kaitstuse, tegevuse otstarbekuse ülesannete täitmisel ning tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise.

Ülevaade Riigikantselei tegevusest siseauditi korra ldamisel „Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri” kohustab Riigikantseleis korraldama siseaudiitori kutsetegevust, kui Riigikantseleis luuakse siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametikoht või moodustatakse struktuuriüksus. Arvestades Riigikantselei suurust, siseaudiitori kutsetegevuse korraldamisega kaasnevaid kulusid ja Riigikantselei sisekontrollisüsteemi tõhusust puudub vajadus sellise ametikoha või struktuuriüksuse loomise järele. Siseauditeerimise vajaduse ilmnemisel tellitakse vastav töö asutuseväliselt teenusepakkujalt. 2014. a sellist vajadust ei tekkinud.

10

II. Raamatupidamise aastaaruanne

BILANSS tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2014 31.12.2013 Varad 5 022 5 393 Käibevara 213 374 Raha ja pangakontod 2 0 43 Muud nõuded ja ettemaksed 5 213 331 Põhivara 4 809 5 019 Materiaalne põhivara 6 4 469 4 627 Immateriaalne põhivara 7 340 392 Kohustused ja netovara 5 022 5 393 Lühiajalised kohustused 892 1 029 Võlad tarnijatele 28 209 Võlad töötajatele 538 558 Muud kohustused 5 179 223 Eraldised 8 1 4 Laenukohustused 9 146 35 Pikaajalised kohustused 1135 742 Eraldised 8 1135 742 Netovara 2 995 3 622 Akumuleeritud tulem 2 995 3 622

11

TULEMIARUANNE tuhandetes eurodes Lisa 2014 2013 Tegevustulud 830 1 596 Kaupade ja teenuste müük 3 Tulud majandustegevusest 11 1 3 Saadud toetused 10A 829 1 593 Tegevuskulud -7 923 -6 851 Antud toetused 10B -406 -172 Tööjõukulud 12 -4 540 -3 713 Majandamiskulud 13 -2 358 -2 183 Muud tegevuskulud 14 -323 -423 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 15 -296 -360 Tegevustulem -7093 -5 255 Finantstulud ja -kulud -30 -40 Intressikulu 8 -30 -40 Aruandeperioodi tulem -7 123 -5 295 Siirded 16 7 123 5 295

12

RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa 2014 2013 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -7 093 -5 255 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon 15 296 360 Käibemaksu kulu põhivara soetusteks 14 13 106 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10A -437 Korrigeeritud tegevustulem -6 784 -5 226 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus: 5 -60 -58 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus: 5,8 442 -63 Rahavood põhitegevusest kokku -6 402 -5 347 Rahavood investeerimistegevusest: Tasutud põhivara eest kokku 6,7 -99 -58 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10A -178 Rahavood investeerimistegevusest kokku -99 -236 Rahavood finantseerimistegevusest: Arvelduskrediidi muutus 9 112 35 Rahalised siirded 16 6 346 5 360 Rahavood finantseerimistegevusest kokku 6 458 5 395 Puhas rahavoog -43 -188 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 2 43 231 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 2 0 43 Raha ja selle ekvivalentide muutus -43 -188

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes Lisa Kokku Saldo 31.12.2012 Riigikantselei 3 450 Siire tulemi elimineerimiseks 16 179 Põhivara ümberhindlus 6 -7 Saldo 31.12.2013 3 622 Siire tulemi elimineerimiseks 16 -627 Saldo 31.12.2014 2 995

13

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE tuhandetes eurodes

Grupp Liik Konto Objekt Tegevusala Sisu selgitus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Täitmine miinus eelarve

Kantud üle 2015. a

eelarvesse

Koo

nd

Jagu 1. RIIGIKANTSELEI haldusala

TULUD KOKKU 470 720 720 0

3 Tegevustulud 470 720 720 0 32 Kaupade ja teenuste

müük 1 1 1 0

322 Tulu majandustegevusest

0 0 0 0

323 Muu kaupade ja teenuste müük

1 1 1 0

35 Saadud toetused 469 719 719 0 358 Saadud kodumaised

toetused 0 10 10 0

359 Saadud (vahendatud) välistoetused

469 709 709 0

Konsolideerimisgrupi tulud

469 651 651 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

-7374 -8009 -7583 426 -180

01 Üldised valitsussektori teenused

-7374 -8009 -7583 426 -180

KULUD KOKKU -7374 -7906 -7484 422 -177

Tegevuskulud -7374 -7906 -7484 422 -177 4 Antud toetused ja

muud ülekanded -443 -420 -420 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud

-6931 -7376 -6954 422 -176

71 Siirded 0 -110 -110 0

INVESTEERINGUD KOKKU

0 -103 -99 4 -4

Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering

-92 -158 -34 124

Piir

mää

rad

ja

arve

stus

likud

kul

ud TULUD 1 52 52 0

3 Tegevustulud 1 52 52 0 32 Kaupade ja teenuste

müük 1 1 1 0

10 323 Muu kaupade ja teenuste müük

1 1 1 0

20 3591 Saadud toetused 0 51 51 0

14

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU

-6904 -7167 -6744 423 -177

Tegevuskulud -6904 -7064 -6645 419 -173 20 71 TK010

002 01 Eesti EL Nõukogu

eesistumine 0 -110 -110 0

4 Antud toetused ja muud ülekanded

-443 -420 -420 0

20 41 01 Stipendiumimaksed 0 -5 -5 0 20 450 01 Antud sihtotstarbelised

toetused -360 -331 -331 0

20 450 SE010001

01 Euroopa Liidu Infokeskus (Rahvusraamatukogus)

-79 -79 -79 0

20 450 SE000099

01 Antud sihtotstarbelised toetused

-4 -4 -4 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud

-6461 -6534 -6115 419 -173

10 5 SE000001

01 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud

-48 -7 -7 0

20 5 SE000028

01 Vahendid RKAS -379 -379 -379 0

31 5 01 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering

-92 -158 -34 124

20 5 01 70004809. Riigikantselei

-5942 -5990 -5695 295 -173

INVESTEERINGUD 0 -103 -99 4 -4

30 IN010001

01 Investeeringud 0 -67 -63 4 -4

30 IN010002

01 Investeeringud 0 -21 -21 0

30 IN010003

01 Investeeringud 0 -15 -15 0

Tul

ud ja

tulu

dest

sõl

tuva

d ku

lud

TULUD 469 667 667 0

3 Tegevustulud 469 667 667 0 32 Kaupade ja teenuste

müük 0 0 0 0

40 322 Tulu majandustegevusest

0 0 0 0

35 Saadud toetused 469 667 667 0 40 359 TP014

001 Saadud (vahendatud)

välistoetused (2007 - 2013 struktuuritoetused)

469 651 651 0

40 359 TP900201

Saadud muud välistoetused

0 6 6 0

40 358 Saadud kodumaised toetused

0 10 10 0

KULUD -470 -842 -839 3 -3

Tegevuskulud -470 -842 -839 3 -3

5 Tööjõu- ja majandamiskulud

-470 -842 -839 3 -3

40 5 01 70004809. -470 -842 -839 3 -3

15

Riigikantselei V

õrdl

us r

aha

jääg

iga

Netosiirded riigikassaga

6856

Raha jääk aasta algul

8

Raha jääk aasta lõpul

0

Eelarve tulude ja kulude täitmise aruanne ja tulemiaruanne ei ole omavahel võrreldavad erinevate arvestusprintsiipide kasutamise tõttu. Eelarve tulude ja kulude täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil, tulemiaruandes kajastuvad majandustehingud tekkepõhiselt. Selgitused lõpliku eelarve kujunemise kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 17.

16

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel ka sutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldpõhimõtted Riigikantselei 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi-ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid Bilansis kajastatakse raha ja pangakonto kirjel arvelduskontodel olevat raha jääki. Muud nõuded Muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on alla hinnatud tõenäoliselt laekuva summani. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude tagasisaamiseks. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised (protsentides):

17

• Hooned ja rajatised 2,0-5,0 • Masinad ja seadmed 10,0-20,0 • Infotehnoloogilised seadmed ja

arvutustehnika 20,0-50,0

• Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 10,0-25,0 Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ja selle amortisatsioonimäärad aastas on järgmised (protsentides): • Tarkvara 20,0-50,0 • Õigused ja litsentsid 33,3-50,0 Renditud varad Kasutusrendi makseid kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Eraldised Pensionieraldistena kajastatakse töötajatele seaduse alusel tagatud hüvitisi eripensionide ja pensionisuurenduste maksmiseks. Pensionieraldiste suurus bilansipäeva seisuga arvestatakse välja praegustele töötajatele. Pensionisuurendused kajastatakse kuluna proportsionaalse osa ja krediteerimise meetodil, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel. Töötajate puhul hinnatakse lisaks, kui suur osa töötajatest lahkub töölt enne pensionisuurenduse väljateenimist. Pikaajalisi pensionieraldisi diskonteeritakse 4 protsendilise diskontomääraga. Tulude arvestus Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade soetusmaksumusena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui on olemas piisav kindlus selles, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

18

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Siirded ja netovara Riigi rahalisi vahendeid haldab Rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena.

Bilansipäevajärgsed sündmused Bilansikuupäeva 31.12.2014 ja aastaaruande koostamise kuupäeva 30.04.2015. aasta vahelisel ajavahemikul ei ole toimunud sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid oluliselt mõjutaksid vara ja kohustuste hindamise seisu. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne on koostatud e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Riigieelarve täitmise aruanne lähtub riigieelarve koostamisel kehtestatud põhimõtetest, mis erineb raamatupidamises arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised:

- kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, st. nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;

- põhivara soetus kajastatakse kuluna ja müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

- eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mida tekkepõhises raamatupidamisaruandes ei kajastata;

- teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena, tekkepõhises aruandluses siiretena.

19

Lisa 2. Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes eurodes 31.12.2014 31.12.2013 Tulukontod riigikassas 0 43 Raha ja selle ekvivalendid kokku 0 43 Riigikantselei poolt arvelduste teostamine toimub riigikassa kaudu. Raha jäägina oli 2013. aastal kajastatud riigikassas toetuste kontol olev raha jääk. 2014. aasta lõpuks e-riigikassas kontodele jääki ei jäänud.

Lisa 3. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega 3.A Nõuded ja kohustused tuhandetes eurodes

Lühiajalised

nõuded Lühiajalised kohustused

Seisuga 31.12.2013 Riigiraamatupidamiskohustuslased 277 212 Sihtasutused, mittetulundusühingud 0 1 Tütarettevõtjad 1 0 Avaliku sektori üksused kokku 278 213 Seisuga 31.12.2014 Riigiraamatupidamiskohustuslased 154 328 Sihtasutused, mittetulundusühingud 11 1 Tütarettevõtjad 0 2 Avaliku sektori üksused kokku 165 331

20

3.B Tulud ja kulud tuhandetes eurodes

2014 2013 Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud Tegevus-

tulud Tegevus-

kulud Riigiraamatupidamiskohustuslased 775 21 1 275 27 Kohalikud omavalitsused 0 111 0 9 Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0 190 0 377 Sihtasutused, mittetulundusühingud 8 647 1 355 Tütarettevõtjad 0 11 0 12 Avaliku sektori üksused kokku 783 980 1 276 780

Lisa 4. Maksud, lõivud, trahvid tuhandetes eurodes 4.A Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja – kohustused

Lühiajalised kohustused

31.12.2013 Maksud Sotsiaalmaksu kohustus 95 Tulumaksu kohustus 52 Töötuskindlustusemakse kohustus 8 Kogumispensioni maksete kohustus 5 Erisoodustuse tulumaksu kohustus 3 Kokku 163 31.12.2014 Maksud Käibemaksu kohustus 3 Sotsiaalmaksu kohustus 99 Tulumaksu kohustus 54 Töötuskindlustusemakse kohustus 8 Kogumispensioni maksete kohustus 6 Erisoodustuse tulumaksu kohustus 4 Kokku 174

21

Lisa 5. Muud nõuded ja kohustused tuhandetes eurodes 31.12.2014 31.12.2013 Nõuded ostjate vastu 0 1 Nõuded toetuste ja siirete eest (vt lisa 10A) 152 271 Ettemakstud toetused (vt lisa 10B) 4 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 57 59 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 213 331 Maksukohustused (vt lisa 4A) 174 163 Viitvõlad 2 6 Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 10A) 3 54 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 179 223 Nõuded toetuste ja siirete eest Saamata struktuuritoetuste eest on nõuded Rahandusministeeriumile 146 tuhat eurot ja Euroopa Liidu Nõukogu sõidukulude hüvituse eest 6 tuhat eurot. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Nendest kuludest on suurimad 2014. aasta ajakirjanduse tellimuste eest 22 tuhat eurot, litsentsiuuenduste eest 16 tuhat eurot, hooldusremonditööde eest 11 tuhat eurot, helisalvestiste digiteerimise eest 2 tuhat eurot, tagatissumma alalisele esindajale Euroopa Liidu juures Brüsselis üüritud elamispinna eest 4 tuhat eurot. Toetusteks saadud ettemaksed Sotsiaalministeeriumilt laekunud kaasfinantseerimine 3 tuhat eurot programmi „Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine“ läbiviimiseks. Bilansivälise kohustusena on kajastatud stipendiumilepingud O. Tiefi, K. Pätsi, J. Tõnissoni ja K. Eenpalu akadeemilise biograafia käsikirjade koostamise eest kokku summas 60 tuhat eurot.

22

Lisa 6. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes

Maa

Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed Muu

põhivara

Ettemaks põhivara

eest Kokku Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 259 8 378 499 409 90 9 635

Akumuleeritud kulum 0 -4 371 -421 -216 0 5 008 Jääkväärtus 259 4 007 78 193 90 4 627 Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused 0 7 2 20 29 Amortisatsioon ja allahindlus 0 -140 -30 -19 -189 Mahakandmine 0 -13 -3 -16 Ümberklassifitseerimine 0 23 -23 0 Liikumised kokku 0 -133 -18 -23 -3 -176 Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 259 8 386 511 406 87 9649 Akumuleeritud kulum 0 -4 511 -438 -231 -5180 Jääkväärtus 259 3 875 73 175 87 4469 Soetused Hoonete ja rajatiste parendustena on kajastatud Rahukohtu 3 remonditööd 7 tuhat eurot ning masinate ja seadmete soetusena on kajastatud Rahukohtu 3 hoone kiirgusmõõtja 2 tuhat eurot. Ettemaksuna on kajastatud Rahukohtu 3 turvaala ja sissepääsu projekteerimistööd 11 tuhat eurot ning seadmete eest 9 tuhat eurot. Ümberklassifitseerimine 2013. aasta lõpul Riigi Kinnisvara ASle ettemaksuna tasutud videovalvesüsteemi ja jahutussüsteemi valmimise järel võeti põhivara arvele ning seadmete maksumus 23 tuhat eurot on kajastatud ümberklassifitseerimisena.

23

Lisa 7. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes

Tarkvara

Ettemaks põhi vara eest

Kokku

Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 1 183 0 1 183 Akumuleeritud kulum -791 -791 Jääkväärtus 392 392 Aruandeperioodi liikumised Soetatud 40 15 55 Amortisatsioon ja allahindlus -107 -107 Liikumised kokku -67 15 -52 Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 1 223 15 1 238 Akumuleeritud kulum -898 -898 Jääkväärtus 325 15 340 Soetused Soetustena on kajastatud Euroopa Liidu dokumentide infosüsteemi arendus 16 tuhat eurot, Riigikantselei dokumendihaldussüsteemi arendus 21 tuhat eurot ning Vabariigi Valitsuse istungite infosüsteemi arendus 3 tuhat eurot. Ettemaksuna on kajastatud EV 100 veebirakenduse arendustööd 15 tuhat eurot.

24

Lisa 8. Eraldised tuhandetes eurodes

2013. aasta Perioodi

algul

Kasutatud perioodi jooksul

Tühistatud/ lisandunud

perioodi jooksul

Arvestatud intressikulu

Perioodi lõpul

Pensionieraldised kokku 608 -117 153 36 680 sh lühiajalised 3 -3 3 0 3 sh pikaajalised 605 -114 150 36 677 Kutsehaiguse eraldis kokku 63 -2 1 4 66 sh lühiajalised 1 -1 1 0 1 sh pikaajalised 62 -1 0 4 65 2014. aasta Pensionieraldised kokku 680 -149 510 28 1 069 sh lühiajalised 3 -3 0 0 0 sh pikaajalised 677 -146 510 28 1 069 Kutsehaiguse eraldis kokku 66 -2 1 2 67 sh lühiajalised 1 -1 1 0 1 sh pikaajalised 65 -1 0 2 66 Pensionieraldised Pensionieraldised on arvestatud 80 teenistujale. Pikaajaliste pensionieraldiste tõenäoline realiseerumise aeg on arvestatud kuni 2067. aastani. Kutsehaiguse eraldis on arvestatud ühele teenistujale kuni 2038. aastani. Pikaajaliste eraldiste diskonteerimisel kasutatud intressimäär on alates 2014. aastast 4 protsenti.

25

Lisa 9. Laenukohustused tuhandetes eurodes Järelejäänud tähtaja järgi

Tähtajaga kuni 1 aasta 31.12.2013 Laenud 35 Kokku 35 31.12.2014 0 Laenud 146 Kokku 146 Laenuna on kajastatud inimressursi arendamise rakenduskava "Suurem haldusvõimekus" projekti „Valitsuse töö pikaajaline planeerimine“ ja „Tippjuhtide arendamine“ tagastamata sildfinantseerimise vahendid. Lisa 10. Saadud ja antud toetused tuhandetes eurodes 10.A Saadud toetused Jääk perioodi alguses

Arvestatud tulu

Jääk perioodi lõpus

2013. aasta Nõuded Saadud

ettemaksed Nõuded Saadud

ettemaksed

Saadud toetused

Välisabi tegevuskuludeks 0 231 1 157 93 41 Välisabi põhivara soetusteks 0 0 436 178 0 Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 0 0 0 0 13 Saadud toetused kokku 0 231 1 593 271 54 2014. aasta Saadud toetused

Välisabi tegevuskuludeks 93 41 809 152 Välisabi põhivara soetusteks 178 0 0 Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 0 13 20 3 Saadud toetused kokku 271 54 829 152 3

26

2014. aastal saadud suuremad toetused: Euroopa Sotsiaalfondilt struktuuritoetuste projektide finantseerimiseks 704 tuhat eurot. Euroopa Komisjoni Eesti esinduselt juhtimispartnerluse 2014. aasta tegevuskava elluviimiseks 41 tuhat eurot. Euroopa Nõukogult Eesti delegaatide sõidukulude hüvitamiseks Euroopa Liidu Nõukogu koosolekutel osalemiseks 58 tuhat eurot. Programmi „Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine“ kaasfinantseerimiseks ministeeriumidelt laekunud 20 tuhat eurot. Avaliku halduse mobiilsusprogrammi rahastamiseks Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroolt 6 tuhat eurot. 10.B Antud toetused

Jääk perioodi alguses

Arvestatud kulu

Jääk perioodi lõpus

2013. aasta Tasutud

ettemaksed Kohustused Tasutud

ettemaksed Kohustused Antud toetused Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 6 0 162 0 0

Kulud stipendiumideks 0 0 10 0 0 Antud toetused kokku 6 0 172 0 0 2014. aasta Antud toetused Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 0 401 4

Kulud stipendiumideks 0 0 5 Antud toetused kokku 0 0 406 4 2014. aastal antud suuremad toetused: Eesti Rahvusraamatukogule 79 tuhat eurot Euroopa Liidu infokeskuse sihtotstarbeliseks finantseerimiseks. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise koordineerimise tegevuste rahastamiseks 321 tuhat eurot, sh SA Eesti Filmi Instituudile 280 tuhat eurot, Arhitektide Liidule 40 tuhat eurot, Karksi Vallavalitsusele 1 tuhat eurot. Ettemaksena on kajastatud 4 tuhat eurot Eesti Lipu Seltsile. Stipendiumide kulu Kajastatud on stipendiumilepingu esimese osa väljamakse kulud. Leping on sõlmitud K. Eenpalu akadeemilise biograafia käsikirja koostamiseks.

27

Lisa 11. Kaupade ja teenuste müük tuhandetes eurodes 2014 2013 Tulud üldvalitsemisest 1 3 Kokku 1 3 Tulud üldvalitsemisest 2014. aastal olid tuludeks külalismaja kasutamine Eesti Arengufondi poolt, renditulu Elektrilevi OÜlt ja hoonestusõiguse tasu Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt. Lisa 12. Tööjõukulud tuhandetes eurodes 2014 2013 Avaliku teenistuse ametnike töötasud 1667 1718 Töötajate töötasud 1080 711 Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasu 112 81 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 87 85 Töötasud kokku 2946 2595 Erisoodustused 51 51 Sotsiaalkindlustusmaks 991 877 Töötuskindlustusmaks 28 25 Tulumaks erisoodustustelt 14 14 Pensionisuurendused 510 151 Tööjõukulud kokku 4540 3713 Keskmine töötajate arv Avaliku teenistuse ametnikud 60 59 Töötajad 48 43 Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 2 2 Töölised 1 1 Kokku töötajate keskmine arv 111 105 Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

Asutus Ametikoht 2014 2013 Töötasu Muud tasud Töötasu Muud tasud

Riigikantselei riigisekretär 52 44 9 Muude tasude all on 2013. a riigisekretärile arvestatud esindustasu.

28

Lisa 13. Majandamiskulud tuhandetes eurodes

2014 2013

Administreerimiskulud 377 433

Uurimis- ja arendustööd 473 269

Lähetuskulud 376 258

Koolituskulud 58 41

Kinnistute majandamiskulud 395 308

Sõidukite majandamiskulud 25 24

Infotehnoloogia kulud 192 210

Inventari majandamiskulud 49 25

Meditsiinikulud 2 1 Õppevahendite ja koolituse kulud (kolmandatele isikutele korraldatavad koolitused) 211 317

Kommunikatsioonikulud 200 297

Kokku 2 358 2 183 Rendikulu kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 2014 2013 Järgmisel majandusaastal 90 65 2. kuni 5. aastal 133 41

Majandamiskuludes kajastuvad lisaks asutuse enda halduskuludele väljapoole suunatud kolmandatele isikutele korraldatavad koolituskulud summas 211 tuhat eurot. Kasutusrendi tingimustel on renditud peamiselt infotehnoloogiaseadmeid, kontoritehnikat ja kaks sõiduautot. Lisa 14. Muud tegevuskulud tuhandetes eurodes 2014 2013 Maksu- ja lõivukulud 323 423 Kokku 323 423 Maksu- ja lõivukulud Maksu- ja lõivukulud sisaldavad maamaksu- ja käibemaksukulu 310 tuhat eurot ja käibemaksukulu põhivara soetustelt on 13 tuhat eurot.

29

Lisa 15. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus tuhandetes eurodes 2014 2013 Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6 ) 189 178 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) 107 182 Kokku 296 360

Lisa 16. Siirded tuhandetes eurodes 2014 2013 Rahalised siirded Saadud riigieelarvest ülekannete tegemiseks 7626 6 508 Sildfinantseerimine -146 Riigieelarvesse üle antud laekumised -1134 -1148 Rahalised siirded kokku 6346 5 360 Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt 150 114 Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele 0 0 Mitterahalised siirded kokku 150 114 Siirded tulemi elimineerimiseks 627 -179 Siirded kokku 7 123 5 295 Olulisemad siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega 2014. aastal: Saadud Antud Rahandusministeerium 55 20 Sotsiaalministeerium 74 39 Keskkonnaministeerium 28 Kultuuriministeerium 3 3 Välisministeerium 7 166 Haridus-ja Teadusministeerium 8 3 Justiitsministeerium 18 Siseministeerium 5 24 Põllumajandusministeerium 10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 52 Riigikogu Kantselei 13 Õiguskantsleri Kantselei 2 Eesti Rahva Muuseum 10 Valga Maavalitsus 1 Võru Maavalitsus 1

30

Pärnu Maavalitsus 1 Põlva Maavalitsus 1 Hiiu Maavalitsus 1 Viljandi Maavalitsus 1 Lääne-Viru Maavalitsus 1 Läänemaa Maavalitsus 1 Maavalitsustele antud siirded on seotud Euroopa Liidu alaste teavitusprojektide kaasfinantseerimisega. Kultuuriministeeriumile antud ja saadud siire on EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamiseks vajaliku stažeerimisprogrammi kaasrahastamiseks ja riikliku eksperdi lähetuskuludeks. Välisministeeriumile antud ja saadud siirded on seotud Eesti alalisse esindusse EL-i juures nõunike ja riiklike ekspertide lähetamisega, EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamiseks stažeerimisprogrammis osalemiseks ja Eesti Vabariik 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise koordineerimise tegevuste kaasrahastamiseks. Rahandusministeeriumile antud ja saadud siirded on seotud pensionieraldiste, riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Justiitsministeeriumile antud siire on seotud riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Keskkonnaministeeriumile antud siire on seotud riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Sotsiaalministeeriumile saadud ja antud siire on seotud pensionisiirde, tervise- ja tööministri personalikulude, riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Haridus- ja Teadusministeeriumile antud ja saadud siirded on seotud pensionieraldiste ja EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamiseks vajaliku stažeerimisprogrammi rahastamiseks. Siseministeeriumile antud ja saadud siirded on seotud riikliku eksperdi lähetamise kaasrahastamisega, stažeerimisprogrammis osalemisega ning pensionieraldisega. Põllumajandusministeeriumile antud siire on seotud riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile antud siire on seotud väliskaubandus- ja ettevõtlusministri personalikulude, riikliku eksperdi lähetamise ja stažeerimisprogrammi kaasrahastamisega. Riigikogu Kantseleilt on saadud pensionieraldise siire. Õiguskantsleri Kantseleile on antud siire riikliku eksperdi lähetamiseks. Eesti Rahva Muuseumile antud siire on seotud Eesti Vabariik 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamise koordineerimise tegevuste kaasrahastamiseks.

31

Lisa 17. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lõpliku eelarve kujunemine tuhandetes eurodes Tulud Kulud Esialgne eelarve 470 -7374 Üle toodud eelmisest aastast -316 Eelarves kavandatud toetused -469 469 Tegelikult laekunud toetused 718 -718 Kasutatud arvelduskrediit 0 -111 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu 0 0 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 0 0 Eelarves kavandatud muud arvestuslikud kulud 0 48 Tegelikud muud arvestuslikud kulud 0 -7 Kokku lõplik eelarve 719 -8009 Kavandatud ja lõpliku eelarve vahe on tingitud peamiselt struktuuritoetuste täiendavast laekumisest, mida 2014. aasta eelarve koostamisel ei osatud täpselt ette näha. Pikendati struktuuritoetuste vahenditest finantseeritavat programmi „Valitsuse töö pikaajalise planeerimise arendamine ja korrastamine“ tähtaega, samuti „Tippjuhtide arendamise“ programmi kuni 2014. a augustini. Täiendavalt laekunud välisvahendite arvelt suurenesid ka nende arvelt tehtavad kulud.

32

Allkirjad majandusaasta aruandele

Riigikantselei 31.12.2014 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Riigikantselei 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust auditeeris Riigikontroll. Riigisekretär on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Heiki Loot Riigisekretär