MAJANDUSAASTA ARUANNE - Avaleht · 2020. 5. 30. · Majandusaasta aruanne 2009 13 Netovara muutuste aruanne (varade ja kohustuste muutuste aruanne) tuhandetes kroonides Lisa Akumuleeritud

Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Majandusaasta aruanne 2009

MAJANDUSAASTA ARUANNE

1.1.2009 – 31.12.2009

Aruandekohuslase nimetus: PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS

Aadress: Pargi 1, Pärnu 80010

Telefon: 445 9467

Faks: 442 7889

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.hariduskeskus.ee

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Dokument koosneb 33 leheküljest.

Pärnu 2010

mailto:[email protected]

http://www.hariduskeskus.ee/



2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE .................................................................................................. 4

Ülevaade õppe- ja arendustegevusest ........................................................................ 4

Ülevaade finantstegevusest ........................................................................................ 6

Ülevaade sisekontrollisüsteemist ............................................................................... 7

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON ............................................................... 9

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE............................................................. 10

Bilanss ...................................................................................................................... 10

Tulemiaruanne ......................................................................................................... 11

Rahavoogude aruanne .............................................................................................. 12

Netovara muutuste aruanne (varade ja kohustuste muutuste aruanne) .................... 13

Riigieelarve täitmise aruanne ................................................................................... 14

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja

hindamisalused ......................................................................................................... 15

- Arvestuse alused .................................................................................................... 15

- Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks ................................................ 15

- Muud nõuded ......................................................................................................... 15

- Kinnisvarainvesteeringud ...................................................................................... 16

- Materiaalne põhivara ............................................................................................. 16

- Bioloogilised varad ................................................................................................ 18

- Ümberhindlused ..................................................................................................... 18

- Müügiootel põhivara .............................................................................................. 18

- Renditud varad ....................................................................................................... 19

- Tulude arvestus ...................................................................................................... 19

- Kulude arvestus ..................................................................................................... 19

- Sihtfinantseerimine ................................................................................................ 19

- Siirded ja netovara ................................................................................................. 20

- Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................ 20

- Riigieelarve täitmise aruanne ................................................................................ 21



3

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ................................................. 22

2.A Nõuded ja kohustused ....................................................................................... 22

2.B Tulud ja kulud ................................................................................................... 22

2.C Maksunõuded ja –kohustused ........................................................................... 23

Lisa 3. Muud nõuded ja kohustused ........................................................................ 23

3.A Muud nõuded ja makstud ettemaksed ............................................................... 23

3.B Muud kohustused ja saadud ettemaksed ........................................................... 24

Lisa 4. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................. 24

Lisa 5. Materiaalne põhivara .................................................................................... 25

Lisa 6. Bilansis kajastatud bioloogilised varad ....................................................... 26

Lisa 7. Saadud ja antud toetused ............................................................................. 26

7.A Saadud toetused ................................................................................................ 26

7.B Antud toetused ................................................................................................... 26

Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük .......................................................................... 27

Lisa 9. Muud tulud ................................................................................................... 27

Lisa 10. Tööjõukulud ............................................................................................... 28

Lisa 11. Majandamiskulud ....................................................................................... 28

Lisa 12. Muud tegevuskulud .................................................................................... 29

Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus .................................................. 29

Lisa 14. Siirded ........................................................................................................ 29

Lisa 15. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta ................................................. 30

Lisa 16. Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava sihtfinantseerimise

kohta ......................................................................................................................... 30

Lisa 17. Tulude kassapõhine jaotus ......................................................................... 31

Lisa 18. Kulude kassapõhine jaotus ......................................................................... 31

Lisa 19. Vabad vahendid .......................................................................................... 31

Lisa 20. Sõlmitud kasutusrendilepingud .................................................................. 32

Lisa 21. Ruumide kasutusse andmise lepingud ....................................................... 32

Allkirjad majandusaasta aruandele .......................................................................... 33



4

TEGEVUSARUANNE

Pärnumaa Kutsehariduskeskus (PKHK) kui Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigi kutseõppeasutus ja Pärnumaa suurim õppeasutus, kus 31.12.2009 seisuga õppis

1326 õpilast ning töötas keskmiselt 184,58 töötajat (vt. lisa 10), lähtub oma tegevuses

kooli arengukavast, püstitatud eesmärkidest ja tegevuskavast. Hoolimata 2009. aastal

finantsiliselt keeruliseks kujunenud majandusaastast, mis väljendus kahekordses

riigieelarve kärpes, samuti käibemaksumäära ja töötuskindlustuse maksumäära

muutuses ning nõudis tõsiseid finantsilisi ümberotsustamisi, on nii kooli personal kui

õpilased jätkuvalt edumeelsed ja innovaatilise mõttelaadiga. Oma põhitegevuses on

PKHK prioriteediks jätkuvalt kutseõppe ning täiend- ja ümberõppe korraldamine.

Ülevaade õppe- ja arendustegevusest

PKHK-s viidi 2009. aastal läbi sisehindamine, mille käigus saadi ülevaade erinevates

valdkondades kolme viimase õppeaasta jooksul toimunust ja analüüsiti kooli

arengukava täitmist. Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse poolt väljastati

PKHK-le tagasisidearuanne, milles toodi välja PKHK tugevused ja nõrkused.

Järgmise sisehindamise ajaks määrati 01. märts 2013.aastal.

2009. aasta kevadel liitus kool projektiga “Edasipürgiv organisatsioon”, mille raames

viidi kolme erineva parendusvaldkonna näol ellu tegevusi kuue kuu jooksul.

Tulemused võimaldasid koolil saada kaheks aastaks Edasipürgiva organisatsiooni

tiitli.

…………………………………….

Riina Müürsepp

Direktor



5

Õppe-kasvatustöös keskenduti üleminekule riiklikele õppekavadele ja 2009. aasta

lõpuks töötasid kõik käigusolevad erialad riiklike õppekavade alusel. Õpilaste

vastuvõtul rakendati esmakordselt lävendipõhist vastuvõttu. 2009. aasta riiklik

tellimus täideti täies mahus ja keskmine konkurss oli 1,5 soovijat kohale. Osaleti

aktiivselt kutsevõistlustel, saavutustelt oldi vabariigis II kohal. Täiskasvanute

koolituse valdkonnas suurenes oluliselt õppetegevuse maht ja üle 2800 õppija sai

osaleda erinevate rahastusallikate toel meie täiend- ja ümberõppe kursustel.

Olulise tegevusena viidi 2009. aasta jooksul läbi struktuurimuudatus töö efektiivsuse

ja kokkuhoiu saavutamiseks. Reorganiseeriti osakondade töö ja liideti üldõpetus

kutseõppega. Tihemetsa õppekohas moodustati Voltveti koolituskeskus, kus lisaks

kutseõppele toimub nüüd ka täiend- ja ümberõpe, pakutakse kaugtöökeskuse teenust

ning toimub projektitöö. Ümberkorralduste tulemusena saavutati kokkuhoid

palgafondis.

PKHK osales partnerina Pärnumaa Oskusteabe Keskuse koostöövõrgustiku

moodustamisel, Pärnumaa Ettevõtlusnädala korraldamisel, infomessidel Teeviit,

Suunaja jt. Toimus koostöös Pärnu Noorte Infopunktiga "Noore õppija nädal",

karjääriinfopäevad jms. Kooli õpilasesindus korraldas maikuus vabariiklikud

kutseõppeasutuste suvepäevad, sportlased olid edukad paljudel spordialadel ja kool oli

aasta lõpuks parim kutsekool sporditegevuses Eestis. Töötavad huviringid, osaleti

üldlaulu- ja tantsupeol.

Aastatel 2010-2011 valmivad uued õppekorpused teeninduse ja metallitöö

valdkondade jaoks, samuti uus õpilaskodu. Lisaks toimub kolme uue õppesuuna-

metallitöö, aiandus ja koduteenindus õppekavade arendus ja erialade käivitamine.

Rohkem tähelepanu on kavas pöörata sisulisele tööle ja õpetajate metoodilisele

nõustamisele, samuti parandada praktikakorraldust. 2010 aasta on kooli uue

arengukava valmimise aasta.

…………………………………….

Riina Müürsepp

Direktor



6

Ülevaade finantstegevusest

PKHK tulubaas moodustus 2009. aastal riigieelarvevahenditest, omatulust ja

sihtfinantseerimistest ehk projektide rahastamisest. Omatulu moodustasid tulud

õppemetskonnast, täiskasvanute koolitusteenuste osutamisest, samuti õpilaskodude

kulude katteks laekuv tulu, õppesöökla ja kohviku tulud ning õppetöökodade toodang

ja ruumide kasutusele andmisest laekuv tulu (vt. lisa 8; 17).

Sihtfinantseeringute mahu moodustasid ESF meetmed, RKT, Leonardo da Vinci ja

teiste projektide vahendite kasutamine (vt. lisa 9 ).

Kooli eelarve oli kinnitatud, tulud-kulud tasakaalus. Rahavoogude planeerimine tagas

kulude õigeaegse finantseerimise, makseraskusi ei esinenud. Positiivse näitajana

kujunes täiskasvanu koolituse osakonna koolitusmahu jätkuv suurenemine.

Planeeritud eelarve maht 2009. aastal oli 127 916 tuhat krooni, millest omatulu

moodustas kokku 17 494 tuhat krooni. Tegelik täitmine kujunes vastavalt 99 189

tuhat krooni, millest omatulu moodustas 20 163 tuhat krooni (vt. lisa 17). Kulutusi

tehti 2009. aastal 94 594 tuhat krooni (vt. lisa 18). 2009. aasta vabad vahendid

summas 4 016 tuhat krooni, sellest omatulu 3 842 tuhat krooni suunas Pärnumaa

Kutsehariduskeskus 2010. aasta eelarvesse (vt. lisa 19). Bilansimaht 2009. aastal oli

449 328 tuhat krooni.

Lõpetamata ehitus klassifitseeriti ümber kinnisvarainvesteeringuks (Pühavaimu 26

õppekoht) summas 1 689 tuhat krooni (vt. lisa 4). Lõpetamata ehitusena võeti arvele

Toitlustus-teenindusõppe praktikabaasi renoveerimistööd summas 20 897 tuhat krooni

ja üksustevaheliste siiretena võeti arvele (Narva KHK) vara summas 647 tuhat krooni

(vt. lisa 5).

…………………………………….

Riina Müürsepp

Direktor



7

Eraldi kinnistutena võeti arvele Tihemetsa õppemetskonna 1 maaüksus

kogumaksumusega 12 153 tuhat krooni, moodustati eraldi 22 maaüksust, arvele võeti

täiendavalt 3 maaüksust summas 55 tuhat krooni. (Kura, Niidupargi 10B, Autodroomi

tee 5) (vt. lisa 5). Seoses aastainventuuride läbiviimisega klassifitseeriti ümber vara

kogumaksumusega 2 400 tuhat krooni. Bioloogiline vara hinnati alla summas 309 652

tuhat krooni (vt. lisa 6). Toetuse saamise nõue summas 84 400 tuhat krooni (vt lisa

16) on esitatud Elukestva Arengu Sihtasutusele Innove.

Tegevuse paremaks korraldamiseks on sõlmitud kasutusrendilepingud (vt. lisa 20),

kooli põhitegevuseks mittevajalike ruumide kohta on Pärnumaa Kutsehariduskeskus

sõlminud ruumide kasutusse andmise lepingu ja tööandja eluruumide üürilepingud

viie Pärnumaa Kutsehariduskeskuse töötajaga (vt. lisa 21).

2010. aasta eelarve koostamine tugineb nõukogu poolt kinnitatud kooli arengukavale

ja on suunatud kokkuhoidlikkusele ja säästlikule majandamisele.

Ülevaade sisekontrollisüsteemist

PKHK sisekontrolli süsteem on kooli juhtkonna poolt kujundatud ja rakendatud

protsess tagamaks kooli eesmärkide saavutamise, ressursside sihipärase kasutamise ja

informatsiooni usaldusväärsuse, samuti tegevuse kooskõla õigusaktidega ning varade

kaitstuse. Riskide teadlik juhtimine on juhtkonnale organisatsiooni eesmärkide

saavutamise tagamisel oluliseks abiks. Selle käigus tuvastatakse eesmärkide

saavutamist ohustavad tegurid, töötatakse välja tegevuskavad oluliste riskifaktorite

maandamiseks, määratakse selle eest vastutajad ning tähtajad riskimaandamise

meetmete rakendamiseks. Ressursside sihipärase kasutamise tagamiseks on PKHK-s

välja töötatud hangete läbiviimise juhend, transpordivahendite kasutamise kord, on

kinnitatud transpordivahendite kütusekulu ja telefonikõnede limiidid, samuti

õppetoetuste ja sõidusoodustuste määramise kord ning õpilaskodude sisekorra

eeskirjad.

…………………………………….

Riina Müürsepp

Direktor



8

Varade kaitstuse tagamiseks viiakse regulaarselt läbi inventuure, töötajatega on

sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud. Majandus- ja finantstegevuse

kontrollimiseks sõlmis Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2009. aastal audiitorbürooga

KMRA Audiitorbüroo OÜ teenuse osutamise lepingu vastavalt Haridus- ja

Teadusministeeriumi siseauditiosakonna juhistele.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus peab 2009. aastat kordaläinuks kõigis valdkondades.

Tänu kooli tõhusale mainekujundusele on kool muutunud populaarseks õpilaste

hulgas. Rahavoogude edukas planeerimine ja stabiilne omatulude baas annab lootust

uskuda, et on kindlustatud jätkuvalt kooli kulude õigeaegne finantseerimine.

Projektide läbiviimise edukus annab koolile võimaluse jätkata ka järgnevatel aastatel

samalaadsete ja uute projektitaotluste esitamisega ning projektide käivitamise ja

läbiviimisega meie koolis.

Kooli kodulehelt aadressil www.hariduskeskus.ee on kättesaadav Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse Aastaraamat 2008/2009, mis annab põhjaliku ülevaate

õppeaastal tehtu kohta.

…………………………………….

Riina Müürsepp

Direktor

http://www.hariduskeskus.ee/



9

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 10 kuni 32 toodud 2009. aasta

raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on

vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt

raamatupidamiskohuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

……………………………………… …………………………

Riina Müürsepp kuupäev

Direktor



10

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss

tuhandetes kroonides

Lisa 31.12.2009 31.12.2008 Varad 449 328 758 516

Käibevara 1 189 4 021

Muud nõuded ja ettemaksed 2.A;3.A;7A 1 180 4 012

Müügiootel põhivara 5 9 9

Põhivara 448 139 754 495

Kinnisvarainvesteeringud 4;13 5 589 11 481

Materiaalne põhivara 5;13 185 277 176 089

Bioloogilised varad 6;13 257 273 566 925

Kohustused ja netovara 449 328 758 516

Lühiajalised kohustused 7 956 9 866

Võlad tarnijatele 2.A;3.B 954 934

Võlad töötajatele 3.B 4 795 5 579

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed 2.C;3.B;

7A;7B 2 207 3 353

Netovara 441 371 748 650

Eelarvesse kuuluv netovara 441 371 748 650

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



11

Tulemiaruanne


Lisa 2009 2008 Tegevustulud 40 795 24 200

Saadud toetused 2.B;7A;9 23 933 5 383

Kaupade ja teenuste müük 2.B;8 16 863 18 168

Muud tegevustulud 5;9 649

Tegevuskulud -397 597 -87 285

Antud toetused 7B -7 991 -7 654

Tööjõukulud 10 -39 386 -42 340

Majandamiskulud 11 -15 754 -18 973

Muud tegevuskulud 12 -6 944 -2 604

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 4;5;13 -327 523 -15 714

Tegevustulem 14 -356 802 -63 085

Aruandeperioodi tulem 14 -356 802 -63 085

Siirded 14 356 802 63 085

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



12

Rahavoogude aruanne


Lisa 2009 2008 Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 14 -356 802 -63 085

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 4;5;13 327 523 15 714

Kasum/kahjum põhivara müügist 5;9 -649

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5;7A -21 775 -641

Korrigeeritud tegevustulem -51 054 -48 661

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 2.A 2 832 558

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 2.B -2 084 2 739

Kokku rahavood põhitegevusest -50 306 -45 364

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 5 -21 450 -3 056

Laekunud materiaalse põhivara müügist 5 484 700

Kokku rahavood investeerimisest -20 966 -2 356

Rahavood finantseerimisest

Rahalised siirded 14 49 322 47 211

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 5 21 950 509

Kokku rahavood finantseerimisest 71 272 47 720

Puhas rahavoog 0 0

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 0 0

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul

Raha ja selle ekvivalentide muutus 0 0

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



13

Netovara muutuste aruanne (varade ja kohustuste muutuste aruanne)


Lisa Akumuleeritud tulem

Saldo 31.12. 2007 764 405

Põhivara ümberhindlus 5 3

Siire tulemi elimineerimisest 14 -15 758

Kokku muutused -15 755

Saldo 31.12.2008 748 650

Põhivara ümberhindlus 5 55

Siire tulemi elimineerimisest 14 -307 333

Kokku muutused -307 278

Saldo 31.12.2009 441 371

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



14

Riigieelarve täitmise aruanne


Klassi-

fikaatori

kood

Nimetus 2009

esialgne

eelarve

2009 lõplik

eelarve 2009 tegelik

eelarve

täitmine

Tegelik

täitmine

miinus

lõplik

eelarve

Üle viidud

2010

aastasse

Tulude laekumine

32 Kaupade ja teenuste müük 12 800 20 896 20 850 46

35 Saadud toetused 8 527 23 941 23 941

38 Muud tulud 484 484

Tulude laekumine kokku 21 327 44 837 45 275 531

Kulude tasumine

15 Materiaalsete varade

soetamine ja

renoveerimine

-11 934 -26 788 -26 514 275 -175

4 Eraldised -1 243 -8 067 -8 067

5 Tegevuskulud -54 625 -62 011 -58 169 3 842 -3 842

50 Tööjõukulud -38 377 -41 932 -41 108 824 -824

55 Majandamiskulud -16 183 -20 079 -17 061 3 018 -3 018

6 Muud kulud -800 -1 613 -1 613

Kulude tasumine kokku -68 601 -98 479 -94 363 4 116 -4 016

Finantseerimistehingud

Kohustuste

suurenemine 124

Kohustuste

vähenemine -75

Finantseerimistehingud kokku 49

Riigikassast saadud siirded x x 94 737 x

Riigikassale üle antud siirded x x -45 699 x

Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 15.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



15

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud

arvestusmeetodid ja hindamisalused

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea

raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Hea raamatupidamistava tugineb

rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise

direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku

sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna

poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

- Arvestuse alused

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist,

tuhandetes Eesti kroonides. Majandustehingud on kirjendatud nende tekkimise

momendil tegelikus väärtuses.

- Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas

vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna

bilansikuupäevast.

- Muud nõuded

Maksu- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning

hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral

hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat

informatsiooni kliendi maksevõime kohta.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



16

Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes

arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta.

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla

hinnatud.

Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud

aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks,

kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud

nõuded on bilansist välja kantud.

- Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte, mida hoitakse

väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega

ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Pärnumaa

Kutsehariduskeskuse bilansis on kajastatud kinnisvarainvesteeringutena

ametikorterid, pikaajaliste rendilepingutega koormatud kinnistud ning kinnistud, mida

kavatsetakse tulevikus võõrandada. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse

soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

- Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe

aasta ja soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist ilma käibemaksuta, (kuni

31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest kroonist ilma käibemaksuta). Varad,

mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara

arvelevõtmise piirmäära kantakse kulusse vara kasutuselevõtmise hetkel.

Väheväärtuslike varade maksumusega 3 kuni 30 tuhat krooni (ilma käibemaksuta)

ostuhind kajastatakse kuludes nende kasutuselevõtmise hetkel ning arvestus toimub

raamatupidamises bilansiväliselt.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



17

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara

kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-,

koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna.

Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele

juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise

kriteeriumitele ning kulutuste maksumus on vähemalt 30 tuhat krooni (ilma

käibemaksuta). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse

tulemiaruandes perioodi kuluna.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel

kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile

eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

Põhivara kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus. Kui vara

hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, siis muudetakse

vara järelejäänud kasulikku eluiga, millest tulenevalt muutub järgmistel perioodidel

varale arvestatav kulum. Uutel varadel määratakse Pärnumaa Kutsehariduskeskuses

eeldatava kasuliku eluea normid.

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-10%

Masinad ja seadmed 20-25%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 20-33,3%

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%

Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest

komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid

raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi

amortisatsiooninormid vastavalt kasulikule elueale. Maad ja kunstiväärtusi, mille

väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



18

- Bioloogilised varad

Bioloogilised varad kajastatakse õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügiga

kaasnevad kulutused. Kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt määrata,

kajastatakse neid soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kulum ja allahindlused.

Juhul, kui ka soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, kajastatakse

bioloogilist vara bilansiväliselt.

- Ümberhindlused

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi ühekordne põhivarade ümberhindamine (sh.

kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara ja bioloogilised varad), mis tulenes

vajadusest korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises ja võtta arvesse

enne 1996. aastast toimunud hüperinflatsiooni. Alates 2006. aastast viiakse

täiendavaid ümberhindlusi läbi aruandeperioodil maakatastrisse kantud maade ja

muude varade osas, mis on jäänud varasemalt arvele võtmata või ümber hindamata.

Ümberhindluste läbiviimiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide

korral, millele turuväärtus puudub, kasutatakse jääkasendusmaksumuse meetodit.

Lihtsustatult on lubatud hinnata maad, kasutades maa maksustamishinda. 2009. aastal

läbi viidud maa ümberhindlus on esitatud lisas 5.

- Müügiootel põhivara

Müügiootel põhivaraks loetakse materiaalne põhivara või kinnisvarainvesteeringud,

mis müüakse väga suure tõenäosusega lähema 12 kuu jooksul, mille korral on

alustatud aktiivset müügitegevust ning millele on määratud realistlik hind.

Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja vara klassifitseeritakse ümber

käibevarade gruppi, kus vara kajastatakse kuni müügi toimumiseni kahest madalamas,

kas bilansilises jääkväärtuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused).

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



19

- Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse

kasutusrendina.

(a) Aruandekohustuslane on rentnik

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

(b) Aruandekohustuslane on rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras,

analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt

rendiperioodi jooksul.

- Tulude arvestus

Toodete ja teenuste müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised

omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel,

lähtudes valmidusastme meetodist.

- Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad

mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte

varade ega varude soetusmaksumusena.

- Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega

seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuse sihipärast

kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib

piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja

sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse

brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud

kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



20

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega

seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse

sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud

vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

- Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab Rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa

osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt

neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti

kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade,

kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi.

Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga,

millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade (alternatiiv:

varade ja kohustuste vahe) muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida

tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse

netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena.

- Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist

mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamiskuupäeva

vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud

tehingutega.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



21

- Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel

kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud

põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks

kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised:

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;

b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade

ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena,

mitte eraldi muude kuludena;

c) materiaalse ja põhivara ning bioloogiliste varade soetus kajastatakse kuluna ja

nimetatud varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara

amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna

Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad

Rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida

tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;

e) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena

ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena).

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



22

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

2.A Nõuded ja kohustused


Lühiajalised

nõuded Lühiajalised

nõuded Lühiajalised

kohustused Lühiajalised

kohustused

31.12.2009 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2008

Maksu- ja Tolliamet (vt. lisa 2.C) 27 113 1 337 2 856

Muud riigiraamatupidamis-

kohustuslased (vt. lisa 3.A) 8 417 1

Kohalikud omavalitsused 4 5

Muud avalik-õiguslikud juriidilised

isikud 237

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad (vt. lisa 3A) 347 410 606 189

Avaliku sektori üksused kokku 624 940 1 944 3050

Sidusüksused (vt. lisa 3A) 8 33 26 31

Kokku avaliku sektori ja

sidusüksused 632 973 1 970 3081

Olulisemad lühiajalised nõuded avaliku sektori ja sidusüksuste vahel seisuga

31.12.2009:

- nõue Eesti Töötukassale summas 237 tuhat krooni kajastab koolitusteenuste

osutamist vastavalt lepingule

- nõue SA Archimedesele summas 249 tuhat krooni kajastab lepingujärgset

sihtfinantseerimist projekti nr. 2009-0115-COM06-42 teostamiseks

2.B Tulud ja kulud


2009 2008

Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 1 399 6 428 4 540 119

Kohalikud omavalitsused 177 46 146 111

Muud avalik-õiguslikud

juriidilised isikud 3 693 114 52 70

Sihtasutused,

mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

109 1 753 2 849 1 649

Avaliku sektori üksused kokku 5 378 8 342 7 587 1 949

Sidusüksused 55 299 56 333

Kokku avaliku sektori ja

sidusüksused 5 433 8 641 7 643 2 282

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



23

2.C Maksunõuded ja –kohustused

tuhandetes kroonides Maksude

ettemaksed Maksu-

kohustused Maksude

ettemaksed Maksu-

kohustused 31.12.2009 31.12.2009 31.12.2008 31.12.2008

Maksuliik

Käibemaks (vt. lisa 2.A;3.A) 46 199 Sotsiaalmaks 788 1 569

Üksikisiku tulumaks 400 872 töötuskindlustusmaks 95 40 kogumispension 66 Erisoodustuse tulumaks 7 12 Maamaks 99 Maksude ettemaksed (vt. lisa

2.A; 3.A) 27 113

Maksud kokku 27 1 337 113 2 857

Lisa 3. Muud nõuded ja kohustused

3.A Muud nõuded ja makstud ettemaksed


31.12.2009 31.12.2008

Lühiajalised nõuded

ja ettemaksed Lühiajalised nõuded ja

ettemaksed Nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 1 230 3 157

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -697 -122

Nõuded ostjate vastu kokku 532 3 036

Toetuste saamisega seotud nõuded (vt lisa

2.A;7.A) 354 397

Muud nõuded (vt. lisa 2.A) 252 465 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa

2.A; 2.C) 27 113

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 15 1

Muud nõuded ja makstud ettemaksed

kokku 1 180 4 012

Olulisemad nõuded seisuga 31.12.2009:

*nõue K.A.T ja KO AS vastu metsamaterjali müügi eest summas 460 tuhat krooni

*Stora Enso Eesti AS vastu metsamaterjali müügi eest summas 184 tuhat krooni

Ebatõenäoliste nõuete osas ostjate vastu toimusid 2009. Aastal järgmised muudatused:

*täiendavalt kajastatud allahindlus summas 631 tuhat krooni

*ebatõenäoliseks tunnistatud nõuete laekumine summas 56 tuhat krooni

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



24

3.B Muud kohustused ja saadud ettemaksed


31.12.2009 31.12.2008 Lühiajalised

kohustused ja

saadud

ettemaksed

Lühiajalised

kohustused ja

saadud ettemaksed

Kohustused ja saadud ettemaksed

Võlad tarnijatele 954 934 Maksukohustused (vt lisa 2.C) 1 337 2 857

Viitvõlad 1 370 1 184 Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 7.B) 138 25 Töötasu võlgnevus 1 993 1 844

Potentsiaalne kohustus (puhkusetasud) 1 430 2 542

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 18) 437 Muud kohustused 296 476

Saadud ettemaksed 1 4

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 7 956 9 866

Lisa 4. Kinnisvarainvesteeringud


2009 2008 Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 13 375 14 527 Akumuleeritud kulum -1 894 -1 429 Jääkväärtus 11 481 13 098 Perioodi liikumised Ümberklassifitseerimine materiaalsest põhivarast 1 689 Ümberklassifitseerimine materiaalsesse põhivarasse (vt. lisa 5) -994 Müük müügihinnas -315 Amortisatsioon ja allahindlused (vt. lisa 13) -7 265 -624

Perioodi liikumised kokku -5 891 -1 617 Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 6 680 13 375 Akumuleeritud kulum -1 090 -1 894 Jääkväärtus 5 589 11 481 2009 2008 Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 358 51

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud 100 81

Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt

tulevastel perioodidel 2009 2008

Järgmisel majandusaastal 335 50

2. kuni 5. Aastal 21 21

Peale 5. Aastat 21 21

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



25

Lisa 5. Materiaalne põhivara


Maa Hooned

ja

rajatised

Masinad

ja

seadmed

Muu

põhivara Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed

Kokku

Bilansiline väärtus

perioodi alguses

Soetusmaksumus 21 342 175 622 7 454 2 372 1 135 207 925 Akumuleeritud kulum -23 671 -6 115 -2 050 -31 837 Jääkväärtus 21 342 151 951 1 339 321 1 135 176 089 Müügiootel põhivara 9 9 Aruandeperioodi

liikumised

Soetused ja parendused 21 450 21 450 Siirded 147 147 Müüdud varad müügihinnas -1 -168 -169 Amortisatsioon ja

allahindlused (vt. lisa 13) -73 -9 557 -900 -75 -10 605

Ümberhindlus 55 55 Ümber-klassifitseerimine

põhivara klasside vahel 114 -114 -1 689 -1 689

Liikumised kokku -20 -9 725 -639 -189 19 761 9 188 Bilansiline väärtus

perioodi lõpus

Soetusmaksumus 21 322 172 190 9 197 729 20 897 224 334 Akumuleeritud kulum -29 964 -8 498 -596 -39 058 Jääkväärtus 21 322 142 226 699 133 20 897 185 277 Müügiootel põhivara 9 9

1. lõpetamata ehitus klassifitseeriti ümber kinnisvarainvesteeringuks (Pühavaimu

26 õppekoht) summas 1 689 tuhat kr.,

2. lõpetamata ehitusena võeti arvele Toitlustus-teenindusõppe praktikabaasi

renoveerimistööd summas 20 897 tuhat kr.,

3. üksustevaheliste siiretena võti arvele vara summas 647 tuhat kr.

4. eraldi kinnistutena võeti arvele Tihemetsa õppemetskonna üks maaüksus

kogumaksumusega 12 153 tuhat kr, moodustati eraldi 22 maaüksust,

5. arvele võeti täiendavalt kolm maaüksust summas 55 tuhat kr. (Kura,

Niidupargi 10B, Autodroomi tee 5).

6. seoses aastainventuuride läbiviimisega klassifitseeriti ümber vara

kogumaksumusega 2 400 tuhat kr.

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



26

Lisa 6. Bilansis kajastatud bioloogilised varad


Perioodi algul Ümberhindlus Perioodi lõpul Taimlad 277 -16 262 Mets 566 648 -309 637 257 011 Kokku bioloogilised varad 566 925 -309 652 257 273

Lisa 7. Saadud ja antud toetused

7.A Saadud toetused


Jääk perioodi alguses Arvestatud

tulu Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud

ettemaksed Nõuded Saadud

ettemaksed 2008

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks 175 533 4 742 372

Põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine 641 22

Saadud toetused kokku 175 533 5 383 394 2009

Sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks (vt. lisa 3.A) 372 2 157 266 263

Põhivara soetuseks saadud

sihtfinantseerimine (vt. lisa 3.A) 22 21 775 82 175

Saadud toetused kokku 394 23 932 348 438

7.B Antud toetused


Kohustused perioodi

algul (vt. lisa 3) Arvestatud kulu Kohustused periood

lõpul (vt. lisa 3) 2008

Sotsiaaltoetused Põhitoetus 3 185 Täiendav toetus 355 Stipendiumid 17 Sõidusoodustused 14 1 383 24

Koolitoidutoetus 6 2 669 1

Muud toetused 8 5 Projektide

kaasfinantseerimine 39

Antud toetused kokku 28 7 654 25

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



27

Järg lisa 7.B.

2009 Kohustused

perioodi algul (vt.

lisa 3)

Arvestatud

kulu

Kohustused

periood lõpul (vt.

lisa 3)

Sotsiaaltoetused Põhitoetus 3 630 Täiendav toetus 123 Sõidusoodustused 24 1 363 138

Koolitoidutoetus 1 2 700 Muud toetused 159

Mittesihtotstarbeline

finantseerimine 17

Antud toetused kokku 25 7 991 138

Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük


(vt. lisa 2.B) 2009 2008 Tulu koolitusteenuse osutamisest 5 564 2 700 Tulu kutseõppeasutuse toodetest ja teenustest 10 333 14 277 Muu tulu haridusalasest tegevusest 438 519 Tulu elektrienergia müügist 142 122 Tulu vee ja kanalisatsiooniteenusest 11 10 Tulu soojuse ja kütte müügist 16 20 Muu tulu elamu- ja kommunaaltegevusest 1 2 Üüri ja renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 314 467 Üüri ja renditulu eluruumidelt 18 21 Üüri ja renditulu mitteeluruumidelt 26 30 Muu vara üür ja rent Kokku 16 863 18 168

Lisa 9. Muud tulud


(vt. lisa 2.B) 2009 2008 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 355 390 Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 692 4 166 Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine

tegevuskuludeks 109 186

Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 21 775 510

Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (vt. lisa 5) 131

Kasum põhivara müügist (vt. lisa 5) 649

Kokku 23 933 6 032

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



28

Lisa 10. Tööjõukulud

tuhandetes kroonides 2009 2008 Töötajate töötasud -26 204 -28 457 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud -2 954 -3 115 Töötasukulud kokku -29 159 -31 572 Õppelaenu kustutamine -167 -130 Sotsiaalkindlustusmaks -9 621 -10 423 Sotsiaalmaks erisoodustuselt -100 -74 Töötuskindlustusmaks -276 -95 Tulumaks erisoodustustelt -64 -47 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed kokku -10 227 -10 769 Tööjõukulud kokku -39 386 -42 340

Keskmine töötajate arv 2009 2008 Töötajad 184,58 183,25 Kokku 184,58 183,25

Tegevjuhtkonnale arvestatud tasud Ametikohad 2009 2008

Töötasud Muud tasud Töötasud Muud tasud Direktor ja direktori asetäitjad -774 -8 -825 -242 Osakondade juhatajad -1 297 -110 -1 543 -505 Puhkusekohustus -218 -85 Kokku kulu -2 071 -336 -2 368 -832

Lisa 11. Majandamiskulud

tuhandetes kroonides (vt. lisa 2.B) 2009 2008 Administreerimiskulud -1 103 -1 479 Lähetuskulud -66 -217 Koolituskulud -384 -508 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -5 902 -6 398 Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud -100 -81 Rajatiste majandamiskulud -171 -356 Sõidukite majandamiskulud -1 688 -1 814 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -569 -1 022 Inventari majandamiskulud -446 -1 311 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -5 -19 Toiduained ja toitlustusteenused -1 467 -1 158

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



29

Järg lisa 11 Meditsiinikulud -50 -39 Õppevahendite ja koolituse kulud -2 182 -2 374 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -263 -314 Tootmiskulud -820 -1 158 Eri- ja vormiriietuse kulud -133 -322 Muu erivarustus ja materjalid -55 -77 Mitmesugused majandamiskulud -349 -325 Kokku -15 754 -18 973

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt

tulevastel perioodidel 2009 2008

Järgmisel majandusaastal 50 80 2. kuni 5. aastal 50 50 Peale 5. aastat 50 50

Lisa 12. Muud tegevuskulud


2009 2008

Käibemaks -6 021 -2 152 Maamaks -346 -374 Riigilõivud -1 -11 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded müüdud kaupade ja teenuste eest -576 -67 Kokku -6 944 -2 604

Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus


2009 2008 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa 4) -7 265 -624

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 5) -10 605 -8 248 Kasum/kahjum bioloogiliste varade ümberhindlusest (vt lisa 6) -309 652 -6 842

Kokku -327 523 -15 714

Lisa 14. Siirded


2009 2008 Rahalised siirded

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks 94 737 70 334 Riigikassale üle antud laekumised -45 699 -23 395 Rahalised siirded kokku 49 038 46 939

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



30

Järg lisa 14

Mitterahalised siirded teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt 430 392

Üle antud teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele

-3

Mitterahalised siirded kokku 430 389

Siirded tulemi elimineerimiseks 307 333 15 758

Siirded kokku 356 802 63 086

Lisa 15. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta


Lõpliku eelarve kujunemine Tulud 2009 Kulud 2009

Esialgne eelarve 21 327 -65 162

Üle toodud eelmisest aastast -7 904

Muudatused lisaeelarve alusel 5 642

Muud eelarvete muudatused -7 638

Eelarves kavandatud toetused -8 527 8 527

Tegelikult laekunud toetused 23 941 -23 941

Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu -12 800 12 800

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 20 896 -20 803

Kokku lõplik eelarve 44 837 -98 479

Lisa 16. Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava

sihtfinantseerimise kohta

tuhandetes kroonides 31.12.2009 31.12.2008

Saadaolev sihtfinantseerimine 70 040

Projekt 4-3/480/2.5.0200.09-0048 - Auto- ja metallitöö

erialade praktikabaas koos seadmetega ning õppesõidu

harjutusväljak

36 075

Projekt G-1/35/2.5.0200.08-0016-Toitlustus-teenindusõppe

praktikabaas, tugistruktuurid ja sisseseade

48 324 70 040

Saadaolev sihtfinantseerimine kokku 84 400 70 040

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



31

Lisa 17. Tulude kassapõhine jaotus

tuhandetes kroonides Tulu liik Täpsustatud

eelarve 2009

Täitmine 2009 %

Tulud kokku 127 916 99 189 78%

Eraldised HTM eelarvest 107 416 76 020 71%

Tegevuskulud 37 514 37 532 100%

Sotsiaaltoetused 8 324 8 298 100%

Sihtotstarbelised investeeringud 58 506 4 798 8%

Projektide tegevuskulud 3 072 24 917 811%

Tulu kinnisvarainvesteeringute müügist 475

Omatulu kokku 17 494 20 163 115%

Täiskasvanute koolitus 5 590 6 205 111%

Õppesöökla ja kohvik 1 332 1 539 116%

Õpilaskodud 500 545 109%

Õppetöökojad 540 659 122%

Tulud metsamajandamiselt 9 100 9 940 109%

Muud laekumised 433 1 276 295%

2008. a. ületulnud vahendid 3 006 3 006 100%

Lisa 18. Kulude kassapõhine jaotus

tuhandetes kroonides Kulu liik Täpsustatud eelarve

2009

Täitmine 2009 %

Kulud kokku 127 916 94 594 74%

Tööjõukulud 41 932 40 988 98%

Majandamiskulud 17 813 17 412 98%

Muud tegevuskulud 1 641 1 613 98%

Investeeringud

Õppetoetused 8 024 8 067 101%

Sihtfinantseerimine 58 506 26 514 45%

Lisa 19. Vabad vahendid

tuhandetes kroonides Tulu liik summa

Vabad vahendid kokku 4 016

ERF alasuund 5.1.Kutseõppeasutuse õppekeskkonna kaasajastamine 175

Omatulu 3 842

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



32

Lisa 20. Sõlmitud kasutusrendilepingud


Kasutusrendile

andja

Lepingu

number

lepingu

sõlmimise

algus

lepingu

lõpp-

tähtaeg

Maksu

mus Vara nimetus

Nordea Finance

Estonia AS 20064141 7.11.2006 1.12.2010 2 896

Forwarder Jonh Deere

810D

SEB Ühisliising L07105231 26.04.2007 15.05.2011 252 Toyota Corolla

Hansa Liising Eesti 0168041L 29.06.2007 15.06.2012 353

Opel Vivaro Combi

L1H1 CDTI

Hansa Liising Eesti 0193096L 7.03.2008 15.03.2012 290 Toyota Auris

Parex

Leasing&Factoring

OÜ JER08-1854 3.09.2008 3.08.2012 28

kohviautomaat Jura

Impressa Xs90OTC s/n

Parex

Leasing&Factoring

OÜ JER08-1916 30.09.2008 30.01.2014 58

kohviautomaat Saeco

Rubino s/n

Hansa Liising Eesti 01113778L 29.12.2008 15.12.2011 291 Opel Zafira 1,8

Swedbank 01115925L 25.03.2009 15.03.2013 250 Toyota Corolla Verso

Päikesekohv OÜ

090828_01

ANU 16.12.2009 15.12.2011 24

kohviautomaat Cristallo

400

Lisa 21. Ruumide kasutusse andmise lepingud

tuhandetes kroonides Rentnik Objekt Soetusmaksumus

Kinnisvarainvesteeringud

Ligrid MTÜ Pühavaimu 26 õppehoone 4 885

Üürile antud eluruumid elamu Kaagipõllu 818

elamu Kutsiku 845

korter 13 42

korter 35 63

korter 36 27

Kokku 6 680

………………………………………

Riina Müürsepp

Direktor



33

Allkirjad majandusaasta aruandele

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 31.12.2009 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb

tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest.

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja

raamatupidamise aastaaruande. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor on majandusaasta

aruande läbi vaadanud ja Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud.

……………………………………

Riina Müürsepp

Direktor

…………………………………… …………………………………

Kalmer Kivi Elve Lääts

Direktori asetäitja Direktori asetäitja

õppekasvatustöö alal finants- ja haldusalal

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE - Avaleht · 2020. 5. 30. · Majandusaasta aruanne 2009 13 Netovara muutuste aruanne (varade ja kohustuste muutuste aruanne) tuhandetes kroonides Lisa Akumuleeritud