Majandusaasta aruanne 2008/2009

AASTARAAMAT 2008/09

Endine ärinimi OÜ Põhivõrk

Elering Aastaraamat 2008/09 • Tegevusaruanne 2

TEGEVUSARUANNE 3Juhatuse esimehe pöördumine 4

Lühidalt Põhivõrgust 5

Olulisemad sündmused ning arengusuunad 7

Tähtsamad majandusnäitajad 7

Majandustegevusest 8

Keskkonnariskid 9

Investeeringud 10

Uurimis- ja arengutegevus 10

Inimesed 11

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 12Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele 13

Bilanss 14

Kasumiaruanne 15

Rahavoogude aruanne 16

Omakapitali muutuste aruanne 17

Raamatupidamise aastaaruande lisad 18

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE 38

MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

39

JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2008/2009 MAJANDUSAASTA ARUANDELE

40

OÜ Põhivõrk müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 41

TEGEVUSARUANNE


OÜ Põhivõrk ees seisvatest ülesannetest annavad parima ülevaate 3 märksõna:

• ELEKTRITURG• VÄLISÜHENDUSED• SÜSTEEMI TÖÖKINDLUS

Nende märksõnade kaudu tuleb selgelt esile kõikide klientide soov: elekter peab olema kättesaadav igal ajahetkel mõistliku hinnaga. Kuigi ülekandevõrk koos välisühendustega on elektriga kauplemise turuplatsiks, seisab meie ees hetke ülesandena kauplemisreeglite väljatöötamise ergutamine ja vajaliku infra struktuuri arendamine turunõudluse rahuldamiseks.

Algatatud on NordPool Spot Balti hinnapiirkonna loomise reeglite väljatöötamine ja seda takistavate tegurite kõrvaldamine. Käimas on Euroopa Liidu põhivõrkude koostööorgani-satsiooni ENTSO-E töö käivitamine, mis võtab üle regionaalsete põhivõrkude ühenduste funktsioonid ja jääb partneriks Euroopa Komisjonile ja regulaatorite agentuurile. Euroopa Komisjoni algatatud Balti riikide elektriturgude ühendamise töö Euroopa Liidu liikmes-riikide elektriturgudega (Baltic Energy Market Interconnection Plan) üheks esimeseks ja meile tähtsamaks tulemuseks on Estlink 2 projekti vajalikkuse tõestus ja 100 miljoni euro abiraha saamise võimalus. Projekti eesmärk on Põhjamaade ja Baltikumi elektriturgude ühendamine ning elektrisüsteemide vahelise ühendusvõimsuse suurendamine täiendavate alalisvoolukaablite abil.

Elektrisüsteemi stabiilsuse tagamiseks ainult välisühendustest ei piisa. OÜ Põhivõrk on algatanud 100 MW gaasiturbiini ehituse Kiisal süsteemi avarii reserviks. See projekt on esimeseks sammuks avariireservide, reguleerimis- ja tipuvõimsuste vajaduste katmiseks.

OÜ Põhivõrk inimesed on oma ala tippspetsialistid ja annavad oma parima eelseisvate väljakutsete edukaks lahendamiseks. Oma teadmiste taseme tõstmiseks on alustatud kõigi töötajate regulaarse täiendkoolitusega. See tuleb kindlasti kasuks kõikidele turuosalistele ja aitab täita meie strateegilisi eesmärke.

LEMBIT VALI / Juhatuse esimees

Hea lugeja!


OLULISED DAATUMID:

• 01.11.1998 – Eesti Energia AS otsustas ühendada viis regionaalset elektrivõrku ning moodustada nende põhjal eraldiseisvad struktuuriüksused Jaotusvõrk ja Põhivõrk. Sellest algas Põhivõrgu eraldiseisev majandustegevus, selle raamatupidamisarvestus ning auditeerimine

• 01.04.2004 – tulenevalt jõustunud elektrituruseadusest, mis keelas võrgu ettevõtjal samaaegse tegutsemise elektri tootmise, jaotamise ning müügi alal, moodustas Eesti Energia olemasoleva struktuuriüksuse baasil osaühingu Põhivõrk. Sellest algas Põhivõrgu tegutsemine iseseisva ja sõltumatu Eesti Energia tütarettevõtjana

PEAMISED ÜLESANDED:

• Eestis paiknevate suuremate elektrijaamade ja -tarbijate ühtseks elektrisüsteemiks ühendamine

• Elektrienergia edastamine pingel 6–330 kV tootjatelt jaotusvõrkudele ja suurematele tööstustarbijatele

• Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise tagamine• Eesti riikliku energiabilansi tagamine• Süsteemihalduri teenuste osutamine• Bilansienergia ost ja müük

Lühidalt Põhivõrgust

MISSIOON:

Eesti elektrivarustuse jätkusuutlik tagamine

VISIOON AASTAKS 2025:

Olla parim põhivõrk Euroopas

VISIOON AASTAKS 2015:

Põhivõrk on loonud tingimused efektiivselt toimiva elektrituru tekkeks


LISAKS TAVAPÄRASELE MAJANDUSTEGEVUSELE OLID MÖÖDUNUD MAJANDUS AASTA OLULISEMATEKS TEGEVUSSUUNDADEKS:

1. Ettevalmistused elektrituru avamiseks:• Koostöös naaberelektrisüsteemidega jätkus projekt, mille eesmärgiks on Põhjamaade

elektribörsi NordPool Spot’i laienemine Baltimaadesse, et luua kõigile Baltikumi elektritootjatele ja -tarbijatele võimalus elektrit osta ja müüa elektribörsi vahendusel ühtse turuhinna alusel. See avardaks oluliselt Balti riikides ning Põhjamaades tegut-sevate elektritootjate ja -tarbijate kauplemisvõimalusi ning annaks õigeid signaale investeerimisotsuste tegemiseks.

• Algatasime hanke uue bilansihaldustarkvara ostuks, mis võimaldaks meil paremini valmis olla aktiivse elektrituru tekkeks, kui elektrituru osalised võivad hakata oma elektritarnijat sageli vahetama.

• EL algatusel osalesime nn. BEMIP (Baltic Energy Market Interconnection Plan) projektis, mille eesmärgiks on Balti mere piirkonnas ühise elektrituru loomine läbi ühiste turureeglite kehtestamise ning täiendavate ühenduste ehitamise regiooni kuuluvate riikide vahele.

• Koostöös Eesti, Läti, Leedu ja Poola põhivõrkudega jätkusid ettevalmistused Balti riikide ja Poola energiasüsteemide ühendamiseks, mis on omakorda esimene samm Balti riikide üle viimiseks sünkroontööle Kesk-Euroopa ühendenergiasüsteemiga UCTE.

2. Suurinvesteeringute ettevalmistamine: • Eesti ja Soome vahelise merekaabli (Estlink 2) projekt arenes koostöös Soome

põhivõrguga edukalt – valitud on nii maismaa- kui ka esialgne meretrass. Maismaatrassile on tehtud ka keskkonnamõjude hinnang.

• Algatasime gaasiturbiin-elektrijaama investeeringu, mis elektrisüsteemi häiringute korral võimaldaks kiiresti käivitada kodumaiseid avariireserve ning suurendaks seeläbi Eesti elektrivarustuskindlust.

Lisaks ehitasime mitmeid uusi liitumispunkte taastuvelektri tootjatele elektri võrguga liitumiseks. Järgmisel majandusaastal jätkame tegevust eelpooltoodud suundade arendamisel.

TÄHTSAMAD MAJANDUSNÄITAJAD

mln kr 2008/2009 2007/2008 2006/2007

Tulud 1 278 1 190 1 127

Ärikulud 889 810 798

Ärikasum 389 380 329

Finantskulud 114 121 120

Puhaskasum 276 259 209

Investeeringud 606 227 585

Kohustused 2 807 2 763 3 063

Omakapital 2 752 2 476 2 218

Varad 5 559 5 239 5 281

ROE 10,5% 11,0% 9,9%

ROIC 8,0% 7,8% 6,8%

D/E 1,0 1,1 1,4

Käiberentaablus 21,6% 21,7% 18,5%

Bilansi andmed on toodud majandusaasta viimase kuupäeva seisuga.

ROE=Puhaskasum

Aasta keskmine omakapital

ROIC=Ärikasum

Aasta keskmine (omakapital + intressikandvad kohustused)

D/E=Kohustused

Omakapital

Käiberentaablus=Puhaskasum

Tulud

SUHTARVUDE SELGITUSED:


MajandustegevusestMöödunud majandusaasta kulges Põhivõrgule tõusude ja langustega, nagu kogu Eesti majanduselegi, st aasta esimene pool möödus veel majandusliku tõusu tähe all, teisel poolel aga hakkas mõju avaldama majanduslangus. Viimasega kaasnes ka elektritarbimise vähenemine, mis avaldas negatiivset mõju Põhivõrgu tuludele. Vaatamata negatiivsetele tendentsidele majanduses õnnestus kõik seatud fi nants-eesmärgid edukalt täita. Puhaskasumiks kujunes rekordilised 276 mln kr, mis ületas planeeritud numbrit ligi 80 mln kr võrra. Loodi ka majanduslikku lisa väärtust, mille tulemusena oli EVA positiivne.

OÜ PÕHIVÕRK OSUTAB OMA KLIENTIDELE:

• elektri ülekandeteenust (~88% tuludest) Elektri ülekandeteenuse sisuks on elektrienergia ülekandmine ühest elektri võrgu

punktist teise klientide soovil. Ülekandeteenust osutame Eestis asuvatele Põhivõrgu elektrivõrguga liitunud klientidele ning Vene Föderatsiooni põhivõrgule. Meie klien-tideks on peamiselt elektrijaamad, jaotusvõrgud ning suurtarbijad, kokku 10 elektri-energia tootjat ning 11 tarbijat.

• bilansiteenust (~9% tuludest) Bilansiteenuse sisuks on klientide elektribilansi tagamine. Vastavalt seadu sele peab

iga turuosalise bilanss olema tasakaalus, st tema poolt toodetud ja ostetud elektri-energia kogused peavad olema võrdsed tema poolt müüdud ning tarbitud elektri-energia kogustega. Nendel tundidel, kui turuosalise bilanss on negatiivne, müüb Põhivõrk talle puudujääva osa, vastupidisel juhul aga ostab ülejääva osa. Bilansitee-nust osutame Eesti bilansihalduritele ja meie ülesandeks on bilansihaldurite bilansi tagamise kaudu hoida tasakaalus Eesti elektrisüsteemi tervikuna.

• kiudoptilise kaabli renditeenust Põhivõrgu elektriliinidele on monteeritud kiudoptiline kaabel, mille kaudu edasta-

takse Põhivõrgule vajalikku tehnoloogilist infot. Oma vajadustest ülejäävaid kiud-optilise kaabli kiude aga renditakse Televõrgu ASile, kes kasutab seda sideteenuse osutamiseks oma klientidele.

Põhivõrgu majandustegevus on vastavalt seadusele reguleeritud. Regulaatoriks on Konkurentsiamet, kes teostab järelvalvet fi rma tegevuse üle. Ülekandetariifi d määratakse Konkurentsiameti vastava metoodika alusel, mis põhineb põhjendatud kuludel ja varade tootlusel. Seega on fi rma majandustulemused suhteliselt hästi prognoositavad. Üldise majanduskeskkonna muutusega kaasneb tavaliselt ka kodumaise elektri ülekandekoguse muutus, kuid olulist mõju pikemas perioodis see ei oma, kuna järgmises tariifi perioodis (3 aastat) võetakse muutused arvesse.

Järgmine aasta tuleb kindlasti palju pingelisem seoses jätkuva majanduse madalseisuga. Paljud tööstusettevõtted on tänaseks juba tootmise peatanud, mille tulemusena prog-noosime ülekandetulude ja kasumi langust. Siiski on Põhivõrk ka ebasoodsates majandus-oludes jätkusuutlik ettevõte, kes suudab ellu viia planeeritud investeeringud ning muud seatud eesmärgid.


KeskkonnariskidPõhivõrgu tegevus on seotud mitmete keskkonnariskidega, mistõttu on meie ülesandeks ennetada negatiivset keskkonnamõju. Möödunud majandusaastal investeerisime otseselt keskkonnakaitsesse 7,5 miljonit krooni ja kasutasime lisaks eelarvelisi vahendeid summas 1,3 miljonit krooni. Lisaks eelnevale aitavad praktiliselt kõik meie investeeringud kaasa keskkonnasäästlikkuse suurenemisele. Oleme välja selgitanud olulised keskkonnaaspektid ning vastavalt neile seadnud keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded. Püstitatud sihtideni jõud-mise edukust jälgime spetsiaalse seiresüsteemi abil, eraldi peame keskkonnakaitsealaste kaebuste ja avariide registrit. Oluliseks uuenduseks viimastel aastatel on müratõkkeseinte ehitamine jõutrafode ümber.

Põhivõrgu alajaamade elektriseadmetes on kokku ligi 6000 tonni õli. Keskkonna õlireos-tuse vältimiseks oleme seadnud eesmärgiks teha korda kõikide õlitäitega elektriseadmete all olevad õlikogumise rajatised. Hetkel vajavad korrastamist veel 16 õlikogumise vanni ja 10 mahutit, mis moodustab vastavalt 6% ja 7% nende koguarvust. Viimastel aastatel oleme kõikides renoveeritavates alajaamades õlimahutid asendanud õlipüüduritega, mis nõuavad märksa vähem kulutusi. Samuti oleme suure õlimahuga õlilülitid asendanud elegaaslülitite vastu. Kokku on elegaastäitega seadmetes gaasi üle seitsme tonni. Kõik eeltoodud paren-dustööd on plaanis lõpetada 2013. aastaks.

KESKKONNARISKIDE VÄHENDAMISEKS JUHINDUB PÕHIVÕRK JÄRGMISTEST OLULISEMATEST PÕHIMÕTETEST:

1. Teadvustame oma töötajatele ning tarnijatele seadusandlikud jm. keskkonnaalased nõuded ning kohustume neid täitma.

2. Rakendame standardi ISO 14001 nõuetele vastavat juhtimissüsteemi ning kohustume seda pidevalt parendama.

3. Väldime keskkonna saastamist ja vähendame jäätmeteket ning rakendame selleks parimat võimalikku tehnoloogiat.

4. Tarbime ressursse säästlikult.

Põhivõrgu keskkonnajuhtimissüsteem on Bureau Veritas’e poolt tunnistatud standardi ISO 14001:2004 nõuetele vastavaks.


Investeeringud Möödunud majandusaastal investeeris Põhivõrk 606 mln kr.

Suuremad valminud objektid olid:Ülemiste-, Rakvere-, Jõgeva- ja Võsu 110 kV alajaamad ning Ülemiste-Lasnamäe 110kV kaabelliin ja Veskimetsa alajaama 110 kV sisseviigud.

Järgneval majandusaastal on plaanis investeerida kokku 439 miljonit krooni.

Suuremad objektid on:• Estlink 2 meretrassi uuringud• Harku 330 kV alajaama laiendus• Kiisa 330 kV alajaama renoveerimine• Tartu-Sindi 330 kV õhuliini ehitus• Eesti Elektrijaama ja Püssi alajaama vahelise 330 kV liini renoveerimine• alajaamade andmeside viimine IP põhiseks.

Uurimis- ja arengutegevusAruandeaastal ostis OÜ Põhivõrk uurimis- ja arengutegevuse alaseid teenuseid 1,3 miljoni krooni eest.

Olulisemad teemad olid:• ettevõtte standard „Tehnilised nõuded elektrituulikute liitumiseks

Põhivõrgu elektrivõrguga“• 110 kV õhuliinide isolatsiooni töökindluse analüüs ja töökindluse

tõstmise meetodite väljatöötamine• kõrgepingeliinide temperatuuri kaugmõõtmise süsteemide ülevaade

ja tehniline analüüs• põhivõrkude hooldus- ja remondikulude võrdlus (ITOMS).

Järgmistel aastatel planeerime suurendada uurimis- ja arengutegevust oluliselt.


InimesedPõhivõrk OÜ suurim vara on õiged inimesed õigetel kohtadel täitmas ülesandeid ja kand-mas rolle, mis kõige paremini sobivad nende isikuomaduste, teadmiste ja võimetega.

2008/2009. majandusaasta keskmine töötajate arv Põhivõrgus oli 124 töötajat, neist 75% mehi ja 25% naisi. Töötajate arv on viimaste aastate jooksul mõnevõrra vähenenud, samas on pisut tõusnud naiste osakaal töötajaskonnas. Töötajate keskmine vanus (seisuga 31.03.09) on 45,5 eluaastat.

Oma töötajates hindame ettevõtte jaoks olulisi põhiväärtusi – asjatundlikkust, avatust, abivalmidust ja vastutustundlikkust. Nagu näitas töötajate pühendumuse uuringu tulemus (TNS Emor, 2009), peavad neid väärtusi tähtsaks ka töötajad ise. Selle regulaarse uuringu tulemuste trend viimastel aastatel näitab töötajate kõrget ja kasvavat pühendumust. Töötajate hinnangul on Põhivõrgu peamisteks tugevusteks töö vaheldusrikkus, konstruk-tiivsed suhted juhtidega, ühised traditsioonid (nt ühisüritused), asjatundlikud kolleegid, tööalased koolitused ning arenev ja uuendusmeelne tööandja, mis pakub stabiilset töökohta (TNS Emor, 2009). Töösuhete stabiilsust Põhivõrgus kinnitab ka ülimadal tööjõu voolavuse näitaja 3,2% aruandeaasta perioodil.

Väärtustame töötajate aktiivsust kaasamõtlemisel-tegutsemisel ettevõtte arendamisel ning ürituste korraldamisel. 1.11.08 täitus Põhivõrgul 10. tegutsemisaasta, mille mahukas üritusprogrammi õnnestumisse panustasid paljud töötajad. Tunnustame ja valime oma tublimaid iga-aastase „Aasta tegija“ tiitliga.

Ettevõtte edu järjepidevuse tagamiseks on kriitilise tähtsusega järelkasv ja töötajate areng. Teeme koostööd mitmete kõrgkoolidega ning pakume valitud üliõpilastele põhjalikku praktikaprogrammi. Valdav enamus (80%) töötajaist on kõrgharidusega ning mitmed ühen-davad töö õpingutega – 2008/2009 majandusaasta lõpu seisuga õppis ~20% Põhivõrgu töötajatest töö kõrvalt ka kõrgkoolide kraadiõppes.

Töötajate vanuseline koosseis on ristlõige erinevatest põlvkondadest. Ettevõtte tugevus seisnebki erinevate põlvkondade võrdses esindatuses personali seas. Aastatepikkuse kogemusega tippspetsialistid ning värskelt akadeemilise hariduse omandanud noored täiendavad teineteist. Töötajate keskmine staaž on 17,7 aastat.

0

20

40

60

80

100

120

140

2006 2007 2008 2009

Mehed Naised

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Elering Aastaraamat 2008/09 • Raamatupidamise aastaaruanne 13

Juhatuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele

Juhatus kinnitab lehekülgedel 12 kuni 36 esitatud OÜ Põhivõrk 01.04.2008–31.03.2009 raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust.

Juhatus kinnitab, et:

• raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

• raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt OÜ Põhivõrk fi nantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid;

• OÜ Põhivõrk on jätkuvalt tegutsev ettevõte.

LEMBIT VALIJuhatuse esimees

Tallinn, 4. juuni 2009

KALLE KILKJuhatuse liige

PEEP SOONEJuhatuse liige


tuhandetes kroonides 31.3.2009 31.3.2008 Lisa

VARAD

Käibevara

Nõuded ja ettemaksed 185 050 165 380 3

Kokku käibevara 185 050 165 380

Põhivara

Materiaalne põhivara 5 354 555 5 059 543 5

Immateriaalne põhivara 19 588 13 820 6

Kokku põhivara 5 374 143 5 073 363

KOKKU VARAD 5 559 193 5 238 743

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksud 423 612 411 876 7

Kokku lühiajalised kohustused 423 612 411 876

Pikaajalised kohustused

Muud pikaajalised võlad 2 046 586 2 046 586 8

Tulevaste perioodide tulud 337 245 304 085 9

Kokku pikaajalised kohustused 2 383 831 2 350 671

Kokku kohustused 2 807 443 2 762 547

Omakapital

Osakapital 2 100 000 2 100 000 10

Kohustuslik reservkapital 30 261 17 328 10

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 345 935 100 209 10

Aruandeaasta kasum 275 554 258 659

Kokku omakapital 2 751 750 2 476 196

KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 559 193 5 238 743

Bilanss

Lisad lehekülgedel 17 kuni 36 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


Kasumiaruannetuhandetes kroonides 1.4.2008−31.3.2009 1.4.2007−31.3.2008 Lisa

ÄRITULUD

Müügitulu 1 259 436 1 184 758 11

Muud äritulud 18 558 4 766 12

KOKKU ÄRITULUD 1 277 994 1 189 524

ÄRIKULUD

Kaubad, toore, materjal ja teenused -482 659 -395 770 14

Mitmesugused tegevuskulud -43 288 -45 174 15

Tööjõukulud -56 478 -54 098 16

Põhivara kulum, väärtuse langus ja amortisatsioon -305 516 -314 080 5,6

Muud ärikulud -910 -458 17

KOKKU ÄRIKULUD -888 851 -809 580

ÄRIKASUM 389 143 379 944

Finantstulud ja -kulud

Intressikulud -113 555 -121 119 18

Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -39 50

Muud fi nantstulud ja -kulud 5 -216

Kokku fi nantstulud ja -kulud -113 589 -121 285

ARUANDEAASTA PUHASKASUM 275 554 258 659



Rahavoogude aruanne

tuhandetes kroonides 1.4.2008−

31.3.2009

1.4.2007−

31.3.2008

Lisa

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Ärikasum 389 143 379 944

Korrigeerimised

Kasum materiaalse põhivara müügist -23 -171

Põhivara kulum ja väärtuse langus 305 516 314 080 5, 6

Liitumis- ja muude teenustasude amortisatsioon -13 466 -11 356 9

Kokku korrigeerimised 292 027 302 553

Äritegevusega seotud käibevarade muutus

Nõuete muutus ostjate vastu -3 872 -13 695 3

Muu äritegevusega seotud käibevarade muutus -15 799 -35 980 3

Kokku äritegevusega seotud käibevarade muutus -19 671 -49 675

Äritegevusega seotud kohustuste muutus

Võlgnevuse muutus tarnijatele 10 179 20 382 7

Muu äritegevusega seotud kohustuste muutus 131 174 42 289

Kokku äritegevusega seotud kohustuste muutus 141 353 62 671

Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 46 625 58 442 9

Makstud intressid -114 032 -122 027

KOKKU RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST 735 445 631 908

tuhandetes kroonides 1.4.2008−

31.3.2009

1.4.2007−

31.3.2008

Lisa

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -610 855 -227 482

Laekunud materiaalse põhivara müügist 138 595

Laekunud sidusettevõtte likvideerimisel 0 2 315

KOKKU RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST -610 717 -224 572

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Kontsernisisese arvelduskrediidi muutus -124 728 -407 336 8

KOKKU RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST -124 728 -407 336

RAHAVOOD KOKKU 0 0

Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi algul 0 0

Raha ja selle ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 0 0

KOKKU RAHA JA SELLE EKVIVALENTIDE MUUTUS 0 0



Omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes kroonides Osakapital Kohustuslik reservi kapital Jaotamata kasum/kahjum Kokku Lisa

Omakapital seisuga 31.3.2007 2 100 000 6 894 110 643 2 217 537 10

2007/2008 aruandeaasta kasum 0 0 258 659 258 659

Jaotamata kasumi kandmine

reservkapitali

0 10 434 -10 434 0


2008/2009 aruandeaasta kasum 0 0 275 554 275 554

Jaotamata kasumi kandmine

reservkapitali

0 12 933 -12 933 0




Raamatupidamise aastaaruande lisad

1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED

OÜ Põhivõrk raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raama-tupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestus põhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides.

FINANTSVARAD

Ettevõttel on järgmised fi nantsvarad: raha ja ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded.

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid fi nantsvarade oste ja müüke kajastatakse või nende kajastamine lõpetatakse kasutades väärtuspäevapõhist arvestust.

Raha ja ekvivalendid, nõuded ostjatele ja muud nõuded, välja arvatud edasimüügi ees-märgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajas-tatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetus-maksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu, sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.

Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse fi nantsvarad alla järgnevalt:a. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad fi nantsvarad (näiteks nõuded ja lunas-

tustähtajani hoitavad võlakirjad) hinnatakse alla fi nantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud fi nantsvara esmasel kajastamisel fi kseeritud sisemise intressimääraga);

b. Soetusmaksumuses kajastatavad fi nantsvarad (aktsiad ja muud omakapitali instru-mendid, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav) hinnatakse alla fi nants-varast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusele (diskonteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste fi nantsvarade suhtes). Väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna.

Väärtuse languse tühistamised:Juhul, kui eelnevalt alla hinnatud korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate fi nants-varade väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis on madalam (1) fi nantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtusest ja (2) bilansilisest jääkväärtusest korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil juhul, kui allahindlust ei oleks eelnevalt toimunud. Allahindluste tühistamisi kajastatakse kasumiaruandes. Nende fi nantsvarade puhul, mida kajastatakse soetus-maksumuses, kuna nende õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt määratav, allahindlusi ei tühistata.

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi täht-ajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.


NÕUDED OSTJATE VASTU

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (nominaal-väärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised fi nantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdis-väärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootuse-tuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

MATERIAALNE PÕHIVARA

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 30 000 krooni. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasu-tuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostu-hinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumu-leeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Liinide ning alajaama seadmetele ning hoonetele tehtavad mittetavapärased parendustööd lisatakse vara soetusmaksumusele, kui nad ületavad 100 tuhat krooni ühe põhivara seadme kohta. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetus maksumusele ning asendatud komponent või proportsionaalne osa asendatud põhivarast kantakse bilansist maha. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooni määr määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui mate-riaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisat-siooninormid.

AMORTISATSIOONIMÄÄRADE VAHEMIKUD ON MATERIAALSE PÕHIVARA GRUPPIDELE JÄRGMISED:

Uue põhivara kasulik eluiga, aastates

Põhivara keskmine allesjäänud eluiga 31.03.2009, aastates

Hooned 25–40 25

Elektriliinid 30–60 31

Muud rajatised 10–30 13

Elektriülekandeseadmed 7–25 18

Muu põhivara 3–20 4

Piiramata kasutuseaga objekte (maa) ei amortiseerita.


Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juht-konna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifi tseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsiooni-määrade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

KASUTUS- JA KAPITALIRENT

• Kapitalirendina on klassifi tseeritud rent, mille puhul kõik olulised vara omandi õigusega seotud riskid ja hüved on läinud rentnikule. Muud rendi lepingud kajastatakse kasutusrendina.

• Kasutusrendi maksed kajastatakse kasumiaruandes kuluna tekkepõhiselt rendi-perioodi jooksul. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendi-maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

IMMATERIAALNE PÕHIVARA

Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:• varaobjekt on ettevõtja poolt kontrollitav;• on tõenäoline, et ettevõtja saab objekti kasutamisest tulevikus majandusliku kasu;• objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav.

Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused

Määratud kasuliku elueaga immateriaalset põhivara amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amorti-satsiooniperioodide ning -meetodi põhjendatust.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele on järgmised:• Tarkvara ja litsentsid 3 aastat• Isiklikud kasutusõigused 50–100 aastat

VARADE VÄÄRTUSE LANGUS

Piiramata kasutuseaga materiaalse põhivara (maa) ning amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asja-olude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (cash generating unit). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena.

FINANTSKOHUSTUSED

Kõik fi nantskohutused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.

Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.Lühiajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende


nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi fi nantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohus-tise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refi nantseeritakse pika ajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühi-ajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

ERALDISED JA TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED

Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansi-kuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoo-lele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväär-tuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähemtõenäoline kui mitterealiseerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

MAKSUDE ARVESTUS

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigee-rimistelt. Alates 1.01.2008 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 21/79 (2007. aastal kehtis maksumäär 22/78) väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Tulumaksu-seadus näeb ette tulumaksumäära edasise alanemise alates 2010. aastast kuni 2012. aastani: 2010. aastal on maksumäär 20/80, 2011. aastal 19/81 ja alates 2012. aastast on maksumäär 18/82 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Dividendide väljamaks-misega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ette võtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks jaotamata kasumi dividendidena väljamaks misel, on esitatud aastaaruande lisades.

ETTEVÕTTE KULUSID MÕJUTAVAD VEEL JÄRGMISED MAKSULIIGID:

Maksuliik Maksumäär kuni 31.12.2007 Maksumäär kuni 31.12.2008 Maksumäär alates 1.1.2009

Sotsiaalmaks 33% 33% 33% Töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustuselt

Töötuskindlustusmakse 0,3% 0,3% 0,3% Töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuste tulumaks ja ettevõtte tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 22/78 21/79 21/79

Töötajatele tehtud erisoodustuselt ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

Maamaks 0,6–2,5% 1,0–2,5% 1,0–2,5% Maa maksustamishinnast aastas


TEHINGUD VÄLISVALUUTAS NING VÄLISVALUUTAS FIKSEERITUD FINANTSVARAD JA -KOHUSTUSED

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale Eesti krooni (ettevõtte arvestus-valuuta). Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fi kseeritud monetaarsed varad ja -kohustused (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilan-sipäeval ümber Eesti kroonidesse bilansi päeval kehtivate Eesti Panga valuutakursside alu-sel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruande-perioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fi kseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, materiaalne ja immateriaal ne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehti-nud Eesti Panga valuutakursi alusel.

TULUDE ARVESTUS

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laeku-mine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Liitumis-tasud kajastatakse tuluna eeldatava kliendisuhte perioodi jooksul, milleks on loetud 20 aastat. Tuludesse kandmata liitumistasud kajastatakse bilansis pikaajaliste tulevaste perioodide tuludena.

KOHUSTUSLIK RESERVKAPITAL

Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital. Reserv kapital moo-dustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandus aastal kantakse reserv-kapitali vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid osanikele.

2. MAJANDUSKRIISI MÕJU ETTEVÕTTELE.

Juhtkond on hinnanud globaalse likviidsuskriisi ja sellega kaasnenud üldise majandus-kriisi mõjusid ettevõtte äritegevusele. Juhtkonna hinnangul on olulisemateks lühi- ja pikaajalisemateks ohtudeks:1. Majanduslangusega kaasnev elektritarbimise vähenemine. Põhivõrgu kulude struk-

tuuris on valdavas ülekaalus püsikulud, st kulud, mille suurus ei sõltu ülekantavast energiakogusest. Sellise kulude struktuuriga ettevõtetel kaasneb tulude langusega ka suures ulatuses kasumi langus. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kehtestatud metoo-dikale ei kompenseerita regulatsiooniperioodil (3 aastat) perioodi keskel toimunud tulude langust. Korrektsioon viiakse sisse alates järgmisest regulatsiooniperioodist. Seega on nimetatud mõju ajaline ulatus lühiajaline ning ei ohusta fi rma jätkusuut-likkust.

2. Deebitoride võimalikud makseraskused võivad kaasa tuua ettevõtte nõuete väärtuse languse ning varasemast suuremad allahindluskahjumid. Võimaliku kahju ulatus ei saa siiski kuigi suureks osutuda, sest valdav osa ülekandeteenusest osutatakse võrgu-ettevõtjatele, kes on majanduskriisi tingimustes tugevamas positsioonis kui suured tööstustarbijad.

Juhtkonnal ei ole võimalik usaldusväärselt ennustada, milline on majanduskriisi mõju ettevõtte tegevusele ja fi nantspositsioonile. Juhtkond usub, et on võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed, et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja kasv praegustes tingimustes.



NÕUDED OSTJATE VASTU

Ostjatelt laekumata arved

elektrivõrgu teenuste eest 25 706 21 840

muud laekumata arved 8 4

Kokku ostjatelt laekumata arved 25 714 21 844

KOKKU NÕUDED OSTJATE VASTU 25 714 21 844

NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU 154 524 135 110 4

MUUD NÕUDED 60 164

ETTEMAKSED

MAKSUDE ETTEMAKSED

Käibemaksu ettemaks 3 384 7 203

Kokku maksude ettemaksed 3 384 7 203

MUUD ETTEMAKSED

Kindlustuspreemiad 0 57

Ettemaksed teenuste eest 0 387

Muud ettemakstud kulud 1 368 615

Kokku muud ettemaksed 1 368 1 059

KOKKU ETTEMAKSED 4 752 8 262

KOKKU NÕUDED JA ETTEMAKSED 185 050 165 380

3. NÕUDED JA ETTEMAKSED 4. NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU


NÕUDED KONTSERNIETTEVÕTJATELE

OÜ Jaotusvõrk 137 440 126 455

Eesti Energia AS Energiakaubandus 2 564 983

Televõrgu AS 1 055 979

Eesti Põlevkivi AS 561 814

OÜ Iru Elektrijaam 801 101

AS Narva Elektrijaamad 586 92

Kohtla-Järve Soojus AS 35 35

OÜ Aulepa Tuulepargid 10 0

Kokku nõuded kontserniettevõtjate vastu 143 052 129 459

NÕUDED MUUDE SEOTUD OSAPOOLTE VASTU

Nordic Energy Link AS 11 472 5 651

Kokku nõuded muude seotud osapoolte vastu 11 472 5 651

KOKKU NÕUDED SEOTUD OSAPOOLTE VASTU 154 524 135 110 3

Nõuete osas ei ole 2008/2009 ega 2007/2008. majandusaastal tehtud allahindluseid.


5. MATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Kokku

MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007

Soetusmaksumus 27 739 164 142 3 459 226 2 138 857 5 789 964

Akumuleeritud kulum 0 -26 160 -507 366 -396 625 -930 151

Jääkmaksumus 27 739 137 982 2 951 860 1 742 232 4 859 813

Lõpetamata ehitus 445 0 55 063 244 064 299 572

KOKKU MATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007 28 184 137 982 3 006 923 1 986 296 5 159 385

PERIOODIL 1.4.2007-31.3.2008 TOIMUNUD LIIKUMISED

Kokku investeeritud põhivara soetusse 207 17 005 28 340 175 668 221 220

Arvestatud kulum 0 -7 842 -146 753 -155 697 -310 292

Arvestatud väärtuse langus* 0 -34 -194 -3 048 -3 276

Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses** 0 -838 -5 862 0 -6 700

Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 -1 215 -5 226 -52 329 -58 770

Mahakantud põhivara kulum 0 1 215 5 226 52 329 58 770

Müüdud vara jääkväärtuses -67 -237 0 -120 -424

Lõpetamata ehituse mahakandmine 0 0 -369 -1 -370

KOKKU 1.4.2007-31.3.2008 TOIMUNUD LIIKUMISED 140 8 054 -124 838 16 802 -99 842


Soetusmaksumus 27 879 178 806 3 502 727 2 399 310 6 108 722

Akumuleeritud kulum 0 -32 770 -648 925 -502 219 -1 183 914

Jääkmaksumus 27 879 146 036 2 853 802 1 897 091 4 924 808



* Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest.** Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on 2007/2008 majandusaastal ümber klassifi tseeritud immateriaalseks põhivaraks. Info rendile antud põhivara kohta on toodud lisas 19.


tuhandetes kroonides Maa Hooned Rajatised Masinad ja seadmed Kokku


Kokku investeeritud põhivara soetusse 23 251 10 366 105 136 461 688 600 441

Arvestatud kulum 0 -7 231 -146 848 -147 751 -301 830

Arvestatud väärtuse langus* 0 0 -44 -3 441 -3 485

Mahakantud põhivara soetusmaksumus 0 -1 895 -1 613 -30 743 -34 251

Mahakantud põhivara kulum 0 1 895 1 613 30 743 34 251

Müüdud vara jääkväärtuses 0 0 0 -115 -115

KOKKU 1.4.2008-31.3.2009 TOIMUNUD LIIKUMISED 23 251 3 135 -41 756 310 382 295 011


Soetusmaksumus 49 600 187 277 3 603 745 2 601 924 6 442 546

Akumuleeritud kulum 0 -38 106 -794 203 -622 221 -1 454 530

Jääkmaksumus 49 600 149 171 2 809 542 1 979 703 4 988 016


Ettemaksed 1 975 0 0 0 1 975


MATERIAALNE PÕHIVARA jätk...

* Ettevõtte põhivarade allahindlus on läbi viidud seoses varade eemaldamisega kasutusest.


6. IMMATERIAALNE PÕHIVARA

tuhandetes kroonides Tarkvara Isiklikud kasutusõigused Kokku

KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2007 2 910 0 2 910

Perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised

Kokku investeeritud põhivara soetusse 1 334 3 018 4 352

Arvestatud amortisatsioon -56 -86 -142

Ümberklassifi tseeritud jääkväärtuses * 0 6 700 6 700

Kokku perioodil 1.4.2007-31.3.2008 toimunud liikumised 1 278 9 632 10 910

Soetusmaksumus 202 9 901 10 103

Kogunenud kulum -56 -269 -325

Jääkmaksumus 146 9 632 9 778

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 4 042 0 4 042

KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2008 4 188 9 632 13 820


Kokku investeeritud põhivara soetusse 2 121 3 848 5 969

Arvestatud amortisatsioon -76 -125 -201

Kokku perioodil 1.4.2008-31.3.2009 toimunud liikumised 2 045 3 723 5 768

IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009

Soetusmaksumus 262 13 749 14 011

Akumuleeritud kulum -132 -394 -526

Jääkmaksumus 130 13 355 13 485

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 6 103 0 6 103

KOKKU IMMATERIAALNE PÕHIVARA SEISUGA 31.3.2009 6 233 13 355 19 588

Immateriaalse põhivarana kajastatakse tarkvara litsense ja maa isiklikke kasutusõigusi.*Kuni 31.03.2007 materiaalse põhivarana kajastatud maa isiklikud kasutusõigused on eelmisel majandusaastal ümber klassifi tseeritud immateriaalseks põhivaraks.


7. LÜHIAJALISED KOHUSTUSED


VÕLAD TARNIJATELE

Võlad põhivara eest 23 997 28 443

Muud võlad kaupade ja teenuste eest 48 278 38 098

Kokku võlad tarnijatele 72 275 66 541

MITMESUGUSED VÕLAD

Lühiajalised võlad seotud osapooltele 166 262 288 767 8

Muud võlad* 160 781 28 300

Kokku muud võlad 327 043 317 067

MAKSUVÕLAD

Sotsiaalmaks 2 206 2 213

Tulumaks 1 374 1 317

Töötuskindlustusmaksed 47 45

Kohustuslik kogumispension 81 77

Maamaks 180 98

Aktsiisimaks 1 495 1 350

Kokku maksuvõlad 5 383 5 100

tuhandetes kroonides 31.3.2009 31.3.2008

VIITVÕLAD

Võlad töövõtjatele

Maksmata töötasud 2 183 1 871

Preemiate ja puhkusetoetuste kohustus 4 477 3 217

Puhkusetasude kohustus 2 378 2 124

Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse kohustus 2 280 1 776

Kinnipidamised töötasust 9 9

Tehnorajatiste talumise tasu 0 945

Muud viitvõlad 7 584 13 226

Kokku viitvõlad 18 911 23 168

KOKKU LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 423 612 411 876

* Vastavalt elektrituruseadusele on põhivõrguettevõtjale pandud kohustus korraldada taastuvatest energiaallikatest ning tõhusa koostootmise režiimis toodetud elektrienergia toetuse kogumist ning väljamaksmist. Selleks koostab Põhivõrk igal aastal prognoosi nii järgmise kalendriaasta jooksul toodetava ja toetuse saamiseks kvalifi tseeruva elektrienergia koguse kohta kui ka tarbitava võrgu-teenuse mahu kohta. Prognooside alusel arvutab Põhivõrk 1. detsembriks järgmisel kalendriaastal võrguteenuse klientidelt võetava taastuvelektri toetuse tasu tarbitava kWh kohta. Kuna aasta jooksul lisandub pidevalt uusi taastuvaid energiaallikaid kasutavaid ja tõhusa koostootmise režiimis töötavaid elektrijaamu, siis väljamakstava toetuse summad kasvavad pidevalt aasta jooksul. Samal ajal aga võrguteenuse tarbijatelt võetav toetuse tasu on fi kseeritud terveks kalendriaastaks. Nende kahe asjaolu koosmõjul ületab aasta esimeses pooles klientidelt võetav tasu samas perioodis elektrijaamadele väljamakstavat tasu. Nimetatud enam võetud tasu ongi bilansis kajastatud muude kohustustena. Kui prognoosid on tehtud õigesti, siis aasta teises pooles ületavad väljamakstavad summad klientidelt saadavaid summasid ning bilansis vastavate kohustuste summa väheneb. Kui aasta lõpus selgub, et makstud on rohkem või vähem kui klientidelt saadud, siis erinevus võetakse arvesse järgmise kalendriaasta toetuse tasu arvutamisel.


8. VÕLAD SEOTUD OSAPOOLTELE


VÕLAD KONTSERNIETTEVÕTJATELE

Lühiajalised võlad

Eesti Energia AS 150 544 277 020

Narva Elektrijaamad AS 13 608 9 149

Jaotusvõrk OÜ 0 265

EE Võrguehituse AS ( enne 12.01.09 Elektriteenused AS) 719 444

Televõrgu AS 1 177 1 143


EE Elektritööde AS ( enne 15.01.09 Elpec AS) 0 691

Iru EJ OÜ 0 27

ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 192 9

Kokku lühiajalised võlad kontserniettevõtjatele 166 262 288 767 7

Pikaajalised võlad

Eesti Energia AS 2 046 586 2 046 586

Kokku pikaajalised võlad kontserniettevõtjatele 2 046 586 2 046 586

KOKKU VÕLAD KONTSERNIETTEVÕTJATELE 2 212 848 2 335 353

KOKKU VÕLAD SEOTUD OSAPOOLTELE 2 212 848 2 335 353

OÜ Põhivõrk kasutab fi nantseerimiseks kahte liiki laenusid: • lühiajaline laen on olemuselt arvelduskrediit OÜ Põhivõrk kontol, mis kuulub Eesti Energia AS kontsernikonto koosseisu. Arvelduskrediidi jääk oli seisuga 31.03.2009 135 433 tuhat

krooni (31.03.2008 – 260 161 tuhat krooni). Arvelduskrediidi intressimäär oli 2008/2009 majandusaasta aprillis 4,65%, alates maikuust 4,61% (2007/2008 majandusaastal 4,65%) • pikaajaline laenuleping sõlmiti 31.03.2005. Selle kohaselt laenab Eesti Energia AS OÜ-le Põhivõrk 2 046 586 tuhat krooni tähtajatult, kuid tagasikutsumise õigusega 13-kuulise ettetea-

tamise korral. Laenu intress oli nii 2007/2008 kui 2008/2009 majandusaastal sama mis arvelduskrediidil. Intressimäärad kehtestab Eesti Energia AS aastaks vastavalt viimase poolt laenatud raha keskmisele tegelikule intressimäärale ja OÜ-le Põhivõrk kehtestatud riski-marginaalile. Laenu alusvaluutaks on Eesti kroon. Finantseerimiskohustustelt arvestatud intressikulu on kajastatud lisas 18.


9. TULEVASTE PERIOODIDE TULUD

tuhandetes kroonides Lisa

TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 1.4.2007 256 999


Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 58 442

Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud -11 356 11

Tuludena kajastamata liitumis- ja muud teenustasud seisuga 31.3.2008

Laekunud liitumis- ja muud teenustetasud 323 118

Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud -19 033

KOKKU TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 31.3.2008 304 085


Laekunud liitumis- ja muud teenustasud 46 625

Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud -13 465 11

KOKKU TULUDENA KAJASTAMATA LIITUMIS- JA MUUD TEENUSTASUD SEISUGA 31.3.2009 337 245

Liitumistasud amortiseeritakse tuludesse 20 aasta jooksul, mis on võrdne minimaalse eeldatava kliendisuhe perioodiga (vt lisa 1).

10. OMAKAPITAL

OÜ Põhivõrk ainuosanikuks on Eesti Energia AS, kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 2 100 mln kr. Äriseadustiku nõuete- kohaselt peab ettevõtja moodustama puhaskasumist kohustusliku reservkapitali, mille miinimum suuruseks on 1/10 osakapitalist. Iga-aastase kohustusliku eraldise suurus peab olema 1/20 aruandeaasta puhaskasumist kuni reservkapitali miinimumsuuruse täitumiseni. Reservkapitali võib kasutada kahjumite katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist, samuti osakapitali suurendamiseks. Seisuga 31.03.2009 oli jaotamata kasum (võttes arvesse kohustuslikku nõuet kanda 1/20 majandusaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali) 607 711 tuh kr. OÜ Põhivõrk on seisuga 31.03.2009 kohustatud jaotamata puhaskasumist kandma kohustuslikku reservkapitali 13 778 tuh kr (seisuga 31.03.2008 12 933 tuh kr). Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 21/79 (kuni 31.12.2008 kehtis maksumäär 21/79 ning kuni 31.12.2007 22/78) netodividendidena väljamakstavast summast. Kogu jaotamata kasumi jaotamisel divi-dendideks tuleks maksta 127 619 tuh kr tulumaksu (seisuga 31.03.2008 72 646 tuh kr). Netodividendidena oleks võimalik välja maksta 480 092 tuh kr (seisuga 31.03.2008 273 289 tuh kr).


11. MÜÜGITULU

tuhandetes kroonides 1.4.2008-

31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

Lisa

TEGEVUSVALDKONDADE LÕIKES

Bilansienergia ja reguleerimisenergia müük 110 378 73 271

Kokku bilansienergia müük 110 378 73 271

Elektrivõrgu teenuste müük

Edastamistasu 1 080 347 483 799

Võrguühenduse kasutamise tasu* 0 560 726

Liitumistasude amortisatsioon 13 465 11 356 9

Muud elektrivõrgu teenused 39 976 40 624

Kokku elektrivõrgu teenuste müük 1 133 788 1 096 505

Muude teenuste ja kaupade müük

Ülekandeseadmete rent 12 034 11 469 19

Vanametalli müük 2 683 2 927

Muude teenuste müük 526 560

Muude kaupade müük 27 26

Kokku muude teenuste ja kaubade müük 15 270 14 982

KOKKU MÜÜGITULU 1 259 436 1 184 758

MÜÜGITULU JAGUNEB GEOGRAAFILISTE PIIRKONDADE

LÕIKES JÄRGNEVALT:

Eesti 1 178 768 1 127 757

Läti 36 602 37 218

Venemaa 44 066 18 190

Leedu 0 1 593

KOKKU MÜÜGITULU 1 259 436 1 184 758

* Seoses edastusteenuse tariifi süsteemi sisulise muutusega alates 01.03.08 kadus ära võrguühenduse kasutamise tasu

12. MUUD ÄRITULUD

tuhandetes kroonides 1.4.2008-31.3.2009 1.4.2007-31.3.2008

Saadud viivised, trahvid, hüvitised 13 945 4 496

Kasum põhivara müügist 23 171

Kasum valuuta kursivahedest 33 99

Muud 4 557 0

KOKKU MUUD ÄRITULUD 18 558 4 766


13. ÄRITULUD SEOTUD OSAPOOLTELT


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

Lisa

MÜÜGITULU KONTSERNIETTEVÕTJATELT

Bilansienergia ja reguleerimisenergia müük


Narva Elektrijaamad AS 749 602

KOKKU BILANSIENERGIA 46 582 30 953

ELEKTRIVÕRGU TEENUSTE MÜÜK

Jaotusvõrk OÜ 863 678 904 752

Eesti Energia AS 0 37 674

Eesti Põlevkivi AS 3 927 5 917

Iru Elektrijaam OÜ 3 016 625

Narva Elektrijaamad AS 1 460 311


Aulepa Tuulepargid OÜ 11 0

Kokku elektrivõrgu teenuste müük 872 884 949 512

Muude teenuste ja kaupade müük

Ülekandeseadmete rent 12 034 11 469 19


Kinnisvara rent ja hooldus 475 441

Televõrgu AS 310 276


Remondi- ja ehitusteenuste müük 0 7

EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS) 0 3

Jaotusvõrk OÜ 0 4

Kasutatud kaupade müük 12 15

Jaotusvõrk OÜ 2 12

Televõrgu AS 0 3

Eesti Energia AS 10 0

Kokku muude teenuste ja kaupade müük 12 521 11 932

KOKKU MÜÜGITULU KONTSERNIETTEVÕTJATELT 931 987 992 397


MÜÜGITULU TEISTELT SEOTUD OSAPOOLTELT

Elektrivõrgu teenuste müük

Nordic Energy Link AS 124 547 45 747

Kokku müügitulu teistelt seotud osapooltelt 124 547 45 747

KOKKU MÜÜGITULU SEOTUD OSAPOOLTELT 1 056 534 1 038 144

MATERIAALSE PÕHIVARA MÜÜK

Jaotusvõrk OÜ 2 0


KOKKU MATERIAALSE PÕHIVARA MÜÜK 2 2

VIIVISED, TRAHVID, HÜVITISED


KOKKU VIIVISED, TRAHVID, HÜVITISED 118 1


14. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

BILANSITEENUSE OSUTAMISEKS OSTETUD ELEKTER

Ostetud bilansienergia 105 002 70 253

Ostetud võimsuse reguleerimise teenus 3 035 1 223

Kokku bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter 108 037 71 476

SÜSTEEMITEENUSED

Ostetud elektrilised reservid 63 922 51 819

Reaktiivenergia 2 803 3 157

Kokku süsteemiteenuste kulud 66 725 54 976

ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS

Elekter taastuvatest allikatest 0 8 360

Elekter mittetaastuvatest allikatest 187 033 151 450

Kokku elekter võrgukadude kompenseerimiseks 187 033 159 810

HOOLDUS- JA REMONDITÖÖD

Põhitegevuse rajatistele ja -seadmetele 81 211 62 855

Tootmishoonetele ja -territooriumitele 4 319 3 557

Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 2 005 2 698

Muud kulud 1 507 857

Kokku hoodus- ja remonditööd 89 042 69 967

MUUD KULUD

Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 8 747 7 743

Muud kulud 23 075 31 798

Kokku muud kulud 31 822 39 541

KOKKU KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED 482 659 395 770

15. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

Töövahendite- ja transpordi kulud 1 934 1 677

Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 3 484 3 400

Kulud büroodele 8 306 6 943

Uurimistööd ja konsultatsioonid 3 123 2 885

Telekommunikatsioonikulud 14 170 13 949

Infotehnoloogia kulud 5 455 5 087

Koolituskulud 1 564 1 452

Muud tegevuskulud 5 252 9 781

KOKKU MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD 43 288 45 174


16. TÖÖJÕUKULUD


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 39 236 38 122

Toetused töötajatele 957 688

Töölepingu lõpetamise hüvitised 754 598

Muud tasud 1 240 1 121

Kokku arvestatud töötajatele 42 187 40 529

Sotsiaalmaks 14 177 13 462

Töötuskindlustusmaksed 114 107

KOKKU TÖÖJÕUKULUD 56 478 54 098

Sh arvestatud juhatusele ja nõukogule

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 3 033 2 834

Erisoodustused 176 178

Sotsiaalmaks 1 059 994

Kokku arvestatud juhatusele ja nõukogule 4 268 4 006

TÖÖTAJATE ARV

Töötajate arv perioodi algul 128 134

Töötajate arv perioodi lõpul 127 128

Keskmine töötajate arv 128 127

Keskmine töötasu kuus oli 25 544 krooni (eelmisel perioodil 25 014 krooni).

Juhatuste liikmetele makstakse osaühingu algatusel teenistuslepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

hüvitist, mis võrdub nelja kuu teenistustasuga.

Osaühingu nõukogu liikmetele maksti aruandeaasta jooksul 67 tuh kr, eelneval perioodil 83 tuh kr.

17. MUUD ÄRIKULUD


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

Ettevõtlusega mitteseotud kulud 813 371

Trahvid, viivised, hüvitised 3 33

Kahjum valuuta kursi muutusest 37 4

Ettevõtte tulumaks 57 50

KOKKU MUUD ÄRIKULUD 910 458


18. SEOTUD OSAPOOLTELT OSTETUD KAUBAD JA TEENUSED


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED

Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elekter

Ostetud bilansienergia


Ostetud võimsuse reguleerimise teenus


KOKKU BILANSITEENUSE OSUTAMISEKS OSTETUD ELEKTER 47 358 39 556

SÜSTEEMITEENUSED

Ostetud elektrilised reservid

Narva Elektrijaamad AS 528 41 586

Reaktiivenergia


Iru Elektrijaam OÜ 4 135

KOKKU SÜSTEEMITEENUSTE KULUD 3 331 44 743

ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS

Elekter taastuvatest allikatest


Elekter mittetaastuvatest allikatest


KOKKU ELEKTER VÕRGUKADUDE KOMPENSEERIMISEKS 183 386 150 419

HOOLDUS- JA REMONDITÖÖD

Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele

EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS) 4 017 4 425


ER Baltic Elektrotechnics and Automation AS 5 408 5 775


EE Elektritööde AS (enne 15.01.09 Elpec AS) 905 1 334

Elektrikontrollikeskus AS 0 3


Televõrgu AS 6 116

KOKKU HOODUS- JA REMONDITÖÖD 15 618 15 450


31.3.2009

1.4.2007-

31.3.2008

MUUD KULUD

Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud


Jaotusvõrk OÜ 1 560 1 560

Muud kulud


Kokku muud kulud 5 632 4 831

KOKKU KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED 255 325 254 999

MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud


Kulud büroohoonetele, ruumidele, territooriumile


Konsultatsioonid


Telekommunikatsioonikulud


Infotehnoloogia kulud


Mitmesugused äriteenused

Eesti Energia AS 460 1 888

EE Võrguehituse AS (enne 12.01.09 Elektriteenused AS) 274 0

EE Elektritööde AS (enne 15.01.09 Elpec AS) 349 0

KOKKU MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD 28 661 27 322

MUUD ÄRIKULUD

Viivised, trahvid, hüvitised


KOKKU MUUD ÄRIKULUD 0 5

INTRESSIKULU

Eesti Energia AS

Intressikulud laenudelt 113 555 121 119

KOKKU INTRESSIKULU 113 555 121 119


19. KASUTUSRENT


RENDITULU

Hooned 526 544

Ülekandeseadmed* 12 034 11 469

KOKKU RENDITULU 12 560 12 013

RENDIKULU

Hooned 6 918 6 069

Transpordivahendid 1 845 1 628

Muud masinad ja seadmed 37 29

KOKKU RENDIKULU 8 800 7 726

Kasutusrendilepingud on valdavalt lühiajalise etteteatamistähtajaga katkestatavad, v.a. ülekandeseadmete rent.


MITTEKATKESTATAVATE KASUTUSRENTIDE TULEVIKU RENDIMAKSETE SUMMA LEPINGUTÄHTAEGADE ALUSEL*

< 1 aasta 12 823 12 033

1–5 aastat 51 292 48 132

> 5 aasta 51 292 60 165

KOKKU RENDITULU 115 407 120 330


KASUTUSRENDI TINGIMUSTEL RENDILE ANTUD VARAD

Soetusmaksumus 73 811 68 623

Kulum -23 870 -18 492

JÄÄKVÄÄRTUS 49 941 50 131

* OÜ Põhivõrgul on üks mittekatkestatav kasutusrendi leping, milles renditakse välja liini mastidele kinnitatud kiudoptilise kaabli vabu kiude. Nimetatud kaabel toimib ühtlasi ka liinidele vajaliku piksekaitsetrossina ning Põhivõrgu kasutuses olevate kiudude kaudu töötab Põhivõrgu tehnoloogiline side. Vabu kiude rendib Televõrgu AS. Rendilepinguga kaasneb piirang, mille kohaselt OÜ Põhivõrk ei tohi oma ülekandeseadmeid teistele telekommunikatsiooni alal tegutsevatele äriühingutele kasutada anda. Rendileping lõpeb 31.03.2018. Rendilepingu alusvaluuta on Eesti kroon ja intressimäär on 13%.


20. TEHINGUD SEOTUD OSAPOOLTEGA

OÜ PÕHIVÕRK AASTAARUANDE KOOSTAMISEL ON LOETUD SEOTUD OSAPOOLTEKS: a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist

mõju omavad isikud); b. emaettevõtja teised tütarettevõtjaid (kontserniettevõtjaid); c. tegev- ja kõrgemat juhtkonda; d. eespool loetletud isikute lähedasi perelikmeid ja nende poolt kontrollitavaid

või nende olulise mõju all olevaid ettevõteid. OÜ Põhivõrk emaettevõtja on Eesti Energia AS, kelle aktsiad kuuluvad riigile.

AS EESTI ENERGIA GRUPI ETTEVÕTJAD SEISUGA 31.03.2009 ON JÄRGMISED:

AS Narva ElektrijaamadAS Narva ÕlitehasNarva Soojusvõrk ASOÜ Iru ElektrijaamEnergoremont ASOÜ ER Test ServiceER BEA ASOÜ JaotusvõrkEesti Energia Võrguehituse AS (enne 12.01.2009 Elektriteenused AS)Televõrgu ASKohtla-Järve Soojus ASEesti Põlevkivi ASAS Põlevkivi RaudteeEesti Energia Elektritööde AS (enne 15.01.2009 Elpec AS)OÜ Aulepa TuulepargidSIA E. Energy Solidus OyOil Shale Energy of JordanUAB Lumen Balticum

OÜ Põhivõrk arvelduskontod Swedbankis ja AS-is SEB Pank kuuluvad AS Eesti Energia kontsernikonto koosseisu.

Andmed intressimäärade kohta on toodud lisas 8. Peale seda on lisas 8 toodud võlad seotud osapooltele. Lisas 4 on toodud nõuded seotud osapooltele, lisas 13 – äritulud seotud osapooltelt, lisas 16 – arvestatud tasud juhatuse ja nõukogu liikmetele, lisas 18 – seotud osapooltelt ostetud kaubad ja teenused.


21. BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED

Siduvad tulevikukohustused:a. Võrgu arenduskohustus.

Elektrituruseaduse kohaselt on võrguettevõtjal kohustus arendada võrku viisil, mis tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrguteenust.

b. Ehituslepingud.Seisuga 31.03.2009 oli OÜ Põhivõrgul põhivara soetamiseks sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi 237 206 tuh kr eest. (seisuga 31.03.2008 536 927 tuh kr).

Tingimuslikud kohustused:Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 6 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Aruandeaastal ei ole maksuhalduri poolt ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli algatatud. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma.

Muudest õigusaktidest tulenevad kasumlikkust mõjutavad asjaolud:c. Vastavalt Konkurentsiameti poolt kasutatavale elektrivõrkude võrgutasude arvutamise

metoodikale arvutatakse tariifi d kolmeaastaseks perioodiks, kasutades Konkurentsi-ameti poolt prognoositavaid elektri ülekandemahtusid. Kui tegelikud ülekandemahud jäävad alla nimetatud prognoosile, siis OÜ Põhivõrgul jääb osa tulusid saamata ning ka järgnevatel tariifi perioodidel ei ole saamata tulu kompenseerimist ette nähtud.

d. Euroopa Komisjon on algatanud nn. 3. energeetika õigusaktide paketi, milles on toodud mitmed seaduseelnõud, mille eesmärgiks on EL elektri siseturu edendamine. Nendes nähakse ühe võimalusena ette põhivõrkude väljaviimist elektritootmise ning -kau bandusega tegelevatest kontsernidest. Aruande koostamise ajal ei ole nimetatud õigusakte veel EL tasemel vastu võetud ning seega pole võimalik prognoosida, millal ja millises ulatuses muutused toimuma hakkavad. Siiski ei näe juhtkond võimalikes muutustes ohtu fi rma jätkusuutlikkusele, kuna vastavalt Konkurentsiameti elektri-võrkude võrgu tasude arvutamise metoodikale on elektrivõrgule alati ette nähtud põhjendatud tootlus.

22. NEGATIIVNE KÄIBEKAPITAL

Seisuga 31. märts 2009 oli ettevõtte käibekapital negatiivne. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes ettevõtte tegevuse jätkumisest. Juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital ettevõtte majandusraskusi 2009/2010 majandusaastal, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohus-tused. Emaettevõttega sõlmitud kokkuleppe kohaselt on emaettevõte valmis majandus-raskuste korral ettevõtet viivitamatult fi nantsiliselt toetama ja tegema lisainvesteeringuid ettevõtte majandustegevuse jätkuvuse tagamiseks.

38

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE

Elering Aastaraamat 2008/09 • Sõltumatu audiitori aruanne

AS PricewaterhouseCoopersPärnu mnt 15 10141 Tallinn Eesti

Telefon +372 614 1800 Faks +372 614 1900 www.pwc.ee

SÕLTUMATU AUDIITORI ARUANNE

OÜ Põhivõrk osanikule

Oleme auditeerinud kaasnevat OÜ Põhivõrk (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. märts 2009, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta (1. aprill 2008 kuni 31. märts 2009) kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

Juhatuse kohustused raamatupidamise aastaaruande osas

Juhatuse kohustuseks on raamatupidamise aastaaruande koostamine ning õige ja õiglane esitamine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava nõuetega. Selle kohustuse hulka kuulub asjakohase sisekontrollisüsteemi kujundamine ja töös hoidmine, mis tagab raamatupidamise aastaaruande korrektse koostamise ja esitamise ilma pettustest või vigadest tulenevate oluliste väärkajastamisteta; asjakohaste arvestuspõhimõtete valimine ja rakendamine; ning antud tingimustes põhjendatud raamatupidamishinnangute tegemine.

Audiitori kohustused

Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamust raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi.

Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse õige ja õiglase raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Arvamus

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. märts 2009 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.

Ago Vilu Aleksei Kadõrko AS PricewaterhouseCoopers Vannutatud audiitor

4. juuni 2009

39

MAJANDUSAASTA KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

Juhatus teeb osanike üldkoosolekule ettepaneku jaotada 2008/2009. majandusaasta puhaskasum ja eelnevate aastate jaotamata kasum alljärgnevalt:

Kohustuslikku reservkapitali 13 778 tuhat krooniDividendideks 480 092 tuhat krooni

Elering Aastaraamat 2008/09 • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek

40

JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2008/2009 MAJANDUSAASTA ARUANDELE

OÜ Põhivõrk juhatus on koostanud 01.04.2008–31.03.2009 majandusaasta aruande. Osaühingu nõukogu on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja osanike üldkoosolekule esitamiseks heaks kiitnud.

Juhatus04.09.2009

Nõukogu04.09.2009

LEMBIT VALIJuhatuse esimees

PEEP SOONEJuhatuse liige

KALLE KILKJuhatuse liige

RAINE PAJONõukogu esimees

SANDOR LIIVENõukogu liige

MARGUS KAASIKNõukogu liige

HEIKI TAMMOJANõukogu liige

Elering Aastaraamat 2008/09 • Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2008/09 aruandele

41

OÜ Põhivõrk müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt:

OÜ Põhivõrk müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le

EMTAK* Tegevusala 1.4.2008-31.3.2009 1.4.2007-31.3.2008

35121 Ülekande teenus – edastamine põhivõrgu kaudu 1 133 788 1 096 505

35141 Elektrienergia müük (bilansienergia) 110 378 73 271

77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmite rentimine 12 034 11 469

* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifi kaator

Elering Aastaraamat 2008/09 • EMTAK

ELERING

Kadaka tee 42 12915 Tallinn

telefon 715 1222 e-post [email protected]

www.elering.ee

Documents

Majandusaasta aruanne 2008/2009