Reede, 11. märts 2011 | nr 10 (024) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

TEATER

PÄRIMUSKULTUUR

OBJEKT

VALDKONDADEVAHELINE

17.‒18. märtsil toimub Tallinnas Eesti Kaasaeg-se Kunsti Muuseumis Eestis esmakordselt rah-vusvaheline raadiokunsti festival «Radiaator».

Raadiokunst on helikunsti vorm, mis uurib raadiot kui kunstilist, eksperimentaalset ja sotsiaalset helikeskkonda ning kasutab selleks raadioeetrit ja muid helitehnilisi va-hendeid. Koos raadiokunstifestivaliga avab 2006. aastast tegutsev LokaalRaadio ka oma veebiraadio, mis tegeleb ra-diofoonilise kunsti kui kaasaegse kunsti praktikaga ning on avatud koostööprojektideks ning kultuuriliseks dialoogiks.

Festival keskendub eksperimentaalse (heli)kunstipõhi-se keskkonna loomisele, kaardistamisele ja tänapäevaste meediapraktikate kriitilisele analüüsile. Kaasaegses kuns-tipraktikas mõeldakse radiofoonilise ehk raadiokunsti all teatud kontseptuaalset raamistikku, mis esitleb kunstilis-te positsioonide mitmekesist spektrit, peegeldades kaas-aegset sotsiaalkultuurilist ja kunstilist keskkonda.

EKKM-is (Põhja pst 35) toimuval festivalil astuvad üles järgmised raadiohullud esinejad: Felix Kubin (Saksamaa), Sarah Washington & Knut Aufermann (Suurbritannia/Sak-samaa), Paul Devens (Holland), Nebojsa Milikic (Serbia) ja Eesti artistid Eesti Elekter, LokaalRaadio ja eleOnora & Kalle. Lisaks tulevad kuulamisruumis esitlusele festivali «Radiaa-tor» eriprogrammid järgmistelt autoritelt: Anna Friz (Kana-da), Shawn Pinchbeck (Kanada), Erkki Luuk & Raul Keller ja Roomet Jakapi & Katrin Essenson (kõik Eesti).

Festivali ajal töötab EKKM-i ümbruses piiratud raa-diusega FM-saatja sagedusel 107,2 Mhz ning ülekan-deid tehakse ka LokaalRaadio netiraadiosse. Lisainfo: festival.lokaalraadio.ee ja www.lokaalraadio.ee

«Radiaator» kutsub raadiokunsti festivalile

Foto: Elmo Riig / Sakala

Felix Ku-bin ja Para elektronia.Foto: Festival

«Radiaator»

Piret Päär: «Lood, mida jutustad, hakkavad sind

ennast looma.»

13. märtsil etendub Estonia teatris noorte teatrihäppening «Armastus sala-kaubaks». 330 noort 19 Eesti koolist ja huvikoolist toovad kahe päevaga lavale põneva muusikateatri etenduse.Loe lk 3

Rahvakultuurikeskuse Muinasjutukool loodab tänavu, oma 20. sünnipäeval kor-raldada vähemalt ühe jutuvestmissünd-muse igas maakonnas. Otsa teeb lahti indiaani jutuvestja Dovie Thomason.Loe lk 4–5

Mida kujutab endast «Objekt nr 2011»? Hulktahukat Vabaduse platsil, kuhu Eesti kultuuritegelased tulevad joonis-tusploki, pilli või hoopis kanamaskiga.Loe lk 6

2 ARVAMUS Reede, 11. märts 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

AINULT KAKS KÜSIMUST

Kust saab Kultuuripealinna lehte?

9 Kodulinna maja perenaine Tiina Mägi, mis peitub nimetuse all «Kevad kõnnib mööda linna»?

Kodulinna maja võtab koos oma heade sõpradega kevadet vastu.Nii on toimunud juba 40 aastat.

Olen kevadet vastu võtnud 12 linnapeaga. Kevade ühine vastu-võtmine sai alguse noortesaatest, praegu on Kodulinna maja võtnud selle enda tiiva alla.

Kavas on alati asju, mis ei muu-tu, ning ka neid, mida tuleb juur-de. Kultuuripealinn aitab meil traditsioonilisest ettevõtmisest kõvema häälega rääkida.

9 Kuidas võetakse kevadet vas-tu tänavu 20. märtsil?

Koos saadame ära viimase tal-

vepäikese ning otsime kevadet loomaaiast, botaanikaaiast, Grus-becke tagusest tornist ja mujaltki.

Alustame kevadekõndi kell 11.21 Tallinna Botaanikaaia Pal-mimaja juurest koos Urmas Laan-sooga. Tunni pärast minnakse kevadet otsima Tallinna Looma-aiast, alustades Paldiski mnt.vä-rava juurest. Teejuhiks tuleb Alek-sei Turovski.

13.31 tuleb Kodulinna majja rahvaga linna elust rääkima Tal-linna linnapea Edgar Savisaar, endised linnapead Ivar Kallion, Harri Lumi,Albert Norak, Hardo Aasmäe. Priit Vilba, Ivi Eenmaa, Peeter Lepp, Jüri Mõis, Tõnis Palts ja Jüri Ratas.

14.21 viib jalutuskäik Rohelise-le Turule. Seal leidke üles salong Allee, astuge sisse, ostke pilet, riputage mantel nagisse, võtke kohvitass, leidke sobiv istumis-koht, kuulake ja vaadake.

15.21 toimub Kodulinna Majas Viimsi Keskkooli algklasside näi-tering «Isevärki koolitund».

16.21 viib «Jalutuskäik linna-maastikul» asuurkeraamika gale-riisse Loewenschede torni.

Viimast korda loojub selle talve päike kell 18.34. Traditsioonilises kohas, Piiskopi Aias Toompeal, saadavad ta merre puhkama an-sambel Igihaljas Seitse ja Tule-grupp Flameous.

19.21 tutvustab Liina Jänes Vene tn 16 tänavusi linna restau-reerimisauhindu võitnud hooneid.

Järgmisel päeval kell 13.21 tu-levad Vanalinna Hariduskollee-giumi abituriendid Tõnis Rätsepa juhatamisel Lastekirjanduse Kes-kusesse Laiale tänavale oma la-vakava esitama. Kevad on selleks ajaks juba 12 tundi vana.

Arvan, et projekti «Täna teeme ooperit» tule-must näeme ja mõis-tame alles siis, kui see

pöörane nädalavahetus on möö-das.

Teatrikunst on muutunud mõ-nevõrra elitaarseks, jäänud kõr-vale elust, mida noored iga päev kogevad ja mille läbi nad iseen-nast ja maailma avastavad.

Kuna 10‒16-aastased noored inimesed talletavad mäletamis-väärseid asju eeskätt läbi emot-siooni, vahetu kogemuse, siis tahame anda neile võimaluse teatrimängimist läbi elada, mitte üksnes kõnelda, kui tore see on.

Tee tuleb leida üheskoos

Kokku tuleb 330 last ja noort Eestimaa eri paigust, oluliseks on peetud, et tulijad poleks pärit üksnes suurtest linnadest. Väik-semate ja kaugemate paikade las-tel on enamasti vähem võimalusi teatriga kokku puutuda, ometi

võib ka seal olla väga-väga ande-kaid ja tublisid lapsi, kellele oleks niisugust kogemust vaja.

Moodne on rääkida erialava-likust ja tulevikuvisioonist, eks sellegi jaoks ole kõige parem, kui inimene ise oma unistusega või-malikult lähedalt kokku puutub.

On muidugi teatav oht, et nende 10-aastaste jaoks, kes tu-levad selleks nädalavahetuseks Estoniasse, kaob teatrist senine saladuslikkus ja võlu, maagiline eesriie tõmmatakse eest. Aga ma arvan, et see kogemus kaalub ris-ki üles.

Meie lool «Armastus salakau-baks» on küll juba olemas algus ja lõpp ning ka mõned vahepeatu-sed, kuid nendevaheline tee tuleb leida ühiselt, siis on ka tulemus usutavam. Me jagame omavahel mõtteid ja kogeme, kuidas nen-dest sünnib teos.

Võib küsida, kas noored on valmis end täiskasvanute selts-konnas avama, nendega ühes-koos mõtlema ja tegutsema. Olen veendunud, et selleks on võima-lus olemas. Tuleb lihtsalt õige võti õigesse lukuauku asetada.

Olen koostöös Eesti Kont-serdiga Eestimaa koolides sadu loengkontserte teinud ja ka Es-tonia Talveaias noortetööga kokku puutunud ning saanud sellest kaasa mitte lihtsalt usu, vaid kindla teadmise, et avatud suhtlemine on võimalik, ainult et täiskasvanu peab selleks noori ja lapsi tundma.

Pealegi pole meie eesmärk mit-te nende toomine täiskasvanute maailma ega sellele allutamine, vaid pigem muinasjutu elus hoid-mine, taaselustamine läbi nende enda fantaasia.

Etenduses on läbisegi kõik žan-rid, see on bukett kõigest, mida muusikateater pakub ‒ muusika, laul, liikumine, tants ja ka sõna. Lugu sisaldab muuhulgas ka roh-kem kui kümmet puhtalt klassi-kalist muusikalist numbrit.

Kas lapsed saavad seeläbi ar-mastama õppida ka ooperit? Kui nad saavad teada, mis asi on ooper, siis saavad nad seda ka armastama hakata. Siis, kui nad mõistavad, et selle taga on üks mängude mäng, mis on tulvil fantaasiat ja peab olema hasartne ning kaasa haarama nagu mis ta-hes mäng, olgu või pallimäng.

Ooper on mäng muusikaga

On tõsi, et kuna ooperimuu-sika on reeglina võõrkeelne ja pärineb vanast ajast, siis võib vanamoodne konventsionaalne lavastus tõepoolest tunduda otse-kui mingisugune renessanssmaal, mis vajab kunstiteaduslikku lah-tiseletamist ja mõtestamist. Kui pilt aga elama, liikuma ja kõne-lema panna, siis on lapsel seda lihtsam mõista. Tõsiteaduslikku teatrimaailma sukeldumine võ-tab aega, teinekord ei jõua selleni täiskasvanudki. Teatri ülesan-ne on tõsiteaduslik pilt elavaks muuta, anda mõista, et ooper on mäng muusikaga. Kui suudame laste kujutlusmaailma elus hoida, siis oskavad nad ka hiljem fan-taasiaga kaasa minna, mängida ja seda nautida.

Etendusele nime andnud sala-kauba idee saime ooperist «Car-men» ‒ seal on teises vaatuses salakaubavedajate stseen. Keegi ei tea, mida nad tegelikult veavad,

aga igal juhul tegelevad nad mil-legi illegaalsega.

Kui tegime lastega töötubasid, siis küsisin, mis on salakaup. Loo-mulikult tulid neile esmalt meelde narkootikumid, sellest on palju räägitud, meedia maalib ju väga suurte tähtedega, millest meil tu-leb mõelda ja kuidas mõelda.

Aga kui vaadata enda sisse, siis näeme, et me salakaupleme päevast päeva ka oma mõtete-ga ja enamasti ikka omakasuks. Kui keegi selle arvel kannatab, siis ei ole see aus tegu.Mis võiks aga juhtuda siis, kui see salakaup, mida me maailma juurde toome, oleks armastus? Milliseks maailm siis võiks muutuda?

Kusagil on armastus kindlasti olemas, isegi siis, kui seda paras-jagu maa peal ei ole. Inimestel tasuks see leida ja sellega kaupa teha. Olgu või salaja, kui muidu ei saa.

Millega me salakaupleme?

Priit Aimlaooperiprojekti loominguline juht

Rahvusooper Estonias kogeb teatrimängimise mängimise mängu.

Rahvusooper Estonia or-kestri trompetirühma kont-sertmeister Priit Aimla on Eesti trompetist ja pedagoog, ta on juhtinud Estonia teat-ri loengkontserte ja Estonia Talveaia kontserdisarju.

Priit Aimla on sündinud 6. jaanuaril 1963 Pärnu-Jaagu-pis. 1984 lõpetas ta trompeti erialal G. Otsa nimelise Tallin-na Muusikakooli ning jätkas õpinguid 1984–1989 Aavo Otsa juhendamisel Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Estonia teatri orkestris töö-tab alates 1985. aastast.

Kp TUTVUSTAB

Jutuvestmine ja ärakuulamine säutsumise asemel!

Facebooki, Twitteri ning üldise arvutisõltuvuse ajastul kipub traditsiooniline kultuuritarbimine paljude noorte jaoks selgelt tahaplaanile jääma. Milleks lugeda raamatuid, minna teatrisse ja ooperisse, kui kogu «tõde» ja eredad elamused maailmast on kiirtoiduna justkui ühe hiirekliki kaugusel?

Näiteks iga neljas Eesti 20‒30 aastane pole viimase aasta jooksul vabatahtlikult lugenud ühtegi raamatut.

Samas on näiteks professor Marju Lauristin nentinud, et nn uus meedia annab noortele Eestis edasi pigem vanu väärtusi. Interneti ja sotsiaalvõrgustike ehk moodsa tehnoloogia mas-siline kasutamine pole kahjuks tingimata moodsamate mõt-temallide levitamise katalüsaator, vaid vastupidi – sotsiaal-võrgustikud kalduvad tsementeerima kehtivat kohanduvat, tarbijalikku ja Eesti puhul kohati vanamoelist maailmapilti.

Noored, kelle eesmärk on ennast internetis justkui kaubana turustades meeldida võimalikult paljudele, juba (kultuuri-?) re-volutsiooni ei tee!

Tänapäeva noo-red on meedia-maailma virvar-ris ka suhteliselt peata olekus, sest neil on üha raskem infokildudest ter-viklikku maailma-pilti kokku panna. Fragmentaarse maailmapildi ajas-tul on noortel üha keerukam säilita-da nii jutuvestmise oskust kui oskust teisi põhjalikult ära kuulata.

Üksikute «haugatuste» ja «säutsude» kaudu üksteisega suhtlemine internetis annab küll petliku lähedustunde, samas kummitab selle tegevuse kohal inimlikust suhtlusest võõran-dumise ja pinnapealsuse oht. Näiteks on noored uuringute andmeil üha vähem valmis eakaaslaste kaitseks välja astuma ning sotsiaalse ebaõigluse küsimused jätavad noort põlvkonda palju enam külmaks kui vanemaid generatsioone.

Selle taustal on jutuvestja ja muinasjutukooli juhi Piret Pääri kui kogukondliku jutustamise eestvedaja töö ülimalt tänuväär-ne (vt lk 4‒5). Silmast silma jutuvestmine peres ja sõprade rin-gis taasloob tõeliselt inimlikku lähedustunnet üksikinimeste ja generatsioonide vahel ja on aluseks empaatiatunde kasvule. Kultuur on ju ennekõike üldinimlike eetiliste väärtuste ja ühis-tunde põlvest-põlve edasiandmine.

Ka kultuuripealinna projekti «Täna teeme ooperit» eesmärk on noortele teatrihäppeningi korraldamise abil neid teatrisse meelitada ning mitte vaid passiivselt vaatama, vaid tõesti iga rakuga teatriõhku hingama ‒ alates dekoratsioonide paigalda-misest, lõpetades tantsimise, laulmise ja loomulikult näitlemi-sega.

Mõlemad kultuuripealinna üritused, nii maailma jutufesti-valide lemmikute esitlemine Tallinnas kui ka laste teatrihäp-pening suudavad loodetavasti vähemalt killukese noori vir-tuaalmaailma lummusest välja tõmmata, aidates neil tabada kultuuritegemise ja inimliku osaduse sügavamat mõtet.

«Üksikute «hauga-tuste» ja «säutsude»

kaudu üksteisega suhtlemine interne-tis annab vaid petli-ku lähedustunde.»

InfokeskusedKultuuripealinna infokeskus

(Rotermanni 5/Roseni 10), Tallin-na Turismiinfokeskus Viru Kesku-ses.

KultuuriasutusedAjaloomuuseumi muuseumi-

pood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vaba-õhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ah-haa keskus (Vabaduse väljak 9), Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn 12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Eesti Kontsert (Estonia pst 4),

Eesti Kunstiakadeemia raamatu-kogu (Estonia pst 7/Teatri väljak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sü-tiste tee 21), Tallinna Tehnika-ülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatu-kogu (Estonia pst 8).

Hotellid, kohvikudKohvik Boheem (Kopli 18), Nor-

dic Hotel Forum (Viru väljak 3), Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4), Restoran Vapiano (Hobujaama 10 ja Solarise keskuses Estonia pst 9).

TervisekeskusedKalev SPA Veekeskus (Aia 18),

Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11),

Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61).

LinnaasutusedTallinna linnavalitsuse teenin-

dussaal, Kesklinna linnaosa valit-sus (Nunne 18).

KaubakeskusedViru keskuse autobussitermi-

nal, Kristiine Kaubanduskeskus (Endla 45), Läänemere Säästu-market (Läänemere tee 2c), Kale-vipoja Säästumarket (Kalevipoja põik 2c), Juhkentali Säästumarket (Juhkentali 35), Marja Säästu-market (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse

101), Laagri Säästumarket (Pärnu mnt 453e), Benton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

LehekastidVabaduse väljakul, Pärnu mnt-l

Tõnismäel, Narva mnt 1 Peapost-kontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.

Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1), Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16), Maardus Grossi Toidukaupa-des (Nurga 3), Viimsis Grossi Toi-dukaupades (Kaluri tee 3), Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25), Türil Grossi Toidukaupades (Vil-jandi 13), Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

3TEATERReede, 11. märts 2011

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

See on noorte teatrihäppening «Armastus salakaubaks». Eten-dus, mis sünnib Euroopa kultuu-ripealinn Tallinn 2011 toetatud projekti «Täna teeme ooperit» raames ja tehakse 330 Eesti lap-se ja noore osavõtul valmis kahe päevaga.

Projektis «Täna teeme ooperit» osalevad 19 kooli ja huviasutust ‒ Mustamäe Humanitaargümnaa-sium, Viimsi Keskkool, Viimsi Muusikakool, Pärnu Kunstide Maja, Ülenurme Gümnaasium, Sindi Gümnaasium, Kadrina Keskkool, Gustav Adolfi Güm-naasium, tantsukool Noor Ballett Fouetté, Kabala Lasteaed-Põhi-kool, Rapla Vesiroosi Gümnaa-sium, Rapla Ühisgümnaasium,

Torma Põhikool, Pärnu-Jaagu-pi Muusikakool, Pärnu-Jaagu-pi Gümnaasium, Are Põhikool, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium, Kuressaare Gümnaasium ja Tal-linna 32. Keskkool.

Muinasjutt kestab kaks päeva

Lapsed ja noored on selles etenduses näitlejad, lauljad, tant-sijad, orkestrimuusikud, grimee-rijad, kostüümi- ja dekoratsiooni-kunstnikud jne, jne. Nad kogevad kõiki ameteid, mida ühe lavastuse ettevalmistamiseks tarvis läheb.

Kostüüme loomulikult ühe päevaga valmis ei õmble, kuid olemasolevaid täiendada jõuab. Dekoratsioonide ja rekvisiitidega on peaaegu sama lugu ‒ algusest lõpuni neid ühe päevaga valmis

ei tee, kuid täiendada ja muuta jõuab küll.

Loomulikult saab tutvust teha ka lavameistri ametiga. Laupäe-val võetakse üheskoos maha Pipi Pikksuka etenduse lava, dekorat-sioonid, karussellid ja orkestri-pikendused, sama päeva õhtuks seadistatakse lavale kõik „Bo-heemi“ etenduseks tarvilik, nii saab pühapäevase teatrihäppe-ningi lavakujunduse ülesseadmi-seks tugeva praktika.

Niisiis elavad ööbivad ja töö-tavad mitusada last kaks päeva Estonia teatris, tehes 12. märtsil ettevalmistavaid töid, 13. märtsi hommikul lavaproovi ning andes sama päeva pärastlõunal kaks etendust, esimese kell 14 ja teise kell 17.

Siis lõpeb kaks päeva kestnud muinasjutt ja Tuhkatriinul on aeg ballilt koju kiirustada. Jääb vaid loota, et nii nagu Tuhkatriinut, tuleb ka igaüht neist noortest omal ajal otsima õige prints, sest oleks üksnes õiglane, kui kõik

jõuaksid lõpuks välja just täpselt sellesse muinasjuttu, mis on nen-de jaoks loodud.

Selle etenduse loomise alguses oli muusika ‒ Mozart, Bizet, Wag-ner, Puccini, Tšaikovski ja teised. Süžee jaoks andis suurima im-pulsi Mozart ooper «Võluflööt», kus on tegelasteks poolhaldjad-poolinimesed. Salakauba idee tuli ooperist «Carmen». Töötubades arutleti laste ja noortega, mis kõik võiks salakaubaks olla. Kas ainult materiaalsed asjad? Või ka mõtted, ideed, tunded? Mis saaks siis, kui vedada salakaubana sisse üksteisemõistmist, lahkust ja ar-mastust?

Maailm, kus puudub armastus

Etendus algabki visiooniga võimalikust maailmast, kus ar-mastus puudub. Seejärel ilmub ootamatult välja keegi, kes otse-kui kiirgab headust, ta on nagu magnet, tõmbab kõiki ligi. Mis

on selle tulemus? Temast saab peaaegu ebajumal. Jällegi midagi niisugust, mida sageli tegelikku-seski juhtub.

Reaalsus muutub noorte teat-rihäppeningis muinasjutuks siis, kui inimesed hakkavad seda us-kuma. Headuse, lahkuse ja ar-mastuse võimalikkusesse usku-ma.

Kammersaalist saab öömaja

Estoonlased käisid enne eten-dust osalejatega põgusalt koh-tumas Pärnu- ja Tartumaal, tallinlased kutsuti kohtumiseks Estoniasse. Neil kohtumistel proove ei tehtud, pigem vesteldi noortega ning püüti neid kram-bist ja kartusest vabastada.

«See on teie võimalus veeta kaks päeva Estonias,» rõhutas ettevõtmise loominguline juht, kontsertmeister Priit Aimla Es-tonia kammersaali kogunenud noortele. «Sellest saalist siin saab teie tööruum, siin tegutseme ter-ve päeva ja öö. Siia on planeeritud ka diskoõhtu ja isegi öömaja, sest loodetavasti leiate mõne tunni aega puhkuseks.

Järgmisel päeval on peaproov ja kaks etendust ‒ loodame, et täismajale. Te olete kostümeeri-tud, te olete grimeeritud, te peate vastu pidama kui tõelised näitle-jad, kõrvuti nii mõnegi pärisnäit-leja ja tantsijaga.

See võib olla kannatuste tee. On palav, ma luban teile, et teil hakkab seal kohutavalt ebamu-gav, sest higi voolab ja sügelema hakkab just sealt, kust sügada ei tohi.

Nende päevade jooksul koge-me, kuidas ühendada teie mõtted klassikalise muusikaga või panna klassikalise muusika helid kõlama teie võtmes.

Oluline on, et teie mõtted, emotsioonid, vaim ja energia oleksid laval näha ja tunda ‒ muidu võiks sinna ju teie asemel mannekeenid muusika saatel lii-kuma panna!»

Noorte teatrihäppeningi lavas-tab Ivo Eensalu, klassikalist tantsu juhendab Lemme Saarma, abiks on kunstnik Jane Kaas, noortetöö juht Mailis Kuur ning veel paljud teised Estonia töötajad, fännid ja vabatahtlikud abilised.

Etendus kestab 45 min, piletid hinnaga 7 EUR on müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletile-vis.

«Te peate vastu pidama kui tõelised näitlejad!»13. märtsil etendub Estonia teatris noorte teatrihäppening «Armastus salakaubaks».

See, mis eeloleval nädalavahetusel Estonia teatri laval teoks saab, on õigupoolest rohkem kui pöörane. See on jul-ge. See on avantüristlik. See on muinasjutuline.

Avatakse näitus11.‒28. märtsini on A-galerii

seifis ja akendel võimalus vaa-data Tiina Käeseli kuraatori-näitust «Mereäärsed lood».

Näitusel on eksponeeritud Ulvi Haagenseni, Leida Ilo, Urve Küttneri, Heino Prunsvelti, Jüri Roosa, Aivar Simsoni ehk Sim-soni Seakülast, Ketli Tiitsare ja Kertu Tubergi looming.

Kuraator Tiina Käesel kom-menteerib näitust: «Kuidas esitada lugematute rannaki-vide teekonna, vormumise ja paiga leidmise lugu, merele omistatud andmise ja võtmise lugusid, lainete kaudu saade-tud teateid ja igatsusi, mere võimu ja inimlikku abitust?

Mereäärsed lood mõtleme välja meie ‒ mereäärsed. Meie jutustame, kirjutame, laulame ja näitame neid üksteisele, hüüame merre oma soove ja sajatusi, karjeid ja sosinaid. Meie seome lugude kaudu end merega. Ka sellistega, mille seost esmapilgul ei oskagi lei-da. Nii ka sellel näitusel.»

Kunstibuss sõidab

12. märtsil startiv Kunsti-buss sõidab külla siiditrükki tegevale ettevõttele Sundrop OÜ.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstibuss Hop On / Hop Off Art sõidutab kõik soovijad igal laupäeval külla otse kunsti sü-damesse.

29 laupäeval tutvustavad arhitektuuri, disaini ja muude kunstivaldkondade esindajad kunstnike ateljeesid ja stuu-dioid, aga ka tehaseid, valuko-dasid ja käsitöögilde, kus sün-nib kunst. Lisaks saavad tuuril osalejad oma loomingulisust proovile panna, osaledes töö-tubades, mida viivad läbi oma ala asjatundjad.

Seekordne väljasõit algab laupäeval, 12. märtsil kell 12.00 Kunstiakadeemia Tartu mnt 1 platsilt.

Kohtade broneerimine: kunstibuss@artun.ee

Ehitus jätkub

7. märtsil sõlmiti Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, SA Tallinn 2011, MTÜ Eesti Arhi-tektuurikeskus ja OÜ Astlanda Ehitus vahel Katla rekonst-rueerimise raamleping.

Lepingu periood on neli aas-tat ja ehitust plaanitakse alus-tada juba lähinädalatel, et teha ära tööd, mis on vajalikud su-veperioodiks Katlasse planee-ritud oluliste kultuuripealinna sündmuste läbiviimiseks.

Esimeses järgus renoveeri-takse hoone A-plokk (Linna-halli ja Statoili poolne külg), kuhu on plaanitud ruumid Kat-la Loomemajanduse Arendus-keskusele, Eesti Arhitektuuri-keskusele, Disainikeskusele ja Eesti Arhitektide Liidule. Sa-muti tehakse korda suur katla-saal koos imposantsete katel-dega ning avatakse see kõigile huvilistele kui osa avalikust linnaruumist.

Esimese järgu tööd on kavas lõpetada 2012. aastal.

11. märtsil tulevad Tallin-nasse Telliskivi loomelin-naku F-Hoonesse (Telliski-vi 60a) klubiõhtule «Night Moves» esinema Turu kaas-aja klubimuusika paremad pojad: Eesti publiku ees esinevad koos siinsete ar-tistidega Jori Hulkkonen (live), DJ Ionik, ja VJ Beige/Harmaa.

Turu klubimuusika tippudele sekundeerivad F-Hoones toi-muval peol kodumaised Mustad Noodid (live), Plektrumi DJ-d

Alari Orav ja Jaagup Jalakas ning VJ Propaganda.

Nimeka elektroonilise muusika tandemi Pan sonic ja plaadifirma Sähkö sünnilinn Turu võib end uhkusega nimetada Soome elekt-roonilise muusika mekaks – selle linna värvikirev ja pidevalt arenev klubielu on silma paistnud alates 1960. aastate ulatuslikust un-derground-liikumisest ja Soome esimestest reivipidudest 1980. aastail.

Elektroonilise muusika ela-vaks legendiks tituleeritud Soo-me aktiivseim DJ Jori Hulkkonen on alates 1993. aastast oma loo-

mingut plaadistanud Prantsu-se label’i F Communication ja Montreali label’i Turbo Recor-dings alt. Ta on muuhulgas tei-nud koostööd John Foxxi, José Gonzalesi ja Tigaga. Turust pärit DJ Ionik on olnud aastaid Soome klubistseeni tugisammas ning saavutanud rahvusvahelise tun-tuse ja erilise armastuse disko- ja tantsumuusika entusiastide hulgas oma label’itega Traveller Records ja Kojak Giant Sounds. VJ-tiim Beige/Harmaa on loo-nud visuaale arvukatel klubiõh-tutel ja festivalidel. Nende töö ei piirdu Soome sündmuspaika-

dega: muu hulgas toimus aastal 2010 koostöös juhtiva Soome illustratsiooniagentuuriga Pekka ühistuur Hiinas.

Klubiürituste sarja Club 2011 peoõhtu «Night Moves» kuulub sedapuhku Euroopa kultuuripea-linna Tallinn 2011 programmi ning sünnib koostöös sihtasutu-se Turu 2011, Turku Moderni ja Plektrumiga.

Algselt vaid Turu klubimuusi-kat tutvustanud «Night Moves – Club Hopping» sai eelmisel aastal alguse Shanghai EXPO-lt eesmärgiga esitleda kaasaeg-set Soome klubimuusikat ning

ühtlasi reklaamida võõrsil uut Euroopa kultuuripealinna. Peagi ühendas Turu jõud teise Euroopa kultuuripealinna Tal-linnaga ning esimene ühine «Night Moves» peeti möödu-nud aasta juunis Helsingi ööklu-bis Kuudes Linje.

Club 2011 on Euroopa kultuu-ripealinna Tallinn 2011 peosari, mille eesmärk on kultuuripealin-na aastal tutvustada Tallinna klu-bi- ja alternatiivmuusika elu laie-male avalikkusele. Pidu F-Hoones (Telliskivi 60) algab reedel, 11. märtsil kell 23.00 ning kestab hommikuni!

Euroopa kultuuripealinnad Tallinn ja Turu kutsuvad klubipeole

Lavastaja Ivo Eensalu julgustab Tallinna koolide teatrihäppeningis osalevaid noori end vabamalt ja kindlamalt väljendama.Foto: Stanislav Moshkov

Kultuuri-pealinna meened

pood.tallinn2011.ee

4 PÄRIMUSKULTUUR Reede, 11. märts 2011

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse Muinasjutukoo-li juht Piret Pääri eestvedamisel külastavad tänavu märtsist no-vembrini Tallinna maailma jutu-festivalide lemmikud, et viia siin läbi õpitubasid ja pajatada lugu-sid laiast maailmast.

Mida Eesti inimesed teie koolitustel ja nõustamistel kü-sivad?

Kõige suurem küsija oma koo-litustel olen mina ise, ma ei lähe kodust väljagi, kui mul pole soovi midagi teada saada. Mõnikord kuu-len kuulajailt midagi uut, aga sama oluline on, et jõuaksin endas uue kvaliteedini. See on hea päev, kui suudan endast kaugemale minna.

Kuulajate küsimused sünnivad teemast lähtuvalt. Tuleb selgi-tada, miks üldse tasub lugusid jutustada. Mida see tähendab ju-tustajale, mida kuulajale. Kui ma räägin jutuainesest, näiteks mui-nasjuttudest, siis kõige olulisem küsimus on, kuidas leida lugu, mis hinge puudutab. Kuidas lu-gusid kodustada? Kui ma räägin meie rahvajuttudest, siis küsitak-se, kust neid leida.

Olen 20 aastat vedanud jutu-vestmisalast tegevust Eestis. Muu-hulgas on seal koht ka koolitusel ja teemasid aitavad alati avada lood. Kunagine põhieesmärk oligi tutvustada meie omapärimust, eesti rahvajutte ‒ eelkõi-ge täiskasvanutele.

Seejärel hakkas mind huvitama, kuidas meelitada inimesi jutustama. Nad kuulasid heal meelel minu poolt leitud lugusid ‒ aga kuidas anda usku, et jutu ju-tustamisega oma lähedastele saab igaüks hakkama? Eriti inimesed, kes on lastega koos – nende jaoks peaks lugude vestmine olema nii-sama loomulik kui elu ise.

Kui julged jutuvestjad meie kaasmaalased on?

Asi pole vist julguses. Pigem tahtes. Teatud määral räägime, kes rohkem, kes vähem, ikka lugusid. Loo rääkimine aga nõuab teatud pingutust, kohaloleku, märkamise, kaasa elamise ja tundmise jõudu.

Mulle näib, et inimestel pole selleks enam energiat. Maailm on nii mürarikas ja tihe. Igapäeva-suhtlemist, argijuttu täis. Ja kui ta siis üksi jääb, ei suuda ta argisest kõrgemale tõusta, vaid valib ena-masti lõõgastuseks ajalehe, kolla-se kroonika või teleri. Jutustada päeva jooksul juhtunust on igal juhul pingutavam kui istuda tele-viisori ees ja vaadata väljastpoolt tulevaid ilusaid valmis lugusid.

Õnneks armastavad inimesed lugeda, eriti teiste elulugusid. Seda tunnistab raamatupoodide müü-giedetabel ‒ elulood ja kokakunst.

Lugu vestes ununeb igav töö

Kui oluline on käeline tege-vus jutuvestmise juures?

Oleneb, missuguse jutustamise juures. Ka traditsioonis oli jutus-

tamiseks aega just pikkade igavate tööde juures. Mäletan oma koge-mustest sulenoppimist, kartuli-idutamist ja lambavillapesu. Nii mõnus oli kuulata ja töögi edenes. Polnud aega töö peale kuri ollagi.

Kui ema kinnast kudus ja jutus-tas, siis oli eriti hea tunne teadmi-sest, et see lugu kestab kaua. Kui isa nokitses midagi teha ja siis jutustas midagi, jäi töö isegi katki ja mul oli tunne, et sel lool on suurem tähen-dus kui antud tööl või hetkel. Need väikesed killud moodustavad eluks nii vajaliku turvalisuse mustri.

Tänapäeva esinemiskultuurili-se jutuvestmise juures näiks selli-ne käeline tegevus päris kentsakas ja teatraalne. Olukord on teine ja jutuvestminegi muutunud.

Olete ühes varasemas interv-juus öelnud, et üha vähem teavad inimesed oma vanavanemate elu-olust. Kuivõrd on alust kartustel, et mida aeg edasi, seda vähem isiklikke kogemusi me oma esi-vanematelt «pärime»?

See oli ammu, kui tõesti oli märgata inimeste vähest hooli-mist oma vanemate ja vanavane-mate lugudest. Mingil ajal oli tra-ditsioon katkenud. Alati polnud isegi asi hoolimatus kuulajas, vaid jutustajas endas. Ei tahetud enam kõigest rääkida ‒ mine tea…

Tänapäeval näen hoopis teist probleemi. Nüüd on palju tehnili-si võimalusi pärimuse, elulugude

salvestamiseks ja jäädvustamiseks. Lindistatakse, kirjutatakse üles ja kõik on justkui hästi. Aga kui neid lugusid ei jutustata, pole neid ikka olemas. Lugu tahab rääkimist. Ikka ja jälle. Jutustades elustub lugu ja jutustajagi. Isegi kui see pole tema isiklik lugu, juba loo kuulajasse kin-ni jäämine on tõestuseks, et seal on midagi tema jaoks.

Tasapisi võib midagi lisan-duda ja rääkija elupilt saab aina täiemaks. Kuulaja omagi. Ka tra-ditsioonis on nii olnud, et lugusid aina korrati. Aga meil peab kogu aeg midagi uut olema, kogu aeg võimalus kanaleid vahetada.

Õhtu on parim aeg jutu vestmiseks

Siin elavad välismaalastest keskkooliõpilased rääkisid, et eestlastel pole kombeks ühiselt õhtusöögilauas päeva kokku võtta, kuna kõigil on pidevalt nii kiire. Mil määral teie seda tajute?

See on meie elu. On kiire, kiire, harva mõtleme, mis elus tähtis on. Kordan ikka Ungari parima jutu-vestja András Bereczi sõnu: «Kõige parem aeg lugude rääkimiseks on õhtul kella 7‒11. See on aeg, mil inimese seltsivajadus on kõige suu-rem, kujutlusvõime kõige elavam ja see võib olla ainus aeg, kus pere üld-se kokku saab. Ehk just nende üks-teisele pühendatud tundide pärast juba tasubki perekonda luua…»

Mil määral elavad tänapäe-va lapsed kaasa jutuvestmisele võrreldes ajaga, mil muinasju-tukooliga alustasite, ja võrrel-des ajaga, mil ise laps olite?

Minu lapsepõlv oli lugusid täis ja ma tänan koduseid selle eest.

Ega nemad teadnud, kuidas need jutud ja ühiselt veedetud hetked mu elu hiljem looma hakkavad. Alati polnudki tähtis lugu, vaid koosolemise võlu. Turvatunne, et nüüd on kõik korras. Mu üks vend jutustas raamatuid ümber ja

nii mõnus oli teada, et nüüd saab koos olla kohe kaua aega. Ja kõik on sel hetkel maailmas hästi.

Alustasin lugude rääkimisega täiskasvanutele, mõned aastad hiljem söandasin ka lastele jutus-tama hakata.

Tihti juhtus, et õpetajad taht-sid mind säästa ja püüdsid ras-kemad lapsed juturingist välja jätta. Olin selle vastu, jututunni või õhtu lõppedes selgus aga, et nood rahutud, võtmega lapsed (neil oli tihti võti kaelas, see tä-

Jutustades elustub lugu ja jutustajagi 20 aastat Rahvakultuurikeskuse Muinasjutukooli vedanud Piret Päär usub isiklikule kogemusele tuginedes, et hea lugu võib pühitseda meie elu.

«Meie eesmärk pole koolitada professionaalseid jutuvest-jaid, vaid pigem väärtustada kogukondlikku jutustamist perekonnas, sõprade ja sugulaste keskel,» tutvustab oma tööd Eesti tuntuim jutuvestja Piret Päär.

Jutuvestja Piret Päär leiab, et head jutustajat on alati nauditav kuulata, ometi võiksime ka ise rohkem lugudega oma elule tähendust anda.Foto: Elmo Riig / Sakala

«Meie õpetajad võiksid jutustada oma ainet,

õpetada lugude kaudu. See aitaks lastel kuu-

lama õppida.»

5PÄRIMUSKULTUURReede, 11. märts 2011

Jutustades elustub lugu ja jutustajagi 20 aastat Rahvakultuurikeskuse Muinasjutukooli vedanud Piret Päär usub isiklikule kogemusele tuginedes, et hea lugu võib pühitseda meie elu.

Jutuvestmissarja alustavad indiaani ja Kariibi mere lood

Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 võõrus-tab paljude külaliste hulgas sel aastal ka maa-ilma jutufestivalide lemmikuid. Otsa teeb lahti indiaani jutuvestja ja rahvusvaheliselt tunnus-tatud kirjanik Dovie Thomason 20. märtsil kell 18.00 Hobuveskis (Lai 47, Tallinn).

Juba 30 aastat on Dovie Thomason põiminud kokku lõimesid vanadest lapsena kuuldud päri-muslikest ja oma elus juhtunud lugudest. Nõn-da valmib kaunis ja kirglik põlisrahvast jutustav vaip. Tema lood aitavad säilitada väärtusi läbi mitme põlvkonna ning õpetavad õiget käitumist ja valikuid. Oluline on, et õpitakse lugudest, mis loovad isikliku väärtushinnangute süsteemi. Kasvatakse lugude, mitte karistuse või vastan-damise abil.

Dovie on sage külaline jutuvestmisfestivali-del Iirimaast Uus-Meremaani. Teda on kutsu-tud Shakespeare Globe Theatre ja Londoni Bar-bican Theatre lavale. Ta on pajatanud Ameerika Indiaanlaste Rahvusmuuseumis Washingtonis ja Kennedy Keskuses. Dovie on osalenud lugu-de jutustajana ka BBC, NPR ja PBS telekanalite Ameerika põlisrahvaste elust kõnelevates doku-mentaalfilmides.

Dovie Thomasoni jaoks on eriliselt tähtis töö indiaani kogukondadega, mis aitab kaasa ini-meste sidemete taastamisele traditsiooniliste lugudega ja juhatab nad tagasi oma juurte juur-de. Tema isiklikud lood ja kogemused, põimituna vanade ja rääkimata lugudega, teevad temast kaasaegse Põhja-Ameerika indiaanlaste kultuuri kandja, kes räägib lugusid ehedalt, vaimukalt ja kirglikult. Ta tegutseb põlisrahva õppeprogram-mide nõustajana.

Õhtut juhib Piret Päär. Lood tõlgitakse eesti keelde. Piletid saadaval kõigis Piletilevi müügi-punktides hinnaga 4 eurot ja kohapeal 5 eurot. Päev hiljem, 21. märtsil toimub kell 15.00 Tallinna Keskraamatukogus Dovie Thomasoni töötuba.

10. aprillil on jutuõhtu külaliseks Jan Blake Suurbritanniast. Kariibi mere saarte juurtega Jan jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ja teeb seda meeletu energiaga, vaimukalt ja põnevalt. Jan juhendab jutuvestmisalaseid meistriklasse ja töötubasid üle kogu maailma. Aastail 2009‒2010 oli üks tema tippesinemisi Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake›i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lää-ne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, koos muusi-kute Kouame&Raymond Serebraga kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Lisainfo: www.rahvakultuur.ee/muinasjutukool

hendas ehk, et neid ei oodanud kodus soe tee ega toit, vanemad alles hiljem koju) olid veel kõige paremad kuulajad.

Kord kuulas üks kakskeelne poiss, kelle eest mind väga hoia-tati, peaaegu kaks tundi muinas-

jutte ja kui teised juba väsisid, palus tema ikka, et palun veel üks lugu! Olin sel õhtul väga kurb, sest ma ei mõista, miks meil on nii raske laste elu pühamaks teha. Hea lugu on nagu pühitsus.

Tollaste laste puhul võis tajuda, et nende rahutus tuli üksindusest, tähelepanu vajadusest, armastuse nappusest, kuskilt väljastpoolt. Tänapäeval on see palju sügavam probleem.

Aga ikkagi ma usun, et just lood, muinasjutud võivad ka neid lapsi paljus aidata. Pealegi mitte ainult last, vaid jutustajat ennast-ki.

See ongi jutustamise Suur Sala-dus, et need lood, mida jutustad, hakkavad sind ennast looma.

Milline võiks olla kooli roll laste jutustamisharjumuse ku-jundamisel?

Räägitakse, et kreeka filosoof Protagoras (u 480‒410 eKr) lask-nud oma õpilastel valida kahe õpetusmeetodi, abstraktse mõis-telise käsitluse ning müütide ja lugude abil õpetamise vahel. Eelistati teist, sest lugude kaudu õpetamine on huvitav ja haarav nii õpetajale kui ka õpilasele. Meie õpetajad võiksid jutustada oma ainet, õpetada lugude kaudu. See aitaks lastel kuulama õppida. Ka laste enda suulisel väljendusel võiks olla suurem roll. Aga me tea-me ju tegelikku olukorda.

Milline on vanim lugu, mida ise mäletate?

Muinasjuttudest arvatavasti imekauni Vassilissa lugu. Ei ole päris kindel, kes seda jutustas, aga see lugu tuli mulle elus appi, kui olin sattunud oma esimesele ristteele ja pidin valikuid tegema. Kaude öeldes, sellest sai alguse kogu minu senine töö.

On öeldud, et muinasjutud kannavad endas aastatuhande-te salatarkust. Kui tihti proovi-te uurida, kust jutt pärineb või kui vana see on?

Taustateadmised on jutuvestja pool väge. Sa ei pea kõigest jutus-tama, aga sa pead teadma. See an-nab ka kindlustunde.

Allikate uurimine aitab luua lähedust nendega, kes loo ellujää-miseks oma osa on andnud. See toob omakorda loo jutustajale lä-hemale.

See on suur töö ja võiks alata juba tõlkijate omapanusest. Mõ-nikord ma imestan, miks on nii palju muude rahvaste jutte tõlgi-tud, kui puuduvad kommentaa-rid, selgitused. Lood jäävad aru-saamatuks. Tahtmatult mõtled, miks tõlkija valis sellised lood. Kuidas need teda kõnetasid?

Oluline on turvaline õhkkond

Praegu võib igaüks oma jutu veebis kirja panna, olgu see siis blogipostitus või kommentaar le-heloo juurde. Kas sellest ei piisa?

On juhtunud, et ma palun ini-mestel rääkida endast ja vastuseks on vaikus. Mõnikord on väga ras-ke luua õhkkonda, kus inimene tunneks ennast vabalt ja avaneks. Pärast aga võime tema blogist lu-geda, mis ta arvas, läbi elas…

Miks on raske seda teistega koos olles jagada? Kas on hirm, et äkki ei kuulata, hirm teiste inimeste hoiakute ees… Blogida on kergem, kuulajat/lugejat ei näe. Kõik on anonüümsem. Aga kindlasti on see väga hää võimalus endast ja maail-mast jutustamiseks.Mis puudutab

kommentaarinimesi, siis nemad ei räägi lugusid, nemad vahendavad hinnanguid. Kahju on neist.

Ameerikas on kombeks, et tuntud inimesed räägivad las-tele lugusid. Kuidas on lood Eestis?

Paljudel rahvastel on see kõr-gelt hinnatud amet juba aastasa-du. Meie traditsioonis pole pro-fessionaalseid jutuvestjaid olnud. Ehk külasant või kerjus võis jutu-mõistja rolli täita, käis ta ju talust tallu, sai söögi ja peavarju. Kui ta juhtus hästi lugusid pajatama, oli ta kindlasti oodatum kui mõni teine, kes seda ei osanud.

Lugusid võisid kogukonnas rääkida kõik. Minu kodukandis Tartumaal elas Miku Juhan. Tema olevat olnud omal ajal sealtkandi parimaid jutustajaid. Jutuhoogu sattunult võis ta unustada kõige kibedamadki tööd.

Juhtunud sedagi, et Miku pe-renaine läinud keskhommikul töörahvale süüa viima, aga pere-mees seisnud alles nurme ääres ja «kihutanud juttu», külast kut-sutud abilised mõnuga kuulamas. Ja kui siis Pihkva poolt või mujalt kaugemalt tulnud mõni teine hea jutustaja, jutustatud poole ööni. Külarahvas öelnud, et «näe Mikul jälle jutupühad…»

Tänapäeval korraldatakse jutu-festivale, -koolitusi, jutukontserte. Jutuvestja amet ulatub näitlejast tervendajani. Meie eesmärk pole olnud koolitada professionaalseid jutuvestjaid, vaid väärtustada kogu-kondlikku jutustamist. Perekonna, sõprade, sugulaste keskel…

Muidugi on head jutustajat on alati nauditav kuulata, aga me kipu-me paljus muutuma tarbijaiks, selle asemel et ise teha, jutustada, laulda, pilli mängida… Elurõõmu loodame leida väljastpoolt. Ja kui see väl-jastpoolt tulev on küllalt jõuline, siis hakkab ka meis miski liikuma. Aga ilma omapoolse pingutuseta reageerivad vaid meeled ja need nõuavad edaspidi aina tugevamaid ärritajaid. Peab veel parem lugu ole-ma, veel kõvem muusika jne.

Tõlkimine jutustamist ei takista

Kui suur on oht, et jutu iva lä-heb tõlkes kaduma?

Ma loodan, et pigem tuleb isegi juurde. Mina kuulsin Dovie Tho-masoni ja teisigi häid jutustajaid ühel festivalil, kui ma inglise keelt peaaegu ei osanudki. Nii sain ma alati kaks lugu. Kuulates jutustajat, kujutlesin, millest ta võiks rääkida, ja alles õhtul telgis kuulsin kaasla-selt loo tõlget. See oli väga võluv. Meil on varemgi käinud jutuvest-jaid Rootsist, Ameerikast, Ungarist, Šotimaalt, Lätist ja Prantsusmaalt. Alati on nad sooja vastuvõtu leid-nud ka tõlgitud lugude kaudu.

Meie tänavune jutuvestmissa-ri on väga huvitav ettevõtmine meie ja ka külaliste jaoks. On nad ju enamasti kõik jutufestivalide lemmikud, harjunud esinema koos paljude jutustajatega. Meie jutuõhtud on intiimsemad ja pü-hendatud vaid ühele külalisesine-jale.

Ma loodan väga, et kogu see aasta avab kiht-kihilt lugude rää-kimise saladusi, andes huvilistele snende kohtumiste läbi tugeva teadmiste- ja kogemuspagasi.

Mul on väga hea meel, et Eu-roopa Kultuuripealinn Tallinn 2011 on oma paljude suurürituste kõrval näinud kohta ka millegi ta-sasema ja intiimsema jaoks nagu jutuvestmine!

Veronika KivisillaKristel Vilbaste

Mis on Sinu jaoks jutuvest-mine?

Kõige lihtsamalt öeldes on ju-tuvestmine KULTUUR. Paljudel rahvastel üle maailma aitavad lood ja nende jutustamine hoida esivanemate mälestusi, tarkust ja väärtusi ning luua tugevaid ja traditsioonidest lugupidavaid kogukondi. Lugude vestmi-ne annab võimaluse iseennast tundma õppida, samas saab sel-lega väljendada ka kõike seda olulist, mida peame tähtsaks ja tõeliseks suheldes «teistega».

Miks on tänapäeval oluline lugusid vesta?

Püüan selgitada, mis oli see, mis tõukas mind 30 aastat tagasi jutte jutustama ja mis mind siia-ni lugusid vestma veab. See on soov jagada oma rahva, Põhja-Ameerika põliselanike pärimust.

Kui ma alustasin lugude vest-mist, kõnelesin peamiselt oma

rahva kogunemistel kultuuri- ja karskusprogrammide või etno-graafiliste uurimisprogrammide raames. Ma tundsin, et jutuvestja on parim «õpetaja», kes saab ko-gukondadele ja kultuuridele eda-si anda ajalugu, väärtusi ja suulist pärimust ning muuta nõndaviisi tugevamaks ühiskonda ja inimesi igas vanuses.

Olen oma tööd põlisrahvaste kogukondades alati suure andu-musega teinud ja aidanud põlis-te lugude vestmisega inimestel uuesti jalad maha saada. Olen aru saanud, et see on tõhus viis seista kogukonnana vastu meie maade koloniseerimise ja põlis-kultuuri allasurumise tulemu-sel kujunenud keerulisele ning lahkheliderohkele elukorraldu-sele Ameerika Ühendriikides.

Jutud meenutavad meile, et oleme loomult ühiskondlikud olendid, kes vajavad edenemi-seks ja kestmiseks terveid ja üksteist arvestavaid kogukondi. Ehk oleme tänapäeval naasmas arusaamise juurde, kui võimas

on vajadus jõuda sotsiaalvõrgus-tike ja lõimumiseni, mis võimal-davad meil parimal viisil suhelda sügavuti ning luua mõttekust ja ühesolemist pöörases maail-mas. Teisitiolemine on keeruli-ne teema ning põhjustab palju ühiskondlikku ebaõiglust. Usun, et just sellele peaksid käesoleva sajandi jutuvestjad tähelepanu pöörama. Ja ärgem unustagem, et samal ajal, kui saame teadmisi teistest ja osa sõna ilust, on jutud ka võimsad ja vahvad, lustlikud ning liigutavad.

Kuidas Sinust sai jutuvestja?Minu lapsepõlve jutuarmastu-

sest sai kogu elu kestev põlisrah-vaste vanade lugude kuulamise ja õppimise teekond. Minust sai ju-tuvestja, et vahendada vanaemalt õpitud Lakota, Siuu ja Kiowa apatšide muistseid lugusid.

Oma osa vajadusest lugusid ja-gada on ka minu trotsil, mis tek-kis siis, kui koolis ajalooõpetaja väitis, et indiaanlased on «välja surnud». See väide ja armastus vanaemalt ning isalt päranduseks saadud juttude vastu ajendasid mind uskuma, et noil vanadel lu-gudel on moodsas maailmas olu-line osa, et anda inimestele sel-gem ettekujutus «olematutest» või tihtipeale vääriti mõistetud Ameerika põlisrahvastest.

Jutuvestmine pole minu jaoks kunagi tähendanud karjääri ega ametit. Tahan, et nooremal põlvkonnal oleksid paremad teadmised meie kultuurist kui minul koolilapsena.

Kes on hea jutuvestja?Usun, et parimad jutuvestjad

on inimesed, kes suudavad jälgida neid ümbritsevat maailma. Seda täiendavad hea tunnetus ning uudishimu enese ja teiste vastu. Kindlasti peab tundma rõõmu sõnadest ning tahet luua side kuu-lajatega. Usun, et hea jutuvestja on teadlik vastutusest kuulajate ees, kes usaldavad tema kavatsusi ning lugude valikut. See on püha ko-hustus – jutuvestja ei kanna hoolt üksnes kuulajate eest, vaid hoiab ka eelnevate põlvkondade lugusid ja traditsioone.

Kp TUTVUSTAB

Dovie Thomason kaitseb juttudega indiaani kogukonda

Põlisameerika jutuvestja Dovie Thomason.Foto: Erakogu

Jutuvestja Piret Päär leiab, et head jutustajat on alati nauditav kuulata, ometi võiksime ka ise rohkem lugudega oma elule tähendust anda.Foto: Elmo Riig / Sakala

6 OBJEKT Reede, 11. märts 2011

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

Eksponaatide juures on aga tavapäraste ära-puuduta-mind-siltide asemel hoopis kirjad, kui-das üht või teist eset pöörata,

väänata, millisele nupule vaju-tada… Vahel juhtub, et vääna-takse ka midagi muud kui kirjas soovitatud ‒ «Putukakoletiste» väljapaneku surnud raagritsikas mikroskoobi all on juba üsna jalutuks jäänud. Aga nagu avas-

tuskeskuse juhataja Kertu Saks toonitab, pole selleski midagi kohutavat ‒ vähemalt on külas-tajail jätkunud tegutsemistahet ning vaevalt küll nad need jalad lähemalt uurimata ära viskasid, seega täitis eksponaat nii või tei-siti oma ülesande.

«Kui midagi lõhutakse, siis jä-relikult tuleb meil eksponaat järg-misel korral paremini üles ehita-da,» on selle maja töötajate ühine seisukoht.

Mis tunne võib tulla, kui oled omapäi keset mitmesuguseid masinaid ja vidinaid ning sa võid-ki täiesti ise uurida ja katsetada, mida nendega teha saab? Kui kee-gi ei keela ega käsi ega ütle, kui-das on õige või kuidas vale? Kui juhendid seinal on pigem soovi-tuste kui korralduste vormis?

Nii võib mõtlema ja julgema õppida. Iseseisvalt mõtlema ja küsimata julgema.

Kui aga juhtud olema laps, keda keelud-käsud niikuinii ku-nagi millestki eriti tagasi hoidnud pole, siis on avastuskeskus sinu jaoks paik, kus saad oma tegut-semisjanu turvaliselt valla päästa ‒ pahandusi ei tule, õnnetusi ei juhtu.

Udu kerkib, sookoll saabub

Lisaks püsiväljapanekuile on avastuskeskuses kuni 30. juuni-ni avatud näitus «Avasta Eesti müütilised olendid». Ons see müütiliste olendite demütologi-seerimine? Kinnitus, et neid pole olemas? Üks külastajast vanaisa igal juhul oli uurinud, et ega avas-tuskeskuse töötajad ometi öelda taha, et soovaime päriselt polegi.

Ei midagi niisugust, kinnitab Kertu Saks. Muidugi on püütud legendide mõnda võimalikku tek-kepõhjust selgitada, kuid kellelegi ei pakuta valmistõdesid ‒ nähtu on pigem edasimõtisklemiseks.

Soo on põnev, kuid ohtlik paik ‒ valesse kohta astudes võib tões-ti hukkuda.

Avastuskeskuse sookoll tekib keerlevast udust, mida tekitatak-se õhuniisutajaga. Kui soos tekib

udu õhu jahtumisel, siis õhunii-sutaja teeb veest veeauru ultrahe-li mõjul.

Näituselolijat saadab kogu aja otsekui ebamaine laul, mis näib ülihästi kokku sobivat pneumosi-lindrite abil saba liigutava näkiga. Tegelikult, nagu selgub, laulavad nõndamoodi hoopis vaalad.

Teadusteatrit saab ette tellida

Pneumosilindrid liigutavad ka Põhja konna lõugu. Tugevad trellid konna ees on täiesti asja-kohased ‒ nii ei saa ükski laps ka mitte kogemata nende lõugade haardeulatusse sattuda. Arves-tades, et lõuad lajatavad kokku umbes samasuguse tugevusega nagu keskmise hai hambad, oleks see tappev.

On ka üks nurgatagune, kuhu päris väikestel ja araverelistel minna ei soovitata. See nurgata-gune näitab pimeduse ja etteku-jutamisjõu võimu.

Öeldakse, et hirmul on suured silmad. Kui suured just, saab iga pimeduses käinu ja seal seina-õõnsustesse peidetud asju puu-dutanu pärast ekraanilt vaadata ‒ kogu tema liikumine ja pimedas käitumine filmitakse.

Need, kellele näitusest ja üksi-päini teistegi eksponaatide kat-setamisest väheks jääb, võivad avastuskeskusesse teadusteat-risse põnevaid katseid vaatama tulla. Ette tellitava teadusteatri pilet maksab 2 eurot, tulla võib üheskoos 15-inimeselise rühma-ga. Kui tahta üksipäini tulla, siis leitakse aga kindlasti mõni rühm, kelle juurde sind liita.

Põhja puiesteel laulavad vaaladAvastuskeskuses saab tegutsemisjanu turvaliselt valla päästa ‒ õnnetusi ei juhtu.

Energia avastuskeskuses, mis asub Tallinnas aadressil Põh-ja pst 29, on üks harjumatu tava. Kui külastaja on ostnud pileti, võib ta majas täiesti omaette hulkuda ja tegutseda ‒ mitte üheski ruumis pole valvurit.

Elli Kalju,kultuuripealinna vabatahtlik

Suvesviibijad vahetuvad iga tunni järel, oma järjekorda ooda-takse staabis. Kultuuripealinna vabatahtlike ülesanne on nende ootamine kohvi pakkudes muga-vaks teha, nad läbi talve suvesse aidata ja ka tagasi tuua. Oleme

siin n-ö valves iga päev kella seits-mest hommikul kuni kella üheni öösel ‒ tavaliselt kahekesi.

Iga tund tuleb staapi uus ini-mene ja sa pead sisustama tema aega. See võib olla keegi, kellest sa oled kuulnud või kelle teoseid sa oled lugenud, aga ka niisugune, kelle nimi sulle midagi ei ütle.

Nad on nii erinevad: üks tuleb

raamatu, teine joonistusploki, kolmas pilli, neljas lambatal-le, viies kanamaskiga ja sa ei tea kunagi, milleks valmis olla. See ongi huvitav! Teisalt on võimalik rohkem teada saada kirjanikust, kelle loomingut tahaksid lugeda, või kunstnikust, kelle teos võib sulle kohe meeldida. Silmapiir avardub.

Meie staap asub Tallinna Kuns-tihoone fuajee taga väikeses ruu-mis, kus kõige tähtsamad asjad on sülearvuti, külmkapp ja koh-vimasin. Algul tundus tegevus natuke kaootiline, kuid juba kahe päeva pärast töötas kõik nagu

kellavärk ja igaüks tunneb end siin nagu kodus.

Enne objekti sisse jõudmist on vaja kõndida paarsada meetrit külmas. Et kultuuritegelased ära ei külmuks, anname neile selleks teekonnaks selga valge kasuka.

Suvesse viib Lutsepa kasukas

Paljud on küsinud, kust me sellise ägeda kasuka saime. Vas-tus on lihtne, laenasime teatrist, kasukas oli kasutuses näidendis «Tagasi Vargamäele», kus seda kandis Ain Lutsepp.

Vabatahtlikud kuulevad suvest tulijatelt esimest tagasisidet. Tihti on see: «Ma ei taha siit lahkuda» või: «See tund möödus nii kiires-ti». Suvel lendab aeg palju kiire-mini kui talvel. Seda tajuvad Ob-jekti külalised väga teravalt.

Veel üks tagasiside allikas on meie külalisteraamat, mis täitub väga huvitavate mõtetega. Osa neist ajab naerma, teised on väga-gi mõtlemapanevad.

Üks mõte tuli aga mitmele inimesele pähe, nimelt pärdi-ku mõte. Midagi niisugust, et: «Nüüd ma tean, mis tunne on olla pärdik, kui kõik sind vaatama tulevad.»

Tambet Tuisk ütles pärast Ob-jektis viibimist, et kuigi tema oli pandud olukorda, kus inimesed võisid jälgida iga tema liigu-tust, oli tegelikult just inimestel

ebamugav teda vaadata. Objekt olla on palju huvitavam, kui olla subjekt, kuna sina oled inimese reaktsiooniks valmis, aga teisel pool klaasi seisvale isikule on sinu reaktsioon pigem üllatus.

Mida arvavad mööda kõndi-vad inimesed? Juhtusin kuulma, kuidas mõned peavad seda po-liitiliseks trikiks ja teised suureks raharaiskamiseks. Teised jälle ütlevad, et see on imeline ‒ vähe-malt kellelegi on antud sellest pi-kast talvest tunnikegi aega suves viibida.

Selle projekti jooksul olen ko-hanud mitut kultuuritegelast, kes panid enesest vaimustuma. Alo Kõrve, Jim Ashilevi, Mare Raid-ma, Hele Kõrve ja Aarne Saluveer jäid meelde oma positiivsusega.

Saluveer lubas kunstiprojekti

Saluveer küsis enne Objekti minekut, kas staabis on fotokat. Tal tuli idee teha väike kunstipro-jekt «seest välja». Tunni aja jook-sul tegi ta vaatajatest umbes 70 fotot. Nüüd on vaja lihtsalt ooda-ta, kas sellest sünnib teos... Tema suvesoleku ajal käisid muuhulgas ka reaalkooli lapsed Objekti üm-ber «Kes aias» mängimas.

«Objekt nr 2011» aga kestab veel ja keegi ei tea, mida järgmised nädalad toovad. Jälgige Facebooki lehekülge ja otseülekannet aad-ressil www.objekt2011.ee!

Mis toimub «Objektis nr 2011»?Eesti kultuuritegelased: üks tuleb joonistusploki, teine pilli, kolmas kanamaskiga…

Vabaduse väljakul seisab 27. veebruarist kuni 20. märtsini läbipaistev suvega täidetud hulktahukas, kus alati keegi sees istub. Nende inimeste hulgas on kultuuritegelasi ar-hitektidest luuletajateni, kelle ümber on 25 kraadi sooja, ehtne muru, puud... See kõik paneb natuke kadestamagi!

Esineb Viini poistekoor

Maailmakuulus Viini pois-tekoor esineb koos Annely Peeboga isadepäeva eelõhtul 12. novembril Nokia Kontser-dimajas.

Kontsert on osa Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis.

Viini poistekoori ajalugu al-gas 1498, mil keiser Maximi-lian I andis korralduse koori loomiseks. Koor laulis õukon-nas, missadel, kontsertidel ning ametlikel vastuvõttudel.

Viini poistekooriga on töö-tanud väga tunnustatud muu-sikud, näiteks Christoph Willi-bald Gluck, Wolfgang Amadeus Mozart, Antonio Salieri ja An-ton Bruckner.

Poistekoor annab aastas kokku ligi 300 kontserti lige-male poolele miljonile inime-sele. Koori kunstiline juht on Gerald Wirth.

Tallinna kontserdil tuleb ettekandele rahvusvaheline kava, mis tipneb maailmas ülipopulaarse Straussi loomin-guga.

Muusikaprojektide konkurss kestab

MTÜ Eesti Muusika Eks-port pakub koos Eesti Auto-rite Ühinguga ainulaadset võimalust kõige hullemate, originaalsemate ja perspektii-vikamate ekspordiprojektide elluviimiseks.

Olgu tegemist (välis)kont-serdi, turnee, festivali, plaa-distamise, video salvestamise, kirjastamise, raadio- või tele-ülekandega ‒ parimad ideed viime koos ellu! Ideede esi-tamise tähtaeg on: 15. märts 2011.

Ideid võivad esitada kõik au-torid, heliloojad, interpreedid, artistid, ansamblid, bändid, organisatsioonid, sõltumata muusikalisest taustast.

Idee tuleb esitada .doc- või .pdf-formaadis ja selle kirjel-dus peab sisaldama andmeid projekti esitaja ja projektis osalejate kohta, projekti si-sulist kokkuvõtet, püstitatud eesmärke projektis osalejate jaoks, toimumisaega, võima-likke partnereid ja eelarvet (plaanitud kulud ja tulud).

Ideed saata .aadressil juko@estmusic.com, parimate idee-de autoritega võetakse ühen-dust aprilli esimesel nädalal.

Eksperimenta! on Pärnus külas

Pärnus Port Artur 2 tei-sel korrusel on kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti eksposit-siooni tööde kavandite näitus «Kuidas ma siia sain?».

Näitusel saab tutvuda kol-me üle-eestilise eelvooru käi-gus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega teemal «Ruum».

Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele Eesti noorte kaasaegset kunsti esindama, saab näha aprilli lõpus Tallin-nas avataval triennaalil. Eks-perimenta! näitustel Tallinna lauluväljakul, seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis esitletakse 26. aprillist 14. juu-nini intrigeerivaid kaasaegse kunsti teoseid 13 riigi noortelt autoritelt.

Vt www.eksperimenta.net Suve naudib filminäitleja Arvo Kukumägi. Foto: Oliver Õunmaa

Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks koos võluvalt vaalahäälse näkiga.Foto: Stanislav Moshkov

7FOTOReede, 11. märts 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisKahekordne turistibuss täitus esmakordselt kunstihuvilistega Lõppes ainulaadne filmifestival «Tummfilmid tõstavad häält»

Lauluväljakul söödi Vene vastlanädala maslenitsa puhul pliine, tantsiti rahvatantse, kuulati muusikat ja lõbutseti kogu perega

«Tallinn on Euroopa Kultuu-ripealinn 2011. Keskaegses lin-napildis jagub palju avastamis-rõõmu, selle eest hoolitsevad arhitektid, kunstnikud, muusikud ja tantsijad.

Näiteks Andrus Kõresaarel arhi-tektuuribüroost Koko on korraga plaanis suisa kaks uut muuseumi: «Tallinnas kasvab uus vana tagant jõudsalt esile. Rotermanni kvarta-lis asuvale vanale vabrikuhoonele oleme rajanud kolm kontorikuu-bikut, mis mõjuvad kui majakad kesk vana tööstuspiirkonda. Kõr-

valasuval kontorihoonel Metro Plaza oleme säilitanud klassisist-liku fassaadi ajaloolistel põhjus-tel, sest siin hakati meie väikeses ja varem nii Vene kui ka Saksa võimu all olnud riigis esmakord-selt emakeelset kooliharidust ja-gama. Praegu ehitame vana gildi-hoonet ümber linnamuuseumiks ja varem vesilennukite angaari-na kasutuses olnud kompleksist saab meremuuseum. Kultuuri-pealinnana taasavastab Tallinn koos oma külalistega läbipääsu mereni.»

Rõivadisainer Liina Viira kom-bineerib traditsioonilisi Eesti rah-varõivaid julgete psühhedeelsete värvide ja vormidega: «Igal Eesti paigal on riietel oma värvid ja ku-

jundid. Olen Stockholmis õppinud moedisaini ja kasvasin seal eest-lastest vanemate juures üles. Ise külastasin Eestit esimest korda kuue aasta vanuselt. Alles aas-tal 2004, kui olin töötanud pikalt H&M juures, sai mu esivanemate maa mu kodumaaks. Aasta hiljem võitsin Tallinnas moekonkursi ja hakkasin seejärel end eesti kee-le ja kultuuriga põhjalikult kurssi viima. 2009 tuli esimene oma kol-lektsioon ja aasta hiljem avasin Pikal tänaval oma esimese poe. Linn kutsub loovusele.»

Taavet Jansen ja Maike Lond te-gelevad tantsu- ja teatriprojekti-de loomisega: «Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegutseda Moskvas, Berliinis, Amsterdamis või Ham-

burgis. Oleme palju ringi reisinud ja täheldanud, et metropolides on avantgarde muutunud massinäh-tuseks. Turg on paigas, inimesed ka. Aga siin, Euroopa kirdenurgas, Tallinna väikeses scene’s toimub ühise, tuttavliku kultuuri uues-tiloomine paljuski läbi isiklike kontaktide. Seetõttu kolisimegi Hollandist Eestisse tagasi. Meie moto on MIM ehk Music is Motion. Näeme kontserte, tantse ja teatrit kui energiavahetust, mille juures mängib olulist rolli ka säästev elu-viis. MIM käivitub mais ja pealt-vaatajaid, kes vaid pealt vaata-vad, meie juures ei ole, sest kõik, mida me tantsime, elame me ka ise läbi. Nii olemegi oma poja Lu-kasega maale kolinud ja elatume

ka seal nii palju kui võimalik oma vahenditest.»

Kunstiajaloolane Sirje Helme kogub Baltikumi suurimasse muuseumi digitaalset kultuuri: «Enne Kumu avamist 2006. aas-tal andsin ma aastaid välja siinset kujutava kunsti ajakirja. Algselt pidi see Nõukogude ajal ilmu-ma kakskeelsena, aga seda me ei tahtnud, sest siis oleksid kul-tuuribürokraadid taibanud, milli-seid vabadusi me endale Raudse eesriide taga lubada saime. Juba alates aastast 1990 on Eesti in-ternetist ja hiljem Skype’i loojana omale kasu lõiganud. Kui me ava-me mais koos Goethe Instituudiga näituse «Gateways – Kunst ja võr-gukultuur», saab ka kogu ülejää-

nud Euroopa teada, kui oluline on Eesti-suguste väikeriikide jaoks digitaalse tehnoloogia areng.»

Helilooja Helena Tulve laseb oma muusikal õitsele puhkeda ja kaevudel sosistada: «Pärast kuut aastat Pariisis olin õnnelik, et sain Tallinnas tagasi olla. Siin kohtab peaministrit toidupoes ja loodus on alati lähedal. Oma lapsepõlve veetsin Lõuna-Eestis ja see on mu loomingut tugevasti mõjutanud. Mu teosed ei ole üles ehitatud kui majad, vaid kui taimede kasva-mine, nad on kui maastikud, kus tuul ja vihm oma mänge mängi-vad. Seetõttu kirjutasingi meel-sasti teose meremuuseumi ava-mise puhuks.» » (Deutsche Bahni ajakiri «mobil», Saksamaa)

Teised kirjutavad meist ehk kuidas Tallinn 2011 kajab

Kunstiakadeemia kunstibuss tegi 5. märtsil oma esimese sõidu, viies disainimaiad linna-huvilised Tabasallu ettevõte-tesse Frog Plastic OÜ ja Extery plastiktoodete valmimist kae-ma. Hiljem harjutati üheskoos töötoas, millised on tänapäeva võimalused plastmassist too-dete disainimiseks. «Hop On Art / Hop Off Art» nime kandev projekt jätkub veel 28-l järjes-tikusel laupäeval, vaid suvel tekib väike puhkepaus. Lisa-info www. kunstibuss.artun.ee

Filmidega «Antenn» (üleval) ja «Tabu» lõpetasid «Tummfilmid tõstavad häält» festivali selle korraldajad (paremalt) Ave Ungro, Helmut Jänes ja Janno Zõbin. Vasakul esiplaanil Pauline Mbuka Nsiaka «Tabu» helindanud Kongo ansamblist Konono No 1.

Laupäeval, 5. märtsil sai Tallinna lauluvälja-kust vene kogukonna pidutsemiskoht, mil 15. aastat järjest peeti slaavi rahvaste iidset püha maslenitsa. Söö-di õhukesi pannkoo-ke ehk pliine, rahvast lõbustasid tantsijad-lauljad Eestist ja Vene-maalt.

Fotod: Sten Jõemets

8 KULTUURIKALENDER Reede, 11. märts 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

N°75 - 35 kr / €2.24www.inyourpocket.com

TALLInn

Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps

Most complete guide to the cityWe’ve got Tallinn covered

ChocolateTallinn’s love affair with the sweet treat

“In Your Pocket: A cheeky, well- written series of guidebooks.”

The New York Times

December 2010 - January 2011December 2010 - January 2011

The Official Travel Guide of

9 13. märtsil kell 19.00 toimub Estonia kontserdisaalis Inter-preetide Liidu koondkontsert «Interpreedid eetris!», mis tähistab ühtlasi nädal aega kestnud kontserdisarja, kus Tallinnas toimuvaid kontserte kantakse üle mujale Euroopas-se.

Kontsert «Interpreedid eetris!» kuulub Eesti Interpreetide Liidu kontsertsarja ELIITkonserdid, kuid on Eesti Rahvusringhäälingu poolt valitud ka Euroopa kultuu-ripealinn Tallinn 2011 program-mi.

7.‒13. märtsini toimuval kul-tuuripealinna muusikanädalal kantakse Tallinnas toimuvaid kontserte üle Euroopa raadiojaa-madesse European Broadcasting Unioni (EBU) vahendusel. Selle

nädala programmist saab raadio-kuulaja põhjaliku ülevaate Eesti muusika tähtsaimatest kollektii-videst, ansamblitest ja interpree-tidest.

Eesti interpreetide koondkont-serti vahendavad oma kuulajatele lisaks Klassikaraadiole veel Taani, Soome, Norra, Läti, Leedu ja Bel-gia raadiojaamad.

13. märtsil astuvad lavale tõe-lised Eesti klassikalise muusika tähed. Pianistid Age Juurikas, Marko Martin ja Rein Rannap on esinenud nii Euroopas, Vene-maal, Ameerikas kui ka Austraa-lias.

Age Juurikas on tuntud oma suurepäraste Rahmaninovi inter-pretatsioonide poolest, mida on võimalik ka 13. märtsi kontserdil kogeda.

Marko Martini pianismi ise-loomustab energia ja lüürilisuse harmoonia ning seda eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus.

Kontserdi kolmas solist Rein Rannap on helilooja ja pianistina hinnatud oma uudsete ja huvi-tavate teoste ning kaasahaarava esituse poolest. Kontserdil tule-vad esitamisele tema uued kont-sert-etüüdid tsüklist «Sõrmepala-vik», millega helilooja esines oma veebruaris toimunud Eesti tuuril.

Kontserdiks koostatud kvar-tetis mängivad klassikakuulsu-sed ERSO kontsertmeister Arvo Leibur viiulil, hinnatud dirigent, NYYD Ensemble’i liige ja klarne-tist Toomas Vavilov, RO Estonia Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister ja endine Berlii-ni Petersen Quartetti liige tšellist

Henry-David Varema ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann.

Kontserdi kava hõlmab en-das nii aegumatut klassikat kui nüüdisaegset improvisatsioonil põhinevat muusikat. Pianisti-de esituses kõlavad virtuoossed sooloteosed Schubertilt, Lisztilt, Rahmaninovilt ja Rannapilt ning kvarteti esituses kuuleme kaas-aegset O. Messiaeni kvartetti.

Kontsert pakub tänu märki-misväärsele esinejate nimekirjale külastajale meeldejääva elamuse ja võimaluse saada osa Eestis toi-muvast rahvusvahelise mastaabi-ga kultuurisündmusest. Kontser-di piletid on saadaval Piletilevi müügipunktides ja tund enne al-gust kohapeal.

Lisainfo www.interpreet.ee

Rein Rannap soovitab: Estonias kulmineerub EBU muusikanädal

Kvartett Arvo Leibur, Henry-David Varema, Toomas Vavilov ja Peep Lassmann.

Foto: Eesti Kontsert

TALLINN 2011

11. märts 19.00 Vanemuise kontserdimajas (Vanemuise 6, Tartu) Erkki-Sven Tüüri «Är-kamine». Üks tuntumaid eesti heliloojaid Erkki-Sven Tüür kir-jutas Euroopa kultuuripealinna aasta puhul uue teose Eesti Fil-harmoonia Kammerkoorile ja kammerorkestrile.

Kuni 13. märts Estonia kontser-disaalis (Estonia pst 4, Tallinn) ja Niguliste kirikus (Niguliste 3, Tallinn). Klassikaraadio kont-serdinädal «Euroopa kultuuri-pealinn Tallinn 2011» Euroraa-dios. Klassikaraadio edastab Tallinna muusikaelu tutvustava raadiokontsertide sarja Euroo-pa Ringhäälingute Liidu (Euro-pean Broadcasting Union) liik-mesmaadesse, millest saab osa üle miljoni kuulaja.

13. märts 14.00, 17.00 Rahvu-sooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) lavastus «Armastus salakaubaks» on klassikali-se ooperi- ja balletimuusika hittidel põhinev lavastus, mis otsib lahendust praeguse aja probleemidele: rahapuudus, pangalaenud, majanduslangus ja võimalik maailmalõpp. Kui seni on rahvusooperi igasuvi-sest projektist «Täna teeme

ooperit» osa saanud vaid Tal-linna lapsed, siis nüüd osalevad teatrihäppeningis lisaks neile Pärnumaa, Tartumaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Harjumaa, Raplamaa ning Saaremaa põ-hikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide õpilased. Noori ju-hendavad dirigent Priit Aimla, lavastaja Ivo Eensalu, koreo-graaf Lemme Saarma, kunstnik Jane Kaas, noortetöö juht Mai-lis Kuur ja paljud teised Estonia töötajad, fännid ja vabatahtli-kud abilised.

Kuni 17. aprill Kumu kunsti-muuseumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Map-ping». Pikkade traditsioonide-ga Ljubljana Graafikabiennaali hitt-tööde näitus toob teiste ni-mekate kunstnike seas Eestis-se Damien Hirsti, Robert Rau-schenbergi, Richard Hamiltoni ja Pablo Picasso tööd.

TEATER12. ja 15. märts 12.00 Rahvu-sooperis Estonia (Estonia pst. 4, Tallinn) muusikal «Pipi Pikk-sukk». Ülo Vinteri ja Ülo Raud-mäe muusikal Astrid Lindgreni samanimelise lasteraamatu ainetel. Andres Dvinjaninovi dramatiseering. Laulutekstid: Enn Vetemaa ja Neeme Kunin-gas. Dirigendid Hirvo Surva ja Priit Aimla. Lavastaja Andres Dvinjaninov (Emajõe Suve-teater). Kunstnik Riina Degt-jarenko (Eesti Draamateater). Valguskunstnik Anton Kulagin. Koreograaf Jüri Nael.

13. märts 19.00 Nokia kontser-dimajas (Estonia pst 9, Tallinn) Artmusic: «Tõemäng». Eten-dub Philippe Lelouche’i näi-dendi alusel lavastatud eten-dus. Lavastuses osalevad Goša

Kutsenko, Irina Apeksimova, Dmitri Marjanov ja Konstantin Juškevitš.

15. märts 19.00 Ugala teatris (Vaksali 7, Viljandi) etendus «Kollane nool». Etenduse autor on Viktor Pelevin ja lavastaja Mart Koldits (Von Krahli Tea-ter). Osades Janek Vadi, Peeter Jürgens, Andres Tabun, Arvi Mägi, Arvo Raimo, Carita Vaik-järv, Kadri Lepp, Triinu Meriste, Andres Oja, Anne Valge, Luule Komissarov, Margus Vaher, Vil-ma Luik, Tarvo Vridolin ja Kata-Riina Luide, TÜ Viljandi Kultuu-riakadeemia näitlejatudengite teine kursus, tantsutudengid ja kuueliikmeline ansambel.

15. märts 19.00 Vanemuise Kontserdimajas (Vanemuise 6, Tartu) operett «Orpheus põr-gus». Jacques Offenbachi ope-reti kahes vaatuses on lavasta-nud Marko Matvere. Dirigeerib Lauri Sirp. Osades: Alla Popova, Andres Dvinjaninov, Mati Kõrts, Maria Kallaste, Atlan Karp, Va-lentina Kremen, Märt Jakob-son, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jalakas, Pirjo Püvi, Karmen Puis, Siiri Koodres.

16. märts 18.00 Rahvusraama-tukogu teatrisaalis (Tõnismä-gi 2, Tallinn) VAT Teater: «Hea, paha ja inetu». Kamavesterni on lavastanud Aare Toikka. Osades Tanel Saar, Meelis Põ-dersoo, Ago Soots, Margo Teder ja Mart Soo. Kunstnik Kaspar Jancis. Muusikaline kujundaja Mart Soo. Kolm lindpriid siin ja praegu. Palju kama. Ellu jääb kiirem.

16. märts 19.00 Genialistide klubis (Lai 37 taga, Tartu) Tar-tu Uus Teater: «Rein Pakk otsib naist». Tegemist on romantili-se komöödiaga, kust glamuur,

vallatud suudlused liftis, maa-sikad hulpimas šampanjaklaa-sis, piknik päikesetõusu ja lummava vaatega alla orgu on kadunud. Jääb järele vaid ühe mehe ja naise lugu.

TANTS

16. märts 19.30 Kanuti Gildi Saalis (Pikk 20, Tallinn) Hype-kas: TÜ VKA tuleb külla. Esita-misele tulevad Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna II, III ja IV kursuse tantsukunsti tudengite lühitööd.

MUUSIKA

12. märts 19.00 Niguliste muu-seumis (Niguliste 3, Tallinn) Vox Clamantis: «Keskaegne Tallinn». Kontserdil esitatakse kannatusajamuusikat, mis võis kõlada keskaegses Tallinna ki-rikus. Kavas gregooriuse laul ja keskaegne mitmehäälsus, sek-ka ka eesti vaimulik rahvalaul. Kunstiline juht Jaan-Eik Tulve.

17. märts 20.00 Rock Café’s (Tartu mnt 80d, Tallinn) Jäääär: albumi «Juu-uubel» esitlus-kontsert.

18. märts 19.00 Kumu audi-tooriumis (Weizenbergi 34/

Valge 1, Tallinn) Talvejazz 2011: «Tõnu Naissoo 60». Tõnu Naissoo esitleb Ham-mond trio CD-plaati. Koos temaga musitseerivad Brian Melvin löökpillidel ja Danel Aljo saksofonil. Sel aastal täitub jazzpianistil-heliloojal Tõnu Naissool 60 eluaastat ja 45 aastat professionaalse jazzmuusikutee algusest.

KINO

12. ja 13. märts 11.30 Kino Artis (Estonia pst 9, Tallinn) Mudilas-te multilaegas: «Mesimumm kutsub kinno». Kevadekuu esi-mene multilaegas toob mudi-laste ette vahvaid animafilme põnevatest loomadest ja putu-katest. Mitme filmi peategela-seks on mesilased, nii et nende tragide putukate elu-olu peaks lastele päris selgeks saama. Üks suur mesimumm võtab kätte ja trallib lastega pärast filmiprogrammi!

15. märts 21.30 Athena kesku-se kinosaalis (Küütri 1, Tartu) väärtfilm «Ühe nümfomaani päevik». Ta on veetlev, hari-tud ja materiaalselt kindlus-tatud 28-aastane naine. Peale selle on ta väga vabameelne ja otsib väsimatult uusi sek-siseiklusi, et rahuldada oma seksikirge ja uudishimu. Ta magab, kellega tahab ja mil-lal tahab. Tema jaoks on seks elustiil.

16. märts 21.00 Athena kesku-ses (Küütri 1, Tartu) Väärtfilm «Banksy: elevant kingipoes». Linastub Banksy film Thierry Guerryst, kes on Los Angeleses elav endisest riidepoe omani-kust kergelt kentsakas prants-lane, kelle suurimaks kireks on videokaamera.

NÄITUSKuni 15.03 Hop galeriis (Hobu-sepea 2, Tallinn) Kaie Pungas ja Jarõna Ilo näitus «Igapäevased asjad». Noored keraamikud Jarõna Ilo ja Kaie Pungas arva-vad, et ei ole olemas igapäeva-semat asja kui hommikusöök. Sellest lihtsast avastusest ajen-datuna on nad loonud rõõmsa ja vägagi tarbitava nägemuse hommikulaua serviisist. Jarõna Ilo loob silmailu põhjamaiselt kargete vormide ja tagasihoid-like toonide austajatele, millele Kaie Pungas lisab särtsu oma lustakalt värviliste kruuside, kausside ja kannudega.

Kuni 26. märts Vaal galeriis (Tartu mnt 80d, Tallinn) Juss Piho näitus «Melu». Valdavalt figuraalkompositsioone maali-va Juss Piho (s 1963) uus näitus hõlmab valikut kunstniku viima-tisest loomingust, mis sündinud käesoleval ja möödunud aastal.

Kuni 30. aprill Tartu ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18, Tartu) Rait Präätsi näitus «An-tiiki on kõikjal ‒ värske antiik Tallinnast». Näitusega vaatab kunstnik ajas tagasi ja esitab oma nägemuse sellest, kuidas antiikkunsti tõlgendada. Töö-de teostamiseks on Rait Prääts kasutanud klaasi ja antiigiele-mente eri teostest.

Kuni 5. juuni Kumu kunstimuu-seumis (Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Valguse vär-vid». Väljapanekul uuritakse värvi ja valguse kui maalikunsti klassikaliste väljendusvahendi-te funktsiooni, aga ka valguse füüsikalisi omadusi ja emotsio-naalset mõju Teise maailmasõ-ja eelses mõõdukalt konserva-tiivses Eesti maalikunstis.