Reede, 5. august 2011 | nr 31 (045) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

RAHVATANTS

TEATER

TSIRKUS

SETOMAA

Alissa ŠnaiderlavastasTsirkusepuulevampiiri-etenduse

Foto: Roman Neso Laupmaa

5.‒6. augustil vallutavad Obinitsa küla setode pidus-tused ja mõõduvõtud, kuna toimuma hakkavad järje-kordsed Seto kuningriigi päevad.

«Sellel aastal pööratakse tähe-lepanu kuningriigi rahva õpe-tamisele ning kuningriigi kauba-hoovi korraldamisel soovitakse, et kohale tuleks kohalikke meist-reid nii söögi kui käsitöö alal, et müügil olev toit, jook ja käsitöö oleks rahvapärasem,» rääkis selleaastase pidustuse fookusest Aare Hõrn, kes on üks korralda-jatest.

«Naabrid ja sõbrad võrokesed,

kihnlased, loodetavasti ka mulgid tulevad kuningriiki oma esinduse või uulitsaga,» lisas ta.

«5. augustil saab kuulata seto kultuuri teemasid tutvustavaid loenguid ning osaleda leelo, seto tantsude ja käsitöö õpitubades. Õhtul etendub Taarka päri-musteatri esituses Kauksi Ülle kirjutatud «Mar’ats’auk»,» rääkis Hõrn.

«Lisaks on kavas veel Seto ehete õpituba, mida veab Evar Riitsaar, seto rahvariiete õpituba Õie Sarve juhendamisel ning sa-vianumate tegemise õpituba, kus nõu ja jõuga aitab Piusa Savikoja rahvas,» täiendas korraldaja.

Samal päeval saavad osalised

kuulata ka jutte pühakutest, mida jutustavad Ahto Raudo ja isa Sa-karias ning samuti on võimalus osaleda matkal Obinitsa külas ja lähikonnas, kus teed juhib arhe-oloog Arvis Kiristaja. Seto naiste tantsumoro on Kulla talus ning meeste laulu- ja tantsumoro Seto Seltsimajas.

6. augustil toimub juba 18. Seto Kuningriik – seekord viivad kõik teed Meremäe valda Obinitsa külla.

Korraldaja sõnul oodatakse kõiki külalisi kella 11.30 ajal Obinitsa Lauluemadele püsti-tatud mälestuskuju juurde, kust algab pidulik rongkäik ning Setomaa ülemsootska juhtimisel

minnakse Obinitsa külakeskuse spordiplatsile, kus toimub Ku-ningriigipäeva avamine. Seal lauldakse hümni ja heisatakse lipp ning Setomaa ülemsootska loeb ette päevakäsud ja algavad esinemised ning võistlused.

Päeva jooksul näidatakse seto kombeid ning õpetatakse rah-variiete kandmist. Samuti saab maitsta seto sööki ja jooki ning, nagu ikka ka varasematel aas-tatel kombeks on olnud, selguvad päeva lõpuks kuninga meistrid – parim sõnoline, kiigalüüja, lõõt-samängijad, karguse ja kasatski tantsijad,vägimees, sõirategijad, hansaajaja ja nõnda edasi.

Päeva lõpu poole, kell 17.00

valivad Kuningriigil osalejad uue Setomaa ülemsootska, kes peab esindama seto rahvast ja Setomaad, aru saama kuninga käskudest ning olema seto rahva vaimne ühendaja kuni järgmiste ülemsootska valimisteni.

Kell 18.00 toimub Seto sõjaväe pidulik paraad ning Kuningriik lõpeb ühise kirmasega, kus tant-suks mängivad setode omad pil-limehed.

«Traditsiooniliselt on kuning-riigi latsipäiv 5. augustil ja päädib 6. augustil Seto Kuningriigi tähis-tamisega. UNESCO tunnusmär-giga pärjatud seto leelo kõlab üle Obinitsa mõlemal päeval,» sõnas korraldaja.

Seekordne Seto Kuningriigi päev keskendub kuningriigi rahva harimisele

Kolm kuningriiki tagasi ülem-sootska kohustusi täitnud Aare Hõrn.

Foto: Andres Ots

Kogu pere lõbustav etendus «Morten lol-lide laeval» pakub vaatajatele akrobaati-kat, muusikat, tantsu ja tsirkusetrikke ning seda kõike meeleoluka loo sees, mida nii suu-red kui väikesed mõis-ta suudavad. Loe lk 3

Tallinna uue tsirku-se festivalil Tsirkuse-puu saab näha tuntud lavastaja Sebastiano Toma etendust «The Time Between». Festi-vali teine kõrghetk on koreograaf Alissa Šnai-deri OMAtsirkuse trupi-le loodud uudislavastus «Dr. Acula». Loe lk 4–5

6. augustil näeb päri-muskultuuripäeval Pä-riMusi Tallinna Raekoja platsil interpreteerin-gute asemel ehedat ning ilustamata endis-aegset kultuuri.Teaterahvatantsuga läbitakse 20. augus-tist alustades kaheksa päeva jooksul 1000 km Eestimaa teid.Loe lk 6

2 ARVAMUS Reede, 5. august 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeLiina Luhats, toimetaja, tel 5620 1128 liina.luhats@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

Seal, kus praegu ehita-takse Katelt, olid Andrei Tarkovski filmi «Stalker» Tsooni väravad ‒ elektrijaa-

ma korstna kõrval estakaadi all.Vana-Narva maantee ja Lenin-

gradi maantee vahelisel tööstus-alal filmiti kõik dresiinisõidud. Pirita jõe silla juures jäi dresiin seisma, seal nad tulid maha ja hakkasid minema põhja poole. Tsoon ise algas Pirita jõe sängis, seal oli neli tanki dekoreeritud, nagu oleksid nad ära hävitatud, mõned suurtükid ja paar soo-musautot. Üleval oli kuulipilduja juures üks sõduriskelett. See oli Stalkeri maailm, kuhu sõduritest enam keegi ei julgenud tulla.

Veel filmiti toona Viru hotellist 200 m kaugusel praeguse Nordea panga hoone kohal, riigi viljasalve hoovides Rotermanni kvartalis, Koplis vanas naftabaasis ja kahes Jägala jõel asuvas elektrijaamas. Ainuke, mis filmiti Mosfilmi kõi-ge suuremas paviljonis, oli sise-ruum. Ja lõpukaadrid on filmitud Moskva idapoolses äärelinnas.

Kõigepealt pidi «Stalker» fil-mitama Usbekistanis, kuid seal oli 1977. aasta kevadel maavärin. Eestis oli Tarkovski aga 1975. aas-tal, kui ta käis siin «Peeglit» näi-tamas, saanud sõbraks Tallinnfil-mi peatoimetaja Enn Rekkoriga. Aastal 1976 palus Rekkor tal olla noortekasseti «Karikakramäng», st Peeter Simmi, Peeter Urbla ja minu kunstiline juhendaja. Siis ta hakkaski meile rääkima, et Usbe-kistanis läks asi lörri ja peaks siin ringi vaatama.

Stsenaarium muutus veel võtteplatsilgi

Kui Tarkovski filmima hakkas, saime loa olla praktikantidena võ-tetel. Mul ei olnud võtteplatsil töö-ülesandeid, kuna olin juba ametli-kult kooli lõpetanud, kuid õigust olla võtteplatsil kasutasin mõle-mal suvel maksimaalselt. Tohtisin olla režissööri kõrval, teha mõned

pildid, muidu oli see absoluutselt keelatud. Ja vaadata, kuidas mi-dagi tehti, kuidas lavastati, kuidas valgustati, kuidas ilmutati.

Võtetelt käis kolm operaatorit läbi. Esimesel suvel oli Georgi Rerberg, septembris-oktoobris Leonid Kalašnikov, järgmisel su-vel Aleksandr Knjažinski. «Peeg-li» aegadel oli Tarkovskil Georgi Rerbergiga väga hea koostöö, kuid «Stalkeri» juures see ei suju-nud nii hästi.

Leonid Kalašnikov oli palju töötanud koos Solovjoviga, tei-nud väga ilusa pildimaailmaga ro-mantilisi filme. «Stalkeri» juures sai ta olla vaid kolm nädalat, siis pandi projekt seisma, kuna stse-naarium muutus kogu aeg, nad ei oleks jõudnud enam sügisel val-mis, loodus juba kolletas.

Talvel sai Andrei südameataki, oli peaaegu kuu aega haiglas ja järgmisel suvel mai lõpus ja juu-nis tehti kogu film ühe hooga ära.

Kui esimesel suvel oli töös stse-naariumi seitsmes variant, siis lõpuks filmiti lugu üheteistküm-nenda stsenaariumi järgi. See ei ole tavaline, et nii palju variante tehakse. Ja hoopiski ebatavaline on see, et stsenaarium muutub veel võtete ajal.

Üle kahe duubli polnud vaja

Knjažinski filmis kogu materja-li 100% uuesti, sest vana materjal oli Mosfilmi labori süü tõttu praa-giks muutunud. Üle 2000 m Ko-daki negatiivi ilmutati vastikult pruunikasroheliseks, saime seda Peeter Simmiga montaažilaual ka ise näha. See oli uut tüüpi Kodak ja Mosfilmi peainsener Konopl-jov tegi ratsi, jättis ühe kemikaali ostmata, hoidis raha kokku. Aga teisest küljest, kui nii ei oleks läi-nud, siis ei oleks meil sellist «Stal-kerit», nagu praegu on.

Esimeste stsenaariumide järgi olnuks «Stalker» valdavalt seik-lusfilm ja peategelane vägivald-ne rets, aga mida aeg edasi, seda enam muutus ta pigem vürst Mõš-kini sarnaseks Dostojevski «Idioo-dist». Inimeseks, kes püüab aidata teisi, kelle kogu elu on pühenda-tud õnnetute aitamisele.

Tarkovski mõtestas Boriss ja Arkadi Strugatski raamatu «Väl-jasõit rohelisse», mille ainetel film tehtud on, täiesti ümber. Üks vendadest oli samuti päris pikka aega Tallinnas, Andrei andis tal-le tihtipeale järjekordse stseeni ja rääkis, kuidas ta soovib, et see ümber tehtaks.

Filmiti vaid kaks kuni kaks ja pool tundi päevas, ajal, mida ni-metatakse inglise keeles magic

hour, vene keeles aga režimnaja vremja ehk režiimiaeg, mil ot-sest päikesevalgust enam pole, on ainult hõbedaselt jahe taevakum-mi valgus.

Film nagu vana Hollandi maal

Tarkovski oli ise kaamera taga ja pani millimeetrise täpsusega paika misanstseeni. Tavaliselt filmiti kaks duublit. Ainult kaks duublit, sest filmiti ju Kodaki-le, mis oli Nõukogude ajal kulla väärtusega, aga rohkem ei olnud ka vaja, sest kõik oli täpne.

Nii käiski suurema osa päevast ettevalmistus. Jõujaam Jägalal oli kollakasroosa, see maaliti kaks korda üle, algul vanarohelisega nagu vanadel Hollandi maalidel, siis lasti kuivada, seejärel segati värvile sisse läbikäinud mootori-õli, vesiklaasi ja vasetolmu, rohe-kaspruunikas värv koorus seinte küljest, sellele lisaks liimiti sam-malt.

Tarkovski seisukoht oli, et kui ka näitlejat kaadris pole, peab vaatajal ikka huvitav olema, nii saidki kõik faktuurid äärmiselt rikkad, elavad, tihtipeale voolab neis vesi.

Kõik, mis oli raami sees, oli täpselt komponeeritud, seal ei olnud juhuslikke elemente peale põõsaid liigutava tuule. Kõik muu oli täpselt välja timmitud, val-guse aeg määrati viieminutilise täpsusega, operaator mõõtis alati kolorimeetriga, et saaks õige val-gustemperatuur. Kõik oli kui läbi maalitud.

Iga element pidi olema paigas. Näiteks korjasime ära kõik muud värvi lilled, jäid ainult valged, äär-misel juhul ka mõni sinine. Kolla-sed ja punased tuli ära korjata, et jääksid ainult puhas jahe roheline ja valge. Kirjusus hävitati. Ja kui rohelised lehed olid näiteks sise-ruumist vaadates liiga erksad, siis piserdati neid tumeda värviga.

Filmis ongi niimoodi, et valgu-sega maalitakse. See tähendab, heades filmides on nii…

Tarkovskil oli iga filmi tegemi-sel uus kunstiline kontseptsioon. «Peegel» oli vaba ujumine aja-ookeanis vähemalt kolme ajakihi vahel ‒ 1936, sõjaaeg, 1974 ja siis veel kroonikakaadrid.

«Stalkeri» kontseptsioon oli klassitsistlik aja, koha ja ruumi ühtsus ‒ ei mingit ruumi tinglik-kust, aega oli täpselt üks ööpäev, kogu teekond toimus selle vältel. Tarkovski püüdis, et kaadrite va-hele ei jääks suuri ajalisi hüppeid, nii on selles filmis ka eriti pikad kaadrid.

Nii imelik, kui see ka ei kostu,

kuid «Stalkeris» on pildilises mõt-tes on võetud eeskuju 1594‒1665 elanud prantsuse kunstnik Nico-las Poussinilt. Poussini maalid olid tihti mütoloogilise süžeega ja põhimõtteliselt on ka «Stalkeri» aluspõhjaks müüt. Usk.

Eetiline doktriin sellest, et kui on võimalik, siis aita teisi inimesi, kuid tea, et kui sa jõuad selle sa-lapärase koha lävele, kus sisimad soovid saavad täidetud, siis tege-likult ilmneb, et inimene ei tea oma alateadvuslikest soovidest mitte midagi.

Tarkovski ei tarvitanud kunagi sõna jumal, kuid religioosne sõ-num on filmis sees. Kui inimene läheb jumala ette, siis näeb jumal teda läbi, tema teab meist rohkem kui me ise. Inimene võib olla teel ideaali poole, kuid ei saa kunagi olla lõpuni kindel, millised mus-tad jõud temas peituvad.

See oli nagu liikumine oma-enese südametunnistuse poole, kus kõik juhuslikud asjad lange-sid rännaku käigus ära, inimene vaatas omaenese südametunnis-tusse nagu tumedasse kaevu ja sai puhastuse. Stalker ei võinud vaatamata sellele, et ta sai karis-tada, istus aastaid vanglates, nai-ne ootas teda ja ta tütar oli Tsoo-ni tõttu mutant, inimesi aitamata jätta, sest ta tundis, et teised neid aidata ei saa.

Tegi alati seda, mida õigeks pidas

Nõukogude Liidus suhtuti Tar-kovskisse mitmeti. Ühest küljest olid kõik vaimustuses temast kui meistrist, aga ametnike silmis oli ta ebameeldiv tegelane, kes ei kuulanud absoluutselt mitte ke-dagi, vaid tegi alati seda, mida ise õigeks pidas.

«Stalker» oli tema Nõukogu-de Liidus tehtud filmidest kõige selgema sõnumiga. Kes vähegi mõistusega oli, sai ju aru, et see on religioosne. Jumalast ei olnud-ki vaja rääkida, jumal on kohal, see on tunda igaühele.

Tarkovski oli sisemiselt süga-valt religioosne, kuid mitte nii, et kõik seda tingimata näeksid. Koduski oli tal vaid üks Ernst Neizvestnõi tehtud raske, tera-sest ristilöödu ja paar-kolm väi-kest ikooni.

Läänes toonitati tookord «Stal-keri» dissidentlikku olemust, kuid Andrei tegi seda religioos-se ja vaimse filmina. Kel silmad, see näeb, kel kõrvad, see kuuleb, ja kes oskab filmi sisse elada, see saab väga positiivse laengu.

Ma usun, et parimad Tarkovs-ki filmid on kullaprooviga. Kõrge kullaprooviga.

«Stalker» on valgusega maalitudInimene ei tea oma alateadvuslikest soovidest mitte midagi.

Arvo Ihofilmilavastaja ja operaator

Andrei Tarkovski ja Aleksandr Kaidanovski (Stalker) võtteplatsil.Foto: Arvo Iho

Tallinn kui maailma lõpp-peatus24.‒28. augustini toimub Tallinnas (Katel, kino Sõp-rus, Temnikova & Kasela galerii) helikunsti, visuaal-kunsti ja filmifestival «Stal-ker».

Festivalile kutsutud autorid ja esitajad väljendavad oma isiklik-ku suhet Tarkovski filmiga ning otsivad oma visioonidele kohta Tallinnas kui maailma lõpp-pea-tuses.

Sündmus koosneb kontserti-dest, nn elava kino programmist, Tarkovski-viiteliste filmide prog-rammist ning visionääride-kunst-nike ekspositsioonist.

Sõpruse kinos linastuvad «Stal-ker» (Andrei Tarkovski, RUS

1979), «Rerberg ja Tarkovski: «Stalkeri» pahupool» (Igor Mai-borada, RUS 2008), «Arseni Tar-kovski: Igavene olemine» (Vjat-šeslav Amirhanjan, RUS 2005), «Üks päev Andrei Arsenevitši elus» (Chris Marker, FRA 1999), «Unustatud esivanemate varjud» (Sergei Paradžanov, ARM 1965), «Werkmeisteri harmooniad» (Bela Tarr, HUN 2000), «Püha Tõnu kiusamine» (Veiko Õun-puu, EST 2009), «Moskva elee-gia» (Aleksander Sokurov, RUS 1987).

Lähemalt stalkertallinn.com

«Tõeline kunstnik ei eksperi-menteeri ega otsi, ta leiab.»

Andrei Tarkovski

Tsirkuse taassünd?Tsirkuse teemal on Eestis viimastel aastatel kuumi lahinguid

löönud peamiselt loomakaitsjad ja tsirkuseetenduste peamine maaletooja, Tivoli tuuri vedav Lauri Viikna.

Venemaal, kust meile suurem osa tipptasemel tsirkusetrup-pe sisse voolab, on metsloomade dresseerimise kunst teata-vasti endiselt maailmatasemel ja elujõuline.

Samas seostub tsirkus keskmisele vaatajale paratamatult laias laastus ikka eeskätt lärmaka ja kireva jandiga, tundudes olevat justkui üks vana Rooma aegadest alguse saanud suur-riikide ja suurrahvaste massilõbustus, mille hiilgeajad jäävad perioodi, mil polnud tänapäevast massimeediat.

Lisaks, kes ei mäletaks samast ajast pärit kurikuulsat ütlust, et rahvale on vaja vaid «tsirkust ja leiba». Rääkimata naljakast ja ka piinlikust seigast, et kunagi ammustel aegadel näidati mõnedes tsirkustes loomade pähe ka inimesi ‒ n.ö «habemega naisi» ja teisi füüsiliste puuetega isikuid.

Tänaseks on tsirkusekunsti sisu osaliselt ka tänu metsloo-made kasuta-mise keelus-tamisele palju muutumas. Nüü-disaegne või uus tsirkus on innovaatiline kunstivorm, mis keskendub peamiselt inim-võimete piiri-de võimalikult esteetilisele ja teatraalsele esitlemisele, olles samas jätkuvalt segu väga mit-mest kunstivormist: muusikast, teatrist, tantsust ja akrobaa-tikast.

Igal juhul avardab eestlaste maailmapilti kindlasti järgmisel nädalal Tallinnas peetav esimene Eesti uue tsirkuse festival Tsirkusepuu, kuhu sõidavad kohale mitmed mainekad noorte tsirkusetrupid kogu Euroopast.

Meie sajanditagused stereotüübid tsirkuse kohta saavad sel-le tsirkusefestivali käigus kindlasti purustatud ning eestlased näevad oma silmaga, et nn uus tsirkus on hoopis midagi muud kui köiel tantsiv karu või üksteisele jalaga tagumikku lööv klounipaar.

Samuti tõestab eesti akrobaatikalavastaja Alissa Šnaideri poolt tsirkusefestivali tarbeks lavastatud Dracula-teemaline etendus, et tsirkus ei pea olema tingimata kramplikult lõbus, vaid sellesse võib kuuluda ka üks korralik õudukas.

Festivali avaetendusena on võimalus nautida ühe Euroopa uue tsirkuse alusepanija, nimelt Sebastiano Toma lavastust «The Time Between».

Kuna tegu on noorte tsirkusefestivaliga, siis võib erinevaid etendusi vaadates ilmselt saada põhjaliku ülevaate mitte üks-nes Euroopa nn uue tsirkuse tänasest hetkeseisust, vaid aima-ta noorte tsirkuseartistide etendusi jälgides sedagi, milliseks kujuneb Euroopa tsirkus veel kaugemas tulevikus ehk n.ö homme.

On rõõmustav, et ka Eestis sirgumas kodumaiste tsirkuse-artistide noor põlvkond, kelle tegemisi meil on kindlasti eriti huvitav uudistada.

Kultuuripealinn soovitab kõigil tallinlastel tsirkusefestivali etendustele pilk peale heita, sest mine tea – võib-olla saate nii-suguse erilaadse elamuse osaliseks, mida tavateater ega kont-sert ei paku.

«Meie sajanditagused stereotüübid tsirkuse kohta saavad festivali

käigus loodetavasti purustatud.»

3TEATERReede, 5. august 2011

Liina Luhatsliina.luhats@tallinn2011.ee

1. augustil mängiti Kures-saare teatriaidas mitme-suguseid kunstimeediume kokku põimivat kogupere-etendust «Morten lollide laevas».

«Asi algas Tallinn 2011 pro-jektist «Mereäärsed lood», kuhu esitasin kavandi ja see kiideti heaks, seejärel kirjutasin mõne hea kirjastajast sõbra utsitamise peale ka raamatu «Seiklused Sa-lamandril,» rääkis loo autor Kas-par Jancis.

«Nüüdseks olen sellest kirju-tanud juba kaks raamatut. Teine raamat on kirjutatud tulevikus valmiva nukufilmi tarvis.»

Näidendis läks lugu natukene lihtsamaks ja struktureeritumaks. Raamatus oli palju asju, mida ühevaatuselise lavastuse sisse ei olnud lihtsalt võimalik mahutada.

Stsenaristi sõnul sai ta just teise raamatu kirjutamise juures aru, mida loos muuta tuleks, mida sis-se võtta või välja jätta.

Etenduses võimutsevad allegooria ja sümbolid

Lavastaja Aare Toikka tundis heameelt, et Kaspar Jancisega koostööd tehes areneb kõik or-gaaniliselt. Vaidlused ja eriarva-mused lahenevad ka alati väga sõbralikult.

Meeste koostöö sai alguse «Pal tänava poiste» etendusega VAT teatris ja jätkus etendusega «Hea, paha ja inetu». Sügisel on samuti oodata koostööd, kuna etendub lavastus, kus Toikka teeb lavastaja ja Jancis stsenograafi tööd.

Etenduses «Morten lollide lae-vas» saab laval näha nii žongleeri-mist, akrobaatikat kui mustkuns-titrikke ja kuulda elavat muusikat. Tegijate sõnul on see kogupe-reetendus tsirkuse ja muusikaga, mis žanri poolest on tugevalt seo-tud keskaegse allegooriaga.

Lavastus põhinebki allegoorial ja sümbolite mängul. Aktiivne pil-dikeel teeb loo sisu arusaadavaks nii suurtele kui väikestele. See on nii seatud mitte üksnes lihtsuse ilu pärast, vaid sellegi tõttu, et eten-dust näidatakse ka paikades, kus eesti keelt ei kõnelda.

«Sellele, et kõik oleks mõiste-tav ka vaatajale, kes eesti keelt ei oska, on kirjutamise käigus mõel-dud. Kujunditel on oma lugu, need peaksid olema ka sõnadeta tabatavad. Kindlasti lisanduvad ka kohalikus keeles äraõpitavad märksõnad, mis mõistmist hõl-bustavad. Aga üldiselt, isegi kui keelest aru ei saa, on visuaal-ne keel ikkagi loetav,» rõhutas Jancis.

Maskiteater tuleb jälle tagasi

Nii žongleerimine, akrobaatika kui tantsud on sündinud eten-duse sisust lähtuvalt, pole ühtegi etteastet, kus efekt oleks lihtsalt efekti pärast.

Kostüümidel on veidi keskaeg-ne ilme. Jancise sõnul pole see kokkusattumus ‒ kostüümide keskaegne ilme tuleneb lollide laeva seotusest keskaegse alle-gooriaga. Kostüümid tingivad ka vastava liikumise.

«Tänapäeval tehakse palju nii-nimetatud uut vana. Näiteks on Euroopas tõusuteel commedia dell’arte,» kirjeldas autor üht tä-napäevase teatri arengusuunda.

Maskiteatrist rääkides avas

autor ka «Morteni» maskide väl-janägemise saladuse.

«Meil oli vaja luua mask, mille-ga saaks teha akrobaatikat ‒ kust näeks piisavalt hästi läbi ning mis ei takistaks liikumist. Seetõttu kasutasime päikeseprille ja paigu-tasime väikesed nn silmad nende peale,» kirjeldas autor.

Etenduse elav muusika on Kaspar Jancise loodud ja kõlab ansambli Kriminaalne Elevant esituses, kus autor ka ise kaasa mängib.

«Meil on, jah, selline lõbusate meremeeste orkester laval. Eten-dusega sünkroonis mängida on päris keeruline, kuna muusika peab olema väga täpselt ajastatud ja õigel ajal stseeni sisse tulema,» kirjeldas Jancis.

«Oleme kunagi ansambliga tummfilmi helindanud, see oli samasugune kogemus. Niisugune asi nõuab üksteise kuulamist.»

Lavastus rändab augustis 2011 jahil Runbjarn mööda Lääne-merd, viies etendused Saaremaa-le, Hiiumaale, Mariehamni ning Euroopa kultuuripealinnadesse Turusse ja Tallinna.

Lavastus valmis VAT Teatri koostöös Kuressaare Linnateatri-ga, toetasid Euroopa kultuuripea-linn Tallinn 2011, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Kul-tuurkapital.

Piltidel: Üleval paremal asuval pildil saab Morten (Ott Sepp) sugeda oma karmikäelise tädi (Liisa Pulk) käest, kes arvas, et poiss on kõik moosipallid nahka pannud. Üleval vasakul juhib Morten oma laeva Sala-mander, teadmata, et peagi vallutavad selle kurjad putu-kad, kes ta üle parda viskavad. Keskmisel pildil ongi kurjad putukad laeva okupeerinud ja viivad ellu barbaarseid koh-tuistungeid. Alumisel vasakul pildil teeb laeva uueks kapte-niks hakanud kuri ämblik ak-robaatikat, et oma ülemvõimu näidata. All paremas nurgas oleval pildil päästab Saskia (Lisa Angberg), kes vahepeal liblikaks moondus, Morteni lollide ja kurjade putukate laevalt, mis augu tõttu laeva põhjas juba meresügavustes-se hakkas vajuma.

Fotod: Liina Luhats

Poiss nimega Morten Viks ujutab ojas oma laevukest, meeskonnaks on mitme-sugused putukad. Korraga ilmub kummaline tarakani meenutav võlur, kes muun-dab end pisikeseks ja sibab laevale, jättes võlujoogipude-li ojakaldale lebama.

Morten maitseb uudishi-must kummaliselt mulisevat võlujooki ning korraga on ta samuti pisike ja astub oma laevale…

Järgneb seikluslik lugu ootamatute sündmustega, mille käigus Morten peab ennastsalgavalt tegutsedes laeva hukust päästma.

Koguperelavastuse «Mor-ten lollide laeval» aluseks on 2010. aasta kevadel ilmunud Kaspar Jancise lasteraamat «Seiklus Salamandril». La-vastus, milles keelelisel osal on täita minimaalne roll, ühendab endas nukuteatrit, tsirkust, mustkunsti ja ani-matsiooni.

Kp TUTVUSTAB

Lollide laeval juhtub nii mõndagiLavajutud, mis pildikeeles räägivad rohkem kui eesti keeles.

4 TSIRKUS Reede, 5. august 2011

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Alissa, kuidas tekkis idee la-vastada tsirkuseetendus, mille peategelaseks on vampiir?

Olen ammu mõelnud Dracula tegelase peale, kes käis mul va-hetevahel ka unenägudes, ning inspiratsiooni sain ühest laulust, mille ümber terve etendus käib. Mulle läheb korda tundmatu jõud, mis Draculat käivitab, mis laseb tal võtta mitmesuguseid vorme (loom, tuul või inimene) ja paneb teda objekte liigutama.

Veri ja küüslauk mind ei huvi-ta. Mulle meeldib ka see mõte, et vampiirid on olendid, kes tes-tivad inimkonna norme ja mo-raali, mis on hea ja mis halb. Mis mind hirmutab, pole tegelikult mitte imelik pu-naste silmade ja kihvadega olend, vaid see, et tema langetab otsuse minu üle, kas anda või mitte anda elu, mis kunagi ei lõpe. Mis tunne on olla vaakumis, mis tunne on lõpmatus?

Tulge kindlasti seda etendust vaatama ja kui Tsirkusepuul ei jõua, siis hiljem ‒ me mängime seda detsembris Kanuti Gildi SAALis veel kolm korda. Muu-seas, lavastus ei ole alla 7-aas-tastele soovitatav. Põhjuseks on selles leiduvad ootamatud kohad, mis võivad väiksemaid lapsi eh-matada.

Tsirkuse harrastamine vajab eriruume

Mida teete oma akrobaatika-koolis?

Akrobaatikakoolis olen koreo-graaf ja tantsuõpetaja. Rääkides töö plussidest, tahaksin maini-

da esiteks seda, et tegemist on noorte ja lastega, see töö nõuab tähelepanu, kannatust ja huu-morimeelt. Kõik need omadused meeldivad mulle!

Lastega töötades näeb tule-must ja arengut väga kiiresti, see paneb mind edasi liikuma. Ka meeskond on meil nii kihvt, et iga päev on hea tuju garanteeritud. Selliste inimestega ei ole ühtegi võimatut asja olemas!

Loodetavasti laob minu töö las-tele täiskasvanueluks vundamen-ti. Pean silmas seda, et nemad on siis võimelised ise otsustama, mis alaga nad tahavad edasi tegeleda, mõistavad, millised on selle ala tegelikud plussid ja miinused, ja

on valmis nendega kokku puutu-ma ning vastutama oma otsuste eest.

Plusse on minu töös nii palju, et nende kirjapanekuks ühest le-heküljest ei piisa.

Miinustest oskan mainida vaid seda, et kuna tegemist on akro-baatikakooliga, siis tantsu/koreo-graafia tundideks jääb aega vä-heks ja ka lapsed ei jõua iga päev trenni teha. Ärme unusta, et nad peavad tegema ka kodutöid, koo-lis käima jne.

Riigipoolne toetus on väike ja seetõttu on ots-otsaga kokkutule-mine raskendatud. Oluline prob-leem on ka see, et varem pidi ak-robaatikakool saale rentima, mis tähendab omakorda, et trenni sai teha vaid teatud päevadel ja aega-del ning puudusid pidevalt rippu-vad vahendid, sest teistele samu saale kasutanutele oleksid need

lihtsalt jalgu jäänud. Aga nüüd kolime koos akrobaatikakooli ja OMAtsirkusega Standardi ruu-midesse, kuhu saame vajalikud vahendid pikemaks ajaks üles ri-putada.

Tulevikus tahaksime siiski pä-ris oma ruume, kus saaksime se-gamatult treenida ja võistelda

Uue tsirkuse stuudiod hoiavad kokku

Kas on mõned trikid või numbrid, mida lastele meeldib teha rohkem või vähem võrrel-des teistega?

Minu kui koreograafi meelest tahavad lapsed eelkõige pidevalt omavahel võistelda. Seetõttu on eriti populaarsed igasugused

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

5. ja 6. augustil kell 20 eten-dub Kadriorus rahvusvahe-lise uue tsirkuse festivali «Tsirkusepuu» programmi raames tunnustatud Saksa-maa lavastaja Sebastiano Toma (pildil) lavastus «The Time Between».

Hamburgis resideeruv Se-bastiano Toma on tunnustatud kaasaegse tsirkuse lavastaja, kes on tuntust kogunud paljude oma-näoliste lavastustega. Erilise tä-helepanu osaliseks on Sebastiano Toma saanud aga «Tiger Lillies» nimelise tsirkusega.

Lavastuses «The Time Between» toovad mitmekülgsete anne-tega kolm noort artisti ja kolm virtuoosset muusikut publikuni romantilise ajarännaku, kus saat-jateks on näitlejameisterlikkus, tsirkus, pildid, tants ja muusika. Sebastiano Toma loodu tõestab suurepäraselt seda, et tsirkus on tänapäeval kogu maailmas are-nenud meelelahutuslike trikkide näitamise paigast äärmiselt uud-

seks ja põnevaks kunstivormiks. Kaasaegse tsirkuse lavastused on oma olemuselt näiliselt inimvõi-mete piiril tegutsevad esteetiliselt kaunid, lummavad, nauditavad ja mõtestatud kunstisündmused, kus põimuvad teater, elav muusi-ka, koreograafia ja akrobaatiline meisterlikkus.

«Aeg on raskusjõud, kui žong-lööri käest kukkuv ese läheneb kiiresti maapinnale. Sama võib

juhtuda õhutrikis, kui tantsija sammu kõrvale astub. Kas noor daam on võimeline raskusjõu kii-rendusseadustest päästma? Kas te teate, kus on pausinupp? Ühel hetkel keritakse mõne sekundiga lahti kõik saatused. Kerige need uuesti kokku ja veel kord päris algusest lahti,» võtab Toma lavas-tuse kokku.

Belgias sündinud ja alates 1980. aastate algusest mitmel pool Euroopas teatrites ja tsirkustes töötanud Toma sõnul «tooda-vad» uue tsirkuse etendustele tänapäeval osatäitjaid valdavalt tsirkusekoolid.

«Suurem osa neist koolidest asuvad Euroopas, eriti Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kuid koole on näiteks ka Ukrainas ja Kanadas. Paljudel artistidel on tugev spordi- või tänavakunsti taust,» kirjeldab Toma tüüpilist tsirkuseartisti.

Eesti uue tsirkusega Toma eri-ti kursis ei ole, kuid ta loodab Tsirkusepuul seda viga paranda-da: «Festival annab harukordse võimaluse tutvuda nii Eesti kui ka teiste riikide tsirkuseartistide töödega.»

Alissa Šnaider on Tsir-kusepuul osaleva stuudio OMAtsirkus koreograaf-la-vastaja. Lapsepõlves sport-võimlemisega tegelenud Alissa on vabakutseline tant-sija ja koreograaf, kes on muu hulgas õppinud Fine 5 Tantsukoolis ning osalenud Saša Pepeljajevi ja Sandra Z lavastustes, kellest viimase-ga moodustab ta disko-pop-projekti QueeNNaive. 2005 sai Alissa Philip Morris Eesti parima tantsija auhinna.

Tema esimene kogemus lavastajana pärineb aas-tast 2008, mil kahasse Jaak Printsiga valmis «6 reisijat», mis valiti sama aasta Ees-ti nüüdistantsu auhindade läbilöögiauhinna nominen-diks. Mullu valmis Alissal koos Päär Pärensoni ja Renzo van Steenbergeniga lavastus «Tavaj». 2010. aastast ala-tes on Alissa OMAtsirkuse treener, keskendudes akro-baatikakavade koreograafia õpetamisele ja lavastamise-le. Alissa õpetatavate numb-rite ja OMAtsirkuse kohta saab rohkem lugeda www.omatsirkus.ee/est/omatsir-kus/numbrid

Kp ELULOOST

Akrobaatikaõpetaja lõi Dracula-teemalise tsirkuseetenduseEnd eelkõige tantsijaks pidav Alissa Šnaider naudib laste õpetamisel tähelepanu, kannatust ja huumorimeelt.

Kadriorus 5.‒13. augustini kestva uue tsirkuse festivali Tsirkusepuu eelviimasel päeval esietendub trupi OMAtsir-kus «Dr. Acula», mida lavastas akrobaatikaõpetaja ja ko-reograaf Alissa Šnaider (vasakul).

Festivali tähtlavastust saab vaadata kahel korral

Sebastiano Toma lavastatud etenduses «The Time Between» viiakse vaataja romantilisele ajarännakule.Foto: The Time Between Company

«Dr. Acula» lavastajat Alissa Šnaiderit köidab vampiiride puhul nende võime anda ja võtta igavest elu.Foto: fashionbyfashion.wordpress.com

«Vampiirid testivad inimkonna norme ja

moraali.»

5TSIRKUSReede, 5. august 2011

hüpped, eriti veel kui lapsed saa-vad neid ette näidata.

Kas peate ennast pigem tant-sijaks või lavastajaks/koreo-graafiks?

Tants on mul nii kehas sees, et see väljendab mu eksistentsi. See on minu jaoks nii loomulik, et ar-van, et olen ise tants.

Koreograafia seevastu on minu jaoks konkreetne tegevus. Või midagi, mis hoopis minuga tege-leb, sõltub vaatenurgast.

Kuidas läheb teie muusika-projektil QueeNNaive?

QueeNNaive tegutseb uue al-bumiga, mis loodetavasti tuleb välja detsembris, ja annab kont-serte. Palju hulle plaane on õhus!

Milline on teie hinnangul Eesti tsirkuse hetkeolukord? Kas peate samuti uue tsirku-sega tegelevaid stuudioid Folie ja Tsirkusekool pigem konku-rentideks või koostööpartneri-teks?

Kuna see on minu esimene ko-gemus tsirkuseetenduse loomisel, siis oskan öelda vaid seda, et ma ei ole kuulnud Tsirkusekoolist ega näinud nende etendusi.

Tean, et Folie on väga silma-paistev, kuid ka nende etendusi pole ma seni veel vaatamas käi-nud.

Paneksin Folie ja OMAtsirkuse ühele joonele, sest usun, et väike-ses Eestis oleme kõik omavahel koostööpartnerid ning et ühiseid projekte tuleb veel!

Toivo Unt (vasakul) ja Nõmme Jazzil esinev Pepe Ahlqvist mullusel Pori jazzifestivalil. Foto: Jaanika Ventsek

Tsirkusepuu kava Reede, 5. august 16.30 Suur tsirkuse rong-

käik marsruudil Vabaduse plats, Suur-Karja tänav, Kul-lassepa tänav, Raekoja plats, Viru tänav, Tammsaare park.

20.00 Kadrioru pargis spet-siaalselt Tsirkusepuu ajaks avatud Tsirkuse allee (kõik etendused toimuvad samas kohas või vahetus läheduses juhul, kui märgitud ei ole tei-siti) The Time Between Com-pany (Saksamaa) etendus «The Time Between», pilet 7/10 EUR

22.00 Tulegrupi Flameous (Eesti) etendus «Võluaed»

Laupäev, 6. august 14.00 Tsirkuse piknik16.00 Monorattaralli17.00 Trummiorkestri

Cirkus in Beweging (Belgia) etendus «Dynamo»

18.00 Kumu auditooriumis tsirkusestuudio Folie Grupp FF (Eesti) etendus «Käputäis olemisi», pilet 5/7 EUR

20.00 The Time Between Company (Saksamaa) eten-dus «The Time Between», pi-let 7/10 EUR

Pühapäev, 7. august14.00 Tsirkuse piknik16.00 Trumm-It (Eesti)17.00 Kumu auditooriu-

mis tsirkusestuudio Folie Grupp BB (Eesti) etendus «Boheemide hoov» ; Circus Elleboog (Holland) etendus «Black Box», pilet 5/7 EUR, perepilet (2 täiskasvanut + lapsed vanuses 4‒17) 13 EUR

19.00 Albert & Friends Instant Circus (Suurbritan-nia) etendus «And in the Beginning»; Cirkus In Bewe-ging Wok (Belgia) etendus «H-oreeca!», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

22.00 Kumu auditooriumis Dr. Cubo ja prof. Charlekas (Eesti) etendus «Dr. Cubo ja prof. Charleka räpane ses-sioon», pilet 5/7 EUR, perepi-let 13 EUR. NB! Etendus sobib alates 14. eluaastast!

Esmaspäev, 8. august19.00 Albert & Friends

Instant Circus (Suurbritan-nia) etendus «And in the Beginning» ; Cirkus In Bewe-ging Wok (Belgia) etendus «H-oreeca!», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

Teisipäev, 9. august19.00 Salpause Koolitus-

keskus (Soome) etendus «Resilience», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

Kolmapäev, 10. august17.00 Circo Hannover ja

LAG Zirkus (Saksamaa) eten-dus «Colourful Leaves», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

20.00 Salpause Koolitus-keskus (Soome) etendus «Resilience», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

Neljapäev, 11. august19.00 Circus Elleboog (Hol-

land) etendus «Black Box» ; Circo Hannover ja LAG Zirkus (Saksamaa) etendus «Colour-ful Leaves», pilet 5/7 EUR, pe-repilet 13 EUR

21.00 Trumm-It & Dynamo & Tulegrupp Flameous (Eesti ja Belgia) ühisetendus

Reede, 12. august20.00 OMAtsirkus (Eesti)

esietendus «Dr. Acula», pilet 5/7 EUR, perepilet 13 EUR

Laupäev, 13. august17.00 Trumm-It18.00 Klounid Piip ja Tuut

(Eesti) etendus «Piip ja Tuut köögis», pilet 5/7EUR, pere-pilet 13 EUR

Festivali kava vt ka www.tsirkus.ee/tsirkusepuu/

Kp LISABAkrobaatikaõpetaja lõi Dracula-teemalise tsirkuseetenduseEnd eelkõige tantsijaks pidav Alissa Šnaider naudib laste õpetamisel tähelepanu, kannatust ja huumorimeelt.

Festivali tähtlavastust saab vaadata kahel korral

Sebastiano Toma lavastatud etenduses «The Time Between» viiakse vaataja romantilisele ajarännakule.Foto: The Time Between Company

«Dr. Acula» lavastajat Alissa Šnaiderit köidab vampiiride puhul nende võime anda ja võtta igavest elu.Foto: fashionbyfashion.wordpress.com

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

5.‒6. augustil Glehni pargis ja Nõmme Spordikeskuses toimuv Nõmme Jazzi Su-vefestival pakub avapäeval tasuta kontser-te ja päädib Euroopa mõistes tipptasemel bluusitähe Pepe Ahlqvisti esinemisega.

«Nõmme Jazz pole kunagi olnud massiüritus, me pole ka kunagi püüdnudki konkureerida Jazz-kaarega,» sõnastab tosinkond aastat toimunud fes-tivali olemuse selle hing, staažikas kontrabassist ja pedagoog Toivo Unt.

Millisena näete Nõmme Jazzi rolli Eesti muu-sika- ja jazzimaastikul?

Jaanika Ventsel: Nõmme Jazz on alati rõhunud eksklusiivsusele ja kvaliteedile. Kui räägime käes-olevast festivalist, siis see on esmakordselt tõeliselt suvine festival ning mõeldud laiemale kuulajas-konnale. Me pakume mitmesugust muusikat, mis on kas või õige pisut mõjutatud jazzist. Näiteks folkmuusikutele lisame juurde jazzmuusiku, kes püüab sulanduda nende maailma, ning festivali peaesineja, bluusmuusik Pepe Ahlqvist toob mei-le oma kava, mis on seatud big bandile. Meie ees-märk on tuua jazzi inimestele lähemale.

Toivo Unt: Nõmme on suhteliselt spetsiifiline festivalikoht, eriti suvel, sest paljud on puhkusel ja seetõttu on seal üsna vaikne.

Eesti muusikamaastik on niisuguses huvitavas seisus, et ühest küljest publikut nagu igale poole jätkuks, aga kohati on proportsioonid paigast ära, eriti just reklaami osas. Näiteks superstaar on ik-kagi aktuaalsem kui elitaarsem klassikaline muusi-ka, etno, pop või jazz.

Arenguruumi veel on, võrreldes näiteks Soome-ga. Seal oli veel mõni aasta tagasi aastas 36 jazz-festivali. Olen käinud pea neil kõigil ja igal pool on rahvast. Kuid ei saa väita, nagu oleks olukord halb. Meil on tegus Jazziliit ja NO99 ruumides tegutseb jazziklubi, toimuvad kontserdid, tuurid.

Tõelist arengut olen näinud just koolituse osas, sest muusikaakadeemiast, Viljandi Kultuuriaka-deemiast ja Otsa-koolist on tulnud terve plejaad väga häid noori muusikuid. Oma osa on ka õpilas-te ja õpetajate vahetusel.

Kes on festivali korraldamise taga?JV: Teeme suuremalt jaolt festivali kahekesi, eel-

kõige selles osas, mis puudutab ideelist ja etteval-mistavat poolt. Mina teen suurema osa paberima-jandusest, aga suure plaani paneme kokku koos.

Kuidas õnnestus festivalile esinema saada Euroopa bluusieliiti kuuluv Pepe Ahlqvist?

TU: Mängisime kolm aastat tagasi temaga koos Pori Jazzil ja ta jättis väga sümpaatse mulje. Kui suured artistid käituvad teinekord staaritsevalt, siis temaga koos töötamine oli väga meeldiv.

Mida kujutab endast lisaks festivalile Nõm-me Jazzi raames toimuv rahvusvaheline noorte artistide konkurss?

TU: Konkursi žüriis on eranditult esinemisvõi-malusi pakkuvad produtsendid ja festivalide juhid. Muusikuna võin öelda, et uus esinemisvõimalus on isegi rahalisest auhinnast hinnalisem, tähen-dades uute sidemete loomist, kogemuste omanda-mist ja enda teistega võrdlemist.

Eesti on väike, paari lookese äraõppimise asemel peaks noore professionaalse muusiku siht olema jõuda siit välja. Selleks peab aga orienteeruma, kus sa muusikalises mõttes asud, milline on su tase ja eesmärgid, aga sellest saab aru ainult end eakaas-lastega võrreldes.

Põhjus konkursi korraldamiseks on ka see, et mi-nul polnud võimalik end noorena mujal kui Nõu-kogude Liidu piirides proovile panna. Samuti saan nii kasutada oma 15 aasta jooksul Pori Jazzil lepin-gulise muusikuna esinedes tekkinud sidemeid.

Eesti jazz tugineb PõhjamaadeleKui lihtne on eestlastel tõetruult esitada jaz-

zi-sugust muusikastiili, mis on algupäraselt ju mustanahaliste ja seetõttu meist ehk tempera-mentsemate inimeste loodud žanr?

TU: Muidugi on teatavad muusikalised kritee-riumid, mille täitmisest ei saa jazzi puhul üle ega ümber. Statistiliselt rääkides ei ole meil aga midagi häbeneda, sest Tartul oli näiteks oma jazzfestival veel enne, kui neid hakati korraldama jazzi üheks sünnilinnaks peetavas New Orleansis.

Kui räägime jazzist kui stiilist, mida tavaliselt ette kujutame, siis see on tulnud eelkõige mustanaha-listelt muusikutelt. Olen ise New Yorgis ansambli Spirit of Life koosseisus esinedes kogenud teata-vat rassismi, mis neil valgenahaliste jazzmuusikute suhtes on.Samas olen jällegi veendunud, et ükski ameeriklaste gospelikoor ei suuda esitada näiteks Eesti rahvalaule meie oma kooridest paremini.

Praeguseks hetkeks on USA ja Euroopa jazz arenenud erinevalt, nagu ka Euroopa põhja- ja lõunaosas viljeletav jazz. Põhjamaade jazz on juba suhteliselt lähedal klassikalisele muusikale, selle helikeel ning tunnetuslik pool sobivad Eestile.

Vahe on võrreldes ameeriklastega muidugi ole-mas, kuid see ei ole üldse hirmutav ega katastroo-filine – vastupidi, see hoopis rikastab!

Toivo, pälvisite tänavu Jazziedendaja auhin-na. Mida see teile tähendab?

TU: Olen selle tunnustuse eest tohutult tänulik. Alati on tore, kui tehtut märgatakse. Kuid päris kindlasti ei kavatse ma nüüd pille kotti panna.

Lähiaastate plaanid on tõsised, eriti Sillamäel, kus ma olen 7. aastat noorte jazzfestivali patroon. Selle tulemusena avame sügisel sealses muusika-koolis jazz-pop osakonna. Oleks keegi mulle 10 aastat tagasi öelnud, et midagi sellist ette võtan, oleksin ma ta välja naernud.

Sillamäele polnud eestlastel 50 aastat asja. 15 000 elanikust on ainult 500 eestlased, kellest aga pooled ei oska eesti keelt. Küll aga on sillamäela-sed mõnes teises mõttes kohati rohkem eestlased kui päris põline eestlane ise. Leian, et muusika on võimalus, kuidas seda osa Eestimaast tagasi saada.

Nõmme Jazz laiendab kuulajaskonda

6 RAHVATANTS Reede, 5. august 2011

Oliver Õunmaa

PäriMusi on kogu päeva kestev folkloorikontsert, kus kollektiivid üle Eesti ja ka rahvusvähemused esitavad oma kodukandi kultuu-ripärandit selle ajaloolistes vor-mides.

Ürituse eest vastutava Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu Arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul näeb popu-laarsust võitnud folgifestivalidel pigem rahvuskultuuri interpre-teeringut ja show-poolt.

«Folkloorinõukogule on aga südameasi selle kultuuri tutvus-tamine, mis enne järjepidevuse

ja loomuliku arengu katkemist saatis rahvast nii igapäevaelus kui pidustustel,» ütles Ene Lukka-Je-gikjan. «Usaldame esivanemate head maitset, Raekoja platsil näeb kõike ehedal kujul, ilustamata ja kaunistamata, kuigi selline kul-tuur pole päris rahva ees esine-miseks mõeldud.»

Õpitu tuleb koju tagasi

Kontsertkavu esitavad folk-loorirühmad kannavad oma ko-dukandi rahvarõivaid. Tantsude saateks kõlab elav muusika. Esita-takse eelkõige rahvalaule, -tantse

ja -pillimuusikat, kuid tutvus-tatakse ka rahvakombestikku ja sõnalist pärimust nagu kõnekää-nud ja muinasjutud. Ene Lukka-Jegikjani kinnitusel koosneb iga esineja kontserdikava ühest või mitmest folklooriliigist.

«Iga grupp valib ise, milliseid kultuuriliike nad esitavad, kes rohkem tantsib, kes laulab, kes esitab lisaks rahvajutte,» rääkis Lukka-Jegikjan.

«Mõned esinejad on esitatavat tõesti kuulnud otse oma isadelt-emadelt, suurem osa aga on õp-pinud traditsioone koolitustel ja ringides. Loodame, et nii satuvad pärimused jälle tagasi koju põl-vest põlve edasi kanduma.

Kihnust on kohal kolm-neli põlvkonda, ka Pelgulinnast tu-levad esinema nii vanaemad kui lapselapsed. Pikk traditsioon on

Leigaritel, kuhu kuulutakse sugu-võsade kaupa ja kus folkloor on elustiil.»

Kontserti juhatavad ja kavu kommenteerivad pärimuskultuu-ri asjatundjad. «Tegemist on meie nõukogu spetsialistidega, kes avavad rahvale tegevuste tausta,» lausus Lukka-Jegikjan.

Üks esinejatest on Halliste Põ-hikooli folkloorirühm Karikakar. Selle juhi Milvi Kulli sõnul on plaanis rahvale esitada kolm lau-lumängu ja üks tants.

«Meie lapsed mängivad laval läbi mulgi laulumängud «Rikas mees,» «Peremees» ja «Varas» ning esitavad tantsu «Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse»,» tut-vustas Kull.

«Ette oli valmistatud tegelikult suurem kava, kuid kahjuks on esinemiseks aega vaid 15 minutit. Tallinnasse tulevad esinema 1. ja 2. klassi lapsed».

Oma on parem kui võõras

Kulli sõnul on folkloorirühmas käimine laste seas populaarne. «Küllap on see nii, sest lisaks rah-vatantsudele, -lauludele õpime ka mänge, mõistatusi ja vanasõnu,» selgitas Kull. «Võtame vastu kõiki soovijaid 1. klassist alates.»

Lukka-Jegikjani kinnitusel ka-sutab eestlane oma kultuuri elus rohkem, kui ta arvatagi oskab.

«Ka on teadlikkus tõusnud ja rahvas soovib meie oma kom-mete järgi pidada pulmi või ma-tuseid, tähistada jaanipäeva või mardipäeva,» seletas Lukka-Je-gikjan. «Tahetakse oma pulma-dega erineda filmidest nähtud Ameerika stiilis pulmadest.»

Külalisena osaleb teise täna-vuse Euroopa kultuuripealinna Turu rahvatantsurühm PRO ning päeva lõpetab ühistants rahvaga Leigarite ja PRO eestve-damisel.

Oliver Õunmaa

Taasiseseisvumist tähistab omapärane sündmus ‒ kõiki maakondi läbiv teaterahva-tants.

Eesti Rahvatantsu ja Rahva-muusika Selts korraldab suure projekti TeateTants 2011, mille käigus läbitakse lakkamatult rah-vatantse tantsides ja musitseeri-des 15 Eesti maakonda.

«Sündmus saab alguse Tallin-nast ja kokku läbitakse tantsides 1000 km Eestimaa maanteid,» tutvustas TeateTantsu projek-tijuht Eero Kiipli. «Lisaks rah-vatantsuharrastajatele näeb ka teiste tantsustiilide esindajaid ja koorilauljaid.»

Jõgeva- ja Ida-Virumaa on hõredamalt kaetud

Kui alguses loodeti koguda 200‒400 rühma ja 5000 tantsijat, siis praeguseks on registreerunud juba 450 rühma ja 6200 tantsijat.

«Registreerumine on läinud edukalt,» märkis ta. «Siiski kut-suks üles osalejaid Ida-Virumaale ja Jõgevamaale tantsima tulema, sest kui Tallinnas on vahemaad väikesed ja tantsijaid palju, siis seal on tantsijate arvu kohta läbi-da pikad vahemaad.»

Korraga tantsib maanteel üks-kaks paari, kes jõukohase teekon-na järel annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele.

Üks 6‒8-paariline tantsu-rühm läbib 4‒7 kilomeetrit ning nende ülesanne on jaotada see 100‒150-meetristeks lõikudeks.

Tantsitakse lakkamatult ehk 24 tundi ööpäevas, ühe rühma lõpe-tamisel alustab kohe teine rühm.

«Tantsijad liiguvad turvatud kolonnis,» lausus Kiipli. «Kõige ees sõidab veoauto, millelt tuleb nii muusika ja helivõimendus, kui öösel tantsimiseks vajalik valgus.»

Keskmiseks liikumise kiiruseks on arvestatud 5,5 km/h.

Teekonnal on plaanitud teha 15-minutilisi liikumispause, tant-sides sel ajal koha peal. Pausid on arvestatud keskmise liikumiskii-ruse sisse.

Rühmad on oodatud tantsima oma muusikutega, kuid nende puudumisel valmistavad korralda-jad ette plaadid sobiva muusikaga.

«Iga rühm sai valida viie tant-su seast endale sobivad,» rääkis Kiipli. «Kõik on hoogsad, kiire-loomulised ja edasiliikumist soo-dustavad tantsud.

Iga paar peab olema õigel ajal õiges kohas ja samal ajal peab mängima ka õige muusika.

Vaja on hankida ka söök ja ma-gamiskohad. Niisiis on logistika

paras pähkel, kuid õnneks on seni kõik hästi laabunud.»

Kaheksa ööpäeva jooksul lä-bitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kui-vastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohu-küla – Haapsalu – Risti – Märja-maa – Tallinna Raekoja plats.

Sõidukid tuleb jätta kaugemale

Valga maakonnas lähevad tant-sima näiteks Õru line-tantsijad.

«Oleme vaid aasta koos käinud, kuid nüüd avanes võimalus suu-res projektis osaleda ja me ei ka-helnud hetkegi,» rääkis Õru tant-sijate eestvedaja Kaja Papagoi.

«Õpime selle jaoks rahvatant-sud selgeks, teiste seas näiteks Neljapaari, Savikoja venelase, Kupparimoori ja Pärlini.

1,9 km, mis meil läbida tuleb, on ikka katsumus, meil tuleb tantsida kella viie paiku hommi-kul.Üks suurem proovitants on juba läbitud, nüüd tuleb järgmi-ne, kus läbime kogu oma lõigu.»

Kogu tantsu näeb reaalajas ko-duleheküljel teatetants.ee.

«Kuna liigume mööda maan-

teid, soovime, et autojuhid olek-sid tähelepanelikud, arvestaksid tantsijatega ning järgiksid liiklus-reguleerijate korraldusi,» tooni-tas Kiipli.

«Kui keegi tuleb autoga tantsi-jaid vaatama, võiks sõiduki jätta tee kõrvale, mitte tee serva.»

Teatetants avatakse Raekoja platsil 20. augusti hommikul kell 9.30, liikumine algab vaid pool tundi hiljem.

Teatetants lõpeb 28. augustil kell 13.00 samas paigas ja huvi-lisi oodatakse lõpuüritusele juba tund varem.

Milline on ehe ja ilustamata pärimus? Kolm-neli põlvkonda toovad rahva ette mängud, muinasjutud, tantsud ja pillimuusika.

6. augustil Raekoja platsil toimuv Pärimuskultuuri päev PäriMusi kutsub osa saama ehtsast esivanemate tegevuse juurde kuulunud pärimuskultuurist, mida folgifestivalidel tavaliselt ei näe. PäriMusi kava

12.00 Avamine12.10 Pealinlaste pärimu-

si ‒ Pelgulinna folklooriklubi, folklooriselts Juhukse ja pe-rekond Abro

13.00 Kihnu pärimusi ‒ folklooriansambel Kihnumua ja Kihnu pillilapsed

13.30 Seto pärimusi ‒ seto leelokoor Sorrõseto

14.00 Saarerahva pärimu-si ‒ folkloorirühmad Virvik ja Munuksed, Helen Kõmmus

14.30 Rahvusvähemuste pärimusi ‒ Žurba (ukraina), Palan (tšuvaši), Kullero ja Mummot (ingeri), baškiiri muusik Ilnur Hairullin koos tantsijatega ning Amina Kur-banova

15.30 Võrumaa pärimusi ‒ lõõtspillimuusikud Elmar Ruusamäe, Kadri Giannakai-na-Laube ja Toomas Ojasaar

16.00 Soome pärimusi ‒ Turu Rahvatantsurühm PRO

16.30 Virumaa pärimusi ‒ regilauluansambel Tink-Tin-gadi, rahvatantsuansambel Tarvanpää, folkloorirühm Tarva Tammed ja regilaulu-ansambel Kadrina Kadrid

17.30 Tartumaa pärimusi ‒ lõõtsaduo Arvo ja Allan Avi ja folkloorirühm Kolumats.

18.00 Mulgimaa pärimusi ‒ folkloorirühmad Karikakar, Kõõrukiri, Tiistelu ja lõõtspil-limängija Julius Vilumets

18.30 Pärnumaa pärimusi ‒ folkloorirühm Hoiuspuu ja rahvuskultuuriselts Kirmas

19.00 Rahvakunstiselts Leigarid

19.30 Lõputantsud Leiga-rite ja Turu rühma PRO eest-võttel

Kp LISAB

Halliste Põhikooli folkloorirühm Karikakar esitab kolm laulumängu ja ühe tantsu.Foto: Malle Leppik

Rahvatants mööda maanteid kestab kaheksa päeva1000 km Eestimaa teid läbitakse katkematu tantsuga kiirusel 5,5 km/h.

Teatetantsu on Lõuna-Eestis tantsitud varemgi.Foto: Kristjan Teedema / Scanpix

Merepäevade publikurekord

15.‒17. juulini toimunud IV Tallinna Merepäevi külastas sel aastal rekordiliselt 100 000 külastajat.

Merd, maad ja rahvast ühen-dav tasuta perepidu kandis juhtmõtet «Tallinna Mere-päevadel on Euroopa Kultuu-ripealinn Tallinn 2011 merele avatud» ning meelelahutust ja huvitavaid tegelusi jagus kol-mes sadamas (Peetri sadam, Lennusadam, Admiraliteedi bassein) nii rannale kui laine-tele. Kõiki sihtpunkte ühendas suve algul avatud ja linlaste hulgas väga populaarseks saa-nud kultuurikilomeeter.

Publikumagnetiks kujunes maailma suurim ja uhkeim purjelaev Krusenstern, mida külastas 18 000 uudistajat. Lisaks sai publik osa regatist Tallinn Race ning Muhu väi-na regati lõputseremooniast. Järgmised Tallinna Merepäe-vad toimuvad juulis 2012.

LIFT11 väisas Venemaad

LIFT11 installatsioon «O» kutsuti arhitektuuriajakirja «Protect Baltia» kutsel Peter-buri ja Moskvasse tutvustama kaasaaegset avaliku ruumi kunsti ja kohaliku linnaruu-mi probleemidele tähelepanu juhtima.

«O» otsib oma tähendust ümbritsevast ruumist ja koge-jate peadest, ilmudes enamas-ti ette hoiatamata avalikku ruumi. Installatsioon on viie-meetrise läbimõõduga must täispuhutav pall, mis on oma kaalult nii kerge, et püsib vee peal või liigub tuule jõul. Sõltu-valt asukohast ja kontekstist on see kas argipäevast sagi-mist segav takistus, lastesõb-ralik ja sportlik mänguasi või kriitiline kommentaar ümbrit-sevale. «O» autorid on arhitek-tid Aet Ader, Kaarel Künnap, Grete Soosalu ja kunstnikud Flo Kasearu ja Andra Aaloe.

KVN on nüüd ka eesti keeles

Juba peaaegu aasta on MTÜ Loomingukeskus Šanss viinud ellu projekti «Lõimiv huumor», mille raames eesti noored saa-vad tutvuda ettevõtmisega KVN.

KVN-i esinemised on jaota-tud kahte ossa – esimene an-nab pealtvaatajatele näha sel-le žanri etendust ning teisel on interaktiivne iseloom, kuivõrd selles saavad mitu pealtvaata-jat võimaluse ise osa võtta

Projekti jätkufaasis esine-takse venekeelsetes õppe-asutustes eestikeelsete prog-rammidega. Eesti KVN-i juhi Maksim Volkovi sõnul näitab KVN, et meie maal ei ole keel eristamise vahendiks.

Pärast koolivaheaega ootab projekti veel kümmekond esi-nemist nii eesti kui ka vene õp-pekeelega koolides.

7FOTOReede, 5. august 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisRannarahvafestivalil taaselustati esivanemate rannaelu ja peeti paatide karnevali Tallinna orelifestivalil täitus 25 aastat

Katusekinos esilinastus Kiur Aarma ja Jaak Kilmi «Tallinna kilud» Kalamaja Avatud Hoovid võõrustasid kodumaiseid muusikuid

Juuli viimasel nä-dalavahetusel Viimsis peetud rannarahva fes-tivali eesmärk oli anda järgmistele põlvedele edasi rannakultuuriga kaasnevaid oskusi. Toimusid randlaste tööde ja tegemiste õpitoad, suitsu-tati kala, avatud oli turg ja Tallin-na lahel sai näha unikaalset paatide karnevali. Meelelahutuse eest hoolitses teis-te seas Tanel Padar (eelviimases reas vasakul) & The Sun oma unplugged kavaga.

Fotod: Sten Jõemets / Nikon ,

Stanislav Moshkov

Tallinna XXV rah-vusvahelise oreli-festivali kavas oli ka Oreliöö Nigulis-te kirikus, kus öi-sel kontserdil mu-sitseerisid teiste hulgas Ulla Krigul ja Virgo Veldi (all ja üleval), keda tervi-tas festivali kuns-tiline juht Andres Uibo (all keskel).

Fotod: Stanislav Mos-hkov

Tööstuse tn 9 hoo-vist sai 27. juulil kontserdiala, kus pakuti pirukaid ja esinesid ansamb-lid Kruuv (paremal) ja SILD, Mari Poki-nen ning lõõtsa-mehed Siim Rikker ja Juhan Uppin

Fotod: Stanislav Mosh-kov

Kiur Aarmale (vasakul) ja Jaak Kilmile (keskel) oli avasõnade lausumiseks appi tulnud ka SA Tallinn 2011 filmiprogram-mi koordinaator Ave Ungro (paremal).

Fotod: Sten Jõemets / Nikon

8 KULTUURIKALENDER Reede, 5. august 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

TALLINN

PÄRIMUSKULTUUR

12.‒14. augustil vallutab Käs-mu ajaloolise kapteniküla päri-musmuusika festival Viru folk. Kord aastas, augustis, saab Käsmust festivaliküla. Kont-serdid toimuvad kolmel suurel välilaval ning neljas väiksemas, intiimsemas paigas – kirjani-ke maja hoovil, Tallinki maja hoovil, rahvamajas ja kirikus. Ühtekokku kõlab kolme päeva jooksul Käsmus üle neljaküm-ne kontserdi, aga lisaks muusi-kale käib ka filmi- ja fotoprog-ramm, kuuleb head luulet ning festivali keskkonnaprogramm viib huvilisi tutvuma Lahemaa loodusega. Käsmu lahel on või-malus lõbusõitu teha mitme-suguste alustega, sh Käsmus valminud viikingilaevaga Ai-mur. Et öösiti on avatud etno-muusikaga ööklubi, siis kestab programm tegelikult peaaegu ööpäevaringselt.

MUUSIKA

5.‒6. augustil toimub Nõmmel Glehni Pargis ja Nõmme Spordi-keskuses (Külmallika 15) Nõm-me Jazz 2011 suvefestival. Aas-taid toimunud festival Nõmme

Jazz tähistab Euroopa kultuuri-pealinna aastat suurejoonelise suvefestivaliga. Kontserdi kava koosneb mitmetest rütmimuu-sikastiilidest ehk džässi kõrval võib kuulda nii etno-, rock- kui ka popmuusikuid, kelle muusika on mõjutusi saanud džässist. Festivali üheks täh-tesinejaks on hinnatud Soome bluusilaulja Pepe Ahlqvist koos Estonian Dream Big Bandiga. Üles astuvad näiteks ka Tuuli Taul ning Helin-Mari Arderi trio.

5. augustil kell 20.00 toimub Pärnu Eliisabeti kirikus oreli-kontsert, kus esineb Suurbri-tannia orelimängija Christo-pher Bowers-Broadbent koos Eesti Filharmoonia Kammer-kooriga, mida dirigeerib Paul Hiller.

5. augustil kell 20.00 esineb Ni-guliste kirikus orelikontsertiga Poole orelimängija Gedymin Grubba.

6. augustil kell 20.00 kantak-se Rootsi-Mihkli kirikus ette Bachi instrumentaalkontser-did. Esinevad Peter Van Dijk (orel), Ivo Sillamaa (klavessiin), Peep Lassmann (klaver), And-res Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul) ning orelifestivali kam-merorkester Andres Mustoneni juhatusel.

7. augustil kell 20.00 toimub Tallinna Jaani kirikus Orelifes-tivali lõppkontsert, kus astuvad üles Saksa orelimängija Stefan Palm, Tallinn Sinfonietta ning Kammerkoor Voces Musicales solistidega. Dirigeerib Andres Mustonen.

NÄITUSKuni 20. septembrini Eesti Aja-loomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk tn 17, Tallinn) näitus «Tal-linn – maailma nabal? Tallinn – axis mundi?». Näitus jutustab pealinnaks olemise ülistuslu-gu, samal ajal hiilib mööda saa-linurki ka pealkirja peidetud iroonia.

Kuni 25. septembrini Kumu kunstimuuseumis (Weizenber-

gi 34/Valge 1, Tallinn) näitus ««Gateways». Kunst ja võr-gustunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlv-konna kunstnike uusi eksperi-mentaalseid meediapõhiseid kunstivorme.

Kuni 20. oktoobrini on Eesti Meremuuseumi Miinimuuseu-mis (Uus 37, Tallinn) näitus «Sõjatehnikast disainiobjek-tiks». Pärast Nõukogude armee lahkumist 1994. aastal jäi Nais-saarele maha hunnikute viisi meremiinide kesti. Neid aasta-kümneid seisnud roostetanud kesti on Mati Karmin kasuta-nud skulpturaalse disainmööbli valmistamiseks.

SPORTKuni 31. augustini toimuvad Linnahalli juures Copterline’i stardikoha lähedal kajakimat-kad. Kolmapäeviti ja laupäeviti algajatele mõeldud eesti- ja ingliskeelsed kajakimatkad

keskenduvad linna merepool-se loo rääkimisele. Samas tut-vustatakse Tallinna sadamate, merekindluste ja vaba aja raja-tiste ajalugu, tänapäeva ja tu-levikuplaane. Matkad algavad igal kolmapäeval kell 18 ja igal laupäeval kell 13 ja kestavad kolm-neli tundi. Sõltuvalt il-mast sõidetakse läbi ligikaudu 9 kilomeetrit

13. augustil toimub Tallinna Va-baduse väljakul Sprite Street-ball Tallinn Open 2011. Tänava-korvpalli on Eestis harrastatud juba 1993. aastast, seekordne rahvusvaheline turniir toob kokku üle poole tuhande korv-palluri rohkem kui kümnest riigist. Korvpall on kõige suure-ma harrastajaskonnaga spor-diala Eestis. Ühe päeva jooksul mängitakse üle 200 korvpal-likohtumise ning selgitatak-se paremusjärjestus üheksas võistlusklassis. Üksteiselt mõõtu võtma on oodatud pro-fi-, amatöör- ja noorsportlased. Mängude vaheaegadel toimu-vad korvpalliüritustel tavaks saanud viske-, pealtpaneku- ning korvpallitrikkide võistlu-sed.

KINO9. augustil kell 22.30 linastub Katusekinos režissöör Woody Allen film «Manhattan». Draa-makomöödiažanri šedööver: piisavalt naerutav, ent samas sügavalt kriipiv meistriteos. Varjundirohke, intelligentne, enesekriitiline, esteetiliselt suurepärane elamus. Woody Alleni Ameerika filmitegijate esiridadesse viinud Oscari või-dufilmi ‒ romantilise komöö-dia «Annie Hall» ‒ jalajälgedes sündinud lugu jätkab Alleni romantiliste kiindumuste lah-tiharutamist pisut tumedama-

tes toonides. «Manhattan» on tõsise kriitikaga ihutud ääre-tult naljakas sisselõige alaliselt rahulolematute newyorker´ite tragikoomilisse suhteellu ning argipäeva, olles samal ajal ood linnale endale, jäädvustatuna tippoperaator Gordon Willise («Ristiisa», «Annie Hall») poolt suurejoonelistes mustvalgetes kaadrites, mis hingavad ühes rütmis heliriba komponeeriva-te George Gershwini surematu-te rapsoodiatega.

10. augustil kell 22.30 linastub Katusekinos režissöör Jean- Pierre Jeuneti film «Kadunud laste linn». Linateos on imeline, sürrealistlik meistriteos prant-suse filmitegijatelt, mis sobib vaatamiseks igaühele, kes soo-vib veidi tundma õppida Euroo-pa filmikunsti loomingulisemat ja samas veidramat poolt. Selle filmi puhul on kõik sõna otse-ses mõttes tume. Steampunki ja kolmekümnendaid aastaid meenutav stiil, mis muuhulgas oli eeskujuks Dark City’le, mil-lest aga omakorda võttis šnitti The Matrix.

13. august kell 22.00 linastub Katusekinos režissöör Roger Vadimi film «Ohtlikud suhted» / «Les liaisons dangereuses». Roger Vadimi filmipäevade teine pärl tulistab rahvusvahe-lisele orbiidile prantsuse kino uue staari ‒ Jeanne Moreau. Kümme aastat enne seksrevo-lutsiooni valminud film põh-justas vabameelse tormi, kon-servatiivne Suurbritannia omal ajal lausa keelas selle näitami-se. Filmi aluseks olnud Laclosi skandaalne, küüniline ja terav rokokoolik romaan on omanud märkimisväärset mõju prant-suse kultuuriruumis, selle põh-jal on valminud mitmeid filme ka hiljem.

MUU6. augustil toimub Hiiumaal Kärdlas «Kärdla kohvikute-päev». Kohvikutepäev on Lää-neremere kaldail ennenägema-tu kohalik algatus, mille käigus ühel laupäevasel päeval augus-tis avab 15 kohvikut oma uksed

ja väravad koduõuedes, avali-kel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud. Kohvikupidajaks kehastuvad pered, sõpruskonnad, suguvõ-sad ja aatekaaslased, et lustida, anda edasi oma nägemust koh-vikust, küpsetada tohutu hulk head-paremat ja võtta vastu külalisi. Varasematel aastatel on kohvi pakkunud politsei, Kaitseliit, mehed, idamaahu-vilised, matkajad, kreeklased, pärnakad, hambaarsti pere, Ameerika autode huvilised, Pa-riisi paremad poeedid, odratol-gused jne. Eelkõige on see aga Kärdla kui kohvilähkrite pidu.

11.‒14. augustil toimub Põlvas «Uue ajastu festival 2011: Rahu sagedus» mille eesmärk on arutleda selle üle, kas elaksime teisiti, kui 2012. aastal saabuks tõepoolest maailma lõpp. Tsi-taat festivali manifestist: «Pal-jud inimesed kardavad, et aas-tal 2012 tuleb maailma lõpp. Sellest kirjutatakse, räägitakse ja tehakse isegi filme. Paljud mõtlevad ka, et selliseid maail-malõpu-kuulutusi on ennegi ol-nud ja küllap on seegi kord te-gemist hirmulooga, mille pealt loodetakse teenida. Kuid siiski tasuks kas või eksperimendi mõttes mõelda, mida me teek-sime, kui see tõesti juhtuks. Äkki läheb seekord ennustus täppi? Kas elaksime oma elu teisiti kui seni?»

9 5.‒6. augustil lähevad Kures-saares Raiekivi säärel käima järjekorras juba 15. Kuressaare merepäevad ning lisaks merele ja meelelahutusele on seekord tähelepanu all ka tuletornid.

«Tänavu keskendutakse mere-päevadel tuletornidele, kuna Eesti tuletornid on oma arhitektuurselt mitmekesisuselt märkimisväärne osa maailma tuletornide üldpil-dist,» teatas merepäevade pressi-esindaja Silver Saluri.

«Kuressaare merepäevad pa-kuvad igal aastal midagi uut. Vä-hemalt nii me tahame uskuda, ja tundub, et see on ka õnnestunud, sest 15 aastat on ühele suure-le peole või festivalile päris pikk iga,» lisas ta.

Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühen-datud juubelipidustused pakuvad külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket program-

mi. Näiteks viib kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüü-gi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets koos kirjanik Jüri Tuulikuga tänavu merepäe-vadel läbi räimeroogade kooli-tuse. Paaritunnisel vaatemängul võetakse ette parimad kalaret-septid ja pakutakse hõrgutisi publikulegi.

28. juulil, kui Saaremaa mere-nädal Kuressaare kultuurikesku-ses välja kuulutati, avati samas ka Eesti arhitektuurimuuseumi Lää-ne-Eesti tuletornide näitus.

«Kuressaare merepäevad soo-vivad inimestele tuletorne lähe-male tuua, neid tutvustada, huvi nende vastu ongi juba tegelikult kasvanud.

Kui tuua näiteks välja mõnin-gaid fakte, siis Eestis on üldse kokku 41 tuletorni ja 218 tule-paaki. Maailma tuletorni-arhitek-tuurimälestiste nimekirjas, kuhu

koondatud 100 tuletorni, on ko-guni 6 tuletorni Eestist,» rääkis Saluri.

Merepäevade programmis toob pressiesindaja enim esile mere-päevade peaesinejat ‒ eksootilist Tšiili reggae-bändi Quique Neirat

ning ka džässilava artiste ja an-samblit Kala koos Sepo Seemani ja Venno Loosaarega.

«Loomulikult peaks mainima meie oma paadimeistrite too-dangut ‒ alustades puulaevadest ja aerupaatidest ning lõpetades kaatrite ja jahtidega,» rõhutas pressiesindaja.

Ka muusikagurmaanidele pa-kutakse tänavu eriilmelisi elamu-si. Kui traditsioonilisel merepäe-vade avatseremoonial 5. augustil kuuleb Vello Orumetsa, siis Jazz del Maril jahisadamas astuvad merepäevadel üles Laura Junson, Erko Niit ja Kristjan Mazurtchak, Balti mere äärne jazztrio Aldo Meristo Kvartett, Abraham’s Cafe ja Brasiilia ansambel Black Soul solisti Fernando Noronhaga.

Merepäevadelt ei puudu sel-lelgi korral juba tuttavad käsitöö laat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate re-

gatt. Kuressaare linnateater toob sadamaaidas publiku ette suvela-vastuse «Morten lollide laeval». Lisaks toimuvad mitmed konve-rentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab mitmeid saare meist-rite valmistatud paate ja merealu-seid.

Korraldaja sõnul saabuvad merepäevadeks Roomassaare sa-damasse Kuressaare vapilaev Ad-

miral Cowan, Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare mere-valvekeskuse laev PVL-112 Valve ning lätlaste purjelaev Libava – 17-meetrine iludus, mille sarnas-tega künti merd juba 17. sajandil.

Kel rohkem huvi, mida Kures-saare 15. merepäevad ja Saaremaa merenädal südasuvel pakuvad, peaks külastama merepäevade kodulehte www.merepaevad.ee.

Urve Tiidus soovitab: Kuressaare merepäevad

Urve Tiidus

Foto: Silver Saluri