Reede, 25. märts 2011 | nr 12 (026) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

PÄRIMUSKULTUUR

LASTEKIRJANDUS

NOORTE MOETEATER

ÖÖKONTSERT

Foto: Priit Rea

Aino Pervik: «Raamat mäletab

oma kirjapanemise aega.»

«Noor muusik» tutvustab kümnete riikide interpreete31. märtsist 4. aprillini toimub Tallinnas noorte pianistide, viiuldajate ja tšellistide rahvusvaheline konkurss «Noor muusik», mis tänavu kuulub Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kavasse.

1997 käivitunud ja iga kahe aasta järel toimuvale kon-kursile lisab väärtust see, et võistlus toimub kolmel eri-alal eraldi arvestuses ja teises voorus ning lõppkontserdil saadab interpreete professionaalne kammerorkester.

Osalejaid on olnud 20 maalt, noorte taset hindab rahvusvaheline žürii kahes vanuseastmes: 7‒10-aas-tased ja 11‒13-aastased. Varasematest osalejatest väärivad märkimist Marian Heinmaa, Jaan Kapp, Indrek Leivategija, Kaia Lukas, Ivi Ots, Mihkel Poll, Mari Poll, Triin Ruubel, Maksim Štšura jt.

Konkursiks vajalike Eesti autorite uudispalade saa-miseks on korraldatud nii konkursse kui sõlmitud heli-loojatega otselepinguid. Toredaid instrumentaalpalu on kirjutanud Ester Mägi, Lepo Sumera,Timo Steiner, Risto Laur, Piret Rump ja Riho Maimets. Sel korral on Lepo Su-mera oma hiljutise juubeli tõttu konkur-si olulisim helilooja.

Konkurssi kor-raldab MTÜ Noor Muusik ja see tip-neb 2. aprillil kell 18 Mustpeade Majas ja Kadrioru lossis ning 4. aprillil kell 18 Es-tonia kontserdisaalis toimuvate kontser-tidega. Vt www.hot.ee/youngmusician

100 päeva enne XI noorte laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» algust kuu-lutati laulukaare all välja lugude ja luulevõistlus ning saadeti nelja tuule poole teele ilmasaadikud, kes naase-vad alles 1.–3. juulil toimuva noorte-peo avamiseks.Loe lk 3

2. aprillil on Rahvusvahelise Noorsoo-kirjanduse Nõukogu lasteraamatu-päev. Enne seda korraldatakse suur maskikonkurss, mille võitnud lapsed saavad võimaluse osaleda lasteraa-matupäeva karnevalirongkäigus. Loe lk 4

Eile algas V rahvusvaheline laste ja noorte moeteatrite festival «Max Moda 2011». Täna toimuvad Salme kultuurikeskuses konkursside eelfi-naalid ja finaalid, mida saab vaadata tasuta. Homme algab pidulik moe-show.Loe lk 5

Eelmisel konkursil võitnud Soome pianist Kuisma Sip-pola esineb ka tänavu.

Foto: Ülar Linnuste / Fotoplakat

2 ARVAMUS / INTERVJUU Reede, 25. märts 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Andreas Sepp, reporter

AINULT KAKS KÜSIMUST

Oliver Õunmaa

Tallinnas on noortele rohkem võimalusi kui kusagil mujal Ees-tis. Niisiis räägib Tallinna spor-di- ja noorsooameti noorsootöö osakonna juhataja Ilona-Evelyn Rannala noorte vabast ajast ja nende kaasamisest kultuuripea-linna tegemistesse.

Milliseid üritusi spordi- ja noorsooamet kultuuripealinna raames pakub?

On palju asju, mida me Tallinn 2011 sihtasutusega koos teeme või mida oleme ühiselt toetanud. Kevadel ja suvel kulmineerub laulmiste ja tantsimistega kudu-misgrafiti üritus.

«Kingi oma aega» on meie väi-ke tasuta lisand kultuuripealinna Trumm-It programmile. Püüa-me meelitada kultuuripealinna raames esinema tulevaid inimesi näiteks noortele tasuta töötu-basid läbi viima, et noor saaks paari tunni jooksul koos kuul-susega midagi õppida. Esimene linnuke selles vallas oli Napoleon Maddox, kes korraldas beatbox’i töötoa.

Järgmisena tegeleb noortega Stian Westerhus, kes on improvi-saator. Kui kunagi on noor mõn-da pilli lihtsalt proovinud, aga enda arvates mängida ei oska, siis võib tulla ja vabalt proovida.

Ka on nõusoleku andnud Hirvo Surva ning mõningad näitlejad. Aasta peale on plaan enam-vä-hem tehtud. «Kingi oma aega» ettevõtmist saab kindlasti jätkata ka pärast kultuuripealinna lõppu.

Mis on viimase aja jooksul Tallinna noorsootöös muutu-nud?

Noorsootöö on teiste valdkon-dade varjust esile kerkinud. Kuus aastat tagasi töötas meie ametis vaid üks noorsootööga tegelev inimene. Nüüd korraldab noor-sootööd terve osakond.

Oleme suutnud käivitada üle-linnalisi programme noortele ‒ 2007 oli noorteaasta, kolm aas-tat korraldame juba ülelinnalisi noortenädalaid. Oleme kaitsnud 2005. aastal UNICEF-ilt saadud tiitlit „Laste- ja noortesõbralik linn“ ning tiitlit pikendati teiseks perioodiks.

Võib-olla ei ole Tallinna noor-tevolikogu nii edukalt käima läi-nud kui mõnes väiksemas kohas, kuid noored on linna arendamis-se kaasatud. Noored tahavad osa-

leda ja kaasa rääkida ning nende demokraatia on arenemas.

Me ei tee oma otsuseid pähe kargavate mõtete alusel, kõik arengud ja sihid põhinevad uurimustel ja nii noorte kui nen-de vanemate arvamustel.

Kui aktiivsed on Tallinna noored?

Viimane, 2010. aasta lõpus val-minud uuring, kus küsitleti kooli-noori ja nende vanemaid, näitas, et ainult 10% Tallinna noortest ei tegele regulaarselt millegagi. See on meile pigem kompliment, lei-dub ju inimesi, kes ei tahagi min-gil hetkel millegagi tegeleda.

Päris palju on neid, kes tegele-vad mitme asjaga ning on suisa üle koormatud. Kaheksa tun-di laps magab, kaheksa-üheksa tundi kulub päevas õppimisele, midagi peaks jääma perele ning järele jääb kolm tundi.

Selle aja sees võib minna noor-tekeskustesse, huvikoolidesse. Väga palju tegeldakse spordiga, mis on number üks eelistus Tal-linna noorte seas. Võib projekte kirjutada, laagrisse minna, rah-vusvahelises noortevahetuses osaleda.

Kui suur takistus on meeldi-vale vaba aja veetmisele raha puudumine?

Meie ametilt saavad toetust ka

paljud MTÜ-d, kes korraldavad lastele tasuta töötubasid. Noor-tekeskused pakuvad tasuta tege-vusi, seal tuleb vormistada vaid üks kord kaart, mis maksab 3,23 eurot. Kaart kehtib kuni noore 26-aastaseks saamiseni ning sel-lega võib külastada vabalt kõiki noortekeskusi.

Kui ka seda raha ei ole, on võimalik jõuda oma linnaosaga kokkuleppele toetuse saamiseks. Näiteks Lasnamäe maksis möö-dunud suvel vähekindlustatud perede lastele noortekeskuste kaardi kinni. Noortekeskused korraldavad ka laagreid, mille eest tasumiseks on samuti võima-lik toetust saada.

Samas tulevad noortekeskus-tesse ka jõukamate perede lap-sed, noortekeskus on koht, kus erinevad lapsed saavad kokku, üksteist tundma õppida ning ühi-selt asju ajada. Noortekeskuses ei küsi keegi, millisest perest sa pä-rit oled.

Milliseid muutusi on märga-ta noorte kultuuritarbimises?

Tänapäeva noored pigem ei tarbi, vaid on ise väga aktiivsed korraldajad ning loojad, eriti ala-tes 17. eluaastast. Noored teevad oma huvialal ääretult häid pro-jekte ja üritusi, mis ei ole alati teistele mõistetavad. Samamoodi ei saa kõik ehk aru kudumisgra-fitist ‒ miks on vaja linna kudu-mitega kaunistada. Aga peaasi, et noor tegeleb millegagi, mis talle meeldib, et noor loob midagi.

Palju on tänavakultuuri har-rastajaid, samuti näitlemist. Palju saabub meile toetuse saamiseks kooliteatrite projekte, noored tahavad minna esinema ja neil on vaja väljundit. Baltic Session ja Noorteöö on näiteks üritused, kus noored oma oskusi näidata saavad.

Mille poolest on Tallinn noorsootöös eesrindlik?

Noortel on võimalus saada oma ideede ellu viimiseks iga kuu projektiraha. Noorel tuleb «lam-bist» idee ja ta saab kohe projekti kirjutada, noor ei jaksa oodata, millal tuleb järgmine projektide taotlusvoor.

Tallinnas on väga heal järjel õpilasmalev ning laagrite korral-dajad saavad igal aastal korralik-ku toetust. Tavaliselt tuleb siis ka alati vihaseid telefonikõnesid naabervaldadest, et miks te meie lapsi ei toeta.

Valik, millega tegeleda, on Tal-linnas suur ning ka noortekeskus-tes ei pea tegelema vägisi vaid sel-lega, mida ühel keskusel pakkuda on.

Oleme saanud välja arendada tõhusa noortekeskuste süsteemi, kus igal keskusel on oma kallak. Järvel saab tegeleda meediaga, Pääsküla noortekeskus pakub te-gevust ekstreemspordi huvilistele ja noortele diskoritele. Männiku noortekeskus on orienteeritud kunstile ning Kristiine noorte-keskus osalusvõimaluste pakku-misele.

Ka vaid paar korda pilli näppinud noores peitub improvisaatorNoored ei taha kultuuri tarbida, vaid seda ise luua ning esineda.

Kultuuripealinna raames õpetavad kuulsused kaugelt ja lä-hedalt noortele oma oskusi tasuta.

Ilona-Evelyn Rannala näitab Tallinna noorsootöö sümboleid. Keraamilise teo saavad igal aastal parimad noorte heaolu nimel tegutsejad. Padi pärineb lähiminevikust, mil terve aasta oli noorte päralt.

Foto: Albert Truuväärt

Maa ja ilm täituvad lastega

Nõustun kirjanik Leelo Tunglaga, kes XI noorte laulu- ja tant-supeo «Maa ja ilm» algust kuulutaval sündmusel laste ees kõneldes oli veendunud, et vaatamata arvutiajastule leiab ka sirguv põlvkond mahti teinekord vana hää kombe kohaselt lu-gusid koguda ja neid üles kirjutada.

Oli siiralt südantsoojendav kogu selle laulukaare sisse ko-gunenud lastearmee vahel vaikselt ringi jalutada ja tõdeda, et isetegemislust, väljendugu see siis laulmises, tantsimises, meisterdamises, joonistamises, võidujooksmises või endale ise ajaviite väljamõtlemises ei tundu olevat kuhugile kadunud.

Nagu kaunites kunstides üldjuhul kombeks, ei ole ka laulu- ja tantsupidu mingisugune võistlus, kus parimaid autasustakse diplomi ja medalitega. Jah, pääsemaks lauluväljakule tantsi-ma-laulma peab küll läbima teatud kadalipu, sest vaatamata meie rahva väiksusele kahjuks kõik soovijad sinna korraga et-lema ei mahu.

Laulu- ja tantsupeost osavõtmine on ja jääb eestluse tuu-maks. Ise olen seda kogenud oma arvukatel Eestist eemal ole-mise perioodidel, mil ikka ja jälle tekib soov teistele tutvustada meie riiki just laulu- (ja ka punklaulu-) pidude videoid näida-tes. Loodetavasti saavad laulu- ja tantsupeolt sama emotsiooni kaasa kõik seal esinevad ja osalevad noored.

Ent koolivaheaeg ei koosne ainult laululaval jätsisöö-misest. Kuskil har-jutavad samal ajal palehigis näiteks 14-aastase traditsiooniga konkursist «Noor muusik» osa võtvad tšello-, klaveri- ja viiuliõppurid. Konkur-si üks korraldajatest, tuntud lastelaulude «Sulle, emake» ja «Kommilaulu» autor Märt Hunt tõdeb, et noorte instrumenta-listide väärtustamine on näiteks laululastega väärtustamisega võrreldes tahaplaanile jäämas. Kui nii edasi läheb, siis ei jää üle midagi muud kui nõustuda eelmises Sirbis pika intervjuu and-nud helilooja Märt-Matis Lillega, et klassikaline muusika, juhul kui seda mingil moel uude ja sädelevasse pakendisse ei panda, kipub tahes tahtmata välja surema.

Mida selle vastu ette võtta? On’s see laulupeo korraldajate süü, et nimetatud sündmus oma populaarsuselt kõigile teistele pika puuga ära paneb?

Loomulikult mitte, laulupidude traditsioon peaks jätkuma igavesti, sest koos sellega sureks tõenäoliselt välja ka eesti rahvas. Ent rohkem peaks tähelepanu pöörama teiste kauni-te kunstide järeleaitamisele, kasutades selleks muu hulgas sihikindlat populariseerimist. Et lapsed ei näeks omavanuseid trummimängijaid ainult kommertslikes talendisaadetes, vaid ka riikliku rahastusega telejaama ekraanil.

Lootust loodetavasti on. Ja isegi kui noored pillimängijad ei teeni lähiajal piisavalt eetriaega, ei ole ka tegelikult midagi hul-lu lahti, sest nüüd, kui piirid lahti, võib telepoisi asemel naab-ripoisi käest õppida, kuidas eestlasliku jonnakusega maailma vallutada. Kuidas maailma vallutada, nagu teeb seda konkursi «Noor muusik» kunagine võitja Mihkel Poll, üks rahvusvahe-liselt tuntumaid Eesti soost klassikalisi muusikuid, konkursi korraldaja Märt Hundi lapselaps.

«Laulu- ja tantsu-peost osavõtmine on ja jääb eestluse

tuumaks»

9 Jutuvestmissarja projektijuht Filipp Kruusvall, kuidas möödus sarja esimene kohtumine?

Väga hästi! Kuulajaid tuli püha-päeval Hobuveskisse nii palju, et

istuti isegi treppidel ja põrandal.Meeleolu oli väga soe ja ühtne. Pi-ret Päär õhtu eestvedajana ja Do-vie Thomason peakülalisena lõid väga koduse õhkkonna.

Põlisameerika loomislood läk-sid väga loomulikult kokku meie endi eesti lugude ja lauludega. Kui Dovie oli rääkinud neljast tuulest, kes tähenaist kosisid, saabus ruu-mi selline vaikus, et Mari Kalkuni akordioniheli võttis kananaha ihule.

Tuule Kann ja õhtu teises poo-les Mikk Sarv võtsid üles regilaulu, mida tundus täitsa loomulik kaa-sagi laulda, Piret aga rääkis lõppu loo mustast ja valgest hobusest.

Kuidas see lugu täpsemalt oli ja

mis lugusid veel laias maailmas on, seda kuuleb siis, kui järgmis-tele jutuvestmissarja õhtutele ise kaema tulla!

9 Millal ja kellega on järgmine kohtumine?

Järgmine jutuõhtu toimub 10. aprillil kell 18.00 ja toimumisko-haks on juba tuntud Hobuveski ‒ Tallinnas Lai tn 47.

Jutuvestjaks on seekord Jamai-ka päritolu briti jutuvestja Jan Bla-ke. Ta räägib peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärine-vaid lugusid ning on kindlasti üks Euroopa säravamaid jutuvestjaid ja jutufestivalide oodatumaid

esinejaid. Jan teeb regulaarselt koostööd Briti Nõukoguga, viib läbi meistriklasse ja töötubasid lastele, õpetajatele ja teistele ju-tuvestjatele. Ta on esinenud ja teinud koostööd näiteks Inglise kuningliku teatri ja Londoni fil-harmoonikutega.

Aastail 2009‒2010 oli üks tema tippesinemisi Hay Festiva-lil Keenias. Seda festivali korral-das ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake›i koos muusikute Kouame&Raymond Serebraga jutustatud lugu Sundiata Keita, mis on Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopen-haageni kliimamuutuste tippkoh-tumisele.

3PÄRIMUSKULTUURReede, 25. märts 2011

Kultuuri-pealinna meened

pood.tallinn2011.ee

Kultuuripealinna segakoor võitis

16.‒20. märtsini toimunud Interkulturi korraldatud rah-vusvahelisel koorifestivalil Hoi Anis Vietnamis pälvis Euroo-pa Kultuuripealinna Segakoor (Tallinn) kulddiplomi.

Vaimuliku muusika kate-goorias esitati G. L. da Palest-rina, Urmas Sisaski ja Kadri Hundi loomingut. Segakoor oli palutud esinema ka suurejoo-nelisel avatseremoonial, mille kaudu jõudis sõnum Tallinnast kümnete miljonite televaata-jateni Aasias.

Euroopa Kultuuripealinna Segakoor on järgmise viie aas-ta jooksul oodatud Interkulturi peamistele rahvusvahelistele koorifestivalidele (sh Maailma Koorimängudele World Choir Games) nn tšempionide kate-goorias.

Algavad mõrva-müsteeriumid

25.‒30. märtsini toimub ki-nos Artis kinokommuuni kor-raldatav külmavärinaid tekitav filminädal «Mõrvamüsteeriu-mid».

Filminädala avafilm on sak-sa ekspressionismi stiilipuhas esinumber «M ‒ linn otsib mõrvarit» («M», 1931), mis on suurmeister Fritz Langi esime-ne helifilm. Tõsieluline põnevik põhineb väidetavalt 1920. aas-tatel Saksamaal tegutsenud pedofiilmõrvari Peter Kürte-ni kuritegudel, keda kutsu-ti «Düsseldorfi vampiiriks». Avaüritusele lisab särtsu Jaak Johanson.

Filminädala jooksul saab kinos Artis näha kuut valitud retro-õudusfilmi, alates pee-nest prantsuse kuldajastu film noir’ist jaapani ebatavalise silent film’ini.

Kogu üritus on organisee-ritud kino juures tegutsevate vabatahtlike koolinoorte poolt ‒ filminädala teema paika pa-nemisest kuni filmide kinoek-raanile ja vaatajani jõudmiseni.

Ürituse plakati leidmiseks toimus fotokonkurss teemal «Suri kord...», mille võidufoto kaunistab nüüd kino valgus-kaste. Nädala jooksul saab näha ka näitust parimatest töödest.

Artise kinokommuun ühen-dab teotahtelisi keskkoolinoo-ri, kes armastavad kinokunsti ja soovivad end proovile pan-na.

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Laulukaare alune täitus üle ter-ve Eesti kohale sõitnud lastega, et üheskoos saata nelja ilmakaa-re poole teele ilmasaadikud, kes viivad laiali sõnumi meie maast ning meie suvisest noorte laulu- ja tantsupeost.

«Teie ülesanne on täna siin laulupidu oma lugudega käima lükata. Mõne aja pärast kannab see, mida me täna siin koos teiega alustame, nime aja lugu,» rääkis laulupeo traditsiooni tähtsusest lastele peo programmijuht Raul Talmar.

Edelaraudtee toel Tallinnasse tasuta kohale pääsenud lastel ava-nes seejärel võimalus rääkida õige mitmesuguseid lugusid. Samal ajal, kui osad lapsed meisterda-sid-joonistasid täidet ilmasaadi-kute kingikorvidesse, said teised politsei ning tohtrite esindajatelt nõu, millele laulupeole tulles eel-nevalt tähelepanu pöörata.

Laulupeomuuseumi juhtimisel said lapsed osa vahvatest teate-võistlustest, mis täitsid kilgetega terve laulukaare aluse.

Meeleolu oli lõbus, sest naljalt ei kohanud last, kel poleks olnud käes Kalevi maiustusi või Premia jäätist. Suure nosimise käigus jäid ehk vanemate onude-tädide lava-pealsed tegemised veidi tähelepa-nuta, kuid lõppude lõpuks oli ju tegemist koolivaheaja algusega, nii et liiga tõsiselt ei olekski vast pidanud kõike võtma!

Lugude võistlus ootab lähedaste mälestusi

«Et laulu- ja tantsupeost saak-sid osa võtta ka need, kes tant-surühmades ja laulukaare all ei käi, siis nende jaoks avame siin ja praegu lugude ja luulevõist-luse «Ainult siin sünnivad meie lood»,» kuulutas Leelo Tungal lavalt välja päeva järgmisel tipp-hetkel.

Tungal soovitas põnevate lugu-de saamiseks pöörduda näiteks oma vanemate ja vanavanemate poole, et nood meenutaksid oma laulupeoga seotud mälestusi.

«Kui laulja Ivo Linna 1962. aas-tal esimest korda laulupeol käis, siis Tallinna linn tundus talle kui suur maailma metropol ja ta

sõitis koos sõbraga kõik trammi-liinid läbi,» tõi Tungal näite, kui olulist rolli võib näiteks laulupidu meie mälestustes mängida.

«Üks on meil maa, aga ilm on meil ühine»

1962. aasta on lisaks Ifi esime-sele Tallinnas käigule oluline veel seetõttu, et see oli ka esimene noorte laulupidu.

«Kaks aastat enne seda oli lau-lukaar valmis saanud ja esimese noortepeo tegid Heino Kaljuste ja Alfred Raadik, kellel oli ka oma lugu rääkida, selle aja lugu,» tut-vustas Talmar lastele rahvapeo ajalugu. «Te olete eesti rahva jaoks kõige tähtsamas paigas ja kokkusaamise kohas, nagu üks laps kunagi kirjandis kirjutas. Täna olete te siin selle kõige täht-sama koha südames.»

Siis mindi välja, laulukaare alla ilmasaadikuid teele saatma, teele-saatmine algas tantsupeo kunsti-lise juhi Märt Agu lühietteastega. Agu kavatseb suvisel tantsupeol jutustada iseenda lugu sellest, kuidas ta suurde ilma kippudes avastas seal hoopis omaenda väi-kese maa ning kuidas ta seejärel siia tagasi pöördus, tuues endaga ilmast kaasa tarkust ja teadmisi ning jättes ilma maha igatsust ja illusioone.

Ilmasaadikud ehk maa ja ilma peoks valmistuvad lauljad, tantsi-jad ja pillimehed läkitas teele Tõ-nis Lukas koos Siiri Sisaski, Ulti-

ma Thule, Jaak Johansoni ja teiste muusikutega.

Põhja ehk Norrasse lähevad Tallinnast, Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnast mujale Euroo-passe meist lugusid rääkima Pär-nu rahvamuusikud, lõunasse ehk Lätti Riia Eesti kooli rahvatant-sijad, itta ehk Venemaale Timo Steineri orkester ning läände ehk Saksamaale tütarlastekoor Arne Saluveeri juhendamisel.

Tagasi peaksid saadikud olema laulupeo ajaks 1. juuli õhtul.

«Lennaku laul laia ilma kui lind ja rääkigu ta lugusid sellest, kes me oleme. Üks on meil maa, aga ilm on meil ühine,» lõpetas Lukas ilmasaadikute läkituse, mis sarnaselt kultuuripealinnale ja tä-navuse noortepeo põhiolemusele keskendus eelkõige lugude rääki-mise olulisusele.

Päeva kulminatsioonina lauldi Johansoni ja sadade laste esituses ilmasaadikud teele 1980. aasta-test pärit Kärt, Jaak, Mart ja Ants Johansoni laulukesega «Lahtilük-kamise laul», kus on muu hulgas järgmised read: «Hei, poisid, kas olete valmis? / Siis lükkame kor-raga. Peipsi koha pealt lükkame lahti selle väikese Maarjamaa. // Eks toetage pilgud siis vastu ja lükkame korraga. Tasapisi, et kokku ei põrkaks Soome, Rootsi ja Norraga.»

Kuigi XI noorte laulu- ja tant-supidu algab ametlikult alles 1. juulil, on see sisuliselt, kahasse kevadega, juba alanud.

Laulu- ja tantsupeo lugude võistlus

21. märtsil kuulutas kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoime-taja Leelo Tungal laulukaare all avatuks lugude ja luule-võistluse «Ainult siin sünnivad me lood». Kuna suvine noorte-pidu jutustab selle maa lugu-sid, võiks Tungla sõnul igaüks meist üles tähendada enda ja oma esivanemate loo. Pole tähtis, kas autor väljendab ennast proosa või luulevormis – oluline on, et me rohkem märkaksime seda, kes meie ümber on, ning kuulaksime mida nad meile jutustavad.

Osaleda saavad õpilased va-nuses 7‒27 aastat, kirjatööde maht on üks A4 lehekülg. Iga loo juurde palutakse lisada oma nimi, klass, kool, telefon, kodune ja e-postiaadress. Töid hinnatakse neljas vanuserüh-mas: algkool, keskaste, güm-naasium ning üliõpilased.

Kirjatööd palutakse saa-ta hiljemalt 10. maiks 2011 aadressil: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 või e-posti aad-ressile sellemaalood@kul.ee Parimad lood avaldatakse, nende autoreid ootavad lau-lupeomeened ning -pääsmed.

Lapsed lükkasid laulupeo lugudega käimaSajad lapsed laulsid, tantsisid ja meisterdasid lauluväljakul, tähistades 100 päeva jäämist Euroopa kultuuripealinna aasta suve suursündmuse, XI noorte laulu- ja tantsupeoni.

«Juba poolteistsada aastat tuleme kokku ja laulame ikka, hallidel aegadel, musta lae all, helesiniste unistuste poole. Orjana laulsime end priiks, vabana laulgem end veel vaba-maks.» Nii tuletas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas laulukaare alla kogunenud lastele meelde, et Euroopa kul-tuuripealinna aasta suve suursündmuse, XI noorte laulu- ja tantsupeoni «Maa ja ilm» on jäänud veel vaid 100 päeva.

Vaatamata tuulisele ilmale kogunesid sajad vaprad lapsed kevade esimesel päeval laulukaare alla, avamaks üheskoos XI noorte laulu- ja tantsupidu.Foto: Sten Jõemets / Nikon

4 LASTEKIRJANDUS Reede, 25. märts 2011

Youth Winds Fest algas 13. veebruaril suurejoonelise Eesti parimaid noorte puhk-pilliorkestreid esitleva gala-kontserdiga. Festival jätkub alates 31. märtsist.

Käesoleval aastal toimub rah-vusvaheline noorte trompetiso-listide konkurss «Trompetitalen-did Tallinn 2011» Youth Winds Festi raames juba 17. korda. Žürii esimees on Sibeliuse Akadeemia õppejõud Simo Rantanen.

31. märtsil on EMTA kam-mersaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia XXII rahvus-vaheliste trompetipäevade ava-

kontsert. Esinevad Aavo Otsa trompetiklassi õpilased Rauno Rüütelmaa, Ingmar Nõmmann, Andreas Kalvet, Laur Keller, Marek Solomontšuk, Jaan Mesi, Märt Metsla, Norman Verte, Chris Sommer, Taavi Viljat, Sim-mu Vasar, Allan Jallai ja Jose Ra-mirez.

Külalisena astub lavale Neeme Ots

Külalisena esineb Sibeliuse Akadeemia üliõpilane Neeme Ots, kes õppis trompetit Tallin-na Muusikakeskkoolis Aavo Otsa juures. 2007. a. sügisest õpib ta

Sibeliuse Akadeemias, tema õpe-tajad olid Petri Kulku ja Touko Lundell ning käesolevast õppe-aastast Simo Rantanen.

Neeme Ots on osalenud M. André, J. Bolšijanovi, J. Gan-schi, G. Cassone, B. Nilssoni, N. Birki jt meistrikursustel. 2009. aastal esines ta Sibeliuse Akadee-mia sümfooniaorkestri trompe-tirühma kontsertmeistrina Abu Dhabi Klassikafestivalil (Araabia Ühendemiraadid) Jukka-Pekka Saraste dirigeerimisel ning Killar-ney´s Iirimaal – WASBE konve-rentsil Rahvusvahelise Noorte Puhkpilliorkestri trompetirühma kontsertmeistrina (2007).

Neeme Ots on osalenud diri-geerimise meistrikursustel Šveit-sis (Spörri, 2007), Soomes (K. Kulmala, 2005) ning Iirimaal (G. Markson, 2007).

Ivi Ots ja Barbora Rihova esinevad duona

Kontserdil on kaastegev noorte kontsertorkester Wind Ensemb-le. Selles mängivad Eesti Noorte Puhkpilliorkestri ja Puhkpilli-sümfoonikute parimad mängijad ja vilistlased. Orkester alustas te-gevust 2010. aastal.

Youth Winds Fest kontser-diprogrammis toimuvad ka kü-

lalissolistide ja Eesti muusikute kammerkontserdid ja sooloesine-mised.

5. aprillil kell 18.00 esinevad EMTA kammersaalis Ivi Ots (viiul), Barbora Rihova (klaver), Aarne Ots (trompet) ja Jaan Kapp (klaver).

Duo Ivi Ots/Barbora Rihova on koos mänginud alates sep-tembrist 2009 ja õppinud profes-sor Ilmo Ranta ja Paavo Pohjola kammermuusikaklassides. Alates jaanuarist 2010 on duo osalenud mitmetel Sibeliuse Akadeemias korraldatud meistrikursustel.

Barbora Rihova sündis 31. jaa-nuaril 1986 Tšehhis. Ta alustas klaveriõpinguid nelja-aastaselt

Nada Urbanova käe all. 2007 lõ-petas ta Plzeňi konservatooriumi, kus ta õppis professor Miroslav Brejcha juures. Alates 2007. aas-tast õpib ta Praha Muusikaaka-deemias professor Ivan Klansky juures. 2009/2010 täiendas ta en-nast Sibeliuse Akadeemias Ilmo Ranta juures.

Ivi Ots alustas viiuliõpinguid dotsent Ivi Tiviku juhendamisel Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on lõpetanud EMTA bakalau- reuseõppe 2007. aastal cum lau-de ja 2010 magistriõppe pro- fessor Mari Tampere-Bezrodny juhendamisel. Praegu õpib ta Si- beliuse Akadeemia magistriõp-

Oliver Õunmaa

Eestil on esimest korda või-malik täies mahus kaasa lüüa 2. aprillil toimuval Rahvusvaheli-se Noorsookirjanduse Nõukogu lasteraamatupäeval.

Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Täheke ja Noorsookir-janduse Nõukogu Eesti osakond korraldavad enne tähtpäeva suu-re konkursi, mille käigus lapsed saavad võimaluse valmistada oma lemmikraamatutegelaste maske.

Rongkäigule pääseb 600 last

«Lapsed võivad valmistada maske kodus, koolis või kus iga-nes neile sobib,» seletas lastekir-janduse keskuse direktor Anne Rande.

«Valik ei ole piiratud vaid Ees-ti lasteraamatute tegelastega, kes tahab, võib teha Lotte, kes tahab, aga Harry Potteri maski. Ettevõt-mist koordineerivad kohalikud raamatukogud üle Eesti, mis igast maakonnast ka 30 parimat mas-ki välja valivad. Tahaks, et rah-vusvaheline lasteraamatu päev jõuaks võimalikult paljude Eesti-maa lasteni.»

Kalamaja raamatukogus meis-terdas maski 10-aastane Mirjam.

«Mulle meeldivad paljud raa-matud,» tähendas ta. «Näiteks Lotte on naljakas. Praegu teen aga Saabastega Kassi maski. Saa-bastega Kass oli hea ja aitas oma peremeest.»

Sellest, miks raamatukogus seekord just maske valmistatakse, oli Mirjam täiesti teadlik.

«Vahel ma ikka käin siin meis-terdamas, kui mul kodus igav hakkab,» ütles tüdruk. «Seekord aga lähevad tööd maskikonkur-sile.»

Parimad maskitegijad pääse-vad lasteraamatupäeval toimu-vale maskides rongkäigule va-nalinnas. Rande kinnitusel saab rongkäigule 600 last kõikidest maakondadest.

«Rongkäigus hoiavad meeleolu üleval viis nukuteatri näitlejat ka-hemeetristes kostüümides, mis pärinevad Naksitrallide etendu-sest,» ütles Rande. «Osalevad ka laste puhkpilli- ja trummiorkest-

rid. Kaasa laulab Kapten Trumm alias Alar Haak rahvusooperist Estonia. Rongkäigu mõte on pro-pageerida lastele raamatuid ja lu-gemist.»

Rongkäigus osalejad kogune-vad lastekirjanduse keskuse juu-res (Pikk 73) 2. aprillil hiljemalt kell 11.00. Rongkäik ise algab kell 12.00 ja kulgeb läbi Suure Ran-navärava, Pika tänava ja Raekoja platsi nukuteatrini.

Kaasas olevad Tallinn 2011 va-batahtlikud teevad kõik selleks, et rongkäik kulgeks viperusteta.

«Iga paikkonna lapsed kanna-vad kaht vahva lausega plakatit, mis ise lasteraamatutest välja va-litakse,» rääkis SA Tallinn 2011 kommunikatsioonispetsialist Andri Maimets.

«Lisaks tuleb kanda enda val-mistatud nimesilti, kus laste pä-ritolu peal. Kuna laste arv on ära jagatud maakondade vahel, ei saa omaalgatuslikud maskikandjad kahjuks rongkäigus osaleda, küll aga rongkäigule tänavate ääres kaasa elada.»

Osalejate Tallinnasse sõidu ku-lud makstakse kinni.

Igal aastal saadetakse maailma uus läkitus

Pärast rongkäiku ootab osale-jaid nukuteatris tasuta etendus «Nukumängu ABC».

Teatri müügijuhi Annika Land-Reisseri sõnul tutvustab etendus nukuteatri tegemise saladusi.

«Professionaalsed nukunäitle-jad näitavad, kuidas läbi rütmide ja liikumiste saab peaaegu eimil-lestki luua erinevaid karaktereid ja nukke,» rääkis Land-Reisser.

«Nukke saab teha ka õuel ve-delevast puuoksast, kilekotist või poroloonitükist. Lisaks tulevad esitusele kõikvõimalikud nuku-käsitsemise tehnikad ning näha saab lõbusaid muusikalisi sketše ja meisterlikke etüüde.»

Peale etendust ootab lapsi teat-rimuuseumi külastus ning krin-gel ja morss. Päev lõpeb kella 15 paiku, kuid võimalus on veel kü-lastada lastekirjanduse keskuses kell 16.00 avatavat rahvusvahelist näitust «Meremuinasjutt». Sinna minekuks peab grupi kindlasti re-gistreerima.

Rahvusvahelise Noorsookir-janduse Nõukogu korraldab las-teraamatupäeva 1967. aastast saati ja alati 2. aprillil ehk suure muinasjutuvestja Hans Chris-tian Anderseni sünnipäeval. Sel päeval tutvustavad riigid oma parimat lastekirjandust, et see maailmas leviks. Nõukogu Eesti osakonna president Anu Keh-mani sõnul on olemas üks eriline viis, kuidas päeva tähistatakse.

«Igal aastal valitakse noorte-nõukogu liikmesriikidest üks, kes saadab teistele liikmetele üle maailma laiali ühe üleskutse,» üt-les Kehman. «Riigi osakond valib oma maa olulisima lastekirjaniku, kes siis üleskutse kirjutab, ja il-lustraatori, kes teeb sinna juurde plakati. Üleskutse tekst on kaud-selt oma maa loomingu tutvusta-mine, kuid sellesse püütakse haa-rata ka maailma lastekirjandust.»

Eesti üleskutse on kirjutanud lastekirjanik Aino Pervik ja sel-lega kaasas käiva plakati autor on kunstnik Jüri Mildeberg. Läkitu-se võib kirjutada ükskõik milli-sel teemal, Perviku üleskutse on «Raamat mäletab».

Raamatud viivad ajarännule

«Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud,» kirjutab Pervik oma üleskutses. «Seda lauset teavad minu kodu-maal Eestis peaaegu kõik inime-sed peast. Nii algab üks raamat. Raamatu pealkiri on «Kevade», see ilmus 1912. aastal ja selle on kirjutanud Eesti kirjanik Oskar Luts (1887‒1953).

«Kevade» räägib ühe väike-se kihelkonnakooli laste elust 19. sajandi lõpu Eestis. Oskar

Luts kirjutas oma koolipõlvest. Arno ongi õieti Oskar Luts ise lapsena.»

Pervik tõdeb, et ka praegu võib kirjutada raamatuid vanadest aegadest ja need on tihti vägagi põnevad, kuid päriselt tänapäeva kirjanik kaugete aegade lõhnu ja maitseid, hirme ja rõõme ikkagi ei tunne.

«Ta teab juba, kuidas kõik eda-si läks ja kuidas vana aja inimeste tulevik kujunes,» seletab Pervik.

«Raamat mäletab oma kirja-panemise aega. Charles Dickensi raamatutest saame teada, kuidas päriselt tundus ühele poisile elu Londoni tänavatel 19. sajandi keskel, kui Oliver Twist seal ringi liikus.

Raamatust saame teada, mis tunne oli Tom Sawyeril, Huckle-berry Finnil ja nende sõbral Jimil 19. sajandi lõpul mööda Missis-

sippi jõge sõites päriselt. Nende seiklustest kirjutas Mark Twain, kes põhjalikult tundis kõike seda, mismoodi inimesed tol ajal üks-teisest arvasid, sest ta elaski ju nende inimeste keskel.»

Eelmistel aastatel oma läki-tused teele saatnud Hispaania, Egiptuse, Tai, Uus-Meremaa, Slovaki, India, Kreeka ja Brasiilia lastekirjanikud.

Tähekese toimetaja Ilona Mart-soni kinnitusel on läkitusõiguse saamine ühe maa jaoks suur au.

«Läkituse saatva maa valib välja noorsookirjanduse nõukogu pea-sekretäriaat Baselis Šveitsis. Sel-leks võib saata taotluse, kuid nii asjad ei käi, et pärast seda tuleb jääda vaid vastust ootama. Riigi kirjanikud ja kunstnikud peavad suhtlema, käima kohtumistel ja tegema end nähtavaks. Tegemist on suure lobitööga.»

Lasteraamatupäev kutsub lapsi karnevalile ja nukuteatrisseLastekirjanik Aino Pervik ja kunstnik Jüri Mildeberg saadavad Eesti sõnumi teiste riikide lastele.

Lapsed üle Eesti saavad võistelda oma lemmikraamatu te-gelase maski valmistamisel, et võita koht karnevalil ja ta-suta nukuteatri etendust nautida.

«Saabastega Kass oli hea, sest ta aitas oma peremeest,» teab Kalamaja raamatukogus kassimaski valmistav Mirjam. Foto: Albert Truuväärt

Youth Winds Fest teatab: trompetihelid toovad juba õige pea iidsesse Tallinnasse kevade

5NOORTE MOETEATERReede, 25. märts 2011

pes. Ta on ennast täiendanud Z. Broni, M. Rizzi, S. Marco- vici, K. Wegrzyni, S. Kravchen-ko, A. Reznikovski, R. Koelmani, I. Malinovsky jt meistriklassides.

Mängitakse muusikat barokist jazzini

9. aprillil kell 19.00 esinevad EMTA kammersaalis Romain Leleu (trompet, Prantsusmaa) ja Jaan Ots (klaver).

10. aprillil kell 17.00 esinevad sealsamas Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Jaan Ots (klaver) ja Ivi Ots (viiul).

Adan Delgado Illada töötab

Hispaania Rahvusliku Sümfoo-niaorkestri soolotrompetistina.

Ta on töötanud Baleaari Saar-te Sümfooniaorkestris ning Va-lencia Palau de Les Arts oope-riorkestris (peadirigendid Lorin Maazel ja Zubin Mehta).

Adan on korduvalt olnud ka Hispaania Noorteorkestri (JONDE) ning Euroopa Liidu Noorteorkestri liige.

Augustis 2010 salvestas ta eesti pianisti Jaan Otsaga plaadi, lin-distatud kava tuleb esitusele ka 10. aprillil. Lisaks tuleb 10. april-lil esiettekandele Maksim Štšura teos viiulile, trompetile ja klaveri-le «Winds of Reval».

11. aprillil kell 17.00 esinevad Estonia kontserdisaalis galakont-serdil Romain Leleu (Prantsus-maa), Neeme Ots, Aarne Ots, Jaan Ots ning rahvusvahelise konkursi «Trompetitalendid Tal-linn 2011» võitjad.

Nõmme Jazzi rahvusvaheli-selt noortekonkursilt «Jazzartist 2011» valiti galale esinema Otto- Karl Vendt (III koht trompeti ka-tegoorias) ning Tanel Kuusk.

Noorimate jazzmuusikute-na esineb galal pereansambel koosseisus Iris (vokaal), Ingmar (trompet), Robert (kontrabass) ja Christopher (löökriistad) Nõm-mann.

Galal on kaastegevad ka Eesti Noorte Puhkpilliorkester (diri-gendid Jaan Ots ja Valdo Rüütel-maa), Tallinna Ülikooli Puhkpil-liorkester (dirigent Mart Kivi) ja Tallinna Tehnikaülikooli Puhkpil-liorkester (dirigent Reet Brauer).

Kõlab ka Balti üliõpilasorkest-rite ühendorkestrile kirjutatud Tõnis Kõrvitsa teos «Love for Apelsin», mis on meie ansambli Apelsin poolt kuulsaks lauldud laulude popurrii.

Youth Winds Fest teatab: trompetihelid toovad juba õige pea iidsesse Tallinnasse kevade

Meri, trompet ja Adan Delgado Illada.

Foto: Erakogu

Anu Tali dirigeerib New Yorgis

Dirigent Anu Tali andis 18. märtsil debüütkontserdi New Yorgi Lincoln Centeris.

Koos orkestritega London Sinfonietta ja Orchestra of the Age of Enlightement esitati esmakordselt New Yorgis Hei-ner Goebbelsi «Songs of Wars I have Seen» ja «Sampler Suite from Surrogate Cities».

Eelmised Tali kontserdid Goebbelsi teostega USA-s, Barcelonas ja Londonis South-bank Centeris on pälvinud krii-tikute suurepärase vastuvõtu.

Eesti publiku ette astub Tali Põhjamaade Sümfooniaorkest- riga 2. ja 3.mail Estonia kont- serdisaalis kontserdil «Kohtu- mispaik Tallinn – WoW!»

Kunstibuss on ülimenukas

26. märtsi Kunstibussis on kohad täidetud. Sõidetakse Tallinna Kunstkeraamika Te-hasesse Koplis.

2. aprillil sõidab Kunsti-buss tutvuma nahakunstiga. Minnakse külla ettevõttele Lindante OÜ, kus tegutsevad kodumaised kasuka- ja kin-dameistrid. Külalisena sõidab kaasa Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna juhataja Lennart Mänd.

Väljasõit algab laupäeval, 2. aprillil kell 12.00 Kunstiaka-deemia Tartu mnt 1 platsilt. Broneeri: kunstibuss@artun.ee Pilet 1. 50 eurot.

Vt ka kunstibuss.artun.ee

«Matteuse passioon» kõlab kirikuis

Kontserdisarjas «Kirikupü-had Maarjamaal» tutvustab Corelli Music Tallinnas kanto-rina tegutsenud barokiaja he-lilooja Johann Valentin Mederi (1649‒1719) 1701. aastal Riias loodud suurteost „Matteuse passioon».

Kontserdid toimuvad paas-tuajal 30. märtsil Tartu Jaani kirikus ja 31. märtsil Tallinna Jaani kirikus. Esinevad Tõnis Kaumann (evangelist, bariton), Uku Joller (Jeesus, bass-bari-ton), Kädy Plaas (sopran), Stu-dio Vocale ja Tallinna Barokk- orkester, dirigeerib Toomas Siitan. Sama koosseis kandis teose ette ka 2010. aasta suvel Haapsalus. On teada, et enim loodi passioon-oratooriume Läänemere kaubalinnades.

Kontserdisarja patroon on EELK peapiiskop Andres Põder, kes juhatab avasõnaga sisse Tallinnas toimuvad kontserdid.

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

Festivalile saabus ligi 400 osale-jat Eestist, Lätist, Leedust, Ukrai-nast, Kasahstanist, Valgevenest ja Venemaalt. Eestist osaleb küm-mekond kollektiivi.

Ka täna alates kella 17 toimu-vad Salme kultuurikeskuses kon-kursside eelfinaalid ja finaalid, mida saab vaadata tasuta.

Homme, 26. märtsil kell 15.30, algab pidulik moe-show «Pari-mad kollektsioonid», mille pile-teid saab osta Piletilevi müügi-punktidest.

Moeteater ei ole modelliagentuur

Max Moda moeteater on kuue-aastane ja nende korraldatav festival viieaastane. Rõhutamist väärib, et moeteater pole ei mo-delliagentuur ega ka tavapärane teater, vaid nähtus omaette.

«Modelliagentuur müüb kõiki

oma kollektsioone, see on nen-de põhieesmärk,» rõhutab Max Moda produtsent Tatjana Hleb-nikova. «Meie näitame eeskätt etendust, väljendades seeläbi kol-lektsiooni sisemist olemust. Laps või noor pole esmajärjekorras mitte modell, vaid näitleja. Alles pärast etendust läheb ta poodiu-mile kõndima kui modell, et de-monstreerida ka selle kostüümi disaini, mida ta kannab.

Me erineme ka tavalisest teat-rist, sest seal kirjutatakse kõige-pealt stsenaarium, alles seejärel valmistatakse dekoratsioonid ja kostüümid. Meil on vastupidi ‒ kõigepealt tekib kostüümikunst-nikul idee, ta loob kostüümikol-lektsiooni. Seejärel kirjutatakse kollektsiooni järgi stsenaarium ja sünnib koreograafia. Kollekt-siooni tutvustav kava kestab 5‒7 minutit.»

Modelliagentuurist erineb Max Moda veel sellegi poolest, et agentuur valib välja üksnes pikad, saledad, hea figuuriga noored,

kuid Max Modasse tulevad iga-sugused lapsed. Selle teatri töö-tajate jaoks on kõige tähtsam, et lapsel oleks rikas sisemaailm.

«Me soovime neis juba maast-madalast kasvatada stiilitunne-tust,» selgitab Hlebnikova. «Pä-ris alguses ei mõista lapsed veel, mida see tähendab. Nad tahavad ilusasti riietuda, kuid ei oska.

Me õpetame neile, et inimese sisemine maailm on sageli väga sarnane välisega ja vastupidi. Püüame aidata lapsi mõista, mil-line on nende stiil.»

Max Moda moeteatris ja-gunevad lapsed ja noored nel-ja vanuserühma: kolme- kuni kuueaastased, seitsme- kuni kümneaastased, üheteist- kuni kolmeteistaastased ja neljateist- kuni kahekümne kuue aastased ehk noorterühm. Noorterühmas on õppetöö tasuta.

Õppetöö toimub kolm korda nädalas, vanematel poolteist tun-di korraga, noorematel tund.

Õpitavate ainete nimetused kõ-lavad põnevalt. Liikumiskunstile ja pantomiimile lisanduvad kõikvõi-malike tantsude tunnid (breigist ja hip-hopist valsi ja klassikalise tant-su alusteni), näitlejameisterlikkus, lavakõne, lavaline liikumine…

«Meilt on mõnikord küsitud, et milleks teie lastele lavakõne,» tä-hendab Hlebnikova. «On tõsi, et meie etendustes ei kõnelda, tun-deid antakse edasi läbi liikumise ja miimika. Õigesti kõnelda on tarvis osata aga juba kas või sel-lekski, et osata intervjuud anda, kui sinu poole pöördutakse! Nii-suguseid oskusi võib elus vaja minna!»

Tatjana Hlebnikova rõhutab veel, et nende teatri lapsed oska-vad kõndida nii tossudes kui bal-likingades, ja küsib, kas ma tean, millise pikkusega on õige daami samm. Ma ei tea ja ta selgitab, et selle sammu pikkus on täpselt naise jalalaba pikkune.

Noormehi on rohkem kui tütarlapsi

Lapsed ja noored valmistavad Max Modas arvestusteks ka di-sainerkostüüme, suuremad on teinud tantsulisi kavasid. Ome-ti pole eesmärk neist tingimata moekunstnikke kasvatada.

«Me soovime, et neist kas-vaksid hea stiilitunnetusega ini-mesed, kes mõistavad nii oma kultuuri kui teiste rahvuste kul-tuure,» sõnastab Hlebnikova.

«Me kasvatame Tuhkatriinudest printsesse ‒ naisi, kes oskavad igas olukorras printsessiks jääda, isegi siis, kui on raske.

Kui inimene armastab iseennast, õpib ta armastama ka kõiki, kes ta ümber on. Kui tal on kompleks, ta ei armasta ennast, siis kandub tema niisugune suhtumine ka ümbritse-vatele inimestele edasi.»

Ja nüüd olge valmis üllatuseks ‒ Max Modas on noormehi roh-kem kui neide, vähemalt vanema-tes rühmades. Selline suundumus valitseb juba teist aastat.

«Noormehi tuleb rohkem,» kinnitab Hlebnikova. «Muidu-gi on tore, et poisid tahavad olla džentelmenid ja ilusasti riietuda. Aga tüdrukud peaksid ju sedasa-ma tahtma?»

Max Modas käib õppetöö pa-ralleelselt kahes ‒ eesti ja vene ‒ keeles. Vene lapsevanemad pa-luvad tihti, et nende lastega kõ-neldaks eesti keeles, et laps ikka kõnekeele selgeks saaks, eesti lap-sevanemad soovivad samal põh-jusel mõnigi kord, et nende lapsi õpetataks vene keeles.

«Püüame Max Modas luua niisu-guse õhkkonna, et lapsed tunneksid siin ennast kodus, mitte õpilase-õpetaja suhetes olevat,» rõhutab Hlebnikova. «Meie seisukoht on, et kõigepealt peab laps aru saama, et temasse suhtutakse kui isiksusse, teda vajatakse. Alles seejärel saab temalt nõudma hakata.»

Sama meelt on ka moeteatri kunstiline juht ja direktor ning festivali peakorraldaja Maksim Hlebnikov, koreograaf Natalia Zbukar ja kõikjal algusest saati nõu ja jõuga kaasa lööv Margit Leerimaa.

Lapsed ja noored on loomingulised

Moeteater on arenev suund. Selle algataja oli maailmakuulus moekunstnik Vjatšeslav Zait-sev, kes Moskvas oma popu-laarse moeagentuuri baasil esi-mese moeteatri lõi, sest tahtis moeetendusi ilmekamaks muuta.

See oli 1970. aastate alguses. Vähehaaval liikus moeteatri mõte edasi Euroopasse, kõigepealt Prantsusmaale.

Kui esialgu olid niisugused teatrid täiskasvanute päralt, siis hiljem hakkasid tekkima eeskätt laste ja noorte moeteatrid. Põhjus oli lihtne ‒ lapsed on väga loo-mingulised, nende julged mõtted innustavad ka moekunstnikke.

Moeteater Max Moda loodi 2006. aastal. Tatjana Hlebniko-va selgitust mööda hakkasid nad kohe alguses ka festivale korral-dama selleks, et näha nende moe-teatrite esinemisi, kes on juba 10‒15 aastat tegutsenud. Õppida üksteiselt ja seeläbi areneda.

Pärast rahvusvahelise žüriiga festivali võidakse siinseid noori moeloojaid aga kutsuda oma kol-lektsioone esitlema mujalegi.

Vilniuse moeteatri lapsed esitlemas Andrius Subokevitsuse kollektsiooni «Linnake»Foto: Max Moda

Moeteater õpetab stiili tabamaMoeteater sündis 1970-ndatel seepärast, et maailmakuulus moe-kunstnik Vjatšeslav Zaitsev soovis moeetendusi elavamaks muuta.

Eile algas Tallinnas Salme kultuurikeskuses kultuuripea-linna programmi kuuluv V rahvusvaheline laste ja noorte moeteatrite festival «Max Moda 2011».

6 TEATER Reede, 25. märts 2011

«Jaan Poska Saaga»Lavastaja Ain MäeotsOsades Andres Lepik, Liina Tennosaar, Raivo E. Tamm, Andres Raag, Jüri Aarma, Kaia Skoblov, Egon Nuter ja Janek Sarapson.Järgmised etendused 29., 30. ja 31. märtsil ning 4. ja 6. aprillil. Etendused on välja müüdud.

Viimast aastat Tallinnas võib üsna julgesti nimetada Jaan Poska aastaks.

Meenutagem, et 2010. aasta alguses jagati Poskale pü-hendatud seinakalendrit, märtsis aga avati Rahvusraama-

tukogus kaks suurmehe elust ning tegevusest jutustavat näitust.Augustis jõudis lugejate lauale põhjalik, 527-leheküljeline kogu-

teos «Jaan Poska oma ja meie ajas», septembris õnnistati Siselinna kalmistul taas Poskade perekonna renoveeritud rahula.

Oktoobris jõudis lõpule näidendivõistlus. Avaetendus toimus Jaan Poska majas veebruaris 2011. Piltlikult öeldes kultuuripealinna kõige uuemas teatrisaalis. Kõiki neid ettevõtmisi on Tallinna linna-valitsus rahaliselt toetanud.

Žürii liikmena oleksin ehk eeldanud näidendivõistlusele rohkem kui vaid kolme tööd. Üksmeelselt tunnistasime aga võitjaks Tallin-na Ülikooli kultuuriloo õppejõu Loone Otsa «Jaan Poska saaga».

Loone Ots ei ole Poskat «kartnud»Loone Ots on varemgi silma jäänud omapäraste näidendite kir-

jutajana. Aga teisedki autorid, kes temaga konkureerisid, olid oma vallas tunnustatud autoriteedid.

Ilmsesti on Poska puhul tegemist sama sündroomiga kui meie teiste riigimeeste elulugude puhul. Nimelt on viimase kümne aas-ta jooksul Konstantin Pätsi, Jaan Tõnissoni, Johan Laidoneri eluloo ning Jüri Vilmsi surma kohta avaldanud raamatu soomlastest auto-rid, kuid Eesti ajaloolaste jaoks on tegemist sedavõrd suurte «näh-tustega», et ei julgeta tööd ette võtta.

Etenduse tekstiosa on Loone Otsale omaselt faktitihe, ent emot-sionaalne ning kaasahaarav. See eeldab vaatajalt Jaan Poska elu ning XX sajandi alguse Eesti ajaloo osas vähemasti A ning B tundmist, muidu võib dialoogidest palju kaotsi minna. Väiksemat ajaloohuvi-list aitab ehk natuke «järje peale» tavapärasest mahukam kavaleht.

Loone Ots ei ole Jaan Poskat «kartnud». Iga rahvuslik suurmees on lihast-luust inimene ja nii teda etenduses käsitletaksegi.

Ajamääratlus on selge. Esimene vaatus algab eesti-vene valimis-bloki võiduga 1904. aasta linnaduuma (volikogu) valimistel. Vihjed 1905. aasta Vene revolutsioonile, Voldemar Lenderi projekteeritud majad ning Elfriede Lenderi asutatud tütarlastekool viivad etendust kronoloogiliselt edasi.

Poska maja toetab lavastustTeine vaatus algab Suur-Tallinna generaalplaani valmimise ja

«Estonia» avamise (1913) ning mõne kultuuriloolise vahepalaga, kuid üha enam tõuseb esile ka poliitika. Tartu rahu allakirjutamine 2. veebruaril 1920 oli kahtlemata Jaan Poska elu kulminatsioon ‒ vaid viis nädalat enne surma.

Eliel Saarineni võidutöö jalge alla tallamine oli etenduses väga mõjuv kujund. Mida kõike oleks võinud linnapea Poska ehitada, kui vahele poleks tulnud Esimene maailmasõda (1914–1918). Suure sõja ühe «järelsõja» tulemusena tekkis maailma poliitilisele kaar-dile aga Eesti Vabariik, millest 1913. aastal veel ei unistatudki. Dip-lomaat Poskast sai rahulepingu kui riigi sünnitunnistuse peamisi väljavõitlejaid.

Kindlasti annab etenduse õnnestumisele ning miljööle ülimalt palju kaasa Jaan Poska maja. Just seesama salong ning söögisaal, kus 20. sajandi alguses viibis Poskade perekond.

Kontrolletendusel viibis ka politseiNüüd mängis Jaan Poskat suurepäraselt Andres Lepik ning

Constance´i Liina Tennosaar. Kuulda on plaanist etendada Poska saagat ka Tartus ning Pärnus. Ammende villa Pärnus on kahtlemata väga väärikas hoone, ent selle etenduse ainulaadsus pääseb parata-matult tõeliselt esile vaid Poska majas.

Lavastaja Ain Mäeots on igati oskuslikult mänguväljaku eri ruu-mide vahel jaganud. Näitlejad liiguvad edasi-tagasi viie ukse kau-du ning korraks isegi aknast õue. Nii tekib tempo ning dünaamika, mida tavapärase eluloonäidendi lavastuses ehk väheks kipub jääma.

Selle hinnaks on vaid 30 istekohta vaatajatele, rohkemat ei õnnes-tu kuidagi paigutada. Etenduse viimases pildis liigub kogu publik Tartu rahukõneluste jälgimiseks kõrvaltuppa.

Tegemist on teise lavastusega Jaan Poskast. Jaanuaris 1990 esi-etendus Vanemuises Juhan Saare ning Kaarel Kilveti temaatiline tõ-sielunäidend «Tartu rahu». See keskendus diplomaatide dialoogile.

2011. aasta «Jaan Poska saaga» on sisu ning vormi poolest laia-haardeline. Siia mahuvad nii Konstantin Päts (Raivo E. Tamm) kui 1917. aasta vene madrused (Egon Nuter, Janek Sarapson).

Käsitlus on sedavõrd elulähedane, et kontrolletenduse ajal tuli politsei koguni kaks korda kohale. Nimelt teatasid murelikud lin-nakodanikud, et Poska majast kuuldub laskusid ning karjeid. Nii tuli teha politseile kiri etenduse kuupäevadega, et patrull järgmisel korral kohale kihutama ei peaks.

Kuidas Jaan Poska taaselustus

Küllo Arjakasajaloolane

ARVUSTUS

Oliver Õunmaa

Andres Lepiku mängitud pisi-ke ja energiline Poska on tõepoo-lest jõuline isiksus. Ka grimm ja kunstnikutöö on täiuslik. Eten-dusesaali sisenedes tundub, nagu oleks seal varem seisnud vahaku-ju ellu ärganud.

«Mina olen advokaat, Mis loom on advokaat?» arutleb Jaan Poska etenduse alguses peegli ees. «See on kõndiv raamatukapp, kellel igas lahtris ja riiulis on kõik sea-dusepügalad meeles pisiasjadeni. See on ahvatleja, kes peab suutma kohtuniku enda poole meelitada.

Samas on ta hullutaja, kes peab prokurörile selgeks tegema, et süüdistuskokkuvõte on puhas luul, veel parem – laim, mille eest saab kohtus vastutusele võtta. Ja enne seda peab ta nagu pihiisa süüaluselt kõik tarvilikud teated välja meelitama. Ja kui too puik-leb, siis on advokaat veel timukas, kes kõik talle tarviliku kaebealuse suust tuliste tangidega välja ki-sub.

Ja siis on suur oraator ja veel suurem näitleja, kes suudab nae-ratada nii, et kõik naeratavad vas-tu.»

Poska on osav läbirääkija, kes veenab iga vastast just tollele so-bival viisil. «Kulla proua, kuidas mõtlete teie oma suurt unistust tõeks teha, kui teie ainult insener Lenderi abikaasaks jääte?» «lih-vib» Poska Lenderi naist Elfriidet, et too lubaks oma mehel saada esimeseks eestlasest linnapeaks.

«Kas annab kuberner teile eraalgkooli loa, kui teda ainult keegi proua Lender palub? Kas on vahe vahel, kui palub Reveli linnapea abikaasa? Proua Len-der, vaadake mulle silma! Kas teil tõesti ei ole huvi selle linna naiste juhtimine enda kätte võtta?

Kujutlege ainult, kuidas teie hakkate olema kohaliku seltskon-na hing, khm, veel rohkem kui siiani…»

Poska õpetab Lenderit jooma

Venelaste kaasamiseks volikok-ku koalitsiooniks sakslaste vastu kasutab Poska nende pidudelem-bust.

«Aga nüüd tuleb meil venela-sed tagasi võita,» räägib ta. «Ilma venelasteta ei suuda me ikkagi Tallinna hoida. Mamma! Meie sinuga oleme õigeusklikud. Kahe nädala pärast algab paastuaeg. Ja enne iga paastu tahab venela-ne üht pikka pidu, et oleks, mida paastuajal mäletada. Ja iga paastu järel tuleb uuesti pikk-pikk pidu. Vähemalt venelastel.»

Samuti on Poska perfektsio-nist, kes nõuab peeneid kombeid ka teda arreteerima tulnud või vangis hoidvatelt vene soldatitelt.

«Kuidas sa seisad linnavoliko-gu saadiku ees?» käratab Poska etenduses neile. «Smiir-no! Kui-

das sa püssi hoiad, täi? Käsi peab sirge olema, kui linnavolikogu esimeest eskordid!»

Märk korralikkusest on ka see, kui Poska pahandab sõber Len-deri peale, kui too õigesti kallist konjakit juua ei oska.

«Kuule, kuidas sa jood!,» ütleb Poska. «Kes see konjakit külmalt paneb, aroom ja maitse ei tule välja! Konjak on nagu inimene. Ma lihtsalt ei või vaadata, et minu head konjakit joob keegi nagu vii-na.»

Kirsa muljub Saarineni plaanid puruks

Etenduses leiduvad ajaloolised faktid põimuvad usutavalt Pos-ka pere ning tuttavate igapäeva-eluga. Lavastuse kunstnik pole unustanud ka moe uperpalle. Kajastatud perioodi jooksul 1904. aastast 1920. aastani muutusid naiste rõivad vabamaks ja täna-päevasemaks.

«Mina nägin Peterburi moodi-raamatut, kus kõik uued kleidid olid lausa pahkluu väljas!» hõis-kab etenduses Constance Poska.

Veidi veidra mulje jätab Lender, kes vist oma moodne olla püüdva abikaasa tõttu on pidevalt näljane

ning keda Poska seetõttu toiduga esimeseks eestlasest linnapeaks meelitab. Eks see ole mõeldud huumorina.

Samas on just Lender see, kes Poska südametunnistusele kopu-tab, et Poska vaatamata nirumale palgale linnajuhtimise enda kä-tesse võtaks. «Mõtle siis, kas sina oled õige eesti mees. Mõtle, kas sa suudad lihapotile selga keera-ta,» lausub Lender Poskale.

Baskini teatrile omaselt on etenduses hoogsad stseenid. Nen-dega kaasnevad paugutamised ja kära mõjuksid suurel laval kaht-lemata hästi ja teeksid toimuva kuuldavaks, kuid väikeses ruumis tunduvad need liiga valjud.

Huvitavalt on lavastaja lahen-danud üldistamist nõudnud ko-had. Näiteks Esimene maailma-sõja algus ning see, kuidas sõda Soome arhitekt Saarineni Suur-Tallinna projektile kriipsu peale tõmbab, on kujutatud nii, et kaks sõdurit marsivad üle maas leba-va Suur-Tallinna plaani. Kui nad plaanil kannapööret teevad, siis rebeneb see tükkideks.

Rahvahulka, kes iseseisvus-manifesti loeb, kujutavad muidu Poska lähedasi mängivaid näitle-jad mitmehäälse valju lugemispo-minana.

Mine tea, kas Tartu rahuläbi-rääkimistel tantsiti, kuid poolte erinevat maailmavaadet ja kul-tuuritausta kujutab Mäeots läbi Vene delegatsiooni madrusetant-su ja Poska esitatud valsi, millega Nõukogude delegatsioon kuidagi hakkama ei saa.

Vana Baskini teatris mängitavas Ain Mäeotsa lavaloos naeratab advokaat Poska nii, et kõik naeratavad vastu.

Foto: Albert Truuväärt

Mis loom on advokaat?Ain Mäeotsa lavastuse «Jaan Poska saaga» peategelane veenab iga vastast just tollele sobival viisil.

«Kuidas sa seisad linnavolikogu saadiku ees?» käratab Pos-ka etenduses talle järele tulnud vene soldatitele. «Smiir-no! Kuidas sa püssi hoiad, täi? Käsi peab sirge olema, kui linnavolikogu esimeest eskordid!»

Eksperimenta! jõudis Tartusse

Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel saab tutvuda kooli-noorte kaasaegse kunsti tri-ennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandi-te näitusega «Kuidas ma siia sain?». Näitus jääb Tartus ava-tuks märtsi lõpuni.

Esitletakse Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tule-musi ehk valikut kolme eelvoo-ru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud pari-mate noorte kunstnike projek-tidest näituseteemal «Ruum».

Tule Eksperimenta! vabatahtlikuks

Soovid osa saada rahvusva-helise kunstisündmuse korral-damisest? Tule Eksperimenta! vabatahtlikuks!

Kui veab, võid võita preemia- reisi Veneetsia biennaalile, mis loositakse välja kõigi vabataht-like vahel. Reisi koguväärtus on €1200 ning Eksperimenta! katab lennupiletite, majutuse ja biennaali pääsme kulud ning annab kaasa ka taskuraha. Kui tahad kaasa lüüa, anna sellest teada hiljemalt 30. märtsiks vabatahtlikud@eksperimenta.net.

Küsi lisainfot vabatahtlike koordinaatorilt Triinu Soik-metsalt tel 5346 0556

Kes teeb parima plakati?

Eksperimenta! ja Tiigrihüp-pe SA kuulutavad välja plaka-tikonkursi põhikooli kolmanda astme ja gümnaasiumi noor-tele.

Konkursil osalevad kõik pla-katid, millele on lisatud Eks-perimenta! plakati kohustus-likud elemendid: sinu isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovla-hend, mis lähtub triennaali üldteemast «Ruum»; näituse lahtiolekuaegade ja asukoha info (näitus on avatud 3. mai – 14. juuni 2011 Lauluväljaku näitusealal T–P 11:00–19:00, Maarjamäe lossi näitused K–P 10:00–17:00); Eksperimenta! logo, mille saad alla laadida Eksperimenta! kodulehelt, ja Eksperimenta! kodulehe aad-ress www.eksperimenta.net

Formaat on vaba, 2D või 3D. Loovlahendi teostamisel peab olema nutikalt kasutatud in-fotehnoloogia / multimeedia vahendeid.

Kuidas osaleda? Tee pla-kat valmis ja eksponeeri seda oma kooli / noortekeskuse / vaba aja veetmise asutuse in-fostendil. Seejärel tee plaka-tist eksponeerimise asukohal foto ja lae see Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni seina-le Facebookis. Selleks mine http://www.facebook.com/eksperimenta.eestieksposit-sioon, kliki ülamenüüs: jaga – «pilt».

Kliki «laadi üles foto». Vali pildifail enda arvutist. Kirjuta fotovaliku all olevasse aknasse «Plakatikonkurss», enda nimi, vanus ja koht, kus plakatit eks-poneerid. Vajuta «jaga».

Tähtaeg on 20. aprill 2011.Kolm kõige pilkupüüdvamat

lahendust saavad auhinnaks mp3-mängijad. Eksperimen-ta! annab ühele autorile välja eriauhinna – kutse tasuta osa-lemiseks kolmepäevases IDEE-laboratooriumis aprilli lõpus Tallinna Lauluväljakul.

Võitjad kuulutame välja Eks-perimenta! Facebook lehel. Au-tasustamine toimub E! avapeol 27. aprilli õhtul Maarjamäe lossis.

VAATAMISMULJE

7FOTOReede, 25. märts 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivis«Objekt nr 2011» lõpetas oma kolmenädalase missiooni Esmaspäeva varahommikul algas kevad

Jutuvestmissari algas indiaani juttudega

Tallinnas toimus linna esimene raadiokunsti festival

Fotoajakirjanikud tutvustavad Viru Keskuses oma parimaid töid

Kust saab Kultuuripealinna lehte?Infokeskused

Kultuuripealinna infokeskus (Rotermanni 5/Roseni 10), Tallin-na Turismiinfokeskus Viru Kes-kuses.

KultuuriasutusedAjaloomuuseumi muuseumi-

pood (Börsi käik/Lai tänav 14), Eesti Vabaõhumuuseum (Vaba-õhumuuseumi tee 12), Energia avastuskeskus (Põhja pst 29), Ah-haa keskus (Vabaduse väljak 9), Vene kultuurikeskus (Mere pst 5), Salme kultuurikeskus (Salme tn

12), Tallinna Linnateater (Lai 23), Von Krahl (Rataskaevu 10/12), NO99 (Sakala 3), Kanuti Gildi saal (Pikk 20), Kino Sõprus (Vana-Posti 8 ), Rahvusooper Estonia (Estonia pst 4), Eesti Kontsert (Estonia pst 4), Eesti Kunstiakadeemia raama-tukogu (Estonia pst 7/Teatri väl-jak 1), Balti Filmi- ja Meediakool (Sütiste tee 21), Tallinna Tehnika-ülikool (Ehitajate tee 5), Tallinna Ülikool (Narva mnt 25 garderoobi infolaud), Tallinna Keskraamatu-kogu (Estonia pst 8), Kumu kuns-timuuseum (Weizenbergi 34/Val-ge 1), Kadrioru kunstimuuseum

(Weizenbergi 28), Adamson-Ericu muuseum (Lühike jalg 3), Nigulis-te muuseum (Niguliste 3).

TervisekeskusedKalev SPA Veekeskus (Aia 18),

Kalamaja apteek (Kotzebue 9/11), Lasnamäe Tervisekeskus (Punane 61).

Hotellid, kohvikudKohvik Boheem (Kopli 18), Nor-

dic Hotel Forum (Viru väljak 3), Sokos Hotel Viru (Viru väljak 4),

Restoran Vapiano (Hobujaama 10 ja Solarise keskuses Estonia pst 9).

LinnaasutusedTallinna linnavalitsuse teenin-

dussaal, Kesklinna linnaosa valit-sus (Nunne 18).

KaubakeskusedStockmanni kaubamaja (Liiva-

laia 53), Viru keskuse autobus-siterminal, Kristiine Kaubandus-keskus (Endla 45), Läänemere Säästumarket (Läänemere tee 2c),

Kalevipoja Säästumarket (Kale-vipoja põik 2c), Juhkentali Sääs-tumarket (Juhkentali 35), Marja Säästumarket (Mustamäe tee 41), Sõle Säästumarket (Sõle 27), Pihlaka Säästumarket (Männiku tee 98), Tööstuse Säästumarket (Tööstuse 101), Laagri Säästu-market (Pärnu mnt 453e), Ben-ton Kaubakeskus (Õismäe 107a, Säästumarket).

LehekastidVabaduse väljakul, Pärnu mnt-l

Tõnismäel, Narva mnt 1 Peapost-

kontori juures, Estonia pst-l teatri vastas.

Haapsalus Konsumi kaupluses (Tallinna mnt 1).

Rakveres Turu Kaubamajas Grossi poes (Laada 16).

Maardus Grossi Toidukaupades (Nurga 3).

Viimsis Grossi Toidukaupades (Kaluri tee 3).

Paides Grossi Toidukaupades (Pikk 25).

Türil Grossi Toidukaupades (Vil-jandi 13).

Põlvas Edu Keskuses (Aasa 1).

Dirigent Eri Klas (üleval) oli viimane 336 kodukamara kul-tuuritegelasest, kes veetsid tunnikese Vabaduse väljakule püstitatud klaaskuplis «Ob-jekt nr 2011».Installatsiooni mahavõtmisele asjaosalistele mõeldud pidulik koosviibimine Tallinna Kuns-tihoones, millest võtsid teiste hulgas osa kirjanikud Jürgen Rooste ja Jaan Pehk (alumisel parempoolsel fotol paremalt esimene ja teine) ja lauljatarid Liisi Koikson ning Hanna-Liina Võsa (alumisel vasakpoolsel fotol paremalt esimene ja tei-ne).«Koostöös Tallinna kunsti-hoonega kavatseme kogu et-tevõtmise ja selle olulisimad vastukajad jäädvustada eraldi raamatuna, mis võiks valmi-da käesoleva aasta sügiseks,» lubas idee üks autoritest Mart Koldits (kõrvalasuval pildil).

Fotod: Sten Jõemets

21. märtsil kell 01.21 puhu-ti Musumäel pasunaid, sest jätkus Kodulinna Maja tradit-sioon «Kevad kõnnib mööda linna» kevade saabumise tä-histamiseks, millest võtsid teiste seas osa nii linnapea Edgar Savisaar kui ka Kodulin-na Maja pikaaegne juhataja ja hing Tiina Mägi.

Foto: Albert Truuväärt

20. märtsil alanud Muinasjutu-kooli aastaringse jutuvestmis-sarja avakülaline oli indiaani jutuvestja ja kirjanik Dovie Thomason (paremal), keda tutvustas Hobuveskisse kogu-nenud kuulajaskonnale sarja eestvedaja, 20 aastat Muinas-jutukooli juhtinud Piret Päär (vasakul). Päev hiljem viis Tho-mason Tallinna Keskraamatu-kogus läbi eraldi töötoa.

17.–18. märtsil toimus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseu-mis raadiokunsti festival «Ra-diaator», mille tipphetkedeks olid Saksamaa DJ Felix Kubi-ni etteasted, mille käigus ta kommenteeris ja mängis ot-se-eetris ette üle kogu maa-ilma saabunud demolugusid. Kultuuripealinna küsimusele, miks ei mänginud ta stereo-tüüpset saksa muusikat ehk šlaagreid ega teknot, vastas meeldivalt ekstsentrilise ise-loomuga Kubin: «See ei ole mu paralleelide paralleel.»

Eesti Pressifotograafide Liit ja NIKON avasid 21. märtsil Viru Keskuse aatriumis 2010. aasta Eesti parimate pressifotode näituse, mis jääb seal vaadata kuni 3. aprillini ja jätkub seejärel Tartus.

8 KULTUURIKALENDER Reede, 25. märts 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

N°75 - 35 kr / €2.24www.inyourpocket.com

TALLInn

Hotels Restaurants Cafés nightlife Sightseeing events Maps

Most complete guide to the cityWe’ve got Tallinn covered

ChocolateTallinn’s love affair with the sweet treat

“In Your Pocket: A cheeky, well- written series of guidebooks.”

The New York Times

December 2010 - January 2011December 2010 - January 2011

The Official Travel Guide of

TALLINN 2011

21.–26. märts Tallinna kont-serdisaalides « Eesti Muusika Päevad». Eesti Muusika Päevad on üks olulisemaid siinsete he-liloojate loomingule keskendu-vaid festivale. EMP tasakaalus-tab kodumaist välismaisega, kammerlikkust mastaapsuse-ga ning festivali kavadest leiab aasta aastalt üha enam žanri- ja stiiliülest.

24.‒26. märts Tallinna kontser-disaalid ja klubid «Tallinn Music Week». Eesti popmuusikailm on väike, kuid pulbitsev. Tallinn Music Week toob kõik olulised tegijad Tallinna, kutsudes siia kokku muusikaprodutsendid ja mänedžerid tervest maailmast, et teadmised Eesti muusika-elust ei jääks vaid meile endile.

23.‒27. märts Salme Kultuu-rikeskuses (Salme 12, Tallinn) Max Moda moeteatrite festival «Mere sümfoonia».

Kuni 8. mai Kumu kunstimuu-seumis (Weizenbergi 34/Valge 1,

Tallinn) Tallinna XV graafika-triennaal «Armastuse, mitte raha pärast». Tallinna XV graa-fikatriennaal püüab kajastada kaasaegses kunstis valitsevat hetkeseisu üleilmse finants-kriisi ajastul ning vaadelda selles kontekstis kunsti loomi-se, esitlemise ja vastuvõtuga seonduvaid probleeme.

Kuni augustini toimub Tallin-na linnaruumis «Helimärgid. Tuned City Tallinn». Hooneid ja arhitektuuri kirjeldatakse tavaliselt visuaalsete mõistete abil. Kuid sageli aitab just kuul-mismeel kogeda linnaruumi ja selles teed leida.

Kuni novembrini mitmetes toimumiskohtades Tallinnas «Sõpradele lihtsalt Johann Se-bastian. Igale Tallinna linnaosa-le oma helilooja». Muusikalugu tunneb heliloojaid, kelle puhul piisab eesnimede mainimisest, kui juba hakkavadki kuulsad teosed kõrvus helisema.

Kuni 30. novembrini Tallinna linnaruumis «Lugude jutusta-mine päästab maailma». Märt-sist novembrini tulevad Tallin-na parimad jutuvestjad kõikjalt maailmast, et rääkida lugusid merest ja mõjust, mida erine-vad kultuurid on meile mere kaudu avaldanud.

Kuni 17. detsembrini Tallinna linnaruumis Kunstibuss «Hop On Art / Hop Off Art». Aasta jooksul tutvustavad arhitek-tuuri, disaini ja kunsti valdkon-

na esindajad tuuri sihtpunk-tideks olevaid valukodasid, käsitöögilde, töökodasid, stuu-dioid ja tehaseid, kus sünnib kunst. Start on igal laupäeval kell 12.00 Kunstiakadeemia platsilt (Tartu mnt 1).

Kuni detsembrini ETV-s igal pühapäeval «Üks lugu». 2011. aasta kultuuripealinna lugude jutustamise avaras keskkon-nas keskendub saate autor neile lugudele, mis on seotud Tallinnaga. Ta palub erinevatel inimestel kõnelda ühe loo, mis on seotud Tallinnaga ja olnud nende jaoks olulise tähendu-sega.

Kuni detsembrini Teaduskes-kuses Ahhaa (Vabaduse väl-jak, Tallinn) nähtamatu näitus «Dialoog pimeduses». Sakslase Andreas Heinecke ideest sün-dinud näituse külastaja sukel-datakse täielikku pimedusse, pakkudes avastamiseks nii nähtamatut keskkonda kui ka omaenese peidetud võimeid.

Kuni detsembrini koolides üle Eesti konkurss «Maa värvid». Noorkunstnike loomekon-kurss, kus osalevad lapsed ja noored mitmetest riikidest üle maailma. Aastal 2011 on teemadeks «Minu kaunis ko-dulinn» ja «Merelinn Tallinn». Suve- ja sügiskuudel ekspo-neeritakse noorkunstnike töid koolides, asutustes, kauban-duskeskustes, ühistranspor-dis, kultuuri- ja noortekeskus-tes.

Kuni detsembrini üle Eesti kõikides maakondades MTÜ Kinobuss «Filmitalgud». Eesti rahvas meisterdab koos pro-fessionaalidest juhendajatega uut Eesti filmi. Aprillis ja mais valitakse televõistlussaates amatööride seast osatäitjad. Juunis ja juulis meisterdatakse dekoratsioonid, augustis toi-muvad 15 päeva jooksul filmi-võtted. Septembris ja oktoobris monteeritakse kõik kokku ja oktoobri lõpul algab mitmekui-ne linastusperiood. 1. jaanuaril 2012 avab film ETV ekraanil Eesti filmi 100. sünnipäeva aasta.

Kuni detsembrini Eesti Rah-vakunsti ja Käsitöö Liit korraldab üle Eesti «Käsi-tööaasta 2011». Ehtetradit-siooni tutvustamiseks toi-muvad aasta ringi ehtekojad, mis kevadtalvel on koolinoor-te päralt. Koos käsitööõpeta-jate ja -meistritega aidatakse laulupeolistel endale ehteid valmistada.

Kuni detsembrini Tallinna lauluväljakul (Narva mnt 95, Tallinn) näitus «Chromatic»: sisene oktaavi, avasta heli- ja vastukaja maailm. Meeleline ja didaktiline skulptuur hõl-mab retke läbi oktaavi kahe-teistkümne noodi fa-st mi-ni füüsilises ruumis. Sisenedes kunstiteosesse lauldes, avas-tab publik ruumi selle sage-duste kaudu.

TEATER26. märts 18.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) etendus «Tartuffe». Kui tihti la-seme end esimesel vastutulijal petta vaid seepärast, et mingil imeväel oskab ta rääkida seda, mida meile meeldib kuulda.

26. märts 19.00 Rahvusoope-ris Estonia (Estonia pst. 4, Tal-linn) ooper «Tuhkatriinu». Kes meist ei teaks muinasjuttu Tuhkatriinust, kes päevade vii-si küürutas tuhas, kuid lõpuks leidis oma unelmate mehe ja õnneliku elu? Miks jutustada seda muinasjuttu jälle? Põneva ja ootamatu lahenduse Tuhka-triinu-loost koos efektse lava-kujunduse ning muinasjutu-lis-modernsete kostüümidega pakuvad välja hollandi lavas-taja Michiel Dijkema ja saksa kunstnik Claudia Damm.

26. märts 19.30 Kanuti Gildi saalis (Pikk 20, Tallinn) Insig-htout Company «Kaks naist köögis, banaanist rääkimata». Põhjamaade kunstnike lavas-tus, mis käsitleb köögi funkt-siooni ja rolli muutumist ajas. Lavastuse huviorbiidis on ka rollikujundamise mõju ning liikumisjoonised köögis, toidu eetika ja muidugi toitumine.

30. märts 19.00 Salme kultuu-rikeskuses (Salme 12, Tallinn)

etendub Janika Sillamaa lavas-tatud muusikal «Verelegend». Mängib Kaari Sillamaa Noorte Muusikateater.

MUUSIKA25. märts 19.00 Rakvere Pan-gamajas (Turu plats 2, Rakvere) Eesti Kontsert «Raimond Valgre legend». Henn Rebane (akor-dion), Tõnu Raadik (viiul, laul).

27. märts 19.00 Estonia Tal-veaias (Estonia pst 4, Tallinn) «Ooperjazz». Kõlavad tuntud ooperiaariad ja duetid värskes omanäolises versioonis. Esine-vad Janne Ševtšenko (sopran), René Soom (bariton), Priit Vol-mer (bass), Toivo Unt Jazzkvar-tett koosseisus Tõnu Naissoo (klaver), Siim Aimla (saksofo-nid), Toivo Unt (bass) ja Aivar Vassiljev (löökpillid).

29. märts 18.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Rävala pst 16, Tallinn) Helin Kapteni saateklassi üliõpilaste kont-sert.

31. märts 19.00 Estonia kont-serdisaalis (Estonia pst 4, Tallinn) «Nikolai Petrov ja Eri Klas». Esinevad pianist Nikolai Petrov ja Eesti Riiklik Sümfoo-niaorkester. Dirigeerib Eri Klas. Kavas Fagerlundi «Isola», Beet-hoveni Klaverikontsert nr 3 c-moll, op 37 ja Tšaikovski Sümfoonia nr 4 f-moll, op 36.

KINO30. märts 18.00 Kumu audi-tooriumis (Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn) KUMU doku-mentaal: «Megalinnad: Bogo-ta». Andreas Dalsgaardi haarav dokumentaalfilm näitab, kui-das toimub ühe metsikus kao-ses sipleva suurlinna reaalne muutmine.

Tallinna Kunstihoone soovitab ‒ Andres Tali näitus «Exit» (mittelineaarne narratiiv)

9 Andres Tali näituse avab «The End» nimeline eksponaat, märkimaks elulist paradoksi – lõpust algab uus algus. Andres Tali on tegutsenud ligi kolm-kümmend aastat nii raamatu-kujunduses kui ka vabakunst-nikuna.

Lõpetanud kunstiinstituudi 1980. aastal graafikuna, valdab Andres Tali must-valget kunsti nii graafika (ta on kasutanud peami-selt siiditrükki), joonistuse, foto kui video näol. Tema tööd – nii visuaalse kui ka tekstilise kujundi vormis – on esteetiliselt kaunid ja hästi viimistletud. Puhtad tööd. Kusjuures esteetiline viimistletus ei ole kunagi olnud Andres Tali eesmärk omaette.

«Käesolev näitus on kunstniku suurim väljapanek, kuid see ei ole kindlasti kokkuvõtlik retrospek-tiiv. Kuigi teatud vahekokkuvõtet – seisatust või peatust ‒ see näi-tus siiski tähistab,» ütleb Tallinna Kunstihoone kuraator Reet Varb-lane.

Täiesti uute tööde kõrval teeb kunstnik väikese tagasivaate: ta toob vaatajate ette taas 2004. aastal esmakordselt Tallinna Lin-nagaleriis eksponeeritud «Iha ja igatsuse instrumentide» seeria, 2009. aastal Hobusepeas eks-poneeritud «Das Kapitali» ning 2010. aastal samas väljas olnud «Nähtamatu mehe» seeriad, kui nimetada olulisemaid, et siis tä-navu valminud fotolavastuste ning tekstide kontekstis heita n-ö tagasipilk

Kuid Andres Tali ei loo niisu-gust tervikut pelgalt selleks, et tal on nüüd võimalus oma viimase aja töid üle vaadata, tema jaoks on oluline, kuidas publik töid vastu võtab. Asi ei ole publikule meeldimises, vaid pigem vastu-pidi – Andres Talile meeldib oma publikuga manipuleerida, suu-nata tema vastuvõtmisviisi, sest tekstilisel kujundil ülesehitatud töid tuleb vastu võtta teistsuguse loogika alusel kui pildilise kujun-diga töid.

Andres Tali on ikka armasta-nud oma sõnumit esitada seeria kaudu, mis kõneleb narratiivsest, sageli isegi süstematiseeritud mõtlemisviisist, kuid tema see-riad ei allu alati lineaarsele järg-nevusele. Nad on pigem fragmen-taarsusele üles ehitatud. Sellele osutab ka väljapaneku alapealkiri «Mittelineaarne narratiiv».

«Andres Tali lavastuste kan-gelane on tema ise – keskealine mees ‒, kuid mitte mingil juhul ei tohi seda tööst töösse (ja aastast aastasse) korduvat kujundit vaa-data kui kunstnikku avavat auto-portreed ning temaga juhtuvat kui kunstniku autobiograafiat,» iseloomustab Reet Varblane näi-tust.

Andres Varblase töödes ka-jastuvad selged liinid mehe ja naise vahel. Elu enda ja mehe vahel.

«Kuid samas, kui kunstnik ka-sutab järjekindlalt kangelasena ennast, siis ei saa ka täielikult välistada tema kunsti autobio-

graafilisust, kuigi n.ö keskealise-valge-heteroseksuaalse-mehe-komplekside-ning-kriisi tasand on liialt banaalne, pealiskaudne ning stereotüüpne, et see aitaks mõista Andres Tali loomingut,» lisab Varblane kunstniku tööde kohta.

«Miks Exit? Miks mitteli- neaarne? Miks narratiiv? Kas see kõik pole mitte liiga keeruline, liiga punnitatud? Sest see kõik on lihtsalt üks alguse ja lõputa lugu. Kogumik fragmente. Lii-kumine, mille algust, lõppu ning põhjuseid me ei tea. Ka mina ei tea. Tajume ainult hetke ja sel-le muutumist, mitte põhjuseid. Näeme kaost – mitte korrasta-tust, mitte põhjuse ja tagajärje seost,» iseloomustab väljapane-kut kunstnik ise.

«Üks asi on see, mida sa tahad ‒ teine asi, mida sa lõpuks saad,» ütles Andres Tali tabavalt oma näituse avamisel, iseloomusta-maks põhjuselisi seoseid inimese ümber ja tema sees.

19. märtsist – 30. aprillini 2011 Tallinna Kunstihoones