Reede, 17. juuni 2011 | nr 24 (038) www.tallinn2011.ee

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 kultuurisõnumid Tasuta kultuuriväljaanne

TAIDLUS

MUUSIKA

MUUSIKA

MEREPÄEVAD

Võidupüha eel saab Va-baduse väljakul kahel päeval näha rahvusva-helist vigurmarssimi-se kontserti Est-Tat-too 2011, kus esinevad Eesti Kaitseväe Orkes-ter, Politsei- ja Piiri-valveameti Orkester, võimlemisklubi Piruett, rahvatantsurühm Sõp-rus ja külalised Lätist ning Soomest.Loe lk 3

25.–28. juunini on Tal-linnas koos maailma parimad käsikellaan-samblid, et esineda Ar-sise kellamuusikaan-sambli korraldatud festivalil Bells Art. Rää-gitakse, et kellamäng võib ravida 140 haigust. On see tõsi või mitte, ei saa teada enne, kui pole ära proovinud.Loe lk 4–5

Toompeal asuval Koh-tuotsa vaateplatvormil saab terve suve nautida kodumaisele publikule suunatud kultuuriprog-rammi «Lustid», mida lahkab selle peakorral-daja, vitaalne põhja-naaber Peke Eloranta. Loe lk 6

Aivar Mäe helistab kelli.

Merepäevadel esinevad ka Chalice (vasakul) ja Tõnis Mägi.

Foto: Jassu Hertsmann / arvuti.planet.ee

15.‒17. juulini toimub Eu-roopa kultuuripealinna aas-ta olulisim ja Eesti suurim tasuta perepidu Tallinna Merepäevad 2011.

Merepäevad saavad ametliku alguse 15. juulil kell 20 Admira-liteedi laval, kus publiku ette as-tub Tanel Padar & The Sun koos Üle-Eestilise Noorte Sümfoonia-orkestriga. Üle-Eestilist Noorte Sümfooniaorkestrit kuuleb ka merepäevade lõppkontserdil 17. juulil Admiraliteedi laval kell 19.30, kui poolsada muusikut astub üles koos Tõnis Mägi ja Chalice’iga.

15. juulil kell 22 avanevad publikule Eesti Meremuuseumi valmimisjärgus Lennusadama angaarid, kus esitatakse helilooja Helena Tulve ja kunstnik Tarvo Hanno Varrese Euroopa kultuu-ripealinna aastaks loodud uudis-teos «Sool», mida mängitakse ka päev hiljem.

Põnevaid festivalielamusi pa-kub 15. juuli hilisööst kuni va-ravalgeni Peetri sadamas peetav Club 2011 sarja kuuluv Mutant Disco, millele 16. juuli varahom-mikul kell 4.30 järgneb «Päikese-tõusu kontsert» koos Tõnu Raa-diku ja Henn Rebasega Tallinna lahel kuunaril Kajsamoor. Tä-

helepanu väärib ka 17. juulil kell 14 Raekoja platsilt rongkäiguga algav Nargenfestivali veekarneval «L’Arlecchino don Giovanni», kus näidatakse maailmakuulsa Itaalia maskiteatri Pantakin Company etendust.

Lisaks laevareisidele ja laata-dele, tihedale kontsertkavale ja iga-aastasele turismikonverent-sile saabub Tallinna Merepäe-vadele maailma üks uhkemaid ajaloolisi purjelaevu Krusenstern, siin lõppeb Muhu väina regatt, korraldatakse olümpiapurjekate 49erite ja Fevade regatt ning näeb maailma suurima purjevarjuteat-ri etendusi. Samaaegselt Tallinna

Merepäevadega saab publik osa ukraina kultuurifestivalist «Balti Trembita», rahvusvahelisest vän-torelifestivalist ja linnainstallat-sioonide festivalist LIFT11.

Merepäevad toimuvad SA Tallinn 2011 eestevedamisel ja Tallinna linna, Tallinna Sada-ma, Eesti Meremuuseumi ning Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi ühisel ettevõtmisel. Kava leiab www.tallinnamerepaevad.ee.

Tallinna Merepäevad üllatavad kontsertide ja veekarnevaliga

Foto: Stanislav Moshkov

2 ARVAMUS Reede, 17. juuni 2011

Ajaleht KultuuripealinnVäljaandja: SA Tallinn 2011Toimetus: Vabaduse väljak 10, 15199 TallinnMaarja-Liis Arujärv, peatoimetajaAnneli Sihvart, toimetaja, tel 5620 1126, 635 2011, anneli.sihvart@tallinn2011.eeAndreas Sepp, reporter, andreas.sepp@tallinn2011.eeEuroopa kultuuripealinna infokeskusRotermanni 5/Roseni 10, 10111 Tallinntel: +372 6594 113e-post: infokeskus@tallinn2011.eee-pood: pood.tallinn2011.ee www.tallinn2011.ee/ajaleht

KULTUUR KUTSUB

Maarja-Liis Arujärv, peatoimetaja

LAULUPIDU

Kõik on kogu aeg nii kät-tesaadav. Kõik on selge, kõige kohta on mak-simaalselt infot igas

mõeldavas kanalis. Ümberringi lausa kihiseb igasugustest kultuu-risündmustest ja sealhulgas on ka kinomaastikuga Tallinnas teata-vasti juba väga mõnus seis.

Millegi lisamine kogu sellele küllusele eeldab ilmselgelt min-git head kiiksu. Siis korraga, juba mitu kuud tagasi, tekib kuskil mingi jutt geriljakinost. Seda siis-ki ainult korraks ja poole sõnaga ja muidugi läheb see varsti mee-lest ära. Millalgi hiljem katseta-des ei oska Google sellest esialgu midagi arvata. Harjumatu.

Linna peidetud nurgad on justkui läbi käidud

Aeg-ajalt tuleb kellegagi jutuks, aga keegi nagu eriti ei tea. Varsti ilmub siiski veeb, saab registree-ruda ja puha. Kosmose kino lähe-duses on seinale tekkinud lahma-kas kärbsepea.

Ootus ja esimene huvi on te-kitatud, kavatsus võidelda tüdi-muse ja ükskõiksuse vastu on õhku paisatud, aga mis edasi? Infoküllusega harjunud inimesed avaldavad jätkuva teadmatuse pä-rast väikest nurinat, vastused on teravmeelsed ja soliidsed, aga mi-dagi ei selgu jätkuvalt.

Kevad on käes, ilmselt on mul juba liiga palju vaba aega ja pii-savalt suur uudishimu – seetõttu piisab alguses õigupoolest sellest, et ma tahan tõesti näha neid koh-ti, kus Tallinnas veel annab mida-gi korraldada.

Lubatakse linnalt eesriie re-bida ja seda just tahakski. Kõik nurgad, tornid, tehased ja keldrid on ju justkui juba käidud ja igal pool on midagi toimunud. Siiski, mu ootused on kusagil «expect nothing» ja «ole valmis milleks-ki rõõmustavaks» vahepeal ning pärast esimest otsepostina saabu-nud sõnumit haaran sõbra kaasa ning jalutan kohale.

Baltika moetänavas toimuv tantsu-show, vintage-diktorid ETV-st ja asjaosaliste igati Burda-truud kostüümid pälvivad kohale laekunud ja ennast teadmatusest mitte häirida lasknud publiku heakskiidu ja tekitavad äraootava nohina.

Läbi Baltika maja koridoride ja trepikodade laealusesse imp-roviseeritud kinosaali jõudnud rahvale teeb ekraani vahendusel miniloengu tähenduslikult sil-matorkava nimega karakter See-ri Feibok, kes räägib käesolevast sündmuspaigast ja avab terav-meelselt ja -keelselt ajaloolisi tel-gitaguseid.

Kõik see moodustub kobedaks sissejuhatuseks asja tuuma ehk

näitamisele tuleva üllatusfilmi ümber – tantsu ja kostüümitralli järel algab šampusekihinal film «Hipsters».

Edasistel nädalatel enam pikalt teadmatust ei hoita ja järgmiste kohtade hulgas, millelt Gerilja-kino saladuseloori sikutab, on näiteks Botaanikaaed, põneva ja ligipääsmatuna tunduv Tallinna sünagoog Karu tänaval, Luthe-ri kvartali üüratu tühjana seisev masinasaal jne.

Infot tilgutatakse edaspidigi vaid jaokaupa ja harjumine mõt-tega minna kinno, teadmata, mis filmi näidatakse, ajab jätkuvalt mõned harjad punaseks. Mulle isiklikult üllatused siiski meel-divad ja uudishimu välja uurida, millise filmiga järgmises kohas linki looma hakatakse, on pigem ikkagi mõnus kui mõru.

Erilisi filme klassikast uudisteosteni

Mõne filmiga läheb põneva-malt ja mõnda võid varem näi-nudki olla, valik on tõepoolest seinast seina klassikast värskema-te linateosteni, aga mõni kooslus on ikka tõesti eriline.

Näiteks botaanikaaias õhtu hä-mardudes troopilist õhku hinga-tes ning 1972. aasta ulmelist filmi «Silent Running» vaadates peab lausa nentima, et vahel tuleb ette ka konkreetseid rusikaid silma-augus – kosmoses klaaskuplis vii-mast tükikest elusloodust säilitav lugu sobib öisesse kuuvalguses helendavasse botaanikaaia klaas-majja nagu valatult.

Niisiis ei jää algselt oodatud kohtumised erinevate paikadega pelgalt «jälle mingi tehas» stiilis

suvalisteks ajaviitmisteks, vaid elegantselt läbimõeldud haaku-mised detailides või mingi muu kiiksuga annavad Geriljakino seanssidele igal juhul oma näo ja teo, soovi edasi mõelda või neisse kohtadesse uuesti sattuda.

Seeri Feiboki lood kohast ja kontekstist mõjuvad kohati tüü-tavalt, aga nagu selliste õpetus-tega sageli on – midagi jääb alati meelde.

Geriljakino stiil võngub pro-vokatsiooni piiril, ilm soojeneb ja sõna levib. Nii mööduvadki märkamatult nädalad, mille sisse pikitakse mõõdukalt pretensioo-nikaid õhtuid kohtades, kuhu enamasti ei satuta, tehes seda piisavalt harva ja samas piisavalt järjepidevalt.

Midagi toimub ju pidevalt ja niikuinii. Tallinna lopsakal kino-maastikul ei ole vähemalt vaataja jaoks hetkel tunda ei rindeid ega lahinguid, toimuvad vaid erine-vad lühioperatsioonid. Geriljad annavad siinkohal valiku hüpata pea ees teadmatusse ja eesriie re-beneb linnalt tõepoolest tasapisi eest. Ei saa öelda, et kino ei saaks!

Riin Eensalu on peamiselt muusikataustaga kultuuri- ja filmihuviline, kes on õppinud EMTA-s muusikapedagoo-gikat ja kultuurikorraldust. Omandatud haridust kasu-tab ta, korraldades Eesti He-liloojate Liidus Eesti Muusika Päevi ja alates eelmisest aas-tast ka dokumentaalfilmide festivali DocPoint Tallinn.

Kp TUTVUSTAB

Riin Eensalukultuurikorraldaja

Kas linnalt saab ükskord eesriie rebitud?Geriljakino näitab filme pealinna unustatud ja tavatutes kohtades.

Meie lugejaileJärgmine leht ilmub esmaspäeval, 27. juunil.

Oliver Õunmaa

Tantsupeo ajal saavad osad külalised istuda ka laulu-kaare all, samas kui osale-jad täidavad tantsuga pinki-de vahedki.

«Laulu- ja tantsupidu toimub ühel väljakul,» selgitas Laulu- ja Tantsupeo SA kommunikatsioo-nijuht Sten Weidebaum. «1. juulil kell 19.00 avaetendusel on lauljad nagu tavaliselt kaare all ja publik nende vastas istumas. Erinevus seisneb selles, et avaetendusel asuvad lauljate ja pealtvaatajate vahel tantsijad.»

Istuma pääseb ühelt poolt

Avamine läheb sujuvalt üle tantsupeo esimeseks etenduseks.

«Avamise ja tantsupeo vahel on üleminek, kus osad lauljad lähevad üle terve lauluväljaku pinkide taha mäenõlvale istuma,» seletas Weidebaum.

Sisse saab esimesel päeval lau-luväljaku kõikidest väravatest, kuid mere poolt tulijad pääsevad iste- või seisukohale vaid pare-malt poolt laulukaart (raadiotor-ni poolt). Tuletorni pool on osale-jatele mõeldud suletud ala.

«Palume külastajatel tulekuks tavalisest rohkem aega varuda ning kindlasti arvestada ka selle-ga, et tantsuetenduste ajal tuleb publikul oma sektoris püsida,»

ütles Weidebaum. «Tantsupeo ajal muutuvad istesektorite vahe-lised käigud tantsualaks.»

Kuna vahekäigud on tantsu-ruum, on Tallinn 2011 teinud parkla ka lapsekärudele.

„Beebid tulevad koos vanema-tega etendust vaatama, kärud aga on mõistlik jätta valvega hoidlas-se,“ rääkis Weidebaum.

Kohad on kolme vaatega

2. juulil lauljaid pole. Tantsupi-du algab kell 20.00. Publikule on sel päeval avatud läbipääs mõle-malt poolt laulukaart.

Need, kes on vastavad piletid ostnud, saavad sel päeval istuda

laulukaare all. Selles nn meresek-toris on toimuvast kõige parem ülaltvaade. Laulukaare vastas asuvate pinkide ehk orusektori märksõna on „vahetu“ sest tant-suetendus toimub otse vaatajate ümber.

Võib istuda ka pingiridade taga murul nn mäesektoris, kust eten-dus jääb kaugele, kuid paistavad ka meri ja rahvamass.

«Loodame, et väljakule paigal-datud hiigelsuured ekraanid aita-vad pidu kõigile vaatajatele lähe-male tuua,» lisas Weidebaum.

3. juuni on laulupeo päev, sel-le ajal kaetakse laulukaare esine tantsuala samuti pinkidega.

Päev algab rongkäiguga kell 9.00 Jaani kiriku kõrvalt. Pidu

algab, kui rongkäik lõpeb, ehk orienteeruvalt 13.00. Laulupeol saab ka lastekärudega vabalt va-hekäikudes ringi sõita ‒ nagu lau-lupidudel ikka.

Kuna parkimiskohti autodele on vähe, on Tallinn 2011 teinud merevärava juurde kõigiks kol-meks päevaks jalgrattaparkla.

«Soovitame tulla jalgratta või ühistranspordiga,» tähendas Weidebaum.

Laulukaarest mere poolt vaa-dates vasakut kätt asub laste kä-sitööküla.

«Seal näidatakse võidutöid, mis aasta jooksul laekusid, ja toi-muvad käsitöö õpikojad,» seletas Weidebaum. «Tegutsemist saa-dab rahvamuusika.»

Laulu- ja tantsupidu viib vaatajad laulukaare alla ja tantsijad rahva sekka

Millised on piletihinnad

9 Laulu ja tantsupeo iste-kohtade pileteid müüb ainult Piletilevi. 9 Avamise ning tantsupeo

esimese etenduse piletid maksavad eelmüügis 4, 5, 15 või 35 eurot, koha peal 5, 7, 20 või 40 eurot.9 Tantsupeo teise etenduse

piletid maksavad eelmüügis 4, 5, 7, 10 või 25 eurot, koha peal 5, 7, 8, 10 või 30 eurot.9 Laulupeo piletid maksavad

eelmüügis 4, 5, 10, 15‒20 või 25‒30 eurot, koha peal 5, 7, 10, 15, 20‒25 või 30‒35 eurot.Tänavugi võib osta laulupeole ka muru peal istumise pileti.

Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees / Scanpix

ÜhishingamineTänases lehes pajatab muusik Aivar Mäe unikaalsest käsikel-

lamängust, mis on maailmas üha enam populaarsust võitmas. Järgmisel nädalal saame Eestis näha ka maailma parimaid kel-lamängijaid, sest 25.‒28. juunini toimub Tallinnas rahvusvahe-line kõrgetasemeline kellamuusikafestival Bells Art.

Käsikellamäng paistab pealiskaudsel vaatlemisel ühelt poolt suhteliselt vähenõudliku musitseerimisviisina, sest elemen-taarne rütmitunnetus on ju igal inimesel olemas. Samas on kellamuusika esitamine ja harjutamine väga raske, kuna eel-dab suurematki koostööd kui sümfooniaorkestri kokkumäng.

Seda ei saa harjutada üksi, sest meloodia liigub käest kätte – meloodiline joon liigub läbi kõigi inimeste. Selleks on vaja tõsist «ühist hingamist» inimeste vahel ning ühtset muusikatunne-tust. Midagi sellist, mida Eestis tegelikult tihti karjuvalt napib.

Naljaga pooleks, aga kas poleks näiteks lausa hädatarvilik panna mõned kohalikud juhtpoliitikud üheskoos viieminuti-list käsikellapala harjutama? Kuna niisuguste instrumentidega mingigi ühistunnetuse saavutamine võtaks palju aega, siis oleks lootust, et pärast ei valitseks nende vahel enam nii veriseid vas-tuolusid ega räägitaks «valgetest» ja «mustadest» jõududest...

Aga see selleks. Tegelikult tuletab käsikellamängu teema ka-jastamine meelde asjaolu, et kuigi käsikell on üks vanemaid muusikainstrumente, võib muusikat teha iga asjaga ning muu-sikat äha peaaegu igas helis.

Kui näiteks teie väike laps hakkab oma initsiatiivil toas kolkima mitmesuguseid esemeid, et kuulata, mis helisid need tekitavad, siis, jumala eest, ärge teda keelake. Näiteks meie peres avastati minu ema musi-kaalsus tänu sel-lele, et ta hakkas pidevalt aialippe toksides sealt heli-sid välja võluma.

Kindlasti võik-sid Eesti otsusta-jad mõelda, kui-das muusikaõpet Eesti koolides mis tahes vormis ja žanris veel enam edendada.

Soome levimuusika murdis «kapist» välja ehk rahvusvaheli-sele areenile suuresti just seetõttu, et koolidesse tehti noortele bänditegemiseks vajalikud harjutusruumid. Võimalikult palju-dele noortele muusikategemise võimaluste loomine tekitas tu-geva vundamendi, millest hakkasid võrsuma oma ala tipudki.

Ka Eesti noortele peaks koolides pakkuma senisest rohkem muusikategemise võimalusi. Ühelt poolt oleme ju justkui muusi-karahvas, samas hakkab ära kaduma ühise musitseerimise kom-me. Pole enam suuri suguvõsapidusid, kus ühislaul ette võetakse.

Ühiskond on muutunud, rohkem kuulatakse valmis helikon-serve, kui julgetakse ise muusikariista kätte võtta või laulu leelotada. Ent nii kärbub Eestis kahjuks ka rohujuuretasandil muusikalise andekuse elushoidmine.

Kui üleeelmisel sajandil ostsid küla rikkamad põllumehed tihti oma küla meestele pillid, et koos pasunakoore asutada, siis täna näikse selline ühine musitseerimine varjusurmas ole-vat. Samas pole küsimus vaid muusikategemises, vaid muusi-ka läbi ühisosa leidmises.

Muusikat ja just ühise musitseerimise tava tuleks võimalikult paljude inimeste seas elus hoida iga hinna eest – see annab eri-nevalt Red Bullist tõesti tiivad ja teeb meid kõiki paremaks.

«Muusika annab erinevalt Red Bullist

tõesti tiivad.»

3MUUSIKAReede, 17. juuni 2011

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Kui tihti vahetub Est-Tattoo taolistel vigurmarssidel osale-vate orkestrite kava?

Kindel reegel on see, et igal aas-tal peab esinejatel olema pakkuda midagi täiesti uut. Est-Tattoode puhul on igal aastal ka oma kin-del teema, näiteks vabariigi aasta-päeva juubel. Tänavu, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, on läbivaks teemaks meri.

Kuidas toimub esitletavate kavade ettevalmistamine?

Iga orkester valmistab oma 10‒12 minutit kestva vigurmars-simise programmi ette ise. Prog-ramm on võimalik ajada väga keeruliseks, nagu seda on tänavu teinud Eesti Kaitseväe Orkester, mille kavasse on kaasatud näiteks rahvamuusikud. Liikumisi on harjutatud 15‒20 tööpäeva, sest lisaks jalgade tööle tuleb samal ajal ju pilli mängida.

Lähtutakse Põhja-maade traditsioonidest

Milline on Eesti orkestrite vi-gurmarssimise kunstiline tase?

Eesti orkestrite tase on maail-ma mõistes tugevalt üle keskmi-se. Lähtume oma programmide väljatöötamisel Põhjamaade tra-ditsioonidest, mille kohaselt ka-vad on keerulised ja üles ehitatud täpsele marssimisele ning täpse-tele kujunditele.

Traditsioonidest ja kava üles-ehitamise rõhuasetustest vahest

olulisemgi on vigurmarssimise juures aga see, et etendus pub-likule meeldiks. Kava edukuse hindamisel lähtutaksegi valdavalt publiku aplausist, kuid ka kollee-gide antud hinnangust.

Seetõttu kasutatakse kavades publikule meele järgi olemiseks palju oma riigi ja rahva muusikat, mistõttu kodu-maa orkestrid saavad parema vastuvõtu osali-seks. Siin on ka vene orkestritel lihtne silma pais-ta, sest vene heli-loojate muusikat teatakse kogu maailmas.

Vigurmarssimist harrasta-takse vahetevahel ka näiteks jalgpallimatšide eel. Mil määral erineb see Est-Tattoo taolistest esinemistest?

Tõepoolest, aeg-ajalt juhatame mõne lühikavaga sellised üritu-sed sisse, aga see võib osutuda üsna keeruliseks. Iga vutihuviline teab ju, et kui staadionil huilgab 10 000 inimest, siis me võime seal teha, mida tahame, aga ilma või-menduseta see välja ei kosta.

Esineda tuleb ka põrgupalavuses

Millistel üritustel te tavaliselt esinemas käite ja millised esi-nemised on eriti eredalt meelde jäänud?

Suviti esineme korraliku platsi olemasolul palju igasugustel suu-

rematel rahvaüritustel. Est-Tattoo taolisi rahvusvahelisi vigurmars-simisi toimub maailmas aga sadu, millest kõrgklassi kuulub umbes 25. Kaitseväe Orkester ja Polit-sei- ja Piirivalveameti Orkester on neist osalenud umbes pooltel.

Kahel korral oleme käinud esinemas maailma esikümnesse kuuluval Berlin Music Show’l ja korra Kanadas Nova Scotia Royal Tattoo’l, mis on sisetingimustes peetavatest sõudest maailmas ehk kuulsaim. Äramärkimist vää-rib ka veel Rotterdami kuninglik

tattoo. Need on tähthetked, kus on tõesti maailma parimad or-kestrid koos, seal saab oma tege-likust tasemest aru.

Kõige ekstreemsem on vahest olnud esinemine Kaiserslauterni jalgpallistaadiumil 15 000 inime-se ees, kus kuuma oli 40 kraadi. Esinetakse ju täisvillases univor-mis, mitte suvise vormiga. Välja tuli iga mees kaks kilo kergema-na. Igasuguseid ekstreemseid esi-nemisi on olnud, nii lausvihmas kui ka -päikeses.

Kes kuuluvad Eesti sõjaväe-orkestrite koosseisu ja kui suur on konkurents?

Nii Eesti Kaitseväe Orkestri kui ka Politsei- ja piirivalveameti Orkestri teenistuses olevad muu-sikud on kõik professionaalsed sõjaväe allohvitserid ja muusikud. Mõnikord lisanduvad neile ka so-listid väljastpoolt.

Konkurentsiga on asi praegu nii, et nii palju, kui on häid pilli-mehi, on ka kohti. Pillimehi on parajalt nii palju, kui Eestil vaja on.

Millistest instrumentidest sõjaväeorkester koosneb ja mil-le alusel valitakse repertuaar?

Kaitseväeorkestri kui klassika-lise puhkpilliorkestri koosseisu kuuluvad puupuhkpillid (flööt, klarnet, saksofonigrupp), vask-puhkpillid (metsasarved, trom-petit, tromboonid, tuubad), suur trumm, väike trumm ja plaadid.

Sõuprogrammide repertuaa-rivalikus piiranguid ei ole, mida kindlasti mängida ei tohiks. Kindlasti peab kavas aga olema marss, sest sellega tuleb peale minna ja ära tulla.

Kaitseväeorkester näiteks alus-tab ja lõpetab marsiga, vahepeal on aga rahvamuusika töötlusi, svingi, polkat, valssi jms. Marsi osakaal on umbes veerand, kõik muu on vabal valikul, peaasi, et publikul tekiks äratundmisrõõm.

Sõjavägi ja muusika on lahutamatud

Kuidas on vigurmarsid aja-looliselt välja kujunenud?

Vigurmarsietendused on välja kasvanud õhtustest rivistustest, mida peeti vanasti, suurte armee-de ajal, kui õhtuti oli vaja sõdu-reid kokku lugeda.

Sõna «tattoo» päritolu osas on mitmeid versioone. Ühe seletuse kohaselt on see lühend hollandi-keelsest väljendist «doe den tap toe» ehk «pange [vaadil] punn ette», mida kasutas sõjaväe korra-pidaja kõrtsides sõdureid manitse-des, et nüüd on aeg viimane klaas võtta, et seejärel rivistusele naasta.

Vanasti oli sõjaväeorkestritel ju väga suur roll, lauldi jumalale kii-tust või isamaa auks. Liikumine

toimus alati orkestrite saatel ja nii hakatigi sinna juurde mõtlema, kuidas seda vaatemängulisemaks teha. Tattoo oma praegusel viisil on alguse saanud umbes 50‒60 aastat tagasi, mil see muutus or-kestrite esindusnumbriks, sellega näidati oma oskust marssida ja samal ajal pilli mängida.

Sõjaväemuusika roll ongi sõ-javäeliste traditsioonide ülal-hoidmine ja nende kaunistamine muusikaga. Nagu ütles kadunud ajaloolane Hannes Valter, ilma relvadeta on kaitsevägi jõuetu, aga ilma sõjaväemuusikata hinge-tu. Ei ole ühtegi sõjaväeorkestrit, kes ei valdaks vigurmarsiprog-rammi. See näitab väljaõppe taset.

Kui patriootlikud on täna-päeva Eesti noored?

Kui lähtuda sellest, et soovijaid kaitseväkke ajateenistust läbima tulla on rohkem, kui kaitsevägi suudab vastu võtta, siis näitab see, et asjad liiguvad õiges suu-nas. Samuti asjaolu, et sõjaväe-kooli soovijate hulk on suurem kui kohtade arv.

Tihtilugu on nii, et need, kes räägivad, et sõjavägi on ajarais-kamine, otsivad endale õigustust, miks sõjaväkke mitte minna. Aga ega keegi neid pole ka sundinud, välja arvatud päris noorte puhul. Kuid neile on riik ju vastu tulnud, võimaldades ajateenistust läbida ka kõrgkooli lõpetamise järel.

Üks ilus sõna on «kaitsetahe», mis väljendub selles, et kui küsida noore mehe käest, kas ta sõjaväk-ke tahab minna, siis vastus võib tulla eitav. Aga kui küsida, kas ta isamaad kaitsta tahab, siis vastus tuleb jaatav. Neid pole enam palju, kes sõja korral Rootsi või Soome sooviksid põgeneda nagu oku-patsiooniajal. See on ju meie oma kaitsevägi, meie enda rahva vägi ja sinna ollakse valmis minema.

Sõjaväemuusika repertuaar tabusid ei tunneIlmaolusid trotsivas vigurmarssimises rõhutakse eeskätt publiku äratundmisrõõmule.

«Ei ole ühtegi sõjaväeorkestrit, kes ei valdaks vigurmarsi-programmi. See näitab väljaõppe taset,» on 21.‒22. juunil toimuva vigurmarssimise kontserdi Est-Tattoo kunstiline juht, Eesti Kaitseväe Orkestri ülem ja peadirigent, kolonel-leitnant Peeter Saan veendunud.

MTÜ Est-Tattoo eestve-damisel toimuvad 21. juu-nil 16.00‒19.30 ja 22. juunil 12.00‒14.30 Rahvusvahelise Sõjaväeorkestrite Festivali raames Vabaduse väljakul vigurmarssimise kontserdid Est-Tattoo 2011, mille ees-märk on muu hulgas tõsta esile kodumaa-armastust ning laiendada kultuuripilti eri rahvaste vigurmarssimise esitusi pakkudes.

Vigurmarssimise vahel on tantsu- ja võimlemisnumb-rid, ajalooline programm jm. Kulminatsiooniks on Võidu-tule saabumine Vabadussõja võidusamba jalamile 22. juu-nil. Esinevad Eesti Kaitseväe Orkester ning Politsei- ja Pii-rivalveameti Orkester, võim-lemisklubi Piruett, rahva-tantsurühm Sõprus jt. Kohal on ka Läti Kaitseväe Staabi Orkester ja Soome Mereväe-orkester.

Tattoo ehk vigurmarss ehk kujundliikumine on orkestri sõuprogramm, mille iseloom sõltub orkestrijuhi fantaa-siast. Tavaliselt on see üles ehitatud marsimuusikale, aga sisaldab ka kontsert-numbreid, tantsu ja nalja. Tänavu 21.–22. juunil Vabaduse väljakul toimuva Est-Tattoo üheks kahest välisesinejast on Soome Mereväeorkester.

Foto: Soome kaitseväe peastaap

Kp TUTVUSTAB

«Kindlasti peab kavas olema marss, sest sel-lega tuleb peale minna

ja ära tulla.»

Nüüdistants tuleb ja vallutab

15.‒31. augustil toimub Tal-linnas 12. rahvusvaheline Au-gusti TantsuFestival.

Tantsufestivali sooduspile-tid tulevad müüki 15. juunil.

Festivali kuraator Priit Raud: «Tänavusest kavast mainik-sin hispaanlanna Cuqui Jarezi rõõmsameelselt mõtlema pa-nevaid mõttekäike täis lavas-tust «The Croquis Reloded» ning FaiFai «My name is ILOVE YOU» (pildil), mis väärib esile-tõstmist eelkõige noorte jaa-panlaste hoogsa elukäsitluse pärast.»

Tammsaare pargis ja vana-linnas saavad vaatajad näha t.r.a.n.s.i.t.s.c.a.p.e. lavastust «Chanmbre(s) D’Hotel», Eesti Rahvusraamatukogu amfi-teatris ning Viru keskuse aat-rumis võib nautida klaasins-tallatsioonis toimuvat Mihkel Ernitsa ja Laura Kvelsteini la-vastust «It was good while it lasted (feat. Luminoso)».

Vt www.tantsufestival.ee

Võitis Rainer Meinart

11. juunil Vabaduse väljakul Trumm-Iti Show raames toi-munud vaatemängulise trum-marite soolovõistluse võitis Tallinna rockbändi Revolver trummar Rainer Meinart.

Auhinnaks oli õhtu peaar-tisti Jojo Mayeri ja žürii liik-mete autogrammidega hinna-line pronksist Black Panther Special Edition Mayan soolot-rumm.

Teise koha pälvis Caspar Salo, kes sai auhinnaks Sa- biani tehases spetsiaalselt Jojo Mayeri soovide järgi valmista-tud Jojo Mayer 21“ Fierce Ride trummitaldriku.

Trumm-Iti Show’d külastas päeva jooksul üle 5000 inime-se. Õhtu lõppedes andis maa-ilma tipptrummar Jojo Mayer meeldejääva soolokontserdi ning üllatas kõiki, kui liitus 50-liikmelise trummiorkestri-ga õhtu viimaseks looks.

Filmitalgud otsivad rekvisiite

Eesti filmi 100. juubeliaasta puhul toimuvad üleriigilised filmitalgud, vabatahtlike abi palutakse võttekohtade ja rek-visiitide leidmiseks.

Lisaks fotodele võttekohta-dest oodatakse abi ka filmis rekvisiitidena kasutatavate transpordivahendite osas.

Juhendi leiab http:// filmitalgud.ee/ettevalmistus.

Jalutades panoraamfotodel

Avati veebirakendus 360.tal-linn.ee, mis võimaldab Tallinna vanalinnas panoraamfotodel virtuaalselt ringi liikuda.

Panoraamfotodega veebi-rakenduse juhendid on eesti, inglise ja vene keeles.

4 MUUSIKA Reede, 17. juuni 2011

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

Arsise kellade ansambli kunstiline juht Aivar Mäe, mil-lal kuulsite esimest korda kella-muusikat?

1991. aastal Ameerika Ühend-riikides. Olin nagu soolasammas ja mõistsin, et kella-mäng tuleks tuua ka Eestisse.

Seni polnud kel-lamuusikat tehtud ei Balti- ega Skan-dinaaviamaades, samuti mitte Ve-nemaal.

Ajalooliselt sai kellamäng algu-se Inglismaalt, seal on väga popu-laarne nii käsikella- kui tornikel-lamuusika.

Kes on kuulsamad esinejad, kes festivalile tulevad?

Soovisime siia tuua kellamängu tipud riikidest, kus seda muusikat kõige enam viljeldakse.

Näiteks Sonos Handbell En-semble USA-st Californiast ‒ seal on muuhulgas paar niisugust mängijat, kes elavad Jaapanis ja tulevad nädalavahetuseks San Franciscosse harjutama. San Francisco on maailmas ka ainuke koht, kus on võimalik kellamuusi-kas magistrikraad omandada.

Jaapanist tuleb neljaliikmeline Kiriku Handbell Ensemble. Mui-

de, Jaapanis kuulub kellamuusika ka tavakooli programmi.

Kellamängu ajalooliselt pärito-lumaalt Inglismaalt tuleb festiva-lile Pizzazz Handbell Trio.

21. sajandi käsikelladega võib ka sümfooniaorkestri partituuri mängida. Meiegi kellakomplektil

on täisklaveri ulatus, meil on laval otsekui mitu klaverit korraga. Kui 2002. aastal toimus võistumängi-mine, siis oli Arsise ansambel pa-rim maailmas.

Oleme täiesti erilised sellegi poolest, et meie koosseisu kelli peaks mängima 15 inimest, aga meid on kõigest kaheksa. Igaühel on kasutada paarikümne kella ringis, oleme välja mõelnud mit-mesuguseid tehnikaid, et see või-malik oleks. Meil ripuvad näiteks mõned kellad ka statiividel, teistel on kõik laua peal.

Peeter Vähilt tellisime festiva-liks uudisteose, mis tuleb ette-kandele Raekoja platsil 26. juunil, osalevad Tartu kellade ansambel, Tallinna noorte ansambel ja meie kaheksaliikmeline seeniorgrupp.

Peeter Vähi on kirjutanud kel-ladele päris palju, aga kolme an-sambliga ei ole me veel kunagi ühtegi teost esitanud. Meile li-sanduvad Pühavaimu kiriku ja Niguliste kiriku kellad.

Kuidas kirikukellad teiega ajaliselt kooskõlastuvad?

Kui valetada tahaksin, siis üt-leksin, et oleme raadiosaatjatega ühenduses ‒ kusjuures see oleks ka võimalik. Aga tegelikult me salvestasime kirikukellad ja män-gime neid elektrooniliselt.

Igal meistril on oma saladused

Mis materjalist kellad on?Pronksist. Selle juures on aga

igal meistril oma kellavalamis-saladused, mida teistega ei jagata.

Oleme oma kellade komplekti koostanud 18 aasta jooksul. Iga kella puhul tuleb eraldi veenduda, kas ta sobib teistega.

Meie kellakomplekt kaalub na-tuke üle tonni, sellega on päris keeruline reisida. Kui võimalik, laename võõrsil esinedes ühtteist kohalikult ansamblilt, me teame, kuidas kellegi komplekt kõlab.

Enamik kelladest on projektide kirjutamisega saadud. Ma arvan, et need kõik kokku võiksid prae-gu maksta 150 000 euro ringis.

Kes käib kellasid ostmas?Mina. Ainult nii saab täiusliku

komplekti, kui ise valida.Kellasid treitakse pärast vala-

mist õhemaks, kuni jõutakse va-

jaliku helikõrguseni. See on kõik käsitöö ega ole päris täpne, mis tähendab, et ka ühe noodi peal on eri kõrgusi. Ostma minnes tuleb komplekt just nii hea, kui hea on su kõrv nende allaveerandtoonis-te vahede kuulmiseks.

Kellasid tuleb kasutamise va-hepeal ka lihvida ja sedagi tuleb ettevaatlikult teha, et kell häälest ära ei läheks. Lihvimine on vajalik nii väljanägemise kui selle pärast, et tekkiv oksiid ajab nad häälest ära. Puhastamisaparatuuri ehita-sime ise.

Kui palju on Eestis kellamän-gukoole?

Kaks, Tallinnas ja Tartus. Oli mõte teha koolid ka Pärnus ja Jõhvis, aga siis algas majandusli-kult keeruline aeg ‒ vanemad ei suuda huvikoolide eest maksta ja riigi toetus laste huviharidusele on väike.

Mida annab lapsele kella-mänguga tege-lemine, on tal lootust saada näiteks pro-fessionaalseks muusikuks?

Kui palju neid muusikuid on, kes soovivad kutseliseks saada ja kogu elu muusikale pühendada? Ma arvan, et kõigist muusikat õp-pivatest lastest ehk üks protsent või veel vähemgi.

Eelkõige on kool mõeldud lapse silmaringi laiendamiseks, muusi-

kalise kuulmise arendamiseks. Kella eelis on see, et temaga saab kohe muusikat tegema hakata. Lapsele on see «kohe» oluline, et tüdimust ei tekiks. Hiljem profes-sionaalsus kasvab, lood lähevad keerulisemaks.

Kellal on oma maagia. Kui kell kirikutorni pandi, oli sel maagili-ne eesmärk ‒ peletada kurje vai-me, ravida inimesi.

Kuidagi ta inimest tõepoolest positiivsel moel mõjutab, ka lapsi. Seda ei saa seletada ega kirjelda-da, seda võtab iga inimene oma-moodi vastu.

Kellamäng on meeskonnatöö, sa pead arvestama teistega. Kui eksib üks, eksib kogu ansambel. See on nagu sümfooniaorkester ‒ igaüks on osa meloodiast.

Lisaks õpivad lapsed klaverit, solfedžot, kunstiajalugu…

Kas on lapsi, kes pole vastu võtmiseks piisavalt andekad?

Me ei jäta ühtegi last ukse taha, äärmisel juhul saame jätta ootele, kui laps pole piisavalt küps.

Teatav probleem võib tekkida ainult siis, kui lapsel on tõeline rütmi-vaegus, arütmia, aga ka siis oleme andnud katseaja. Rüt-

mitunne tuleneb küll geneetikast, aga mõnel määral on ka seda või-malik arendada.

Seevastu niisugust asja nagu viisipidamatus ei ole olemas. Kõik lapsed on võimalik laulma panna, küsimus on hääle juhtimi-ses. Sisemine kuulmine on mõnel rohkem arenenud, mõnel vähem ‒ kellel on vähem, sellel tuleb arendama hakata.

On lapsi, kes vaid teatud helis-tikus laulavad õigesti, siis ei saa nad teistega koos laulda. Endale omases helistikus laulavad nad hästi. Seega tuleb leida helistik, kus lapse häälepaelad toimivad, ja siis hakata teda arendama.

Mis saab lastest pärast kooli?Täiendõppes on neil pärast

võimalik veel paar aastat õppida, seejärel aga kandideerida kont-sertansamblisse. Ansamblid on professionaalsel tasemel, annavad aastas umbes 60 kontserti. Lisaks on nädalas kaks tundi proove.

Mul on siiani kontakt kõigi lastega, kes on kunagi ansamblis olnud, nad tahavad uuesti män-gima hakata, aga ma olen öelnud, et praegu on aeg oma lapsi sünni-tada, kui lapsed on suured, saame kokku ja mängime jälle.

Kas ka täiskasvanud saavad kellamänguga tegeleda?

Jah, täiskasvanutele on aasta-ne kursus. Sealt ei ole aga kuhu-gi edasi pääseda, sest seenioride grupis, kus mina mängin, on inimesed, kes on koos harjuta-nud 1993. aastast peale ‒ sellele

Kellamuusika pidavat ravima 140 haigustAivar Mäe: Kellamäng on 50 protsenti muusika ja 50 protsenti vaatemäng.

25.‒28. juunini saab Tallinnas näha maailma käsikellamuu-sika tippe, kelle hulka kuulub auga ka meie Arsise ansambel.

«Meie kellakomplekt kaalub natuke üle tonni ja võib maksta 150 000

euro ringis.»

Aivar Mäe ja Margus Bubert ansambliproovis. Nii raskuste tõstmist kui kiiret liikumist on kellamängu juures sedavõrd palju, et jõusaali pole enam tarvis minnagi.Foto: Stanislav Moshkov

5SKULPTUURReede, 17. juuni 2011

Anneli Sihvartanneli.sihvart@tallinn2011.ee

Kuna töömehed polnud vastu, siis tuli sipelgatel pesa kujundus-element kunstnikule loovutada ning miinikestast sai peagi kamin.

«Sõpradele kamin meeldis,» meenutab Mati Karmin. «Hea sõber Aivar Illak on üks, kes mind sest ajast saati toetanud on. Eks ma seepeale hakkasin-gi vaatama, kust veel miinikesti saaks.»

Eestist oli juba üle käinud üle-minekuaja vanametallibuum, mis muuhulgas ka üksjagu me-remiinikesti ja veel enam nen-de raskeid alusvankreid metalli kokkuostu viis. Selgus siiski, et näiteks Naissaarel oli miinikesti veel ‒ ole mees, saa luba ja leia

võimalus ära viia.«Naissaarel oli ju meremiinide

koostetehas,» selgitab Mati Kar-min. «Venemaalt toodi toorikud ja lõhkeaine. Kohalik raudtee oleks häire või sõja puhul miinid kesk-laost kiiresti sadamasse laevade peale viinud, et need merre lasta.

Kui Nõukogude armeel lah-kuda tuli, pidid nad kõik miinid kahjutuks tegema. Niisiis keerati sütikud maha ja veeretati miinid lõkkesse. Tules ei juhtu trotüüli-ga ju midagi hirmsat, see sulab kestast välja nagu hapukoor ja põleb ära.»

Põlenud kestad jäid Naissaare-le maha, tünnide kaupa galvaani-lisi sütikuid niisamuti.

«Kui mina oma kooskõlastu-sed ja load korda sain, oli neil kirjas, et tohin võtta miinikesti

Mäda sadama lähedalt lodu- aukudest ja mujalt sellistest koh-tadest, kus need loodussaastena vedelesid,» räägib Mati Karmin. «Niisiis sain hulga üsna kehvas seisus tugevasti roostetanud miine ‒ ilusad jäid saare kesk-paika turiste ootama ja on nüüd erastatud koos koostetehase alu-se maaga.»

Skulptuur ootab väärikat kohta

Nendest Naissaare loodus-saastemiinidest ongi loodud nii Mati Karmini miinimööbli-kollektsioon kui mitmed muud kunstilised objektid. Paras virn meremiinikesti seisab aga täna-se päevani koduaianurgas ootel. Ühest, tõsi küll, on loodus nüüd-seks juba omatahtsi kunsti loo-nud ‒ miinikestast on hakanud välja kasvama habras kask.

Naissaare miinid pole enam päris ümarikud, vaid pikergu-sed ‒ sellistesse läks rohkem

lõhkeainet. Niisuguseid hakati Nõukogude Liidus tootma 1941. aastal. Väidetavalt olnud nende tüübinimi Krabi. Nüüd on Mati Karmin neist Krabidest aga juba ligi kümme aastat kujundanud täiesti antimilitaarseid objekte.

«Eks hakkasin mõtlema, mida miinidest teha saab,» tõdeb ta. «Selgus, praktiliselt kõike, isegi lapsevankrit, tugitoolist, WC- sisustusest koos loputuskastiga ja vannist rääkimata. Tegemata on ainult võidusõiduauto...

Minu jaoks algas huvitavam etapp ehk isegi siis, kui ma ei teinud neist enam mööblit, vaid lihtsalt kunstiobjekte, lõikasin miine ja värvisin.»

Sellest ajast pärineb ka liikuv skulptuur Nõukogude sõjaväe veoautost, kus raketi asemel tõuseb taeva poole hiiglaslik miinikestadest fallos, mille tipus on neli kella ‒ Moskva, Pariisi ja New Yorgi ajaga.

«See mitmetähenduslik ja vahva teos ootab veel väärikat kohta Eesti avalikus ruumis,» kirjutas 2008. aastal praegune Kumu direktor Anu Liivak, kes tookord Soome Retretti Kunsti-keskuse juhataja oli.

Ootab siiamaani, seistes Mati Karmini koduhoovis. Ju pole pii-savalt väärikat kohta seni loodud.

Ses hoovis on avalikku ruu-mi väärivaid vaatamisväärsusi enamgi ‒ olgu miinidest prot-sendimärk või mälestussammas legendaarsele Rujale.

Miinikunst on köitnud tuhandeid

Mati Karmini meremiinidest loodud kunsti tutvustav kodule-hekülg kogus möödunud aastal tohutult klikke, eriti ohtralt oli neid USA-st ja Venemaalt. Huvi tundsid ka mitmed prestiižsed si-sustusajakirjad ja muudki väljaan-ded, näiteks ShortList Magazine, Branża Dziecięca, The Daily Mail ja Design. Architecture. Style. Mit-med kodulehekülje külastajad on lubanud nüüd, mil Miinimuuseu-mis näitus avatakse, seda kindlasti Eestisse vaatama tulla.

«Esimene «miiniekspositsioon» oli kunstihoone galeriis aastal 2003,» meenutab Mati Karmin.

«Selle viimasel päeval käis näi-tusel 10 000. külastaja. Võrdlu-seks võin öelda, et Kunila kogu näitusel käis tänavu 11 000 külas-tajat. Miinid on uskumatult po-pulaarsed, need tekitavad rahvas heasüdamlikku elevust. Soomes Retretti Kunstikeskuses käis neid 2004. aastal vaatamas 100 000 inimest ‒ kõik istmed olid külas-tajatest ära istutud, pidin pärast uued polstrid tegema ‒ soomla-sed lustisid ikka kogu perega!»

Mis miinimööblist ja muu-destki meremiinidest loodud teostest edasi saab, ei oska Mati Karmin praegu öelda.

Seni on ta neid tassinud nagu kass poegi, ikka näitusele ja pa-nipaikadesse tagasi. Muidugi oleks ilus, kui tööd kord pärisko-du leiaksid. Miinimuuseumisse, kus kunagi oli lõhkemoonaladu, sobiksid niisugused skulptuurid ideaalselt. Kas seal aga ka pike-maks ajaks varjualuse leidmine kõne alla tulla võiks, saab otsus-tada üksnes meremuuseum ise.

Meremiinist saab teha lapsevankriSkulptor Mati Karmini näitus «Sõjatehnikast disainiobjektiks» on meremuuseumi miinimuuseumis avatud 20. juunist 20. oktoobrini.

Esimese meremiini leidis tuntud ja tunnustatud skulptor Mati Karmin 2000. aastate alguses ühe Tallinna töökoja seina äärest sipelgapesast täiesti juhuslikult. See vede-les seal nagu vanaraud ja muudkui ahvatles.

Algab rahvusvaheline kõrgetasemeline käsikellamuusika festival Bells Art

Arsise kellade ansambli korral-datavale rahvusvahelisele festiva-lile on lisaks lätlastele, soomlastele ja eestlastele tulemas ka professio-naalsed ansamblid USA-st (Sonos Handbell Ensemble), Jaapanist (Ki-riku Handbell Ensemble, pildil) ja Inglismaalt (Pizzazz Handbell Trio).

25. juunikl 20 Õhtumuusika kontsert Tal-

linna Jaani kirikusArsise kellade ansamblid (Eesti)26. juunikl 14 Vabaõhukontsert Raekoja

platsil*Kellade ansamblid USA-st, Inglismaalt ning JaapanistPeeter Vähi uudisteos «Pronksipeegeldused» käsikelladele ja

tornikelladele, esitajaks Arsise kellade ansamblid ja Tartu kellade ansambel

kl 17 Pärastlõunamuusika kontsert Tallinna Toomkirikus*Käsikellade ansambel Dolce (Soome) ja Sonus kellade ansambel

(Soome)kl 20 Õhtumuusika kontsert Tallinna Rootsi-Mihkli kirikusPizzazz Handbell Trio (Inglismaa) ja Kiriku Handbell Ensemble

(Jaapan)27. juunikl 17 Pärastlõunamuusika kontsert Tallinna Jaani kirikus*Kellade ansambel Agapella (Eesti) ja Tartu kellade ansambelkl 20 Õhtumuusika kontsert Niguliste kirikusSonos Handbell Ensemble (USA)28. juunikl 17 Pärastlõunamuusika kontsert Tallinna Pühavaimu kirikus*Käsikellade ansambel Campanelli ja KellaRing (Eesti)kl 20 Galakontsert Niguliste kirikusEsinevad kõik festivalil osalevad ansamblid

Piletid müügil Piletilevi müügipunktides ja kohapeal enne kont-serti.

Õhtumuusika kontserdid: 8.00 / 6.50 EUR (õpilased, pensionärid) Galakontsert: 10 / 8 EUR (õpilased, pensionärid) Festivalipass: 28 EUR (3 Õhtumuusika kontserti ja Galakontsert) 22 EUR (3 Õhtumuusika kontserti ja Galakontsert) – õpilased,

pensionärid

* Vabaõhukontsert ja pärastlõunamuusika kontserdid on tasuta.

tasemele ei jõua aastaga kuidagi. Seenioransamblis ei ole koosseis vahetunud juba kaheksa aastat ja ma arvan, et sama koosseis män-gib koos ka kümne aasta pärast.

Seda ei võta meilt enam kui-dagi, ühine kellamuusika on osa elust. Me tunneme üksteist lä-binisti, teame, mida keegi ütleb, millal hingab. Oleme esinedes üksteise taga, niisiis ainult aima-me, mida keegi teeb ‒ oli parata-matus, et pidime teisi tunnetama õppima.

Uut lugu õpib kolm kuud

Kui pikk aeg kulub ühe kella-mänguloo õppimiseks?

Uut lugu õppides peame alati esmalt katsetama, kuidas on kõi-ge parem kelli haarata. Viieminu-tiline lugu saab esinemisvalmis kolme kuuga. Kellad võivad va-hepeal liikuda tagant reast ette ja vastupidi või tuleb inimene vahe-peal teise kõrvale mängima, kuna muidu tuleb kätest puudu.

See on füüsiliselt päris raske?On tõesti. Esimestel kontser-

tidel lihtsalt nõretasime higist, nüüd oleme otstarbekamalt jõu-du jaotama õppinud.

Kui teeme 60 kontserti aastas, siis üks kellamängija tõstab selle aja jooksul keskmiselt kelli um-bes 120 tonni. Suuremad kellad kaaluvad 12 kilo, ühe loo jooksul tuleb kella haarata teinekord 50 korda ‒ see on juba 600 kilo!

Suurte kellade mängijatel on

käte kaitseks randmetoed. Väi-keste kellade mängijatel tekivad sõrmede vahele mõhnad.

Oleme mänginud väljas siis, kui on 25 kraadi külma, ja siis, kui on 50 kraadi sooja. Külmas hak-kavad kellad kalgimalt, metalse-malt helisema.

Mis saab siis, kui keegi män-gijaist haigestub?

Puududa ei või kunagi. Ka lap-sed ei puudu kunagi. Meil on üt-lemine, et kellamuusika proovist või kontserdilt vabastab ainult surm. On mängitud kipsis käega ‒ ühe käega saab ju mängida, tei-se käe kellad jaotatakse ansambli-kaaslaste vahel ära. On mängitud karkudel olles ja kõrge palaviku-ga. Ja muuseas, pärast kontserti on palavik läinud. Väidetakse, et on 140 haigust, mida kellamuusi-ka ravib. Kus tõde on, ma ei oska öelda, aga…

Äkki peaks haigetele kella-mänguteraapiat tegema?

Ameerikas tegeldaksegi ka kellamuusika kui ravimeetodiga väga aktiivselt ja teaduslikult.

Kas kellamäng plaadimuusi-kana võiks niisama hästi mõju-da?

Olen plaadistamisega tegele-nud ja võin öelda, et päris kella-mäng ja plaadimuusika on nagu öö ja päev. Mikrofon ei ole suu-teline kõiki ülem- ja alamhelisid kinni püüdma. Niisamuti ei ole ju ka sümfooniaorkester plaadilt päriselt see.

Kellamuusika pidavat ravima 140 haigustAivar Mäe: Kellamäng on 50 protsenti muusika ja 50 protsenti vaatemäng.

Mati Karmin miinimuuseumis: «Ja kui laev sütiku otsa sõitis ning happeampull purunes ja sel-lest tekkinud impulss juhet mööda detonaatorisse edasi anti, siis käis niisugune plahvatus!»

Foto: Stanislav Moshkov

6 TAIDLUS Reede, 17. juuni 2011

Ele Pajulaasjaarmastaja

ARVUSTUS«Tantsiv torn». Kontseptsioon, lavastus, koreograafia, stseno-graafia: Saša Pepeljajev (Venemaa). Etendused Katlas 8., 9., 10. ja 11. juunil.Torni konstruktsioon: Pavel Pepeljajev (USA/Venemaa), torni ehitus: Stagecraft Management. Helilooja Ülo Krigul, kostüümi-kunstnik Reet Aus, valgustuskunstnik Timo Ollila (Soome).Esinejad: Aurinkobaletti – AB Dance Company (Soome), Appa-ratus Theatre Group (Venemaa), insenerteater AKHE (Venemaa) ja eesti muusikud.

Ühel õhtul, mil päike veel kaugeltki loojuda ei kavatsenud, istusin jahedas Katlas ja püüdsin mõistatada, mida mu ette ehitatud lavaga peale hakatakse. Viis tasandit moo-dustusid loendamatutest vidinatest, meie ees põrandal

vedelesid toolid ja puutükid, talade küljest rippusid alla nöörid, taustal võis muust eristada plastmassist ämbrikesi. Teadsin, et need kõik metafoorsed seintele riputatud püssid ka oma metafoorseid pauke tegema hakkavad, ja tahtsin paugud ette ära tabada.

Kui päikesepaistest astus sisse Turu Aurinkobaletti koosseis, kes hil-litsetult oma kohad sisse võttis, teadsin ma, et Saša Pepeljajev on mind jälle üle kavaldanud ja isegi kui oleksin lava tundide kaupa pingsalt jäl-ginud, ei oleks ma ealeski ära arvanud, mida kõike annab teha toidukile, prügikottide, vahtkummi, plastmassjurakate, rataste ja kogu ülejäänud rippuva tränaga, millele nime anda ei oskagi. Pepeljajev on asjadest üle ja kasutab neid ära nii sihtotstarbeliselt kui mõistusevastaselt.

Torn vastab tantsulePepeljajev tunneb end ilmselt esemelises maailmas vabalt, mängib

nii tähenduste, funktsioonide kui kasutusväljadega mänge, mille reeglid kujunevad tantsuliselt. See on pea lapselik rõõm asjadest: igast esemest on välja mängitud ja keerutatud see, mis ta olla saaks, võiks ja tahaks. Leidlikud lahendused mängivad vahel peaosa, loovad omaette maail-ma, mida tahaks pikemalt ja ise luurata, seirata ja katsuda.

«Tantsiv torn» on taolise esemelise mõttelennu tipuks: võimalikust ja võimatust ongi konstrueeritud tipp. Torn, mis on teatavas mõttes tantsu abivahendiks, on ehitatud ka ise tantsima, tantsule vastama.

Aurinkobaletti trupp, kes vaikselt päikese käest hämarasse Kat-lasse astus ja hetke kohal seista sai, lülitati justkui nupust tööle ning järgnes pooleteisetunnine tihe vihtumine, rullumine, jive’imine, rippumine, viskumine ja aelemine. Füüsiline teater muutus tant-suks, too aga omakorda tsirkuseks.

Pepeljajevi lavastustele iseloomulikult puudus ka «Tantsiva tor-ni» koreograafial taust, kõik oli esiplaanil. Kõik on oluline, kõike peab märkama, kõik tahab sulle midagi öelda. Näib, et Pepeljajevi eesmärk on vaataja tähelepanuvõime halvata, talle nii palju infot ette sööta, et kellelgi ei võiks tekkida ettekujutust, et tal on toimu-vast tervikpilt, terviklik arusaam.

Võimetus nähtavat hallata ja detailidesse üldpilti kaotamata sukeldu-da vabastab aga tervikpildi konstrueerimise kohustusest ja vajadusest. Kilde ja mõttelende ei peagi voolima ühtseks loogiliseks ja põhjendatud liiniks. Nii võin öelda, et «Tantsiv torn» on Sigmund Freudist, seksuaal-susest ja unenägudest. Võin aga ka öelda, et «Tantsiv torn» on hoopis laevahukust ja merest, kaptenist ja tema meeskonnast. Võiksin vaadata «Tantsivat torni» ka kui äraspidise romantikaga flirtivat pahelist eten-dust. Võiksin aga jätta kõik tumeda ja sensuaalse kõrvale ja kiita tantsi-jate atleetlikkust ja osavust, absurdihuumori väljendusrikkust.

Kuni vaataja enam ei jaksaEtendus avaneb veel ja veel, kuni vaataja enam ei jaksa. Vastupa-

nuvõime on ületatud. Kõik. Pepeljajev ei jäta oma lavastustesse üld-se ruumi ega aega hingetõmbeks, puhata võid oma ajast. Näidatav ei jää passiivseks tarbimisobjektiks, vaid sõidab vaatajale peale nii, et tal jääb üle saada nägijaks või pilk ära pöörata.

«Tantsiv torn» on oma kestuselt kriitiliselt pikk, oht on vaataja trikkide ja leidlike lahenduste vahele ära kaotada, hingetõmbepau-sideta tulistamine väsitab ka teda.

Pepeljajev tipib aga sellel ohtlikult rabedal pinnal heas seltskon-nas. Kogu «Tantsiv torn» on kokku seatud nii konstruktiivselt kui heliliselt hästi, torni ühe tasandi all redutavaid muusikuid ümbrit-seb hulk hullumeelseid pillikonstruktsioone. Kord voolavad nad ka pragudest välja lavalaudadele ning pakuvad tantsutrupile väärilist partnerlust, kord väljuvad oma punkrist vaid selleks, et püstist kla-veripoolikut haamritega kolkida või sellest rütmiliselt tükke saagida või hoopis rattarümbale kinnitatud trummikomplekt endale selga hiivata ja läbi hammaste blues’i joriseda, kord vilistavad ja huilga-vad nad nagu vanad merekarud kunagi.

Muusikalist külge ei saa selle etenduse juures küll taustaks ni-metada, Ülo Kriguli loodud helimaastik hoopis võimaldab ja või-mendab füüsilist ja visuaalset. Kelmika madrusena esinev akordio-nimängijanna paneb tornile ja tipule väärika punkti.

«Tantsiv torn» on niisiis tihe ja higine paljusus, mida kokku võtta polegi võimalik. Kavalehes lubatakse „maagiat ja rabavaid trikke, treenitud koletisi, kõhurääkijaid, tuld ja vett“. Maagia ja koletised on ehk vaataja silmades, aga ka ükskõikne publiku liige ei saa lah-kuda etenduselt tundega, et laval olijad omalt poolt kõike mängu ei pannud.

Täpp torni i-lPepeljajev tipib ohtlikult rabedal pinnal heas seltskonnas.

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

«Meie eesmärk on muuta stereotüüpi, mille kohaselt Toompea on vaid turistide koht,» loodab Kohtuotsa vaateplatvormi minifesti-valide sarja «Lustid» eest-vedaja Peke Eloranta, et tasuta kultuurisündmused muudavad valdavalt välis-maalasi täis piirkonna ühel heal päeval linlaste uueks lemmikkohaks.

«Lustid» täidab all-linnast tulles kõige parempoolsema vaateplat-vormi kuni suve lõpuni paariküm-ne kontserdi- ja teemaõhtuga, mille koondnimetuseks on Elo-ranta sõnul avastamata talendid.

«Oleme kava üle väga uh-ked. Loodetavasti meelitab see siia võimalikult erinevaid selts-kondi,» kirjeldab Soomest pärit

Eloranta valdavalt muusikale rõhuvat programmi, kus tooni annavad Otsa kooli andekaimate kasvandike ansamblid.

Käivitub näitustesari ja filmifestival

Kogu Toompea kultuurisuve kõrghetk saabub aga 17.‒21. augus- til, mil lisaks Kohtuotsa vaate-platvormile toimub ka mitmel pool ümbruskonnas näitustesa-ri «Visual walk – kunst kutsub Toompeale». Septembri esimesel nädalal leiab aset aga juba kolmas Luscher & Matieseni filmifestival, mis on alates selle käivitamisest toimunud SA Tallinn 2011 toel.

«Tundub, et Euroopa kultuuri-pealinna aastal on turiste jõudnud rohkem ka Toompeale. Seda oli näha juba kevadel ja ka Venemaalt pärit külastajate osas, kelle arv on selgelt tõusnud ja kes viibivad siin varasemaga võrreldes muudelgi aegadel lisaks juba traditsioonili-

sele aastavahetusele perioodile,» rõõmustab Eloranta kultuuripea-linna tiitli positiivse mõju üle.

Viimane on Eloranta sõnul pan-nud rohkem üritusi korraldama ka teised vanalinna lõbustuskohad.

«Eks aeg näitab, kuidas me selles konkurentsis läbi suudame lüüa ja kas kohalikku publikut ka siia Toompeale jätkub,» jääb Eloranta tulevikku silmas pidades pigem ettevaatlikuks.

Lisaks kultuuriprogrammile pakutakse Kohtuotsa vaateplat-vormil ka kvaliteetveine. Vei-niäri on Luscher & Matieseni ettevõtmisele nimeandjakski. Nimelt tegutses lähedalasuvas Tiesenhauseni majas aastatel 1921‒1940 šveitslase Luscheri ja eestlase Matieseni juhitud veini-tehas. Kaubamärk taastati Elo-ranta ja ta kaaslaste poolt 2009 ja nii pakutakse platvormi kohvi-kus ka uue kuue saanud ajaloolisi «Matiesen»-veine.

Lisaks veiniga äritsemise-

le ja kultuurisündmuste kor-raldamisele tegeleb puhtalt eesti keelt rääkiv Eloranta in-nukalt fotograafia ja purjelauata-misega, kuigi hobide jaoks jääb tal Luscher&Matieseni pidamise tõttu üha vähem aega. Oma vä-hestel vabadel hetkedel käib ta muu hulgas surfamas Paljassaare rannas, mis on Toompea kõrval ta teine lemmikkoht Tallinnas.

Ärivaist viis Eesti-armastuseni

«Esimest korda tulin Eestisse 1994 ja Toompea meeldis mulle esimesest silmapilgust. Mu onu ajas siin toona äri ja tema pealt nägin, et majandus hakkab siin jõudsalt kas-vama. Eesti hakkas mulle huvi pak-kuma, kuna võrreldes Soomega oli siin tol ajal põnevam. Seejärel õn-nestus mul tööle saada ühte Eestis tegutsevasse soomlaste ettevõttes-se ja nii ma siia jäingi,» meenutab nüüdseks järjepanu kümme aastat Tallinnas elanud Eloranta oma Ees-tisse tulemise lugu.

Poole sellest ajast on ta koduks olnud armastatud Toompea.

Kui küsida, mis on Eestis ja Toompeal selle ajaga muutunud, nimetab Eloranta korda tehtud maju ja turistide suurenenud huvi, millega on tahes-tahtmata kaasnenud ka vanalinna valluta-mine merevaigupoodide poolt.

Eloranta käis Eestis elamise al-gusaegadel tihedalt läbi ka teiste siin elavate soomlastest ärimees-tega, kuid nüüdseks on nii tema kui ka nemad eestlastega juba nii tihedalt lõimunud, et rahvuskaas-lastega saadakse kokku vaid suu-remaid tähtpäevi tähistades. Selle võrra olevat aga tihenenud läbi-käimine teiste Toompeal tegut-senud ettevõtete ja samas kandis asuvate saatkondadega.

Eloranta kutsub linlasi üles Toompead taasavastama ka talvi-sel ajal, mil piisava lume olemas-olul plaanitakse ehitada tänavu väga menukaks osutunud lume-linnus, mille juurde pakuti vana retsepti järgi tehtud hõõgveini ja tutvustati koha ajalugu.

Kohtuotsa vaateplatvorm täitub suveks kunstidegaLuscher & Matieseni minifestivalidel näidatakse avastamata talente.

Andreas Seppandreas.sepp@tallinn2011.ee

Kooliõpilased, õpetajad, Ees-ti Käsitööõpetajate Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Ees-ti Pensionäride Ühenduste Liit, on alates oktoobrist kudunud 411 ku-dumisgrafiti tükki, mis peagi hak-kavad kõik linnapilti kaunistama.

Rannala sõnul on eriti positiiv-ne, et kudumisgrafitiga püütakse pilke just Euroopa kultuuripea-linna aastal, sest nii hakatakse ehk rohkem mõtlema grafiti ole-muse ja vormi peale. Lisaks Viru Keskuse bussiterminalile kaunis-tatakse aktsiooni esimeses etapis ka üks Tallinna Autobussikoondi-se liini 1A madalapõhjaline auto-buss.

Viru Keskuse bussiterminali postidele kudumitükke nõelunud

Anu Leisner loodab, et kunstiteo-sed jäävad sinna linlastele vaata-miseks üles vähemalt aasta lõpuni. «Siin on turvamehed ju pidevalt liikvel ja üldiselt inimesed ei kipu ilusaid asju lõhkuma, pigem ikka koledaid,» leiab Leisner.

Leisneri arvates on kudumis-grafiti värske ja värviline linnaruu-mi kaunistamise viis, mis peaks terminalis bussi ootavates inimes-tes kodutunnet tekitama. Tükki-dest värvikaima autor on Leisneri kaaslane Stella Laur, kes valmistas SA Tallinn 2011 tunnuslogoga ku-dumi «Kultuur kutsub».

Järgmine kudumisgrafiti üles-riputamise aktsioon algab juba 27. juunil, mil villase kuue saab Tammsaare park. Ühtlasi tähis-tatakse sellega paar päeva hiljem algava XI noorte laulu- ja tantsu-peo algust «Maa ja ilm» algust.

Kesklinn kaetakse kudumisgrafitiga«See on ideaalne võimalus, kuidas muidu halli linnapilti särtsu tuua,» selgitab Ilona-Evelyn Rannala Tallinna spor-di- ja noorsooametist, miks kaeti kudumisgrafitiga Viru Keskuse bussiterminali seitse betoonsammast ja kaetakse Tammsaare park.

Kudumisgrafiti ülespanijad Stella Laur (vasakul) ja Anu Leisner.Foto: Andreas Sepp

Nagu kahel varasemal aastal, nii toimub ka tänavu Kohtuotsa vaateplatvormil filmifestival.Foto: Luscher & Matiesen

7FOTOReede, 17. juuni 2011

Tallinn 2011 nädal objektiivisTimo Steineri ooperi «Kaks pead» maailma esmaettekanne Noblessneri valukojas Rütmipidu vallutas Vabaduse väljaku

Katlas näidati moodsa tantsu etendust «Tantsiv torn» Spivakov Tallinnas Club 2011 täitis Club Hollywoodi

Rakveres pungitiPrantsuse jutuvestja

Juuni teisel nädalalõpul sai kolmel õhtul Noblessneri va-lukojas näha Timo Steineri ooperi «Kaks pead» ainuette-kandeid.Ooper lähtub tõestisündinud eksperimentidest, milel käi-gus Vene teadlane Vladimir Demehhov siirdas 1954. aastal kirurgia võimaluste uurimi-seks suurele koerale kutsika pea koos esikäppadega. Kok-ku tekitas Demihhov 20 kahe-päist koera.Ooperi kandsid ette Eesti Riik-lik Sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste dirigeerimisel, Nar-genfestivali koor, doktorit ke-hastanud metsosopran Juuli Lill, tenor Oliver Kuusik, bass Olari Viikholm, doktori assis-tenti etendanud bariton René Soom (ülemisel pildil) ja tant-sijad Maarja Roolaht ning Ahti Sepsivart (alumisel vasakpool-sel pildil operatsioonilaual). Libreto autor oli Maarja Kang-ro ja kunstnik Pille Jänes.

Nokia Kontserdimajas esines Venemaa Riiklik Filharmoonia-orkester dirigent Vladimir Spi-vakovi (pildil) juhatusel.

8.–11. juunil näidati Katlas lavastaja Šaša Pepeljajevi etendust «Tantsiv torn», mida aprillis män-giti teises Euroopa tänavuses kultuuripealinnas Turus.

11. juuni Trumm-Iti Show’l esinesid teiste seas maailmakuulus trummar Jojo Mayer (paremal üleval), Weapons of Sound (keskel ja vasakul üleval) ning trummiorkester Trumm-It (all).

Fotod: Heiti Kruusmaa

Kultuuripealinna klubiürituste sarja Club 2011 raames esinesid klubis Hollywood mitmed elektroonilise muusika maailmatä-hed, teiste hulgas ka britt James Blake (vasakul).

Foto: Kertin Vasser

Katariina kirikus esines 12. juunil jutuvestja Nacer Khemir.

Fotod: Stanislav Moshkov

EKA vana hoone esine kaunis-tati 400 Tallinn 2011 plakatiga.

Foto: Piret Ehavald

II punklaulupeol esines ka sel-le kunstnik Hardi Volmer.

Foto: Gert Nõgu / picasaweb.google.com/GertNogu

EKA kultuuriplank

8 KULTUURIKALENDER Reede, 17. juuni 2011

European Capital of Culture

KULTUURIPEALINNA SUURTOETAJAD:

TOETAJAD:

TALLINN

TEATER

17. ja 18. juuni 18.00, 20.00 Vene teatris (Vabaduse väljak 5, Tallinn) live-performance «Alice». Lewis Carrolli teosel «Alice imedemaal» põhinev live-performance, mis koos-neb moodsast koreograafiast, autorimuusikast, kunstilisest videost, traditsioonilisest ani-matsioonist, VJ-setist ja var-juteatrist. Etenduses on tege-vuskohaks nüüdisaegne linn kõikide oma eelistega ja puu-dustega.

20. ja 21. juuni 19.00 Skoo-ne bastionis (Rannamäe tee 11, Tallinn) NO99 Põhuteater: «The Lower Depths». Kõik, kes vähegi teavad Euroopa teat-riskeenet, teavad ka Koršuno-vast ‒ Leedu lavastajat, kes on ammu ületanud Leedu kultuu-riruumi ning kelle tööde vastu tuntakse huvi nii idas kui lää-nes.

20. ja 21. juuni 19.00 Tallinna Linnateatris (Lai 23, Tallinn) etendus «Scapini kelmused». Traditsiooniline Tallinna Linna-teatri suvelavastus tuleb ka sel aastal. Mängivad EMTA lava-kunstikooli 25. lennu tudengid.

TANTS

17. juuni 19.00 Rahvusooperis Estonia (Estonia pst 4, Tallinn) «San Francisco Balleti gala». Aset leiab kordumatu tantsu-sündmus – balletiõhtu, mis toob lavale San Francisco Bal-leti parimad tantsijad ja ühe maailma nimekama eestlasest balletitähe Tiit Helimetsa.

MUUSIKA

17. – 23. juuni erinevad kont-serdikohad Suure-Jaanis (Suu-re-Jaani) «XIV Suure-Jaani Muusikafestival». 1998. aas-tast alates korraldatakse suvi-ses Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusi-kafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo.

18. juunil 19.00 Restoranis C`est La Vie (Suur-Karja 5, Tal-linn) «Kevadklassika». Esine-vad Marten Altrov (klarnet) ja Martin Kuusk (klarnet).

22. juuni 12.00 Vabaduse väl-jakul (Vabaduse väljak, Tallinn)

rahvusvaheline sõjaväemuusi-ka festival «Est-Tattoo 2011». Tattoo – see on vigurmarss ehk kujundliikumine, orkestri show-programm, mis on igal kollektiivil erinev ja mille ise-loom sõltub valitud muusikast, orkestrijuhi fantaasiast ning hetkemeeleolust. Festival pa-kub suurejoonelist kogupere vaatemängu.

KINO17. juuni 23.00 Viru keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) mängufilm «Itaallaste uskumatud seiklused Vene-maal». Linastub Eldar Rjazano-vi ja Franco Prosperi film. Len-nukisse satuvad kõik need, kes saatuse tahtel kuulsid Rooma haiglas sureva vana naise vii-maseid sõnu.

20. juuni kinos Artis (Estonia pst.9, Tallinn) mängufilm «No-riko lõunalaud». Režissöör Sion Sono. Teismelised tütarlapsed langevad omalaadse veebisaidi Haikyo.com võrku, mis rendib osalisi mitmesuguste inimeste rollimängudesse, kehastama kellegi lapsi, abikaasasid ja muid pereliikmeid. Veidra or-ganisatsiooni taga seisab noor naine Kumiko, kelle identitee-tidega mängimine päädib 54 noore tüdruku massieneseta-puga ühes Tokyo metroojaa-mas.

24. juuni 23.30 Viru keskuse katuseterrassil (Viru väljak 4/6, Tallinn) mängufilm «Solino». Südamlik draamalugu Itaalia perekonnast, kes kolib 1964. aastal tööotsingute tõttu Sak-samaale, Ruhri kaevanduspiir-konda, tegeleb ühevõrra nii

juurte säilitamise kui ka eduka kohandumise valemiga.Sel ajal, kui isa kaevanduses töötamisest väljapääsu loodab, mõlgutab ema pizzeria avami-se mõtteid. Kunagise kodulinna järgi saab see nimeks Solino.

NÄITUS17. juuni – 30. oktoober Kumu kunstimuuseumis (Weizen-bergi 34/Valge 1) «Kaksikport-ree. Flaami sümbolistid James Ensor ja Jules de Bruycker». Maailma tippu kuuluvate Ma-dalmaade kunstnike tööd esin-davad 19.–20. sajandi Flaami ja Belgia kunsti ning kultuuri.

Ensorit (1860–1949) lumma-sid vaskplaadid, trükivärvid ja võimalus teha erinevaid tõm-miseid. Kunstniku loomingu püsitegelased deemonid ja viirastused, Kristus ja Saatan, inglid ja Surm, inimlikud pahed ja idülliline loodus tundsid end hästi nii lõuendil kui paberil.

Jules de Bruycker (1870–1945) pidas graafikat ainsaks väljen-dusvahendiks. Ühtlasi sai temast armastatud kodulinna Genti inimeste ja olustiku tõlgendaja, keda paelus kõige enam töölis-klassi ja vaeste eluolu.

19. juuni kuni 17. juuli Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näitus «Muuseumifailid I: Kogutud printsiibid».Definitsiooni kohaselt on kol-lektsioon muuseumi peamiselt määratlev asi. Ka EKKM-i juur-de kuulub kollektsioon, mis nagu iga elav kollektsioon on pidevas saamise ja muutumise protsessis. Tulenevalt EKKM-i institutsio-naalsetest praktikatest ning pikaajalisest rahalise olukorra keerulisusest ei ole aga Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi

kollektsioon tavapärane avalik või erakollektsioon.

Kuni 26. juuni Tallinna Kunsti-hoones (Vabaduse väljak 6, Tal-linn) näituseprojekt «Sõnasta-mata lood» keskendub LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans, queer) lii-kumise probleemidele ja välja-kutsetele tänapäeva Euroopas.

Kuni 26. juuni Euroopa Lii-du esinduses Eestis (Rävala 4, Tallinn) Vittoria Marziari skulptuuride näitus «Soul Vib-rations». Vittoria Marziari on pärit ilusast keskaegsest Sie-na linnast Itaaliast, kus tal on laboratoorium ning ta õpetab joonistamist ja kunstiajalugu. Ta on Itaalia ja rahvusvahelises kunstielus olnud aktiivne vee-randsada aastat; ta on loonud skulptuure avalikele hoonetele ning kirikutesse, nende hulgas Püha Andrea kirik Roomas Qui-rinalis. Marziari tööd on osale-nud paljudel soolo- ja grupinäi-tustel Itaalias ja välisriikides.

Kuni 20. september Eesti Aja-loomuuseumi Suurgildi hoones (Pikk tn 17, Tallinn) näitus «Tal-linn – maailma naba!? Tallinn – axis mundi!?». Näitus jutustab omamoodi pühade säilmete kaudu pealinnaks olemise ülis-tuslugu, samal ajal hiilib möö-da saalinurki ka pealkirja pei-detud iroonia.

Kuni 25. september Kumu kunstimuuseumis (Weizenber-gi 34/Valge 1, Tallinn) näitus «Gateways. Kunst ja võrgus-tunud kultuur». Suurnäitus esitleb Euroopa noorema põlv-konna kunstnike uusi eksperi-mentaalseid meediapõhiseid kunstivorme.

Kuni 31. oktoober Eesti Kaas-aegse Kunsti Muuseumis (Põhja pst 35, Tallinn) näituste hooaeg algab EKKM-i asutatud

kaasaegse eesti kunsti auhin-na Köler Prize nominentide näitusega ja võitja väljakuulu-tamisega, jätkub Eesti-Norra kuraatori Karolin Tampere ning Tšiili-Ameerika Ühendriikide kuraatori Camila Marambio EKKM-i institutsionaalset talu-vust testiva projektiga «Party».

MUUKuni 7. september Kohtuotsa vaateplatvormil ja Luscher & Matieseni suveterrassil (Koh-tu 12, Tallinn). Sündmustesari «Luscher & Matieseni lustid», mis toimub vabas õhus Toom-peal.

Kogu suve on avatud foto-näitus, kavas elav muusika, tantsu- ja teemaõhtud ja palju muud.

Sarja lõpetab filmifestival. Maagiline Toompea, vanade aegade hõng ja «Saaremaa valss». Valged suveööd ja päi-keseloojangud. Küünaldega valgustatud hämarad romanti-lised suvelõpuõhtud. Vein. Elav muusika ning tantsu- ja muud lustipeod.

Kuni 11. september erinevad toimumiskohad Eestis «Nar-genfestival».

Tõnu Kaljuste ellu kutsutud Nargenfestival 2011 program-mis on ooperi esiettekanded, sümfooniakontserdid, teatri-etendused ning Kreegi, Oistrah-hi ja Pärdi muusikanädalad.

Juulikuus toimub unikaalne kontsert, kus ühel õhtul kan-takse ette neli Arvo Pärdi süm-fooniat (dirigent Tõnu Kaljus-te). See kontsert on jätk 2010 aasta Pärdi Pidunädalatele, millega tähistati helilooja 75. juubelit.

9 Suvi algab jälle Järvakandis ‒ aasta pausi pidanud festival Rabarock leiab aset 17. ja 18. juunil. Ja seda juba kuuendat korda.

Rabarocki tegijatele, lisaks Kristo Rajasaarele on need veel Priit Järve, Tanel Pandre ja Cram, kellel polnudki plaanis lõplikult pille kotti panna, kulus Rajasaare sõnul aastane paus marjaks ära. Kuigi ebakindel toimumisgraa-fik pole see, mis peaks ühes kul-tuuriürituses usaldust tekitama, paistab siiski, et Rabarock pole oma fänne kaotanud. Rajasaare ei varja rõõmu selle üle, et eelmisel aastal keegi nende asemele ei tul-nud, ka sponsoreid ja partnereid pole festival kaotanud.

«Loodus on aastajagu tühja kohta sallinud, poleks ilus seda lahkust kuritarvitada. Meil on väga hea meel, et meie partnerid

ja toetajad on jätkuvalt festivaliga ühes paadis ning seda tugevamalt kui kunagi varem. Lisaks oleme arvatud Tallinn 2011 programmi,» kommenteerib festivali korraldaja Kristo Rajasaare uhkusega.

Alates 2005. aastast toimunud Rabarock on viie suve jooksul toonud Eesti publikuni mitmeke-sise valiku muusikamaailma olu-listest nimedest: Sparks, The Fall, Danko Jones, Laibach, Electric Six, The Misfits, The Exploited, Therapy?, Gary Numan, Lady-tron ja paljud teised tegijad ning muidugi kodumaised rockstaa-rid. Spetsiaalselt Rabarockiks on lavalaudadele naasnud legen-daarsed kodumaised kultuskol-lektiivid nagu Rosta Aknad, Mr Lawrence, Tõnis Mägi & Muusik Seif, Silvi Vrait & Ultima Thule, Onu Bella Bänd.

2011 Rabarocki peaesinejateks

on sedakorda drum’n’bassi kuul-sus Pendulum (AU), alternatiiv-metal’i staarid Filter (USA) ja 23 aastase vahe järel taas Eestit kü-lastav punk ja post-punk ikoon John Lydon (Johnny Rotten) koos oma bändiga Public Image Ltd. (UK).

Rabarock 2011 teised esine-jad: Mustasch (SWE), Electric Wizard (UK), IAMX (UK), Sun-rise Avenue (FIN), Rock-Hotel plays Rock-Hotel 1983, Winny Puhh, Metsatöll, NoMeansNo (CAN), Ultima Thule, J.M.K.E., Circle (FIN), Orelipoiss, Teräs-betoni (FIN), Nevesis, Def Räädu, Aides, Ewert & The Two Dra-gons, Anal Thunder (FIN), Kur-jam, DND (UK), Goresoerd, Ab-raham, The Bad Ass Brass Band (FIN), Rock Reality band, Singer Vinger, Apelsin, DJ MOP (R2), DJ Erik Morna (R2).

Senine Rabarocki publikure-kord on 13 000 inimest. Järva-kandi lavadel on rockilegendid vaheldunud noorte aktuaalsete ar-tistidega, muusika polkast rocki- ni ja metal’ist indie’ni. Nagu va-rasematel aastatel, on ka saabuval festivalil varuks hulk põnevaid üllatusi.

«Sellel aastal korraldame Ra-barocki keevalisemate rokkarite mahajahutamiseks pühapäeval festivali parkla kõrval nn auto-spordivõistluse Romuring,» lisab Järvakandi vallavanem Mart Jär-vik uuenduste kohta. Romuringi kohta saab infot Facebookist: Jär-vakandi Romuring.

Järgmisel aastal tahab Raba-rock oma programmi aga veelgi laiemaks ajada. Kui siiani on Ees-tist olnud peal raskekahurvägi, siis nüüd antakse ruumi ka noo-rematele bändidele.

Festivali info ja uudised kodu-lehel www.rabarock.ee

Vaata lisa ka Facebookis ja Twitteris.

Ajaleht Kultuuripealinn soovitab: «Rabarock on tagasi!»

Rabarocki peaesineja Pendulum.Foto: John Wright/Chance Street Studio