16
EE TEHNIKA 29. märts 2012 UUS HONDA CROSSTOURER JA CROSSTOURER DCT Tee oma unistused teoks VAATA WWW.HONDA.EE JA KÜSI PAKKUMIST LÄHIMAST HONDA MOTOKESKUSEST! Honda Liisinguga kuumakse alates 196 Crosstourer DCT on varustatud topeltsiduriga automaatkäigukastiga, millel on manuaalrežiim ja 2 automaatrežiimi (tava- ja sportrežiim) ning nuppudega vahetatavad käigud, mis pakuvad tänu uuenduslikule tehnoloogiale võrreldamatut vabadust. Krediidi kulukuse määr (tingimustel: vara väärtus 13 990 € sissemakse 20%, jääk 0 €, periood 60 kuud, lepingutasu 200 €, intress 1,9%) on 2,33%. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga. Motokeskused Tallinnas: Catwees Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3313, Motokeskus Tartus: Catwees Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0388. Motokeskus Saaremaal: ML-Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2550.

EE TEHNIKA (26.03.2012)

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Ekspressi erinumber EE TEHNIKA (märts 2012)

Citation preview

Page 1: EE TEHNIKA (26.03.2012)

EE TEHNIKA

REKLAAM

29. märts 2012

UUS HONDA CROSSTOURERJA CROSSTOURER DCT

Tee oma unistused teoks

VAATA WWW.HONDA.EE JA KÜSI PAKKUMIST LÄHIMAST HONDA MOTOKESKUSEST!

Honda Liisinguga kuumakse alates 196 €

Crosstourer DCT on varustatud topeltsiduriga automaatkäigukastiga, millel on manuaalrežiim ja 2 automaatrežiimi (tava- ja sportrežiim) ning nuppudega vahetatavad käigud, mis pakuvad tänu uuenduslikule tehnoloogiale võrreldamatut vabadust.

Krediidi kulukuse määr (tingimustel: vara väärtus 13 990 € sissemakse 20%, jääk 0 €, periood 60 kuud, lepingutasu 200 €, intress 1,9%) on 2,33%.

Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga.

Motokeskused Tallinnas: Catwees Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3313, Motokeskus Tartus: Catwees Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0388.

Motokeskus Saaremaal: ML-Autoservice Tallinna tn 88, Kuressaare, tel 452 2550.

Page 2: EE TEHNIKA (26.03.2012)

Ameerika autode varuosad ja remont

Gulf õlid ja määrdeained

Autospordi varustus

Paatide ja kaatrite varuosad

US Parts kauplus:Tallinnas Mäealuse 3atel 655 0600e-post [email protected]

Pärnus Lao 12–6tel 443 7212e-post [email protected]

www.usparts.ee

Page 3: EE TEHNIKA (26.03.2012)

UUs & huvitav

3

Canon teatas, et nende EOS-tootesarja lisandub uus kaameramudel EOS 5D Mark III. EOS 5D Mark III tugineb legendaarse kaamera EOS 5D

Mark II jõudlusele, kuid on veelgi parema kiiruse ja re-solutsiooni, täiustatud protsessori võimsuse ning laie-mate loominguliste võimaluste valikuga nii fotode te-gemisel kui ka täis-HD kvaliteediga video jäädvusta-misel.

Kaamera äsja väljaarendatud 22,3megapiksline täiskaadersensor pakub paremat resolutsiooni ja täp-semaid detaile. Suurema 8kanalilise väljundiga saab see kaamera mugavalt hakkama täisresolutsiooniga, kiirusega 6 kaadrit sekundis ja 18 RAW-kujutist või üle 16 000 JPEG-kujutise seerias (kasutades UDMA 7 ser-tifikaadiga kaarte), ilma selleks lisatarvikuid vajamata. Lisaks pakub sensori täiustatud struktuur suurt loomu-likku ISO-vahemikku 100–25 600 (laiendatav väärtu-seni 102 400), muutes ka valgusevaestes oludes selge-te ja kõrge kvaliteediga piltide tegemise võimalikuks.

Kaameras EOS 5D Mark III on kasutusel sama 61punktiline laia ulatusega automaatteravustamise süs-teem nagu ka tippmudelis EOS-1D X. Samuti on EOS 5D Mark III mudeli EOS-1D X kaameras esimest korda ka-sutusele võetud reguleeritavad automaatteravustami-se eelseadistused, mis on abiks teadaolevalt keeruliste objektide pildistamisel ning pakuvad lisakindlust olu-kordades, kus objekti liikumine võib olla ettearvamatu.

Uue kaamera täpse säri tagab Canoni paljukiidetud iFCLi mõõtesüsteem, sisaldades 63tsoonilist kahekihi-list sensorit, mis on ühendatud iga AF-süsteemi punk-tiga. Automaatteravustamise süsteemis kogutud tera-vustamisteavet analüüsitakse koos mõõtesensori mõõ-detud värvi- ja heledussignaalidega.

Kaameras EOS 5D Mark III on kasutusel Cano-ni uusim DIGIC 5+ pildiprotsessor. Olemas on ka uus foto nupp, mis võimaldab kasutajatel kiirelt pildilaade valida ja mitme säriga pildistada, aga pakub ka otse-teed HDR-pildistamisrežiimi juurde. Pilte üle vaadates võimaldab fotonupu vajutamine kasutada uut funkt-siooni, mis kuvab kõrvuti kaks pilti ja laseb fotograafil võtte ajal erineva säriga pilte vaadata, suurendada ja kvaliteeti võrrelda.

Uue EOS 5D Mark III kaamera kerge magneesium-kere pakub kõrget ilmastikukindlust. Lisaks on tugev-datud päästiku konstruktsiooni kuni 150 000 kasu-tuseni.

Samsung Notebook Series 5 Ultra on üliõhuke, kerge, võimas ja suure mälumahuga. Series 5 Ultra 13tol-

lise mudeli teevad võimsaks protsessor Intel® Core™ i5-2467M, kuni 8 GB mälu, Diskeeperi süsteem Express Cache™ ja graafikakaart AMD  Radeon™ HD. See-tõttu käivitub arvuti kiiresti, vaid 20 se-kundiga, naaseb ooterežiimilt kahe se-kundiga ja veebi sirvimine on varase-ma põlvkonna sülearvutitega võrreldes kaks korda kiirem.

Digifotoseadmete ja mitme-suguste meediaplatvormide aren-gu tõttu muutuvad failid iga päeva-ga järjest suuremaks, mistõttu on vaja rohkem kõvakettaruumi. Hoolimata hilju-ti levima hakanud pilvesalvestusest eelistavad kasutajad iga päev siiski kohalik-ku kõvaketast kasutada. Seda eelistust silmas pidades pakub Series 5 Ultra 14” ku-ni 1 TB kõvakettaruumi. Jõudlust lisab ka endisest kauakestvam aku. Samsung Se-ries 5 Ultra aku kestab ühe laadimiskorraga kuni 6,4 tundi. Samsung Battery Life Plus on tõhus aku vananemist takistav tehnoloogia, säilitades 1500 laadimistsük-liga (kolmeaastase) kasutusea vältel 80 protsenti akuelemendi algsest jõudlusest.

Series 5 Ultra 13” on vaid 14–17,6 mm õhuke ja kaalub 1,38 kg, et seda oleks lihtne liikvel olles kasutada. Protsessor Intel® Core™ i5, kuni 8 GB mälu, kuni 500 GB kõva-kettaruumi ja ExpressCache™-iga 16 GB iSSD tagavad võimsuse teel olles. Kasutajad võivad valida ka 128 GB SSD või 256 GB SSD. Parima ühenduvuse tagamiseks muude seadmetega on 13tollisel mudelil ka täismõõduline HDMI port, üks USB 3.0, kaks USB 2.0, neli ühes multi-SD-kaardi pesa, Etherneti port ja veebikaamera.

Arvutil on Samsungi tipptasemel LCD-tehnoloogiaga 300nitise eredusega HD LED SuperBrighti ekraan, tehnoloogia Image Enhancer ja peegeldusvastane ekraan, et ka-sutajad võiksid kõikjal parimat vaatamiselamust nautida.

Lisateavet toote kohta ja multimeediummaterjale leiab veebiaadressilt www.facebook.com/samsungnotebook.

EE TEHNIKAToimetaja: Piret Tamm, [email protected], tel 669 8191. Reklaam: Timmo Lilium, [email protected], tel 669 8309. Kujundus: Virge Ilves. Korrektuur: Marilin Look

EOS 5D Mark III

samsungi esimene Ultrabook™ on üliõhuke ja kerge

LG Electronics esitles Barcelonas Mobile World Congressil oma esimest Quad-Core ehk neljatuumalise protsessoriga

nutitelefoni Optimus 4X HD.Tänu Nvidia 1,5 GHz Tegra 3 kiibistikule ja True

HD IPS ekraanile pakub Optimus 4X HD personaal-arvuti kvaliteeti.

Nvidia Tegra 3 on maailma ainus 4-Plus-1™ Quad-Core mobiiliprotsessor, mis on välja tööta-tud kõrgtasemelise multimeedia jaoks. Selleks et teostada vähem nõudlikke ülesandeid, nagu muu-sikaesitust või aktiivset ooteseisundit, kasutab seade viiendat akusäästja põhimälu. Telefoni graa-fikaprotsessor aga edastab visuaalselt rikkalikku pilti ja konsoolikvaliteediga mänguelamust.

Optimus 4X HD töötab uusimal Androidi ope-ratsioonisüsteemil Android 4.0 Ice Cream Sand-wich. Telefonil on 16 GB sisemälu ja 8megapiksli-ne taustavalgustusega kaamera. Seadme paksus on 8,9 mm.

LG uus nutitelefon Optimus 4X HD

Tehnilised näitajad:• Kiibistik: 1,5 GHz Quad-Core protsessor

(Nvidia Tegra 3)• Ekraan: 4,7tolline (1280 x 720) True HD IPS• Mälu: 16 GB eMMC ja 1 GB LP DDR2

• Kaamera: 8,0 MP BSI sensor (tagaküljel) ja 1,3 MP (esiküljel)

• OS: Android 4.0 Ice Cream Sandwich• Aku: 2,150 mAh

Canon EOS 5D Mark III – põhiomadused:• 22,3megapiksline täiskaadersensor• 61punktiline automaatteravustamine• sarivõtterežiim kiirusel kuni 6 kaadrit sekundis• loomulik ISO-tundlikkus 100–25 600• käsijuhtimisega täis-HD-video• 14bitine DIGIC 5+ protsessor• täiustatud ilmastikukindlus• 8,11 cm (3,2tolline) 1 040 000 punktiga ekraan• eelseadistustega HDR-režiim

Page 4: EE TEHNIKA (26.03.2012)

UUs & huvitav

4

Heiti Kender avas uue Apple’i müügi- ja teenindussalongi Valge Klaar

Liigaasta lisapäeval avati Tallin-na kesklinnas uus Apple’i esindus-salong, kus pakutakse kogu Apple’i tootevalikut ning ka hooldus- ja remondi teenust.

Valge Klaari asutaja Heiti Kende-ri sõnul on uus salong suunatud eel-kõige professionaalidele, äriklienti-dele ja ka nõudlikumale erakasuta-jale. „Teenus on inimestelt inimeste-le. Kõik, kes soovivad tehnikat rahu-likult koos nõustamisega valida, eel-davad ka toote seadistamist ja vaja-vad kiiret tuge probleemi korral,” üt-les Heiti.

Valges Klaaris hakkab tööle lisaks müügikonsultantidele viis Apple’i sertifitseeritud hooldustehnikut, mis teeb salongist ühe suurima Apple’i hoolduskeskuse Baltikumis.

„Olen ise Apple’i suur fänn ja Mac’idega tegelenud üle 15 aasta. Nüüd on mul õnnestunud koguda enda kõrvale tegijad, kellega võib luurele minna,” ütleb Heiti.

Valge Klaar on Apple’i ametlik edasimüüja ja aprillist 2012 ka amet-lik hoolduskeskus Eestis. Salong asub aadressil Tartu mnt 50a.

Kaks uutmoodi „õunapoodi”IM Arvutid avas juba teise uue kontseptsiooniga iDeali poe Eestis

Eestis avati juba teine uue kontseptsiooniga ametlik Apple’i esindussalong iDeal asukohaga Narva mnt 7. Uus iDeal pakub ka kõige nõudli-kumale kasutajale suurepära-se võimaluse olla osa Apple’i maailmast, kogeda poe uuen-duslikku vormi ja sisu.

Poes on tööl kolmeliikmeli-ne ekspertide tiim, kes pakub iga päev kõigile külastajatele Apple’i suurepäraseid teenu-seid ja tooteid, mis on tuntud üle kogu maailma.

„Uus Apple Premium Resel-ler v 2.0 kontseptsioon on de-tailideni läbimõeldud esindus-poe lahendus, mis on kasutusel vaid valitud Apple’i esindustes üle maailma. Soovime pakkuda kõrgetele Apple’i nõudmistele vastavates esindus salongides uusimaid Apple’i tooteid ning olla ametliku Apple’i hooldus-partnerina Eestis suurepära-seks teenusepakkujaks,” rää-kis IM Arvutid ASi tegevjuht Jaanus Treilmann.

Rohkete lisaomadustega videokaa-mera GW55VE peab vastu kuni 5 m sügavusel vees viibimisele, tolmule

ja kukkumisele kuni 1,5 m kõrguselt.

• Exmor R™ CMOS-andur tagab kau-ni täis-HD 50 p videosalvestuse isegi nõrga valguse korral.

• Tippkvaliteediga lääts G Lens, 10 x op-tiline suum (laiendatud suum Exten-ded Zoom 17 x) ja 29,8 mm nurk.

• Tasakaalustaja Optical SteadyShot Active Mode’i režiimiga selgema kujuti-se saamiseks kõndimisel ja suumimisel.

• Detailiküllased üksikvõtted kuni 20,4 megapikslit.• Automaatrežiim Intelligent AUTO reguleerib suurepärase tule-

muse saamise nimel pidevalt seadistusi.• 7,5 cm / 3” Xtra Fine LCD-puuteekraan.

Handycami kaamera salvestab kõige kvaliteetsemat pilti. Exmor R™ CMOS-andur salvestab kaunilt detailirohkeid, madala müratase-mega videoid ja fotosid isegi hämaras valguses, kus teised video-kaamerad vaeva näevad.

Kaamera juurde käib Sony kvaliteetlääts G Lens, mis on võime-line tabama kõike alates lainurkvaadetest kuni lähipiltideni. Exten-ded Zoom kasvatab 10 x optilise suumi kuni 17 x maksimumsuuren-duseni, Pixel Super Resolutioni töötlus aga tagab tugeva suumimi-sega tehtud võtete selguse ja ülima detailirohkuse.

Kuidas võtta suvalisest pildistamissituatsioonist kõige paremat? Intelligent AUTO tunneb ära 99 stseenitüüpi ja reguleerib kaamera-seadistusi nii, et on tagatud parim tulemus. Olemas on isegi spet-siaalne allveerežiim, mistõttu vee all võetud videod omandavad tä-nu külluslikele loomulikele värvidele parema efekti.

Kaamerasse on ka sisseehitatud GPS, mis talletab kõikide video-klippide ja fotode võtmise koha. Saate jälgida oma asukohta ekraa-nilt või vaadata GPS-kandega mälestusi hiljem koduarvutist koos põnevate võrgukaartidega.

Sony uus veekindel videokaamera Handycam GW55VE on Euroo-pas müügil alates 2012. aasta mai keskpaigast.

Sel aastal avardab Samsung kodumeelelahutuse piire, täites klientide soove ja nõudmisi. Tooteperekonna uutel liikmetel on rohkem sisu, nutikamad liidesed, intuitiivselt kasutatavad

juhtimis seadmed, uskumatu pildikvaliteet ja disain.LED-teleril ES8000 on Samsungi 2011. aastal kasutusele võetud

õhuke raam, mida sel aastal täiendab sobiv U-kujuline alus ja suurem, kuni 75tolline ekraan. ES8000 süda on kahetuumaline protsessor, mille abil saab teha multitegumtööd, surfata veebis ja samal ajal kasu-tada või laadida alla mitmeid rakendusi. Eelistatuima telerirakendus-te platvormi Samsung Appsi kaudu on saadaval ka mitmesugust sisu.

Samsungi Smart-TV: kvaliteet ja sisu

Sony esitles veekindlat videokaameratHandycam®

Toshiba Europe GmbH esitles oma värskendatud 3D-valmi-duses täis-HD nutitelerite sarja ning põhjalikult uuendanud LCD- ja LED-telereid. Uued telerid jõuavad Euroopas müügi-

le 2012. aasta teises kvartalis. Baltikumi turu jaoks luuakse online- rakenduse lokaalne sisu.

Toshiba on täiustanud telereid sellistes võtmevaldkondades na-gu pildikvaliteet, ühenduvus ja kasutusmugavus. Uuendatud või ümberdisainitud on LED-telerite seeriaid VL, TL, RL, HL, EL ja DL, samas kui LV- ja AV-seeria LCD-telerid on saanud kerge värsken-duse. TL- ja VL-seeria pakuvad kaht võimalust 3D-meelelahutuseks.

Toshiba TL933/963 sisaldab uusimat Toshiba 3D-tehnoloogiat ja 3D-aktiivprille (saadaval lisavarustusena), Toshiba VL963-l on 3D-passiivtehnoloogia nelja paari 3D-prillidega. Telerid suudavad 2D-pildi teisendada 3D-ks, pakkudes nii 3D-kvaliteedis kõiki tele-saateid ja koduvideoid.

Toshiba PlacesToshiba online-portaal Toshiba Places on spetsiaalne rakendus, mis võimaldab olenevalt asukohamaast juurdepääsu just nutitelerite jaoks mõeldud sisule. Balti turu jaoks plaanib Toshiba luua raken-dusele kohaliku sisu.

Toshiba uus 3D-nutitelerite sari

Page 5: EE TEHNIKA (26.03.2012)

140 aasta juubeli puhul on müügile jõudnud kaks uut, hästi varustatud ja parimate Husqvarna Viking®-i põhiomadustega õmblusmasinat. Pikkade aastate jooksul on Husqvarna Vikingi märgiga õmblusmasinad saavutanud ülemaailmse tuntuse. Nende loojad pakuvad järjest uuendusi, mis hoiavad õmbleja aega kokku ning teevad õmblemisest vahva ja mõnusa töö.

NORDSJERNAN™ (1872)

Triikimissüsteem ZedìEriline Z-kujuline jalg võimaldab reguleerida lauda erine vatele kõrgustele ja kasutada seda ka vertikaalses asendis, näiteks pintsaku triikimiseks. Ülilihtne lahti võtta ja uuesti kokku panna. Kokkupandult võtab laud koos triikraua ja aurupaagiga ainult 13 cm laiuse ruumi.

Triikimislaual on kuumenev põhi, vaakumiga imamissüsteem ja sisseehitatud aurugeneraatori ja professionaalse triikrauaga puhumissüsteem. Aurugeneraator on laua küljest eemaldatav ja seda saab kasutada täiesti eraldi, näiteks koos auruharja või -püstoliga. Auruharja abil on võimalik aurutada või triikida vertikaalses asendis (näiteks pitsakuid või õrnu tekstiile). Aurupüstoliga saab aga puhastada ja desinfitseerida oma kodust majapidamist. Patenteeritud eriline kahekordne alumiiniumist laua ehitus tagab väga hea laua kuumenemise ja vaakumsüsteemi, tänu millele tagatakse profes sionaalne ja kiire triikimise tulemus. Kõik selle süsteemi juures kasutatud materjalid on väga kvaliteetsed. Valmistatud Itaalias.

Toodetaksepiiratud koguses.

Kasuta juhustning hangi endale

uus ja eriline õmblusmasin!

140 aastat uuendusi!

Esinduskauplus / Stuudio Tallinnas, Pärnu mnt 76. Info: tel 641 8011 või www.ruffl er.ee

13 cm

• kvaliteetne• kompaktne• mugav• kaunis• asjalik• vastupidav

Page 6: EE TEHNIKA (26.03.2012)

6

fOtOgraafia

Milleks meile välklamp?

See, et välklampi tuleb kasutada ainult

pimedas, on vale arusaam.

Fotograaf ja koolitaja Aivar Pihelgas.

Olles juba veidi aega õp-pinud tundma digipee-gelkaamera kasutami-

se võlusid ning uut ja põnevat foto-graafiamaailma, võib tekkida tun-ne, et pildid ei ole ikka päris selli-sed, nagu kallist kaamerat soetades lootsid: valgust jääb vajaka, välguga tehtud fotod on koledad ning põnev valgus keskkond ei jää pildile. Kas võtta abiks lisavälk? Milleks see hea on ning mida ostmisel silmas pida-da? Selle kohta jagab nõuandeid I aM Photographer Pro Shopi juha-taja Aivar Pihel gas.

Mis on välklamp? Millal ja miks on tarvis seda pildistamisel kasutada?Kõige aluseks fotograafias on val-gus. Kaamera „näeb” maailma läbi objektiivi kaamerasse siseneva val-guse kaudu. Kui kunagi püüdis valguse kinni tükike filmilinti, siis täna päeval asendab seda kaamera sees olev valgustundlik sensor. Hoo-limata tehnoloogilistest muutustest on fotoaparaadi tööpõhimõte olnud sama juba üle saja aasta.

Olukorras, kus valgustingimu-sed on väga head, on pildistamine

tehniliselt lihtne. Keeruliseks võib minna siis, kui valgust napib ning objekt liigub ja käsi väriseb. Ühel või teisel juhul võime saada udu-se pildi. Et seda ei juhtuks, on kõik täna päevased kaamerad varustatud välklambiga. Kaamera sisse ehita-tud elektroonilise välklambi lühike sähvatus saadab ruumi lisavalgust. Kaamera suunast liikuv valgus aitab küll valgust lisada, kuid sageli pole sellist valgusolukorda pildilt hiljem üldsegi meeldiv vaadata.

See, et välklampi tuleb kasutada ainult pimedas, on samuti vale aru-saam. Välklamp võib meie pildista-miskeskkonnas olla ka abivalguseks, mitte põhiliseks valgusallikaks. Sel-line olukord võib tekkida keskpäeva-ses heledas päikesepaistes pildista-des. Päikese suunast, kust valgus tu-leb, on seda tõesti palju, kuid objekti teisel pool tekivad tänu kontrastse-le valgusele kontrastsed varjud. Tu-lemuseks on pilt, kus mingid alad on väga heledalt valgustatud, var-ju poolel aga ei joonistu kujutis väl-ja. Ühe võimalusena tasuks kasuta-da välklampi, et varjualasse valgust tekitada. Saame pildi, kus lähedal asuv objekt on palju ühtlasemalt val-gustatud ja meeldivam.

Peegelkaamera puhul ei pea kaa-mera sisse ehitatud välklampi ka-sutama. Valgusolukorda on võima-lik tunduvalt paremini juhtida kaa-merale paigaldatava välklambiga. Nii ei keskendu fotograaf mitte ai-nult sellele valgusolukorrale, mida keskkond talle pakub, vaid loob ise endale sobiva valguslahenduse loo-minguliselt. Valgus on fotograafias loo jutustamise, emotsiooni loomi-se ja üldse kogu pildikeele jaoks üli-oluline vahend.

Nüüdisaja välklambid on läi-nud nii targaks, et oskavad mõõta ka enne pildile jäävat välgusähva-tust ja valgusolukorda ning hääles-tavad välklambi töö nii, et saada op-

timaalseim tulemus. Mida rohkem fotograaf hakkab ise mõtlema, kui-das ta tegelikult seda valgust näha tahab, seda laiemad peavad olema teadmised. Kõike eespool räägitut saab vaadata, kuulata ja järele proo-vida fotokonverentsil „Klõps”.

Täisautomaatsetes režiimi-des pildistamisel mõõdab kaame-ra keskmise olukorra ja püüab seda saavutada, aga see ei ole loomingu-line eesmärk. Pildistaja eesmärk on luua endale tema enda väljamõeldud valgus. Seda leheveergudel õpeta-da on keeruline, selleks tuleks tulla koolitusele teadmisi juurde saama. Samas julgustan, et TTL-süsteemis töötavad välklambid oskavad ise-gi automaatses režiimis pildistades tekitada palju meeldivamaid pilte, kui on võimalik saada kaamerasse sisseehitatud välklambi abil.

Fotokonverents „Klõps”

29. aprillil toimub Salme kultuurikeskuses fotokonverents „Klõps”, mille tuludest toetatakse Tallinna polütehnikumi

fotoosakonnale foto varustuse ostmist.

Esinevad Kaupo Kikkas, Rain Tirul, Annika Metsla, Ester Vaitmaa (Ekspress

Grupp) ja „Baltikumi pulma- ja portreefoto konkursi

2012” võitja. Välklambiga pildistamist õpetab

Aivar Pihelgas.

Page 7: EE TEHNIKA (26.03.2012)

7

fOtOgraafia

Vahel võiks välguga pildistamisest hoiduda

• Mõnikord on tark jätta välk üldse kasutamata, loomuliku valgu-

se ilu tuleb osata märgata ja võimalusel kindlasti ära kasutada.

• Halvasti kasutatud välk võib pildi hoopis rikkuda. Toeta oma kaa-

mera kindlale alusele või kasuta statiivi. Siis hoiad ära kaamera lii-

kumisest tekkiva uduse pildi.

• Päris pisikeste beebide pildistamine välguga, mis suunatakse ot-

se vastsündinu poole, ei ole hea. Laste silmad on tundlikud, val-

gus häirib neid ja pildile jäädvustub grimass. Kasuta peegelduvat

välku või võimalusel loomulikku valgust.

• Jälgi, et ruumis ei oleks peegelduvaid pindasid (peegel, akna-

klaasid). Nendelt vastupeegelduv välguvalgus võib pildi rikkuda.

jõuga lambid sobivad kodutarbijale, aga kui on soov pildistada suurtes ruumides, näiteks spordihallis või kõrge laega peosaalis, peab selleks olema ka võimsam välklamp.

Kui inimene on otsustanud, et ostab ainult ühe lisavälgu, soovi-tan tulla kohapeale, sest igal klien-dil võivad olla täiesti erinevad vaja-dused ja pakutavate võimaluste ring on lai. Spordifotograaf vajab võim-samat välklampi, portreede pildis-tajad kasutavad korraga hoopis mi-tut välgutit, looduses putukate pil-distaja jaoks sobib hoopis ringvälk.

Millisesse hinnaklassi lisavälgud jäävad?Hinnaklassid on erinevad. Liht-sate abivahendite hinnad algavad 200 eurost, professionaalide välk-lambid võivad maksta üle 400 euro.

Kas siis sisseehitatud välgutist ei piisa ja tarvis on osta lisavälk?Kaamera sisse ehitatud välklamp ei ole just parim abimees. Ta loob küll valguse, kuid võib tekitada pal-ju probleeme. Tema kõige suurem miinus on see, et valguse suunda ei saa muuta. Suurtes ruumides on kasutegur väike, ta on vähevõimas. Kui valgus langeb otse objekti poo-le, kaotab sisseehitatud välgu val-gus ruumilise objekti pealt ära var-jud ning see muudab objekti lame-daks ja kaheplaaniliseks. Kui ob-jekt asub seina või muu tausta lä-hedal, siis otse kaamera suunast tekkinud valgusvihk tekitab sei-nale kontrastse varju. Ka see pole ilus. Sageli tekivad välguvalgusest punased silmad.

Need on kõik sellised vead, mis rikuvad pildi. Enamasti me ju võrd-leme saadud pilti selle olukorraga, mida silmaga näeme. Tulemus eri-neb nähtust valguse mõttes kardi-naalselt.

Imenippe, mis kaamera sis-se ehitatud välgu heaks teeksid, ei ole. Olen kuulnud, et võetakse piim-jas plasti- või õhuke salvrätikutükk ja pannakse välklambile ette, mis muudab valguse pehmemaks, aga valguse suund jääb ju ikkagi en-diseks. Tore on katsetada, aga see ei ole paindlik lahendus. Inime-sele, kes on investeerinud peegel-

kaamerasse, oleks kindlasti vajalik abi vahend lisavälklamp.

Lisavälku kasutades on meil või-malus mitte ainult valida valguse suunda, vaid peegeldada välklam-bi valgust teistelt pindadelt – ruu-mis pildistades näiteks laelt või sei-nalt. Peegeldatud valguse iseloom on hoopis teine – palju mahedam ja pehmem. Näiteks kui pildista-me inimest, siis põrgatades valgu-se esmalt lakke, langeb see sealt ob-jektile palju harjumuspärasemast suunast. Ülevalt tulev valgus moo-dustab näkku varjud, seega on pilt ruumilisem. Punaseid silmi ja varje seintele ka ei teki.

Milline lisavälk valida ja mida silmas pidada?Tuleb arvestada, et kõik välk lambid ei sobi kõikidele fotoaparaatide-le. Kindluse mõttes soovitan va-lida sama tootjafirma kaamera ja välk lambi – nii võib ära hoida palju probleeme. On ka kolmandaid toot-jaid, kelle kaup tundub sageli tasku-kohasem, ent ka siis peab jälgima, mis firma kaamerale toode mõel-dud on.

Tänapäeval toetab enamik välke TTL-režiimi – automaatrežiimi, mis teeb pildistaja elu lihtsamaks. Välk-lambi pea peaks olema igas suunas pööratav, vajadusel ka pildistaja enda selja taha. Oluline on ka välk-lambi valgusjõud. Väiksema valgus-

Kindluse mõttes soovitan valida sama tootjafirma kaamera

ja välk lambi

Page 8: EE TEHNIKA (26.03.2012)

8

REHVIvahEtuS

Firma nimi Asukoht Lahtiolekuaeg Hind ja teenused Kontakt

Mariine Auto AS Veerenni 58, TallinnRingtee 63, TartuRoheline 66, PärnuJaama 42b, Jõhvi

E-R 9-18L suletudP suletud

Rehvivahetus al 33 eurost(tasakaalud hinna sees).

Uute rehvide ja velgede müük, rataste balansseerimine.

Vt lisaks: www.mariineauto.ee

tel 640 4046, Tallinntel 740 8046, Tartutel 449 9072, Pärnutel 332 1073, Jõhvi

ELKE Auto AS Mustamäe tee 22 / Forelli 2, Tallinn

E–R 8–18L 9–16

Rehvide vahetus al 35 eurost.

Rehvide hoiustamine tasuta.

Uued rehvid osamaksetena 10 kuud 0% intressiga.

Vaata lisaks: elkeauto.ee

tel 650 [email protected]

Silberauto Eesti AS Silberauto Eesti AS Ülemiste, Tartu, Viljandi, Rakvere, Jõhvi, Pärnu ja Kuressaare esin-dused

vaata kodu lehelt

Rehvivahetus sõiduautole32 eurot.

Rehvivahetus maasturitele 38 eurot.

Rehvivahetusega TASUTA kaasa veermiku, pidurite ning vedelike kontroll. Varuosad kuni –20%.

Rehvide hoiustamine vaid 10 eurot (Ülemiste, Tartu, Rakvere ja Pärnu esinduses).

tel 605 [email protected]

Toomas Voog FIE Vabaduse pst 201, Tallinn

E–R 9–18,L 9–15,P suletud

Rehvivahetus al 20 eurost.

Rehvide müük. Valuveldede sirges tamine ja remont.

tel 506 [email protected]

Kips & Carry OÜ Masina 20, Tallinn E–R 9–19L 10–16P kokkuleppel

Rehvivahetus al 20 eurost. tel 506 [email protected]

Saksa Auto AS Mustamäe tee 6, Tallinn

E–R 7.30–19.30 L 10–15 P suletud

Rehvide vahetus al 30,50 eurost. Rehvide hoiustamine al 25 eurost.

Saadaval enim müüdud rehvi margid, Bridgestone’i suverehvide ostjale kingitus.

Volkswageni teenindus ja varuosade müük.

tel 622 [email protected]

Saksa Auto Kaks Peterburi tee 2d, Tallinn

E–R 8.30–18.30L 10–15P suletud

Rehvide vahetus al 30,50 eurost. Rehvide hoiustamine al 25 eurost.

Saadaval enim müüdud rehvi margid, Bridgestone’i suverehvide ostjale kingitus.

Volkswageni ja Škoda teenindus ning varuosade müük

tel 680 [email protected]

Page 9: EE TEHNIKA (26.03.2012)

9

Auto kevadine tervisekontroll

Kevadel ja suvel tehakse autoga taas pikemaid sõite, seega sõiduki hea tehniline seisukord on nii turvalisuse huvides kui ka ebameeldivate olukordade vältimiseks väga tähtis. Eesti karmid talved, kehvad teeolud ja hoolimatud kaasliiklejad võivad meie neljarattalisele sõbrale põhjustada palju kahju, ka sellist, mida esmapilgul ei pruugi märgatagi.

Osav meistrimees vaatab oma auto ise garaažis üle, aga kellel oskused, aeg või

tahtmine puudub, saab abi auto-esindustes ja -töökodades. Millele tähelepanu pöörata? Nõuandeid ja-gab Mariine auto aSi tehniline juht Argo Lest.

Pese auto puhtaksEsimene asi, mida kevadise auto-hoolduse puhul teha tuleks, on üks korralik pesu. Värvipinna kaitsmi-seks tasuks sõidukit kevadel ja sügi-sel ka korra vahatada.

Puhta auto pealt näeb kohe ära, kas on tekkinud värvikahjustusi, roosteplekke või mõlke. Ka sõitjate-ruumi tasub puhastada, et talvised soolarandid ja mustus eemaldada.

Seda eriti tumeda polstriga salongi-põranda puhul.

Puhastada tuleks ka mootori-ruumi, sest lisaks sooladele ja ke-mikaalidele lendab altpoolt sin-na igasugust prahti. Puhta mooto-riga on ka mehaanikutel lihtsam. Seejärel tuleks visuaalselt tuvasta-da seest-väljast vead, millega tege-lema hakata.

Likvideeri kriimud ja mõlgidautovärvi erksus sõltub eelkõi-ge sellest, kui vana auto on ja kui-das teda pestakse: harja-, käsi- või surve pesuga. Kui värv näeb tuhm välja ja mingi nurga alt vaadates on näha ka kriimustusi, tasuks po-leerida. Poleerimine toob esile vär-vi erksuse ja värskuse ning sellega

Argo Lest: „Tänapäeva kiire elutempo juures aitab korras auto meil paremini ja ladusamalt oma igapäevatoimetusi teha. Autospordis on aga tehnika korrasolek esmatähtis.” F

oto

: E

ve K

alju

saar

aUtOHOOLDUS

Page 10: EE TEHNIKA (26.03.2012)

10

aUtOHOOLDUS

saab peita ka väiksemaid värvikah-justusi. Kui juba sügavad vaod sees, siis poleerimisest abi ei ole.

Kui auto on puhas, näeb kohe ära, kas talvel on tekkinud ka mõl-ke. Neid kipub tulema eriti kauban-duskeskuse parklates auto külgede peale. Tänapäeval on olemas spet-sialistid, kes võtavad väiksemaid mõlke välja 3–4 tunniga värvipin-da kahjustamata – siis ei pea autot ei värvima ega mitmeks päevaks re-monti viima. aga see oleneb muidu-gi mõlgist, kõike niisama välja võt-ta ei saa.

Kas esiklaasist välja näeb?Sügis-talv on klaasipuhastitele kõi-ge koormavam aeg: autot pestes ka-sutatakse tõrvaeemaldit ja muid ke-mikaale, mis kummidetailidele häs-ti ei mõju ning muudavad need pika-peale rabedaks. Lisaks liiv, muda ja muu sodi, mis esiklaasi lendab. Kui musti klaasipuhasteid kasutada, hõõruvad nad ka esiklaasi häguse-maks ja võivad seda kahjustada. Ke-vadel paistab päike kõrgemalt ja esi-klaasil olevad kahjustused torkavad eriti hästi välja ning võivad segada.

Kui klaasipuhastid korralikult ei pühi või jätavad rante, tuleks need kindlasti ära vahetada – sellest sõl-tub nähtavus ja seeläbi ka turva-lisus. Kui tuuleklaas ise aga väga hägune on või lausa mõne praoga, st katki, tasuks see kindlasti uue vastu välja vahetada.

Kontrolli, kas pidurid töötavadTalvel on kogu pidurisüsteem suure-ma koormuse all, seega tuleks kont-rollida pidurite töökorda. Pidurid koguvad mustust, millega võib pi-durdamisel kaasneda ebameeldiv hääl. Need tuleks ära puhastada. Kontrollima peaks nii piduriklotsi-de kui ka -ketaste seisukorda.

Vanematel autodel kipuvad sa-geli ka pidurisadulate (suportide) silindrid kinni roostetama. See on tingitud silindrite ümber asuvate kummist rõngaste deformeerumi-

sest, mis korras olles tagaksid sel-le, et mustus ja niiskus pidurisilind-rite ja -suporti vahele oma hävita-vat tööd tegema ei pääseks. Tulemu-seks on ebaühtlane pidurdus – ühelt poolt surutakse piduriklots tugeva-mini vastu piduriketast kui teiselt poolt või ei liigu silindrid normaal-selt tagasi ja pidur „jääb lihtsalt pea-le”. Niimoodi väheneb pidurite efek-tiivsus ning pidurdusjõud ratastele võib osutuda erinevaks.

Kas vedelikke on piisavalt?Kui mootoriõli ei ole autol kaua aega vahetatud, peaks seda kindlasti te-gema! Reeglina vähemalt korra aas-tas. Loomulikult tasub kontrolli-da õlitaset ja vaadata, mis värvi see on. Kui on ikka väga tökat, tu-leks ära vahetada. Üle tuleks vaa-data ka teiste vedelike tasemed, et kõike oleks piisavalt, sh klaasipesu-vedelikku.

Kevadel võib auto esiklaasi töö-delda spetsiaalse ainega, mis muu-dab selle vett tõrjuvaks. Tuul uhub klaasile sattunud veepritsmed liht-samalt minema. Ka klaasipesu-vedeliku enda sisse saab segada spetsiaalset ainet, millega ei jää klaasile rasvast kihti, mida on eriti hästi märgata vastutuledega pime-das sõites. See on hea asi ka talve-hooajal kasutamiseks.

Selliseid abivahendeid pakuvad mitmed tootjad, tasub vaid auto-tarvikute poest küsida.

Vaheta rehvid ja kontrolli veermikkuTalverehvid tuleb ära vahetada suve rehvide vastu. Kui suverehvid on juba mitu hooaega kasutuses olnud, tuleks vaadata rehvimustri jääksügavust – kas peab uued ost-ma või kannatab sõita veel vanade-ga. Kuna rehvid kipuvad erinevalt kuluma, siis kulumisprotsessi üht-lasemaks jaotamiseks tasub hooaja-ti vahetada rehvide asukohta – ta-gumised tõsta ette ja vastupidi.

Kui nad on aga täiesti kulunud, tuleb kindlasti uued osta. Trahv

trahviks, aga hullem on see, kui näi-teks maanteel suurel kiirusel vee-lompi juhtub sõitma. Kehvast must-rist tingituna võib tekkida vesi liug ja auto muutub hetkega põhimõtte-liselt juhitamatuks. Ka kruusateel sõites annab mustriga rehv ikka tunduvalt parema pidamise ja kind-lama tunde.

Suverehvid teevad tavaliselt vä-hem müra kui talverehvid. Olene-valt rehvi ja velje tüübist ning suu-rusest (profiil, laius jne) võib ved-rustus muutuda natukene jäige-maks. Kui sinna juurde liita teede auklikkus, võib hakata kuulma ja tähele panema, et auto teeb imelik-ke hääli – koliseb siit või krigiseb sealt. Seda juhtub ka kõige parema-te ja kvaliteetsemate autodega, sest meie teed-tänavad on juba kord sel-lised. Seetõttu võiks seda täiesti loo-mulikuna võtta, kui aeg-ajalt mõni puks häirivalt kolisema hakkab ja see välja vahetada tuleb.

Kas konditsioneer töötab?Mugavuse huvides tasuks ka kondit-sioneer kevadel üle kontrollida: kas süsteemi tuleb täita või on mingid kahjustused tekkinud. Lekked või-vad olla nii minimaalsed, et sügise- talvega lekib see kas osaliselt või täiesti tühjaks. Enamasti avasta-takse probleem siis, kui ilmad lähe-vad palavaks ja konditsioneeri kasu-tama hakatakse.

Üle tasub vaadata ka ventilat-sioonisüsteem juhul, kui tuulu-tus kõvemini tööle panna ja krabi-nat kuuldub. Pisikesed kanalid või-vad olla täis igasugust prahti, eriti kui autot tavatsetakse mõne puu all hoida. Leida võib kuivanud puuleh-ti, okkaid vms.

Ka salongifiltrit tuleks kontrol-lida ja vajadusel vahetada. Vasta-sel juhul võib sinna sattunud niis-kuse ja lehepuru kooslus hakata le-vitama ebameeldivat lõhna. Samu-ti ei pruugi ventilatsioonisüsteemi jõudlus enam endine olla ning esi-klaas (udust ja niiskusest) nii ker-gesti puhtaks minna.

Kevadel võib auto esiklaasi töödelda spetsiaalse ainega, mis muudab selle

vett tõrjuvaks. Tuul uhub klaasile

sattunud veepritsmed lihtsamalt minema.

Page 11: EE TEHNIKA (26.03.2012)

Esimese

na

Eestis j

uba saadaval

[email protected] +372 7405 392 / +372 5836 3600

Suurim digikaubamaja Eestis!

Revolutsioonilineuus iPad 3

WWW.DIGIZONE.EE

Tel 671 6067, www.laitserallypark.eeTel 671 6067, www.laitserallypark.ee

K A RD I R A DA R A L L I R A DA MUDE L I SM S IMU L A AT O R AU T O R E N T

www.laitserallypark.eewww.laitserallypark.eewww.laitserallypark.eewww.laitserallypark.ee

Maanda pinged enne

tähtsat sündmust!

Maanda pinged enne

tähtsat sündmust!

S U V E PÄ E VA D F I RMAÜR I T U S E D MA JU T U S S Ü NN I PÄ E VA D

Alusta oma pereajalugu meie ajalooliste autodega!

Alusta oma pereajalugu meie ajalooliste autodega!

F I RMAÜR I T U S E D MA JU T U S S Ü NN I PÄ E VA D

Page 12: EE TEHNIKA (26.03.2012)

UUs & huvitav

12

Kui volkswagen oma kõige legendaarsema, märgilisema, ikoonilisema auto ehk Põrnika 21. sajandisse tiris ning selle New Beetle’i ehk uue Põrnika nime all müüki paiskas, oli tegu sisuliselt ühe suure ja ümmarguse lillevaasiga, mida oskasid hinnata ja austada ainuüksi naised ja lapsed.

See on poiss!

UUs AUTO

Fo

tod

: U

rmas

Oja

Uus Uus Põrnikas ehk nüüd lihtsalt VW Põrnikas on aga mõeldud kõigile. Sealhulgas

kõige karvasema rinnaga meestele. See pole enam mingi naiivne plika-tirts ega samas poisipõnn, vaid täis-mees. Natukene ginger, aga ikkagi mees.

Uue aastakümne Põrnikas on endistviisi ümar ja ümmargune, ent mitte enam nii jäigalt nagu sel-le eelkäija. Enam ei pruugita ainult ning nui-neljaks-kindlapeale täis- ja poolringe, vaid nauditakse end hoopis kenamas ja sensuaalsemas asendis, laperguste joonte ja ovaa-

lide maailmas. Lamedaks vajuta-tud katusega Põrnikas meenutab profiililt mõnd päris algusaegade Porschet ja see pole komplimendi-na mingi hane selga vesi. See on tu-gev õlapatsutus kõige tummisema-telt autohoolikutelt.

Need viimased poleks proovi-auto üksnes 105hobujõulise, 1,2-liit-rise, neljasilindrilise bensiini-mootori pakutavaga kahtlemata ra-hule jäänud, ent mina küll jäin. Ees-ti jaoks on see paras ja bensiini ku-lub ka vaid kuus liitrit 100 kilomeet-ri peale. autohoolikute rõõmuks on valikus ka turbo-Põrnikas, kuigi

kahjuks veel mitte Eestis. Ning tu-lemas on ka Põrnikas R! Ehk Kuri-põrnikas! Mida selle 250 kanti jää-vate hobujõudude ja nelikveoga ikka muud peale hakata kui vanu Porschesid õrritama minna. Saksa-maal. Mitte Eestis. Või siiski? Pärnu küljealune ringrada saab suveks kat-te peale, ent Kuripõrnikat seks ajaks veel vist kusagil maailmas müüki ei tule.

Igatahes on see uus Uus Põrni-kas ehk lihtsalt VW Põrnikas üks väga kena auto, mis pole enam nii üheplaaniline ja igav Barbie nagu senine. Kõigele lisaks on uus mudel

Page 13: EE TEHNIKA (26.03.2012)

UUs AUTO

hulka praktilisem. Sellesse saab is-tuda neli täiskasvanud inimest ning tagasõitjate pead mahuvad kenasti püsti. Just tänu uuele katusejoonele. Ka pakiruum on avar. Selgub, et ak-sessuaarist on saanud humoorikas, ent sisukas pere- ja/või reisiauto.

Väljas ilu, sees viluKahju, et too peenike katseklaa-si meenutav lillevaas armatuur-laua küljes põhivarustusest kadu-nud on? Heh, muidugi mitte. See oli ju täielik lapsus. Kahju on hoopis-ki sellest, et Volkswagen Põrnikas seest nii palju tavaliste Volkswage-nitega sarnaneb. Erilisust jääb vä-

heks. Retrohõngu hõredaks. Jah, tolle plastist laia horisontaalse pa-neeli annab soovi korral musta ase-mel kenasti auto kerevärvi tellida ja siis hakkaks ka salong rohkem ela-ma. aga kui võrrelda näiteks Mini või Fiat 500 sisustust, mis on vap-ralt neoretro võtmes viimse detai-lini vormistatud, jääb Põrnikas sel-geks kaotajaks. Liiga asjalik on siin. Oh, õnneks meenusid need uste kül-jes olevad panipaigaasendajad! Ta-valise sahtlikese asemel saad müt-si toppida laia musta kummi vahele. Nojah, hea seegi. aga see on ka kõik.

Uut VW Põrnikat soovitan kõi-gile, kes tahavad kenad välja näha,

olla hoopis salapärasemad kui se-nise Põrnika omanikud ning tunda autost mõnu praktilisuse ja sõidu-rõõmu koha pealt. Põrnikas on Volkswagen, mistõttu pole selle ju-hitavusele ning tolle 1,2-liitrise töö-le ja minekule mitte miskit ette hei-ta. Masin püsib kindlalt teel, käitub ettearvatavalt ning on vaikne ja ka mugav. Põrnikas on palju leebem valik kui VW Scirocco, kuni te just turbo-Põrnikat ja selle 200 hobu-jõudu või koguni Kuripõrnikat en-nast ära ei oota.

URMAS OjATop Gear Eesti peatoimetaja

Mercedes-Benz Sprinter 313CDI R3

Erihind 35 500 € Hinnavõit 4 560 € Kuumakse 500 €*

* Näidiskuumakse arvutatud seisuga 12.03.2012: kasutusrendi periood 48 kuud, sissemakse 10%, intress 2,5% + 6 kuu Euribor, jääkväärtus 30% läbisõidupiiranguga kuni 200 000 km.

Milleks leppida vähemaga, kui Mercedes-Benz Sprinter on saadaval erihinnaga?On igasuguseid kaubikuid. On töökaid, on vähem töökaid. On töökindlaid ja vähem töökindlaid.

Meie saame Sulle pakkuda ainsat kaubikut, mida võid tõeliselt usaldada. Mercedes-Benz

Sprinteri erimudel on nüüd saadaval kahe aasta pikkuse lisagarantii, uskumatult soodsa erihinna

ning hea liisingupakkumisega. Töökindel ning kütuse- ja loodussäästlik Sprinter on Sinu

kindlaim valik.

Täpsem info: www.silberauto.ee/sprinter

Kampaania kehtib kuni autosid jätkub.

Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto www.silberauto.ee: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 5333 7613 Maardu, Fosforiidi 16, tel 5333 7744 Tartu, Ringtee 61, tel 5309 7548 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 502 4186 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 5333 7794 Jõhvi, Jaama 42a, tel 5333 7735 Viljandi, Pargi 3b, tel 5333 7846 Rakvere, Haljala tee 1, tel 5333 7871 www.mercedes-benz.ee

Page 14: EE TEHNIKA (26.03.2012)

„Üliraamatute”saabumine

ULtraBOOK

Kui aastal 2010 Steve Jobs iPadi nime kandvat tahvelarvutit demonstreeris, oli kriitikuid palju ja toote väljanaerjad meenutasid, et pea sama toodet püüdis juba aastal 2000 turule tuua Bill Gates. aga see kukkus kolinal läbi.

Ent iPadi edu oli ootama-tu juba esimestest kuudest peale ning ava-aastal saavu-

tasid tahvlid kuus protsenti arvuti-te koguturust, eelmisel aastal kas-vas see osa juba 13 protsendi pea-le. Nüüd tabas teatav paanika x86 arhitektuuri juhtivat vedurit Inte-lit ja n-ö tavaliste sülearvutite toot-jaid – kas me suremegi välja nagu dinosaurused?

Mida ette võtta?Mis siis tarbijat tahvlite juures ikka-gi paelus? Lihtne vastus: normaal-ne jõudlus tavatööks, palju sisu ja aplikatsioone ning pilveteenuste äkiline kasv. aastal 2000 oli inter-net veel suhteline luksus, WiFi tegi alles esimesi laiemaid samme ning tollased komponendid ei võimalda-nud üle paaritunnist autonoomset aku pealt tööd.

2010. aastal oli olukord hoo-pis teine ja suurem osa tavatar-bijaid tahabki vaid veebis surfa-ta, meilindust kasutada, sotsiaal-võrkudes lobiseda ning veidi kir-jatööd teha, pluss e-raamatud ja meelelahutus, nagu muusika, fil-mid ja veebimängud, millega suu-dab ka tahvel hakkama saada. Sa-mas on need 7–10” ekraaniga sead-med pisikesed, õhukesed ja ker-ged ning aku peab ka 7–10 tundi.

Samas pole tahvlidki ideaal-sed vahendid: suurim 10” ekraan on siiski paljude ülesannete jaoks liialt tilluke, puutetundlikul klave-ril pikemate ja keerukamate teksti-de trükkimine on paras piin, suur-te tabelite töötlusest rääkimata. Ja veidigi keerukamate, Facebooki far-midest graafilisemate mängude ve-damisega ei saa nad üldse hakka-ma. Ka kõvemat protsessoriressurs-si nõudvad rakendused jäävad tahv-litel jänni ning olgem ausad – foto-töötluseks pole näpp puuteekraanil just täpseim ja peenim kursor. See-ga mänguruumi on.

„Üliraamatud”Nii juurutaski Intel eelmise aasta lõpu poole uue kaubamärgi Ultra-book ning just need „üliraamatud” on loodud võistlema tahvelarvutite ja apple’i air-seeriaga.

Mis on Ultrabook? Vastus on üsna vähe piirav: Inteli uusimatel Sandy Bridge CULV ülimadala ener-giatarbega protsessor (TDP 18 W), õhuke masin (13,3” ekraani korral

18 mm või vähem, 14” ja suurema ekraani korral 21 mm või vähem), akult tööaega vähemalt 5 tundi ja unerežiimist ärkamine alla 7 se-kundi.

Teine faas (selle aasta keskel) lisab nõudesse veelgi uuemad Ivy Bridge protsessorid ning vähemalt ühe kiireima USB 3.0 pordi olemas-olu. Praegu on oma Ultrabookid ole-mas enamikul suurtest nimedest sülearvutitööstuses: acer, asus, Dell, HP, Lenovo, LG, Samsung ja Toshiba. Teises faasis peaksid lisan-duma Gigabyte ja Sony.

Kõiki meil saada (veel) pole ning teadaolevalt ei kipu näiteks Giga byte, LG ja Lenovo oma Ultra-bookidega üldse Eesti turule tule-ma. Praegu leiab siiski juba üsna suure valiku Ultrabooke tootjatelt acer, asus, HP ja Samsung meiegi arvutifirmadest ja -poodidest ning aprillis peaks saabuma ka Dell.

Kuue masinaga õnnestus mul tutvuda arvutimaailma suure testi ajal ja peab ütlema, et Ultrabookid on sülearvutite vallas uus laine. Kui-gi analoogseid lahendusi on varem-gi üritatud (Dell adamo, Toshiba Life book jt), oli nende hind pakuta-vat arvestades sedavõrd kõrge, et tu-rul nad läbi ei löönud. Nüüd on olu-kord teine. Kuigi Intel ei pannud ette piiri (algselt plaanis 1000 USa dol-larit), jääb nende hind taskukohase 800–1500 euro vahemikku. Testi-võitja Samsung NP530 näiteks mak-sab Elionis vaid 799 eurot!

VEIKO TAMM

14

Page 15: EE TEHNIKA (26.03.2012)

volvo.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0020 [email protected] TARTU Turu 27 tel. 737 1890 [email protected] PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 [email protected]

Info-Autowww.infoauto.ee

Kevade tulekuks valmis

Info-Autos ootab Sind lai valik rikkalikult varustatud valmis Volvosid kevadiselt kergete hindadega. Hoiad kokku kuni 11 000 eurot! Vali välja oma lemmik-Volvo ning sõida mugavalt ja turvaliselt kevadele vastu.Kevade tulekut tunned volvo.infoauto.ee

Vaata kampaaniatingimusi volvo.infoauto.ee Pildid on illustratiivsed. Kampaania kehtib kuni 30. aprill 2012 või kuni autode lõppemiseni.CO2 heide: 129 – 269 g/km; Keskmine kütusekulu: 4,9 – 11,5 l/100 km

Page 16: EE TEHNIKA (26.03.2012)