Rahvuslik ärkamisaeg1860 - 1885

Anu Kell

2007

Johann Voldemar Jannsen

tartu.postimees.ee/.../62670455a26973cb7e_2.jpg upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...

Johann Voldemar Jannseni kultuurilooline tähtsus

• eesti ajakirjanduse looja (1857 Perno Postimees; 1864 Eesti Postimees)

• laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine” looja (alus eesti teatrile)

• Üks I üldlaulupeo korraldajaid (1869)• Eesti hümni sõnade autor• Kodanlik-klerikaalse suuna juht rahvuslikul

ärkamisajal• Koidula vaimne suunaja

Jannseni töötuba Pärnus

www.parnupostimees.ee/.../597945b11a9dadf1f.jpg

Vanemuise seltsi hoone 19. saj lõpul

linnamuuseum.tartu.ee/.../Jaama_tn.jpg

Lydia Koidula (ausammas Pärnus)

homepage2.nifty.com/kmatsum/estfoto/koidula.jpg uus.miksike.ee/docs/referaadid/koidula1_maili.jpg

Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus

• Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaadel oli võimalik saada (sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami).

• Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Temast kujunes ajastu suurluuletaja (luulekogud “Vainulilled” ja “Emajõe ööbik”) ja väljapaistev prosaist.

• Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks žanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele.

• Koidula tuntumad luuletused “Mu isamaa on minu arm”, “Kodu” (“Meil aiaäärne tänavas…”) ja “Sind surmani” on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud.

Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus (järg)

• Palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud.

• Nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a.

• Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul Perno Postimees, hiljem Eesti Postimees).

• 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" ja "Kosjakased", mis tähistasid eesti teatri sündi.

L. Koidula “Saaremaa onupoeg”

www.teater.ee/failid/119/t_DSC00007.jpg

Vanemuine (vana hoone; 20. saj algus)

zzz.ee/sakala/images/ren/vanemuine.jpg

Carl Robert Jakobson

upload.wikimedia.org/wikipedia/en/thumb/5/59/...upload.wikimedia.org/.../180px-CRJakobson.jpg

Carl Robert Jakobsoni kultuurilooline tähtsus

• Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas Peterburis kooliõpetajana ja oli nendega tihedais kokkupuuteis)

• Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine

• “Kolme isamaakõne” autor (ettekanne “Vanemuise” seltsis)

• Sakala asutaja ja toimetaja (1878)• Kurgja näidistalu looja

Jakobsoni loodud Kurgja talu

www.kurgja.ee/pildid/maja.jpg

Jakob Hurt

www.eelk.ee/~elulood/imgs/Hurt2,%20Jakob.jpgupload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...

Jakob Hurda kultuurilooline tähtsus

• 1870. aasta suvel ütles noor kooliõpetaja Jakob Hurt innustavas rahvuslikus kõnes oma kuulsad sõnad: “Kui me ei saa suureks jõult ega arvult, peame saama suureks vaimult”

• emakeelse kooli eest võitleja (Aleksandrikomitee looja) • Eesti Kirjameeste Seltsi president ja vaimne juht• Rahvaluule koguja ja innustaja – 1888 avaldas üle-

eestilise üleskutse “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” – kogutud materjali põhjal koostas eesti esimese rahvaluulekogumiku “Vana Kannel”.

• Tänan tähelepanu eest!