Ajakiri "Liikumine ja sport" I osa

LIIKUMINESPORTJA

2007 (1)

sossTypewritten Text

Sisukord11LIIKUMISHARRASTUSEESTISJAVLISMAAL

16TERVISESPORDIALASTETEENUSTETURUNDUS

22KEHALISEKOORMUSEMJUORGANISMILE

30VASTUPIDAVUSTREENINGUMJUORGANISMILETERVISESPORDIS

37VASTUPIDAVUSTREENINGUPHIALUSED

42TOITUMINEERINEVAFSILISEAKTIIVSUSEKORRAL

47JUHISEDSUUSATAMISHARRASTUSEKS

52JALGRATTASPORTKUITERVISESPORT

61JALGRATASHEAKAASLANEMITMESELUVALDKONNAS

70PILATESUUSMEETODKEHAJAVAIMUTUGEVDAMISEKS

ToimeTus

Rein Jalak PeatoimetajaRahvusvahelise likooli Audentes Kolled hendus sport Kigile

Sandra AndressonTlkija

ToimeTusKolleegium

Peeter Lusmgieesti olmpiakomitee hendus sport Kigile

Tnu Seileesti Vabariigi Kultuuriministeerium

Kaarel ZilmerTallinna likool

liikumis- ja spordialaste metoodilis-teaduslike artiklite kogumik.Kogumik on koostatud riikliku liikumisharrastuse strateegilise arengukava 20062010 raames.

issN 1736-6364

ESTONIA

liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT

LIIKUMISHARRASTUSE STRATEEGILINE ARENGUKAVA 20062010 phimtted, sisu ja rakendusedMait Arvisto, Margus Jurkatam, Peeter Lusmgi, Tnu Seil

Tnapevaseshiskonnasontehnikajatehnoloogiaarengoluliseltvhen-danud inimeste kehalist koormustnii tprotsessis kui ka olmeaskel-dustestasemeni,misjbtublistiallafsioloogi-

liselthdavajalikupiiri.Ometikujutabliikumis-

harrastus endasthiskonna jtkusuutlikkuse ja

heaolu lahutamatut komponenti. Liikumishar-

rastuse all mistame antud juhul kehalist vor-

misolekuttaotlevatvimeelelahutuslikku,valda-

valtmittevistluslikku liikumist,sportlikekeha-

listeharjutustegategelemist.Liikumisharrastust

vibigusegapidadavgaotstarbekaksjaefek-

tiivseksmooduseksarendamaks-silitamakske-

halistvormi,vaimsettasakaalujaldistjudlust,

rkimata positiivsest meelelahutuslikust ja

emotsionaalsestmjust.

TeatavastiseisabEestirahvassilmitsisuu-

rehaigestumisega,kusjuures justnendessehai-

gustesse,midasaaksoluliseltvhenda justige

liikumisega. See tuleb ka lppkokkuvttes oda-

vamkuikallisravi,rkimataharrastajaigape-

vase enesetunde paranemisest ja ettevtlikkuse

lisandumisest.Liikumisharrastus seostub reegli-

nakaeluterveelamisviisijaellusuhtumisega,ol-

lesseegavastukaalukshavohavaleelupletajas-

likuleennasthvitavaleeluviisile.Vaatamatameie

tippsportlastepris arvukatele kordaminekutele

ja(rahva)spordivistlustelosalejatearvu(rohkem

kll osalemiskordade arvu) mningale suurene-

misele, jtavad rahva liikumisharjumused regu-

laarsetreenimisemttesveelkvastisoovida.

2006.aastakevadelKultuuriministeeriu-

mi ja sotsiaal- ning turu-uuringute firma Saar

Poll poolt lbiviidud kultuuritarbimise uuringu

tulemusednitasid,etEestissaabpiisavaltregu-

laarset liikumiskoormust(vhemalt3kordan-

dalas) umbes veerand elanikkonnast. Seda on

vrreldesmeiekultuuriruumikuuluvateriikide-

gavheSkandinaaviajaKesk-Euroopamaades

onharrastajaidca60%elanikkonnast.Seegaon

Eesti spordissteemil veel piisavalt arenguruu-

mi,etparandadarahvaliikumiskultuuri.

Elanikkonna mrksa ulatuslikum kaasa-

mineliikumisharrastussekujutabendastkahtle-

matakomplekssetlesannet,millelahendamise

edukus sltub nii objektiivsetest tingimustest

(spordirajatised,treeninguvahendid,kompetent-

ne isikukoosseis, organisatsiooniline ssteem,

koolitus,infossteemjms)kuikasubjektiivsetest

teguritest (inimeste hoiakud, sportimise vr-

tusaspektidjms).ksonagakindelkigilekt-

tesaadav liikumisharrastus eeldab svendatud

thelepanu ja spetsiifilist ksitlust ega arene ise-

enesesttippspordikrvalnhtusena.Eelnevatar-

vestades valmis Kultuuriministeeriumi ja Eesti

Olmpiakomitee kosts projekt Liikumishar-

rastuse strateegiline arengukava 20062010,

mis sisaldab peamisi plaane liikumisharrastuse

laiendamiseks. Allpool esitatu annab fragmen-

taarset teavet liikumisharrastuseksitelu,kom-

ponentide ja rakenduslike abinude kohta

(le)riiklikultasandil.

EESMRGID JA LDINE INSTITUTSIONAALNE TJAOTUSLiikumisharrastuse strateegilise arengukava

20062010eesmrgiksonandatugeeluterve

mtteviisi edendamiseks, vastava poliitika ellu-

viimiseksjahoiakutekujundamiseks,harrastus-

likuksliikumiseksvajalikukeskkonnaloomiseks

ning materiaalsete tingimuste parandamiseks.

Arvulises vljenduses thendab see regulaarse

liikumisharrastusega tegelejate arvu suurenda-

mist 2010. aastaks 45%protsendini elanikkon-

nast,kusjuuresesmathtsakssihtrupiksonseni

liikumisharrastusestkrvalejnud.

Eesmrgist tulenevalt ja liikumisharras-

tustmjutavatephiteguritestruktuuriarvesta-

des pstitati liikumisharrastuse strateegilist

arengukavakoostadesjrgmisedlesanded:

1) Hinnata olemasolevaid sportimispaiku

ja rahastamisphimtteid ning kavan-

dadaedasisisuundi.

2) Arendada vlja tervisesportlaste arsti-

abi, infoteeninduse ja nustamise ss-

teem.

3) Arendada vlja koolitusssteem nii

juhendajatele-treeneritele kui ka ela-

nikkonnaletervikuna.

4) Koostada liikumisharrastuse teadmis-

varajalevitadasedaharrastajaile.

5) Toetadajakorraldadaliikumisharrastust

alaprogrammidekaudu.

6) Arendadavljaliikumisharrastusesuh-

tekorraldusessteem.

Arengukavas on sisuline pearhk korra-

prase harjutamise vimaluste ja vormide suu-

rendamisel,mitteniivrdritusteegavistluste

korraldamisel.

Alates 1989. aastal toimunud II Eesti

SpordiKongressistonEestispordisjrgitudval-

davalt Euroopa riikidele iseloomulikku spordi

kohaksitlusthiskonnas.Lhtuvalt riigivimu

jaspordiorganisatsioonidevaheltasakaalustatud

liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT 7

kooststninginimestehuvidestonvljaarene-

nud lai, hsti organiseerunud ja teovimeline

spordiorganisatsioonidevrgustik.Arengukavas

seatudeesmrgisaavutamineoninstitutsioonili-

seltmitmeametkonnalesanne,midasaabtita

ministeeriumide, spordiorganisatsioonide, era-

sektorijateisteinstitutsioonidekoosts.

SporditlasubEestispeamiseltkolman-

dal sektoril (spordiklubid ja teised mittetulun-

dushingud), mida toetab avalik sektor ning

tiendaberasektorsporditeenustepakkumisega.

Erasektoriosakaalsuureneb tenoliseltveelgi

ning liikumisharrastust rahastavad nii praegu

kuikatulevikusphiliseltharjutajadise.Praegu-

se elatustaseme juures on aga avaliku sektori

materiaalne ja iguslik tugi liikumisharrastuse

laiendamiselemravathtsusega.

Strateegilisearengukavarakendamistju-

hibningselleelluviimiseeestvastutabKultuuri-

ministeerium, ldkoordineerija on Eesti Olm-

piakomitee ning vahetu korraldajaMThen-

dus Sport Kigile. Strateegilise arengukava

koostamiseningeelkigehilisemarakendamise

eeltingimuseks on Sotsiaalministeeriumi, Hari-

dus-jaTeadusministeeriumi,Majandus-jaKom-

munikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi,

Kaitseministeeriumi ning spordialaliitude ja

-hendustetoimivkoost.Olulinerollontita

kohalikelomavalitsusteljaerasektoril.

Riiklikusektoritoetavosa(eeskttrahas-

taminejaigusalustevljattamine)jaotubmi-

nisteeriumitevaheljrgmiselt.ldkoordineerija

onKultuuriministeerium.Haridus-jaTeadusmi-

nisteeriumkorraldabhuviharidust,tagabpilas-

tepiisavaliikumisharrastuseningvalmistabette

oskusttajaid. Sotsiaalministeerium hoolitseb

puuetega inimeste liikumisharrastuse eest ja

teenindab liikumisharrastusega tegelejaid me-

ditsiiniliselt.Kaitseministeeriumtegelebkaitse-

velastekehaliseettevalmistamisega jaabistab

noormeestesportimistlaiemalt.Liikumisharras-

tusesttervikpildiloominejaharjutamistingimus-

tevljaarendamine jbkohalikeomavalitsuste

kanda.

TEGEVUSED JA NENDE MAKSUMUS (2007. A)Strateegiline arengukava jaotub viide alaliku,

millesisujamaksumusonesitatudlhidaltall-

pool.Strateegilisearengukavaelluviimistrahas-

tatakse riiklikest ja kohaliku omavalitsuse va-

henditestningsedateevadeelkigeKultuurimi-

nisteerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Ma-

jandus-jaKommunikatsiooniministeerium,Kesk-

konnaministeerium, Eesti Haigekassa, Tervise

Arengu Instituut, Eesti Kultuurkapital, Hasart-

mngumaksu Nukogu jt. Liikumisharrastuse

strateegilise arengukava 20062010 tegevusi

finantseeriti 2007. aastal 132 470 000 miljoni

krooniulatuses,millest109101000suunatiin-

vesteeringuteks.

sPoRTimisPAiKAde RAjAmiNe mAAKoNdAdesseEestisnapibikkaveelsportimispaiku.Tihtipeale

poleneidelukohalheduses janeedeivastaka

spordiharrastuse struktuurile. Igapevase liiku-

misharrastuse vimaldamise seisukohalt on es-

mathtis arendada vlja kigile kttesaadavate

lhiliikumispaikade vrk, mis lhtuks koosklas

piirkonnapopulatsioonitiheduseningspordihar-

rastuse struktuuriga elamurajoonide ja koolide

paiknemisest ning arvestaks rajatiste lbilaske-

vimet eraldi suve- ja talveoludes. Lhiliikumis-

paigadon liikumis- ja spordipaigad,mis asuvad

elamurajoonide lhimbruses (kuni 15 minuti

kaugusel elukohast) inimese igapevases tege-

vuskeskkonnas ning mida kasutavad peamiselt

sellepiirkonnaelanikudigapevaseksliikumiseks

jasportimiseks.Lhiliikumispaikadevrgukujun-

damisethtiskomponentonkalinnaparkideplaa-

nimineningnendekasutamisevimalusteselgita-

minejarakendamineliikumisharrastuseks.

Kultuuriministeeriumi kaudu investeeri-

takse maakondade ja kohaliku omavalitsuse ta-

sandil spordiobjektide ehitamisse ja renoveeri-

misseigalaastalvhemalt60miljonitkrooniaas-

tas.Ehitatavatejarenoveeritavateobjektidehul-

gas on ka Eesti spordikongressil 2002. aastal

heaks kiidetud nn spordiinvesteeringute kolme

laine ssteemi jrgi nii spordisaalid, vimlad,

staadionid kui ka ujulad. Kultuuriministeeriumi,

Siseministeeriumijakohalikeomavalitsustekoos-

tsrajataksespordi-jamnguvljakuid,mispea-

vadolemakigisasulates.Majandus-jaKommu-

nikatsiooniministeerium rahastabMaanteeameti

kaudukergliiklusteedeehitamist,millelonvima-

likharrastadajalgrattasitu,rulluisusitujms.

Kultuuriministeerium jtkab ka 2003.

aastalalustatudregionaalsetetervisespordikes-

kusteprogrammirahastamist,milletulemusena

peabigamaakondsaamakompleksrajatise,kus

saabaastaringseltsportida,veetamitmeklgselt

vaba aega, korraldada spordiritusi, koolitusi

jms. 2007. aastal finantseeriti liikumisharrastu-

se- ja sportimispaikade rajamist 108 880 000

miljonikrooniulatuses.

TeRVisesPoRTlAsTe ARsTiAbi, iNfoTeeNiNdus- jA NusTAmiNe

Tervisesportlaste arstiabi parandamiseks toeta-

takseeelkigeEestiHaigekassakaudutervises-

portlastemeditsiinilisiteeninduskeskusi(Tallinn,

Tartu,PrnujaNarva),mispakuvadelanikkon-

nale liikumisharrastuse alast nustamist ja abi

ningteevadtervisekontrolli.Teistesomavalitsus-

tes tidavad seda funktsiooni perearstid (pere-

arstikeskused).

Maakondlike spordiliitude baasil loodi

2007. aasta kevadel maakondlikud spordiinfo-

keskused,misvahendavadkoguliikumisharras-

tuseteavetmaakonnas.Maakondlikespordiinfo-

keskusteloomistrahastasKultuuriministeerium

2007. aastal 4 500 000 krooniga.

KooliTus

Inimressursiarendaminekujutabendastmitme-

plaanilistlesannet.Niipeavadlikoolidekeha-

kultuuriteaduskondadeppekavadsisaldamapii-

savasmahusliikumisharrastuseeripraningvi-

maldama vastavat taseme- ja tienduskoolitust.

Erilistthelepanupratakseliikumisharrastuse

juhendajatekompetentsuse tagamiseleningsel-

leksttasidhendusSportKigilejaRahvusva-

helise likooli Audentes Kolled vlja 40-tunnise

koolitusprogrammi.LisaksviiakseigalaastalEes-

tislbileriigilinekonverents,kusesinevadrah-

vusvaheliselttunnustatudspetsialistid.

Olulineonkaperearstidele tienduskooli-

tuse vimaldamine ning seetttu korraldab Sot-

siaalministeerium perearstidele 20-tunnise kooli-

tusetervisespordialustestningliikumisharrastuse

jahaigusteennetamiseseostest.Koolitusemoodu-

lit finantseeriti 2007. aastal 950 000 krooniga.

TeAdmisVARA jA selle leViTAmiNe hARRAsTAjATele

Liikumisharrastuse thtsuse teadvustamiseks

ningharjutamiseks vajalike teadmiste levitami-

sekselanikkonnahulgaskoostatiliikumisharras-

tust propageeriv meediakava, mis hlmab nii

liiKumiNe jA sPoRT liiKumiNe jA sPoRT

avalik-iguslikke kui ka kommertslikke tele- ja

raadiojaamu. Suuremates internetiportaalides

ning trkimeedias avaldatakse regulaarseidar-

tikleid januandeidning infottervisespordiri-

tustekohta.

Alates 2007. aasta sgisest hakkab ilmu-

mametoodilis-teaduslik kogumik Liikumine ja

sport, kusksitletakse liikumisharrastusekor-

raldamist Eestis ja vlisriikides, treeningume-

toodikat, toitumise aluseid, taastumist, uurin-

guid,iseloomustataksespordialasid,antaksenu

terviseseisundijalihashooldusekohta,tutvusta-

taksetervisespordiritusijne.

Oluline on tita thimik raamatuturul,

sestviimasepaarikmneaasta jooksul ilmunud

liikumisharrastuseteemalisteraamatutearvon

enam kui tagasihoidlik. Arengukava realiseeri-

miseraamesantaksevljavhemalt10erinevat

raamatut,misksitlevadtervisespordiphitde-

sid, soovitusi algajaile, tervislikku toitumist,

spordialadeiseloomustusijne.Lisaksraamatute-

letoodetakseviketrkiseidjaDVD-sid.

liiKumishARRAsTuse KoRRAldAmiNe

Liikumisharrastuse korraldamisel ja edendami-

seltoetataksespordialasthuvitegevustkoolides.

Erilistthelepanuliikumisharrastusearendami-

sel nuavad kolm sotsiaalselt erinevat sihtrh-

ma: lapsed(512-aastased),noored(1319-aas-

tased)jaseeniorid(le50-aastased).Esimesena

nimetatudsihtrhmaeristamistvibseletadava-

nuseotsustavathtsusegahilisemalespordihar-

rastusele, teiserhmaeristamistsaavutusspor-

distvljalangemisejasamaaegseriskikitumise

ohtude lisandumise ning iseseisva vrtusss-

teemikujunemiseeaga.Seeniorideliikumishar-

rastuseolulisustulenebpeaasjalikultelanikkon-

navananemisestningsellegaseostuvasttoime-

tuleku ja tvime silitamise vajadusest, elu-

kvaliteediparandamisetaotlusest.

Liikumisharrastustkorraldadesonthtis

laiendadapidevatigapevastharjutamistniior-

ganiseeritult (harjutusrhmades tegutsemine)

kuikaomalkel,kusjuuresviimaseosakaalk-

nibtervisesporditasandilca80protsendini.Ini-

mestele nende kehalise vimekuse mramise

kttesaadavakstegemiseksloodiprofReinJala-

kueestvedamiselinternetiphineenesetestimise

ssteem,milleleonkigilhuvilisteltasutajuur-

depsaadressilwww.trimm.ee.

Kultuuriministeeriumi, Eesti Olmpiako-

miteejahenduseSportKigileeestvttelkut-

suti 2007. aasta kevadel ellu liikumisharrastuse

kampaaniaEestimaaliigub,millepeamineees-

mrkonkaasatauusiharrastajaidningrakenda-

dalisaharjutusvorme.

Kultuuriministeeriumi kaudu finantseeri-

taksetervisespordiritusi.ESSKalevikorralda-

misel viidi 2007. aasta juulis Otepl lbi rahvus-

vaheline tervisespordi olmpiaad. Vabariiklikul

tasemelontervisesportlasedhstiomaksvtnud

Klubi TartuMaratoni,Maiklubi,MTStamina,

SpordiritusteKorraldamiseKlubi, ESSKalevi,

ES Judi jt korraldatud vistlused ja ritused.

Senisestsuurematthelepanuprataksespor-

dialaliitude lbiviidavate liikumisharrastuse

programmiderahastamisele(2006EestiOrien-

teerumisliit, 2007 Eesti Triatloniliit, Eesti Rull-

uisuliit).EestiOlmpiakomiteeeestvttelslmi-

taksemaakondlikke liikumisharrastuse ja tervi-

sespordi koostlepinguid, mis kaasavad liiku-

misharrastuseedendamisseorganisatsiooneeri-

nevatestvaldkondadest.

Aastatel20062010jtkuvadprogrammid

Sportlik koolivaheaeg, Ujumise algpetus

ning Kehalise kasvatuse inventari soetami-

ne,misonsuunatudlastejanoorteliikumis-

harjumuste edendamisele ja sportimistingi-

muste parendamisele. Liikumisharrastuse

korraldamiseks eraldatud vahendite hulk

2007. aasta riigieelarvest oli 16 675 000 kroo-

ni.

laltoodud ja mitmete teiste arengu-

programmi tlikude rahastamiseks on ka-

vandatud ka finantsvahendite kiirenev kasvu-

tempo.

Kirjeldatudstrateegiliseplaaniellukut-

sumistvibksitledakuihtesimestestsam-

mudestnnrohujuuretasandiliikumisharrastu-

se edendamisel riiklikul tasandil. See on pi-

gemhdapraneabikuierilinesaavutus.

Mait ArvistohenduseSportKigileasepresi-

dent.Emeriitprofessor.Ttanud

aastatel19962001TallinnaPeda-

googikalikoolirektorina,enne

seda15aastatprorektorina.Olnud

RahvusvaheliseSpordisotsioloo-

giaAssotsiatsioonijuhatuseliige.

Alates2006.aastastEuroopaSpordisotsioloogiaAs-

sotsiatsiooniauliige.Esinenudarvukatelteaduslikel

kongressidel,seminaridel,konverentsidelpaljudes

riikides.Kirjutanudligi150teaduslikkuartiklit

spordisotsioloogiajaspordipedagoogikaalal.

Margus JurkatamKultuuriministeeriumispordiosa-

konnanunik.Lpetanud2005.

aastalTallinnalikooli,spordite-

adustemagister.Lpetanud1999.

aastalTartulikooli,bakalau-

reusekraadliikumisravierialal.

TtanudEestiSpordiKeskliidus

projektijuhina,TallinnaKeskhaiglastaastusravieri-

alal.

Peeter LusmgiEestiOlmpiakomiteeliikumis-

harrastusejuht.henduse

SportKigilepeasekretr.Eesti

KepiknniLiidujuhatuseliige.

TtanudvaremEOKpresidendi

abinajaeriprojektidejuhina,

RiigikogukantseleiKoonderakon-

na fraktsiooni nunikuna. Lpetanud 2007. aastal

RahvusvaheliselikooliAudentesrijuhtimisemag-

istrippe,2001.aastalTallinnaPedagoogikalikooli

infoteadusebakalaureuseppe.

Tnu SeilKultuuriministeeriumispordiosa-

konnajuhataja.LpetanudTal-

linnaTehnikalikooli.Ttanud

Kultuuriministeeriumiministri

nunikuna.EuroopaNukogu

Spordidirektoraadijuhtkomi-

teeliige,EestiKultuurkapitali

kehakultuurijaspordisihtkapitalinukoguaseesi-

mees,EestiAntidopinguSihtasutusenukoguliige.

Esinenudettekannetegapaljudelseminarideljakon-

verentsidel.

liiKumiNe jA sPoRT

liiKumiNe jA sPoRT10 liiKumiNe jA sPoRT 11

The results of a study conducted bythe Estonian Ministry of Culture incooperation with a social and market

research company Saar Poll in spring

2006 show thatonly24%of theEstonian

populationhasnecessaryregularphysical

activity,exercisingatleast3timesaweek.

The Estonian sports system needs to be

directedtowardsmoreexerciseandSport

forAllbypromotingitmoreintensively.

Availability of Sport for All

opportunities for everybody is achieved

only by more intensive attention and

specific approach, because it does not

developbyitselfasasideeffectoftopsport.

Therefore,aconsiderableshifttopromote

Sport for All and exercising is needed in

thecomingyears.Basedon thisprinciple

theMinistryofCultureandEstonianSport

forAllAssociationstartedtodevelopThe

Strategic Development Plan for Sport for

Allfor2006-2010.

The Plan aims to promote the

expansion of Sport for All movement

among the population and wider spread

of accomplishable exercising forms for

everybody. Expressed in figures, it means

that the number of people exercising

regularly should increase to 45% of the

population by 2010 (i.e. the number of

peopleinvolvedinSportforAllshouldgrow

by20%in20062010).

TheMinistryofCultureisresponsible

forthemanagementandimplementationof

the strategic plan, the Estonian Olympic

Committeeisthegeneralco-ordinatorand

theEstonianSportforAllAssociationisthe

co-ordinator.

STRATEGIC DEVELOPMENT PLAN 20062010 FOR SPORT FOR ALL PRINCIPLES, CONTENT AND IMPLEMENTATION

KASUTATUD KIRJANDUSArvisto,M.jt.2004.Tiskasvanutespordiharrastusjasellearenguperspektiivid.Uuringuaruanne.TPspordisotsio-loogialabor.

EestiSpordifoorum2004.2004.KogumikSpordifoorumistosavtjatele.Tallinn:EOK,Kultuuriministeerium.

Miettinen,M.,Rajala,K.2003.Lisliikkujia.IdeoidamenestyvistKKI-hankkeista.Liikunnanjakansanterveydenjulkaisujano141.Jyvskyl.

Rthig,P.,Grsing,S.1995.SportunGesellschaft.Kursbuch4.LimpertVerlag.Wiesbaden.

Suomi,K.2000.Liikuntapaikkapalvelutjakansalaistentasa-arvo.JyvskylnyliopistonLiikunnankehittmiskeskuk-senjulkaisuno1.

10thWorldSportforAllCongress2004.BookofAbstracts.Roma:CONI.

LIIKUMISHARRASTUS EESTIS JA VLISMAALLennart Raudsepp, Tartu likooli kehakultuuriteaduskond

LIIKUMIShARRASTUSE KOMPONENDIDLiikumine on inimese elu igapevane osa nagu

toitumine, magamine ja ttamine. Ksimus on

vaidselles,kasjakuipaljuelanikestliigubpiisa-

valt,etavaldadasoodsatmjumeie tervisele ja

pshholoogiliseleheaolule.Kesolevasmaterjalis

ksitletakse liikumisharrastuse all kiki fsilisi

tegevusi,misonseotudenergiakuluga.Materjali

lihtsamaksomandamiseksjaotatakseliikumishar-

rastuskolmekskomponendiks(vtjoonis1).

Vistluslikuiseloomugaliikumiseallakuu-

lub peamiselt sportliku suunitlusega treening,

mis onkas organiseeritud vimitteorganiseeri-

tud. Organiseeritud vistlusliku liikumise alla

kuuluborganisatsiooniviksikisikukorraldatud

treeningudjavistlused.Selle liikumisharrastu-

se komponendi alla ei kuulu professionaalne

sport.Mitteorganiseeritudvistluslikuiseloomu-

galiikumistharrastabinimenereeglinaksinda.

Rekreatiivseliikumiseallakuuluvadliiku-

misevormid,miseioleseotudvistlemisejatu-

lemuslikkuse parandamisele suunatud kehalise

liikumisega.Niivibniteksharrastadamatka-

mistloodusesvikaljuronimist,misannabpiisa-

vakehalisekoormuse.Samaseiole tema liiku-

misharrastusseotudteistegavistlemisega,kll

agasageliendaproovilepanemiseganingkeha-

listevimetearendamisega.

T-jaolmeliikumineonkigeraskemini

mratletav(jakamdetav)liikumisharrastuse

vorm. Siia kuulub niteks fsilise iseloomuga

t,jalgsivijalgrattagatlejakojuliikumine

ningmuuolmeliikumine,misonseotudenergia-

kuluga.Selleks,etsaadaobjektiivsematpiltilii-

kumisharrastusest, on vajalik arvestada kigi

kolmekomponendiga.

T JA OLMELIIKUMINE

REKREATIIVNE LIIKUMINE

VISTLUSLIK LIIKUMINE

LDINE LIIKUMISHARRASTUS

Joonis1.Liikumisharrastusekomponendid.


2) Mnevrraonkasvanudintensiivseltlii-

kujate osakaal (meeste seas suuremal

mral).Vrreldes1998.aastaandme-

tega on vhemalt kaks korda ndalas

harjutajatearvmnevrra(58%)vhe-

nenud. Sellist tendentsi kinnitab ka

spordi- ja liikumisharrastusega ldse

mitte tegelejate osakaalu mningane

suurenemine.

3) Viimasekmneaastajooksulpolekooli-

pilaste spordiharrastuse mahus (kor-

dadearvndalasjamahttundides)olu-

lisimuutusitoimunud.

4) Ligikaudu pooltel koolipilastel jb

normaalset fsilist arengut tagav

sportlikkoormussaamata.

TERVISEGA SEOTUD LIIKUMINETervisegaseotudkehaliseaktiivsuseallmiste-

taksesellist liikumist,mismjutabkasotseselt

vikaudseltindiviiditervislikkuseisundit.Kige

sagedaminihinnataksekehaliseaktiivsusemju

organismifsioloogilisteleprotsessidelekardio-

respiratoorsevimekusemuutustekaudu.Lisaks

sellele on oluline liikumise energeetiline mju

kehakaalujaainevahetuseseisukohastlhtuvalt,

samuti liikumise mju tugiliikumisaparatuuri

funktsioneerimisele(niteksalaseljaliikuvus,li-

hasjud) ning indiviidi pshhosotsiaalsele hea-

olule. Jrgnevaltksitletaksekokkuvtlikultke-

haliseaktiivsusemjuinimorganismilelhtuvalt

uuringuteandmetest.

SallisjaOwen(1999)onpakkunudtervi-

segaseotudkehaliseaktiivsuseparemaksmist-

miseksvljakitumusliku epidemioloogilise

lhenemisviisi(edaspidiKEL).KEL-ijrgivaa-

deldaksekitumise(shliikumise)mjutervisele

jahaiguseleterviklikult,vttesarvesseniiindi-

viiditasanditkuikambritsevaidtegureid(ni-

teksliikumispaikadeolemasolukodulheduses,

igapevasetiseloomjne).Kehaliseaktiivsuse

seisukohastlhtuvaltkeskendubKELviielefaa-

sile.

1) Selgitada vlja seos liikumisaktiivsuse

jatervisevahel.

2) Ttada vlja meetodid liikumisaktiiv-

susetpsekshindamiseks.

3) Selgitadavlja faktorid,mismjutavad

liikumisaktiivsust (kikide liikumishar-

rastusekomponentideosas,vtjoonis1).

4) Hinnata sekkumisprogrammide mju,

mille eesmrgiks on liikumisaktiivsuse

suurendamine.

5) Rakendada teaduslike uuringute tule-

mused praktikas, niteks sekkumis-

programmidejakampaaniatena.

Mitmed pikaajalised (longitudinaalsed) uurimu-

sednitavad,etliikumisaktiivsusavaldabtoimet

tiskasvanute lipiidide ja lipoproteiinidesisaldu-

sele ning vererhule (Biddle jt 2004). Seevastu

ksitavam on liikumisaktiivsuse positiivne mju

lastejanoorukitesdame-veresoonkonnahaigus-

teriskile(Tolfreyjt2000).hephjusenatuuakse

laste ja noorukite puhul vlja fakt, et enamikul

lastelonnormaalnevererhkjalipiidide/lipopro-

teiinidesisaldus,mistttu liikumisaktiivsuseter-

vistavtoimepuudub.Tervisegaseotudliikumisak-

tiivsus ja kehaline vimekus on huvipakkuvam

pikaajalist mju arvestades. Nimelt on mitmed

Euroopa ja Phja-Ameerika riikides lbi viidud

uurimusedleidnud,etsuuremliikumisaktiivsusja

kehalinevimekusnoorukieasonseotudsoodsa-

masdame-veresoonkonnaseisundigatiskasva-

LIIKUMIShARRASTUSE (LIIKUMISAKTIIVSUSE) TASELiikumisaktiivsusonviimase2030aastajooksul

vhenenud kigis elanikkonnagruppides. Liiku-

misaktiivsusevhenemineonenamvljendunud

justkrgeelatustasemegariikidesjamnevrra

llatuslikultkariikides,kusveel1015aastatta-

gasielanikkonnakehalise inaktiivsusega ja ter-

vislikuseisundihalvenemisegaprobleemeeiol-

nud, niteks Austraalias. Lisaks tiskasvanud

elanikkonnaleonliikumisaktiivsusvhenenudka

lastejanoorukiteseas.Eritijrsultvheneblii-

kumisaktiivsusnoorukieas(joonis2),misonph-

justatud nii keskkonnast ja elustiilist tuleneva-

testteguritestkuikabioloogilistestmuutustest

organismiarenemisel.

Jooniselt 2 nhtub, et alates 7. eluaastast

vheneblasteliikumisaktiivsuspidevaltkunica

2,5 tunninindalas.Seejuures tulebarvestada,

etesitatudandmetepuhulontegemistsummaar-

seliikumisaktiivsusega(sisaldabkikijoonisel1

esitatud liikumisharrastuse komponente). Kui

vrreldaesitatudrahvusvahelisiandmeidtervis-

hoiujarahvaterviseorganisatsioonidepooltvl-

japakutudsoovituslikenuetegatervisegaseo-

tudliikumisaktiivsusetasemele(vhemalt3kor-

dandalasminimaalsekestvusega45minkesk-

misejakrgeintensiivsusegaliikumist),selgub,

etsuurosanoorukitesteiolekehaliseltpiisavalt

aktiivsed.

Huvitavad tulemused selgusidNelsoni jt

(2006)uurimusest,millesleiti,etnoorukiteliiku-

misaktiivsusonvrreldes1999.aastagavhene-

nud2004. aastaks umbes neljandiku vrra. Sa-

mal perioodil on oluliselt suurenenud arvutite

kasutamiselekulunudaeg(8,8tunnilt15,2tunni-

nindalas).Kindlastivibistuvaiseloomugate-

gevustele (ppimine, arvuti kasutamine, televii-

sorivaataminejms)kuluvaajajrsksuurenemine

ollaheksphjuseks,miksnoorukiteliikumisak-

tiivsus vheneb. Kindlasti on ka teisi tegureid,

millegapeablastejanoorukiteliikumisaktiivsuse

vhenemiselarvestama.Niteksselgus,etttar-

lapsed naudivad ha vhemkehalise kasvatuse

tunde (Wang ja Liu 2007). Eksperdid toovad pea-

mistekoolipilaste liikumisaktiivsusevhenemi-

se phjustena vlja nii uute vaba aja veetmise

vimalustesuurenemise(internet,videomngud,

televisioon jne) kui ka ebatervislikuma eluviisi

(valetoitumine,alkoholitarbimine).

Eestisonviimase10aastajooksullbivii-

dudulatuslikuduuringudkoolipilasteningtis-

kasvanute liikumisharrastuse kohta (Arvisto jt

2004).Saadudtulemustealuselvibtehajrgmi-

sedldisemadjreldused.

1) Regulaarset tervistava iseloomuga lii-

kumiskoormust (vhemalt 2 korda n-

dalas) saab ligi kolmandikmeestest ja

neljandiknaistest,kusjuuressstemaa-

tiliselt harjutajate koormuse maht n-

dalas ulatub samuti le 2 tunni.Neile

lisandubkuni15%ulatuseskeskmiselt

kordndalasharrastajaid,kellearvon

psinudprisstabiilsena.

VANUS(a)

Joonis2.Lastejanoorukiteliikumisaktiivsusevanuselisedmuutused.

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17


nuna.Teisitieldesmidarohkeminimeneliigub

jamida paremas kehalises vormis ta on 1318-

aastasena, seda viksem on sdame-veresoon-

konnahaigustessehaigestumiserisktiskasvanu-

na. Sellisel tulemusel on praktiline vrtus ka

terviseedendamiseseisukohast.Midarohkemlas-

tejanoorukiteliikumisharrastusesuurendamise-

gaseotudprogrammeelluviime,sedasuuremon

tenosus,etpikemasperspektiivisparanebela-

nikkonnatervislikseisund.

Liikumisharrastusespetsialistidelepakub

huvikaliikumisaktiivsusetoimelekaalulisusele

jarasvumisele.llatavalkombelonmitmedpi-

kaajalised uurimused nidanud, et vike ener-

giakulueioleseotudlasterasvumisega.Seeon

llatav, kuna uuringud tiskasvanutega nita-

vad,etkehalineinaktiivsus(madalenergiakulu)

on heks lekaalulisuse phjuseks (Biddle jt

2004). Sekkumisuuringute tulemused nitavad,

et laste ja noorukite liikumisaktiivsuse suuren-

damiselesuunatudprogrammidetulemusenav-

henebosalejate keha rasvaprotsent vaid13%.

Mida pikemaajalised on sekkumisprogrammid,

seda suuremat toimet need kehale avaldavad.

Samutionleitud,etaeroobseiseloomuga(pike-

makestvusega,agamadalama intensiivsusega)

kehalisedtegevusedavaldavadlhiajalistetege-

vustega(niteksvimleminevijooga)vrreldes

tugevamattoimet.

KOKKUVTEViimastelaastakmnetelontheldatudliikumis-

aktiivsuse ldist vhenemist nii tiskasvanud

elanikkonnakuikalastejanoorukiteseas.Samal

ajalonsuurenenudistuvaiseloomugategevuste

osakaal, eriti laste ja noorukite hulgas. Sekku-

misprogrammid,mis on vlja ttatud, et suu-

rendadaelanikkonnaerigruppideliikumisaktiiv-

sust,eioleerilistedutoonud.NiiEestiskuika

Lne-EuroopajaPhja-Ameerikariikidesregu-

laarseltkehaliseltaktiivseteinimesteosakaalv-

heneb.Biddlei jt (2004)vljattatudsoovitu-

sed liikumisharrastuse poliitikat mjutavatele

institutsioonidelestestavad,etkikelanikkon-

natervisejaliikumisharrastuseeestvastutavad

organisatsioonid peaksid vlja ttama ja ellu

viimainterventsioonejakampaaniaid,milleees-

mrgiksonelanikkonnakikidegruppide liiku-

misaktiivsusesuurendamine.KaEestisvibjuba

praegunitekstuuamitmeidkohalikkeomavalit-

susi(niteksTallinnliigub!),misannavadposi-

tiivseteeskujuningmillekampaaniadvivadpi-

kemasperspektiivis vhendada inaktiivsete ini-

mesteosakaaluelanikkonnas.

SUMMARYMoving activity has decreased during the last

decades. You can see it among adults but also

among children and adolescents. At the same

timeactivities that include sittinghave increa-

sedespeciallyamongchildrenandadolescents.

Theinterventionprogramsthataredesignedto

increase the moving activity among different

peoplehavenotbroughtanysuccess.Theamount

ofpeoplewhoarebodilyactiveregularlyisdec-

reasing inEstonia and also in the countries in

Western Europe and in North America. The

recommendationsofBiddlee.a.(2004)toinstitu-

tionsthataffectthepoliticsofsportforallenact

thattheorganizationswhichareresponsiblefor

sport for all and the health of the community,

should create and establish interventions and

campaigns.Theaimof those interventionsand

campaigns is to increase the moving activity

among all people. Even Estonia can give you

someexamplesofthelocalgovernmentswhich

arepositiverole-modelsinthatarea,becausein

the long- term the campaigns that they have

startedcanreducetheamountofpeoplethatare

inactive.AnexampleofthatisTallinnliigub.

KASUTATUD KIRJANDUSArvisto,M.,Undusk,R.,Paju,K.,Truu,E.,Noormets,J.2004.Tiskasvanutespordiharrastusjaselleperspektiivid.Tallinn:EestiSporditeabeSihtasutus.

Biddle,S.J.H.,Gorely,T.,Stensel,D.J.2004.Health-enhancingphysicalactivityandsedentarybehaviourinchildrenand adolescents. Journal of Sport Sciences, 22, 679701.

Nelson,M.C.,Neumark-Stzainer,D.,Hannan,P.J.,Sirard,J.R.,Story,M.2006.Longitudinalandseculartrendsinphysical activity and sedentary behavior during adolescence. Pediatrics, 118, 16271634.

Sallis,J.F.,Owen,N.1999.Physicalactivityandbehavioralmedicine.ThousandOaks,CA:Sage.

Tolfrey, K., Jones, A. M., Campbell, I. G. 2000. The effect of aerobic exercise training on the lipid-lipoprotein profile ofchildrenandadolescents.SportsMedicine,29,99112.

Wang, K. C. J, Liu, W. C. 2007. Promoting enjoyment in girls physical education: the impact of goals, beliefs, and self-determination.

SPORT FOR ALL IN ESTONIA AND ABROAD

Lennart RaudseppTartulikoolikehakultuuriteaduskonnaspordisotsiaalteadusteprofessor.

Doktorikraadaastast1996.petabspordijuhtimist,sporditurundust,liigutus-

petust,lastemotoorsetarengut.Teadustphisuunadonseotudliikumisak-

tiivsusepshholoogilistejasotsiaalsetefaktoritevljaselgitamisega,samuti

sportlasteemotsioonideuurimisegavistlustegevuses.Eelretsenseeritavaid

teadusartikleidkokku30.Mitmetespordipshholoogiaja-sotsioloogiarahvus-

vahelisteorganisatsioonideliige.

liiKumiNe jA sPoRT1


kliendisuhetekorraldaminejne.

Tervisespordialaseid teenuseid pakkuvad orga-

nisatsioonidplaneerivadendategevustperspek-

tiivselt, toetuvad uuringute tulemustele ning

ttavadvljapakutavadteenused(tervisespor-

diprogrammid)vastavaltpotentsiaalsetetarbija-

tevajadustele.Tnapevanetervisesporditeenu-

seidpakkuvorganisatsioonkeskendubtarbijate

silitamisele,psiklientidehoidmisele.P.Kotler

onsellekohtatoonudnitelbilaskvastmbrist.

Rahulolematud tarbijad kaovad mbriaukudest

ja prduvad konkurentide poole. Lahkunud

klientideasemeletulebotsidauusi,misonaga

paljukulukam.

Tervisesporditeenuste turunduses vib

tuua palju niteid selle kohta, kui pakutavate

teenustehalvakvalitee-

di, treener/instruktori

ebaprofessionaalsuse,

tervisespordiinfrastruk-

tuuri(hooned,inventar)

vi kliendisuhete puu-

dulikkuse tttu inime-

sed lahkuvad ning otsi-

vad alternatiivseid treenimise vimalusi. Need

tervisesporditeenuseid pakkuvad organisatsioo-

nid,misonvljaarendanudkvaliteetsedteenu-

sed(treeninguprogrammid)koosheadekliendi-

suhete ning pakutavate soodustustega, on aga

saavutanud psiklientuuri,mis on ettevtte te-

gevuseedualuseks.

TERVISESPORDI TEENUSTE LIIGIDPakutavate tervisesporditeenuste diapasoon on

vgalai,seetttuvibosutudaraskeksnendelii-

gitamine.Kesolevasmaterjalison tervisespor-

diteenusedjaotatudjrgmiselt:

1) Traditsioonilisedtervisesporditeenused

(tervisejooks,terviseknd,aeroobvim-

lemine,jusaalitreening,ujumine,sport-

mngudjne).

2) Alternatiivsed, uued tervisesporditee-

nused(multisport,kaljuronimine,vaba-

vitlusjne).

Materjali lihtsama ksitlemise phimttest lh-

tuvalt ei ole pakutavaid tervisesporditeenuseid

edasi liigitatudmuude tunnuste alusel (organi-

seeritudviindividuaalne,teenustemaksumus,

teenuseid osutuva organisatsiooni omandivorm

jne). ldiselt vib theldada, et alternatiivsete

tervisesporditeenustemitmekesisusjakaktte-

saadavusjrjestsuureneb.Samaseitoimualter-

natiivseid tervisespordi-

teenuseid tarbivate ini-

meste arvu suurenemine

peamiselt traditsioonilisi

tervisesporditeenuseid

tarbivate inimeste arvelt.

Pigemontegemistviimas-

tel aastatel vlja kujune-

nud uute viksemate tarbijagruppidega (turu-

segmendid),kesonkoondunudheviteiseter-

visespordi teenuse tarbimiseks (niteks noored

ekstreemspordialadeharrastajad,kesk-javane-

maealisedkepiknniharrastajadjne.).

Kllaltkipaljudniitraditsioonilistekuika

alternatiivsetetervisesporditeenustetarbijadon

kaaktiivsedrahvaspordivistlustelosalejad.Vii-

mase 510 aasta jooksul on Eestis rahvasport-

lastelesuunatudvistlustejavistlussarjadearv

jrsultsuurenenud.Seetttuonpaljudeltervis-

esporditeenuseid tarbivatel inimestel vimalus

endavimeidkavistlusolukorrasproovilepan-

na.NiteksselgusReedi (2005)uurimusest,et

Lennart Raudsepp, Tartu likooli kehakultuuriteaduskond

TERVISESPORDIALASTE TEENUSTE TURUNDUS

Nudlus tervisespordialaste teenus-tejreleonhiskonnasjrjestsuu-renemas. Selle phjuseks on ini-meste igapevase liikumisharras-tusevhenemineningsellegaseotudterviseriskide

(lekaalulisus, alkoholi liigtarbimine, depressiiv-

sus jne)suurenemine.Teisephjusenavibvlja

tuua uute tervisesporditeenuste (harrastuse vor-

mide)lisandumise,milleeesmrgiksonaktiivsema

elustiilijuurdetuuakaneedinimesed,kesseniniei

oleendaleleidnudsobivattreenimiseviisi.

Tervisesporditeenuste pakkujad vib ldisemas

plaanisjagadakolmerhma:

Eraettevtted

Avalikusektoriorganisatsioonid

Kolmandaehkmittetulundussektorior-

ganisatsioonid

Eraettevtluse osakaal tervisespordi teenuste

pakkumiselonviimase1015aastajooksulEes-

tissuurenenud,millephjuseksoneelkigetee-

nusteparemkvaliteetningelanikkonnaostuju

suurenemine. Jrgnevalt ksitlemegi tervises-

porditeenusteturundusephimisteid.

TURUNDUSE MISTETurunduse mistet on autorid eri aegadel defi-

neerinuderinevalt.Kesolevasmaterjaliskasu-

tatakse P. Kotleri turunduse definitsiooni, mille

jrgionturundustegevus,misonsuunatudvaja-

dustejasooviderahuldamiselevahetusprotsessi-

dekaudu(Perens1998).Sellemratlusekoha-

selttulebturunduseseristadavajadusijasoove.

Vajadusedoninimestelldised(niteksvajadus

saviliikuda),soovidonkonkretiseeritudva-

jadused(midasa,kuidasliikuda)ningvljen-

duvad niteks tervisesporditeenuste nitel ae-

roobika vi jusaali treeningu spetsiifikas (millist

liikitreeninguteljamilliseskohasosaleda).N-

disaja turunduse phirhk on soovidel, nende

kujundamiseljarahuldamisel.

Tervisesporditeenusteturundusonpaljudeosa-

tegevustekogum.Siiaallakuuluvad

turunduskeskkonnaanalsimine,

tarbijatemratlemine,

tootejateenusearendamine,

hindadekujundamine,

mgi-jareklaamit,

RAhulolemATud TARbijAd KAoVAd

mbRiAuKudesT jA PRduVAd KoNKu-

ReNTide Poole.


Tartu suusamaratonil osalevate meeste heks

olulisemaks treenimise motivaatoriks on enda

vimeteproovilepanekvistlusolukorras.

TURUNDUSMEETMESTIK ORGANISATSIOONI TEGEVUSESTurundusmeetmestikehkturundusmiksonnen-

demeetmetekombinatsioon,midatervisespordi-

teenustpakkuvorganisatsioonrakendabsihttu-

rumjutamiseks.

Te e n u s e i d

pakkuv organ-

isatsioon on nende

koostisosade miksi-

ja,mis kombineerib

turundusvtteid, et

judaeesmrkideni.

Turunduses(katervisesporditeenusteturundus-

es) on kige levinum 4 P mudel, mis koosneb

jrgnevatestosadest:

1.Toode(inglk.product)

2.Hind(price)

3.Turustuskoht(place)

4.Toetus(promotion)

Viimastel aastatel on seda mudelid laiendatud

kahePvrra,tuuesjuurde:

5.Ttajad(personnel)

6.Protsess(process)

Viis,kuidaserinevatestkomponentidesttervise-

sporditeenust pakkuvale organisatsioonile sobi-

vaimatturundusmeetmestikkukujundada,sltub

niiorganisatsioonieesmrkidest(lhiajalistestja

kaugemaleulatuvatestehkstrateegilistest),vi-

malustest ja senisest kogemusest. Kui on tege-

mist avatava tervisespordiklubiga, mille phili-

seks eesmrgiks on kliendibaasi loomine, tuleb

esmaltpratapeathelepanutoote-teenusevl-

jaarendamiseleningtoetustegevustele(reklaam).

Samal ajal tuleb tle palgata kvalifitseeritud

personal (treenerid, instruktorid jne) ning teha

otsuseid pakutavate teenuste (treeninguprog-

rammid,nustamisedjne)kohta.Organisatsioo-

nidel,mis kasutavadnitekskohalikuomavalit-

susehaldusesolevaidspordiehitisi,tuleblbir-

kimisipidadakohalikuomavalitsusega.

Eestis ja ka

mitmel pool mujal

maailmasonvahelle-

vinudkitumisviis,et

mittetulundushin-

gutestspordiklubidel

on spordirajatiste

rentimiselsoodushin-

nad(kohalikuomava-

litsusedotatsioon).Seetttusaavadspordiklubid

endaliikmetelelubadaodavamaidhindu,kuik-

sitakse sama sporditeenuse eest eraettevttes.

Eraettevtted, kes peavad niteks spordiehitis-

tessetehtudsuuriinvesteeringuidtagasiteenima

hakkama,eisaatihtisoodsatehindadegaoperee-

ridaningseetttuonnende teenustehinnatase

krgem.Samaspakuvaderaettevttenategutse-

vad fitnessklubid paremat teenuste kvaliteeti, in-

dividuaalsematlhenemistkliendisoovidelening

mitmekesisemaid treenimispakette. Vaatamata

sellele, millise organisatsioonivormiga on tege-

mist,tulebturundusegapidevalttegeleda.

TURUNDUSTEGEVUSE JUhTIMINE Lhtuvalt seatudeesmrkidest tuleborganisat-

sioonilturundustegevustjuhtida.Kunategemist

onsnakeeruliseprotsessiga,nuabturundus-

tegevuse juhtiminehoolikat planeerimist, tead-

misi,kogemusijakontrolli.Joonisel1onkujuta-

tud tervisespordi teenuseid pakkuva organisat-

siooniturundustegevusejuhtimisephimudel.

Nagujooniseltnhtub,algabtervisespor-

diteenust pakkuva organisatsiooni turunduse

juhtimiseprotsessettevttestrateegilisestnge-

musest tulenevast tervisesporditeenuse ideest,

millele jrgneb potentsiaalse tarbija ning turu

anals. rihinguna tegutsevale tervise-fitness-

klubile thendab see riplaani koostamist, sest

sagelionalustavatelettevtetelvajainvesteerin-

gute tegemiseks suhelda peale infrastruktuuri

ka krediidiasutustega. Saadud andmete alusel

jrgneb sellele potentsiaalsete tarbijagruppide

(ehk turusegmentide) kindlaksmramine ning

teenuseomadustetpsustamine.Tulebprognoo-

sidapotentsiaalsete tarbijate arvu, kaardistada

tarbijateostujudjamuudnitajadningplanee-

rida saadud andmete jrgi sobivad teenused.

Mida rohkem informatsiooni on tervisespordi-

teenustpakkuvalorganisatsioonilniipotentsiaal-

setarbija,turu(konkurendid)kuikapakutavate

teenustekohta,sedatpseminionvimalikenda

teenustepaketidvljattada.

Jrgmiseletapiltulebagategeleda6P-ga

(vaatalk2)ehkturundusmeetmestikuplaneeri-

misega.Selleletapiltulebteenusepakkujalvas-

tatatervelerealeksimustele.

Millineonteenusevipaketihind?

Kusteenustosutada?

Millisesulatusestehaeelreklaami?

Milliseidsoodustusijamillisteletarbija-

gruppidelepakkuda?

Kuidasteenuseeesttasutakse?

Millise kvafikatsiooniga ttajaid on

vajapalgata?

Leidnudnendelejapaljudeleteisteleksimuste-

levastuse,tulebkoguprotsessijuhtidaningt-

tadavljakontrollikriteeriumid.Viimasedsltu-

vad suures osas sellest,millise omandivormiga

tervisesporditeenust osutuva organisatsiooniga

ontegemist.

Mittetulundushinguna tegutseval spor-

diklubil on turundustegevuse ideehoopis teine

kui eraettevttena tegutseval tervise-fitnesskes-

kusel.Konkreetsedotsusedsltuvadpakutavate

teenuste hinna, iseloomu, kttesaadavuse, soo-

dustuste jne kohta konkreetse organisatsiooni

tegevuseiseloomustningeesmrkidest.Seett-

tuonesitatudskeemvaidteoreetiliseksaluseks,

millest tuleks tervisespordi teenuseid pakkuva-

telorganistsioonidelpaindlikultlhtuda.

Kll agaoleks vale vita, etMT-na te-

gutsevatelspordiklubideleiolevajaturunduse-

Joonis1.Organisatsiooniturundustegevusejuhtimisephimudel(Mullinjt2000).

TURUNDUSMEET-MESTIKU

JUHTIMINE

TAGASISIDE

KONTROLL JA HINDAMINE

TEENUSE IDEE

STRATEEGILINE NGEMUSTARBIJA JA

TURU-UURING

TURU SEGMENTIMINE

TURUNDUS-PLAAN

TEENUSE KONTSEPTSIOON

TURUNDUSMIKS

sPoRdiKlubid, mis ei Tegele TuRuNdus-

TegeVusegA, ei suudA TNAPeVAsTes

TiNgimusTes ollA KoNKuReNTsiVimelised.


SUMMARYDemandoftheservicesthataffecthealthsportis

constantly increasing. The cause of that is the

decreaseofthepeople`sdailyphysicalexercise.

Closelylinkedwiththatistheincreaseofhealth

risks (overweight, the overuse of alcohol, dep-

ression). Another cause can be accrual of the

healthsportservicesthepurposeofwhichisto

bringpeoplewhohavenotfoundtherighttrai-

ningmethodclosertotheactivelifestyle.

New and attractive health sport forms

andorganizationsthatofferthoseservicescome

solidly to the market. The consumers of the

healthsportservicesmustincreasinglybetrea-

tedasclients.Organizationsmustmakeaneffort

to find the clients and to keep long-term rela-

tionshipswith them.That iswhy theorganiza-

tions must find new and more creative ways of

marketingthatwouldenabletoachievesuccess

despiteoftherivalrythat isgettingevenmore

intense.

Categorizinghealthservicesmayturnouttobe

very difficult because of the wide diapason. In

the current material the health sport services

aredividedasfallows:

1) traditional health sport services (run-

ning andwalking, aerobic gymnastics,

fitness studio workout, swimming, sport

games)

2) alternative/new health sport services

(multisport,rock-climbing,freecombat)

The organizations that offer health sport ser-

vicesplantheirworkinperspective,theyrelyon

the research resultsandworkout the services

thattheyofferaccordingtotheneedsofthepo-

tentialconsumers.

Theorganizationmustleadthemarketing

activityontheassumptionofthepurposesthat

theyhaveset.Themanagingofthewholemarke-

tingactivityneedscarefulplanning,knowledge,

experiences and control because it is a very

complicatedprocess.

MARKETING OF HEALTH SPORT SERVICES

KASUTATUD KIRJANDUSMullin,B.J.,Hardy,S.,Sutton,W.A.2000.Sportmarketing.Champaign,IL:HumanKinetics.

Patton, R. W., Corry, J. M., Gettman, L. R., Graf, J. S. 1986. Implementing health/fitness programs. Champaign, IL: HumanKinetics.

Perens,A.1998.Teenustemarketing.Tallinn:Klim.

Reedi,P.2005.HarrastussportlastemotivatsioonistjatreenimisetakistustestTartusuusamaratoniljaaeroobikafesti-valilosalejatenitel.Tartu:bakalaureuset.

ga ldse tegeleda. Saavutusspordi eesmrgiga

tegutsevate spordiklubide kogemus nitab, et

mida edukam (ka finantsilises mttes) on spordi-

klubi,sedarohkemrahalisi(kamitterahalisi)va-

hendeid suudetakse hankida turundustegevuse

abil.Spordiklubid,misarvestavadriigijakohali-

keomavalitsusteeelarvetesteraldatavatevahen-

ditega, kuid ei tegele turundustegevusega, ei

suudatnapevastestingimustesollakonkurent-

sivimelised.

KOKKUVTETervisesporditeenuste turg onniiEestis kui ka

mujal maailmas ha mitmekesistumas. Turule

tulevadjrjestuuedjaatraktiivsedtervisespordi

harrastamisevormidningorganisatsioonid,mis

neidteenuseidpakuvad.Siiskionjajbkatule-

vikus oma osa traditsioonilistele tervisespordi-

teenustele,naguaeroobikasellevgaerinevates

variantides vi jusaalitreening. Tervisespordi-

teenuste tarbijaid tuleb jrjest enam ksitleda

klientidena,kelleleidmisejapikaajalistesuhete

hoidmisegapeaborganisatsioonvaevangema.

Selleks tulebaga jrjest leidlikumalt leidauusi

turundustegevuse vljundeid, mis vimaldavad

jrjest pingelisemaks muutuvates konkurentsi-

tingimustesedusaavutada.

Lennart RaudseppTartulikoolikehakultuuriteaduskonnaspordisotsiaalteadusteprofessor.

Doktorikraadaastast1996.petabspordijuhtimist,sporditurundust,liigutus-

petust,lastemotoorsetarengut.Teadustphisuunadonseotudliikumisak-

tiivsusepshholoogilistejasotsiaalsetefaktoritevljaselgitamisega,samuti

sportlasteemotsioonideuurimisegavistlustegevuses.Eelretsenseeritavaid

teadusartikleidkokku30.Mitmetespordipshholoogiaja-sotsioloogiarahvus-

vahelisteorganisatsioonideliige.

liiKumiNe jA sPoRT20


KEHALISE KOORMUSE MJU ORGANISMILERein Jalak, Rahvusvahelise likooli Audentes Kolled

ehkhelgigasdamehestvatsakesestvlja-

paisatudveremahtonkeskmiselt60ml,treeni-

tudinimeselvibseenitollale100mljasda

ttab seetttu ka aeglasemalt. Juhul kui sda

ttabpuhkeolekusvikeselgimahugajasuure

lgisagedusega, regulaarne kehaline koormus

on aga tagasihoidlik, jb sdamelihas nrgaks

ningkaotabvimetugevaltkokkutmbuda.

Puhkeolekusjahesugusekoormusekor-

ral teeb treenitud inimese sda kvasti vhem

tdkuitreenimatasda,kuidmaksimaalselke-

haliselkoormuselolukordmuutub.Kuigipulsisa-

gedusvibmlemalsuurenedavrdselt,suudab

treenitudsdaisegikuni2,5kordarohkemtd

teha.Kehaliselkoormuselsuurenebniisdame

lgisageduskuikalgimaht.Pulssvibtusta

le200lginiminutisjalgimaht200milliliit-

rini,sdameminutimahtvibseetttutustaligi

10 korda, suurenedes

puhkeolekus3,54liit-

riltminutiskuni40liit-

riniminutis.Seega ta-

gab treenitud inimese

sdame suurem maht

kehalisel koormusel

suurema lgimahu ja

sdamekonoomsemat.

Prastkoormusttaastubtreenitudsdame

puhkeseisundmrksakiireminikuitreenimatas-

damel,sesttaastumisprotsessidtoimuvadkiiremi-

nijaefektiivsemalt.Seevastunrgasdamelihase

korral,kuisdaenamlgimahtusuurendadaei

suuda,saabminutimahtsuurenedavaidlgisage-

dusesuurenemisearvelt,kuidsedavaid1015liit-

riniehk23kordavhemkuitreenitudinimesel.

Seetttutekibkikudedeshapnikupuudusjubatun-

duvaltviksemakoormusejuures,mistttueisuu-

dainimenetaludasuuremaidkoormusi.

Eri spordialadel vib sdamemaht ja pulsi

sagedus olla erinev.

Kehalisel koormusel muutub ka ringleva vere

maht, mis on keskmiselt 7% kehakaalust. Kehali-

se koormuse algul veremaht vheneb, seejrel

suureneb taas ja saavutab esialgse taseme. Li-

sakstoimubkehaliselkoormuselkaverember-

jaotumine organismis. Puhkeseisundis on veri

valdavalt khuneelundites ja laienenudkop-

suveenides,kehaliselkoormuselagaveresooned

ahenevadjaverisuunataksettavatesselihas-

tesse.Kapillaaridonpeenikesedveresooned,kus

rakkudele antakse

le toitained ja hap-

nik ning vetakse

vastu elutegevuse

jkained. Organis-

misonkapillaareligi

200miljardit,kuidlii-

kumisvaeguse korral

onligi90%neistsule-

tud ja tst vljallitatud.Regulaarnekehaline

koormussuurendabkapillaaridearvu,ettagada

paremverevarustus.

Lisaks pulsisageduse aeglustumisele

kutsubregulaarnekehalinekoormus(vastupi-

davustreening)esilekavererhulanguse,mil-

letagabjustsdamerahulikt.Erinevaltvas-

tupidavuskoormusestvivadlhiajalisedkoor-

mused(sprint, tstmine jm)vererhkuhoopis

tsta.

Kehaline koormus intensiivistabmeieainevahetustjaaitabraka-sutada, lammutada ja eemaldadaorganismile mittesobivaid ja liig-seskoguses toitaineid, teisisnuaitabvhen-

dadameietoitumisevigu.Igaorganismiorgan-

ssteemil on kindlad lesanded. Jrgnevalt ke-

halisekoormusemjusterissteemidele.

KEhALINE KOORMUS JA SDAMEVERERINGESSTEEM Sdame-vereringessteemi philesandeks on

kigi elundite ja kudede varustamine verega,

seega ka vajalike toitainete ja hapnikuga.Vere

ringlemineveresoontesonaluseks,et

varustadakikirakkekllaldasekoguse

hapnikujatoitainetega,

krvaldada ainevahetuses tekkinud

jkprodukte,

transportidatekkinudlaguainederitus-

elunditesse.

Verepumpabveresoontesliikumasda,mispuh-

kabprastigatlki.Pulsisagedusel5060lki

minutisonsdamekokkutmbefaasiehksstoli

kestvus ligikaudu 1/3 ja lgastumisfaasi ehk

diastoli pikkus 2/3. Pulsisageduse suurenedes

diastol ehk puhkeperiood lheneb, aeglasem

pulsisagedusthendabagapikkidiastoleid.See-

gamidaaeglasemaltsdattab,sedarohkem

ta puhkab. Aeglane pulsisagedus on treenituse

hekstunnuseks.

Lgastusaeg prast sdame kokkutm-

met vimaldab kokkutmbel kasutatud ainete

tielikutaastumisesdamelihaserakkudes.Kuid

seeonvimalikvaidsiis,kuisdamelihassaab

vere kaudu kllaldaselt hapnikku ja toitaineid.

Sdametmahtonvgasuur,seeprastonsuur

kasdamehapnikuvajadus.Kuisdamessejud-

nud verehulk pole kllaldane kas veresoonte

kahjustuseviliialtintensiivsekoormusetttu

jb puudulikuks ka hapnikuga varustamine.

Kehva verevarustusega sdamele vib seetttu

ohtlikuksosutudajubakllaltkivikepingutus.

Sdame lgisagedus on tiskasvanud

inimesel tavaliselt 7080 lki minutis,tree-

nitudinimeselagamadalam.Sdamelgimaht

Sdame maht (cm3) Puhkeoleku pulss

(lki minutis)

Mittetreenitud 500 700 70 80

Sprinterid 560 750 70 80

Keskmaajooksjad 750 900 50 60

Pikamaajooksjad 900 1200 30 50

PuhKeoleKus jA hesuguse KooRmuse

KoRRAl Teeb TReeNiTud iNimese sdA KVAsTi Vhem Td Kui TRee-

NimATA sdA,


KEhALINE KOORMUS JA VERIVerepeamisedlesandedonhapniku,ssihappe-

gaasi,toitainetejaainevahetuselaguproduktide

transport varustavatest elunditest ttavatesse

elunditesseningsealtedasierituselunditesse.

Vastupidavusaladel on oluline saavutada

vere punaliblede (ertrotstide) ja hemo

globiinisisalduse suurenemine, mis on ae-

roobsetvimearendamisekspeamisieeldu-

si. Vere punalibled on

eesktt vastutavadhap-

nikutranspordieest,see

on vastupidavusalade

puhul eriti oluline. Pu-

nasteverelibledevaegu-

se ehk aneemia korral

on raskendatud vere

transpordiomadused ja seega ka organismi va-

rustamine vajalikus koguses hapnikuga. Phju-

seksvibollaorganismimittekllaldanevarusta-

mineraua ja foolhappega. Intensiivsel lihastl

koguneblihastessejaverresuureskoguseshap-

pelisiainevahetuselpp-produkte,peamiseltjust

laktaati.Verekoostismuutubkapikemaajalisel

elamiseljatreenimiselmestikutingimustes,kus

huhapnikusisaldusonvike.

KEhALINE KOORMUS JA hINGAMISSSTEEMMida tugevamini end koormame, seda suurem

on hingamissagedus. Hingamise thtsus seis-

nebkivererikastamisessissehingatavahapniku-

ga, samuti ssihappegaasi organismist vljuta-

mises.Hingamineaitabtagadaoptimaalsetvere

happe-aluse tasakaalu. Kehaline t hingamis-

ssteemiletavaliseltohtueikujuta.Kllmjuta-

vad eri spordialad kopsude arengut erinevalt.

Kuisprinteritekopsumahtonsarnanebroot-

tajateomadega,siissportmngijatelonseejuba

suurem, vastupidavusalade harrastajatel aga

veelgi suurem. Pidev sgav hingamine suuren-

dabniikopsumahtukuikahingamislihasteju-

du,kopsudessemahubrohkemhkujahingami-

ne on tugevam. Rahuolekus hingab vastupida-

vusalagategelevsportlaneharvem,kuidsgava-

maltkuitreenimatainimene.

Kui kehaline

koormus on alla 50%

maksimaalsest hapni-

kutarbimisest, valitseb

organismis tasakaal

hapnikuomastamiseja

kasutamisevahel(stea-

dy state), sedanii iga-

pevaseseluskuikamadalaintensiivsusegavas-

tupidavustreeningu puhul. Koormuse intensiiv-

susekasvadesagasuurenebhingamissagedusja

hingamiseminutimaht.

Kopsuventilatsioonehkminutiskopsusid

lbinudhuhulkontreenimatainimestelpuhke-

seisundis kuni 3 liitrit, sportlastel 710 liitrit, ke-

haliseltlvibseesuurenedakuni140liitrini.

Kopsudeparemventileerimineongiheaselleks,

et kopsualveoolidesse ei jks seiskunud hku

egakogunekssekreeti,misvibphjustadaple-

tikkuvimingithaigust.

Hingatatulebsgavalt,eritiolulineontu-

gevvljahingamine.Jooksmiselonsoovitavhin-

gata sisse iga kahe sammu jrel ning vlja iga

neljasammujrel.Kuihakkatetugevalthingel-

dama juba trepistlesminnesvibussile joos-

tes,olekssoovitatavlbidaarstlikkontroll.

KEhALINE KOORMUS JA TUGILIIKUMISAPARAATKigiorganssteemidetegevusonvajalikselleks,

et vimaldada liikumistehk lihasssteemi tege-

vust.Lihasteolulistosakoguorganismitalitluses

nitab jubanendemass,mismoodustabumbes

40%kogukehamassist.Kuilihaseideirakendata

tsse vajalikulmral, siis nad nrgenevad ja

atrofeeruvad,organismitalitlushiredkanduvad

omakorda edasi teistele organitele. Muutub li-

hasrakkude biokeemiline koostis ning halveneb

neuromuskulaarnekoordinatsioon,misvhendab

oluliseltlihastetvimet.Sisuliseltlangebvhe-

se liikumisekorralkigi lihaseidvarustavate ja

lihastegevust reguleerivate ssteemide tvi-

me. Siit tihe seos kogu organismi ja liikumise

vahel,regulaarneliikuminetugevdabjaliikumis-

vaegushoopisnrgestaborganismi.

Vastupidavustreeningkutsublihastesesi-

lemoglobiinihulgasuurenemise,mistagabli-

haste suurema hapnikutagavara, samuti tume-

damavrvuse.Moglobiinonverehemoglobiini

sarnaneaine.Treenitudlihastesonkaenamkaa-

liumi,kaltsiumi,magneesiumi.Kehalisekoormu-

se toimel tugevneb luustik, kasvavad surve- ja

tmbetugevus, lgikindlusningvibratsioonita-

luvus. Treeningu tulemusel suurenevad luude

diameeter ja mbermt,maht ja kaal, samuti

muutubluudekeemilinekoostis.Sportlikutree-

ningumjul tugevnevadklused,millega liha-

sedkinnituvadluudeklge,samutiliigeseidtu-

gevdavadsidekoelisedsidemed.

KEhALINE KOORMUS JA ENERGIASSTEEMIDOrganismvajaboma tegevuseks energiat. Loo-

mulikult onenergia vajalik igasugusekskehali-

seks koormuseks. Organismi universaalseks

energiapatareiksonadenosiintrifosfaatehkATP,

mis annab lihastks justkui voolu. Paraku on

selleenergiapatareivimsusvike,ATP-djtkub

tugeval lihastlvaid34 lihaskontraktsiooniks

ehk23sekundiks.SeejrelonvajaATPvarud

taastada.Selleksonkolmvimalust.

1. Energiarikaste fosfaatidearvel anae-

roobneehklaktatsiidnetee

2. Anaeroobse ainevahetuse abil an-

aeroobneehkglkoltilinetee

3. Aeroobseainevahetusetee

Seega, kuigi ATP sisaldus rakkudes on vike,

kompenseerib seda tema pidev taastootmine

teistest energiarikastest ainetest glkoosist,

glkogeenist, kreatiinfosfaadist, rasvadest.

Energeetilistest varudest on ATP taastootmine

vimalik kreatiinfosfaadist, see toimub kiiresti,

kuidsedajtkubvaidlhikeseksajaks.Kreatiin-

fosfaadivarudonsiiski34kordasuuremadkui

ATP-l.Kreatiinfosfaatijtkub

tugevalpingutusel(nt100mjooksus)8

sekundiks,

vikeseintensiivsusegapingutuselkuni

20sekundiks.

Seda energiateed kasutatakse valdavalt

kergejustikusheite-jahppealadel,vastupida-

vusaladeleimngianaeroobneehkalaktatsiidne

teepraktiliseltmingitrolli.

Kui energiat on vaja kestvamaks pingutuseks,

kasutataksesellekstoitainetestsaadudenergia-

rikkaidaineid.Energiatsaadaksekahelviisil:

anaeroobne energiareiim (ilma hapni-

kuta)

aeroobne energiareiim (hapnikuga)

RegulAARNe KehAliNe KooRmus suuReNdAb

KAPillAARide ARVu, eT TAgAdA PARem

VeReVARusTus.


Organismlhtubvajalikuenergiateevalikules-

majrjekorraskoormuseintensiivsusest.

Suure intensiivsusega lihast toimub

anaeroobselteel.

Keskmisel intensiivsusel kasutatakse

segareiimi (anaeroobne ja aeroobne).

Vikesel intensiivsuseltoimubenergia-

tootmineaeroobselteel.

Suure intensiivsusega koormusel kasutatakse

energiaksglkoosi,mison ladestunudorganis-

mis glkogeenina. Ainevahetuses tekib glkoo-

sist laktaat,mis tagabkllkrge intensiivsuse,

kuidsuurendablihastehappesustjahoopisprib

lihastetvimet.Midasuuremonkoormusein-

tensiivsus,sedaenampeamekoormusekatkes-

tama just lehappesuse tttu. Tpiliseks ni-

teks on 400m jooks, kus viimasel 100meetril

lhevadsportlasteljaladn-raskeks.

Maksimaalne koormuse kestvus on vi-

malikvaid40sekundit,glkolsivimalusipi-

kemaksajakseiole.Umbes2minutijooksull-

heblaktaatlihastestverrejalhustataksemak-

sas,sdames,neerudesjapuhkeolekuslihastes.

Laktaadimramineverestannabtreeningum-

just head teavet, tnapeval vetakse laktaa-

diproovikigesagedaminikrvalestast.

VERE LAKTAADISISALDUS JA KEhALINE KOORMUS

Laktaadi kontsentratsioon veres on

puhkeseisundis11,5mmooli/l.

Suurimadnidudonsaadudprast400

mja800mjooksu20mmooli/l.

Laktaadi elimineerumise keskmine poo-

lestusaegon15min.Seega,15minprast

on vere laktaadisisaldus langenud 50%,

jrgmise15minjooksultaas50%jne.

Vikeselaktaadisisaldusekorralonpoo-

lestusaeg10min,likrgelaktaadikor-

ral25min.

Suureintensiivsusekorralonlaktaative-

res maksimaalselt alles prast 712 min.

20mmooli/l laktaadisisalduse ja25min

poolestusajakorraltaastukslaktaatpuh-

keolekuvrtuseni1,0mmooli/lalles100

minutiprast,arvestamapeaks4pooles-

tusajaga(10;5;2,5;1,25mmooli/l).

Suurestlaktaadisisaldusestphjustatud

lihaskangestusevastuaitavadkoormus-

jrgsed taastavad harjutused (srk-

jooks,lahtiujuminejne).

Kui vikese intensiivsusega treeningukoormus

kestabenamkui2minutit,toimubenergiavahetus

juba hapniku juuresolekul. Glkogeen lhustub

hapnikujuuresolekullihastesasuvatesmitokondri-

tesveeksjassihappegaasiks,energiattekiboluli-

seltrohkemninglaguproduktidndtvimetei

prsi.Tpilisedspordialad,kusenergiakskasuta-

taksevaldavaltssivesikuid,onkestvusegakuni1

tundjavaldavaltkeskmiseintensiivsusega.

Kuid ka glkogeeni varud saavad otsa,

seejrel kasutatakse energiaks rasvu,mille va-

rudonorganismispiiramatud.Koormustel,mis

on pikemad kui 60min, kasutatakse energiaks

rasvuligi90%.Rasvadeldhulkorganismisv-

henebkehalise tajal,kuidrasvkoekoguson

organismisniivrdsuur(1835%kogukehamas-

sist),etsellevhenemineeikahjustaorganismi

energiagavarustamist.Vibelda,etmidavik-

sem intensiivsus ja pikem kestvus, seda enam

rasvuorganismisenergiakskasutatakse.Koomu-

selintensiivsusega3040%maksimumistonras-

vapletamiseosa1.2.tunnil3040%jajrgne-

vatel tundidel juba 6070%. Mida treenitum on

vastupidavusalasportlane,sedasuuremonsama

intensiivsuse korral rasvade kasutamine ener-

giaks,vrreldesssivesikutega.

Vrreldes anaeroobset ja anaeroobset ener

giatootmist, on erinevused suured.

Anaeroobne ainevahetus kivitub kii-

resti,aeroobnehoopisaeglasemalt.

Anaeroobneainevahetus toimibmaksi-

maalsel koormusel, aeroobne madalal

intensiivsusel.

Anaeroobnetonlhiaegne,aeroobne

pikaaegne.

Anaeroobse ainevahetuse jkained

prsivadtvimet,aeroobselkoormu-

selmitte.

Anaeroobselkoormuseltekib1moolist

glkoosist2mooliATP-d,aeroobselaga

38mooliATP-d.

Anaeroobselkoormuselrasvuenergiaks

eikasutata,aeroobselkasutatakseneid

agapiiramatult.

Energiassteemi omadused erinevatel spor

dialadel

1. Lhiaegnekoormuskuni2sekundit.

EnergiatsaadakseainultATP-st.

Spordialakuulituge.

2. Lhiaegnekoormuskuni8sekundit.

Energiatsaadaksekreatiinfosfaadist.

Spordiala 5075 m sprint.

3. Maksimaalnepingutus4050sekundit.

Energia vabaneb valdavalt anaeroob-

seltglkolsiteel.

Spordiala400mjooks.

4. Intensiivne koormus kestvusega le 2

minuti.

Energia valdavalt aeroobselt glkol-

sist.

le 3060minutilisel koormusel vaba-

nebenergiaaeroobseltrasvadest.

Spordialapikamaajooks.

Seega, eri spordialadel kasutatakse erinevaid

energiareiime, olenevalt koormuse intensiivsu-

sest jakestvusest.Kui800mjooksussaadakse

50%energiastanaeroobselt ja50%aeroobselt,

siis maratonijooksus sisuliselt vaid aeroobsel

teel.Vastupidavusearendamiselonesikohalae-

roobneenergiatootmine,sedapeabtervisesport-

lane oma treeninguplaanis esmajrjekorras ar-

vestama.

KEhALINE KOORMUS JA NRVISSTEEMKehaline koormus avaldab kesknrvissteemile

mitmeklgsetjasgavatmju.Peaajuonvastu-

tav nii sdamevereringe konoomsema t, li-

haskiudude paksenemise kui ka vere koostise

muutumiseeest,juhtideskigielunditejakude-

detalitlust.Igasuguseintensiivsusegatkorral

onjustpeaajustekkivalvsimuselotsustavtht-

sus.

Sportlikutreeningumjunrvissteemile

sltub kehalise koormuse iseloomust, nrviss-

teemierutuvusvibsuureneda(sprint,maadlus

jm) vi hoopis vheneda (vastupidavusalad).

Treenitudsportlasteleihiripingelinekehaline

koormus kogu nrvissteemi, vaid selle mju

piirdubksikuteajupiirkondadeganingavaldub

lhiajaliselt.

Kehalinekoormuskutsubesilepshilise


reaktsiooni aja lhenemise. Vastupidavustree-

ningulontugevpositiivnetoimevaimseletvi-

mele. Spordiga tegeleja aju omastab hapnikku

pareminijapuhkabseetttuparemini.

Optimaalse kehalise koormuse mju kogu

organismile.

Sdame lgisageduse langus puhke-

olekustnuparanenudvastupidavusele

jatugevnenudsdamele.

Krgenenudvererhulangus.

Suurenevadveremaht,punalibledearv

jahemoglobiinisisaldusveres.

Organismienergiavahetusparaneb.

Vere LDL-kolesterooli (nn hea koleste-

rool)sisaldusesuureneminejaHDL-ko-

lesterooli(nnhalbkolesterool)sisaldu-

sevhenemineveres.

Hingamislihaste tugevnemine jagaasi-

vahetuseparaneminekopsudes.

Lihastetvimejaenergeetikasuure-

nemine.

Nn raku jujaamade ehkmitokondrite

arvujamassisuureneminelihastes.

Aeroobseainevahetuseensmidesuu-

renemine.

Luude,lihaste,klustejaliigesekhre

tugevnemine.

Rasvaainevahetusesuureneminevastu-

pidavuskoormusel.

Organismiimmuunsusetugevnemine.

Enesetunde,heaoluparanemine,stres-

sivhenemine.

Toodud fsioloogilised iserasused nitavad,

kuivrd oluline on tunda organismi talitlust, et

harjutadametoodiliselt igesti ning tvimele

jaterviselekasulikukoormusega.

Rein JalakRahvusvahelise likooli Audentes Kolledi direktor. Professor. henduse Sport

Kigilejuhatuseliige.TtanudTallinnalikoolisporditeooriaosakonnapro-

fessorina,Tartulikoolitreeningprotsessiuurimiselaboratooriumijuhatajana,

SpordimeditsiiniSihtasutusejuhatajana.Eestiolmpiakoondisearstaastatel

1998,2000,2004.TtanudEestikorvpalli-,suusa-jajudokoondisearstina.N.

Liidukorvpallimeistrivistlustekuldmedalarst-treenerina.Kirjutanud16spor-

di-jatervisealastraamatutjaarvukaltartikleid.

liiKumiNe jA sPoRT2

SUMMARYPhysicalpeculiaritiesoftheorganismshowhow

importantitistoknowthefunctioningofthehu-

manorganismsoyoucouldworkoutmethodical-

lyrightandthatitwouldhaveapositiveeffect

onyourhealthandworkingcapacity.

Themaintaskofthecardio-vascularsys-

temistosupplytheorgansandtissueswithblood

andinadditionwithnecessarynutrientsandoxy-

gen.Atrainedheartmakesalotlessworkinthe

reststateandduringtheunvariedworkloadthan

anuntrainedheart,butthesituationchangesdu-

ringthemaximumphysicalworkload.

Themaintaskofbloodistotransportoxy-

gen,carbondioxide,nutrientsandthedecompo-

sedproductsofthemetabolicfromthesupplying

organstotheworkingorgansandfromthereon

to urogenital organs. The importance of breat-

hingisthatitenrichesthebloodwiththeinbrea-

thedoxygenandinadditionitexcretesthecar-

bondioxidefromtheorganism.

Thefunctionsoftheorganismandmoving

arecloselyrelated-regularexercisestrengthens

andlackofexerciseweakenstheorganism.The-

rearedifferentenergyregimesusedindifferent

sports thataredependanton intensityanddu-

rabilityoftheworkload.Ifin800mraceyoucan

get50%oftheenergybyanaerobicand50%by

aerobicway,thenincaseofamarathonraceyou

cangetenergybasicallyonlybyaerobicway.If

youwanttodevelopyourstaminathenthemost

importantthingisaerobicenergyproduce.Every

athletemustconsiderittobethemostimportant

partofhis/hertrainingprogram.

KASUTATUD KIRJANDUSJalakR.2006.Tervisetreening.Tallinn.

NeumannG.,PftznerA.,HottenrottK.2001.AllesunterKontrolle.Meyer&Meyer.

Weineck J. 2007. Optimales Training. Spitta Verlag.

WeineckJ.2004.Sportbiologie.SpittaVerlag.

Wilmore J.H., Costill D.L., Kenney W.L. 2007. Physiology of Sports and Exercise. Human Kinetics.

INFLUENCE OF PHYSICAL WORK LOAD TO YOUR BODY


Tervisespordisavaldabvastupidavust-reening organismile vga positiivsetmju.Tugevnebkehalinetvimejapshilineseisund,muutumemrksatervemaksjaolemeharvemhaige.Viimastelaas-

tatel on tervisesport kujunenud ka justkui taas-

tusraviliigiks,vastupidavusreeningaitabhaigusi

ennetadajakiirendabparanemist.Regulaarnelii-

kumisharrastusparandaboluliseltmeeleolu,ole-

mesagedaminiheastujusjaharvemstressis.

LIIKUMINE JA SPORT TUGEVDAVAD KOGU ORGANISMIHingamisssteem varustab organismi vajaliku

hapnikuga, seedessteem toitainete, vedeliku,

vitamiinide ja mineraalainetega. Sdame-vere-

ringessteemaitabtransportidavajalikudained

kudedesse,samutikudedesteritusssteemi,mis

omakordakrvaldaborganismistekkinudlaguai-

nedjamuidliigseidaineid.Kigielunditetege-

vust omakorda reguleerivad ja koosklastavad

nrvissteemjaendokriinssteem,meelelundid

koos peaaju ja nrvissteemiga vimaldavad

meilkeskkonnaspareminiorienteerudajamel-

da. Regulaarne liikumine ja sport mjutavad

kogumeieorganismi,kuidpositiivnemjuaval-

dubvaid juhul,kuiharjutameoptimaalsekoor-

musega.Seega,mittepaljujatugevasti,vaidor-

ganismitugevdavakoormusega.

VASTUPIDAVUSTREENING VGA ThUS TVIME, TERVISE JA PShIKA TUGEVDAJATervisele,tvimelejameeleoluleonparimvastu-

pidavustreening. Vastupidavus thendab tervisli-

kust kljest vimet sooritada vimalikult pikka

aegadnaamilistlihastdsuurehulgalihastega.

Krgevastupidavusetaseonorganismileheatervi-

sejatvimeksthtsamaideeldusi,samutiaitab

seepikendadameieeluiga.Vastupidavustreening

arendabtahtejudujatugevdabpshikat.

Vastupidavustreeningu phitoimed

Suurenebldinetvime

Ennetabsdame-vereringehaigusi

Tugevdabimmuunssteemi

Rein Jalak, Rahvusvahelise likooli Audentes Kolled

VASTUPIDAVUSTREENINGU MJU ORGANISMILE TERVISESPORDIS

Vastupidavustreeningu tiendavad mjud

organismile

Tagabkorralikutaastumise.

Tstabpshilisttaluvusastet.

Aitabvhendadastressi.

Aitabrahoiduhirmutunnet.

Vhendabdepressiooni.

Aitabunehiretevastu.

Parandabpeaajuverevarustust.

Parandabkontsentratsioonivimet.

Parandabmluomadusi.

Aitabrahoidaveenihaigusi,sapikivide

jmteket.

Parandabsotsiaalsetseisundit.

Nrk sda ja vereva-

rustusonsagelinrga

saavutusvime ja

koormustaluvuse es-

masteks phjusteks.

Heaks abimeheks

ongi just vastupida-

vustreening.Teisalteitohitreeningollaliialttu-

gev ja igav, variante on mitmesuguseid. Mida

enamlihaseidtsseonrakendatud,sedathu-

samontreenivmjuorganismilejasedakiiremi-

nitervistugevneb.

Spordialasid, mis vastavad nimetatud tingi

mustele, on palju, nt:

jooksmine

terviseknd

kepiknd

jalgrattasit

suusatamine

ujumine

rulluisutamine

KIGE OLULISEM ON hARJUTADA IGE KOORMUSEGAVheliikuva inimese sdame-vereringetalitlust

aktiveerib juba10minutitvastupidavustreenin-

gut,fsioloogiliseltkasutatakserasvuenergiaks

jubaprast1015minutit,kuidoptimaalneoleks

siiski vhemalt 30 minutit kehalist koormust.

Tervisetreeningugaalustadespiisabkahesttree-

ningust ndalas, kuid optimaalne on vhemalt

kolm korda ndalas minimaalselt 30 minutit.

Treenitusesuurenedesvibsuurendadakatree-

ningukordade arvu, kuid ettevaatlikud peaksid

olemajusttervisespordigaalustajadjalekaalu-

lised, et mitte organismi

le koormata. Treeningu

kestvus tervisesportlasel

oleneb eesktt treeningu

intensiivsusest ja tsse

rakendatud lihasmassi

suurusest.

TREENINGU INTENSIIVSUSTervisesportlaseleonvgaolulineharjutadaop-

timaalsekoormusega.Liialtmadalakoormusega

harjutades ei tarvitse organismile kasulikku

mjuavalduda,kuidsageliarmastavadtervises-

portlasedharjutadaliigatugevasti,misvibviia

lekoormusenijavajalikkuaeroobsettvimet

hoopisprssida.

Tervisetreeningulonoptimaalnetreenin-

gu intensiivsus 6085% maksimaalsest tvi-

mest. Sel juhul toimub kehaline t valdavalt

aeroobseenergiassteemiabil.Kuikoormuson

suurem, saadakseenergiat valdavalt anaeroob-

seteprotsessidearvel,mistoobkaasavsimust

TeRViseTReeNiNgul oN oPTimAAlNe TRee-NiNgu iNTeNsiiVsus 6085% mAKsimAAl-sesT TVimesT.


tekitava laktaadi tootmise.Olenevalt koormuse

intensiivsusestjataastumisestorganismihappe-

susetasetusebjataastumineaeglustub.

Treeningu intensiivsust saab kontrollida

subjektiivsetetunnustejrgi,

hingamisejrgi,

sdamelgisagedusealusel,

verelaktaadisisaldusejrgi.

Kige tpsem optimaalse tree-

ningukoormuse mramine viis

on kahtlemata vere laktaadisi-

salduse jrgi. Kuigi arenenud

maades ostavad tervisesportla-

sed juba ise endale vastavad

seadmed ja testivad end ise,

jbseemeilesialguveelspor-

diarstide, teadlaste ja treenerite prusmaaks.

Pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada

igekoormusegajakontrollidakoormuseinten-

siivsust.

Informatsiooni koormuse intensiivsuse koh

ta annab ka ige hingamise jlgimine.

Sgav ja rahulik hingamine koormuse

ajal koormus on optimaalne ehk ae-

roobseskoormustsoonis.

Hingeldamine nitab, kas koormus on

jubaanaeroobsestsoonis.

Sissehingaminelbinina(vljahingami-

ne suukaudu)nitab,etkoormuse in-

tensiivsusonoptimaalne.

Kasutage nn nelja sammu hingamist

nelja sammu jooksul hingake sisse ja

seljasammujooksulvlja.

SDAME LGISAGEDUSE MRAMINESdamelgisageduseehkpulsimramineonka-

sutuseltreeninguintensiivsusemramiselniiter-

visekuikatippspordis.Vastupidavusearendamisel

kasutatakseoptimaalsetreeningpulsimramiseks

jrgmistlihtsatvalemit(Hollmann1983):

TREENINGPULSS = 180 VANUS

Seega,50-aastasetervisesportlasesoovitavpul-

sisageduson130lki/min.

Klltulebarvestadasellega,etmittekigilspor-

dialadelpoleorganismilehesugunemju.

Spordiala omapra (nt jooksmine, uju-

mine, jalgrattasit) ning kasutatavad vahendid

(ntjalgratas,suusad,uisud)mjutavaderinevalt

sdame-vereringet,lihasssteemi,koormusein-

tensiivsust.

Spetsiaalsetevalemitegaarvutatudpul-

sinit ei ole rangeltmratletud, soovitatavon

kasutadapulsivahemikku5lki.

ViimaselajalonlaialtkasutuselnnKarvo-

nenivalem,misvitnudtervisespordissuurepo-

pulaarsuse.Valemannabmeileoptimaalsepulsi-

sageduseigestiharjutamiseks.

PUhKEPULSS + (220 vanus puhke-

pulss) x K

Kalgajad0,6

Kkeskminetreenitus0,65

Kedasijudnud 0,7

Pulssimdetaksekasrandmelvikaelal,suru-

des23srmegaveresoonele.Kuivarahommiku-

sepulsisagedusevibmta15sekjooksul,kor-

rutadesseejrelsaadudarvuneljaga,siiskoor-

musel tulebpulssimta10

sek jooksul,korrutadesselle

kuuega. Oluline on ksitsi

mtmiselveelsee,etpulssi

tuleksprastkoormustm-

ratakiiresti,sestsdamel-

gisageduslangebjubaesime-

sekmnesekundijooksul.Mrksatpsemapul-

sisageduse saab kahtlemata pulsikella (sport-

testri)abil.

Hommikunepulsisagedusemtmine on

lihtnejaheavimalusorganismiseisundihinda-

miseks. Normaalne pulsisagedus on umbes 70

lki/min. Regulaarse ja optimaalse vastupida-

vustreeninguabilonvimalikomapulsisagedust

viia niteks tavapraselt 75 lgilt minutis alla

55lginiminutis.Midamadalampulsisagedus,

sedaparemtvime.Sdattabsiiskonoom-

semalt, sama koormuse talumi-

sekspeabsdavhempingutama.

Seevastu pulsisageduse hommi-

kune tus jubamne lgivrra

nitab, et organismpole korrali-

kulttaastunud,phjuseksilmselt

liialttugevkoormus.Kuiagahom-

mikune pulsisagedus on tusnud enam kui 10

lgivrraminutis,vibphjuseksollaorganis-

mi haigestumine, lekoormus, vigastus, stress.

Kasulikolekspidadatreeningupevikutjakirju-

tadasinnaomaigahommikunepulsisagedus.

Sdame lgisageduse langus 20 lgi

vrraminutisvimaldabsdameligapevla

Tabelharjutamiseksaeroobsestreeningutsoonis.

Jalgrattasit, veloergomeeter, sudeergomeeter, stepper, rulluisutamine, suusatamine (vabastiil): treeningpulss = 180 vanus

Suusatamine (klassikaline stiil), sudmine: Treeningpulss = (180 vanus) + 5 lki /min

Jooksmine: Treeningpulss = (180 vanus) + 10 lki /min

Ujumine, rulluisutamine, uisutamine: Treeningpulss = (180 vanus) 10 lki /min

Terviseknd, mgedes kimine: Treeningpulss = (180 vanus) 20 lki /min

Tavaline jalutamine, matkamine: Treeningpulss = (180 vanus) 30 lki /min

NoRmAAlNe PulsisAgedus

oN umbes 70 lKi/miN.


30000lkivhem.Misvibollaveelkasulikum

meietervisele?

Seega,tervisesportlaseoptimaalnepulsi-

sagedusvastupidavusesuurendamiseksonvahe-

mikus 6085% maksimaalsest pulsisagedusest.

Maksimaalnesdame lgisagedusarvutatakse

valemijrgi:

MEhED: 220 VANUS

NAISED: 226 VANUS

TERVISESPORDIGA ALUSTAJA PEAb ALUSTAMA AEGLASELTEesmrgiksonkohanedaregulaarsekehaliseak-

tiivsusega.

Treeningumaht alustada3 kordan-

dalaskorraga20min,edaspidijuba34

kordandalas60min.

Energiakulu suurendada ndalas 1500

kalorilt2000-ni.

Harjutamisel eelistada aeroobset tree-

ningut.

Alustadatuleksaeglaselt,2030mintreeningule

peab kindlasti jrgnema pev puhkamiseks ja

taastumiseks.Soovitatavonalustadajalgrattasi-

du, terviseknni, jooksmise, kepiknni, ujumise-

ga.Juba46ndalaprasttunneme,etenesetun-

neonparanenud,magamerahulikult,hommikune

pulsisagedus on veidi langenud. Nd vime

koormustsuurendadajuba4050minutini,8n-

dalaprastsuudameollakehaliseltaktiivnejuba

34tundindalas.Ndalaneenergiakuluon2000

kcal, organism on harjumas ttama rasvaple-

tustsoonisjatervislikseisundonparanenud.

EDASIJUDNUD TERVISESPORTLANE PEAKS hARJUTAMA REGULAARSELT JA IGE KOORMUSEGAEesmrgiksonharjutadaregulaarseltoptimaal-

setreeningukoormusega.

Treeningumaht alustada 35 korda

ndalas,korraga6090min.

Energiakulundalas30005000kcal.

Vastupidavustreening,jutreening,har-

jutamineterviseklubis.

Koormuskutsubsageliesilevsimuse,misaga

mdub kiiresti. Vastupidavuse arendamiseks

kasutada erinevaid spordialasid, tiendavalt

tehajutreeningut,parandadaliikuvustjakoor-

dinatsiooni.Lisaksvibharrastadakateisispor-

dialasid,niteksmngidapalli.

SAAVUTUSSPORTLASE TREENINGUKOORMUS ON OLULISELT SUUREMEesmrgiks on parandada tvimet oma lem-

mikspordialal.

Treeningumaht alustada 67 korda

ndalas,vhemalt8tundindalas.

Energiakulundalasle5000kcal.

Lemmikspordiala,jutreening,harjuta-

mineterviseklubis.

LEKAALULINE PEAb hARJUTAMA VIKSEMA KOORMUSEGA

Eesmrgiks on kehakaalu vhendamine,

samas ei tohi lekaal kutsuda esile organismi

lekoormust,haigusijavigastusi.

Treeningumaht 35 korda ndalas,

korraga3060min.

Energiakulundalas15002000kcal.

Aeroobnevastupidavustreening.

Liikumisvaegusjarasvarikkatoiduregulaarnetar-

biminesuurendavadoluliseltkeharasvasisaldust.

Seetttu suureneb ka kehakaal.Keha rasvasisal-

duse lempiir onmeestel 1820% ja naistel 25

27%. Kui lekaal esineb pikemat aega, on suur risk

sdame-vereringehaiguste, vigastuste, ainevahe-

tushirete,kavhi tekkeks, rkimatapshika-

hiretest.Lahendusonlihtnetulebjlgidaener-

giakulujaenergiatootmisevahekordaehksaei

tohirohkemkuienergiatkulutatakse.Liikudatu-

leks intensiivsusega 6070% maksimaalsest pulsi-

sagedusest,korragavhemalt45minutit.

Kigeraskemonalustada,organismlli-

tubenamastimber rasvaainevahetuselealles

prast812ndalastharjutamist.

Seega, optimaalse treeningukoormuse mrami-

selpeametundmahstiomaorganismiseisundit,

spordialaomapra,mjuorganismile,taastumise

kiirust. Tpsemalt tuleb optimaalsest treeningu-

koormusestjuttukogumikujrgmistesnumbrites.

Rein JalakRahvusvahelise likooli Audentes Kolledi direktor. Professor. henduse Sport

Kigilejuhatuseliige.TtanudTallinnalikoolisporditeooriaosakonnapro-

fessorina,Tartulikoolitreeningprotsessiuurimiselaboratooriumijuhatajana,

SpordimeditsiiniSihtasutusejuhatajana.Eestiolmpiakoondisearstaastatel

1998,2000,2004.TtanudEestikorvpalli-,suusa-jajudokoondisearstina.N.

Liidukorvpallimeistrivistlustekuldmedalarst-treenerina.Kirjutanud16spor-

di-jatervisealastraamatutjaarvukaltartikleid.

liiKumiNe jA sPoRT 33


TREENINGU PhIALUSEDTreeninguphialuseksonharjutamisejapuhku-

se ige vahekord. Treening peab olema sste-

maatiline,kllaldasemahuningintensiivsusega.

Samasonpuhkussamaolulinekuitreening.Ke-

halisepingutuseajalvheneborganismitvi-

me,misontingitudesmajoonesorganismiener-

giavarude kahanemisest. Treeningu lppedes

algabtaastumine.Taastumineeitoimutavaliselt

mitte ainult endise nivooni, vaid letab selle.

Tnuletaastumiseleonorganismisaavutusvi-

me jaenergiavarud teatudajavltel suuremad

kui enne pingutuse algust. Taastumisperioodil

organismistekkivadmuutusedonalusekstreeni-

tusekasvule.Sellinesuurenenudsaavutusvime

eipsiagakaua.Kuiuutkoormusteijrgne,lan-

geb saavutusvime endisele tasemele. Sellep-

rastpeabtreeningolemasstemaatilinejakind-

lasagedusega.Juhuslikharjutamineeiviiedasi.

Seegasltubtreeninguefektiivsussellest,

millisesse taastumisfaasi langeb jrgmine koor-

mus.Kuitreeningutevaheonliigapikkningselle

vlteljuabsuurenenudsaavutusvimemduda,

siisuuspingutusalgab jllegiendiselt tasemelt.

Seljuhultvimeeikasva.Kuiagatreeningute

vahedonliigalhikesedjaorganismitvimeei

ole suutnud taastuda, vib vimete paranemise

asemelvljakujunedakroonilinekurnatusseisund.

Organismi saavutusvimekasvabvaid juhul, kui

jrgminekoormuslangebletaastumisfaasi.

Vastupidavustreeningutepuhulonotstar-

bekas lhtudavastavaltvanuselekindlatest s-

damelgisagedusevrtustest.

SUMMARYInhealthsportendurancetraininggivesavery

positiveeffectonyourorganism.Itstrengthens

yourphysicalworkloadandpsychicalstate,you

getalittlehealthierandyouwillnotgetsickthat

much.Duringthelastfewyearshealthsporthas

become a part ofmedical rehabilitation, endu-

rance training helps to forestall illnesses and

quickens the recovery. Regular health sport

exercisesimproveyourmood,youaremoreof-

teninagoodmoodandrarelyinstress.Themain

effects of the endurance training are the

followingtoforestallcardio-circulatoryillnes-

ses,tostrengthenimmunesystemandtoincrea-

seyourworkingcapacity.

Ifapersondoesnotmovealotthenthe

cardiovascularsystemalreadyactivatesifyou

do10minutesof endurance training,physiolo-

gicallyfatisusedfortheenergyproducealready

after 10-15 minutes, but optimal would be at

least 30 minutes of physical workload. If you

start with health training then 2 trainings per

weekisenough,butoptimalwouldbeatleast3

timesperweekandminimally30minutes.The

intensity of training can be controlled accor-

dingtosubjective features,accordingtobreat-

hing,accordingtoheartrateandthecontentof

lactate.Themostcommonwaytoassesthe in-

tensityoftrainingisbyheartratewhichisme-

asured from theneck, from thewristandwith

specialpulsemonitors.

Lackofmovementandregularconsump-

tionoffatrichfoodsleadtoincreaseofthefat

contentwhichisaccompaniedbytheincreaseof

thebodyweight. So, to asses the optimal trai-

ningworkloadyoumustknowyourstateofthe

organism, peculiarity of the sport, influence on

yourorganismandthespeedofrecovery.

KASUTATUD KIRJANDUSDeMareesH.2003.Sportphysiologie.SportverlagStrauss.

JalakR.2006.Tervisetreening.Tallinn.

Weineck J. 2007. Optimales training. Spitta Verlag.

Weineck J. 2007. Sportbiologie. Spitta Verlag.

EngelsT.,NeumannB.2001.Optimaltrainieren.Sdwest.

MarquardtM.,vonLoeffelholzC.,GustavsonB.2006.DieLaufpibel.Spomedis.

THE INFLUENCE OF ENDURANCE TRAINING TO THE BODY IN HEALTH SPORT

VASTUPIDAVUSTREENINGU PHIALUSEDharry Lemberg, Tartu likooli Akadeemiline Spordiklubi

TREENITUSE TASE

T PUHKUS

LETAASTUMINE

Tagasiprdumine endise treenituse tasemele

100%

100%

SDAME LGISAGEDUS100 195 190

185 180 175 170 165 160 155

170 166 162 157 153 149 145 140 136 132

140 137 133 130 126 123 119 116 112 109120 117 114 114 108 105 102 99 96 93

85%

70%

60%

20 25 30 35 40 45 50 55 60 65

SDAME- VERERINGE SSTEEMI TREENINGKEHAKAALU REGULEERIMISE TREENING

VANUS


AEROObNE TVIME JA SELLE ARENDAMINEAeroobnetvimepeegeldabniiorganismihap-

nikutranspordikuikahapnikuomastamisess-

teemivimekust,midahinnataksemaksimaalse

hapniku tarbimise jrgi.Maksimaalne hapni

ku tarbimine (MHT) on suurimhapnikuhulk,

midaorganismsuudabpingeliselihastajalka-

sutada. Seda nitajat oleks vajalik igal jooksu-

sbralendakohtateada.Sellephjalonvimalik

vljattadateilesobivtreeninguprogramm.

Aeroobne tvime on otseselt seotud

tervisegamidaviksemonaeroobnetvime,

seda vhem suudate teha nii fsilist kui ka

vaimset td. Seetttu prduge enne jooksu-

treeningugaalustamistperearstipoole,kesvaa-

tableteietervislikuseisundijalasebmrata

maksimaalsehapnikutarbimise.

TREENINGU INTENSIIVSUSAeroobsetvimeparandaminebaseerubphi-

liselt aeroobsete treeninguvahendite kasutami-

sel.Olulineonvalitudharjutusteigeintensiiv-

sus.Vgasagelikasutatakseharjutuseintensiiv-

susemramisekstaegsetsdamelgisage-

dust(SLS).Seljuhulmoodustabtreeninguaegne

SLS teatud protsendi maksimaalsest sdame

lgisagedusest.Kuihingamineningsdame

Documents

Ajakiri "Liikumine ja sport" I osa