KordamineKordamine

Aastaaegade vaheldumine, Aastaaegade vaheldumine, soojusvööd, õhu liikumine, tuulte soojusvööd, õhu liikumine, tuulte

geograafia, õhumassid.geograafia, õhumassid.

Aastaaegade vaheldumineAastaaegade vaheldumine

Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa Päeva ja öö vaheldumine tingitud Maa pöörlemisestpöörlemisest ümber oma telje. 1 täispööre 24 ümber oma telje. 1 täispööre 24 tunniga.tunniga.

Aastaaegade vaheldumine tingitud Maa Aastaaegade vaheldumine tingitud Maa tiirlemisesttiirlemisest ümber Päikese. 1 täistiir 1 aastaga ümber Päikese. 1 täistiir 1 aastaga ehk 365 päevaga.ehk 365 päevaga.

Maa on orbiidi tasapinna suhtes kaldu Maa on orbiidi tasapinna suhtes kaldu 23,523,5ºº nurga all. Tiirlemise vältel see nurk ei muutu. nurga all. Tiirlemise vältel see nurk ei muutu.

Seetõttu saab Päike seniidis olla ekvaatorist kuni Seetõttu saab Päike seniidis olla ekvaatorist kuni pöörijoonteni.pöörijoonteni.

Aastaaegade vaheldumineAastaaegade vaheldumine

Osa aastast on Päikese poole suunatud Osa aastast on Päikese poole suunatud põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus.põhjapoolus, osa aastast lõunapoolus.

See poolus, mis on suunatud Päikese See poolus, mis on suunatud Päikese poole, saab rohkem päikesekiirgust, st poole, saab rohkem päikesekiirgust, st seal on suvi.seal on suvi.

Seal on päev pikem ja öö lühem.Seal on päev pikem ja öö lühem. Vastaspoolusel on asi vastupidi.Vastaspoolusel on asi vastupidi.

Aastaaegade vaheldumineAastaaegade vaheldumine

Vastavalt soojushulgale jaguneb maakera:Vastavalt soojushulgale jaguneb maakera: Palavvöö (temp. aastaringselt ühtlane)Palavvöö (temp. aastaringselt ühtlane) Parasvöö (4 aastaaega)Parasvöö (4 aastaaega) Külmvöö (2 aastaaega – külmem, soojem)Külmvöö (2 aastaaega – külmem, soojem)

PalavvööPalavvöö

ParasvööParasvöö

KülmvööKülmvöö

ÕHU LIIKUMINEÕHU LIIKUMINE

Soe õhk on kergem kui külm õhk.Soe õhk on kergem kui külm õhk. Soojadel aladelSoojadel aladel tekib tekib madalrõhkkondmadalrõhkkond ja ja

külmadel aladelkülmadel aladel aga aga kõrgrõhkkondkõrgrõhkkond, st , st madalama rõguga aladel on õhu tihedus madalama rõguga aladel on õhu tihedus väiksem kui kõrgema rõhuga aladel.väiksem kui kõrgema rõhuga aladel.

Õhk on Õhk on pidevas liikumisespidevas liikumises.. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus.Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus.

ÕHU LIIKUMINEÕHU LIIKUMINE

TuulTuul on õhu liikumine kõrgema rõhuga on õhu liikumine kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.alalt madalama rõhuga alale.

Tuule kiirus/tugevus oleneb õhurõhkude Tuule kiirus/tugevus oleneb õhurõhkude vahest ja vahemaast nende vahel.vahest ja vahemaast nende vahel.

Õhu liikumist mõjutavad:Õhu liikumist mõjutavad: Aastaaegade vaheldumine;Aastaaegade vaheldumine; Maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine;Maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine; Suured mäeahelikud;Suured mäeahelikud; Maakera pöörlemine.Maakera pöörlemine.

TUULTE GEOGRAAFIATUULTE GEOGRAAFIA

EkvaatorEkvaator

Õhk soojeneb – tõusvad õhuvooludÕhk soojeneb – tõusvad õhuvoolud Soe õhk sisaldab rohkesti veeauru, kõrgematesse Soe õhk sisaldab rohkesti veeauru, kõrgematesse

õhukihtidesse liikudes hakkab õhk jahtuma ning õhukihtidesse liikudes hakkab õhk jahtuma ning sademed sadestuvad välja, sest külm õhk on tihedam sademed sadestuvad välja, sest külm õhk on tihedam ning sinna ei mahu veeosakesed. Tekivad pilved ja ning sinna ei mahu veeosakesed. Tekivad pilved ja hakkab sadama.hakkab sadama.

Õhk liigub mõlemale poolkerale.Õhk liigub mõlemale poolkerale. MadalrõhualaMadalrõhuala

30.-35. LAIUSKRAADID30.-35. LAIUSKRAADID

Õhk liigub piki paralleele läänest itta.Õhk liigub piki paralleele läänest itta. Õhk “kuhjub”Õhk “kuhjub” Kujuneb selge ja tuuletu ilmKujuneb selge ja tuuletu ilm KõrgrõhualaKõrgrõhuala Laskuvad õhuvoolud – osa liigub õhust liigub Laskuvad õhuvoolud – osa liigub õhust liigub

pooluste poole, osa ekvaatori poole tagasi.pooluste poole, osa ekvaatori poole tagasi. Passaat - aastaringselt 30. laiuskraadidelt Passaat - aastaringselt 30. laiuskraadidelt

ekvaatori suunas puhuvad tuuled. (N – ekvaatori suunas puhuvad tuuled. (N – kirdepassaat; S – kagupassaat)kirdepassaat; S – kagupassaat)

60. LAIUSKRAADID60. LAIUSKRAADID

Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt Pooluste poole liikuv soe õhk ja poolustelt tulev külm õhk kohtuvad.tulev külm õhk kohtuvad.

Läänetuulte vöönd – Läänetuulte vöönd – soe õhk liigub mööda külma soe õhk liigub mööda külma õhuseina üles.õhuseina üles.

Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi Suur osa kerkivast õhumassist liigub edasi pooluste poole, kus see jahtub ning laskub pooluste poole, kus see jahtub ning laskub ja annab lisa kõrgrõhkkonnale.ja annab lisa kõrgrõhkkonnale.

ÕHUMASSIDÕHUMASSID

Õhumass - Õhumass - tohutu suurt õhu hulka, mis tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadusedja millel on sarnased omadused

Jagunevad niiskuse sisalduse alusel:Jagunevad niiskuse sisalduse alusel: Mandrilised õhumassidMandrilised õhumassid Merelised õhumassidMerelised õhumassid

Mandriline e. kontinentaalne Mandriline e. kontinentaalne õhumassõhumass

kuiv, päikesepaisteline ning vähese kuiv, päikesepaisteline ning vähese õhuniiskusega;õhuniiskusega;

Temperatuuride vahed suured – talvel Temperatuuride vahed suured – talvel väga külm, suvel väga palav.väga külm, suvel väga palav.

Sisealad, näiteks Sahara kõrb (+57,8Sisealad, näiteks Sahara kõrb (+57,8°°)), , Siberis Verhojanskis (-70 Siberis Verhojanskis (-70 °°). ).

Maailma külmarekord on mõõdetud Maailma külmarekord on mõõdetud Antarktikas ja see on -89,2 Antarktikas ja see on -89,2 °°..

Sahara kõrbSahara kõrb

AntarktikaAntarktika

Mereline õhumassMereline õhumass

Sademeterikkam Sademeterikkam Aastaajalised Aastaajalised

õhutemperatuuri õhutemperatuuri kõikumised on kõikumised on väiksemadväiksemad

RannikualadRannikualad

ÕHUMASSIDÕHUMASSID

Erinevate omadustega õhumassid tekivad Erinevate omadustega õhumassid tekivad eri laiuskraadidel.eri laiuskraadidel.

Jagunevad:Jagunevad: Ekvatoriaalne õhumassEkvatoriaalne õhumass Troopiline õhumassTroopiline õhumass Parasvöötme õhumassParasvöötme õhumass Antarktiline/Arktiline õhumassAntarktiline/Arktiline õhumass

Ekvatoriaalsed õhumassidEkvatoriaalsed õhumassid

kujuneb kujuneb ekvaatoriekvaatori piirkonnas. piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg Päike on peaaegu kogu aeg seniidisseniidis ja ja

maapind saab palju soojust.maapind saab palju soojust. Õhk soojendab ja vesi aurustub Õhk soojendab ja vesi aurustub

maapinnast. maapinnast. Selletõttu ekvatoriaalne õhumass on soe Selletõttu ekvatoriaalne õhumass on soe

ja niiske. ja niiske.

Ekvatoriaalsed õhumassidEkvatoriaalsed õhumassid

Troopilised õhumassidTroopilised õhumassid

Kujuneb Kujuneb troopikatroopika piirkonnas. piirkonnas. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis

soojendab Päike maapinda palju.soojendab Päike maapinda palju. Troopiline õhumass väga soe. Troopiline õhumass väga soe. Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass Õhuniiskus sõltub sellest, kas õhumass

kujuneb mandri või ookeani kohal. kujuneb mandri või ookeani kohal. Troopiline mandriline õhumass on väga Troopiline mandriline õhumass on väga

kuiv, aga troopiline mereline õhumass on kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske. niiske.

Troopilised õhumassidTroopilised õhumassid

Parasvöötme õhumassidParasvöötme õhumassid

Kujuenb paraslaiuskraadidel.Kujuenb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta Päikesekiirte languse nurk muutub aasta

jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. õhumass külm ja suvel soe.

Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. kujuneb mandri või ookeani kohal.

Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga parasvöötme mereline õhumass aga niiske. niiske.

Parasvöötme õhumassidParasvöötme õhumassid

Polaarsed õhumassidPolaarsed õhumassid

Arktiline õhumassArktiline õhumass kujuneb kujuneb ArktikaArktika piirkonnas. Arktiline õhumass on alati piirkonnas. Arktiline õhumass on alati külm. Seega on arktiline õhumass kuiv. külm. Seega on arktiline õhumass kuiv.

Antarktiline õhumassAntarktiline õhumass kujuneb kujuneb AntarktiseAntarktise piirkonnas. Antarktiline õhumass on alati piirkonnas. Antarktiline õhumass on alati väga külm ja kuiv.väga külm ja kuiv.

Arktilised õhumassidArktilised õhumassid

Antarktilised õhumassidAntarktilised õhumassid

KontrolltöösKontrolltöös

Õpik lk 16-27Õpik lk 16-27 Vihikust õppidaVihikust õppida