KUNSTIentsüklopeedia

Inglise keelest tõlkinud Kalle Klein

Õpilase

MAALIKUNST 6

Teema ja kompositsioon 8Perspektiiv 10Värv ja toon 12Ürgaja kunst 14Nõiduslikud olevused 16Uri standart 18Vana-Egiptuse kunst 20Sennedjemi hauakamber 22Surematud 24Minose, Kreeka ja Rooma kunst 26Minose müüt 28Kreeka maalikunst ja mosaiik 30Rooma freskod ja mosaiigid 32Aasia kunst 34Varakristlik kunst 36Kirikuikoonid 38Püha keiser 40Varane islami kunst 42Kellsi raamat 44Itaalia esiletõus 46Gooti kunst 48Renessanss Euroopas 50Firenze kunst 52Renessansi uuendused 54Sangarlik rüütel 56Primavera 58Meisterkunstnikud 60Leonardo da Vinci 62Renessansi meistriteosed 64Ateena kool 66Veneetsia kunst 68

SisukordLONDON, NEW YORK, MELBOURNE,

MÜNCHEN ja DELHI

Originaali tiitel:Art: A Children’s Encyclopedia

Esmatrükk Suurbritannias 2017. aastalDorling Kindersley Limited

80 Strand, London, WC2R 0RL

Koostanud Rob Colson ja David JohnKujundanud Ben Ruocco

Copyright © 2017 Dorling Kindersley LimitedA Penguin Random House Company

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil

kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

ISBN 978-0-2412-9765-0 (ingl k)ISBN 978-9985-3-4440-8 (eesti k)

© Tõlge eesti keelde. Kalle Klein, 2018Tõlke toimetanud ja korrektuuri lugenud Eha Kõrge

Kirjastus VarrakTallinn, 2018www.varrak.ee

www.facebook.com/kirjastusvarrak

www.dk.com

Veneetsia meistrid 70Noor Kristus 72Põhjasuunad 74Jan van Eyck 76Alatud trikid 78Saadikud 80Maneristlik stiil 82Barokk ja rokokoo 84Caravaggio 86Baroki hiilgus 88Las Hilanderas 90Rokokoo ilu 92Hollandi kuldne ajastu 94Jan Vermeer 96Igapäevaelu stseenid 98Rembrandt 100Turistipildid 102Lood vaprusest 104Inspireeriv Rooma 106Horatiuste vanne 108Romantism 110Romantilised stseenid 112Maastikud 114Imekaunid maastikud 116J.M.W. Turner 118Realism 120Maalid kaasaegsest elust 122Matus Ornans’is 124Prerafaeliidid 126Elu maalimine 128Muu maailma moodne kunst 130Jaapani graafika 132Édouard Manet 134Impressionism 136Hetke jäädvustamine 138Veeaed 140Postimpressionism 142

Tähine öö 144Fantaasiarikas kunst 146Emotsioonide maalimine 148Edvard Munch 150Kubism ja futurism 152Pablo Picasso 154Uued abstraktsed stiilid 156Dadaism ja sürrealism 158Georgia O’Keeffe 160Abstraktne ekspressionism 162Peidetud figuurid 164Pop- ja opkunst 166Kaasaegne kunst 168

SKULPTUUR 170

Antiikskulptuur 172Kreeka ja Rooma skulptuur 174Terrakotasõdalased 176Renessansiaja skulptuur 178Neoklassitsismist edasi 180Kaasaegne skulptuur 182Barbara Hepworth 184

FOTOGRAAFIA 186

Varajane fotograafia 188Tetoni mäed – Maojõgi 190Kaamera areng 192Fotograafia tüübid 194Julia Margaret Cameron 196Võidu hetk 198

LISAD

Sõnastik 200Register 203Tänusõnad 207

MAALIK

UNST MAALIKUNST

KUNSTNIKU ATELJEE, u 1666, JAN VERMEERSee 17. sajandi Madalmaade meister maalis tihti ruume, mis olid täis kumavat valgust.

MAALIK

UNST

Inimesed on maalinud tuhandete aastate vältel, kasutades oma teoste jaoks kõikvõimalikke pindu – muu hulgas koopaseinu, kirikulagesid, puutahvleid, paberit ja lõuendit.

MAALIKUNST

8

MAALIK

UNST

Teema ja kompositsioon Kunstnikud maalivad kõikvõimalikel teemadel ja teevad seda erinevatel põhjustel. Mõned maalid räägivad mingi loo või on loodud inimeste või sündmuste auks, teised aga mõjutavad vaataja tundeid, neid rõõmustades või provotseerides. Paljud kunstnikud maalivad selleks, et vaatajaid millestki teavitada või panna neid asjadest ootamatul viisil mõtlema.

KUJU JA KOMPOSITSIOON Maali kuju nimetatakse formaadiks. Kaks kõige levinumat formaati on püstformaat (vertikaalne) ja rõhtformaat (horisontaalne). Ent kunstnikud ei loo pilte üksnes raamiga üles riputamiseks; nad maalivad ka seintele ja lagedele ning selliseid maale nimetatakse freskodeks. Kompositsioon on viis, kuidas kunstnik teema valitud formaati paigutab.

◀ ÕUNAD, PIRNID, VIRSIKUD JA VIINAMARJAD, 1880, PAUL CÉZANNE Kompositsiooni esemete rühmast, nagu näiteks sellest puuviljavaagnast, nimetatakse natüür - mordiks ehk vaikeluks.

▼ PARK LUZERNI LÄHEDAL, 1938, PAUL KLEE Selle abstraktse teose loomiseks ammutas Klee inspiratsiooni

Šveitsis Luzerni lähistel tehtud jalutuskäikudest, mida ta koos oma naise Lilyga nautis. Park on täis siksakilisi radu,

mis looklevad värviliste lehtedega puude vahel.

TEEMA JA STIILTeemade ring, mida kunstnikud käsitlevad, on lõputu –

inimesed, maastikud, armastus ja sõda on vaid üksikud neist. Tavaliselt väljendatakse neid teemasid tõepäraselt ehk realistlikus stiilis. Kuid 20. sajandil hakkasid mõned kunstnikud looma maale, millel kujutatu oli

tihti äratundmatu. Selles stiilis, mida nimetatakse abstraktseks kunstiks, kasutatakse tunnete või ideede edasiandmiseks vorme või värve.

9

MAALIK

UNST

▲ JAHIMEHED LUMES, 1565, PIETER BRUEGEL VANEM Läbi lume rühkivad jahimehed viivad vaataja talvisele maastikule, mille arvukad detailid kirjeldavad Põhja-Euroopa maaelu peaaegu 500 aastat tagasi.

SUURED KUNSTITEOSEDAndekate kunstnike omaenese valitud stiilis loodud suurepärased maalid paeluvad inimesi veel kaua pärast nende valmimist. Vaatamata aja möödumisele jääb hea kunstiteose teemas ja kompositsioonis ikka alles midagi ainulaadset, mis vaatajaid jätkuvalt lummab ning paneb neid maailma uuel või pisut teistsugusel viisil nägema.

▶ SIXTUSE MADONNA, 1512, RAFFAEL

Maalil domineerivad suured kesksed figuurid – neitsi Maarja ja Jeesuslaps.

Maarja jalge ees põlvitab kaks pühakut, kellest üks vaatab allapoole,

tõmmates tähelepanu kahele inglile.

MÕJU JA REAKTSIOONKunstnikud tahavad, et nende teosed tekitaks teatud

mõju ja põhjustaks teatud reaktsiooni, olenemata teemast. Piltjutustused on tavaliselt koostatud

nii, et vaataja saaks sündmuste käiku jälgida; maastikumaalidel on tihti

esiplaan, keskplaan ja tagaplaan, mille eesmärgiks on pilku läbi

pildi juhtida. Portreedel on tegelasi kujutatud tavaliselt

jõuliselt suurendatuna.

Ajal, mil Lääne- Euroopas oskasid

lugeda vaid vähesed, jutustati piiblilugusid maalide vahendusel.

MAALIK

UNST

Perspektiiv Kunstnikud kasutavad perspektiivitehnikat, et tekitada illusioon reaalsest kolmemõõtmelisest maailmast lamedal pinnal, nagu näiteks paberil või lõuendil. Kaugel asuvaid objekte kujutatakse väiksemate ja üksteisele lähemal paiknevatena kui lähedal asuvaid. Lisaks sellele kasutavad kunstnikud oma teostes erinevaid valguse ja varju vahekordi, et luua mulje sügavusest.

LINEAAR- PERSPEKTIIV

15. sajandi alguses töötas Itaalia arhitekt Filippo

Brunelleschi välja matemaatilised reeglid

perspektiivi joonistamiseks. Brunelleschi süsteemis,

mida nimetatakse lineaarperspektiiviks,

kasutatakse sirgjooni, mis koonduvad kokku kauguses

asuvas tuumpunktis.

▲ TUULEVESKI WIJK BIJ DUURSTEDES,

u 1670, JACOB VAN RUISDAEL

Kauged pilved on lähedal asuvatest heledamad ja

sinisemad, luues sügavustunde.

▲ LAVAKUJUNDUSE KRIIDI JOONISTUS, 1700. AASTAD, TORINO KOOLKOND

Selles perspektiivjoonistuses asub tuumpunkt teisel pool kõige

kaugemat võlvi.

MAALIK

UNST

TUUMPUNKTID JA VAATEPUNKTIDTuumpunkt on koht, kus paralleelsed jooned näivad perspektiiv joonisel kohtuvat. Tavaliselt paikneb see silmapiiril. Tuumpunktide paigutus pildil muutub sõltuvalt kunstniku vaatepunktist: see võib asuda kõrgel, madalal või keskel. Mida lähemal asuvad objektid tuumpunktile, seda väiksemad nad maalil paistavad.

LÜHIPERSPEKTIIVKui objekt asub vaataja lähedal, näib selle kuju olevat moonutatud efekti tõttu, mida nimetatakse lühi - perspektiiviks. Selle tagajärjel paistavad objekti lähimad osad suured, kaugemad aga väiksemad ja lühemad. Kunstnikud kasutavad lühiperspektiivi sügavuse illusiooni tekitamiseks.

▲ AGOONIA AIAS, u 1455, ANDREA MANTEGNA Maalil esiplaanil oleva figuuri jalad paistavad lühiperspektiivi tõttu peast suuremad ja pikemad.

▼ PUIESTEE MIDDELHARNISES, 1689, MEINDERT HOBBEMA Puudega ääristatud tee kulgeb perspektiivijooni järgides horisondil asuva tuumpunkti suunas.

ÕHUPERSPEKTIIVKunstnikud suudavad tekitada ruumi ja kauguse illusiooni värvide abil. Seda meetodit nimetatakse õhuperspektiiviks. Reaalses maailmas paistavad kaugemal asuvad objektid Maa atmosfääri mõjul heledamad, sinakamad ja vähem detailsed. Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci kirjeldas seda efekti järgmiselt: „Värvid muutuvad kahvatumaks proportsionaalselt nende kaugenemisega vaatajast.”

Kõrgeim vaatepunkt on

vaade linnulennult, mille korral kunstnik

vaatab otse alla maastikule.

12

MAALIK

UNST

Värv ja toon Mõned kunstnikud kasutavad maalimisel ümbritsevast maailmast pärinevaid loomulikke värvitoone, teised aga oma fantaasias looduid. Värve võib kasutada erinevate meeleolude loomiseks ja emotsioonide väljendamiseks. Toon mõjutab viisi, kuidas valgus ja vari objektidel paistavad, ning aitab pildile sügavust lisada.

VÄRVIKONTRASTIDKui värviringil otse teineteise vastas asuvad värvid paigutatakse kõrvuti, paistavad nad eredamad. Neid nimetatakse täiendvärvideks ning need paarid koosnevad alati primaarsest ja sekundaarsest värvist. Täiendvärvid on: punane ja roheline, sinine ja oranž, kollane ja lilla. Kunstnikud kasutavad tihti neid kombinatsioone, et oma teostele väljendusrikkust lisada.

▲ EIFFELI TORN, 1926, ROBERT DELAUNAY Prantsuse kunstnik Delaunay maalis sellest kuulsast ehitisest palju erinevaid pilte. Sellel maalil on kasutatud ereda mulje tekitamiseks täiendvärve.

19. sajandil eksperimenteerisid

impressionistid teaduslike värviteooriatega,

luues uusi varjundeid ja toone.

13

MAALIK

UNST

VALGUS JA VARIToon on seotud viisiga, kuidas kunstnikud maalil valgust ja varje loovad. Erinevad toonid aitavad tasapinnalisi pilte kolmemõõtmeliseks muuta. Esile tõusevad heledamad valguslaigud, varjud aga moodustuvad tumedamatest toonidest. Mida suurem on valguse ja varju vaheline kontrast, seda tugevamaks muutub illusioon.

Värviring koosneb kõikidest vikerkaarevärvidest. Sellel on primaarvärvid (punane, kollane ja sinine), sekundaarvärvid (oranž, roheline ja lilla) ning tertsiaarvärvid (nt punakasoranž ja sinakas - roheline). Värviringi konstrueeris 19. sajandil prantsuse keemik Michel Eugène Chevreul, et näidata, kuidas erinevaid värve kõrvuti paigutades on neid võimalik eredamaks või tuhmimaks muuta.

VÄRVIRING

KÜLMAD JA SOOJAD VÄRVIDSinine, roheline ja lilla on külmad värvid. Reeglina ei püüa need pilku ja neid kasutatakse sageli taustal. Soojad värvid, nagu punane, oranž ja kollane, tõstavad objektid esile. Lisaks sellele võib värvidega väljendada meeleolu, näiteks viha, armukadedust või kurbust.

◀ AREAREA, 1892, PAUL GAUGUIN Prantsuse maalikunstnik Gauguin kasutas eredaid värve Vaikse ookeani saarte tugeva valguse ja lopsaka taimestiku kujutamiseks.

◀ AUTOPORTREE, 23-AASTASENA, 1629, REMBRANDT VAN RIJN Maalimisviisi, kus dramaatiliste efektide loomiseks kasutatakse heledaid valguslaike ja tumedaid varje, nimetatakse varjutustehnikaks.