VANA-EGIPTUSE KUNST

  • Published on
    12-Nov-2014

  • View
    2.156

  • Download
    0

Embed Size (px)

Transcript

<p>VANA-EGIPTUSE KUNST</p> <p>Aime Peever</p> <p>Kaart</p> <p>Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering Luna ja Phja-Egiptuse hendamine u.3000.a.e.kr. Vana Riik 1.-6.dnastia 2850 2263.a.e.kr. Keskmine Riik 11.-13.dnastia u.20501652.a.e.Kr. Uus Riik 18.-20.dnastia 1570 1070.a.e.Kr. Hiline Riik 1070 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti krgaeg oli 2700 1000.a.e.Kr.</p> <p>Egiptuse jumalad Amon loomise ja hu jumal Anubis surnute jumal Apis hrgjumal viljakusjumal Geb maajumal Hathor armastuse jumalanna Hnum viljakusjumal Horos Isise ja Osirise poeg Isis naiste kaitsejumal Nut taeva ja maa jumal Osiris allmaa ja lestusnute jumal Seth kurjuse kehastus Ra - pikesejumal Amon</p> <p>Anubis</p> <p>Hator</p> <p>Horos</p> <p>Isis</p> <p>Anubis Londonis Thamsil teel Egiptuse nitusele 2008.a.</p> <p>Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr.</p> <p>Horos ja Seth vaaraoga</p> <p>Nagu kigis vanaaja hiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mjutas uskumus, et inimese elu vib jtkuda prast surma. Selleks tuli silitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vltimiseks piti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja mbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.</p> <p>MistedMumifitseerimine inimese uuestisnniks ettevalmistamine Skarabeus levinum nnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisnni smbolid. Sarkofaag - surnukirst</p> <p>Ankh igavese elu vti</p> <p>Muumiamask hinge kandja vi hoidja (Tutanhamon)</p> <p>Skarabeus</p> <p>Mlestusskarabeus (11cm)</p> <p>Hieroglf Egiptuse piltkiri</p> <p>Arhitektuur Vana-Riigi ajastuHaudehitised Mastaba koosneb Maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest Kiviehitisest.</p> <p>Mastabad</p> <p>AstmikpramiidVaarao Doserile 3.dnastia</p> <p>Vaarao Doseri hauakamber on maailma esimene suuremtmeline kivimonument ja esimene Egiptuse pramiid. Sellise astmikpramiidi loomiseks tuli ehitada kuus mastabat ksteise peale, iga jrgmine eelmisest viksem. Nii saadud suure pramiidi alus on mtmetega 125x109m . Krgus 62 m . Matmiskamber on 27 m sgavusel maaall.</p> <p>PramiidPramiidid Giza pramiidide vljal Kairo lhedal</p> <p>Giza pramiidid</p> <p>Cheopsi (Hufu) pramiidEgiptuse vaarao Hufu valitses aastatel 2589-2566 e.Kr. ning tema hauakamber on suurim Giza kolmest pramiidist. Orjad ehitasid hauakambrit 20 aastat. Kigi aegade suurim pramiid oli algselt 147 m krge ning koosnes umbes 2,3 miljonist kiviplokist keskmise kaaluga 2,5 tonni. Selle neli vrdset phjaserva on 241m pikad. Pramiid oli kaetud lihvitud lubjakividega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid ks inimene.</p> <p>Hufu e. Chiopsi pramiid</p> <p>Cheopsi pramiidi sisevaade</p> <p>Chephreni (Hafra) pramiidKrgus 136 m, on umbes meetri jagu viksem aga asub krgemal ja tundub seetttu suuremana. Chephreni pramiidi juurde kuulub ka 20m krgune sfinki raidkuju. Chephren oli Cheopsi poeg.</p> <p>Mykerinose (Menkaure) pramiidChephreni poja Mykerinose hauamonument oli ainult 70m krgune.</p> <p>Pramiidide asendiplaan</p> <p>Teised pramiididSnofru murdpramiid</p> <p>Luna-Dahur, 4.dnastia u.2615 e.Kr. Pramiid kavandati peaaegu 150m krguseks aga kuna maapind andis jrele, siis pti pramiidi psta kalde vhendamisega.</p> <p>Meroe pramiididViimased kuninglike haudade lesannet titvad jrskude klgedega liivakivist pramiidid on Nuubia pramiidid Menroes. Ehitatud ajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Tnapeva Sudaan.</p> <p>Kuningate hauakambrid ja templid</p> <p>Kuninganna Hatepsuti tempel</p> <p>Kuningate org</p> <p>Suur tempel Abu Simbel S</p> <p>Templi sisevaade</p> <p>Sellel tiuslikul kaljutemplil, hel kahest, mille Ramses II laskis enda mlestuseks ehitada, oli nn silida. Templite algne asukoht Niiluse kaldal on praegu sgaval vee all Assuani paisu tttu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased. Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.</p> <p>F</p> <p>Fassaadi laius 36m, krgus 32m ja kujude krgus 20m</p> <p>Abu Simbeli vike tempel Phjapoolne viksem tempel on phendatud kuninganna Nefertarile, kuninga armastatule ja kuningalaste emale. Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi pool sissepsu 9,50m krgused kuningakujud kuningannakujudega.</p> <p>Templid</p> <p>Karnaki tempelTemplid olid jumalate kummardamiseks T aga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaid e palju, siis oli ka templeid palju. m suuremaid on Amoni tempel ks Karnakis. Templi sdames uhkeldab 134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kik klluslikult kaunistatud. Keskel asuvate sammaste krgus on 21m ja lbimt 3,6 m. Kogu kompleks koosneb erinevatel aegadel pstitaud phamutest, mbritsetuna massiivsetest mridest. Pha jrve res asetsev templiala mdud on 366 x 110m. Karnaki tempel on henduse sfinkside Alleega Luxori templiga.</p> <p>Karnaki templi sambad</p> <p>Obelisk templi vravas</p> <p>Luxori tempel</p> <p>Ploon templi vrav Luxori templi sambad</p> <p>Horose tempel</p> <p>Kujutav kunst SkulptuurikunstChephreni pramiidi lheduses asub kaljust vljaraiutud hiiglakuju Chephreni sfinks, 20 meetri krgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lvikuju.</p> <p>Sfinks on valitseja vi jumaS la kuju, mille judu smboliseeris lvikeha.</p> <p>Napoleon ja sfinks</p> <p>Luxori templi sfinksid</p> <p>Karnaki templi sfinksid</p> <p>Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lne-Teeba.</p> <p>Memnoni kolosside rekonstruktsioon M e m</p> <p>Egiptuse skulptuur on vga lihtne, kuid levalt mjuv. Kujusid tehti puust ja vrviti vi lihviti kivist. Vaaraosid kujutati sageli hesugustes asendites, ked kljel ning ks jalg veidi ees vi siis istuvana.</p> <p>Rahotep ja Nofret u.2600a. E.Kr.</p> <p>Vaarao Doser u.2600 e.Kr.</p> <p>Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast u.2470 e.Kr.</p> <p>Vaarao Chephren kotkakujulise jumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr.</p> <p>ReljeefikunstEgiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse svendatud (svendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt vrvilised. Pildile lisati hieroglfe.</p> <p>Jumal Amon</p> <p>Surnutejumal Anubis muumiaga</p> <p>Pha hrg Apis</p> <p>Vaarao kaarikuga</p> <p>Seinamaal</p> <p>Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglfkiri.</p> <p>Ttarlaps lootosega</p> <p>Musitseerivad ttarlapsed</p> <p>Ehnatoni-aegne kunstAmenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tsise katse murda vana kunsti phimtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas htainsat jumalat pikejumal Atonit, keda kujutati pikesekettana.</p> <p>Ehnaton oma naise ja lastega mngimas</p> <p>Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.</p> <p>Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna)</p> <p>Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr.</p> <p>Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete ttar.</p> <p>Tutanhamon Ehnatoni jreltulija u. 1330.a.Tema haud avastati 1922.a. ja oli ks vheseid vaaraode haudu, mida vanal ajal thjaks ei varastatud. Tutanhamoni muumiat mbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia ngu kaetud kuldse maskiga.</p> <p>Tutanhamon</p> <p>Tutanhamon</p> <p>Tutanhamon abikaasaga</p>