VANA-EGIPTUSE KUNST

Aime Peever

Kaart

Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering

• Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr.

• Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr.• Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050-

1652.a.e.Kr.• Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr.• Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr.

Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr.

Egiptuse jumalad

• Amon – loomise ja õhu jumal

• Anubis – surnute jumal

• Apis – härgjumal – viljakusjumal

• Geb – maajumal

• Hathor – armastuse jumalanna

• Hnum – viljakusjumal

• Horos – Isise ja Osirise poeg

• Isis – naiste kaitsejumal

• Nut – taeva ja maa jumal

• Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal

• Seth – kurjuse kehastus

• Ra - päikesejumalAmon

Anubis

HatorHoros

Isis

Anubis Londonis Thamsil teel Egiptuse näitusele 2008.a.

Hator ja Horos koos vaaraoga 13.saj.e.Kr. Horos ja Seth vaaraoga

Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahuta-matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns-ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tulisäilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpitiseda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind-lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte-le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna.

Mõisted

Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamineSkarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid.Sarkofaag - surnukirst

Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon)

Skarabeus

Mälestusskarabeus (11cm)

Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri

ArhitektuurVana-Riigi ajastu

Haudehitised

Mastaba – koosnebMaa-alusest kividegavooderdatud haua-kambrist ja selle kohalasuvast kastitaolisestKiviehitisest.

Mastabad

Astmikpüramiid

Vaarao Džoseri hauakamber on maailma esimene suuremõõtmeline kivimonumentja esimene Egiptuse püramiid. Sellise astmikpüramiidi loomiseks tuli ehitada kuusmastabat üksteise peale, iga järgmine eelmisest väiksem. Nii saadud suure püra-miidi alus on mõõtmetega 125x109m . Kõrgus 62 m . Matmiskamber on 27 m sügavusel maaall.

Vaarao Džoserile3.dünastia

Püramiid

Püramiidid Gizapüramiidide väljalKairo lähedal

Giza püramiidid

Cheopsi (Hufu) püramiid Egiptuse vaaraoHufu valitses aastatel2589-2566 e.Kr.ning tema haua-kamber on suurimGiza kolmest püra-miidist. Orjad ehitasidhauakambrit 20 aas-tat. Kõigi aegade suurim püramiid olialgselt 147 m kõrgening koosnes umbes2,3 miljonist kivi-plokist keskmisekaaluga 2,5 tonni.

Selle neli võrdset põhjaserva on 241m pikad. Püramiid oli kaetud lihvitud lubjakivi-dega. Sisemuses on kolm kambrit, kuid maetud oli sinna vaid üks inimene.

Hufu e. Chiopsi püramiid

Cheopsi püramiidi sisevaade

Chephreni (Hafra) püramiid

Kõrgus 136 m, onumbes meetri jaguväiksem aga asub kõrgemal ja tundubseetõttu suuremana.Chephreni püramiidijuurde kuulub ka 20mkõrgune sfinki raidkuju.Chephren oli Cheopsipoeg.

Mykerinose (Menkaure) püramiid

Chephreni pojaMykerinose haua-monument oli ainult 70m kõrgune.

Püramiidide asendiplaan

Teised püramiididSnofru murd-püramiid

Lõuna-Dahšur, 4.dünastia u.2615 e.Kr.Püramiid kavandati peaaegu 150m kõrguseks aga kuna maapind andis järele,siis püüti püramiidi päästa kalde vähendamisega.

Meroe püramiididViimased kuninglike haudade ülesannettäitvad järskude külgedega liivakivist püra-miidid on Nuubia püramiidid Menroes. Ehitatudajavahemikus 6.saj.e.Kr. kuni 2.saj. p.Kr. Täna-päeva Sudaan.

Kuningate hauakambrid ja templid

Kuninganna Hatšepsuti tempel

Kuningate org

SSuur tempel Abu Simbel

Templi sisevaade

Sellel täiuslikul kaljutemplil, ühel kahest, milleRamses II laskis enda mälestuseks ehitada, oliõnn säilida. Templite algne asukoht Niiluse kal-dal on praegu sügaval vee all Assuani paisu tõt-tu, mille projekteerisid ja rajasid 1960.a. venelased.Kujud saeti osadeks ja teisaldati uude kohta.

F Fassaadi laius 36m, kõrgus 32m ja kujude kõrgus 20m

Abu Simbeli väike tempel

Põhjapoolne väiksem tempel on pühendatudkuninganna Nefertarile, kuninga armastatuleja kuningalaste emale.Fassaadil (28x12m) vahelduvad kummalgi poolsissepääsu 9,50m kõrgused kuningakujudkuningannakujudega.

Templid

Karnaki tempel

Tem

Templid olid jumalate kummardamiseksaga kuna Vanas-Egiptuses oli jumalaidpalju, siis oli ka templeid palju.Üks suuremaid on Amoni tempelKarnakis. Templi südames uhkeldab134 tohutut, 16 reas vabalt seisvat sammast, kõik külluslikult kaunistatud.Keskel asuvate sammaste kõrgus on 21m ja läbimõõt 3,6 m. Kogu komplekskoosneb erinevatel aegadel püstitaudpühamutest, ümbritsetuna massiivse-test müüridest. Püha järve ääres aset-sev templiala mõõdud on 366 x 110m.Karnaki tempel on ühenduse sfinksideAlleega Luxori templiga.

Karnaki templi sambad Obelisk templi väravas

Luxori tempel

Luxori templi sambad

Püloon – templi värav

Horose tempel

Kujutav kunstSkulptuurikunst

Chephreni püramiidi lähedusesasub kaljust väljaraiutud hiig-lakuju – Chephreni sfinks,20 meetri kõrgune ja 57,3 meet-ri pikkune lamav inimpeagalõvikuju.

SSfinks on valitseja või juma-la kuju, mille jõudu sümboli-seeris lõvikeha.

Napoleon ja sfinks

Luxori templi sfinksid

Karnaki templi sfinksid

Memnoni kolossid, mis kujutavad vaarao Amenhotep III-t (1402-1364). Lääne-Teeba.

Mem

Memnoni kolossiderekonstruktsioon

Egiptuse skulptuur on väga lihtne, kuid ülevaltmõjuv. Kujusid tehti puustja värviti või lihviti kivist.Vaaraosid kujutati sageliühesugustes asendites,käed küljel ning üks jalgveidi ees või siis istuvana.

Rahotep ja Nofretu.2600a. E.Kr.

Vaarao Džoser u.2600 e.Kr.

Vaarao Mykerinose ja tanaise kuju Gizast u.2470 e.Kr.

Vaarao Chephren kotkakujulisejumal Horose kaitse all u.2500 e.Kr.

ReljeefikunstEgiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef. Aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Pildile lisati hiero-glüüfe.

Jumal Amon Surnutejumal Anubis muumiaga

Püha härg Apis

Vaarao kaarikuga

Seinamaal

Maalidel kujutatakse inimesi stiliseeritult ja staatiliselt. Tihti lisatakse hieroglüüfkiri.

Tütarlaps lootosega Musitseerivad tütarlapsed

Ehnatoni-aegne kunstAmenhotep IV oli ainuke Egiptuse valitseja, kes tegi tõsise katse murda vana kunsti põhimõtteid. (14.saj.e.Kr.) Amenhotep IV e. Ehnaton kummardas ühtainsat jumalat – päikejumal Atonit, keda kujutati päikesekettana.

Ehnaton oma naise ja lastega mängimas

Ehnatoni valitsemise ajal muutub kunst loomulikumaks ja vabamaks. Ehnatoni ennast kujutatakse inimesena, mitte jumalusena.

Ehnaton lasi ehitada uue pealinna Ahet-Atoni (praegune Tell el-Amarna)

Kuninganna Nofretete u. 1365.a. e.Kr.

Meritaton. Ehnatoni ja Nofretete tütar.

Tutanhamon – Ehnatoni järeltulija u. 1330.a.Tema haud avastati 1922.a.ja oli üks väheseid vaaraode haudu,mida vanal ajal tühjaks ei varastatud.Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sise-mine neist oli puhtast kullast. Lisaksoli muumia nägu kaetud kuldse maskiga.

Tutanhamon

Tutanhamon

Tutanhamon abikaasaga