Vana egiptuse p¼ramiidid

  • View
    679

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

pyramids of egypt

Text of Vana egiptuse p¼ramiidid

  • 1. VANA-EGIPTUSE PRAMIIDID Ragnar Valdre 8.C klass

2. SISUKORD Sissejuhatus Hauatagune elu Mastabad Astmikpramiidid Doseri pramiid Giza pramiidid Cheopsi pramiid Sfinks Palsameerimine Sarkofaag 3. SISSEJUHATUS Pramiidide ehitamise ajastu langeb Vana riigi aegadesse. Kokku ehitati le 80 kuningliku pramiidi. Pramiidid olid vaaraode haudehitised, phad paigad. Pramiidid on inseneri- ja ehituskunsti suursaavutused. Pramiidides asusid hauakambrid, kuhu pandi muumiad. 4. HAUATAGUNE ELU Egiptlased uskusid elusse prast surma. Nad silitasid surnukeha muumiana, et hingel oleks koht, kus edasi elada. Surnule pandi kaasa ohvriannid toit, rivad, tarbeesemed. Lahkunu vajas teises ilmas ka teenrite abi, riideid ja mblit. Enne matmist puudutas preester spetsiaalse instrumendiga muumia suud. See pidi elu kehasse tagasi tooma, nii et surnu vis teises ilmas sa ja kneleda. 5. MASTABAD Lubjakivist laotud lngseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asus hauakamber sarkofaagiga. 6. ASTMIKPRAMIIDID Algul ehitati astmikpramiide, mis koosnesid mitmest ksteise peale ehitatud ja laltpoolt kitsenevast platvormist. Sees paiknes valitseja matusekamber ja veel mitu matusekambrit pereliikmetele. 7. DOSERI PRAMIID Vaarao Doseri suur astmikpramiid rajati Memphise lhedale Sakkarasse u 2660.a paiku eKr. Krgus 62 meetrit. Arhitektiks oli vaarao ks vimekamaid nuandjaid Imhotep. 8. GIZA PRAMIIDID Kolm Giza pramiidi on rajatud Cheopsile, tema pojale Chefrenile ja pojapojal Mykerinosele.Vaaraode naised ja thtsamad ametniku maeti lheduses paiknevatesse viksematesse pramiididesse. 9. CHEOPSI PRAMIID Cheopsi pramiid on maailma krgeim pramiid, see on 147 meetrit krge.Cheopsi pramiidi ehitasid 30000 meest le 20 aasta. 10. SFINKS Vimas kivikuju, millel on lvi keha ja inimese pea. Sfinks on 20 meetrit krge ja 73 meetrit pikk. See seisab Chepreni pramiidi juures. 11. PALSAMEERIMINE Palsameerimine on surnukeha ttlemine, et see ei laguneks. Kohe prast surma eemaldati surnukehast sisikond ja ajud. Keha pesti hoolikalt kaeti looduslike sooladega ja jeti 40 pevaks kuivama. Siis mhiti keha linase riide sisse ja kaeti lide ja vaikudega. Lpuks mhiti mber veel mitu kohti linast sidet. Matused toimusid u 70 peva prast surma. 12. MUUMIA Muumia on palsameeritud surnukeha. Kui muumia oli valmis, kaeti peaosa tavaliselt maskiga.Surnu maks, kopsud, magu ja sooled silitati anumates, mida kutsuti kanoopideks. 13. SARKOFAAG Sarkofaag on kivist sark, kuhu pandi muumia. Muumia asetati puust kirstu, seejrel kivist sarkofaagi, ning viidi matmispaika. 14. KASUTATUD ALLIKAD http://en.wikipedia.org/wiki/Mastaba http://en.wikipedia.org/wiki/Imhotep http://commons.wikimedia.org/wiki/File:All_Gizah _Pyramids.jpg http://www.rmo.nl/collectie/zoeken? object=F+1984%2F3.11bhttp://www.proprofs.com/quizschool/story.php?title=vanaegiptus-pramiididMorris, Neil. 2004. Ajalugu avastamas. VanaEgiptus. Tallinn, Koolibri