KOONGA VALLA ARENGUKAVA

(KOOSTATUD 21.08.1991. – 20.11.1991. a.)

SISUKORDSISSEJUHATUS.............................................................................................................. 3

I ptk. KOONGA VALLA SENINE ARENG..................................................................... 4

I I ptk . DEMOGRAAFILINE ISELOOMUSTUS JA TÖÖJÕURESSURSID.................. 17

I I I ptk. KOHALIK RESSURSIPOTENTSIAAL KUI ARENGU EELDUS JA

MAKSUSTAMISE OBJEKT........................................................................................... 19

IV ptk. MAJANDUS..................................................................................................... 27

V ptk. FINANTSRESSURSID...................................................................................... 35

VI ptk. SOTSIAALSFÄÄR.......................................................................................... 39

VII ptk. VABARIIKLIKU JA KOHALIKU KAITSE ALASED ARHEOLOOGIA–, AJALOO–

JA KULTUURIMÄLESTISED NING LOODUSKAITSEOBJEKTID. KAITSEALA LOOMINE

KOONGA VALLA TERRITOORIUMILE......................................................................... 47

VII I ptk. KESKKONNAKAITSEALANE OLUKORD JA PERSPEKTIIVID KOONGA

VALLAS.......................................................................................................................... 55

IX ptk. MUNITSIPAALOMAND................................................................................... 57

LÕPPSÕNA.................................................................................................................. 59

2

SISSEJUHATUSKäesolev arengukava peaks andma analüüsi selle kohta, millises

arengustaadiumis on praegu Koonga külanõukogu (edaspidi Koonga vald), mida onvarem tehtud, missugune on see baas, millelt edasi minna ja millised eesmärgid üldseseada, et vald saaks elujõuline. Arengukava – see on omamoodi inventuurolemasolevast.

Valla põhiülesandeks peab olema kõigile valla elanikele normaalse elukindlustamine. Valla tasakaalustatud arengu peaksid kindlustama asustussüsteemitasakaalustamine, viimastel aastakümnetel taandarenenud piirkondades elementaarsetaastoomise tagamine, kõigi elanike algatusvõime suurendamine, kõigile elanikelevaldava enamuse teenuste kättesaadavus oma kodu lähedal, majandusstruktuurimitmekesistamine ja ettevõtluse edasiarendamine ning intensiivistamine. Kui needülesanded on täidetud, ei saa olla enam asulat, mis on perspektiivitu või kus inimesed eitaha elada.

Kerge neid ülesandeid täita ei ole, kuid ilma nendeta elanikele kindlustunnet jaturvalisust ei kindlusta.

Kui valla areng on õigesti planeeritud ja kõiki kohalikke tingimusi arvestatud,suudetakse oma elanikele luua selliseid võimalused, et kõik, kes soovivad, saavad kodulähedal tööd teha, et lastel poleks väga kaugel koolis käia, et arsti– ja sotsiaalabi olekskiiresti kättesaadav jne. Käesolevas arengukavas on püütud kõigi nende ülesannetelahendamiseks välja pakkuda teed ning samuti on püstitatud ülesanded, mis vallaltuleksid lahendada kaugemas perspektiivis.

3

I PEATÜKK

KOONGA VALLA SENINE ARENG

l. Piirid, territoriaalne sisestruktuur, asend laiemas regioonis ja nime probleem.

Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Tema territooriumi suuruskäesoleval ajal on ca 450 km2, olles seega territoriaalselt Pärnu maakonna üks suurimaidvaldu.

Koonga vald piirneb põhjas Lihula külanõukogu ja Vigala vallaga, idas Halingavalla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa külanõukoguga ning läänesVarbla ja Halinga külanõukoguga (vt. kaardid nr.1 ja 2).

Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu – Lihula, Pärnu–Jaagupi – Kalli – Karuse ja Kirbla – Ahaste maanteed. 1975. aastal seoses Eesti NSVMinistrite Nõukogu määrusega 31.märtsist 1975.a. nr.177 toimus külade vägivaldneliitmine. Vähem asustatud külad liideti enam asustatud küladega ja anti neile ühine nimiküla järgi, mille juurde nad liideti. Koonga külanõukogu territooriumile jäi alles 16 küla.

Hoolimata pikast ajavahemikust, polnud 16 ametlikku külade nime kohalikeelanike seas juurdunud ning tegelikus elus kasutati ikkagi neid külade nimesid, miseksisteerisid enne 1975. aastat ning olid olemas olnud aastakümneid ja –sadu.

Lähtudes sellest, viidi endiste külanimede taastamine läbi Koonga KülaRahvasaadikute Nõukogu (19. koosseisu 9. istungjärk) otsusega 18. aprillist 1989.a.(kinnitatud Pärnu Rajooni RSN Täitevkomitee otsusega 20. oktoobrist 1989.a. nr.504).

Peale külade nimede ennistamist on Koonga valla territooriumil praegu 39 küla (vt.kaart nr. 3): Koonga, Maikse, Järve, Kibura, Kõima, Tamme, Hõbeda, Ura, Naissoo,Pikavere, Salevere, Kuhu, Võrungi, Iska, Joonuse, Irta, Jänistvere, Kiisamaa, Nedremaa,Võitra, Karupa, Kalli, Nätsi, Palatu, Lõpe, Peantse, Rabavere, Paimvere, Oidremaa,Karinõmme, Tõitse, Sookatse, Tarva, Urita, Veltsa, Emmu, Vastupea, Mihkli ja Piisu küla.Ainsa erandina jäi oma nimele – Mihkli küla – kindlaks Mihkli küla rahvas. Vastavasküsitluses eelistasid külaelanikud seda nime ajalooliselt õigele külanimele Keblaste.

Kahju on sellest, et kolme küla – Kurese, Parasmaa ja Oepa – enam ei eksisteeri,kuna neis külades ei ela enam ühtki inimest. Kuid need nimed tahame hoida reservisperspektiiviga, et maa–elu elavneb (lisa 1).

Koonga valla administratiivne keskus – Koonga küla – asub Pärnust 35 kmkaugusel.

Elanikke on Koonga valla territooriumil seisuga 1. august 1991.a. 1651 inimest.Ajalooliselt kuulus kogu valla maa–ala 1200. a. paiku Soontagana

muinaskihelkonda. Kiriku kihelkond (St. Michaelis) tekkis 13.saj. algul (1215. – 1230. a.vahel).

Mihkli kihelkond ja Koonga vald langevad suures osas territoriaalselt ühte, seetõttukäesolevas arengukavas on tihti kasutatud Mihkli kihelkonda ja Koonga valdaterritoriaalsete sünonüümidena. Samuti on kasutatud väljendeid Soontagana (kolhoosi),Lõpe (kolhoosi), Oidremaa (kolhoosi) ja Mihkli (kolhoosi) piirkond, mis tähistavadpraeguste kolhooside maa–ala ning sellel elavaid elanikke.

Koonga vald planeeritakse samades piirides, kui oli Koonga külanõukogu.Territoriaalseid muudatusi on ette näha ainult valla loodeosas. Seal asuvad Läänemaakonna Läänemaa Metsamajandile kuuluvad metsa– ja soomaad (ca 1 000 ha), mis

4

algselt kuulusid meie külanõukogule, kuid ca 20 a. tagasi anti tollaste rajoonirahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsustega üle praegusele valdajale.

Oleme esinenud taotlusega nimetatud maade tagasisaamiseks ning saavutanudka kokkuleppe Lääne Maakonnavalitsuse ja Läänemaa Metsamajandiga maadeüleandmise kohta Koonga vallale aasta lõpuks.

Põhjused, miks vald planeeritakse samas suuruses, kui oli külanõukogu, onjärgmised:

1) Koonga valla piirid langevad praktiliselt ühte endise Mihkli kihelkonna piiridega;2) juba 1939. aastal ühendati seni Mihkli kihelkonna piirides kaks eraldi eksisteerinud

valda – Koonga ja Veltsa vald – üheks Soontaga vallaks;3) elanikke on valla territooriumil liiga vähe selleks, et moodustada juurde iseseisvaid

omavalitsusüksusi;4) kogu territoorium on küllaltki kompaktne ja looduses eraldatud teistest asustatud

punktidest (ja ka valla osad omavahel) enamasti soode ja rabade või metsadega;5) peaaegu kõik Mihkli koguduse liikmed on Koonga valla elanikud; meil on ühine

kirik ja ühised kalmistud;6) ei saa unustada ka ca 50 aasta jooksul välja kujunenud elukondlikke ja

traditsioonilisi sidemeid.Seega on olemas ajaloolised ja sotsiaal–majanduslikud eeldused valla

moodustamiseks Koonga külanõukogu piirides.Põhimõtteliselt oleksid valla territooriumi suuruse osas võimalikud järgmised

muudatused:1) praeguse Oidremaa kolhoosi piirkonna liitumine Lääne maakonna Lihula

külanõukoguga, kuna Lihula alev on sellele piirkonnale väga lähedal. Ka käivadpeaaegu kõik piirkonna lapsed koolis Lihulas, samuti kasutatakse Lihulakaubanduslikke ja tervishoiualaseid teenuseid. Vastukaaluks sellele on tõsiasi, etLihula külanõukogu koosseisus jääks Oidremaa suhteliselt eraldatud ja omaetteseisvaks kaugeks piirkonnaks. Lisaks tuleb alati arvestada selle piirkonna elanikeaastate jooksul väljakujunenud harjumusi ja suhteid, s.h. suhteid ametiasutustega.Olles Lihula külanõukogu koosseisus, jääb Lääne maakonna keskus HaapsaluOidremaa piirkonna elanikele tunduvalt kaugemaks kui praegu Pärnu (bussiliiklusjt. probleemid).

2) praeguse "Kalevipoja" kolhoosi piirkonna liitumine Koonga vallaga, mis olekspõhjendatud ajalooliselt (nimetatud piirkond kuulus Mihkli kihelkonna alla, oli kuni1939. aastani eksisteerinud Koonga valla koosseisus ning käesoleval ajalkuuluvad selle piirkonna koguduse liikmed Mihkli kogudusse). Tegelikud sidemedkäesoleval ajal Koonga valla ja praeguse "Kalevipoja" kolhoosi piirkonna elanike jaasutuste vahel on nõrgad, kuid põhimõtteliselt selline liitmine võimalik oleks.

3) kavandatava Koonga valla territooriumil 2–4 iseseisva valla moodustamine.Selliseid ettepanekuid on meie rahvasaadikud teinud põhimõttel, et iga praegu

eksisteeriva kolhoosi territooriumil peaks olema omaette vald, kuna majand täidabtegelikult valla funktsioone.

Need ettepanekud on põhjustatud majanduse ümberkorraldamisega kaasnevatestraskustest ja omavalitsusliku süsteemi nõrkusest vabariigis. Olukorra stabiliseerumiselmajanduses ja vallas peaks kõik asetuma oma kohtadele.

Nagu näitab kohaliku omavalitsussüsteemi praktika teistes maades, on meie vallaelanikkond tegelikult liiga väike isegi ühe valla moodustamiseks, liiatigi siis veel 2–4iseseisvaks vallaks. Koonga Küla Rahvasaadikute Nõukogu arutas mainitud probleeme20. koosseisu 7. istungjärgul 22. märtsil 1991. a. ja otsustas valla territooriumi suhtes

5

säilitada praegu status quo. Kompromissina pakkus täitevkomitee osavaldade süsteemi.Osavaldade süsteemi rakendamise võimalus on planeeritud Koonga vallapõhimäärusesse (põhimääruse lisa 1 "Koonga valla osavaldade moodustamisepõhialused").

Probleeme oli ka kavandatava valla nimega. Nagu juba mainitud, 1939. aastalühendati Koonga ja Veltsa vallad Soontaga vallaks, nii et kui järgida ajaloolisejärjepidevuse printsiipi, peaks kavandatava valla nimeks tulema Soontaga. Sedanimevalikut põhjendaks ka Soontagana kui maalinna nime jäädvustamise japropageerimise taotlus.

Koonga Küla Rahvasaadikute Nöukogu arutas valla nime küsimust omaistungjärgul 30. septembril 1991. a. ja otsustas ka selles osas säilitada status quo, s.t.kavandatava valla nimeks jääb Koonga (põhjenduseks nime lühidus, ainulaadsus – näit.Soontagana kolhoosi aetakse pidevalt segamini Tartu maakonna Sootaga majandiga ja50 aasta vältel väljakujunenud harjumus).

2. Pinnaehitus ja –vormid, mullastik, veestik ja taimkate.

2.1. Pinnaehitus ja –vormid.

Koonga vald üldpindalaga 44 900 ha, paikneb Pärnu maakonna loodeosas ningkuulub Lääne–Eesti madaliku rajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas –lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– jasootasanditega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinnaabsoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev idasuunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurtesoomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo pind jääb 0–10 mvahemikku).

Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohatiastangutena Järve e. Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari.Silmapaistvaim neist on Järve soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soopinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuseahelikuna Järve soo ja Kõima raba serv).

Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateksolid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba ennejääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jääliikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).

Mannerjää sulamine ei toimunud ühtlaselt. Pärast mannerjää taandumist katsidsiinse ala jää paisjärved, mille põhjas oli viirsavi. Ühtlasi hakkas maapind jääkatteraskuse alt vabanemise järel aeglaselt tõusma. See protsess jätkub veel tänapäevalgi,aga ebaühtlase kiirusega.

Valla territooriumil on Antsülusjärve – aegseid (ca 8 500 a. tagasi) rannaastanguidja Litoriinamere (ca 4 000 a. tagasi) rannamoodustusi. Need on astangud ja vallid Pangamäest Oepani. Lääneserva läbib Linnuse – Vahastu otsmoreenide ja ooside ahel (Põhja–Pärnumaa otsmoreen, mille läänekaare kõrgeim pinnavorm on Kalli Pakamägi e. Pärdimägi; absoluutne kõrgus 40 m).

Kalli Pakamäel paikneb ka piirkonna suurim kivikülv.Viimase ulatusliku merelise staadiumi – Litoriinamere – rannamoodustused

(Kloostri – Kirbla, Salevere, Poanse, Tuudi ja Lihula kõrgendikud) kerkisid merest väljaca 6000 a. tagasi.

Tasase ala aeglase tõusmise järel jäi madalamatesse kohtadesse rohkestimadalaid merest eraldatud veekogusid, mis hiljem kinni kasvasid ja moodustasid

6

madalsoid ja rabasid. Mitmed neist olid varem merega ühenduses olnud (leitudmerekarpe jne.).2.2. Aluspõhi.

Aluspõhja moodustavad kivimid, mis on tekkinud siluri soojaveelises madalmeres– jaagarahu lademes. Jaagarahu lade, mis paljandub Kurese külas Salumäe kivimurrus,on sinakas tihe dolomiit, mis õhu käes seismisel laguneb kihiliseks ja muutub kollakaks.Kivim on tihe ja võrdlemisi vastupidav, mistõttu leiab laialdast kasutamist ehituskivina jalubjapõletamisel (Ura külas). Kohati on dolomiidid urbsed (nimetatakse rähkjaks paeks);seda leidub Kurese külast loodes Pakamäel.2.3. Pinnakate.

Kuuludes rannajää kulutuspiirkonda, on pinnakate valla piires võrdlemisi õhuke jaesineb rohkesti paepealseid (Koonga, Ura, Kõima külades). Kohati on aluspõhi kaetudõhukese, mõnekümnesentimeetrise paemurendiga (Mihkli suurkühm). Lõuna suunaspinnakate tüseneb. Pinnakate on peamiselt kruusakas kivine põhimoreen – rähkneliivsavi, milles kerkivad esile paekõlvikud ja mitmesugused kuhjevormid. Jääajalejärgnenud merede ja järvede rannajooni tähistavad kruusa– ja liivakuhjatised –rannavallid (Kõima raba ja Järve soo serval). Need tekkisid siin eeskätt kohtades, kusleidus põhja–, kirde– või lõuna–edelasuunalisi vallseljakuid ja otsmoreene ning kuhuAntsülüsjärve ja Litoriinamere lainetele oli vaba juurdepääs. Seetõttu leidubkirannakruusa ja –liiva just jääajast pärinevate pinnavormide lael. Rabade serva–aladelmattuvad rannakruusad ja –liivad turba alla.2.4. Mullastik.

Lähtudes Pärnu maakonna mullastikulisest rajoneerimisest, saame eraldadaKoonga valla maadel 4 mullastiku mikrorajooni:

1) valla keskosa on Koonga mikrorajoonis, kus valitsevad leostunud liivsavi jasaviliivmullad, millest liigniiskeid on 40–60%;

2) edelaosa on Tõstamaa mikrorajoonis, kus domineerivad soostunud kamarmullad,mis on kujunenud karbonaatsel moreenil;

3) suur osa jääb Lavassaare mikrorajooni, kus valitsevad soomullad;4) valla lõunaosas on Varbla mikrorajoonile omased soostunud kamarmullad nii

karbonaatsel moreenil kui ka hilis– ja pärastjääaegsetel setetel.Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude

suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist.Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad.

2.5. Veestik.

Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, miskäesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavereja Oepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas.

Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algabVeltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv(pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke.

Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala – Oidremaa – Mihkli pae– jakruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega.

Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja,Laisma ja Koonga–Võlla peakraavid.

7

2.6. Taimkate.Kuna meil valitseb madal ja lame pinnamood, mille tõttu on rohkesti puuduliku

äravooluga soo– ja rabaalasid, siis loomulikult mõjutab see ka taimkatet.Liigiliselt on meil salu–okasmetsi (näit. kuusik Piisu küla ligidal), kuuse–segametsi

(näit. Piisul ja Koongas), salumetsi (näit. Naissoo tammik) ja sookadastikke (näit.kadastikud Emmu külast idas). Suurim lehtmets on Keblaste tammik (ca 90 ha tammesid,keskmise kõrgusega 16 m, vanus ca 200 a.). Selle puistu idaosas on ülekaal kaskedel.Tihe alusmets koosneb sarapuust, kuslapuust, pihlakast ja kibuvitsast.

Iseloomulikud on ka niidud ja puisniidud, mille poolest kunagine Mihkli kihelkondoli rikas. Need on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Heinamaadel on raiutud mahasuurem osa puid ja põõsaid, jättes kasvama ainult üksikuid puid. Võsa puude ümberhävitatakse niitmisel. Ka aitab niitude säilimisele kaasa loomade karjatamine neil.

Valla maa–alal esineb ka sooniite ( Kiive soos) ja puissooniite. Suuremadkadastikud paiknevad Parasmaa ümbruses.

Rikkad oleme soode poolest. Levinud on nn. porsa–siirdesood (näit. Avaste e.Järve, Laisme, Oidremaa, Tuhu, Nedremaa). Porss on vürtsiline lõhnavate lehtedegasootaim (nn. sooloorber). Lehti kasutatakse maitseainena ja ka humalate asemel.Porsast võib kujuneda tulevikus perspektiivne maitsetaim. Laugastega raba on Kõima.Kurese külas Salumäel kasvab kivipragude vahel sulgjate lehtedega sõnajalg – müüri–raunjalg, mis mujal Eestis haruldane.

Kestva inimtegevuse tagajärjel on kahjuks hävinenud palju väärtuslikkuloodusmaastikku (põliseid puid, hiisi, rändrahne jt.), mistõttu käesoleva arengukavalooduskaitse peatükis teeme ettepaneku ulatusliku kultuuriloolis–maastikulise kaitsealamoodustamiseks Koonga valla territooriumil.

3. Asustuse tekkimine.

Balti jääpaisjärve (10 000 – 11 000 a. tagasi) ja Joldiamere (9 000 – 10 000 a.tagasi) ajal oli piirkond vee all ja rannamoodustusi ei saanud tekkida. Alles umbes 8 500 a. tagasi oli märgata lõunaosas väikeste saarekeste (Linnuse, Varbla, Kalli, Mihkli)teket.

Litoriinamere pealetungi ajal (7 000 – 5 800 a. tagasi) tekkinud mudakihtides, missisaldasid rohkesti ränivetikaid, hakkasid siinsetel märgaladel levima lepa– ja tammesegametsad, mis on iseloomulikud atlantilise kliimaperioodi soojale ja niiskelealguspoolele Eestis. Litoriinamere taandumisele järgnes uus mere pealetung ja needsetted mattusid rannaliiva alla (Salevere ja Kirbla alad).

Maastumine algas Läänemere limnea staadiumis (ca 4 000 a. tagasi) ja alles 2 800 aasta eest kujunes selgemalt välja rannajoon. Tol ajal oli olemas juba suur saar –nn. Tõstamaa saar Mihkli poolsaarega–, mis oli eraldatud muust mandrist Avaste jaSauga väinadega.

Tõstamaa saarel toimus mullastiku moodustumine ja taimestiku arenemine.Varasest rauaajast ja pronksiajast (ca 1 300 – 500 a. e.m.a.) oli olemas praeguse Kureseküla ja Kõima küla vahelisel alal mere ääres mittepaiksete kalurite–küttide asustus. Mihklipoolsaarelt on leitud hulgaliselt arheoloogilisi leide, mis tõestavad inimese olemasolusellel. Pikkamööda jäid inimesed paikseteks põllupidajateks, sest siin oli soodne õhukesemullakihiga pinnas ja suured lehtpuumetsad (tammed). Rahvaarvu kasvades siirdus osarahvast sisemaa poole – tekkisid peale Kurese – Kibura – Kõima külade ka Emmu –Keblaste – Võitra ümbruse külad (II aastatuhandel), Salevere – Oepa asulakohad (IIaastatuhandel) ja Paimvere – Tõitse – Tarva asulakohad (II aastatuhandel).

8

Vanimaks asustusalaks on kahtlemata Kurese – Kibura – Kõima ala, millestannavad tunnistust Kurese kivikirst kalme (I aastatuhande lõpp), ohvrikivid ja põllud ningpaljud muud objektid.

Perioodi lõpul kasvasid kinni kitsamad kohad Tõstamaa saare ja mandri vahelning algas soostumine saartevahelistes nõgudes. Ca 1 300 a. tagasi kujunes väljapraegune rannajoon ja Tõstamaa saar sai täielikult mandri osaks.

Pärispõllundus algas alles meie ajaarvamise algusest, kui vee äärest liivasteltaladelt suunduti lõplikult maa sisemusse viljakamatele aladele.

10. – 13. sajandini m.a.j. arenes jõudsalt karjakasvatus ja põllumajandus.Soontagana muinaskihelkonnas tegeldi laialdaselt ka kaubandusega, mida tõendavadarvukad mündileiud Paimveres, Koongas ja Soontaganas. Sellel ajal tekkis ka hästikindlustatud Soontagana maalinn.

Võitra külas asus teine linnus, nn. "Taaramägi", mis on samuti II aastatuhandealgusest, kuid ehitus on jäänud kas lõpetamata või hävitati ta sakslaste rüüsteretkedeajal Soontaganasse 1210. – 1216. a. paiku.

Vanimatest küladest ja neis leiduvatest arheoloogilistest leidudest annab ülevaatearengukavale lisatud tabel (lisa 2).

4. Dokumentaalselt tõestatud ajalugu.

Dokumentaalselt tõestatud ajalugu algab esimeste kirjalike andmetega LätiHendriku kroonikas 13. sajandi alguse sündmuste kirjelduse läbi.

Liivimaa kroonika ja teiste varajaste kirjalike allikate andmete kohaselt oliLäänemaal seitse kihelkonda. Lõunaosa kandvamaks kihelkonnaks oli Soontagana(Sontagana). Selle tuumiku moodustas hilisema Mihkli kihelkonna ala, ent ta ühendasendasse nähtavasti ka valdava osa pärastisest Audru kihelkonnast. Kuivõrd Liivimaakroonikas märgitakse, et muistne Soontagana oli mereäärset teed pidi lõunast tullesesimene kihelkond, siis tuleb arvata, et tema valdused algasid otse Pärnu juurest. Võibarvata, et vana sadama– ja kaubitsemiskoht Pärnu ja Sauga jõe suudmete vahel kuulussellekohaselt Soontaganale. Kas see kihelkond hõlmas veel hilisema Tõstamaa ja Varblaala, pole selge.

Sakslased tegid esimese retke Soontaganasse 1210. ja 1211. a. vahetuseljõulude ajal koos liivlaste ja Pihkva venelastega, võtsid Metsapooles pantmehi ja läksidsiis mereäärt kaudu öö ja päeva Soontaganasse. Sakslaste rünnakut näinud valvuridjõudsid küladesse koos väledamate röövijatega ning elanikud tabati külades ootamatult.Palju inimesi sai hukka ning paljud sakslaste eest pakku põgenenud hukkusid metsas jamerejääl. Neli päeva rööviti, kuid ristiusku tookord ei jagatud.

Järgmine retk Soontaganasse toimus 1215. ja 1216. a. vahetusel jääd mööda.Külad rüüstati, võeti vange. Üheksa päeva piirati Soontagana linnust, kuni vee ja toidupuudusel eestlased alistusid ja lubasid end ristida. Preester Gottfried saadeti kantsiristima, lahkudes võeti pandiks vanemate pojad.

1220. a. tuli Läänemaale Rootsi kuningas Joh. Sverkersson kaaskonnaga.Vallutati Lihula ja ristiti ümbruskonda. Varsti tungisid saarlased Lihula kallale jarootslased tapeti. Sakslased saatsid Rotaliasse (e. Läänemaale) peale seda preesterSolomoni Riia kiriku poolt eestlasi uuesti ristima. Rahvas võttis ta vastu, lubas Riiakirikule truuks jääda ja maksta kõik hinnused.

1226. a. toimus Läänemaal tegelik ristimine. Siia saadeti preester PetrusKaikewalde koos ühe teise preestriga. Nüüd ristiti lõplikult kogu Soontagana ala. Sellegaoli ka Soontagana muinaskihelkond lakanud eksisteerimast. Selle asemele tuli kihelkond,mis sai nimeks Mihkli kihelkond.

9

Soontagana maalinn.

Rauaajal pakkusid sood inimesele varju hädaohu korral. On teada mitmeidlinnuseid, mis on kas osaliselt või tervenisti soodest ümbritsetud. Üks tuntumaid neist onSoontagana maalinn.

Soontagana maalinn asub Järve soo lõunaserval paikneval soosaarel. Soosaaremaalinna osa (pindala 3 000 m2) on umbes 150 m pikkune ja tõuseb nii soost kui kaülejäänud saareosast kõrgemale.

Vanimad kaitseehitised linnusel võivad pärineda juba 7. – 8. sajandist.Tõenäoliselt oli sellel soosaarel nõrgalt kindlustatud kohaliku tähtsusega linnus, võib–ollaainult pelgupaik. Sedamööda, kuidas ümbruskonnas kujunes välja ulatuslikumterritoriaalne piirkond, suurenes linnuse kui selle kindlustatud keskuse, maalinna tähtsus.Oma osa etendas välisoht. Linnuse asukoht soosaarel näib andvat tunnistust sellest, etta oli algselt ehitatud kaitseks skandinaavlaste vastu, kelle sõjaretked toimusid soojalaastaajal.

Linnust ehitati mitmes järgus. 13. sajandil oli linnusele ehitatud paeplaatidest vallja sissekäigu kõrvale kaitsetorn. Linnuse sissepääs oli hästi kaitstud, sinna pääses vaidläbi soo Kurese külast või Vastupää külast (pärimuste kohaselt alanud Salumäe juurestsiksakiline salatee läbi soo linnusesse, mida A.Saal "Vambolas" kirjeldab).

1967.a. suvel kaevati linnus aluspõhjani välja ja tehti kindlaks, et linnuse muldkehaon kokku kantud kõrval asuvast soosaares looduslikule, soost väljaulatuvale paerahnule.Valli jalamilt tuli välja suurtest munakividest laotud alus, millele oletatavasti toetusidsiseserva palgid.

13. sajandil peeti Soontagana all korduvalt veriseid heitlusi. Linnus eksisteeris kuikaitse– ja pelgupaik 1225. aastani.

Esimesed väljakaevamised toimusid 1895. aastal. Viimased väljakaevamisedtoimusid aastatel 1965 – 1971. Arvuka ja mitmekesise leiumaterjali hulgas väärivadnimetamist rauast sahatera, käsikivi, poolmik, vikatite katkendid, mitmesugusednooleotsad jne. Soontaganast on leitud kangaspuude raskusvihte – see tähendab oskustkududa, – ja suurel hulgal veise– ja koduloomaluid. See näib kinnitavat Liivimaa kroonikaandmeid, mille kohaselt saksa vallutajad sõjakäigul Soontaganasse olevat saagikssaanud 4 000 veist, lisaks teisi koduloomi.

Soontagana linnamäel oli kaks Maalja peret. Ühes neist elasid kuni suhteliselthiljutise ajani põlised asukad Soontakid, kelle esivanemad olevat elanud seal juba 22inimpõlve.

Suures osas on Soontagana maalinn läbi uurimata seniajani.*

Peale mitmeid võimuvahetusi jäi Läänemaa (s.h. ka Mihkli kihelkond) sakslastevõimu alla.

Mihkli kihelkonna piirkond oli arvatavasti seotud ka Jüriöö ülestõusuga 1343.aastal. Peale saarlaste ülestõusu mahasurumist 1344. aastal tuli Ordumeistri vägi Nätsiküla alla, kus võeti talupoegadelt vastu truudustõotusi ja kingitusi.

Suuri kannatusi tõi kohalikele talupoegadele 1532. – 1536. a. kestnud Saare–Lääne piiskoppide Wilhelm von Brandenburgi ja Reinhold von Buxhövdeni vahelinekodusõda vastastikuste rüüstamistega. 1559. a. 22. septembril müüdi Saare–Läänepiiskopkonna valdamisõigus Taani kuningas Frederik II –le, kes loovutas ostetud aladvennale hertsog Magnusele (viimane ilmus paar aastat hiljem ka Koongasse).

Liivi sõja keerises kuulus kihelkond jällegi mitme erineva riigi võimu alla, 1582.aastal langes Poola valitsuse alla ja oli siis kuni 1617. aastani vaheldumisi kord Rootsi,kord Poola võimu all ja alles seejärel täielikult Rootsi valitsuse all.

10

Rootsi aja lõpuperioodil oli suur näljaaeg (1695 – 1698), Põhjasõda ja suur katk(1710 – 1771), mis katastroofiliselt mõjusid kihelkonna elanike arvule.

Alates 1710. aastast langes kogu Eestimaa Vene riigi valitsuse alla.*Kirikud.

Muistne kirikukihelkond moodustati kohe peale Soontagana lõplikku ristimist 1226. a. ja ehitati kiiresti esimene kirik. Kiriku asukohaks valiti endine eestlaste püha hiis(Keblaste tammik), mis jäi muistse Emmu küla ja Soontagana linnuse lähedale. Esialgnekirik oli arvatavasti ehitatud puust (hiiepuudest). Esimeseks katolikuks preestriks oli LätiHendrik. Olles aastail 1227–1234 (teistel andmetel aastail 1226–1230) Soontaganas,kirjutas ta siin valmis oma "Liivimaa kroonika". Kirikut nimetati Sankt Michaelis zuSoontack, st. kiriku kaitseingliks sai peaingel Miikael. Alul nimetati kirikut "Sontagele", niion ka kiriku pitsatil, mis oli tarvitusel 18. sajandini.

Mihkli kirikukihelkond püsis sellisena kuni 1627. aastani, kui endine Koonga Ametläänistati ja maad jagati. Kirik ja kirikumõisa maad jäid Eestimaa kubermangu, kirikutalumaad aga (Kurese, Vastupää ja Maalinna külad) Liivimaa kubermangu. Nii et meiepiirkond jäi pikaks ajaks kaheks jagatuks: Eestimaa ja Liivimaa osaks. Endise Koongavalla ala kuulus Liivimaale, Veltsa valla maa–ala Eestimaale. Mõlemis oli oma Mihklikirikukihelkond.

Millal ehitati esimene kivist kirik, ei ole teada ( arvatavasti ca 1260–1270. a. paiku).Kirik täitis ka kaitse ülesannet – koori põhjaseinas, põrandast 4 m kõrgusel asetses uks,kust hädaohu puhul pääses võlvide peale ja pikihoone on varustatud kaitsekäiguga(mõlemad osaliselt säilinud). Kiriku vanem osa on põhiosa – keskmise võlvialusegamüürid all võlvitud keldritega (keskaegsed matusepaigad). Kiriku müürid on algseltmadalamad olnud, neile on hiljem peale ehitatud.

Praegune kirikuhoone on uus–gootika stiilis ühelööviline ehitus, suhteliselt madal,võlvide roided toetuvad tugevatele seinapiilaritele. Katoliku ajal oli kirikul kaks väikestpuutorni. Sellest ajast pole muud säilinud, kui paest ristimisvaagen. Kiriku kell onvalmistatud 1684. aastal Stockholmis, esimene orel ehitati 1871. a., käärkamber 1872. a.1944. a. peideti kell koos kroonlühtriga, nüüd on nad jälle ettenähtud kohas.

Rootsi ajal kirik kosus, kuid peale Põhjasõda jäi jälle hooletusse. 1747. aastalkukkus kiriku torn ümber ja jäi 33–ks aastaks tornita. Mihkli kiriku pastorile kuulusEestimaal 92,2 dessatini kirikumõisa maad ja Liivimaal talumaad 2463,6 dessatini(suurim pastoraadi maaomandus Liivimaal).

Pastoraadi ehitas 1855. aastal Veltsa mõisa omanik parun Bernhard von Uexküll.Tema maadele on rajatud ka Mihkli kalmistu (õnnistati sisse 1866. aastal).

Mihkli kihelkonnas oli ka kaks vennastekoguduse palvemaja (Pikaveres jaRabaveres). 1830. a. Koonga mõisa talupoegade endi poolt ehitatud puidust Pikaverepalvemajas toimuvad ka praegu palvetunnid. Palvela on vanim Läänemaal. Rabaverepalvemaja on hävinenud.

Poola ajal oli Koonga lähedal St. Laurentiusele pühendatud katoliku kabel, misRootsi ajal likvideeriti.

1850.–ndatel aastatel algas talupoegade massiline vene usku minek. Mihklikihelkonnas loodi Apostliku Õigeusu kogudus 1848. a. Kallis, esimene kirik ehitatiaastatel 1858–1866. Aastail 1847–1849 lahkus Mihkli kogudusest õigeusku ca 964hinge. 1918.a. oli Kalli kirikul 1000 hinge, praeguseks on kogudus likvideeritud ja kiriklaguneb.

Mihkli kirikukihelkonnal on koguduse liikmeid praegu ca 400 (1931. a. näiteks3156 hinge), (piirid vt. kaart nr.4).*

11

Mõisad.Mõisate teke Läänemaal algas juba 13. sajandil. Mihkli kihelkonna territooriumile

jääb 7 mõisat: Koonga, Kalli, Kõima, Parasmaa ja Võrungi endise Koonga vallaterritooriumile ning Keblaste ja Oidremaa endise Veltsa valla territooriumile.KOONGA MÕIS

Vanim mõisatest on Koonga mõis, mida on dokumentaalselt esmakordseltmainitud 1449. a. kui Saare–Lääne piiskopkonna majandusmõisat. Koonga oli suur jarikas mõis. Mõisal oli 16. sajandil 300 talu ja 110 üksjalakohta. Lisaks sellele ca 100 hapõllumaad, 70 piimalehma, noorveiseid, 20 siga, 80 lammast ning arvukalt nuumhärgi.Koonga mõis sarnanes tollal juba väikese linnakesega, kus peale alaliste elanikepeatusid tihti ka Saare–Lääne piiskopid.

Koonga mõisa peahoone on väga vana ja kaua aega püsinud samal kohal,hoolimata mitmetest põletamistest. Dokumentaalselt on tõestatud, et varem oli Koongaloss (1680. a. rootsi revisjoni kaart Lundi ülikooli raamatukogus).

Praegu olemasolev hoone on ehitatud mõningail andmeil 1636. a. krahv Thurnipoolt. Alates 1797. aastast kuni 1919. aastani kuulus Koonga mõis Viljandi AadlipreilideVarjupaiga koosseisu nende majandusmõisana.

1936. a. ehitati Koonga mõisa härrastemaja ümber Pärnu arhitekti Vohlfeldtiprojekti järgi Koonga Algkooliks. Selles projektis on hoone säilitanud oma barokklikuraskepärasuse ning saanud endale ehteks rokokoolikus laadis välisukse.

Koonga mõisale kuulus ka Ellamaa (e. Ahaste e. Riintali) karjamõis, kus asus suurKoonga – Ellamaa kõrts.

Veel kuulus Koonga mõisale Palatu karjamõis Kalli – Tõstamaa maantee ääres,mille kõik hooned, peale väikese puust kõrtsihoone, on hävinud.KÕIMA MOIS.

1663. a. olid mõisahooned juba olemas, rajatud arvatavasti Wolffeldi poolt. Alates1796. aastast oli erakätes ja jäi eravaldusesse kuni 1919. a. võõrandamiseni.

Praegu olemasolev härrastemaja on püstitatud 19. sajandi algupoolel ja on stiilneklassitsistlik kivihoone heade proportsioonide ja terrassidega. Siseruumid olidanfilaadsed. Viimati oli mõisahoones majandi lasteaed, praegu on hoone tühi ja halvasolukorras.

Mõisa juurde kuuluv ait on klassitsistlik paekivihoone ning üheaegnehärrastemajaga. Mõisal on 3,5 ha suurune kivimüüridega piiratud park. KEBLASTE MOIS.

Mõis läänistati 1582. a. Jürgen von Hattingeni poolt, kes sinna rajas esimesemõisa. Mõis on olnud peamiselt erakätes ja võõrandati 1919. a. Uexküllidelt. Uexküllidolid kaua aega Mihkli kiriku patroonid ja edendasid nii kirikut kui kihelkonna haridus– jakultuurielu (1877. a. ehitati Tarva doktoraat, 1856. a. Piisu kool jne.)

Härrastemaja kivist peahoone on hävinenud, samuti on varemeis kõrvalhooned.Mõisa ja valitsejamaja ümber oli park põlispuudega ja tiik. Härrastemaja keskteljelt viib ca400 m pikkune allee otse kiriku juurde.

Keblaste mõisa juurde kuulusid ka Veltsa ja Aru abimõisad. Varem olid mõlemadmõisad iseseisvad, alates 1884. aastast oli neil aga ühine omanik Keblaste mõisaga.VELTSA MÕIS.

Mõis on rajatud ca 1590. a. Gerhard von Dönhofi poolt. Veltsa mõisa keskusemoodustab suur kaheosaline park (pindala 20,3 ha) Veltsa jõe kaldal. Selles paiknevadmajandushooned, mis praegu on varemeis. Neist olid väärtuslikumad hooned

12

juustumeistri– ja valitsejamaja (juugendstiilis) ja suur juustuvabrik–piimaköögi hoonetekompleks koos keldrite ja taluga.ARU MÕIS.

On eraldatud Karinõmme mõisast 1772. a. ja seejärel rajatud 1782. a. iseseisevmõis. Alates 1881. aastast on tal ühine omanik Keblastega. Mõisa endistest hoonetestpole midagi järel, säilinud on vaid park. Maantee ühel küljel on säilinud ka lühike puuderida, mis teeb kaare peahoone kohal. Park on suunaga Veltsa park–metsa poole. Arumõisa ees lõpeb ka Veltsast suubuv tammede allee.KALLI MÕIS.

Kalli küla läänistati 1624.– 1638. a. vahel Pärnu Raehärra B. Klockhenile, kesrajas sinna mõisa. Hiljem jäi riigimõisaks, kuni XIX sajandil anti apostliku õigeusu kirikulening sinna rajati õigeusu kirikukool, mis tegutses 1918. aastani. Praegu kasutataksemõisahoonet elumajana, kuna ta on väike krohvitud ühekorruseline hoone. Kõrvalhoonedon hävinenud, parki ja veekogusid ei olnud, ainult on mõned suured puud härrastemajaümber.VÕRUNGI MÕIS.

Mõis on rajatud 1680. – 1684. a. vahel kohe riigimõisana ja pole kunagi erakätesolnud. Mõisa härrastemaja oli väike puithoone, mis on hävinud. Samuti on hävinud võiümber ehitatud pea kõik majandushooned.OIDREMAA MÕIS

1590. a. oli Oidremaa Veltsa mõisa üks osa ning sai iseseisvaks alles 1658. a.Von Derfelden rajas mõisahooned. 1684. – 1745. a. oli riigimõis, sealt edasi erakätes.Võõrandati 1919. a. koos Karinõmme abimõisaga von Wetter Rosenthalilt. Kõige kauemoli mõis von Lilienfeldtide käes – 114 aastat (1765 – 1879). Nende poolt on ehitatud kapraegu olemasolev mõisa härrastemaja (19. saj. I poole klassitsistlik hoone) ja rajatudpark. Kõrvalhooneid on säilinud vähe ning nad on ümber ehitatud. Park on heavabakujundusega. Lilienfeldtide hauakamber Mihkli kiriku juures pärineb 1830. aastast.KARINÕMME MÕIS.

Mõis rajati Karinõmme külla peale 1596. aastat Christoph Seydel von Freyburgipoolt, kellele olid ümbruskonna külad läänistatud. Peale seda kuulus mitmeleeravaldajale, kuni 1885. a. läks Oidremaa mõisa alla, millega koos võõrandati. Praegu onmõisa keskus hävinenud ja härrastemaja ning majandushooned on varemetes.PARASMAA MÕIS.

Esimesed teated mõisast pärinevad 17. sajandi II poolest (ca 1680. a.) Mõis rajativist kürassiir Wolffeldti pärijate poolt. Mõisa pea– ja kõrvalhooned on hävinenud. 18. sajandil läks Parasmaa mõisa alla ka Sõõrike kroonumõis ja Maima mõis (peale1860. a. mõisamaade reguleerimisest see mõis likvideeriti). Mõned huvitavamad andmedmõisate kohta on ära toodud lisas nr. 3.*Külad.

Saare–Lääne piiskoppide valitsemise ajal ajavahemikus 1518 – 1544 kuulusMihkli kirikukihelkonda Koonga Ametist 3 vakust: Kurese (Kurese, Saloall, Kõima ja Uraküla), Koonga (Suur–Koonga, Väike–Koonga, Pikavere, Salevere, Jänistvere jaNedremaa külad) ja Rabavere (Rabavere, Peentacken, Kalli, Lõpe ja Nätsi külad)vakused. Külade teadaolevast esmamainimisest ning tüüpidest annab ülevaate lisa 4.

1624. a. Rootsi revisjoni järgi oli siin üks Soontagana vakus 17 külaga, 1638. a. oliKoongas 2 vakust 16 külaga.

13

Peale Põhjasõda võttis hulk aega, kui mõisad ja külad hakkasid kosuma.Huvipakkuvad on arhiiviandmed terve Mihkli kihelkonna kohta aastast 1792, mis on kirjapandud Mihkli kiriku pastori poolt ametliku dokumendina (lisa nr. 5).

Nimede panek Mihkli kihelkonnas toimus ca 1820.– 1823. a.Nõukogude Eesti aegne periood peatas talude arengu Eestis ja lõhkus külade

sisestruktuuri. Ka Koonga valla külades (Lõpe, Koonga, Tarva jt.) on sotsialismiperioodist pärinevaid külale sobimatuid suuri elamurajoone ning kõigis külades onvähenenud asustatud individuaalelamute (kunagiste talude) arv, see tähendab, et meilon väga palju varemeis mahajäetud kodusid (lisa nr. 6).Koolid.

1694. a. oli Mihkli kihelkonnas kavatsus kool asutada, ent ei suudetud kokkuleppida, kas asutada see Läänemaa või Pärnumaa ossa. 1767.– 1770. aastate kohtamärgitakse, et mõisates olid juba üksikud külakoolid, koolis käimist valvas kirikuõpetaja.Mihkli kihelkonna õpetaja oli aga selles osas passiivne. 1811. a. andmetel pole Mihklikihelkonnas ühtki kooli. Ka 1840. a. oli Mihkli kihelkond ainuke, kus puudusid vallakoolid.

1849. a. oli Kallis kool olemas (esimene kool kihelkonnas.) Edasi avati koolidjärgmiselt:

Kuresel (1853 ?) Lõpel (1861)Maiksel (1855 ?) Nedremaal (1861)Pikaveres (1855 ?) Oidremaal (1862)Joonusel (1855 ?) Karinõmmes (1866)Piisul (1856 )KõimasVastupeal

Koolid on olnud ka Kiburas, Tammel, Paimveres, Peansel, Rabaveres, Tarval,Võrungis ja Koongas (1921).

1919. a. oli Koonga vallas:Tammiku kool 70 õpilastPikavere kool 62 õpilastTamme kool 109 õpilastKalli kool 50 õpilastLõpe kool 58 õpilastKibura kool 38 õpilastKOKKU 385 õpilast

Veltsa valla kohta andmed puuduvad.Enamus koole likvideeriti nõukogude ajal. Pikka aega oli meil 2 kooli, tänavusest

aastast on Koonga vallas 3 kooli.*Seltsielu.

Koonga oli kord Lääne–Eesti silmapaistvamaid kodutöönduskeskusi. Möödunudsajandi keskel tehti Peantse külas pärnakoorest kerega saane, sajandi lõpul kujunesidpeatoodeteks reed, vokid, vaadivitsad. Vokitreimise keskuseks oli Kuhu küla, kus sellegategelesid kõik mehed. Treipinkide ringivedamiseks kasutati väikesi katuseveskeid.Naised kudusid müügiks kangaid. Sissetulekut kodutööndusest sundis otsima kehvpõllumaa, mille korralikku viljelemist takistas eriti kaua kestnud maade üleribasus.

14

Omal ajal kuulus Mihkli laat, mida traditsiooniliselt korraldati 29. septembril. Oli kateisi laatu. Mihkli laada traditsioon taaselustati Mihkli Kihelkonna Kultuuri Seltsi poolt1989. aastal ning on nüüd toimunud igal aastal juuli kuul.

Eesti Vabariigi ajal (1919 – 1940) arenes majandus ning elavnes seltsielu Koongaja Veltsa vallas. 1925.– 1935. a. paiku oli

Koonga vallas: Veltsa vallas:Kõimas riidevärvimise ja Mihklis ühispankvannutamise töökodaMaikse villa– ja jahuveski 2 segakauplust1 mootoriga jahuveski apteek26 tuuleveskit saeveski2 ühispiimatalitust piimatööstus(Kalli 1913, Koonga 1923)8 kauplust jahuveskiapteek 3 seppa (lukus–, kulla–, kella–)4 postiagentuuri 2 kangakudujat2 hobujaama 2 meeste ja 4 naiste rätsepat

2 kingseppa3 puusseppa

Seltsielu kohta on olemas andmed Koonga valla kohta aastatest 1925 – 1930:Koonga Seltside Ühendatud LiitHaridusselts2 rahvaraamatukogu seltsispordiseltsTööliste Ühing2 põllumajandusseltsi (1910, 1927)2 ühispiimatalitustpasunakoor (1927)Ühiskonna normaalse arengu katkestas nõukogude võimu kehtestamine Eestis

1940. a. Peale sõda algas kollektiviseerimine. 1949. a. moodustati valla territooriumilpalju väikesi kolhoose. 1950. a. mitmed nn. ühekülakolhoosid ühinesid ja moodustasidsuuremaid üksusi. Kolhooside liitmine toimus ka edaspidi, kuni 19. novembril 1970. a.ühinesid "Koit" ja "Tammaru" kolhoosid moodustasid Soontagana kolhoosi, miseksisteerib samal kujul tänaseni. 19. jaanuaril 1973. a. ühinesid "Uued Rajad" kolhoos jaOidremaa sovhoos ning moodustasid Oidremaa sovhoosi, mis eksisteeris 1988. aastani.

1988. a. reorganiseeriti Oidremaa sovhoos Lõpe kolhoosiks, kuid see ei peatanudalanud lagunemisprotsessi. Lõpe kolhoosist lahkus Oidremaa osakond ja muutusiseseisvaks Oidremaa kolhoosiks (16. november 1988. a.). 22. veebruaril 1989. a.eraldus veel Mihkli osakond ning moodustati iseseisev Mihkli kolhoos.

Kõik see, mis viimase viiekümne aasta jooksul oli omane nõukogude Eestiühiskonnale, toimus ka meie vallas ning nüüd on meie ülesandeks leida teed, mis viiksidmeie piirkonna elanikud ja majanduse välja kriisist kuhu oleme jõudnud.Omavalitsuse areng.

17. ja 18. sajandil tähendas vald mõisapiirkonda, mõisale kuuluvat talumaad koosseal elavate pärisorjadega.

Seoses pärisorjuse kaotamisega muutus vald talurahva seisuslikuksterritoriaalseks haldusüksuseks. Baltimaade vallaseadusega (1866. a.) kaotas mõishaldusvõimu valla üle. 12. aprillil 1917. a. kaotati valla seisuslikkus.

15

Koonga valla territooriumil eksisteeris 19. sajandi keskpaigast kaks valda: Koongaja Veltsa vallad (vt. kaart nr. 4), mis valdade korralduse käigus 1939. a. liideti. Uueksnimeks sai Soontaga vald, mis eksisteeris 1945. aastani. Veltsa valla vallamaja asusVeltsas, Koonga vallamaja Pikavere külas

1945. aastal moodustati endise Soontaga valla territooriumile 4 töörahvasaadikute nõukogu täitevkomiteed: Koonga, Mõtsu, Lõpe ja Mihkli külanõukogud. 1954.aastal ühendati Mihkli külanõukogu Koongaga ja Mõtsu külanõukogu Lõpega. Lõpekülanõukogu ühendati 1961. a. Koonga külanõukoguga ning alates sellest ajastadministratiivseid muutusi pole enam toimunud.

50 aastat hiljem, 1991. a., loodame saada uuesti valla staatuse.

16

II peatükk

DEMOGRAAFILINE ISELOOMUSTUS JA TÖÖJOURESSURSID.

l. Rahvaarv, soolis–vanuseline struktuur, nende dünaamika ja struktuur.

Koonga valla territooriumil elab 1. septembri 1991. a. seisuga 1 651 inimest. Nagujuba märgitud, elas 1826. a. praeguse Koonga valla territooriumil 4 014 inimest. Kuni1940. aastani kõikus rahvaarv tõenäoliselt 3 000 – 4 000 inimese vahel (1922. a.andmetel 2 828, teised andmed puuduvad). Katastroofiliselt mõjusid rahvaarvule IIMaailmasõda, 1940. ja 1949. a. küüditamised, kollektiviseerimine ning rahvaelatustaseme üldine langus. Rahvaloenduse andmed on olemas alates 1959. aastastning näitavad rahvaarvu pideva languse tendentsi kuni 1979. aastani, mil külanõukoguterritooriumil oli alles 60 % 1959.a. rahvastikust. Alates 1979.a. aastast rahvaarv tõuseb,kuid 1991. aastaks moodustab siiski ainult 68 % 1959. a. tasemest (lisa nr. 7).

Kui vaadata rahvaarvu dünaamikat ajavahemikus 1959 – 1991 külade kaupa (lisanr. 8), siis selgub, et enamuses külades on toimunud suur rahvaarvu vähenemine;enam–vähem stabiilsed on olnud ainult Kõima, Irta, Jänistvere ja Kiisamaa (end.Tammaru ja Itra külad) ning rahvaarv on tõusnud Koonga ja Maikse (end. Koonga) ningLõpe ja Peantse (end. Lõpe) külades (tänu sellele, et Koonga ja Lõpe külad olid pikkaaega suurmajandite keskusteks ning suurem osa elamuid, s.h. just mitmekorterilised ja –korruselised suurelamud, ehitati nendesse küladesse).

Rahvaarvu juurdekasv 1980–1990 oli 99 inimest, s.o. keskmiselt 10 inimestaastas. 1989. a. ja 1991. a. andmete võrdlus näitab (vt. lisa 1), et kahe aasta jooksul olirahvastiku juurdekasv 61 inimest (s.o. 30 inimest aastas) ning tõenäoliselt seoses taluderajamise, omandireformiga ja riigi elu stabiliseerumisega juurdekasv suureneb veelgi.Prognoosi 1995. aastaks annab lisa nr. 9. On tõenäoline, et tänapäeval ja ka edaspidivõib valla territooriumil elada ca 3 000 inimest. Rahvastikutiheduse kohta annab ülevaatelisa nr. 10.

Rahvastiku soolis–vanuselist koosseisu analüüsides (lisa nr. 11) on näha, et vallaelanikest suurima kontingendi moodustavad täiskasvanud aastais 30 kuni pensionieani(31 %) ja lapsed (30 %). Pensionäre on rahvastikust 21 % ning tööjõulist elanikkonda,kellest sõltuvad valla tulud ja areng, on 49 %. Kõige väiksem on praegu noorte osakaal(18 %), mis võib edaspidi negatiivselt mõjuda iibele. Laste arv (500) annab siiski lootust,et ka ca 7–15 aasta pärast, kui ühiskonna orientatsioon on suunatud normaalseteleomandisuhetele, on vald varustatud tööjõuga. Arengukavale on lisatud ka valla elanikeharidustaseme analüüs (lisa 12). Rahvastiku koosseisult on valla elanikkond peaaeguhomogeenne – 97 % eestlasi.

2. Tööhõive (lisa nr. 13)

Põhiosa piirkonna tööjõuressurssidest moodustub kohaliku rahvastiku baasil ningviimane on ka nende taastootmise allikaks. 94,5 % töövõimelisest elanikest töötab vallaterritooriumil, kuna asendigeograafiliselt me paikneme suhteliselt omaette ning olemesuurematest keskustest (Pärnu, Haapsalu), mis võiksid suuremal hulgal tööjõudu ärameelitada, kaugel. Väljaspool valda ja maakonda töötab 24 inimest ehk 3 %töövõimelistest elanikest. Perspektiivis ei näe ette sellise struktuuri muutumist, sestparalleelselt praegu olemasolevate üksuste võimaliku lagunemise või vähenemisega ontekkimas ka uusi üksusi uute töökohtadega.

17

68 % vallas töötavatest elanikest töötab põllumajanduses, rakendusalalt järgnevadharidus ja kultuur (8,5 %) ja tööstus (5 %). Teistel rakendusaladel töötab 13 % elanikest.Perspektiivseteks tööjõu juurdenõutajateks prognoosime tööstuse, talumajanduse,teeninduse, ehituse ja turismi. Tööjõu vabanemist võib prognoosida vaidpõllumajanduses ning just nende töötajate uuesti tööle rakendamisel võib edaspidi üleskerkida kõige rohkem probleeme (ümberõppimine, võimekus töötada uuel töökohal,eakus).

Tööjõuressursside täiendava allikana tuleksid teoreetiliselt arvesse migratsioonning ressursside hulga ning töökohtade arvu tasakaalustamisel ka töötajate pendelränne.1990. a. saabus meie külanõukogusse elama 93 inimest ning lahkus 66 inimest, s.o. +27.Nagu juba eespool öeldud, ei prognoosi me väljaspool valda töötamise tõusu, küll agavõib tööstuse osatähtsuse suurenemisega mõnevõrra tõusta nende inimeste arv, kesväljastpoolt valda käivad tööl meil.

Inimeste tööalane pendelränne on jälgitav ka valla üksikute külade vahel.Küladevaheline pendelränne on praegu muidugi suures seoses majandite olemasoluga(töökojad, kontorid, suurfarmid). Kuid sellist olukorda, et elatakse ühe majanditerritooriumil, tööl käiakse aga teises, esineb vähe. Majanduse, eriti tööstuse arenedesvõib see tendents vallasiseselt suureneda.

Põhiliste majandusharude tööjõu soolist ja vanuselist struktuuri analüüsib lisa 14.Hariduses, kultuuris, tööstuses, kaubanduses ja teeninduses on ülekaal naistööjõul,teistes harudes, eriti põllumajanduses, on ülekaal meestel. Prognoosime meestööjõuosatähtsuse tõusu tööstuses, transpordis, talunduses, metsamajanduses ja ehituses.Lähema 5 aasta jooksul läheb pensionile 7,5 % praegu töötavatest meestest ja 12 %naistest.

Valla ülesanded tööjõupoliitikas:1) kindlustada valla elanikud töökohtadega, soodustades uute töökohtade loomist võivajadusel ümberõpet;2) kindlustada valla elanikud elamispinnaga;3) pidada silmas, et töökohti leiduks mõlemale sugupoolele;4) sotsiaalsfääri väljaarendamine elutingimuste parandamiseks;5) individuaalelamuehituse soodustamine;6) talumajanduse arengu soodustamine.

Kaks viimast ülesannet on põhilised teed valla teotahtelise ja püsiva elanikkonnaloomiseks.

18

III peatükk

KOHALIK RESSURSIPOTENTSIAAL KUI ARENGU EELDUS JAMAKSUSTAMISE OBJEKT

1. Koonga valla maafond.

Koonga valla territoorium (450 km2) moodustab 9,4 % maakonna pindalast. Seninioli majandite kasutuses maad 21 678 ha e. 17 % valla üldpindalast, põllumajanduslikkumaad on sellest 7 916 ha e. 17 % valla üldpindalast. Põllumajandusliku maa lõikes onmajandite kasutuses 7 749 ha ja taludel 167 ha (e. 2,2 % põllumajanduslikust maast).Talud on saanud kogu oma maa – 569 ha – majanditest (2,6 % majandite kasutusesolnud maast e. 1,5 % valla üldpindalast). Seega põhilised põllumajandusliku maakasutajad on majandid (vt. lisa 15).

Majandite keskmine haritava maa boniteet jääb 43 – 44 palli piiridesse. Oidremaakolhoosil on haritava maa keskmine boniteet 38 ning see on valla majanditest madalaim.Soode suur osakaal Oidremaa kolhoosis on andnud aluse rohumaaviljelusele.

Valla territooriumi suhteliselt suur kaugus merest, põllumajandusmaa reljeefi jamullastiku iseärasused ning muutuvus, erinev niiskusrežiim või kuivendatus, maastikemetsasus ning soode–rabade lähedus põhjustavad olulisi erinevusi agro– ja mikrokliimatingimustes nii majandite kui ka üksikute põllumajanduslike kõlvikute lõikes.

Majandites on tehtud kultuurtehnilisi ja maaparanduslikke töid lähtudessuurtootmise vajadustest ning see on viinud tootmisväljakute pindalade suurenemisele,kuid samas on jäänud paljud väheviljakad ja ka väikesed põllulapid majanditemaakasutusest välja.

Põllumajanduslik tootmine peab jääma valla põhitootmisharuks ning seetõttu tulebarvestada ka edaspidi maaparanduse ja kultuurtehnika osa tootmistingimusteparandamisel.

Suured tootmisväljakud ei ole siiski takistuseks väiketootmisele, kui talumaidoskuslikult planeerida ja lähtuda tootmisüksuste ja väiketootjate vajadustest ninglooduskeskkonna tingimustest.

Omandireformi aluste ja maareformi seadused põhjustavad maal suuri muudatusi.Seoses mõlema reformi algusjärguga puudub meil praegu ülevaade sellest, kui suur osamaast läheb endistele omanikele tagastamisele, kompenseerimisele või asendamisele.Umbkaudselt prognoosime lähemaks viieks aastaks majandite ülalpidamisel järgmisimaakasutajaid:

I iseseisvad tootmisüksused, mis on tekkinud peale majandite reorganiseerimist(üle poole maast, lepingute alusel);II tootmistalud (üle 30 ha) ja väiketalud (ca 1/3 maast);III munitsipaalomanduses olev maa.Kaugemas perspektiivis, kui talumaid võib tõenäoliselt piiranguteta osta, müüa või

rentida ning kujuneb välja optimaalne maakasutussüsteem, prognoosime tootmistaludearvukuse tõusu ja nende pindalade suurenemist seoses lepingute lõppemisegaiseseisvate tootmisüksustega ning mõnevõrra ka väiketalude arvel.

Kuna maamaks laekub vallale, talud on aga viieks aastaks maamaksustvabastatud siis seoses talunduse arenguga väheneb proportsionaalselt maamaksu osasmaksubaas ning see kahjustab valla tulude saamist. Talude taastamine valla maadel eiolnud siiani kampaanialiku iseloomuga, kuid nüüd vormistatakse talumaid aktiivsemalt.

19

See näitab tendentsi, et talud vormistatakse ning maa on maksuvaba, kuid tegelikulterilist põllumajanduslikku toodangut talust esialgu ei tule.

Vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seadusele antakse tasutamunitsipaalomandisse valla halduspiiridesse jääv maa (v.a. maa, mis jääb riigiomandusse vastavalt nimetatud seaduse § 31–le). Maa munitsipaliseerimisel lähebkohalikule omavalitsusele üle maa tagastamise, asendamise ja erastamise kohustus, s.t.sisuliselt maareformi läbiviimine.

Koonga vallal ühtne maakorralduskontseptsioon praegu puudub. Majanditestegelevad maakorraldusega vastavad töötajad ning koostöös nendega peab vallamaanõunikul kõige lähemal ajal valmima maakorralduskontseptsioon ja –plaan.

Maakorralduskontseptsiooni põhimõtted peaksid olema järgmised:1) põllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamine;2) maa tagastamine seadusjärgsetele omanikele võimalikult endistes piirides, kuidarvestades piiranguid, mis on sätestatud Eesti Vabariigi maareformi seadusega;3) maaüksuste terviklikkuse säilitamine, taastavate talude ja uustalude loomisel lähtudatalumaade terviklikkuse põhimõttest, kui võimalik (v.a. metsamaade puhul), samutihajusa asustamise põhimõttest.4) kõrvaliste maakasutajate kindlustamine minimaalmaaga;5) külade maakasutusplaanide koostamine arvestades maade tagastamisest,asendamisest ja erastamisest tulenevaid iseärasusi;6) tuleb kindlaks määrata munitsipaalomandusse jäetav maa, mis ei kuulu tagastamisele,asendamisele ega kohustuslikule erastamisele.7) külade maakasutusplaanides tuleb märkida ka valla reservmaa suurus ja paiknemine;8) maa erastamise läbiviimiseks maakorralduse nõuete kindlaksmääramine lähtudesEesti Vabariigi maareformi seadusest ning teistest kehtiva seadusandluse nõuetest.

Maafondi reserv moodustub talude või teiste maaomanike käesoleval ajalvõsastunud maadest, mida oleks võimalik üles harida. Kahjuks ei oska arvuliselt öelda,kui suur ala endist põllumaad on võsastunud, kuid tõenäoliselt on seda maad mitmeidsadu hektareid.

Selle, kas on kasulikum rajada uudismaad või efektiivsemalt harida jubaolemasolevaid põllumajanduslikke maid, paneb paika majanduspoliitika. Vald peaksolema huvitatud võsastunud maade ülesharimisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et põllumajandusliku tootmise arendamiseks maafondning selle reserv Koonga vallal on olemas (ehkki maad on suhteliselt raskesti haritavad).Maafondi kasutamise suunamisel tuleks arendada valla ala hajusa asustamise poliitikat.Meil on praegu mitmeid tühjaks jäänud või vähese elanike arvuga külasid, midaümbritsevad maad sobivad põllumajanduslikuks tootmiseks. Taoline poliitika on vajalikselleks, et säilitada normaalne elu maal ja põllumajandusliku tootmise järjepidevus, mistagavad inimestele igapäevase leiva ja kindlusetunde.

2. Metsafond

Koonga valla territooriumil on põhiliselt 2 metsafondi valdajat: Pärnu Metsamajandning kohalikud majandid. Väike osa metsast (184,4 ha) kuulub taludele. Kuna vallalkorralikku maabilanssi praegu veel ei ole, võib esitatus olla ebatäpsusi.

Põhiosa riigimetsadest kuulub Pärnu Metsamajandi Halinga metskonnale (11 201ha), osa Pärnu Metsamajandi Varbla metskonnale (778 ha) ja 11 343 ha PärnuMetsamajandi Audru metskonnale. Metskonnad on jaotatud vahtkondadeks järgmiselt:

Üldpindalaha

s.h. metsamaadha

Halinga metskond

20

Tarva vahtkond 2 296 1 455Soontagana vahtkond 3 371 1 568Mihkli vahtkond 1 197 1 014Panga vahtkond 716 548Madissaare vahtkond 1 193 521Koonga vahtkond 2 122 693,5Parasmaa vahtkond 306 280KOKKU, 11 201 6 079,5Varbla metskondMustu vahtkond 778 710Audru metskond 11 343KÕIK KOKKU 22 322 6 789,5

Pärnu Metsamajand hõlmab seega valla pindalast üle poole ning on täiestiebaloogiline, et praeguse maksukorralduse seaduse järgi ei saa vald poolelt omaterritooriumilt mingit tulu. Samuti oleks loogiline, kui metskondade piirid ühtiksid valdadepiiridega.

Koonga valla territooriumil on riigimetsadest pinnasekaitse metsi 1 140 ha,looduskaitse metsi 2 675 ha ning teeäärseid kaitsemetsi 250 ha, haljasvööndi javeekaitsemetsi ei ole.

Vahtkondade metsades kasvab enamasti segamets. Audru metskonnaterritooriumil on sood ja rabad ning arvestatavat puitu sellel alal ei ole. Valdavakspuuliigiks on kask (60 – 70 %), leidub ka mändi (30 %), kuuske (10 %) ja valget leppaning kadakat. Valdavad metsade vanuse klassid on Halinga metskonna vahtkondadeosas VI, VII ja VIII, Mustu vahtkonnas III–IV. Metsa boniteet on Halinga osas IV ja V,Mustu osas III. Metsad asuvad valdavalt kuivendatud ja kuivendamata madalsoo aladel,mistõttu põhiline metsatöö raielankidel on võimalik talvel. Vahtkondade raieplaanidestannab ülevaate lisa 16. Arvestades metsade asumist madalsoodel, on sealne puukõverik, lühike ja okslik. Liikudes Koonga valla territooriumil asuvates metsades(olenemata nende ametkondlikust kuuluvusest), hakkab silma metsade vähenehooldamine, kohati on see üldse aastaid puudunud.

Soontagana, Lõpe, Oidremaa ja Mihkli kolhoosidele kuuluva metsamaa suurus on3 788 ha. Selle maa eest 1992. aastal vallale maamaks laekub. 1992.a. orienteeruvadmetsaraiete mahud majandite lõikes annab lisa 17. Lisast nähtub, et kokku oleksvõimalik majandite metsadest järgmisel aastal varuda 510 tm tarbepuitu ja 920 tmküttepuitu. See tarbepuidu kogus ei rahulda majandite puiduvajadust.

Elanikkond saab tarbe– ja küttepuitu metskondadest. Siiani on aastane tarbepuiduvajadus elanikel olnud ca 700 tm aastas, kuid sellist kogust me pole kunagi saanud.Analüüsides vahtkondade raieplaane, selgub, et valla territooriumil asuvatest metsadestei ole lähemal ajal võimalik saada kuuse ja männi palke, küll on aga kaetud valla elanikeküttepuude vajadus ja tööstuspuidu vajadus kasepuu näol. Metskondade raieplaanid onesitatud selle mõttega, et sõltumata sellest, kes saab metskonna omanikuks,maksimaalne raiemaht sellest ei muutu.

Uued probleemid metsade majandamisel kerkivad üles seoses omandireformialuste ja maareformi seadustega. 90 % Pärnu Metsamajandi Halinga metskonna seitsmevahtkonna maadest ja metsadest valla territooriumil kuuluvad endistele talunikele ningjärelikult ka vähemalt 50 % osas tagastamisele. Mustu vahtkonnast kuulub endisteletalunikele ca 30 % metsa ning samuti on suurem osa majandite metsadest endisedtalumetsad. Riigimetsade ja majandite metsade tagastamise puhul taludele ei saa valdnende alade eest enam viiel aastal maamaksu (s.t. mitte mingisugust tulu) ningtõenäoliselt halveneb oluliselt valla mittemaaomanike varustamine tarbe– jaküttepuiduga.

21

Edasise talude taastamise ja arenguga loodame, et valla metsade hooldamineparaneb, kuid esialgu pole välistatud ka vastupidine tendents – metsade rüüstamine.

Munitsipaalomanduses olev mets peaks kujunema praegu majanditele kuuluvatestsellistest metsaaladest, mida omandireformi käigus ei soovita või millel puudubseadusjärgne omanik.

3. Veeressursid

Koonga valla territooriumil ei ole arvestatavaid pinnaveeressursse (olemasolevaidpinnaveekogusid on käsitletud käesoleva arengukava I peatükis punktis 2.5.). Valla alalolevaid pinnaveeressursse ei saa praktiliselt kasutada ei puhkemajanduses (ei sobisuplemiseks ega paadisõiduks) ega tööstuse (vähene vee hulk) arendamiseks. Osasidveekogusid on reaalne kasutada ainult kalamajanduse arendamiseks.

Arvestatavaks veeressursiks on põhjavesi. Põhjavee kasutamist valla territooriumilsaab iseloomustada majandite lõikes, sest üldise põhjavee hulga kohta andmedpuuduvad.

Soontagana kolhoosi põhjavee tarve aastas on 95 tuh. m3 ja Lõpe kolhoosil 126tuh. m3, Mihkli kolhoosil 21 tuh. m3 ja Oidremaa kolhoosil 49 tuh. m3.

Põhjavee kasutamise eest laekub vallale alates 1992. aastast loodusvarade maks.

4. Muude loodusvarade liigid ja varud

Koonga vald asub Lääne–Eesti madalikul ning sellest on tingitud ka loodusvaradesortiment valla territooriumil.

Koonga valla alal on märkimisväärsed varud dolomiidi, kruus–liiva, liiva ja turbanäol.

Eesti Vabariigi ajal 1940. aastal leidsid siinsed maaomanikud ja ka väikeettevõtjadrakendust ehitustöödel, kusjuures peamiseks ehitusmaterjaliks oli dolomiit, sest Lääne–Eesti ehitusstiilis oli tal suur osatähtsus. Dolomiiti töödeldi käsitsi ning tänapäevalilmestavad maastikku endised paemurrud ja dolomiidist ehitised. Paekivi oli hea, odav javastupidav kohalik ehitusmaterjal. Lubja põletamine ja selle turustamine andis tulu ningtagas kõrvaltöö siinsetele taluperemeestele.

Hästi või osaliselt uuritud dolomiidi varud paiknevad Soontagana kolhoositerritooriumil (vt. kaart nr. ). Väiksemaid maardlaid on ka mujal, kuid neis paiknevadvarud on uurimata.

Hästi uuritud dolomiidi varude pind on 105,2 ha. Ülevalpool põhjaveetaset on 11 220,8 tuh. m3 dolomiiti, allpool põhjavee taset samal alal on dolomiiti 5 891,0 tuh. m3,seega kokku 17 111,8 tuh. m3.

Osaliselt uuritud dolomiidivarudega ala hõlmab 869,2 ha. Sellel alal on ülevalpoolpõhjavee taset 78 798,3 tuh. m3 ning allpool põhjavee taset 56 591,5 m3 dolomiiti, kokku135 389,8 tuh. m3 dolomiiti.

22

Dolomiidi varud valemina:Hästi uuritud(tuh. m3)

pealpool põhjavee tasetallpool põhjaveetaset pindala (ha) +

11220,85891,0 105,2 +

Osaliselt uuritud(tuh. m3)

pealpool põhjavee tasetallpool põhjaveetaset pindala (ha) +

78798,356591,5 869,2

Dolomiit kui kohalik ehitus– ja viimistlusmaterjal on arvestatav maavara, ehkkipraegu ei leia ta absoluutselt kasutust, isegi väiketootmises mitte. Korduvalt on püütudnimetatud dolomiidimaardlat erinevate ametkondade poolt kasutusele võtta, kuidkohalike elanike absoluutse vastuseisu tõttu on need projektid õnneks läbi kukkunud.Kuna hetkel puudub täielikult tehnoloogia, mis dolomiidi kaevandamisel väldiks loodusesaastamist, maastikupildi muutumist ja oleks kohalikele elanikele vastuvõetav, siis vald,nii palju kui see temast sõltub, ei planeeri esialgu nimetatud maardla kasutuselevõttu.Kuid tulevikus omab dolomiit kahtlemata tähtsa koha valla tootmisstruktuuris. Arvestadespõllumajanduses toimuvaid ümberkorraldusi ja selle arvatavaid tulemusi, on dolomiitlähemas perspektiivis heaks ressursiks väikeettevõtjaile.

Dolomiidimaardla avastamisel hakkab ressursimaks laekuma vallale ning onarvestatav tuluallikas tulevikus.

Senini on kõige rohkem kasutatud kruusliiva ja liiva odava ehitusmaterjalinateedeehitusel. Koonga valla maadele jäävad kolm registreeritud kruusakarjääri:Mustunõmme, Sooba ja Sepa karjäärid (vt. kaart nr. ). Uuritud varusid rohkem ei ole.Mustunõmme on avatud ja kruusa tarnivad sealt Haapsalu KEK ning Lõpe, Oidremaa,Mihkli ja Soontagana kolhoosid. Avamisjärgus on Sooba kruusakarjäär, Sepa karjäär onavamata.

Kruusavarude valem:

materjali iseloomustus pealpool põhjavee taset (tuh. m3)allpool põhjaveetaset (tuh. m3) pindala (ha) +

Kruusliiv: KRLLiiv: L

Sepa karjäär (uuritud 1982. aastal, jääb looduskaitse objekti maadele ningseetõttu pole perspektiivne):

KRL 40– L 20

– 4,3

Sooba karjäär (uuritud 1982.a.):

KRL

1133,6525,3

L

442,427,7

27,6

Mustunõmme karjäär:

KRL

136,037,2

L

36866,1

18,9

Ammendatud karjääride nimistus on Pärnu Metsamajandile kuuluvad Laialiiva,Vastupea ja Raudallika karjäärid ning need karjäärid on suures osas ka rekultiveeritud.

23

Mustunõmme kruusliiva baasil saaks arendada oma tootmist valla maadele jäävväikeettevõte "Rabavere", kes tegeleb betoonehitusmaterjalide tootmisega.

Kruusavarude vähesus peab tagama nende ratsionaalse ja õige kasutamise,pidevalt tuleb järgida seda, kas karjääre heaperemehelikult majandatakse. Käigusolevates karjäärides tuleks kaevandada kruusa ka allpool põhjavee taset, kui eelnevalton uuritud, kuidas see mõjutaks üldist põhjaveerežiimi piirkonnas.

Kruusliiva ja liiva kaevandamise eest loodusvarade maks laekub samuti vallalening seoses Sooba karjääri avamisega peaks peatselt valla tulud suurenema.

Põllumajanduslikust suurtootmisest tulenevatest huvidest on turbavarusid uuritudlähtudes väetusturba vajadustest kohalike majandite põllumaadele (vt. kaart nr. ).

Suurim uuritud väetusturba tootmisala asub Oidremaa kolhoosi maadel:üldpindala: 94 hatootmisala: 90 hamaht: tootmine pinnaviisiline 1800 m3 või 1080 tuh. tonni.

Seoses sobiva tehnoloogia puudumisega ja materiaalsete raskustega ei oletootmine seal käivitunud.

Soontagana kolhoosi maadel on neli uuritud ja osaliselt kasutuses olevatväetusturba tootmisala:

Võitra – üldpindala 26 ha, tootmisala 22 ha Nedremaa – üldpindala 17 ha, tootmisala 15 ha Hõbeda soo – üldpindala 20 ha, tootmisala 20 ha Suitsu soo – üldpindala 30 ha, tootmisala 25 ha

Tootmine karjääriviisiline, üldmaht 750 m3 või 450 tuh.t.Mihkli kolhoosi maadel on Tarva tootmisala:

üldpindala: 17 hatootmisala: 15 hamaht: 150 m3 või 90 tuh. t.

Põllumajanduspoliitika ja optimaalse tehnoloogia puudumine on peatanudväetusturba tootmise suurmajandite baasil.

Need oleksid uuritud väetusturba varud. Kuid, nagu juba varem öeldud, olemesoode ja rabade poolest rikas piirkond. Soode suuruse ja turbalasundi ehituse aluselkuulume Lääne–Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkonda.

Suuremal või vähemal määral asuvad meie territooriumil järgmised sood koosjärgmiste turbavarudega (pindalad ja turbavarud on antud terve soo või soostiku kohta,kuna haldusterritooriumite kaupa turbavarusid jaotada ei ole võimalik):

24

madalsoodha

siirde–soodha

rabaha

turbalasundimaksim. paksus

m

toorturbamaht tuh.

m3

Lihula–Lavassaaresoostik (s.h.Avaste, Järve,Keblaste,Nurme sood;valla alal capool)

11 790 5 240 20780 9,8 1 848 060

Nedremaa soo(valla alalpaikneb kõik)

180 0 530 5,0 17 420

Kase raba(paiknebosaliselt)

300 0 870 4,6 26 890

Tuhu soo(paiknebosaliselt)

4 450 570 1 250 5,4 160 200

Nende turbavarude hulgas leidub tõenäoliselt ka suur kogus sellist turvast, misoma omaduste poolest sobib kütteturbaks.

Soodes on tehtud ka muid uurimistöid. Aastail 1951–1954 oli Avaste soo ENSVTA Zooloogia ja Botaanika Instituudi statsionaarse uurimise objektiks. Selle uuringutulemusena ilmus väga detailne soo taimkatte ülevaade.

Selles soos on tehtud ka ornitoloogilisi ja entomoloogilisi uuringuid. Arvestadestegelikke piisavaid turbavarusid, on turbatootmine perspektiivne ala, ainult selle teostajalpeab olema uusim tehnoloogia ja ta peab arvestama ümbritseva keskkonna kaitsenõuetega.

Loodusvarade maks turbaressursside kasutuselevõtul on perspektiivselt vallalesamuti arvestatav tuluallikas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et loodusvarade kasutuselevõtul põrkuvad alati kokkumajanduslikud huvid tootja poolelt ja keskkonna kaitse huvid haldaja poolelt.Tootmispotentsiaal on olemas ning lahendused tuleb leida vastastikust kasu silmaspidades. Väikeettevõtja, kindlustanud end hästi tehnoloogiliselt ning pakkudes kasulikkulepingut haldajale, on teretulnud. Samas näeb vald võimalusi rajada ühisettevõtteid turbaja dolomiidi tootmiseks välismaise partneri abil, tagades nii oma elanikkonnale tööhõiveja kindlustades loodushoidliku tehnoloogia saamise partneri poolt.

Maksubaasina on loodusvarad vallale perspektiivis väga arvestatavad tuluallikad.Koonga valla territooriumil on ka rida väiksemaid dolomiidi, kruusliiva, liiva ja turba

maardlaid, kuid need kõik vajavad alles uurimist. Uurimisprogrammi peaks tellima jafinantseerima vald.

5. Asendigeograafilised eeldused.

Asendigeograafilised eeldused saab põhimõtteliselt jaotada kaheks: ühedsoodustavad valla arengut, teised pidurdavad seda.

Valla arengut pidurdavateks teguriteks on:

25

1) valla ala suur kaugus Tallinnast (ca 120 km) ja lähematest suurematest keskustest(Pärnust ca 45 km ja Haapsalust ca 75 km), mis tingib nii kaupade kui tooraine veolsuuremad transpordi– ja küttekulud;2) suhteliselt isoleeritud asukohast tulenevad ka muud ääremaadele omasedpuudujäägid – valla teede suhteliselt halb olukord, sotsiaalsfäär on nõrgemini väljaarendatud kui linnalähedastes piirkondades, välja on kujunenud suhtuminekaugematesse piirkondadesse kui kolgastesse, ühiskondliku ja eratranspordi suurtähtsus elanike mitmesuguste elutarvete rahuldamisel, kultuurihuvisid on raskemrahuldada, uute ideede omaksvõtt on aeglasem jne.;3) puhkemajanduseks sobivate veekogude puudumine;4) vallal pole merepiiri.

Valla arengut soodustavateks teguriteks on:1) suhteliselt aeglasema arengu ning omaette asumise tõttu on valla ala säilitanud omaomapära;2) valla ala läbib Pärnu–Lihula maantee, mis on vabariikliku tähtsusega tee ning midamööda toimub liiklus Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare vahel;3) valla alal pole ühtki sõjaväebaasi ja peaaegu täielikult puudub tööstus ning seetõttu onvalla elukeskkond suhteliselt puhas;4) maa– ja metsafondi ning loodusvarade olemasolu.

Lähtudes eeltoodust jääb valla ülesandeks pehmendada asendi geograafilistesteeldustest tingitud valla arengut pidurdavaid tegureid kas siis maksusoodustustega võimuul moel.

6. Muud valla eripärast tulenevad eeldused.

Tööjõuressursse on käsitletud käesoleva arengukava II peatükis.Puhkemajanduse arendamiseks on vallal olemas järgmised ressursid, mis aitaksid

kaasa käesolevas arengukavas esitatud kaitseala kontseptsiooni rakendumisele ja onkasuks valla elanikele:1) veekogudes on võimalik arendada kalastamist;2) metsades on küllaltki palju metsamarju ja seeni, ka on metsadel esteetiline väärtus;3) valla territooriumil on ulatuslikud jahimaad.

Pärnumaa Jahimeeste Liidule on antud põhimaakasutajate maastmahaarvamiseta tähtajata kasutamiseks jahimajanduslikuks otstarbeks valla territooriumilolevate majandite ja Pärnu Metsamajandi alast põhiosa (ca 3/4 valla pinnast). Sellel alaltegutseb 2 jahisektsiooni: Soontagana (liikmeid 70) ja Lõpe (liikmeid 85).

Jahiala on ulukite poolest rikas. Üle tegeliku optimaalse piiri on põtru ja metssiguning nende arvukust on vaja piirata.

Edaspidi on mõttekas moodustada valla alale üks iseseisev jahimeeste selts. Jahiorganiseerimisest laekuvad tulud peaksid laekuma sel juhul kohalikule seltsile ning siisoleks võimalik pakkuda valda külastavatele turistidele ka jahipidamise võimalust.

Kõik nimetatud ressursid on sellised, millest vald otseselt tulu ei saa, kuid misvalla elanike jaoks on kasuks.

26

IV peatükk

MAJANDUS

1. Põllumajandus.

Koonga valla majanduse struktuuri (vt. lisa 18) analüüsides on näha, et põhiliseksmajandusharuks vallas on põllumajandus. Põllumajanduses töötab ca 70 % vallatöövõimelistest elanikest ning põllumajandusliku tootmise all on kogu vallapõllumajandusliku maa fond.

Põllumajandusliku toodangu tootjaid on kolme liiki: majandid,individuaalloomapidajad ja talunikud. Neist suurimad tootjad on majandid ning põhilisesosas baseeruvad majandite tehnika– ja muule abile ka individuaalloomapidajad jatalunikud.

Koonga valla territooriumil asub 4 majandit: Soontagana, Lõpe, Oidremaa ja Mihklikolhoosid. Põllumajandusettevõtete all on 21 678 ha suurune maa–ala, millest haritavatmaad on 7 749 ha (vt. lisa 15). Siinne mullastik on sobilik teravilja ja heintaimedekasvatamiseks. Kartuli– ja köögiviljakasvatuse arendamine on ebasoodus maapinnakõrge kivisuse tõttu. Seega on arendatud majandites just piima– ja lihatootmist.

Saagikuse ja produktiivsuse näitajate poolest (vt. lisa 19) jäävad Koonga vallaterritooriumil asuvad majandid alla maakonna keskmistest näitajatest. Teravilja saagid eiole olnud kuigi kõrged. Üheks põhjuseks on muidugi põuakartlikud paepealsed maa–aladning teiselt poolt soomaadel kasvatatavate teraviljade koristamisel suured kaod. Kartulisaagikus on mõnedel aastatel olnud maakonna keskmisest kõrgem, kuid kartuli pind onigas majandis viidud miinimumini (1990. aastal kartuli pinna vähenemine võrreldes 1989.aastaga 60 %), sest kogu kartuli koristus tuleb teha rohke maade kivisuse tõttu käsitsi.

Loomakasvatuse produktiivsuse näitajad on samuti madalamad kui maakonnaskeskmisena. Piima tootmine lehma kohta on olnud kahel viimasel aastal madalammaakonna keskmisest. Oidremaal, Lõpel ja Mihklis ei ole saadud veel piima 4 000 kglehma kohta. Liha tootmises on paremaid tulemusi saadud Soontaganas – seda eeskättseakasvatuses.

Üldisemalt iseloomustab tootmist piima ja liha tootmine 100 ha haritava maakohta. Üheselt võiks öelda, et kõigis selle piirkonna majandeis ei ole siiani toodetud piimaja liha 1 ha haritava maa kohta maakonna keskmise tasemeni.

Taimekasvatuse kulud 1 ha haritava maa kohta on kahel viimasel aastal olnudSoontagana, Oidremaa ja Mihkli kolhoosis väiksemad kui maakonnas keskmisena.Põhjendamatult kõrged on aga taimekasvatuses tehtavad kulud Lõpe kolhoosis. Kuiteravilja omahind kõigub aastate lõikes maakonna keskmisel tasemel, siis kartuliomahind on tunduvalt kõrgem maakonna keskmisest (käsitsi koristamine).

Loomakasvatussaaduste omahinnad on samuti kõrgemad maakonna keskmisesttasemest. Erandiks on Soontagana kolhoosi sealiha, mille omahind on maakonnakeskmisest madalam.

Siinsete majandite üks põllumajandustöötaja suudab toodangut toota vähem kuimaakonna keskmine põllumajandustöötaja. 1990. aastal oli kõrgeim rentaablus Mihklikolhoosil – 37,7 %, Soontagana kolhoosirentaablus oli 31,8 %, Lõpe kolhoosil 15,6 %ning Oidremaa kolhoosil 10,1 %. Suure Lõpe kolhoosi baasil moodustatud väiksematelmajanditel (Lõpe, Oidremaa ja Mihkli) on käesoleval aastal olnud raskusi palkadeväljamaksmisega. Oidremaa, Mihkli ja Lõpe kolhoosides maksti 1990. aastalpõllumajanduses alla 300 rublast kuupalka, mis on äärmiselt vähe.

27

Siinsete majandite põhiline sissetulek tuleb loomakasvatusest (vt. lisa 20):Soontaganal 75,4 %, Oidremaal 96,9 %, Mihklis 77,7 % ja Lõpel 92,8 %. Soontaganakolhoos sai möödunud aastal abitootmisest ca 20 % laekumistest, Mihkli kolhoos teraviljamüügist 14 % laekumistest.

1990.a. I kvartaliga võrreldes vähenes piima tootmine 1991.a. I kvartalismaakonnas ja vabariigis keskmisena 16 %, Soontaganas 21 %, Oidremaal 24 %, Mihklis6 % ning Lõpel koguni 37 %. Liha tootmine samal ajavahemikul vähenes vabariigis 26 %,Soontaganas, Mihklis ja Lõpel erilist vähenemist ei olnud, kuid Oidremaa liha tootminemoodustas ainult 47 % eelmise aasta I kvartaliga võrreldes. Tootmise vähenemisele onaidanud kaasa muidugi loomade arvu vähenemine. Nii vähenes veiste arv Soontaganas12 % ja Lõpel 13 %, sigade arv Soontaganas 9 % ning Lõpel 22 %. Loomade arvuvähenemise üks peamine põhjus oli jõusööda nappus. 1990. a. ja 1991. a. 9 kuutootmistulemusi võrreldakse lisas 21.

Nagu juba eespool öeldud, annab küllaltki olulise osa põllumajandustoodangustindividuaalsektor. Nende majandusliku tegevuse analüüs pole informatsiooni puudumiselvõimalik, küll aga on olemas individuaalsektoris kasvatatavate loomade arvestus seisuga01. jaanuar 1991. a. Valla 745 –st majapidamisest on igasuguste loomadeta 427 (57 %)majapidamist, 318 –s (43%) majapidamises kasvatatakse loomi. Individuaalsektoriskasvatatakse 551 veist (s.h. 217 lehma), 138 siga, 667 lammast, 1509 lindu ningpeetakse 269 mesilasperet.

Individuaalloomapidajate majapidamised peaksid olema peamiseks taludemoodustamise baasiks, sest enamuses majapidamistes on olemas elementaarsedtingimused tootmiseks (eluhooned, laudad, abihooned, vähesel määral tehnikat, paljudtaolised talud on põlistalud, s.t. neil on omandiõigus maale jne.) ja seejärel tootmiselaiendamiseks. Prognoosime, et kaugemas perspektiivis peaksindividuaalloomapidamine praeguses mõistes kaduma või muutuma minimaalseks.

Käesoleval ajal on põllumajandus kriisieelses seisukorras. Põllumajanduspoliitikatagajärjel on nähtavad kaks tendentsi:1) talude loomisele suunatud propaganda;2) kolhoositootmise kriitika (ning muidugi ka objektiivsemad majanduslikud põhjused),mille tulemuseks kolhoosnike töömeeleolu allakäik ning tootmise vähenemine.

Vastu on võetud ju ka omandireformi aluste ja maareformi seadused, mis maalpõhjustavad väga suuri ümberkorraldusi.

Selle, millises omandivormis edasi töötada, peab kindlaks määrama iga majanditöökollektiiv ise. Selge on see, et suurtootmine sellisel kujul kuigi kaua end enam eiõigusta ning tema osa väheneb pidevalt. Prognoosime põhimõtteliselt kaht erinevatarenguvarianti:1) majand eksisteerib samal kujul edasi. Tõenäoliselt on see kõige perspektiivitumvariant, kuid mõnda aega võimalik. Selle variandiga kaasneb kindlasti majandi kasutusesoleva põllumajandusliku ja metsamaa ning tootmise vähenemine seoses taludeloomisega.

Teatud kergendust kolhooside eksisteerimisele samal kujul võivad tuua järgmisedsammud:a) vabastada majandid sotsiaalsfääri ja elamu–kommunaalmajandusega seotudkulutustest ja probleemidest, andes need üle vallale. See kergendab küllmajandite finantsolukorda, kuid tegelikud tööd peab teostama ikkagi majand, kunapuuduvad teised teenistused, kuhu vallal oleks nende tööde tegemiseks võimalikpöörduda, sest pole vallal endal ju tegelike tööde tegemiseks mingit materiaalsetbaasi; lisaks ei ole olemas praegu mingit süsteemi majandite ülalpidamisel olevatesotsiaalsfääri asutuste ja elamu–kommunaalmajanduse ülevõtmiseks, s.t. polesüsteemi, kuidas lahendada ülevõetavate objektide eest majanditele tasumine.

28

b) majandid loovad allüksustena tühjade või vähekasutatavate või ehitatavatetootmis– või administratiivhoonete baasil abitootmisi. Tulusa abitootmisearendamine parandab majandite finantsolukorda. Seda teed majandid tõenäoliseltkasutavad, sest abitootmised on tulusad ning eraisikuil puudub kapital suurematetootmiste rajamiseks. Vähe kasutavad eraisikud ja ettevõtted praegu uusiettevõtluse vorme (aktsiaseltsid jne.), mis aitaksid kapitali kontsentreerida ja uuttootmist rajada. Prognoosime, et majandite juurde loodud tulusatel abiettevõtetelon tugev tendents iseseisvumiseks.

2) teine variant on väiksemate üksuste loomine ja nende iseseisvumine.Seda põhimõtet on järgitud eeskätt Soontagana kolhoosis, kus on mitmeid aastaid

töötatud isemajandavate tootmisüksuste baasil. Nüüd tuleks väikesed üksused viia väljaiseseisva bilansini ja iseseisva pangaarve avamiseni. Nad peaksid olema täiestiiseseisvad. Selline arenguvariant tundub perspektiivsem, kuid selle teostamiseks on vajakardinaalseid ümberkorraldusi, mis võivad põrkuda töötajate vastuseisule, sest praeguon kolhoosnikel töökoht ja palk olemas, aastakümnetega on välja kujunenud praeguneelustiil ning kõige uue ees on hirm (seda enam, et majandus tervikuna on kriisiseisus).

Uude majandussituatsiooni sobiks aga selline variant väga hästi. Praegusetehnika– ja materiaalse baasi nõrkuse juures võimaldaksid majandite tehnokeskustebaasil kujunevad automajandid ja töökojad rahuldada nii iseseisvate tootmisüksuste,talude kui ka elanikkonna vajadusi teenustöödena, ladude baasil võiks arendadakauplemist varuosadega jne. Põhimõtteliselt on võimalik kõik tootmisüksused muutaisemajandavateks ja –tasuvateks.

Sellist struktuuri ei ole aga tõenäoliselt võimalik rakendada enne, kui onlahendatud küsimus, millistel alustel ja kui suures ulatuses on ühel või teisel töötajalõigus kolhoosi praegusele ühisvarale, sest tootmisüksused oleks vaja selle töötajatepoolt erastada. Rendisuhted tootmisüksuste majandamiseks oleks vaheetapp võiõigemini poolik lahendus. Ka ühistu vorm iseseisvate tootmisüksuste puhul töötabefektiivselt enne eelnevat erastamist.

Taolise struktuuri rakendamise puhul vabaneval tööjõul ei peaks tekkimatööpuudust. Maal on veel palju selliseid tegevusalasid; mis on praegu tööjõuga täielikultvõi osaliselt katmata, kuid mida vaja oleks (väikekäsitööndus elanikkonnale osutatavateteenuste osas, tööjõud ehitus– ja remondibrigaadidesse, metsamajandus, arenevtööstus, turism jne.). Vaja on töötajate ettevõtlikkust endale elatusallika leidmisel.

Kokkuvõtteks võib öelda, et igas majandis püütakse leida lahendust väljaehitatudtootmisüksuste rakendamiseks nii, et sinna paigutatud kapital ei läheks kaduma. Kuimajandid ei kasuta teist arenguvarianti või mingit muud lahendust, sest siintoodu eipretendeeri ainuõigsusele ega ainuvõimalikkusele, siis 1992. aastal jätkub majanditetegevus põhimõtteliselt nii, nagu praegugi, sest massilist maade tagastamist vastavaltomandireformi aluste ja maareformi seadustele järgmisel aastal tõenäoliselt ei toimu.Käesolevaks ajaks kujunenud olukorda võib muidugi järsult muuta põllumajanduslikuomandi reformi seadus.

Koonga vallas on registreeritud talusid 12. Sellise arvuga oleme maakonnasviimasel kohal. Siiani on inimesed otsinud arenguperspektiivi ja ka seadusteskindlustunnet enne, kui valitakse väikeettevõtte või talu tee.

Koonga valla omapära arvestades, s.t. arvestades kaugust maakonna keskusest,kesist maastikku ja üle keskmise mullaviljakust, suurmajandite tootmispotentsiaali ja kaühe suurmajandi – Lõpe kolhoosi – kolmeks väikemajandiks jagamist, kõik see onõpetanud siinset inimest olema tasakaalukas. Samas ei välista need faktorid talutootmisearengut Koonga vallas, ehkki hetke majanduslikud raskused ressursside ja varustuseosas on teinud inimesed ettevaatlikuks, sest maa nõuab tööd ja maad paljaste käte jatahtmisega üksi ei hari.

29

Registreeritud talude baasil võib öelda, et talumajandus hakkab pisitasa arenema,ehkki toodangut annavad nad praegu ehk ca 2 % valla põllumajandustoodangust(andmed talutoodangu kohta puuduvad). Taludel on praegu 575 ha maad (1,5 % vallapindalast), sellest 167 ha haritavat maad (0,2 % haritavast maast) ja 217 ha metsamaad.

Omandireformi aluste ja maareformi seadused on andnud tugeva tõuke taludevormistamisele. Veelgi kiirendab seda tõenäoliselt põllumajanduse omandireformiseadus, kui see vastu võetakse, samuti see, kui on võimalik massiliselt uustalusid luua,s.t. kui on selgeks tehtud, millist maad on võimalik uustaludele anda, millist mitte.

Kui rääkida talude arengust lähemas perspektiivis, siis seda takistavad järgmisedasjaolud:1) taludele sobiva tehnika ja inventari puudus ja kallidus;2) tegelikuks talupidajaks saada soovijate puudus kahel põhjusel:

a) inimesel puuduvad selliseks tegevuseks eeldused,b) puudub majanduslik sund, s.t. inimene elatab ennast palgatööst majandis võisaab suurema osa sissetulekust individuaalloomapidamisest.Iseseisvate tootmisüksuste moodustamisega majandite baasil ning maaomandi

tekkimisega tuleb valla elanikel siiski otsustada, milline elatusvahend endale valida, sestsellist maad, millel omanikku või kasutajat pole ning kus võiks vabaltindividuaalloomapidamist arendada, ei peaks tulevikus olema.

Tootmisstruktuurilt saavad valdavaks tõenäoliselt loomakasvatustalud (piima– jalihakarjakasvatus), samuti ka segatalud sea– ja teraviljakasvatuse baasil. Seakasvatusepuhul on vaja ette näha hilisemat spetsialiseerumist kas emise– ja põrsakasvatusele võinuumsigadele. Välja pakume ka hobi– ja puhketalude loomist suvehooajaks ning sügiselmetsaandide korjamiseks. Asundustalude loomiseks sobivad piirkonnad on Karinõmme,Palatu, Kurese, Kiisamaa, Veltsa, Urita, Parasmaa jt. kohad.

Eesti talule saab olema omapärane metsa olemasolu, mis tagab vajalikutööhõivatuse talvel, lisasissetuleku ja kohaliku ressursi otstarbeka kasutamise.

Hetkel on 12 taluperemeest ühinenud taluseltsi, mis võimaldab tehnikat pareminijaotada ning rahuldab ka suhtlemisvajadust.

Valla abi talutootmise arengule saab olema eelkõige taludele vajalike abiettevõtete(näit. töökoda, auto– ja traktoriühistu) arendamisele kaasaaitamine, probleemküsimustelahendamine, vajaliku infomaterjali pakkumine talutootmise tarvis. Valla kõige tähtsamfunktsioon talude puhul käesoleval ajal on loomulikult maade eralduse vormistamine ningsee saab olema ka kõige probleemsem toiming, sest talude taaselustamisel tulebpüüelda selle poole, et talud oleksid suuremad ja kompaktsemad, kui nad varem Lääne –Eestis olid, kuid seda protsessi hakkavad takistama omandireformi aluste ja maareformiseadused.

Põllumajandus on ja jääb valla peamiseks majandusharuks ning seetõttu on vallaülesandeks maareformi läbiviimisel kindlustada põllumajandusliku tootmise jätkuminening arenemine maa eluvõimelisuse säilitamiseks. Vald peaks olema tasakaalustajakserinevate tootmisvormide vahel. On vaja luua selline põllumajandusliku maa kasutamisestruktuur, mis poleks õigustatud mitte ainult antud hetkel, vaid oleks otstarbekas katulevikus.

Esmaseks ülesandeks vallal on teha selgeks, milliseid talumaid tulevasedomanikud soovivad tagasi saada, milliste eest aga soovitakse kompensatsiooni. Selletulemusena peaks selguma, milliseid maid on võimalik anda nn. uustalunikele, millisedmaad lähevad asendusele ning millised maad jäävad majandite käsutusse – s.t. selgubvalla maabilanss, mis on kooskõlas maareformi seadusega. Teiseks sammuks tulebkindlasti piiritleda piirkonnad külade ümber, kus talumaid ei tagastata ega asendata ning

30

ka ei erastata, sest see maa on vajalik külades elavatele inimestele teenindamiseksvajaliku maana või ehituskruntidena.

1992. a. tõenäoliselt massilist maade tagastamist omanikele ei toimu (kasvõipuhttehnilistel põhjustel). Otstarbekas on maad tagastada vaid neile endistele omanikele,kes on valmis alustama tegelikku talutootmist, kuid see kontingent on tõenäoliseltsuhteliselt väikesearvuline. Uustalude loomisel peaks lähtuma põhimõttest mittemoodustada väikesi, praeguses majandussituatsioonis võib–olla elujõulisi, kuid tulevikuselujõuetuid talusid. Maareformi rakendusotsuses peaks olema ka kord, kuidas pareminireguleerida sellist protsessi: meie arvestuste järgi ca 80 % endistest omanikest või nendeseadusjärgsetest pärijatest nõuavad maa tagastamist, ent kui maa neile lähitulevikustegelikult tagastatakse, kuid ükski ettevõte ega üksikisik selle maa kasutamiseksrendilepingut ei sõlmi, jääb põllumajanduslik maa harimata, sest enamusel puuduvadselleks absoluutselt igasugune tehnika ja võimalused.

Prognoosime, et 1992. aastal maakasutus talude kasuks eriliselt ei muutu. Seegapeaks majanditel või iseseisvatel tootmisüksustel järgmisel aastal tootmiseks vajalikpõllumajanduslik maa suures osas säilima. Järgmine aasta peaks olema ka selleksajaks, mille jooksul selginevad põllumajandusliku maa kasutamise proportsioonid japerspektiivid lähitulevikus.

2. Tööstus

Teiseks arenevaks majandusharuks valla territooriumil on tööstus. Iseseisvadtööstusettevõtted meil praegu puuduvad. Majandite abitootmiste baasil moodustatud ningrendisuhete alusel töötavad praegu aktsiaselts "Tamko" ning väikeettevõte "Rabavere".Lääne – Eesti panga egiidi all töötab aktsiaselts "Temo".

Suurim ettevõte on aktsiaselts "Tamko" (endine põllumajandusühistu "Tammeko").Aktsiaselts tegeleb praegu töörõivaste õmblemisega, kuid seoses tootmise laienemisegaja kaadri kvaliteedi tõusuga on plaanis üle minna individuaal– ja mudelõmblemisele.Autopeeglite valmistamise tsehh on plaanis ümber kujundada ühe mehe saeraamidetootmiseks talunikele. Sinna tuleb ka metallitsehh. Tootmise ümberkorraldamiseks onseadmed olemas. 1992. aastal valmib aktsiaseltsil ka mööblitsehh, kus alates järgmisestaastast hakatakse valmistama täispuidust mööblit tellimusel.

Antud momendil on aktsiaseltsis tööl 30 inimest, 1992. aastal on vaja juurde 16inimest (nii nais– kui meestöötajaid). Aktsiaseltsi poolt toodetud toodangul turu puudusttõenäoliselt ei tule.

Väikeettevõte "Rabavere" tegeleb ehitusdetailide valmistamisega. Väikeettevõttetootlikkus on praegu ca 1 200 m3 betooni aastas, millest valmistatakse kaevurõngaid,vundamendiplokke ning perspektiivselt kõnniteekivisid. Peatselt peaks valmimapuidutöökoda, kus on plaanis hakata valmistama uksi, aknaid ja värvitud mööblit.Väikeses mahus hakatakse tegema ka metallitööd.

Käesoleval ajal on "Rabaveres" tööl 7 inimest, kevadel on vaja juurde vähemalt 10meestöötajat. Ka "Rabavere" toodang ei peaks kartma turu puudust, seda enam, et vallaelanikke ja ettevõtteid kimbutab juba pikemat aega krooniline ehitusmaterjalide puudus.Võrdluseks: 1991. aastal eraldati elanikkonnale 11 % väikeplokkide vajadusest, 4 %silikaattelliste, 17,5 % punaste telliste, 53 % ahju voodritelliste, 63 % tsemendi ja 5 %eterniidi vajadusest.

Aktsiaselts "Temo" teeb elanikkonnale autoremonditöid, välja ehitamisel on baar jamõned hotellitoad. Aktsiaseltsis on praegu tööl 5 inimest, ka siin peaks vajadus töötajatejärgi tõusma.

Kõik need ettevõtted peaksid perspektiivis muutuma iseseisvateks ettevõteteks.

31

Tööstuse arendamiseks valla territooriumil on veel palju võimalusi. Põhimõtteliselton valla territooriumil võimalik kolmesugune tööstus:1) põllumajanduslikku toorainet ümbertöötlev tööstus;2) olemasolevaid loodusvarasid ümbertöötlev tööstus;3) muu tööstus.

Võimalik praeguses majanduslikus situatsioonis on arendada põllumajanduslikkutoorainet ümbertöötlevat tööstust, seda enam, et tooraine selleks on täiesti olemas.Asume Pärnu maakonna piiril, küllaltki kaugel keskusest ning see võimaldaks varustadaümberkaudseid piirkondi (näiteks ka Lihulat) piima– ja lihatoodetega. Koongas on allesendine piimapunkt, kus tehti väga head šveitsi juustu. Vaja on otsida koostöödvälismaiste firmadega, kelle abiga saaks uuesti Koonga piimapunkti töökorda seada.Samuti tuleks pöörata tähelepanu väikeste tapapunktide väljaehitamisele kohapeal. Meiepiirkonnas puudub momendil lihasaaduste ümbertöötlemise võimalus, mis oleks agavajalik ja perspektiivne.

Olemasolevaid loodusvarasid ümbertöötleva tööstuse arengut me ei planeeripõhjustel, mis on toodud käesoleva arengukava III peatüki 4. punktis. Ka muud tööstuston valla territooriumil täiesti võimalik arendada, kuid arvame, et vald ei peaks olemahuvitatud sellise suurtootmise rajamisest valla territooriumile, mis toob endaga kaasanegatiivseid tagajärgi keskkonnale. Koostöös Rootsi firmadega on Lõpe kolhoosil plaanismoodustada aktsiaselts, mis hakkab tegema karpe välismaisest materjalist. Sellekshooneks sobiks Lõpe töökoja olmehoone. Lisaks loetletud võimalustele on veel vägapalju teisi võimalusi. Valla elanikel tuleb vaid oma pead tööle panna.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et täiendava ettevõtluse arenguks on Koonga vallaseeldused olemas:1) peale ülalnimetatud hoonete on meil veel rida teisi hooneid, mida oleks võimalikväiketööstuse arendamiseks kasutada;2) põllumajanduslikku toorainet ja loodusvarasid ümbertöötleva tööstuse jaoks ontooraine olemas;3) prognoositava majandite lagunemisega tekib vaba tööjõud.

Siiski arvame, et väiketööstuse areng algab peale põllumajandusliku omandireformi seaduse vastuvõtmist, sest praegu on enamus tootmiseks sobivaid hooneidmajandite valduses.

Tööstuse arenemine tingimusel, et ei reostata ümbritsevat keskkonda, on vallaleväga kasulik. See kindlustab valla elanikud töökohtadega ning aitab paremini rahuldadaka kohalike elanike vajadusi.

3. Teenindavad ettevõtted.

Vallas on suur puudus teenistustest, mis osutaksid elanikkonnale mitmesuguseidteenuseid. Näiteks oleks vaja: brigaade, kes tegeleksid elamuehitusega ning elamute,korterite ja sotsiaalsfääri objektide igasuguse remondiga; brigaade, kes tegeleksidelanikkonna küttepuudega varustamisega; brigaade, kes tegeleksid elektriga seotudteenuste osutamisega; juuksureid, aiandit jne.

Osa selliseid teenistusi võiksid moodustuda majandite baasil iseseisvateettevõtetena, osa peaks olema loodud valla juurde teenistustena (näit. elamu–kommunaalmajanduse puhul), kuid osade teenuste osutamiseks on vaja eraalgatust jaerakapitali.

Valla ülesandeks peaks jääma valla juures tegutsevate teenistuste loomine ningteiste teenistuste loomisele kaasaaitamine valla võimaluste piires. Nagu juba öeldud,vajadus selliste elanikkonda teenindavate ettevõtete järgi on suur ning ka nendesettevõtetes on valla elanikele potentsiaalsed töökohad.

32

4. Transpordi ja side olukord vallas.

Alevike ja külade haaratusest bussiliinidega annab ülevaate käesolevaarengukava VI peatüki 2. punkt ja lisa 26. Üldiselt võib öelda, et 1991. aastaksväljakujunenud bussiliinide süsteem rahuldab elanikkonda (kui mitte arvestadakäesolevast kütusekriisist tingitud ebaloomulikku olukorda). Valda läbivad ja teenindavadbussiliinid on toodud lisas 22.

Lisaks riiklikule transpordile on majanditel olemas küllaltki suur bussipark (7autobussi ja 2 mikrobussi), mida põhimõtteliselt oleks võimalik erastada ning omanikepoolt kasutada siis kas bussiliinide sõitmiseks või tellimuste täitmiseks. Praegu on vallaelanikel majandite bussidega võimalused kultuuri– ja spordiüritustel käia, samuti onSoontagana piirkonna rahval võimalus maakonna keskuses käia, kuna igal tööpäevaltoimub tööliste vedu Pärnust ja Pärnusse.

Hästi korraldatud transport on valla elanikele väga suure tähtsusegaasendigeograafilistel põhjustel. Kuna valla territoorium on suur ning asustus hajutatud,peab vallal olema vähemalt üks autobuss, millega teha õpilaste vedu ning teenindadaelanikkonda.

Mitmesuguseid muid transporttöid, mida valla elanikel on vaja, teostavad antudajahetkel valla territooriumil asuvad majandid. Majandite reorganiseerimisel näeb valdtranspordi probleemide lahendamist eratranspordi kaudu (näit. iseseisva automajandina).

Kui Koonga valla territooriumil sidejaoskondade võrguga võib rahul olla, siistelefoniside kohta seda öelda ei saa (lisa 23).

Meie alal on 4 automaattelefonijaama – Koonga, Lõpe, Oidremaa ja Tarvajaamad. Kõik nad on ehitatud 50.–60.–ndatel aastatel ning tänaseks vaatamatavahepealsetele rekonstrueerimistele moraalselt ning füüsiliselt vananenud. Kõiktelefonikeskjaamad on ühendatud Pärnu maakonna telefonivõrku õhuliini kaudu, mis onsamuti vananenud. Oleme ainus vald Pärnumaal, kellel puudub kaabelsidetelefonikeskjaamade vahel.

Meie telefonid töötavad äärmiselt ebakorrapäraselt ning soovitud abonendikättesaamine toimub suurte raskustega. Lisaks sellele on Soontagana ja Lõpepiirkondades suur puudus numbritest ning paljud keskustest kaugel asuvad külad (vt. lisa26) on absoluutselt telefonisideta. Telefonivõrgu väljaarendamisel tuleks perspektiivseltsaavutada olukord, et igas külas oleks vähemalt 1 telefon. Juurde oleks vaja vallalevähemalt 350 abonenti.

Arvestades Koonga valla kaugust Pärnust, telefonikaabli rajamise kallidust ningkeskjaamade füüsilist ja moraalset kulumist, oleks reaalne ja vajalik rajada Koonga vallasraadiotelefonide võrk.

Reaalne raadiotelefoniside võimalus avaneb siis, kui Pärnu linna ehitatakse uustelefonikeskjaam ning selle vabade numbrite baasil oleks Koonga vallal siis võimalusluua raadiotelefonide võrk. Selle loomisel jääb valla rahakott loomulikult väikeseks ningsiin on vaja kindlasti riigi abi.

33

V peatükk

FINANTSRESSURSID

1. Eelarve tuluallikate struktuur ja kohaliku maksupoliitika põhimõtted.

Koonga valla eelarve 1992. aastaks on planeeritud summas 1 624,7 tuh. rubla.Eelarve tuluallikate struktuur on järgmine: üksikisiku tulumaks 631,0 tuh. rubla, ehk 73,0% valla tuludest, ettevõtte tulumaks (35 %) 36,0 tuh. rbl. ehk 4,2 % valla tuludest,loodusvarade maks 2,7 tuh.rbl. ehk 0,3 % valla tuludest, maamaks 181,8 tuh.rbl. ehk21,0 % valla tuludest, muud laekumised 13,2 tuh.rbl. ehk 1,5 % valla tuludest – kokkulaekumisi 864,7 tuh. rubla. Koonga vald kuulub nende valdade hulka (tänu elanikevähesusele), kes vajavad oma eksisteerimiseks dotatsiooni eelarvest 46,8 %. Puuduolev760,0 tuh.rbl. oleks vaja saada toetusena maakonna või riigi eelarvest.

Üksikisiku tulumaks, maamaks ja loodusvarade maks laekuvad valla eelarvesse100 %–liselt, e/v tulumaksust laekub 35 %, vallale laekub 100 % –liselt ka riigilõiv, mis onarvatud muude laekumiste hulka.

Üksikisiku tulumaks moodustub valla territooriumil olevate ettevõtete töötajatetöötasult arvestatavast tulumaksust.

Üksikisiku tulumaksu osas võib järgmiseks aastaks prognoosida kahesugusttendentsi: 1) tulumaksu summa suurenemine tänu elukalliduse tõusule ja palkadekasvule, 2) tulumaksu summa vähenemine, mis on põhjustatud talude moodustamisest(talupered on vabastatud 5–ks aastaks tulumaksust). Üksikisiku tulumaksu summaväheneb järgmistel aastatel tõenäoliselt talude rajamise tõttu oluliselt.

Vallal on õigus vabastada kodanikke üksikisiku tulumaksust, kuid põhimõtteliseltpeaks vald seda rakendama vaid erandjuhtudel. Üksikisiku tulumaksu kui valla eelarvetuluallika suurendamiseks peab vald olema huvitatud tööjõulise elanikkonna võimalikultsuurest rakendatusest ning ka tööjõu juurde tõmbamisest valla ettevõtlusse.

Ettevõtte tulumaksu maksavad valla territooriumil olevad ettevõtted ja asutused(kolhoosid, kooperatiivid jne.).

Tulumaksu suurus sõltub loomulikult ettevõtete arvust ja majandamisetulemuslikkusest. Järgmisel aastal ettevõtete arvu kasvu tõenäoliselt ei toimu.Põhimõtteliselt peab vald olema huvitatud hästi majandatud ettevõtetest, kellest vallaloleks kasu. Ettevõtlust tuleb soodustada.

Loodusvarade maksu moodustavad summad valla territooriumil asuvateveeressursside, samuti teiste loodusvarade (liiv, kruusliiv, turvas) kasutamise eest. Kunavalla maadel paiknevad suured dolomiidi, kruusliiva, liiva ja turba varud, on loodusvarademaks vallale perspektiivne tuluallikas.

Maamaksu maksavad üksikisikud ja juriidilised isikud. Maksu suurus selgub pärastmaamaksuseaduse vastuvõtmist. Ka maamaksu osas prognoosime lähematel aastateltulude vähenemist seoses talude moodustamisega.

Muudest laekumistest moodustab suurima osa riigilõiv.Vald ei saa praegu absoluutselt mingit tulu riigimetsalt, s.t. Pärnu Metsamajandi

territooriumilt, mis moodustab üle poole valla pindalast. Selline situatsioon on vale.Vallale peaks laekuma vähemalt maamaks metsamajandi territooriumilt.

Kohalikke makse vald esialgu ei planeeri kehtestada.

34

2. Sihtfondid.

Koonga Küla Rahvasaadikute Nõukogu oma otsusega 30.septembrist 1991.a.moodustas Koonga valla arengu fondi. Fondi praegu summasid laekunud ei ole, kuidperspektiivselt loodame sihtvahendite laekumisele fondi ja nende arvel valla arenguksvajalike projektide teostamist.

3. Orienteeruv kulude üldstruktuur.

Osa Ptk. §§ Art Kulude nimetus 1992.a. eelarve Majandus

100 31 06 19 Muud elamu– ja komnunaalma janduse 37 500.–ettevõted ja organisatsioonid

Haridus200 11 01 LASTEASUTUSED

1 Töötasu 250 000.–2 Sotsiaalmaks 100 000.–3 Kantselei– ja majanduskulud 140 000.–4 Lähetused 800.–5 Oppetöö kulud ja kirjanduse soetamine 4 000.–9 Toitlustamiskulud 21 200.–12 Inventari soetamine 16 000.–16 Hoonete ja ehitiste kap.remont 20 000.–

14 Voodivarustuse soetamine 9 000.–

Kokku lasteasutused 561 000.–

200 11 03 ÜLDHARIDUSKOOLID

1 Töötasu 280 000.–2 Sotsiaalmaks 112 000.–3 Kantselei– ja majanduskulud 110 000.–4 Lähetuskulud 1 000.–5 Õppetöö kulud ja kirjanduse soetamine 6 000.–9 Toitlustamiskulud 6 000.–12 Inventari soetamine 28 000.–16 Hoonete ja ehitiste kap.remont 60 000.–

18 Muud kulud 16 100.–

Kokku koolid 619 100.–

Kokku osa 200 1 180 100.–

35

Osa Ptk. §§ Art. Kulu nimetus 1992.a. eelarve

200 12 01 KULTUUR

Raamatukogud1 Töötasu 33 150.–2 Sotsiaalmaks 13 260.–3 Majanduskulud 6 000.–4 Lähetused 210.–

12 Inventari soetamine 1 500.– Kokku raamatukogud 54 120.– Kokku kultuur 54 120.–

222 99 8 18 Muud kulud 5 000.–

565. 40 156 Vallavalitsus1 Töötasu 180 000.–2 Sotsiaalmaks 72 000.–3 Kantselei– ja majanduskulud 60 000.–4 Lähetused 1 000.–12 Inventari soetamine 35 000.–16 Hoonete– ja ehitiste kap.remont 50 000.– Kokku vallavalitsus 348 000.– Kokku kulud 1 624 720.–

Majandus

Elamu – ja kommunaalmajanduse ettevõtetele ja organisatsioonidele onplaneeritud kulutada 37 500.– rbl., 7 500.– rbl. on mõeldud valla alluvuses oleva kahekalmistu töötajate töötasuks ja majanduskuludeks. 30 000.– rbl. on planeeritud Mihklikalmistule viiva tee korrastamiseks ja kalmistu juurde parkla rajamiseks.Haridus

Lasteasutustele mõeldud summa 561 000.– rbl. on kolme lastepäevakodu (LõpeLPK 40 kohta, Koonga LPK 70 kohta ja Oidremaa LPK 15 kohta) ülalpidamiseks.Eeltoodud summast 20 000.– on Lõpe LPK kap. remondi teostamiseks.Üldhariduskoolidele planeeritud summa 61 900.– rbl. on valla kolme kooli (KoongaPõhikool, Lõpe Algkool, Oidremaa Algkool – lasteaia) ülalpidamiseks. Sellest summast60 000.– rbl. on Tarva kooli kap. remondiks ning Oidremaa Algkooli kap. remondilõpetamiseks.Kultuur

Raamatukogudele planeeritud summa 54 120.– rbl. on kolme raamatukogu (Lõpe,Tarva, Koonga) töötajate töötasumiseks, majanduskuludeks, lähetusteks, inventarisoetamiseks.Muud kulud

Muude, kulude all on mõeldud nimepäevade organiseerimise, parimateleõppuritele mälestusesemete kinkimise, valla tarbeks sümboolika väljatöötamise jmt.seotud kulude hüvitamist.

36

Vallavalitsus

Vallavalitsuse koosseisu on arvestatud kaksteist töötajat. Töötasu on arvestatudkaheteistkümnele töötajale, kaasa arvatud töötasu lepingulistele töötajatele.Kapitaalremondi summa 50 000.– rbl. on mõeldud vallamaja remondiks. Inventarisoetamise ja majanduskulude summad on mõeldud vallale vajamineva inventari (autod,mööbel), blankettide jne. soetamiseks.

37

VI peatükk

SOTSIAALSFÄÄR

l. Olemasolev olukord ja kitsaskohad, arengu perspektiivid ja prioriteedidharuliselt.

Koolid (vt lisa 24 ja 26)

Koolivõrgu iseärasused ja vajadused on sõltuvad meie geograafilisest asendist.Kuna asume suurematest keskustest kaugel, on meie haridusvõrgul probleemekvaliteetse kaadri saamisega. Kaadri saamiseks ja kinnistamiseks on vaja vastukaalukskaugusele pakkuda häid elamis– ja töötamistingimusi (vajadusel ka soodustusi). Seekehtib kogu sotsiaalsfääri kohta.

Kaugusest (nii keskusest kui valla osadel omavahel) sõltuvalt on põhjendatud kavajadus omada igas valla osas vähemalt algkooli (või lasteaed–algkooli), et kinnistadainimesi valda tööle ja elama ning muuta elutingimusi paremaks.

Kavandatava Koonga valla territooriumil on käesoleval ajal 3 kooli: Koonga 9–klassiline Põhikool, Lõpe Algkool ja Oidremaa Algkool–lasteaed.

Koonga kool asub korralikus hoones selles mõttes, et on olemas spetsiaalseltkooliks ehitatud maja ja küllaltki suured ruumid, mis katavad kooli vajadused, kuid koolikeskküttesüsteem ja santehniline osa on tugevasti amortiseerunud ja nendekäigushoidmisega on pidevalt probleeme. Koolil on oma söökla, spordisaal ja staadion.

Seoses sellega, et viimastel aastatel pole olnud Koonga koolil direktorit, kes oleksplaneerinud oma juhi– ja pedagoogitöö pikemaajalist sidumist Koonga kooliga,iseloomustab kooli käesolevaks ajaks mandumine. Staadion praktiliselt kasutust ei leianing on hoolitsemata; probleemid on keskkütte, santehnika ja sanitaarremondiga;oluliselt on madaldunud pedagoogilise kaadri tase (sagedased keskkoolilõpetajatestühe–aasta õpetajad); suur pedagoogilise kaadri vahetuvus ning pedagoogide puudus;õpilaste vähene klassiväline hõivatus jne.

Kõigel sellel on nii subjektiivsed kui objektiivsed põhjused. Subjektiivne oneelkõige kooli juhi isiku probleem. Raske on praeguse kasuahne mentaliteedi valitsemiseajal leida ja hoida sobilikku inimest, kes tahaks koolielu tõsiselt edendada. Kaadrikinnistamist aga takistab sobiliku elamispinna puudus. Õpetajate elamu on ahjuküttega,mugavusteta ja veeta, lisaks ei piisa seal ka korteritest. Enamik õpetajatest elab majandielamutes. Õpetajate normaalset elamispinnaga kindlustamist on võimalik lahendadapeale kolhooside elamufondi munitsipaliseerimist (või erastamist), s.t. siis, kui ka vallal onõigus talle vajalikke inimesi korteritesse paigutada.

Kui rääkida kooli materiaal–tehnilisest teenindamisest, siis selleks puuduvadpraegu kõik teenistused. Kui õppevahendite, materjalide, mööbli jmt. muretsemine onveel võimalik, siis remondi puhul on ainus võimalus pöörduda kolhoosi vastavateteenistuste poole ning siis sõltub juba kõik nende vastutulekust, remondimaterjalide jatööjõu olemasolust jne.

Hariduse väärtustamise protsess vabariigis on alles käivitumas ning aja jooksullahendab see tõenäoliselt enamuse probleeme hariduse vallas (kaasa arvatud kaõpilaste vaba aja sisustamise probleem, milles kooli osa peaks suurem olema).

Koonga kool on Koonga külanõukogu haldamisel 1. juulist 1991.a. Moodustamiselon kooli hoolekogu, mis peaks kooli abistama tema ülesannete täitmisel kui ka avaldamakoolile survet probleemide kiiremaks lahendamiseks.

38

Lähemas perspektiivis peaks vald aitama kaasa kõrgetasemelise õpetajate kaadrikinnistumisele ja lahendama kooli tehnilise teenindamise ja remondi organiseerimiseprobleemid. Koolis on võimalused olemas selleks, et süvendatult õpetada poistele jatütarlastele tööõpetust.

Lõpe Algkool asub 1899. aastal ehitatud majas, ruumid on koolile väga väikesed,kuid kool on oma olemuselt hubane. Tänu püsivale teotahtelisele kaadrile puuduvadLõpe Algkoolis sellised probleemid, mis on omased Koonga koolile. Koolil onmänguväljak ja aed, puudub võimla (praegu tunnid Lõpe klubis) ja söökla (toitlustamineLõpe kolhoosi sööklas). Kuna kooli ruumid on väga väikesed, on perspektiivis algkool üleviia Lõpe Lastepäevakodu ruumidesse, kuna seal on ruumid osaliselt tühjad. Sellegaoleks lahendatud ka nooremate klasside osas võimla probleem.

Algkooli asumist lasteaia baasil oleks võimalik paremini lahendada siis, kuilasteaiale oleks võimalik juurde ehitada võimla. Ruumi puudusel pole see aga võimalik,küll on aga vaja üks lasteaia sissekäik ehitada kap. remondi käigus kinniseks fuajeeks.

Kaugemas perspektiivis tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt on vaja ehitadaLõpe Algkoolile juurdeehitus 9– klassilise põhikooli tarvis. Ka Lõpe Algkool on 1991. a. 1.juulist Koonga külanõukogu haldamisel.

Oidremaa Algkool–lasteaed on taasavatud 2. septembrist 1991. a. ning onkülanõukogu haldamisel. Algkool asub praegu lasteaia majas, järgmisel õppeaastal agakolib tõenäoliselt üle uutesse ruumidesse – Oidremaa kolhoosi algatusel ja läbiviimiselning külanõukogu finantseerimisel peaks tulevases koolimajas kap. remont peatseltlõppema. Tulevased ruumid sobivad koolimajaks, ka saab maja juurde rajada väikesespordiväljaku.

Käesoleval ajal käib enamus Oidremaa piirkonna lapsi Lihula Keskkoolis.Edaspidiseks prognoosime Oidremaale 20 – 30 õpilasega algkooli, põhikooli vajadustseoses vähese elanike arvuga tõenäoliselt ei tule. Õpilaste edasine haridustee jätkubtõenäoliselt ka edaspidi Lihula Keskkoolis tema läheduse ja sobivatetranspordivõimaluste tõttu.

1991. a. septembris oli plaanis avada algkool ka Tarva külas, kus kool ontegutsenud väga pikka aega (suleti väikeste koolide likvideerimise kampaania käigus1980. aastal), kuid remondiprobleemide tõttu ei olnud see võimalik.

Käesoleval ajal näeb vald oma ülesannet koolihoonete konserveerimises, etvältida edaspidist lagunemist. Perspektiivis on seal siiski algkool–lasteaia rajamine vajalikeeldusel, et mõnevõrra suureneb selles piirkonnas laste arv. 15 – 20 õpilase ninglasteaialapse olemasolul on algkool–lasteaia avamine selle piirkonna arenguks vajalik.

Kui Mihkli kolhoosi piirkonnas moodustatav põllumajandusettevõte hõlmabtulevikus ka Mihkli küla piirkonda, siis tõenäoliselt selle piirkonna lapsed kasutavad kaTarva kooli teenuseid. Kui mitte, on tõenäoline, et selle piirkonna elanikud orienteeruvadKoonga koolile.Lasteaiad (vt. lisa 24 ja 26)

Koonga külanõukogu haldusel on ainult Oidremaa Algkool–lasteaed (2.septembrist 1991. a.) Lasteaed paikneb uues selleks kohandatud ühepereelamus javastab hästi lasteaia vajadustele, kohtade arvu suhtes ei tule lähemal ajal tõenäoliseltprobleeme. Lõpetada on veel vaja lasteaia ümbruse korrastamine.

Soontagana ja Lõpe kolhoosi lastepäevakodud on ametkondlikud lasteaiad. Lõpekolhoosi lasteaed on ehitatud 1980. a., s.t. perioodil, mil olid moes suuredmajanditevahelised lasteaiad. Oma kõrgperioodil oli probleeme sinna lasteaiakohtadesaamisega, kuid käesolevaks ajaks, mil Soontaganal ja Oidremaal on oma lasteaiad, onlaste arv lasteaias väga palju vähenenud. Tema teeneid kasutab veel ainult "Kalevipoja"kolhoos, kuid on võimalik ka see, et nad asutavad endale oma lasteaia ning siis väheneb

39

Lõpe LPK koormus veelgi. Lõpe LPK ruumid vastavad laste vajadustele, kaheskolmandikus hoones on teostatud kapitaalremont. Nagu juba öeldud, leiab lasteaiavabanenud pind kasutust kooliruumidena.

Soontagana kolhoosi lastepäevakodu valmis 1990. a. Hoone vastab täielikult lastevajadustele. Nii nagu Lõpe LPK, nii ka Soontagana kolhoosi LPK on alatäitumusega, s.t.lähemate aastate jooksul nendes valla osades ei peaks tulema probleemelasteaiakohtade saamisega. Vastupidi, kui vabariigi valitsus jätkab emadele kasulikku javajalikku poliitikat nii, et neil on võimalik pikemaajaliselt lastega kodus olla võilasteaiakoha eest tuleb maksta tema tegeliku väärtuse järgi, võib lasteaia alatäitumussuureneda veelgi või kerkida üles tema likvideerimise vajadus.

Lõpe ja Soontagana kolhoosi lastepäevakodud peaksid olemamunitsipaalomanduses. See vabastaks majandid kohustustest, mis tegelikult ei kuulunende kompetentsi ning võimaldaks säilitada lasteaiad ka situatsioonis, kus majandid eitaha või ei suuda enam neid üleval pidada. Läbirääkimised munitsipaalomandisseületuleku osas on takerdunud põhjusel, et majandid nõuavad nende hoonete ja inventarimaksumuse kompenseerimist valla või riigi poolt.

Mihkli kolhoosi piirkonnas lasteaed puudub. Lasteaiaealisi lapsi on seal ca 10.Praegu käivad mõned lapsed lasteaias Koongas, kuid eelkooliealistele lastele väikestpäevakodu oleks piirkonnale tervikuna siiski vaja. Nagu juba öeldud, pakume probleemilahendusena välja varianti asutada ka Tarvale algkool–lasteaed. Siis omaks seelasteasutus piisavalt koormust ning oleks majanduslikult, põhjendatud temaülevalpidamine.

Kokkuvõtteks tervikuna võib öelda, et lähemate aastate jooksul piisab valla elanikelastele nii kooli– kui ka lasteaiakohtadest. Probleeme on praeguse Mihkli kolhoosipiirkonna lastega, kes nii koolis kui lasteaias peavad käima ca 12 km kauguselt. Tarvaleon vaja selle piirkonna huvides asutada algkool–lasteaed. Lõpele, nagu öeldud, onkaugemas perspektiivis vaja põhikooli ehitada.

Hingeharidust valla lastele pakub Mihkli koguduse poolt organiseeritud lastepühapäevakool, mis tegutseb kolmandat aastat. Lapsi õpib seal ca 30 ning huvi koolivastu on suur.Raamatukogud (vt lisa 24 ja 26)

1. novembrist 1990. a. on külanõukogu haldamisel kõik 3 raamatukogu.Haruraamatukogud on Koonga, Lõpe ja Tarva külades, laenutuspunktid Irta, Kõima jaOidremaa külades.

Lõpe raamatukogu asub 2 –toalises korteris ning lähematel aastatel sellestruumist peaks piisama. Ka Tarva raamatukogu ruumid on piisavad, tänavu tegime sealka sanitaarremondi. Koonga raamatukogu asub ühes koolihoone ruumis ning ruumi onebapiisavalt. Koonga raamatukogule on vajalikud suuremad ruumid ning ka asukohtatuleb muuta, sest täiskasvanutele see asukoht ei sobi. Asukoha küsimuse saakslahendada Koonga mõisa peahoone rekonstrueerimisel. Irta ja Kõima laenutuspunktideruumid on külmad ja niisked, perspektiivselt tuleks ka neile sobivad ruumid leida (Kõimalaenutuspunkt rekonstrueeritud mõisahoone baasil). Oidremaa laenutuspunkt võikskaugemas perspektiivis asuda kas algkoolis või sobivas ruumis praeguseskontorihoones.

Seoses raamatute ja perioodika suure hinnatõusuga prognoosime raamatukogudeprestiiži kasvu ja külastatavuse tõusu.

Raamatukogude töötajate kaader on olemas.

40

Kultuurimajad (vt. lisa 26)

Kavandatava valla territooriumil on ainult 1 kultuurimaja – Lõpe a/ü klubi, mis omasuuruselt rahuldab küll terve valla elanike vajadusi, kuid mida praktiliselt kasutab siiskiainult Lõpe kolhoosi piirkonna rahvas. Kultuurimaja hea asukoht on siiski eelduseks temakultuurikeskuseks saamiseks. Kultuurimaja juures töötab 2 naisansamblit, lastepeotantsuring ja laulu – ning tantsuring, rahvatantsu – ja spordiring (võrkpall,lauamängud). Kõigist neist ringidest võtab osa põhiliselt Lõpe piirkonna rahvas. Ühiseltvõetakse osa ainult teatrietendustest ja teistest taolistest suurtest üritustest (öödiskodjne.). Kultuurimaja peaks oma töö suundi kaasajastama.

Teistes valla osades palgalised kultuuritöö organiseerijad puuduvad ning sedatööd võimaluste piires teevad entusiastid (puhkeõhtud, teatri ühiskülastused jne.).Kinod (vt. lisa 26)

Filme vaadata on võimalus praegu Koonga (4 x kuus), Lõpe (6 x kuus) jaOidremaa (2 x kuus) külades. Kinopunktid asuvad selleks kohandatud ruumides (Koongakoolimaja saalis, Lõpel klubi saalis ja Oidremaal kontorihoone saalis), neist sobivadkinopunktiks Lõpe ja Oidremaa tingimused, ei sobi aga Koonga. Koonga kinopunktiasukoha probleemi oleks võimalik lahendada koos Koonga mõisa peahoonerekonstrueerimisega.

Kino ei näidata Tarva ja Mihkli külades, kuid mõlemas neis on selleks võimalusedolemas vähese kohandamise vaevaga (Tarva kontorihoones ja Mihkli pastoraadis).Kinopunktid tuleks neis kohtades avada, kuid tõenäoliselt saab takistuseks maakinovõrgu süsteemi suure kahjumiga töötamine käesoleval ajal (planeeritaksemunitsipaliseerida omavalitsuse maakonna tasandil).

Valla kinovõrgu komplekssel väljaarendamisel oleks võib–olla mõttekas kasutadaerakinomehhaaniku teenuseid.Kultuurielu.

Nn. hilisel stagnaajal oli enamuses majandites olemas kultuuritöö organisaator,kes vahel ka peaaegu käsukorras sundis inimesi isetegevusele, kuid samal ajal püütipakkuda inimestele ka erinevaid ja huvitavaid tegevusi. 80. –ndate aastate lõpul seesüsteem lagunes ja algas nn. rahvusliku liikumise tõus.Koonga külanõukogus väljendas seda tõusu Mihkli Kihelkonna Kultuuri Seltsi tekkimine1988. a. samuti külade päevade korraldamine (Pikaveres, Tarval, Oidremaal). Seltstegutses aktiivselt ca aasta, siis aga tema tegevus eestvedajate lahkumise tõttupraktiliselt lakkas. Seltsi põhimõtted ja tegevuse suunad on planeeritud sellised, etsobivas situatsioonis, kui inimestel tärkab vajadus ühistegemiste järgi, on täiesti võimalikja väga tervitatav seltsi taaselustamine.

Selts algatas kihelkonna segakoori ja puhkpilliorkestri loomise, kuid needettevõtmised nurjusid. Seltsi algatustest on täies elujõus pühapäevakool ja Mihkli laat,samuti on seltsil välja töötatud väga ilus sümboolika.

Pikaajalise traditsiooniga Mihkli laata korraldati kuni 1939. aastani mihklipäeval,s.o. 29. septembril. 1989. a. Mihkli Kihelkonna Kultuuri Seltsi organiseerimisel seetraditsioon elustati taas. Laat õnnestus hästi ning on toimunud nüüd igal aastalkülanõukogu korraldamisel. Muutunud on laada korraldamise aeg – nüüd toimub seejuulikuu kolmandal nädalavahetusel. Mihkli laada korraldamist vald kindlasti jätkab.

Kultuurielu üldiselt iseloomustab praegu madalseis, inimesed tänu kaasaegsetelekommunikatsioonivahenditele ja keerulisele majanduslikule ja poliitilisele situatsioonile eiole huvitatud ühistegemistest kultuurivallas, kuid ühiskonnaelu stabiliseerumiselprognoosime ka kultuurihuvide tõusu.

41

Kõige valusamalt puudutab vaba aja sisuka veetmise võimaluste puudusnoorsugu (nii lapsi kui noori) ning just nende vajaduste rahuldamiseks peame vajalikuksesialgu kultuuritööd suunata.

Veelgi suurenema peaks kiriku osa inimeste kasvatamisel ja hingehariduseandmisel.Kehakultuur.

Tervisesport meil levinud ei ole. Kehakultuuri all saab rääkida 4 võrkpallimeeskonnast, 1 võrkpallinaiskonnast ja 1 korvpallimeeskonnast. Teisi pideva iseloomugakehakultuurikollektiive ei ole.

Spordi tegemiseks kasutatakse Koonga kooli ja Lõpe klubi saale. Vaja ontaaselustada Koonga mängude traditsioon, mis hõlmas kõiki ümberkaudseid majandeidja üldse pakkuda oma elanikele (eriti noortele) rohkem sportimise võimalusi. Suur reservselles osas on Koonga koolil, kes ei kasuta maksimaalselt oma võimalusi lastekaasamiseks spordiringidesse.Tervishoid.

Enim probleeme valla territooriumil on seotud tervishoiuga.Apteek nr 44 asub Koonga külas, apteegipunkt Lõpe külas, velskri –

ämmaemanda – punktid asuvad samuti Koongas (teenindab ka Mihkli kolhoosi piirkonda)ja Lõpel (teenindab ka Oidremaa piirkonda). Kui Lõpe v/ä punktis pole probleemekaadriga, siis Koonga v/ä punktis on neid olnud pidevalt. Käesoleval ajal on Koongas küllarstiabi olemas ning 1992. a. II kvartalis peaks ka täiskohaga velsker tööle tulema.Kojukutsete tegemiseks puudub velskritel transport. Praegu on see korraldatud majanditebaasil, kuid see süsteem muutub tulevikus ebakindlaks. Kummaski v/ä punktis ei tehtaelektriraviprotseduure, ei ole aparatuuri ka kõige levinumate analüüside – vereproovide(ka uriinianalüüside) tegemiseks. Meie tingimustes aga maksab nende analüüsidetegemine Pärnu–Jaagupi Haiglas või Pärnu Linna Polikliinikus praktiliselt terve tööpäeva.Vähemalt töövõimetuslehe saamine on praegu võimalik kohapeal. Eesti VabariigiTervishoiuministeerium peaks kiiremas korras kompleksselt lahendama enamlevinudanalüüside ja protseduuride tegemise võimaluse kohapeal; see hoiaks kokku suurelmääral nii tööaega kui inimeste aega.

Kvalifitseerituma abi saamiseks peavad elanikud pöörduma Pärnu või Pärnu–Jaagupi tervishoiuasutuste poole (Oidremaa piirkonna rahvas kasutab ka Lihula arstideteenuseid). Valla arenemisel ja võimaluste suurenemisel on vaja luua süsteem eriarstidekonsultatsioonide saamiseks kohapeal (hambaravi, günekoloog). Oidremaa ja Tarvapiirkonnas velskripunkte ei ole. Oidremaal kapitaalremondi käigus valmivas koolimajas onvelskripunktiks ruumid ette nähtud ning kaadri leidmisel on seal järgmisel aastal võimalikvelskripunkt avada. Vaja seda sinna suhteliselt omaette olevasse piirkonda on.

Tarvale lähemas perspektiivis omaette velskripunkti avamist ette näha ei ole, kuidperspektiivis selle piirkonna elanikele sobivama meditsiinilise teenindamise süsteemiotsimine on (kas ühine velsker Oidremaale ja Tarvale või muud sobivad variandid).Velskripunkti ruumide küsimuse saaks ära lahendada Tarva algkooli baasil.

Soovime perearstide süsteemi arenemist ka vallas.Kaubandus (vt lisa 25 ja 26).

Koonga valla territooriumil on 6 Pärnu Tarbijate Kooperatiivi kauplust, ajakohaseshoones paikneb küll ainult Lõpe kauplus. Kauplusauto teenindab elanikke Järve, Kõima,Salevere, Kiisamaa, Kalli ja Palatu külades 1 kord nädalas, mis on ebapiisav.

Lähemas perspektiivis näeme vajadust ehitada kauplus Kõima külla, kusteenindatava piirkonna suurus on 125 inimest ja kauplusautost sellisele inimeste arvule

42

on ilmselt vähe. Kaupluse puudumine hakkab edaspidi takistama selle piirkonna arengut.Kauplus on planeeritud rajada Kõima mõisa abihoonesse ning projekteeriminekäesoleval ajal toimub, kuid ehitaja ning finantsressursside puudumise tõttu ei oska temavalmimise kohta midagi öelda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kaupluste võrk valla territooriumil on küllaltki väljaarendatud (v.a. Kõima piirkond). Kauplusauto teenetest praegu loobuda ei saa, sestkaugemates vähese elanike arvuga piirkondades on ta vajalik. Edaspidi võiks sedasüsteemi asendada ühe variandina kauplus–talude teke (s.t. talud, kes põhitöö kõrvalttegelevad vähesel määral ka kaubandusega oma piirkonna elanike tarbeks). Kaugemasperspektiivis on vajalik ehitada Koongasse uus ajakohane kauplus, kui seda vajadust eiannulleeri erakaubanduse arenemine.

Kaubanduse arendamiseks on vajalik konkurents kaubandusettevõtete vahel.Käesolevaks ajaks pole meie valla territooriumil avaldatud soovi erakaubandusegategelemiseks. Valla ülesandeks peaks jääma erakaubanduse propageerimine ja sellekssobivate kohtade ja ruumide leidmisel abistamine.Sööklad, baarid (vt. lisa 25 ja 26)

Valla territooriumil on 4 majandite sööklat. Suurema arvu sööklate järgi vajadust eiole. Perspektiivis on nende arengul mitu varianti: kas jäävad ametkondlikeks sööklateks,antakse rendile või müüakse eravaldusse või, kui vajadus nende järele lakkab,likvideeritakse.

Ainus tegutsev baar asub Lõpe külas ja sinna ehitatakse veel üks baar juurde,kuna Lõpe asukoht Pärnu – Lihula maantee ääres on selleks soodne. Oidremaal onbaariruum valmis ehitatud, Tarval on ehitamisel ning ka Soontaganas on baariruumidolemas majandite kontorihoonetes, kuid ükski neist ei tööta. Need baarid on mõeldudpraegu enamasti kohalikele elanikele kasutamiseks. Efektiivselt hakkavad nad töötamaeravalduses.Elutarbeline teenendamine (vt. lisa 26)

Komplekstellimuste vastuvõtu punktid töötavad Koonga ja Lõpe külades küllaltkirahuldavates tingimustes, Tarva ja Mihkli külades käib tellimuste vastuvõtu buss 2 xkuus. Koongas töötab ka juuksur.

Osutatavate teenuste diapasoon on küllaltki lai ning kahtlemata on olemasolevsüsteem hoolimata kõigist tema puudustest maainimesele olmeprobleemidelahendamisel vajalik. Teenindussüsteem sellisel kujul aga annab praegu kahjumit ning onplaneeritud omavalitsuse teise tasandi munitsipaalomandisse. Põhimõtteliselt on vajataoline teenindussüsteem säilitada (välistamata seejuures uusi ettevõtluse vorme) kuniväikekäsitööliste tekkeni, kes teeksid praegu osutatavaid teenuseid. Käsitööliste teketprognoosime peale majandite lagunemist, kui inimestel on vaja otsida uusielatusvahendeid. Võivad tekkida nii põhikohaga käsitöölised kui ka talupidajad, keskõrvaltööna osutavad mitmesuguseid teenuseid.

Saunad on olemas kõigi nelja majandi keskustes ning on praegu majanditeülalpidamisel. Kõige uuem ja kulukaim neist on Soontagana kolhoosi saun. Ka saunadepuhul näeme perspektiivi nende rentimises või erastamises, ka on üks võimalus nendemunitsipaliseerimine, kuid esialgu me seda ei planeeri, välja arvatud juhul, kui on ohusnende eksisteerimine.

Hoiupanga osakonnad on Koongas ja Lõpel.Heakord.

Koonga külanõukogu haldamisel on 2 surnuaeda – Mihkli ja Kalli surnuaiad.Nende korrasolekuga võib üldiselt rahule jääda. Mihkli surnuaeda viiv tee ja surnuaiaparkimisplats vajavad asfalteerimist.

43

1992. a. eelarvesse planeerisime rahalised vahendid ka selleks, et hakata järk–järgult teostama ning finantseerima heakorratöid. Selle töö raskus lasub praegumajanditel ning ka edaspidi peame selliste tööde tegemiseks ostma tööjõudu ja –vahendeid majanditest või palkama suveperioodiks ajutisi heakorratöötajaid. Vallakompetentsi peavad jääma sellised objektid, millel pole konkreetset omanikku ningsamuti ka valla teede heakord ning munitsipaalomandis olevate objektide heakord.

Valla heakorra eeskirjadega planeerime kehtestada korra, et iga asutus, ettevõte,organisatsioon ning üksikisik on kohustatud teostama heakorratööd talle kuuluval objektilvõi elamukrundil ning sellega piirneval alal selles ulatuses, mis eeskirjadega kindlaksmääratakse.Sotsiaalhooldus.

Sotsiaalhooldusalast praktilist tööd valla territooriumil teevad majandid ningvõimaluste piires ka külanõukogu. Vanuritele küttepuude andmine, talvel teede lahtihoidmine, aiamaade harimine, abistamine heinateol, abistamine remondimaterjalidega jaremondil ning palju muud – seda kõike teevad praegu majandid. Külanõukogu annablisatoetusi ning on võimeline mõne üksiku probleemi oma võimaluste piires lahendama.

Võimaliku majandite lagunemisega peab kogu sotsiaalhooldusalane praktiline tööjääma vallale ning see toob meile kindlasti palju lahendamist vajavaid probleeme kaasa.Seda enam, et valla territooriumil on 342 pensioniealist inimest (21 % elanikest).Tõenäoliselt peame selle töö järjepidevaks tegemiseks kasutama lepingute süsteemitehnika valdajatega kuni vallal puudub tehnika vanuritele teenuste osutamiseks võipuudub ettevõte, kust neid teenuseid on võimalik tellida. Ideaalne on, kui vallal olekskommunaalteenistus, mis peale teiste ülesannete oleks võimeline osutama ka vanuritelekõiki vajaminevaid teenuseid (näit. puude koju toomine, saagimine, lõhkumine javirnastamine, mis kõik võib vanurile üle jõu käia).

Väga vaja oleks lähemas tulevikus ka tööle rakendada üks patronaažiõde, kestegeleks üksikute vanurite spetsiifiliste probleemidega. Üksikvanurid, kesinvaliididekodudesse minna ei soovi, kuid ise enam näiteks ka kaupluses käimisegahakkama ei saa, saavad praegu kodus elada tänu naabrite vastutulelikkusele, kes neilekauplusest süüa toovad. Ka taoline hoolitsus oma vanurite eest peab valda üle tulema.

Vajalik ja võimalik oleks Pikavere vallamaja baasil ehitada vanurite kodu.Sotsiaalhooldusega seonduvad probleemid on valusad ning raskesti

lahendatavad, kuid see on sfäär, mille probleemid vald koostöös kohalike ettevõtetegapeab kindlasti lahendama, sest vanurid vajavad valla elanikkonnast kõige ennem ja kõigeenam abi.Avaliku korra kaitse

Valla territooriumil töötab praegu üks välipolitsei konstaabel, kuid vaja olekstingimata kahte. Konstaablite efektiivse töö kõige suuremaks takistuseks on ja jääbtranspordi puudus ning enne ei saagi kõrgetasemelist tööd nende käest nõuda, kui neilon olemas liikumisvõimalus ja vajalikud tehnilised vahendid.Tuletõrje ja kodanikukaitse

Tuletõrjealane olukord tulevases vallas on kurb. Kohapeal tegelevad tuletõrjegavabatahtlikud tuletõrjujad ning teevad sead võrdlemisi loiult. Koongas on olemastuletõrjeauto, mis on amortiseerunud, Lõpel on olemas tuletõrjeprits, millest eriliselt kasupole ja see on kogu tehnika tulega võitlemiseks. Viimastel aastatel on aga tuleõnnetustearv territooriumil suurenenud. Lõpel peaks kindlasti olema tuletõrjeauto. Riiklikul tasandiltuleks reguleerida see, kes hakkab tuletõrjealast tööd juhtima ja arendama, kas riik võivald või on mingi efektiivne kolmas võimalus.

44

Kodanikukaitse seadust töötatakse vabariigis alles välja, kuid on selge, et selle töökoordineerimine jääb vallale.

2. Sotsiaalsfääri olukorra analüüs territoriaalselt (vt. lisa 26)

Nagu tabelist nähtub, on sotsiaalsfäär enim arenenud majandite keskusteksolevates külades, neist omakorda aga kõige rohkem on välja ehitatud Lõpe ja Koongakülad.

Lõpe, Oidremaa ja Mihkli piirkonnad moodustasid aastakümneid ühise majandining tolleaegse poliitika tõttu on Lõpe enim arenenud. Nüüd on Oidremaa ja Mihklipiirkonnad iseseisvad, kuid sotsiaalsfäär on neis nõrgalt välja arenenud, eriti just Mihklikolhoosi piirkonnas. Soontagana on tänaseni ühtne piirkond keskusega Koongas. Kuidselle majandi piirkonnas võib esile tõsta Irta ja Kõima küla, mis kunagi olid majanditekeskused ning pikka aega on olnud osakondade keskused ja tänu sellele on nad nüüdväiksemad keskused.

On loomulik, et igas külas ei saa olla kõiki sotsiaalobjekte, kuid tervikuna peabmärkima, et valla eri osad on sotsiaalselt erinevalt arenenud. Valla ülesandeks peabolema tasakaalu loomine valla erinevate osade vahel – on vaja teostada poliitikat, et kõikvalla osade elanikud elaksid võrdselt heades tingimustes.

Selline nelja keskuse olemasolu valla territooriumil loob eeldused ja tingimusedosavaldade tekkeks, kuid tasakaalustav jõud vallavolikogu näol peab seda protsessi siiskireguleerima.

Enim on vaja arendada kaubandust kauplus–talude ja erakaubanduse baasil ningmeditsiinisüsteemi: Elanike seisukohalt on need väga olulised elutingimuste näitajad.Teisi sotsiaalsfääri kitsaskohti käsitlesime juba eelnevas osas.

Väga paljudes külades puudub telefoniside, mis on väga suur puudujääk meiearengus.

Ametkondlikust elamufondist annab ülevaate lisa 17.Valla ülesanded sotsiaalsfääri arendamisel:1) valla eri osade tasakaalustatud sotsiaalse arengu tagamine;2) erakaubanduse ja erateeninduse propageerimine, s.t. valla elanikele võimalustepakkumine erinevateks tegevusteks valla elanike huvides;3) valla elanike sotsiaalsete vajaduste igakülgne tagamine.

45

VII peatükk

VABARIIKLIKU JA KOHALIKU KAITSE ALASED ARHEOLOOGIA–,AJALOO– JA KULTUURIMÄLESTISED NINGLOODUSKAITSEOBJEKTID.

KAITSEALA LOOMINE KOONGA VALLA TERRITOORIUMILE.

Valla territooriumil asuvatest vabariikliku ja kohaliku kaitse all olevatestarheoloogia–, ajaloo– ja kultuuri– ning kunstimälestistest ja looduskaitseobjektidest ningnende paiknemisest annavad ülevaate kaardid nr. 6 – 9 koos objektide nimekirjadega.

Käesoleva arengukava II peatükis on käsitletud põhjalikult valla ajalugu, millestselgub, et valla alad on olnud põhilised inimtegevuse alad. Kuni 1940. aastani peeti vallaala erakordselt ligipääsmatuks, mistõttu valla areng ei olnud nii kiire, kui mujal Eestimaal(nii on ka praegu). Veel 1939. aastal nimetati meie kanti Eestimaa Siberiks. Tänu selleleon meil hästi säilinud vanu sumbkülasid, õlgkatustega maju ja ürgvanu põllulappekiviaedadega, mis annavad kihelkonnale arhailise ilme.

Inimeste kestva tegutsemise tagajärjel on kahjuks hävinenud väärtuslikkuloodusmaastikku (põliseid puid, hiisi, rändrahne jne.). Osa neist on siiski õnnestunudkaitse alla võtta. Kaitse all on näiteks Mihkli tammik, mis on üks väheseid läbi sajanditesäilinud hiietammikuid Eestis.

Teeme Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku moodustada Koonga vallaterritooriumile kultuuriloolis – maastikuline kaitseala järgmiste piiridega (vt. Kaart nr. 9):põhja–ida suunas Lihula–Lavassaare soostik, lõunas Võlla soo, läänes Tuhu jaOidremaa sood.

Kaitsealale jäävad:1) kõik arheoloogiamälestised (tingmärk kaardil nr. 9 );2) kõik kultuurimälestised (tingmärk kaardil nr. 9 );3) kõik ajaloomälestised (tingmärk kaardil nr. 9 );4) kõik looduskaitseobjektid (tingmärk kaardil nr. 9 );

Kogu kaitseala pindala oleks ca 229,5 km2

Kaitseala nimeks võiks olla: Soontagana kultuuriloolis – maastikuline kaitseala.Kaitseala loomise põhjused ja eeldused:

1) kultuuriloolis – maastikulise kaitseala territooriumiks planeeritud ala on inimeste põlineasustusala;2) nimetatud alal on hulgaliselt väärtuslikke objekte, mida inimeste ja ettevõtete piiramatutegevusvabaduse tagajärjel võib ähvardada otsene hävimisoht;3) paljud väärtuslikud objektid on juba hoolimatu inimtegevuse tagajärjel hävinenud võihävimisohus;4) kaitsealaks planeeritud ala on omanäoline ning arhailine tänu piirkonna suhteliseleeraldatusele ja aeglasele arengule ning seda on vaja säilitada eesti maaelu ühearenguetapi näidisena;5) kaitseala on suures osas veelahkmeala, mis nõuab keskkonnakaitsealaste nõuetetäpset järgimist;6) teoreetiliseks aluseks kaitseala loomisel on fakt, et Mihkli kihelkonna ajalugu onküllaltki detailselt uuritud ning uuritakse (vallal on plaanis omandada käsikiri Mihklikihelkonna ajaloo kohta).

46

Kaitseala moodustamise eesmärgid:1) kaitseala loomise tähtsaim eesmärk on selles piirkonnas ca 2 000 ja rohkemagi aastajooksul tekkinud põllumajanduslike kõlvikute (põllud, niidud, rohumaad) ja muudemaastikuelementide (kivikülvid, astangud, puisniidud jne.) ning arheoloogiamälestistesäilimine, samuti vanade talude (+kiviaiad jmt.) ja mõisahoonete säilimine nii, et see eikahjustaks piirkonna majanduslikku tegevust ja selle arengut;2) kaitseala loomine pole vajalik mitte ainult nimetatud objektide kaitsmiseks, vaid kaselleks, et uurida inimtegevuse mõju maastikule ( maaparanduse tagajärjed, puisniitudekasutamise probleem, soode veerežiimi uurimine jne.) ning kaitse all olevate objektidegaseotud probleeme;3) kaitsealal domineerib põllumajanduslik maakasutus. Kui see ala on kaitse alla võetud,siis võib jätkuda ka edaspidi eelnevalt kooskõlastatud maaparandustööd, teede, elamuteja tootmishoonete ehitamine, metsamajanduslikud tööd jne., mis on vajalikud sellepiirkonna majanduse arenguks. Kaitsealal paiknevate metsade majandamisel on vajakehtestada I grupi metsade režiim;4) kaitseala loomine ja väljaarendamine loob valla elanikele paremad elutingimused;5) kaitseala loomisel on veel üks aspekt – kasutada kaitsealal olevaid objekte nii sise–kui välisturismi arendamiseks.6) turismi arendamine loob valla elanikele uusi töökohti ja tegevusalasid.

Käesoleval ajal on enamus arheoloogia– ja kultuurimälestistest halvas olukorras,enamus mõisakomplekse on hävinud või varemetes. Kaitseala täielikukskordaseadmiseks on perspektiivselt vaja teha järgmised tööd:1) lõpetada kõigi arheoloogiamälestiste ja looduskaitseobjektide tähistamine ning sõlmidanende osas kaitsekohustused (v.a. looduskaitseobjektide puhul, mis tõenäoliselt jäävadriigi objektideks) ning jälgida kaitserežiimist kinnipidamist;2) teostada nendel objektidel korrastus– ja heakorratööd (võsa raiumine, kiviaedadetaastamine, niitmine jne.);3) esialgu konserveerida vähem kahjustatud ehitused perspektiiviga nende taastamiseks;4) valla omavalitsusorganitel peaks olema õigus lükata tagasi ehitiste projekte jaehituskruntide taotlusi, mis kas stiililt või asukohalt ei sobi kaitseala territooriumile, vajaon säilitada endist taluehitusstiili, s.h. ka Pärnu Metsamajandi territooriumil.5) valla omavalitsusorganitel peab olema õigus kontrollida ja vajadusel peatada kaitsealaltööd, mis muudavad kaitseala loodusmaastikku, s.h. ka Pärnu Metsamajanditerritooriumil;6) valla heakorraeeskirjadega on vaja sätestada teeäärsete alade ja turismiobjektideheakorrastamise süsteem;7) turismi arenemise seisukohalt on vaja alustada kaitseala vaatamisväärsustereklaamimist (reklaamimaterjalide valmistamisega on alustatud);8) planeerime alustada 1992. a. suvel esimeste, esialgu üksikute, ca 5–6 tunnisteväikeste turismireiside korraldamist Koonga valda;

47

Kaitseala täielikuks väljaehitamiseks, mõisakomplekside taastamiseks ja turismiarendamiseks on vaja teostada järgmised suuremahulised ja kapitalimahukad tööd:a) rekonstrueerida Kõima mõis (projekt lõppstaadiumis). Valmisehitatud komplekslahendaks kohalike elanike kaupluse, raamatukogu ja kultuuriürituste organiseerimisekoha küsimuse, samuti oleks seal olemas võimalused turistide majutamiseks;b) rekonstrueerida Koonga mõisa peahoone (projekt olemas). Valminud peahoone oleksvajalik kohalikele elanikele kultuurikeskusena, samuti planeerime sinna vallavalitsuseruumid, raamatukogu ja baari. Olemas oleksid ka võimalused turistide majutamiseks;c) rekonstrueerida Veltsa mõisakompleks, kus põllumajanduslike tootmishooneteläheduse tõttu võiks olla põllumajanduslikku väljaõpet andev näidiskompleks. Siis tavõiks olla ka turismi objekt. Teise võimalusena oleks huvitav seal taastada omaaegnemõisamajandus;d) rekonstrueerida Keblaste mõisakompleks, mis võiks olla puhtalt turismile orienteeritudkompleks;e) vaja on ehitada tee Soontagana maalinna (ca 1,5 km) ning sild üle magistraalkraavi(ca 12–15 m pikk). Maalinna on vaja kiiresti hooldama hakata (raiuda võsa, niita), ethoida kohta metsistumast;f) lisaks sellele on meil veel suurel hulgal väikesemaid objekte (tuuleveskid, sepikojadjne.), mis kõik oleks vaja taastada ning mis annaksid kaitseala üldilmele palju juurde;g) talude või suvilatena (säilitades endist ehitusstiili) oleks vajalik taastada ürgvanadKurese ja Vastupea külad.

Ideid turismi arendamiseks ning selles osas, mida huvitavat meil turistidelepakkuda oleks, on veel väga palju, kuid kahjuks takistab nende realiseerumist võimalustepuudumine. Esimesed kontaktid kaitsealale jäävate mõisakomplekside ülesehitamisekson loodud.

Kokkuvõtteks tahaks rõhutada, et kultuuriloolis–maastikulise kaitseala loomisepeamine mõte on säilitada veel olemasolevat piirkonna omapära, kaitsta pareminiarheoloogia–, ajaloo– ja kultuurimälestisi ning looduskaitseobjekte, hoida neid hävimiseeest, arendada välja heakorrastatud kaitseala ning selle läbi saavutada valla elanikelemeeldivamad elutingimused, sest ega meie geograafiline asend muutunud ei ole. Ehkkikaugusest tulenevad probleemid tänapäeval piirkonna arengut mõjutavad vähem, onsiiski olemas.

Kaitsealal arendatav turism võimaldab suurendada valla sissetulekuid, mida saabkasutada kaitseala edasiseks väljaarendamiseks. On selge, et oma vahendite ning kakaasahaaratud vahenditega me seda programmi teostada ei suuda. Kaitsealaväljaarendamiseks vajame riikliku abi.

48

ARHEOLOOGIAMÄLESTISED (vabariikliku ja kohaliku kaitse all)

1. Kultusekivi I aastatuhat e.m.a.; Emmu külas, Mihkli kirikust 600 mloodes, maaparandusega kokku lükatud kivihunnikulõunaosas.

2. Kultusekivi (38–k) I aastatuhat e.m.a.; Kurese külas, end. Uuerõika taluasemest umbes 100 – 120 m põhja pool, ida–läänesuunalise kiviaia põhjapoolsel küljel.

3. Ohvrikivid (29–32–k) I – II aastatuhat; Rabavere külas, end. Palsu ja Vana–Jüri talude maale jäävas hiiekohas.

4. Ohvrikivi (2655) II aastatuhat; Emmu külas, Viljaku talu karjamaal, talluviivast teest 1 km loode pool, "Salumäest" 1,5 kmloode pool.

5. Ohvrikivi (2654) II aastatuhat; Salevere (end. Õepa) külas, end. Laosetalust umb. 170 m põhja–loodes, karjamaal, talustTamme külla viivast teest 10 m ida pool.

6. Ohvrikivi “Hiiekivi” (22–k) II aastatuhat; Võitra külas, Tõnnase talust umb. 470 mloodes, Kopli talust 250 m lääne–loode pool,maaparandusobjekti teest 20 m põhja pool, põllul.

7. Ohvriallikas "Seaallikas"(23–k)

II aastatuhat; Tõitse külas, Mango talust umb. 480 mkagu pool, metsaservas, metsa ja karjamaa piiril.

8. Ohvriallikas (1323) II aastatuhat; Paimvere külas, Pärnu–Lihula maanteest20 m läänes. Hiiekohas.

9. Ohvriallikad “Hiieallikad”(24–27–k)

II aastatuhat; Tarva külas, Hendriku talu asemest 100–150 m põhja–kirdes, vanast külavaheteest 10–20 mpõhja pool, väikesel karjamaalapil.

10. Ohvriallikas "Teetsi e.Täitsi allikas" (1324)

I aastatuhat – II aastatuhande algus; Kõima külas,Kõima mõisahoonest 330 m põhja pool, endiseviinavabriku varemetest 200 m loode pool, kolhoosikarjalaudast 40–50 m idas.

11. Hiiekoht (28–k) I–II aastatuhat; Paimvere külas, Pärnu–Lihulamaantee lääneservas, Palsu talust 100 m lääne–loodes.

12. Maa–alune kalmistu 13.–18. saj.; Emmu külas, Jüri–Mäe talu elamu all jasellest lõuna pool.

13. Maa–alune kalmistu 13.–18. saj. ; Tarva külas, end. Tarva kooli söökla all jasellest vahetult ida pool.

14. Maa–alune kalmistu 17.–18. saj.; Jänistvere külas, Vaino talust umb. 700 mlõuna–kagus, karjamaal.

15. Maa–alune kalmistu 13.–18. saj.; Järve külas, Mihkli talust 800 m ida pool.16. Maa–alune kalmistu(41–k)

11.–13. saj. ; Rabavere külas, Koodi–Jaagu talust420–520 m läänes, Rabavere külla viivast teest 100–200 m põhja pool, kolhoosi töökodade ja bensiinijaamaterritooriumil ning põllul.

17. Kalmistu (1320) I aastatuhat – 15. saj.; Kõima külas, Kõima mõisast1,9 km lääne pool, Kõimast Mihklisse viiva tee ääres jaall, põhja–küljel (umb. 50 m loode poole pöörabKõima–Mihkli teelt Kibura külasse) end. Pikksaaretalust 100 m kagu suunas.

18. Kalmistu (2653) 14.–16, saj.; Kõima külas Kase talust 100 m kagupool, Kõima mõisast 1,55 km lääne pool KõimastMihklisse viiva tee lõunaküljel, kalmistust nr. 17 350 mida–kagu pool.

49

19. Kivikalme (2652) I aastatuhande lõpp e.m.a.; Kurese külas, end.Uuerõika talu asemest vahetult kirde pool, suurelt osaltkülatänava all.

20. Asulakoht (42–k) II aastatuhat; Rabavere külas, kahelpool külateed,Kaarli ja Antsi talude vahelisel alal (950 x 170 m ala).

21. Asulakoht (43–k) II aastatuhat; Salevere külas, Siimu talust 250–450 mkirdes, Korise talust 150–400 m lõuna pool (250 x 150m ala).

22. Asulakoht (44–k ) II aastatuhande I pool; Kõima külas. Asula lõunapiirkulgeb Pärnu–Jaagupi – Koonga maantee joonel,põhjapiir teest 130 m põhja pool, idapiir Tõntsu majajoonel ja läänepiir majast 100 m läänes (100 x 130 mala)

23. Asulakoht II aastatuhat; Ura külas. Asula lõunapiir kulgeb Oedatalu joonel, põhjapiir Reinu talust 50 m põhjapool,idapiir Andruse talust 30–40 m idas, läänepiir Madisetalust 20 m läänes (200 x 280 m ala).

24. Asulakoht (46–k) I – II aastatuhat; Hõbeda külas, küla tuumikus, Allika,Ärma, Hendriku–Antsu ja Tooma–Antsu taludeümbruses (200 x 250 m ala).

25. Linnamägi (1318) II aastatuhande algus; Mihkli külas, Mihkli–Koongateelt 2 km Koonga poole, nn. Piisu mäelt lõunasse,s.o. Piisult Võitra külasse suunduvale vanale teele.Piisu viimastest taludest 1,3–1,4 km (teeristist 1,7–1,8km) Võitra poole, teest 750 m läänes .

26. Linnamägi "Soontaganamaalinn" (1319)

II aastatuhande algus; Kurese külast 2,5 km põhjasuunas, Avaste soos.

27. Muistsete põldudejäänused (2656)

I aastatuhat – II aastatuhande I pool; Kurese külas,end. Uuerõika talu asemest 500 m loodes, kadakaidtäis kasvanud loopealsel.

28. Muistsete põldudejäänused, nn. "Siimu vared"(2657)

I aastatuhat – II aastatuhande algus; Salevere külas,Siimu talust 250 m põhja–kirde suunas, karjamaal.

29. Muistsete põldudejäänused (2658)

I aastatuhat – II aastatuhande algus,; Salevere külas,Siimu talust umb. 100 m lõuna–kagu pool, karjamaal.

50

LOODUSKAITSEOBJEKTID

Vabariikliku kaitse all olevad looduskaitseobjektid:

1. Mihkli tammik 91 ha looduskaitseala2. Rehekivi ehk vanapagana kivi Paimvere külas, Pärnu–Lihula maantee

ääres; ü–25m; 7,6m x 2,5m3. Uduna tamm Paimvere külas, Uduna maja juures

ü–5m, k–23m4. Panga tamm Panga mäel

ü–3,5m, k–22m5. Avaste sookaitseala moodustatud 1981. aastal, 4 188 ha.

Kohaliku kaitse all olevad looduskaitseobjektid:

6. Nedremaa–Kalli puisniit 81 ,0 ha7. Koonga tammik 12,5 ha8. Naissoo tammik9. Salumägi 18,2 ha10. Pärdi mägi 28,7 ha11. Kõima park 3,0 ha12. Oidremaa park 2,8 ha13. Veltsa park 6,3 ha14. Mihkli kiriku pärnad suurim ü–4,4m, k–24,5m15. Sööni–Möldri tamm ü–4,5m, k–20,0m16. Lodja park

KUNSTIMÄLESTISED

Vabariikliku kaitse all.

1002 Mihkli kirikus Oblaatide karp (hõbe} 18. saj.Kohaliku kaitse all.

Mihkli kirikus – altarimaal "Kristus ristil” õli, lõuend G.M. Künnap1883.a.

altarisein ja –võre puit, tisleri– pseudogootitöö, õli ja 1916.a.pronksvärv

kantsel puit, tisleri– 19.–20. saj.töö, õli japronksvärv

karikas messing, hõbe– 19. saj.tatud, kupaseest kullatud

ristimisvaagen messing, hõbe– 19. saj.tatud, gra–veeritud

51

ristimisvaagna jalg paas 19. saj.

küünlajalg messing, hõbe– 19, saj.(altari, 2 tükki} tatud

küünlajalg pronksivalu 19.20. saj.(2 tükki)

krutsifiks puit, figuur 19. saj.pronksivalu

krutsifiks puit, figuur 19.–20. saj.pronksivalu

pingistik puit, tisleritöö

tuulelipp 18. saj.

tornikell 1684. a.

piibel trükis, nahkköide, Tallinnmetallpanused 1895.a.

orel prospekt, prospektpuit, tisleritöö pseudogootika

Mihkli kiriku aias: värav raudsepis

vapp 1832.a. V. Lastingshausenite kabelil

Pikavere filiaalis: kroonlühter puit, treitud 19, saj, lõpp(3 tükki) raudsepis

laelamp pronksivalu, 19.–20. saj.värviline klaas

ukselukk raudsepis 19. saj.(läänepoolsel välisuksel)

piibel trükis, nahkköide Tartu 1903. a.

harmoonium A. Kukk

52

KULTUURIMÄLESTISED

Objekt Kaitse alla võetud:

1. Mihkli kirik kirikuaiaga (14.–19. saj.) 418, vabariikliku kaitse all

2. Mihkli kiriku pastoraat (1853) Pärnu Maakonnavalitsuse määrusnr.318, 12.07.91. a.

3. Kalli Püha Johannese kirik (1866) Pärnu Maakonnavalitsuse määrusnr.318, 12.07.91. a.

4. Tarva doktoraat (1877) Pärnu Maakonnavalitsuse määrusnr.318, 12.07.91. a.

5. Keblaste mõisa valitsejamaja, Pärnu Maakonnavalitsuse määrusait, viinakelder (19. saj.) nr.318, 12.07.91. a.

6. Soontagana tuulik Pikavere külas (1903) Pärnu Maakonnavalitsuse määrusnr.318, 12.07.91. a.

7. Koonga mõisa peahoone Pärnu rajooni RSN TK otsus nr.2018.01.85. a.

8. Kõima mõisa peahoone ja ait Pärnu rajooni RSN TK otsus nr.2018.01.85. a.

AJALOOMÄLESTISED

Objekt Kaitse alla võetud:

1. Nõukogude aktivistide mõrvamiskoht (1965) Pärnu Rajooni RSN TK otsusega nr. 23421. augustist 1972. a.

2. Suures Isamaasõjas langenute Pärnu Rajooni RSN TK otsusega nr. 291vennashaud 10. novembrist 1975. a.

3. Ilma– ja Eesti Vabadussõjas Pärnu Rajooni RSN TK otsus nr. 290,langenute mälestussammas Mihkli 21. oktoober 1988. a.kihelkonna elanikele (1926, 1988)

53

VIII peatükk

KESKKONNAKAITSEALANE OLUKORD JA PERSPEKTIIVID KOONGAVALLAS.

Koonga vald keskkonnakaitse seisukohalt vajab erilist tähelepanu (paenealuspõhi, suured soomassiivid).

Põhilisteks keskkonna reostajateks on:1) põllumajanduslik tootmine;2) keskasulad oma prügimajandusega;3) muu reostus.

Põllumajandusliku tootmisega kaasneb haju– ja punktreostus. Põllumajanduslikudfarmid ja muud tootmishooned on kujunenud punktreostuse allikateks. See onpõhjustatud poolikust tehnoloogiast ning mittekomplektsetest puhastusseadmetest.

Hajureostus põllumajanduslikus tootmises toimub siis, kui rikutakse agrotehnilisinõudeid või eiratakse muid tehnoloogilisi nõudeid masinatele ja mehhanismidele(üleväetamine, veekaitsevööndite puudumine veekogudel, orgaanilise väetise vale ja kavalel ajal laotamine jne.)

Keskusasulad oma ülesehituselt tähendavad suurt koormust kontsentreeritudpindalale. Siiamaani on puudulikult lahendatud prügimajandus keskasulates. Igaleksisteerival majandil on prügi ladustamiseks olemas territooriumid, aga prügiladustamine ei toimu seal seoses prügi iseloomuga. Prügi ladustamisel ei tehta vahettööstusliku ja olmeprügi vahel ning ei ole lahendatud laguneva ja mittelaguneva prügigaseonduvad probleemid.

Osades prügi ladustamispaikades on võsa läbi kasvanud vanadestprügihunnikutest ning osades on prügi surutud buldooseriga metsa alla.

Reovete probleem keskasulates on enamasti lahendatud tsentraalsekanalisatsiooniga või siis vanematel hoonetel kogumiskaevudega. Biopuhastusestläbikäinud reovesi vastab kehtivatele keskkonnakaitse nõuetele, kuid väga suur kogusreovett (ca 50 %) ei lähe läbi puhastite. Kogumiskaeve tühjendatakse sessoonselt ja kanendest ei ole tõsist reostajat, aga Oidremaal on keskasulas senini ühendamatakanalisatsioonitrassiga elamud.

Keskkonnakaitse seisukohalt omab tähtsust ka see reostus, mis tuleb maanteedeäärsetesse metsadesse seoses sinna prügi ladustamisega möödasõitjate poolt.Arvestades pidevat liikluse intensiivsuse suurenemist võib see osutada mõju maanteedeäärseile metsadele kui üks kiiresti suurenev reostaja.

Teeäärseid alasid reostab ka intensiivne liiklus (heitgaasid).Nagu juba öeldud, omab keskkonnakaitse valla maadel suurt tähtsust.

Põllumajandusliku tootmise osas vajavad suurt tähelepanu alles jäävad suuredtootmisüksused. Punktreostus tuleb likvideerida ja seda just õige tehnoloogilise küljetagamisega omanike poolt.

Keskasulate reokoormust saab vähendada tsentraliseeritud prügimajandusekorraldamisega ning ka ladustusplatsi õige ettevalmistamisega. Selleks tuleb vallatasandil lahendada:

1) Prügi mahapanemispaikade ametlik registreerimine;2) Tagada munitsipaalomandusse jäävate elamute, koolide jm. ettevõtetetsentraalne prügivedu, millesse haarata kaasa ka individuaalsektor.

54

3) Prügi ladustamisel lähtuda prügimägedele esitatavatest üldnõuetest.4) Tagada ehitatud ja ehitatavatele puhastuskompleksidele ühtne teenindus ninghooldaja.Vallal tuleb piiritleda ära alad, mis vajavad erilist tähelepanu (lähtudes nende

alade pinnase ja taimkatte iseärasustest ning ka tegelikust saastamise astmest) ningtöötada välja nende objektide hooldeteenistuse süsteem.

Koostöös piirnevate maavaldajatega ning ka valla halduspiiridesse jäävatetransiitautoteid haldavate asutustega tuleb leida lahendus autoparklate prügimajanduseletransiitautoteedel, vältimaks sealt lähtuvat keskkonna reostust.

Vallavalitsusel tuleb töötada välja ühtsed keskkonnakaitse nõuded konkreetsetelevaldajatele lähtudes tootmise iseloomust ning pakkuda lahendusi ja kehtestadasanktsioone nende nõuete tagamiseks.

Lähtudes veekaitse erilisest tähtsusest (veelahkmeala) meie valla maadel, tulebpropageerida veekaitseehitiste, –rajatiste ja –vööndite vajalikkust ning leida vahendeidnäidislahenduste finantseerimiseks.

Puhas keskkond on üks valla arengu eeldusi.

55

IX peatükk

MUNITSIPAALOMAND

Vastavalt Koonga valla põhimäärusele on munitsipaalomandiks vallale EestiVabariigi seadusandlusega määratud korras riigi poolt üle antud, samuti vallaomavalitsusorganite poolt asutatud munitsipaalettevõtete, –asutuste ja organisatsioonidevara; nende poolt majandustegevuse käigus soetatud vara, sealhulgas ka eelarvelised jaeelarvevälised vahendid.

Valla staatuse saamisel on vallal plaanis munitsipaliseerida esialgu järgmisedkülanõukogu bilansis olevad objektid:erastamiskohustuseta erastamiskohustusegaKoonga k/n hoone elumaja Emmu külasLõpe algkooli koolihoone–puukuurid elumaja Tarva külasTarva algkooli koolihoone elumaja Nedremaa külasTarva algkooli internaadi söökla elumaja Kalli külasKoonga uus koolimaja Tarva algkooli internaatKoonga kooli puukuur, pesuköök ja Tarva algkooli kooliteenija korterõpetajate elamu Koonga kooli internaadi hooneKoonga haruraamatukogu raamatufondLõpe haruraamatukogu raamatufondTarva haruraamatukogu raamatufondKeblaste mõisakompleksVeltsa mõisakompleksehitatav Koonga tsentraalkatlamaja

Vald teisi objekte munitsipaliseerida praegu ei saa kuni põllumajanduslikuomandireformi seaduse vastuvõtmiseni, sest praktiliselt peaaegu kõik teised objektid onmeil kooperatiivses omandivormis (s.h. peale kolhooside omandi ka ETKVLi süsteemikauplused).

Niipea, kui selleks on seaduslik alus, oleks vaja esmajärjekorrasmunitsipaliseerida järgmised objektid (erastamiskohustuseta):

Koonga LPK hoone koos inventarigaLõpe LPK hoone koos inventarigaOidremaa LPK hoone koos inventarigaOidremaa algkooli hoone koos inventarigaLõpe rahvamaja koos inventariga.Perspektiivselt võiksid munitsipaliseerimise objektid olla järgmised:1) v/ä punktid Koongas ja Lõpel (erastamiskohustuseta);2) komplekstellimuspunktid Koongas ja Lõpel (võimalik erastamiskohustusega);3) saunad (4 tk) (võimalik erastamiskohustusega);4) apteegid Koongas ja Lõpel (võimalik erastamiskohustusega).Peale põllumajandusliku omandireformi seaduse vastuvõtmist ja majandite

kardinaalset reorganiseerimist võivad munitsipaliseerimise objektideks olla:1) ametkondlik elamufond (osaliselt erastamiskohustusega);2) katlamajad koos trassidega (erastamiskohustuseta);3) kanalisatsioonivõrgud (erastamiskohustuseta);4) ametkondlikud teed (erastamiskohustuseta);5) elektrivõrgud (s. h. tänavavalgustus) (erastamiskohustuseta);

56

6) puhastusseadmed (erastamiskohustuseta);7) tuletõrje (erastamiskohustuseta).Munitsipaalomandisse tuleb ka osa valla maa– ja metsafondist. Munitsipaalettevõtete, –asutuste ja –organisatsioonide moodustamise korra,

õigusliku seisundi ja tegevuse alused määrab kindlaks vallavolikogu, lähtudes EestiVabariigi seadusandlusest ja "Munitsipaalettevõtete põhimäärusest".

57

LÕPPSÕNAKäesolev Koonga valla arengukava püüdis anda ülevaate Koonga valla

minevikust, fikseerida olevikku ja analüüsida valla arengut perspektiivselt. Arengukavastselguvad ka need ülesanded, mis tulevad vallavolikogul ja vallavalitsusel lahendada(omandi– ja maareformi läbiviimine, tegelik valla ala sotsiaal–majandusliku arengujuhtimine), kuid ilma vallavalitsuse tugevdamiseta ja vallavalitsusele tööks vajalikevahendite kindlustamiseta ei suuda vald temale pandud ülesandeid täita.

Tulevane vallavalitsus (praegune täitevkomitee) paikneb ca 60 aastat tagasiehitatud majas ning meie käsutuses on sellest majast ainult 3 tuba (kokku 36 m2). Lisakssellele, et ruumi on äärmiselt ebapiisavalt, vajab maja hädasti kapitaalremonti.Planeerime uued vallavalitsuse ruumid küll rekonstrueeritavasse Koonga mõisapeahoonesse, kuid esiteks võtab see küllaltki palju aega ning teiseks puuduvad vallalrahalised vahendid mõlema maja korrastamiseks. On veel olemas Eesti Vabariigi ajalehitatud vallamaja hoone, kuid see on täielikult amortiseerunud ning ka tema asukoht eiole enam sobilik.

Külanõukogus on antud momendil tööl 6 töötajat: esimees, esimehe asetäitja,maanõunik, sekretär, pearaamatupidaja, kassapidaja–raamatupidaja ning 0,5ametikohaga karistaja–kütja. Kuid kõigi meile pandud ülesannete täitmiseks on meilkaadrit vaja tunduvalt rohkem. Seetõttu on 1992. a. eelarvesse planeeritud täiendavaltveel mitu töötajat (2 maakorraldajat, 1 tehniline sekretär ja 2 peaspetsialisti). Praegunemajandus– ja poliitiline situatsioon muutub nii kiiresti, et ei oska praegu öelda, kas onvajalik juurde planeeritud 2 peaspetsialisti tööle rakendada sotsiaal– ja haridusnõunikunavõi osavaldade vanematena või kommunaalnõunikuna. Selle otsustab vallavolikogu.Tingimata on vaja vallal ka juriskonsulti.

Nii suurel maa–alal ei ole ei tulevase vallavalitsuse liikmetel ega ka välipolitseikonstaablitel võimalik töötada ilma transpordivahenditeta. Vallal on praegu ainult 1liiklusvahend – sõiduauto M–412. Peame normaalseks sellist olukorda, et välipolitseikonstaablitel on vähemalt üks sõiduauto, vallavalitsusel aga lisaks olemasolevalesõiduautole veel 1 sõiduauto, 2 villist, 1 veoauto ja vähemalt 1 autobuss.

Kui ei vabariigi valitsus ega maavalitsus ei leia võimalust meile sellisetranspordihulga eraldamiseks, siis võiks põllumajandusliku omandireformi käigus vallalolla eesõigus omandada vallavalitsusele vajalikku tehnikat.

Neid asju, millest puudus on, on loomulikult veel hulganisti (näit. kirjutus–,arvutus– ja paljundustehnika; praeguses majanduslikus situatsioonis peame muretsemaka bilansis olevatele asutustele remondimaterjalid, mis pole samuti kerge ülesanne).

Meie materiaalse baasi väljaarendamist takistab see, et vald vajab omafunktsioonide täitmiseks dotatsiooni. Seetõttu on valla normaalne funktsioneeriminevõimalik ainult riigi abiga.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et valla elanikel on küllaltki normaalsed elutingimusedsiiski olemas, kuid inimesi ümbritseva keskkonna elamisväärsemaks muutmiseks on veelväga palju teha ning seda kõike on analüüsitud käesolevas arengukavas.

Iga vald on nii rikas, kui rikkad on tema elanikud. Valla elanike peamistekstegevusaladeks perspektiivselt prognoosime põllumajanduse, mis peab olema vallapõhiline tootmisharu (nii talundus kui iseseisvad tootmisüksused), areneva tööstuse,teeninduse ja kaubanduse ning turismi seoses kaitseala loomise ettepanekuga. Valdpeab igati toetama ettevõtlust.

Valla arengu toetamiseks teeme peale eeltoodu Eesti Vabariigi Valitsusele veeljärgmised ettepanekud:

58

1) lahendada on vaja situatsioon, kus lähiaastatel on oodata talude arvukuse suurttõusu, ent proportsionaalselt talude arvukusega vähenevad oluliselt valla tuludmaamaksu ja tulumaksu osas;2) vald peab saama tulu tema territooriumil olevast metsamajandi maast (meietingimustes üle poole valla maast);3) asjaajamise hõlbustamiseks oleks metsakorralduse käigus mõttekas nii suurevalla puhul nagu Koonga moodustada iseseisev metskond;4) reguleerida tuleks protsess, et endistele omanikele tagastatud maa ei jääksmingil juhul sööti, kui ükski ettevõte ega füüsiline isik ei sõlmi lepingut selle maakasutamiseks;5) on vaja 1992. a. riiklikult kehtestada süsteem, kuidas kindlustada maaelanikudehitusmaterjalidega, samuti kütte– ja tarbepuudega;6) palume riigi abi telefonivõrgu väljaarendamiseks vallas, kuna käesoleval ajal ontelefonivõrk äärmiselt ebapiisav ja praktiliselt amortiseerunud;7) teeme ettepaneku Eesti Vabariigi Valitsusel moodustada Koonga vallaterritooriumile ainulaadne kultuuriloolis–maastikuline kaitseala (põhimõtted jaeesmärgid toodud käesoleva arengukava VII ptk) ning palume eraldada kaitsealaväljaarendamiseks riiklikke vahendeid;8) vaja on välja töötada süsteem, et ka dotatsiooni vajavad vallad saaksidnormaalselt areneda ning oma funktsioone täita.9) valla teede ja elektrimajanduse korrashoidmiseks peaks osa vastavatestmaksudest laekuma valda.Kui ka osa sellest, mis käesolevas arengukavas on kirja pandud, edaspidises elus

ei osutu õigeks, seisneb arengukava väärtus selles, et on fikseeritud 1991 aväljakujunenud olukord külanõukogus ja selle aja arusaamad tulevikust. Selles mõttespeaks arengukava säilitama oma väärtuse jäävalt.

Koonga Küla RSN TK esimees Ü. ANDREA21.08.1991. – 20.11.1991. a.

59