Arengukava 2015-2017

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Jalaka 8, PÄRNU 80010; tel 44 20 480; [email protected] Kinnitatud nõukogu poolt 12.05.2016

1

Arengukava 2010-2013 täitmise kokkuvõte ja uued

arengusuunad ja plaanid kuni 2017

www.saksatk.ee

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Jalaka 8, PÄRNU 80010; tel 44 20 480; [email protected] Kooskõlastatud nõunike koguga

2

SISUKORD Kooli loomise alused, eesmärgid ja tulemused....3

Visioon, missioon, põhiväärtused........................7

Kvaliteet, tegevusnäitajad....................................9

Keskkonna analüüs..............................................17

Üldised arengueesmärgid kuni 2017...................19

Valdkondlikud arengud kuni 2017 (ÕKRs).........19

Strageegiline tegevusplaan..................................21

Kooli sihtgrupid...................................................23

Õppekavad...........................................................25

Personal ja kvalifikatsioon..................................27

Õppehoone...........................................................32

Finantseerimine...................................................34


3

KOOLI LOOMISE ALUSED, EESMÄRGID JA TULEMUSED

Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli loomisele pani aluse 2. juulil 1999 asetleidnud kooperatsioonilepingu allkirjastamine Königs

Wusterhauseni Tehnoloogia- ja Kutsehariduskeskuse ning Pärnu Linnavalitsuse haridusosakonna vahel.

Partnerite eesmärgiks oli koostöö Eestimaa ja Saksamaa vahel kutsehariduse valdkonnas. Leping sätestas võimaluse luua

saksa õppeasutus Eestis. Järgnev kontseptuaalne töö kestis kuni novembrini 2000. Sellel perioodil loodi põhimõttelised

kokkulepped Eesti Vabariigi haridusministeeriumi ja Pärnu linnavalitsusega, mis võimaldasid kooli avada 1. septembril 2001.

Ehitus ja kooli sisustus finantseeriti saksa partnerite Königs Wusterhauseni Tehnoloogia- ja Kutsehariduskeskuse ning

sihtasutuse Bildung und Handwerk vahenditest. Selleks loodi jaanuaris 2001 äriühing Pärnu Tehnikahariduskeskus OÜ. Ühing

organiseeris kooli projekteerimise ja ettevalmistuse avamiseks.

Pärnu Linnavalitsus sõlmis hoonestus- ja asjaõiguslepingu. Täna toetab ta kooli vastavalt erakooliseadusele.

Kooli loojate seisukohalt peab selline täiendav hariduse omandamise tee Pärnu piirkonnas avardama kutsehariduse ja

edaspidise tööalase toimetuleku võimalusi.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli tegevuse eesmärk on kaasaegse moodulitepõhise kutsealase tasemeväljaõppe ja

täiendkoolituse pakkumine. Lõpetamisel antakse riiklikud lõputunnistused keskhariduse järgse kutseõppe omandamise kohta.


4

Õppetöö on tasuline või riikliku tellimuse puhul tasuta. Õppijatel on mitmesugused riiklikud soodustused, kaasa arvatud

õppelaen ja -toetus.

Kool orienteerub euroopalikele kvaliteedikriteeriumitele ja -kogemustele. Õppekavad tuginevad riiklikele õppekavadele ja

kutsestandarditele. Euroopalik innovatsioon kutsealases väljaõppes on seotud rahvusvahelise koostöö võrgustike ja

programmidega.

Tähtsamad tähised 13 eduka tegevusaasta jooksul:

Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli on lõpetanud 1462 õpilast, kellest 700 on lõpetanud tasemekoolituse (2 -aastane õpe) ja 762

tööalase täiendkoolituse.

Pikaajalisemad väljaõppevaldkonnad on infotehnoloogia (tarkvara arendus), majandusarvestus (äriteenused ja

raamatupidamine) energeetika/automaatika (sisetööde elektrik). 2011 alustati multimeedia disainerite (nüüd disaini ja

käsitöö õppekavarühm kujundaja õppekavaga) ettevalmistamist. Õpe toimub keskhariduse järgselt.

Viimastel aastatel on õpilaste arv kahekordistunud ja seda peamiselt tööturule orienteeritud

täiskasvanute tööalase täiendõppe kaudu.

Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium on finantseerinud riikliku koolitustellimuse kaudu püsivalt 50-60 õppekohta.

Alates 2012 lisandus sellele 21 kohta juurde. Viimased aastad täidetakse ka tööotsijate tööalast täiendkoolitust riikliku

koolitustellimuse alusel. Käeolevaks ajaks on riiklike koolituskohtade arv kasvanud 90 i (EA ja IKT õppekavarühmades).


5

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool viib alates 2006. aastast aktiivselt Leonardo da Vinci programmi (nüüd Erasmus+) raames

ellu mitmekuulisi välispraktikaid Saksamaal. See on igaastane tegevus ja kooli projektid on saanud alati rahastuse. Koolil on

kindlad välispartnerid Saksamaal ja Austrias. 2014. aastal tunnistati kooli taotlusprojekt parimaks, mil saavutati 98% sajast.

Kool on ühtlasi vastuvõttev organisatsioon praktikantidele Euroopast.

Pärnu Saksa Tehnloogiakooli poolt juhitud Euroopa Liidu innovatsioonisiirde projekti raames (summas 164 000 eurot)

avas kool Saksamaa (Partner Tbz KWh) ja Austria (partnerid Klagenfurti Kõrgem Tehnikakool ja Klagenfurti Kaubanduskool)

eeskujul 2009-2011 Esimese Eesti Ettevõtluse ja Raamatupidamise Harjutusfirma, mis täidab täielikult selle valdkonna

praktikabaasi ülesandeid. Tegemist on Euroopas ja kogu maailmas tuntud ja tunnustatud simulatsioonimeetodiga. Harjutusfirma

töötab täna koos rahvusvahelise harjutusfirmade konsortsiumiga EUROPEN PEN INTERNATIONAL ja pakub oma

sellealaseid kogemusi ka teistele eesti koolidele. Mentoriks on Essenis asuv saksa harjutusfirmade keskus (ZÜF).

Järgmise meie kooli poolt juhitud Euroopa Liidu innovatsioonisiirde projekti raames (summas 134 000 eurot) töötas kool

välja laiendatud ettevõtluse õppekava tehnikaalade õpilastele ja katsetas seda üheaegselt kolmes riigis, analüüsis ja tegi

kokkuvõtte. Rakendatakse nüüdsest kõikides kooli õppekavades.

Partneriteks olid Saksamaa ja Austria koolid ja Tallinna Tehnikakõrgkool.

Oma tegevuse algusest peale on Pärnu Saksa Tehnoloogiakool otsinud koostööd ettevõtetega, ettevõtlusliitudega ja

kõrgkoolidega.


6

Tihedad kontaktid on EETEL - iga, Eesti Raamatupidajate Koguga, info- ja kommunikatsiooniettevõtetega (As Tieto Estonia,

OÜ Brightspark jt, OÜ Tomekit), elektriettevõtted (AS Elwo, AS Triger), Berliinis asuvad praktikakohd kujundajatele on

tuntud visuaalse meedia ettevõtted nagu Bünck ja Fehse, Comitatus Software AG, FAA Nord, Byteforest UG ja Jim Fish

Gmbh.

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool on Saksa-Balti Kaubanduskoja liige. Koolil on töised sidemed saksa suursaadikuga Eestis.

Kool on loonud sideme Stuttgardis asuva haridusasutuse Bildungswerk Württemberg e.V (Kolping Bildung).

Nimetatud sidemed aitavad kaasa väljaõppe kvaliteedile. Kooli sooviks on rakendada rohkem töötavaid spetsialiste, kes

annaksid värskust ja tooksid uuendusi õppetöö sisusse.

Lepinguid ja kokkuleppeid on olnud eri aegadel kõrgkoolidega, kelleks on EEK Mainor, IT Kolledž, Tartu Ülikooli Pärnu

Kolledž, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool ja Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkool. Sidemed võimaldavad

kiiret üleminekut kõrgkoolide järgmistele kursustele, kus arvestatakse saksa tehnoloogiakoolis läbitud aineid. Nii saavad

kõrgkoolid motiveeritud ja kutsekindlaid õpilasi.

Kool on asutanud oma esinduse Tallinnas – saksa stuudio (Deutschland Studio) Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsiooni- ja

ettevõtluskeskuses Mektory, kus pakutakse täiendkoolitust Apple klassi baasil.

2013-2014 osales kool uute õppekavade koostamisel. Kooli kaastöö on tarkvara arendaja (EKR 4. tase), sisetööde elektriku

(EKR 4. tase), kujundaja (EKR 4. tase) ja raamatupidaja (EKR 5. tase – kutseeriharidus) väljatöötamisel.

Uuenenud õppetöö materiaalse baasi moodustavad harjutusfirma keskkond, kolm IT klassi, neist üks Tallinnas. Valminud on

elektriklassi uuendamise projekt.


7

VISIOON Pärnu Saksa Tehnoloogiakool on oma põhiväärtustele tuginev jätkusuutlik kool

Põhiväärtused

1) Suundumus personaalsusele ja õpilaste individuaalsusele;

2) Omavahel seotud traditsioonid ja uuendused;

3) Kvaliteet ja paindlikkus.

Tulemus 2014

1) Jätkusuutlikkus on olnud erialati püsiv;

2) Välja on kujunenud 4 põhivaldkonda (energeetika ja automaatika, arvutiteadused, disain ja käsitöö, äriteenused);

3) Personaliseerimine on end õigustanud, sisseastujate hulk on suurenenud 20%,väljalangevus on vähenenud);

4) Uuendusi on rohkem kui traditsioone (uued õppekavad uue hariduse sisu näol alates 2014/2015 õppeaastast);

5) Paindlikkus ja mitmekesisus õppevormides (õpe õhtustel aegadel, õpe nii mittestatsionaarsetes kui

statsionaarsetes vormides).

Kokkuvõte: Visoon ja põhiväärtused on taganud edu ja korrektsioone pole vaja


8

MISSIOON

1) Olla paindlik ja korrektiivne;

2) Olla informeeritud sellest, mis toimub meis ja meie ümber;

3) Jõuda iga õpilaseni oma igapäevases tegevuses;

4) Olla läbipaistev oma taotlustes ja tegemistes;

5) Võrrelda end teiste koolidega;

6) Otsustada ja vastutada iseseisvalt;

7) Tunnetada oma eesmärke koos kooli taotlustega.

Kokkuvõte: Missioon on jätkuvalt aktuaalne. Arvestades üleriigilisi muudatusi tuleks lisada kuni 2017:

Uuendusmeelsus ja leidlikkus - senisest enam rakendada KÕS poolt pakutavaid võimalusi õppe täiustamiseks ja

mitmekesistamiseks


9

KVALITEET

Kvaliteedijuhtimise alused

Kooli kvaliteedifilosoofia lähtub kooli olemusest, tema põhiväärtustest, visioonist, missioonist ja strateegilistest eesmärkidest

(vt. Strateegiline juhtimine Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis). Nende tegurite koosmõju moodustab meie filosoofia aluse.

Haridust võib saada riigi poolt ümberjaotatud maksude abil niisugusest koolist, mis toimivad vaid selle ressursi jagajatena

(riigikoolid) ja koolist, kus kooli pidaja- äriühing jagab klientidelt saadud maksud ja toetused õppeprotsessi toetamiseks

(erakool). Ja mitte ainult toetamiseks, vaid ka kvaliteetseks toimimiseks. Ja kuna viimasel juhtumil on tulu koguja ja jagaja

erakooli puhul enamasti ühes ja samas koolis, siis on selles koolis antava hariduse kvaliteet kergemini seostatav ja jälgitav

klientide ehk siis õpilaste rahuloluga. Sellest asjaolust tulenevalt on Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis (edaspidi stk)

kvaliteedifilosoofia alustaladeks kooli põhiväärtused:

1) Kooli lõputunnistus oma füüsilises kehastuses ei ole müügi- ega ostu objekt;

2) Lõputunnistusel olevad hinded näitavad küll omandatu kvaliteeti, kuid ei ole seotud sissemakstud summaga;

3) Õppekava, mille järgi õpilane omandab haridust, ei tohi õpilase silmis devalveeruda ehk teisiti väites, õppekava areng

peab olema selline, et ta pakuks rohkem võimalusi, kui õpilane on seda eeldanud, niisiis oleks suunatud tulevikku;

4) Personaalse lähenemise võimalus stk- s tänu kooli väiksusele;

5) Kooli tegevuse sisu määrab ära nn. protsessuaalne kolmiklepe – mille fookuses on kolm osapoolt:

6) Kool, õpilane, ettevõte; nende seos ei ole deklareeritud formaalse koostööna, vaid kui vastastikku toimiv protsess ja

selle juhtimine, kus mistahes osapool ilma teiseta läbi ei saa;

7) Pidev uue loomine ja katsetamine positiivses tulemusvõtmes on meeskonna kirjutamata organisatsioonikultuur;


10

8) Kommunikatsioon keskkonnaga; meist, ja meie tulemustest on huvitatud peale meie veel mitmed sihtrühmad.

Kooli kvaliteedijuhtimise eesmärgid

Kvaliteedijuhtimise eesmärgiks on kooli kvaliteedisüsteemi loomine, eesmärgistamine ja toimimise tagamine.

Kvaliteedijuhtimine käib koos strateegilise juhtimisega, seega koos visiooni loomise ja selle saavutamisega. Kvaliteedijuhtimise

eesmärkideks stk-s on:

1) Pidev parendamine stk visooni (vt. lisamaterjalid, näiteks Strateegiline juhtimine Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolis jmt)

täitumiseks (protsesside kavandamine ja korrigeerimine, tugisüsteemide loomine, muudatuste juhtimine, tulemuste

mõõtmine, kvaliteedinäitajate määratlemine, eeldatava kvaliteedi võrdlemine tulemustega, missiooni täpsustumine);

2) Kindlustunde tagamine koolile temas toimivate protsesside edukuses ja uute kavandatavate protsesside usaldusväärsuses

nii organisatsiooni sisemisi kui väliseid kooslusi aluseks võttes;

3) Visiooni selline täitumine, mis võimaldaks oluliselt täiendada olemasolevat visiooni ja motiveeriks uutele kooli

olemasolevatele võimalustele (täiskasvanute erialased lühikursused, välispraktika kujunemine erandist reegliks,

õppejõudude välistäiendus, kooli muutumine praktikavõrgustiku keskuseks jne.);

4) Lisaks kaugemale suunatud juhtimisele määrata ära igapäevase töö kvaliteet;

5) Meedia tähelepanu võitmine ja positiivse imago loomine.


11

Kvaliteedi võtmetegurid

T1 Pakutavate koolituste kvaliteet ja hulk

T2 Õpilaste vastuvõtt

T3 Õppetöö kvaliteet

T4 Õppetöö tulemused

T5 Majanduspartnerlus

T6 Ressursid

T7 Kvaliteetjuhtimine personali tasandil

T8 Personali enesetäiendamine

T9 Töö avalikkusega

Kokkuvõte.

Kvaliteeditööga seonduv on olnud kooli keskmes pidavalt ja võtmeteguritega arvestamine kooli juhtimises oluline.

Võtmetegurite hulka tuleks lisada:

T10 Lõpetanute käekäik peale lõpetamist, nende kutsekindlus ja tegevus seoses õpituga

T11 Osalemine üleeuroopalistes projektides ja selle mõju (Erasmus+ja teised võimalikud projektid)


12

Kvaliteedimaatriksi mudel

Indikaatorid\Võtmeprotsessid T1 T2 T3 T4 T5 T6 T7 T8 T9

Pakutavate koolituste kvaliteet ja hulk

Õpilaste vastuvõtt

Õppetöö kvaliteet

Õppetöö tulemused

Majanduspartnerlus

Ressursid

Kvaliteetjuhtimine personali tasandil

Personali enesetäiendamine

Töö avalikkusega


13

TEGEVUSNÄITAJAD

NÄITAJA MÕÕDIK 2008 200

9

2010 Hinnang

täitmisele

Siht

kuni

2013

Hinnang täitmisele Plaan 2016/2017

A1. Hariduslike

erivajadustega

õpilaste

toetamine

Tugisüsteemide

kaudu toetatud

õpilaste osakaal

õpilaste

koguarvust

eelmisel

õppeaastal

protsentides

2 % 0,6

%

- hea 1 % Täidetud.

Ärikorralduse ühe

õpilase ettevamistus

ja lõpetamine 2014

Vastavalt vajadusele

kindlustada 100 %

A2. Lõpetajatest

kutseeksami

sooritanute

osakaal (RKT

rühmas E

õppekaval kui

riiklikult

toetatud)

Kutseeksami

sooritanute

osakaal

lõpetajate

koguarvust

protsentides

70

%

66,

7 %

57,9 % rah 70% Enam- vahem

saavutatud

90%


14

A3. Katkestajate

osakaal

Õpingute

katkestajate

osakaal õpilaste

aasta keskmisest

koguarvust

protsentides

10

%

14,

2 %

13,9 %

(E –

17,2 %

IT/TA

–

17,5%

MAS –

7,8%

PT –

10,3%)

rah. 10 % On paranenud (12%,

kuid soovitav

saavutamata

Reaalne 15%

A4. Tööle

rakendumine

(õppekavarühmit

i)

Kuus kuud peale

lõpetamist tööle

rakendunud

lõpetanute

osakaal

lõpetanute

koguarvust

protsentides

80

%

80

%

hea 85 % 80% , tulemus hea

kui arvestada, et osa

töötab siiski muul

alal.

80%

A5. Edasiõppijad Järgmisel

haridustasemel

- 25

%

hea 25% Tulemus hea,

mõõtmine

25%


15

edasiõppijate

osakaal

lõpetanute

arvust

protsentides

(samal aastal

ehk asub edasi

õppima vahetult

järgmisel

õppeaastal).

raskendatud, sest

muudatused ei ole

alati jälgitavad

B1. Pedagoogide

vastavus

kvalifikatsiooni-

nõuetele

Nõutava

kvalifikats.

pedagoogide

osakaal

pedagoogide

üldarvust,

protsentides

(eraldi üldainete

õpetajate ja

kutseõpetajate

100

%

100

%

100% väga hea 100 % Osakaal 99,5 % 98 % (reaalne)


16

lõikes)

B2.

Täienduskoolitus

Koolituspäevi

õpetaja ja

kutseõpetaja

täisametikoha

kohta keskmiselt

kokku

0,5 1,8 1 rahuldav 2 Täidetud 2013 ja

2014

õppekavaarenduse

raames.

4

B4. Pedagoogide

liikuvus

Töölt (koolist

õpetajatöölt)

lahkunud

pedagoogide

osakaal

pedagoogide

üldarvust,

protsentides.

5,4% väga hea 5 % 20 pedagoogist ei

jätka 1 (0,5%)

0,5-1%

C1. Riikliku

koolitustellimuse

täitmine

(õppekavarühmit

Täidetud

koolituskohtade

osakaal RKT-ga

eraldatud

90

%

E -

140

%

IT -

E –

144%

IT –

100%

väga hea 100 % Koolituskohtade

osakaal täidetud.

RKT d on selle

tulemusel ka

Suurendada

töökohapõhise õppe

arvelt


17

i) koolituskohtade

üldarvust

õppekavarühmas

, protsentides.

102

%

suurendatud aastaks

2015 (30%)

C2. Õpilaste ja

õpetajate suhtarv

Õpilasi ühe

õpetaja

ametikoha

kohta.

8 7 väga hea 7 Täidetud

kahekordselt - 14

14- optimaalne

C4. Arvutitega

varustatus

Õpilasi arvuti

kohta

4:1 4:1 4:1 väga hea 3:1 Saavutatud 3:1, sh

uus arvutiklass

optimaalne

ÜMBRITSEVA KESKKONNA ANALÜÜS

Majanduskeskkond on muutunud sabiilsemaks ja õppimissõbralikumaks.

Elujõulised on olnud järgmised valdkonnad:

1) Energeetika ja automaatika;

2) Tarkvara arendus;

3) Majandusarvestus ja raamatupidamine


18

4) Multimeedia disaini erialast (2011) on kujundatud uus ja väljundipõhine kujundaja õppekava, mis kuulub

disaini ja käsitöö õppekavarühma.

Lõpetatud on personalitöö valdkond, kui sihtrühmadele vähest huvi pakkuv.

Täidetud on 2010 püstitatud plaan:

(Järgnevatel aastatel on plaanis avada multimeediumi ja väikeettevõtluse erialad. Vastavad koolitusload on saadud. Kaaluda tuleks

veelgi tehnilis- kunstilise kallakuga õppekavade avamist (disain, fotograafia). Peamine orienteeritus on Pärnumaal valitsevale

väikeettevõtlusele, kuna selle arenguks on kõige soodsamad tingimused. Suurettevõtete tekkimine-taastumine ei ole eriti jätkusuutlik

(viimase 15 aasta jooksul on Pärnust seoses majanduslike struktuurimuudatustega kadunud kümmekond suurettevõtet). Linnas

toimivate teiste õppeasutuste õppekavade suhtes ei ole plaanis luua konkurentsi olukorda, kuna tasakaal pakkumise ja soovimise vahel

on kooliti ära jagunenud.

Suur osakaal on järgevatel aastatel töötute koolitusel, milleks tuleb koolil oma nišši kindlustada).

Kokkuvõte:

Valdkonnad jäävad aktuaalseks ka uueks perioodiks, kuna majanduse ja tööturu vajadused on reaalselt fikseeritud

(Kaubanduskoja ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs 2014). Suuremal määral tuleb sisse

viia töökohapõhist õpet kui efektiivset õppemeetodi. Selle elluviimisel tuleb kaasata ka välispartnereid (riike, kus

on see levinud)


19

ÜLDISED ARENGUEESMÄRGID KUNI 2017

1. Sihtrühmade huvi laiendamine kooli vastu läbi pakutavate õppevõimaluste mitmekesisistamise

(osaoskuste õpe, lühikursused, jätkuõpe, nädalavahetuse õpe, töökohapõhine õpe).

2. Õppekavade sidumine ettevõtluse- ja ettevõtlikuse kasvatamisega (projekt ENTRETECH).

3. Koostöö tööandjate, erialaliitude ja vilistlastega saavutatud õpiväljundite vastavuse

kindlaksmääramiseks.

4. Õppe-kasvatusprotsessi tulemuslikkuse hindamise süsteemi arendamine (õppeaastate prioriteetide

määratlemine, tulemusmõõdikute täiendamine, võtmetulemuste positiivne trend).

5. Väljalangevuse vähendamine, paindlike õppevormide inividuaalne rakendamine, “Taastuleku”

toetamine.

VALDKONDLIKUD ARENGUD KUNI 2017 ÕPPEKAVARÜHMADE LÕIKES

1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (väljavõte IT arengukavast 2013-2015):

1) Kooli IT tehnilise ja vaimse potsentsiaali hoidmine kaasaegsena ja arenguvõimelisena, kogu

jätkusuutlikkuse tagamine;

2) Soetada IT vahendeid vastavalt õpetajate valmisolekule ja õppetööst (õppekavast) lähtuvatele vajadustele;

3) Luua koolile imago kui eelistatuim kutseõppeasutus IT õppimiseks regionaalses ja lähiregionaalses

piirkonnas.

Lisandub järgmiseks perioodiks kuni 2017:


20

4) Harjutusfirmade töö jätkumine;

5) Koolile vajalike tarkvaralahenduste loomine praktilise töö käigus;

6) Töökohapõhiste õppekohtade loomine lisaks koolipõhisele õppele;

7) Lühikursuste pakkumine elanikkonnale;

8) Õppekava arendus koos juhtivate IT firmadega (AS Tieto, BrightsPark)

9) Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse kasvatamine (rahvusvaheline õppekava ENTRETECH).

2. Energeetika ja automaatika:

1) Laboratooriumi uuendamine ja väljaõppevõimaluste laiendamine (valminud projekti 2013 alusel)

2) Valminud õppekava “Elektroonikaseadmete koostaja” rakendamine sisetööde elektriku õppekava

jätkuna.

3) Õppekava arendus koostöös ettevõtetega;

4) Ettevõtlikkuse ja ettevõtluse kasvatamine (rahvusvaheline õppekava ENTRETECH);

5) Töökohapõhiste õppekohtade loomine lisaks koolipõhisele õppele.

3. Äriteenused:

1) Raamatupidajate õppekava arendamine;

2) Koostöö teiste koolidega harjutusfirmade töö propageerimisel (Sisekaitseakadeemia, Ida-Viru

Kutsehariduskeskus);

3) Võimaliku keskuse loomine Eestis kooli harjutusfirma baasil (Raamatupidajate Kogu abil);

4) Tulemuste propageerimine;


21

5) Koostöö seniste välispartneritega (saksa, austria) ja uute leidmine lähinaabrusest;

6) Lühikursuste pakkumine väikeettevõtjatele;

7) Harjutusfirma klassi õpilaskohtade arvu suurendamine.

4. Disain ja käsitöö:

1) Kujundaja õppekava (interaktiivne graafika) rakendamine töö kõrvalt õppijaile mittestatsionaarses vormis;

2) Uurida vajadust ja huvi õpetada eriala kooli Tallinna filiaalis (Mektory);

3) Arendada sidemeid Saksamaa (Berliin) partneritega praktikavõimaluste avardumiseks.

4) Ettevõtluse ja ettevõtlikkuse kasvatamine (projekt ENTRETECH).

5) Töökokohapõhise õppe juurutamine.

6) Õpilaste kaasamine kooli heaks tehtavates kujundustöödes.

STRATEEGILINE TEGEVUSPLAAN

Strateegiline tegevusplaan Põhiprotsessid Tugiprotsessid

Uute õppekavade loomine, sh õppeväljundite

kindlustamine.

Ettevalmistus akrediteerimiseks.

Õppekavaarendus, personaliotsing

Ettevõttepraktika

osakaalu suurendamine, töökohapõhine õpe

Koostöö ettevõtetega, liitudega,

vilistlastega, teiste

koolide ja teadusasutustega

Personali koolitus ja arendamine Motivatsioon ja eestvedamine, enesejuhtimine Sise- ja välishindamine


22

Toimemõõtmine ja

Benchmarking

Tulemuste uurimine ja analüüs Huvipoolte hoiakud

Rahvusvahelise meetme tugevdamine väljaõppes,

vahendite ja mudelite siirdamine (LdV mobiliteet,

uuendussiire jmt.)

Rahvusvaheline suhtlemine Koostöö

välisprojektide elluviimiseks ja uute

loomiseks

Klientide rahulolu uurimine Motivatsiooni suurendamine Küsitlused, õppeprotsess, analüüs,

õpiväljundite hindamine

Suhtekorraldus Koostöö meediaga Keskkonna ja tema suhtumise

tunnetamine

Õppetööd toetavate majandusnäitajate

stabiliseerimine

Eelarve optimeerimine Analüüs ja prognoos


23

KOOLI SIHTGRUPID

Sihtgrupid ja tegevusmeetodid

Sihtgrupp Tegevusmeetodid

1. Pärnu regiooni gümnaasiumite õpilased peale

põhikooli lõpetamist (võivad jätkata gümnaasiumis

üldainete omandamist), kes on normaalsete

tulemustega ja sotsiaalselt kindlustatud

Õpetamise õigust omavad õppekavad või valitud

moodulid valikainete finantseerimise arvelt.

Lõpetamisel tõend mooduli läbimise kohta .

2. Noored ja täiskasvanud, kellel on omandatud

üldkeskharidus

Tasemeõpe (kutseõpe keskhariduse baasil),

kestusega 2-2,5 aastat

Lõpetamisel riiklik lõputunnistus

3. Noored ja täiskasvanud, kellel on omandatud muu

vähemalt keskharidus (kutse-, kõrg-..)

Tasemeõpe sh esma- ja jätkuõpe (kutseõpe

keskhariduse baasil), kestusega 2 aastat

Lõpetamisel riiklik lõputunnistus

4. Täiskasvanud / vähe- või üldse mittekvalifitseeritud

kontingent

Lühikursused

Lõpetamisel tõend moodulite läbimise kohta

5. Vene koolide lõpetanud, raskendatud integratsioon

kutsealase ettevalmistatuse puudulikkuse tõttu

Eriala vaba valik eesti keeles koos täiendava

keeleõppega


24

6. Firmade töötajate tööalane koolitus Firmas või koolis – firma tellimusel programmi

alusel

Lõpetamisel tõend moodulite läbimise kohta

7. Õpilased liikumispuudega e- õpe

Kokkuvõte.

Sihtrühmad on säilinud ja tegevus toetub nendele. Lisandub kontingent 60+, kes vajab arvutialaseid lühikursusi.

ÕPPEKAVAD 2014/2015


25

Õppekavad kuni 2017/2018. Õpilaste soovitavad arvud kursusel 15-20.

Kinnitatud RKT kava (koolituskohad) 2015-2017:

Õppekava rühma nimetus (ISCED) Uus õppekavarühm Õppekava kood

Õppekava nimetus

Õpe/õppeliik Õppekeel

Õppevorm Õppekoormus Rahastamise allikas

Kogumaht

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (2. kursus st)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

109025 Tarkvara arendus 412 kutseõpe keskhariduse baasil (vv alates 01.01.2006) RKT

eesti keel statsionaarne õpe - koolipõhine õpe

täiskoormusega õpe

Riigieelarveline riikliku koolitustellimuse õppekoht

120Äriteenused (2. kursus ms)

Äriteenused 109068 Majandusarvestus 412 kutseõpe keskhariduse baasil (vv alates 01.01.2006) eesti keel mittestatsionaarne õpe täiskoormusega õpe

muu riigieelarveväline õppekoht 120

Energeetika ja automaatika, (2. kursus st, 1. kursus ms)

Energeetika ja automaatika

112957 Elektrik 412 kutseõpe keskhariduse baasil (vv alates 01.01.2006) RKT



Riigieelarveline riikliku koolitustellimuse õppekoht 120

Disain ja käsitöö (2. kursus st)

Disain ja käsitöö 107984 Multimeedia kujundaja

412 kutseõpe keskhariduse baasil (vv alates 01.01.2006) eesti keel statsionaarne õpe - koolipõhine õpe



Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (1.kursus st)

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

130977 Tarkvaraarendaja 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (vv alates 01.09.2013) RKT



Riigieelarveline riikliku koolitustellimuse õppekoht 120

Äriteenused (1. kursus ms)

Äriteenused 131700 Raamatupidaja 452 Viienda taseme kutseõppe esmaõpe (vv alates 01.09.2013) eesti keel mittestatsionaarne õpe täiskoormusega õpe


Disain ja käsitöö (1. kursus, ms)

Disain ja käsitöö 131701 Kujundaja 442 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (vv alates 01.09.2013) eesti keel mittestatsionaarne õpe täiskoormusega õpe

muu riigieelarveväline õppekoht

150


26

Õppekavarühm 2015 2016 2017 Vorm

IKT (tarkvara-

arendaja)

44/15

töökohapõhises

õppes

50/15 50/15 120 EKAP stats.

Energeetika ja

automaatika

(sisetööde elekrik)

36/18 42/20 42/20 120 EKAP stats. ja ms.

(kuni 2016)

Riigieelarvevälised kohad:

Õppekavarühm 2015 2016 2017 Vorm

Disain ja käsitöö

(kujundaja)

20 20 20 150 EKAP Statsionaarne

(kuni 2015)

ja ms.

Äriteenused

(raamatupidaja)

30 40 40 120 EKAP ms.


27

PERSONAL JA KVALIFIKATSIOON (2014 andmed)

Nimi Positsioon

1 Indrek Alekõrs

kõrgharidus, koolikorralduse/juhtimise magistri kraad (MA)(5+2;

Tartu Ülikool, vastab magistri ja doktorivahelise kvalifikatsiooni

tasemele)

arenduskonsultant (Tallinna Pedagoogikaülikool)

füüsika ja tehnika õpetaja (Tallinna Ülikool, vastab magistri 3+2

kvalifikatsiooni tasemele)

Direktor, kooli pidaja, juhtimisainete

õpetaja

2 Ele Laaneväli

kõrgharidus (Tallinna Pedagoogikaülikool, bakalaureus, vastab

magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele, matemaatika ja

informaatika õpetaja)

Õppetöö juht

arvutiõpetaja, haridustehnoloog

3 Maary Schvede

Kõrgharidus (EEK Mainor, äri-ja personalijuhtimine)

Juhiabi, koolitusjuht

4 Irene Janter

kõrgharidus, ärijuhtimise magistri kraad (3+2, EEK Mainor)

raamatupidamine (EPA, vastab magistri 3+2 kvalifikatsiooni

tasemele, õpetajakutse)

Majandusarvestuse juhtõpetaja


28

5 Silver Silluta

kutseharidus, infotehnoloogia, (Tallinna Ülikool -

kutsepedagoogika, õpingud jätkuvad)

arvutiõpetaja, IT tugi

6 Sergei Samoilov

kõrgharidus, automaatika-elektroonika (Riia Tehnikaülikool,

vastab magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele, õpetajakutse)

Elektrotehnika juhtõpetaja

7 Maarja Pajusalu

kõrgharidus, tehnikateaduste magistri kraad (3+2, Tallinna

Ülikool, digitaalne meedia, infotehnoloogia)

graafilise disaini juhtõpetaja

8 Kalmer Piiskop

kõrgharidus, informaatika magistri kraad (MA)(5+2, Tallinna

Tehnikaülikool, vastab magistri ja doktorivahelise kvalifikatsiooni

tasemele)

Programmeerimise erialaainete

õpetaja

9 Kadri Sirel

keskharidus

Mektory kursuste koordinaator

10 Anu Toomemägi

kõrgharidus, õigusteaduse magistri kraad (3+2; Tartu Ülikool)

sotsiaalteaduse magistri kraad (MA)(4+2, Tallinna Ülikool, vastab

magistri ja doktorivahelisele kvalifikatsiooni tasemele)

Õigusainete valdkonna õpetaja

11 Rita Pärnpuu Vene keele õpetaja


29

kõrgharidus, vene keel (Tartu Ülikool, vastab magistri 3+2


12 Kari Maripuu

kõrgharidus, majandus, ärijuhtimine (Tartu Ülikool, magistri

kraad)

Tarkvaraarenduse õpetaja

13 Uno Kuller

kõrgharidus, elektriseadmed (Tallinna Tehnikaülikool,vastab

magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele)

Elektriainete õpetaja

14 Sander Blehner

kõrgharidus, arvutid ja süsteemietehnika (Tallinna Tehnikaülikool,

vastab magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele)

Arvutiõpetaja, võrgu administraator

15 Tiina Saidla

kõrgharidus, kunst (Eesti Kunstiakadeemia, vastab 3+2 magistri

kvalifikatsiooni tasemele, õpetajakoolitus)

Kunstiõpetaja

16 Külli Pitsal

kõrgharidus, kasvatusteadused ja saksa keel, (Ruprechts-Karls-

Universität Heidelberg, Saksamaa, vastab magistri


Saksa keele õpetaja

17 Tiina Saamot

kõrgharidus, inglise keel (Tartu Ülikool, vastab magistri 3+2

Inglise keele õpetaja


30

kvalifikatsiooni tasemele, õpetajakoolitus)

18 Andry Kikkull

kõrgharidus, pedagoogikamagistri kraad (MA)(4+2; Tallinna

Ülikool, vastab magistri ja doktorivahelisele kvalifikatsiooni

tasemele, töö ja tehnikaõpetuse õpetaja)

Tehnikaõpetaja

19 Liina Puusepp

kõrgharidus, psühholoogia (Tartu Ülikool, vastab magistri 3+2


Psühholoogia õpetaja

20 Kaia Metsaalt

kõrgharidus, matemaatik-pedagoog (Tartu Ülikool, vastab

magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele), informaatika õpetaja

kutse, EKA - kujundusgraafika)

Arvutigraafika õpetaja

21 Kristel Pajos

kõrgharidus, sisearhitektuur (Eesti Kunstiakadeemia, vastab

magistri 3+2 kvalifikatsiooni tasemele)

Kunstiõpetaja

22 Kristel Kallau

kõrgharidus, kunst (Eesti Kunstiakadeemia, vastab magistri 3+2


Kunstiõpetaja


31

23 Riina Tomast

kõrgharidus, ärijuhtimine, ärijuhtimise magistri kraad (3+2,Tartu

Ülikool)

Majandusainete

õpetaja

24 Diana Mesila

kõrgharidus, ärijuhtimine (Eesti-Ameerika Ärikolledž,

TLÜ õpetajakoolitus

Asjaajamisainete

õpetaja

25 Võido Voor

kõrgharidus, õigusteadus (Tartu Ülikool, vastab magistri 3+2 kvali

fikatsiooni tasemele, õpetajakoolitus

Õigusainete õpetaja

26 Kari Maripuu

kõrgharidus, (Tartu Ülikooli Pärnu kolledž)

Tarkvaraainete

õpetaja

HOONE VASTAVUS ÕPPEHOONE NÕUETELE (Pärnu, Jalaka 8)

(kinnitatud aktiga 2001)


32

Pärnu Linnavalistuse poolt on 2001 seatud asja- ja hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat.

Rekonstrueerimine Algne sisseseade*

Aeg 01.05-15.08.2001 01.08—15-08.2001

Finantseerimise maht 1 milj DM 200 000 DM

Finantseerija Tbz Königs-

Wusterhausen /

Tehnoloogia- ja

Kutsehariduskeskus

Tbz Königs- Wusterhausen, Stiftung

Bildung und Handwerk

* aastatel 2001-2014 välja vahetatud ja uuendatud samas mahus.

Õpperuumid

Otstarve Suurus

rm

14 Elektro- praktika 75,5

16 Teooria 75,5

21 Teooria 42,6

22 IT labor 50

23 Teooria 50

24 Teooria 50

25 Kujundaja labor 44,9


33

33 IT klass 41,8

31 IT klass 75,5

32 Kunstiateljee 75,5

34 Raamatupidamise

harjutusfirma

44,9

Mektory keskus

Tallinnas (TTÜ Raja 15)

Arvutiklass Apple, 40

Kõikides ruumides internetiühendus, puhke- ja tõmbeventilatsioon. Maja vastab tuletõrje ja sanitaarnormidele.

Lisaruumid:

Õpetajate tuba

Serveriruum

WC d – 6 ( igal korrusel 2 )

Koridorid

Puhkenurgad

Garderoob

Arhiiviruum ja raamatukoguruum

Tehnilised ruumid ( ventilatsioon, küte, vesi )

Bürooruumid


34

FINANTSEERIMINE

Tulud:

Kooli igapäevase opereerimise põhitulud on pärit õppurite õppemaksudest (ca 20%), RKT vahenditest (60%),

linna teotusest (4%), EL projektidest (16%). Õppemaks keskmiselt 800-1200 eurot õppeaastas (püsinud

muutumatuna aastast 2010).

Kulud:

Kool on renoveeritud ja sisustatud kaasaja viimase sõna kohaselt. Tarbimine on lokaalselt reguleeritav, välja

arvatud nende monopoolsed hinnad – elekter, vesi, küte. Ülearuseid kulusid suurendavaid põrandapindu ei ole (

puuduvad tarbetud aulad, saalid ja muud õppetöö- välised ruumid, bürooruume on optimaalselt).

Kõik see võimaldab fikseeritud kulud hoida võimalikult madalal ja nii on see ka aastate lõikes olnud. Suurem

võiks olla õppekulu. Palgakulu on ligi 70 %. Kooli ressursside juhtimine ja kasumlikkus on võimaldanud koolil

omanike jooksva abita toime tulla ja jõudumööda end ka arendada. Kool ei tööta kahjumlikult alates 2003.

aastast. Kõik kulud kaetakse sõlmitud lepingute ja majandustegevuse baasil.

Documents

Arengukava 2015-2017