Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
ÜLDSÄTTED
2011
2
SISUKORD
I OSA – ÕIGUS- JA HALDUSNORMID .......................................................................... 4
Artikkel 1 – Viitedokumendid ..................................................................................... 4
Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus .............................................. 4
Artikkel 3 – Osalejad ................................................................................................... 5
Artikkel 4 – Koordineeriva toetusesaaja ülesanded ja kohustused ............................. 5
Artikkel 5 – Seotud toetusesaajate ülesanded ja kohustused ...................................... 5
Artikkel 6 – Koordineeriva toetusesaaja ja seotud toetusesaajate ühised
kohustused ................................................................................................ 6
Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad ............................................................................ 7
Artikkel 8 – Alltöövõtjad ............................................................................................ 7
Artikkel 9 – Välisseirerühmade ülesanded .................................................................. 7
Artikkel 10 – Tsiviilvastutus ....................................................................................... 8
Artikkel 11 – Huvide konflikt ..................................................................................... 8
Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded .................................................................. 8
Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu toetuse avalikustamine ja
audiovisuaalsed tooted ............................................................................. 9
Artikkel 14 – Ruumiandmed ..................................................................................... 10
Artikkel 15 – Toetuslepingu muutmine .................................................................... 11
Artikkel 16 – Viivitused ............................................................................................ 11
Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine ........................................................... 11
Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked ........................................ 12
Artikkel 19 – Projekti lõpetamine ............................................................................. 12
Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus ................................................................................ 13
Artikkel 21 – Andmekaitse ....................................................................................... 13
Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine ............................................... 14
Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus ....................................................... 14
II OSA – Finantssätted ....................................................................................................... 15
Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile ........................................................... 15
Artikkel 25 – Toetuskõlblikud kulud ........................................................................ 16
Artikkel 26 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine ............................................ 18
Artikkel 27 – Toetuskõlbmatud kulud ...................................................................... 19
Artikkel 28 – Rahatrahvid ......................................................................................... 20
Artikkel 29 – Makseviisid ......................................................................................... 21
Artikkel 30 – Tulude ja kulude aruanne .................................................................... 23
Artikkel 31 – Käibemaks ........................................................................................... 24
3
Artikkel 32 – Sõltumatu finantsaudit ........................................................................ 24
Artikkel 33 – Komisjoni finantsaudit ........................................................................ 24
Artikkel 34 – Komisjoni tehtav kontroll ja inspekteerimine ..................................... 25
Artikkel 35 – Riigiabi ................................................................................................ 25
4
ÜLDSÄTTED
I OSA – Õigus- ja haldusnormid
Artikkel 1 – Viitedokumendid
Kõik LIFE+ projektid teostatakse kooskõlas järgmiste dokumentidega (tähtsuse
järjekorras):
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 614/2007
(LIFE+)1;
koordineerivale toetusesaajale allkirjastamiseks saadetud toetuslepingu erisätted;
toetuslepingule lisatud käesolevad üldsätted;
toetuslepingule (I lisas) lisatud projekti ettepanek (edaspidi „projekt”),
mis on toetuslepingu lahutamatuteks osadeks.
Artikkel 2 – Vastutav komisjoni talitus ja kirjavahetus
2.1 Allpool sätestatu rakendamisel esindab komisjoni keskkonna peadirektoraadi
eelarvevahendite käsutaja või isik, kellele eelarvevahendite käsutaja volitused
edasi on delegeeritud.
2.2 Kogu kirjavahetus peab olema varustatud tunnusnumbri ja projekti nimega ning
see tuleb saata järgmisel aadressil:
LIFE+ looduse ja bioloogilise mitmekesisuse projektid, looduse ja bioloogilise
mitmekesisuse küsimusi käsitlev LIFE+ teabe ja teabevahetuse projekt:
European Commission
Directorate-General Environment
Unit ENV.E.3 - BU-9 3/51
B - 1049 Brussels
LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimise projektid, looduse ja bioloogilise
mitmekesisuse küsimusi mittekäsitlev LIFE+ teabe ja teabevahetuse projekt:
European Commission
Directorate-General Environment
Unit ENV.E.4 - BU-9 3/1
B - 1049 Brussels
Kogu kirjavahetuse koopiad tuleb saata komisjoni määratud välisseirerühmale.
Post loetakse komisjonile laekunuks päeval, mil see registreeritakse ametlikult
eespool nimetatud komisjoni üksuses.
1 ELT L 149, 9.6.2007, lk 1.
5
Artikkel 3 – Osalejad
LIFE+ projektis võib olla neli liiki osalejaid, olenevalt nende ülesannetest ja
kohustustest:
koordineeriv toetusesaaja;
seotud toetusesaaja(d);
kaasrahastaja(d) ning
alltöövõtja(d).
Artikkel 4 – Koordineeriva toetusesaaja ülesanded ja kohustused
4.1 Koordineeriv toetusesaaja on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õiguslikult
ja rahaliselt ainuisikuliselt komisjoni ees projekti eesmärkide saavutamiseks ja
projekti tulemuste levitamiseks vajalike meetmete täieliku rakendamise eest.
4.2 Seotud toetusesaajad on andnud koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule
lisatud volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle
võimalike hilisemate muudatuste allkirjastamisel nende nimel ja nende eest.
4.3 Koordineeriv toetusesaaja nõustub komisjoniga sõlmitava toetuslepingu kõigi
sätetega.
4.4 Allkirjastatud volikirja alusel on üksnes koordineerival toetusesaajal õigus saada
komisjonilt vahendeid ning jagada neid vastavalt seotud toetusesaajate projektis
osalemise määrale, lähtudes seotud toetusesaajate vahel sõlmitud lepingutest,
nagu on sätestatud artikli 4 punktis 8.
4.5 Kui mõni seotud toetusesaaja või kaasrahastaja vähendab oma rahalist toetust, on
koordineerival toetusesaajal kohustus leida kokkuleppel seotud toetusesaajatega
vajalikud vahendid projekti korrektse täideviimise tagamiseks. Komisjon ei
suurenda mingil tingimusel omapoolset toetust ega kaasrahastamismäära.
4.6 Koordineeriv toetusesaaja toetab projekti rahaliselt, olenemata artikli 24 sätetest.
4.7 Koordineeriv toetusesaaja on komisjoni ainuke kontaktisik ja ainus osaleja, kes
annab otse komisjonile aru projekti tehnilise ja rahalise edenemise kohta. Seega
esitab koordineeriv toetusesaaja komisjonile kõik artiklis 12 nõutud aruanded.
4.8 Koordineeriv toetusesaaja sõlmib kõigi seotud toetusesaajatega lepingud nende
tehnilise ja rahalise osalemise kohta projektis. Need lepingud on täielikult
kooskõlas komisjoniga sõlmitud toetuslepinguga, viitavad täpselt käesolevatele
üldsätetele ja nende sõnastus peab sisaldama vähemalt komisjoni avaldatud
suuniste sisu. Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad allkirjastatavad
lepingud ning teavitatavad sellest komisjoni üheksa kuu jooksul alates projekti
alguskuupäevast. Toetuslepingu sätted, sealhulgas volikiri (artikli 5 punktid 2 ja
3) on ülimuslikud seotud toetusesaaja ja koordineeriva toetusesaaja vahel
sõlmitud kõigi muude lepingute ees, mis võivad mõjutada koordineeriva
toetusesaaja ja komisjoni vahel sõlmitud eespool nimetatud lepingu täitmist.
Artikkel 5 – Seotud toetusesaajate ülesanded ja kohustused
5.1 Seotud toetusesaajad on üksnes projektis kindlaksmääratud organisatsioonid, mis
on võtnud asjaomaste vormide kaudu kohustuse projekti ellu viia. Seotud
toetusesaaja allkirjastab artikli 4 punktiga 8 ettenähtud lepingu ja on otseselt
seotud projekti ühe või enama ülesande tehnilise rakendamisega.
6
5.2 Seotud toetusesaaja annab koordineerivale toetusesaajale toetuslepingule lisatud
volikirja alusel volituse tegutseda komisjoniga toetuslepingu ja selle võimalike
hilisemate muudatuste allkirjastamisel tema nimel ja tema eest. Sellega seoses
annab seotud toetusesaaja õigusliku vastutuse toetuslepingu täideviimise eest
täielikult koordineerivale toetusesaajale.
5.3 Seotud toetusesaaja nõustub komisjoniga sõlmitud toetuslepingu kõigi sätetega,
eriti kõigi seotud toetusesaaja ja koordineeriva toetusesaajaga seonduvate
sätetega. Seotud toetusesaaja nõustub, et allkirjastatud volikirja alusel on üksnes
koordineerival toetusesaajal õigus saada komisjonilt vahendeid ning jagada neid
vastavalt seotud toetusesaaja projektis osalemise määrale.
5.4 Seotud toetusesaaja teeb kõik endast oleneva, et koordineeriv toetusesaaja saaks
täita toetuslepinguga talle pandud kohustusi. Eelkõige esitab seotud toetusesaaja
koordineerivale toetusesaajale kogu vajaliku dokumentatsiooni või teabe
(tehnilise ja rahalise) võimalikult kiiresti pärast koordineerivalt toetusesaajalt
sellekohase palve saamist.
5.5 Kõikidel seotud toetusesaajatel on kohustus projektis rahaliselt osaleda ja õigus
saada komisjoni rahalist toetust vastavalt lepingu artikli 4 punktiga 8 ettenähtud
lepingutes sätestatud tingimustele.
5.6 Seotud toetusesaajad ei anna tehniliste ja finantsiliste arengute kohta aru otse
komisjonile, välja arvatud juhul, kui komisjon selgesõnaliselt seda nõuab.
Artikkel 6 – Koordineeriva toetusesaaja ja seotud toetusesaajate ühised
kohustused
6.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad peavad jooksvat
raamatupidamisarvestust kooskõlas seaduse ja kehtivate määrustega sätestatud
hea raamatupidamistavaga. Kulutuste ja laekumiste jälgitavuse huvides seatakse
sisse analüütiline raamatupidamissüsteem (kulupõhine raamatupidamine).
Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad säilitavad projekti kestel ja
vähemalt viis aastat pärast viimase makse tegemist kõik asjaomased
alusdokumendid projekti kõigi kulude, laekumiste ja tulude kohta komisjonile
esitatud vormis (näiteks pakkumise dokumendid, arved, ostutellimused,
maksetõendid, palgalehed, tööajaarvestuse lehed ja muud kulude arvutamiseks ja
esitamiseks kasutatud dokumendid). Dokumentatsioon peab olema selge, täpne ja
asjakohane ning see esitatakse komisjonile, kui viimane seda nõuab. Koordineeriv
toetusesaaja säilitab koopiad kõigi seotud toetusesaajate kõigist
alusdokumentidest.
6.2 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad, et kõigil arvetel oleks
selge viide projektile, mis ühendab need analüütilise raamatupidamissüsteemiga.
6.3 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad, et liidu toetus
avalikustatakse vastavalt artiklile 13.
6.4 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad jagavad omavahel tasuta
projekti rakendamiseks vajalikku oskusteavet.
6.5 Koordineeriv toetusesaaja ei tegutse projekti raames seotud toetusesaajate
alltöövõtja ega tarnijana. Seotud toetusesaajad ei tegutse projekti raames
koordineeriva toetusesaaja või teiste seotud toetusesaajate alltöövõtjate ega
tarnijatena.
7
Artikkel 7 – Projekti kaasrahastajad
7.1 Kaasrahastajad toetavad projekti vaid rahaliselt, nad ei ole otseselt seotud projekti
tehnilise elluviimisega ega saa liidu rahastamisest kasu.
7.2 Koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajad sõlmivad kaasrahastajatega
kõik kaasrahastamise tagamiseks vajalikud lepingud, tingimusel et need ei lähe
vastuollu koordineeriva toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajate toetuslepingus
määratud kohustustega.
Artikkel 8 – Alltöövõtjad
8.1 Kindla kestusega konkreetsete ülesannete täitmiseks võib projekti kaasata ka
alltöövõtjaid, keda ei loeta seotud toetusesaajateks.
8.2 Koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajad ostavad alltöövõtjatelt
teenuseid ja tasuvad osutatud teenusele vastava täishinna.
8.3 Alltöövõtjad ei tee projekti rahalisi investeeringuid ega saa seetõttu tulu ühestki
projektiga seotud intellektuaalomandi õigusest.
8.4 Kõik avaliku sektori koordineerivate toetusesaajate ja seotud toetusesaajate
sõlmitavad allhankelepingud peavad olema kooskõlas liidu pakkumismenetlusi
käsitlevate direktiivide avalike pakkumise eeskirjadega.
Lepingute puhul, mille väärtus ületab 125 000 eurot, võtab iga koordineeriv
toetusesaaja või seotud toetusesaaja potentsiaalsetelt alltöövõtjatelt konkureerivad
pakkumised ning sõlmib lepingu pakkujaga, kes pakub parimat hinna ja kvaliteedi
suhet; seda tehes järgib ta läbipaistvuse ja potentsiaalsete alltöövõtjate võrdse
kohtlemise põhimõtteid ning kannab hoolt, et ei tekiks huvide konflikti.
Kahes eelnevas lõigus osutatud pakkumiseeskirju kohaldatakse ka
kestvuskaupade ostmisel.
8.5 Kõikidel alltöövõtjate esitatud arvetel peab olema selge viide LIFE+ projektile (nt
number ja pealkiri või lühike pealkiri) ja koordineeriva toetusesaaja või seotud
toetusesaaja esitatud tellimusele või sõlmitud allhankelepingule. Ka kõik arved
peavad olema piisavalt üksikasjalikud osutatud teenuse üksikelementide
kindlakstegemiseks (näiteks iga elemendi selge kirjeldus ja maksumus).
Artikkel 9 – Välisseirerühmade ülesanded
9.1 Projekti järelevalves abistavad komisjoni välisseirerühmad. Seirerühmad aitavad
jälgida ja hinnata projekti edenemist ning kantud kulude otstarbekohasust.
Nimetatud seirerühmad tegutsevad üksnes komisjoni nõustava organina.
Seirerühmad on projektist sõltumatud. Seirerühmad kontrollivad projekti
täideviimist ja hindavad komisjonile esitatud aruandeid.
9.2 Seirerühmadel ei ole õigust teha komisjoni nimel ühtegi otsust. Koordineerivale
toetusesaajale või seotud toetusesaajatele seirerühmade esitatud soovitust või
avaldust ei saa tõlgendada komisjoni seisukohana.
9.3 Välisseirerühmad lähtuvad oma tegevuses samadest konfidentsiaalsusnõuetest
nagu on kehtestatud projektis osalejatele ja komisjonile (sätestatud artiklis 20).
8
Artikkel 10 – Tsiviilvastutus
10.1 Komisjoni ei saa mingitel asjaoludel ega põhjustel pidada vastutavaks projekti
teostamise jooksul toetuslepingust tulenevate varalise või isikukahju nõuete eest.
Komisjon ei nõustu täitma ühtegi sellise kaebusega seotud hüvitamise või
tagasimakse nõuet.
10.2 Koordineeriv toetusesaaja vabastab komisjoni mis tahes vastutusest, mis hõlmab
tema suhteid seotud toetusesaajatega või selles kontekstis nendega sõlmitud
lepinguid.
10.3 Kogu vastutus kolmandate isikute ees, sealhulgas projekti teostamise ajal nende
enda tekitatud mis tahes kahju eest, lasub koordineerival toetusesaajal ja seotud
toetusesaajatel.
Artikkel 11 – Huvide konflikt
11.1 Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad kohustuvad võtma kõik
vajalikud meetmed, et vältida mis tahes huvide konflikti ohtu, mis võib mõjutada
toetuslepingu erapooletut ja objektiivset täitmist. Selline huvide konflikt võib
tekkida eelkõige majanduslike, poliitiliste või riiklike huvide tulemusel,
perekondlikel või emotsionaalsetel põhjustel või mõne muu ühise huvi tõttu.
11.2 Kõigist toetuslepingu täitmise jooksul huvide konflikti põhjustavatest või
tõenäoliselt põhjustavatest olukordadest tuleb komisjonile viivitamata kirjalikult
teatada. Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad teevad viivitamata
kõik endast oleneva olukorra parandamiseks. Komisjon jätab endale õiguse
kontrollida, et võetud meetmed on asjakohased, ja võib vajadusel astuda ise
täiendavaid samme.
Artikkel 12 – Tehnilised tegevusaruanded
12.1 Koordineeriv toetusesaaja teavitab komisjoni korrapäraselt LIFE+ projekti
arengust ja saavutustest ning esitab järgmised aruanded:
üks algetapi aruanne, mis esitatakse üheksa kuu jooksul pärast projekti algust;
üks lõpparuanne, mis esitatakse kolme kuu jooksul pärast projekti lõppu;
projektide puhul, mille rakendusperiood on pikem kui 24 kuud ja liidu toetus
üle 300 000 euro, esitatakse pärast artikli 29 punktis 3 määratud künnise
saavutamist üks vahearuanne, millele lisatakse vahemaksetaotlus;
projektide puhul, mille rakendusperiood on pikem kui 48 kuud ja liidu toetus
üle 2 000 000 euro, esitatakse pärast artikli 29 punktis 3 määratud künniste
saavutamist kaks vahearuannet, millele lisatakse vahemaksetaotlused;
vajaduse korral eduaruanded tagamaks, et järjestikuste aruannete vahe ei oleks
pikem kui 18 kuud.
Kui artikli 29 punktis 3 määratud künnis saavutatakse projekti esimese üheksa
kuu jooksul, võib ühendada algetapi aruande ja vahearuande erandkorras üheks
aruandeks.
Komisjonilt võib igal ajal küsida teavet projekti tehnilise ja/või finantsjuhtimise
kohta.
12.2 Aruannete vorm ja sisu peab olema kooskõlas komisjoni avaldatud suunistega.
9
Kõikides aruannetes peab sisalduma teave, mis võimaldab komisjonil hinnata
projekti rakendamise seisu, töökava järgimist, projekti finantsolukorda ja seda,
kas projekti eesmärgid on juba saavutatud või veel saavutatavad. Algetapi, vahe-
ja lõpparuanded peavad sisaldama ka artikli 12 punktides 5, 6 ja 7 kirjeldatud
teavet.
12.3 Kõik aruanded saadetakse nii paber- kui ka elektroonilises formaadis komisjonile
ja komisjoni määratud välisseirerühmale üheaegselt, nii et mõlemad saavad ühe
tehniliste aruannete täiskomplekti koos lisadega ning ühe tulude ja kulude
aruande.
12.4 Koordineeriv toetusesaaja esitab lõpparuande koopia liikmesriigi ametiasutustele.
Ametiasutustel on õigus saada ka vahearuande koopia.
12.5 Algetapi aruanne
Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab algetapi aruanne sisaldama
hinnangut selle kohta, kas projekti eesmärgid ja töökava on veel asjakohased.
Vastavalt artiklile 19 võib komisjon koordineeriva toetusesaaja esitatud
algetapiaruande alusel algatada ennetähtaegse lõpetamise menetluse, kui projekti
eesmärgid ei ole saavutatavad või töökava ei ole teostatav.
12.6 Vahearuanne
Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab vahearuanne sisaldama tulude ja
kulude aruannet ning piisavalt teavet, et oleks võimalik anda eelhinnang senini
tehtud kulutuste toetuskõlblikkuse kohta.
12.7 Lõpparuanne
Lisaks artikli 12 punktis 2 nõutud teabele peab lõpparuanne sisaldama tulude ja
kulude aruannet ning kogu vajalikku teavet, et komisjon saaks anda hinnangu
tehtud kulutuste toetuskõlblikkuse kohta ja projekti tulemuste edaspidise
jätkusuutlikkuse kohta.
Artikkel 13 – Teavitustegevus, liidu toetuse avalikustamine ja audiovisuaalsed
tooted
13.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad avalikustavad projekti ja selle
tulemused, tuues alati välja liidu toetuse. Antud tegevuse üksikasjad esitatakse
igas tegevusaruandes.
13.2 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad avalikustavad liidu antud
toetuse kõigis projekti raames koostatud dokumentides ja meediaavaldustes,
kasutades selleks komisjonilt saadud LIFE’i logo. Audiovisuaalsel materjalil peab
alguses ja/või lõpus esitatud tunnustus sisaldama selget ja loetavat viidet LIFE-
projektist saadud rahalisele toetusele (nt „Teostatud Euroopa Liidu LIFE
rahastamisvahendi toel”).
13.3 LIFE’i logole ei või viidata nii, nagu viidatakse sertifitseeritud kvaliteedimärgile
või ökomärgisele. Selle kasutus piirdub teavitamistegevustega.
13.4 Koordineeriv toetusesaaja loob projektiga seotud tegevusest, arengust ja
tulemustest teavitamiseks projekti veebisaidi või kasutab olemasolevat veebisaiti.
Aruannetes märgitakse veebiaadress, kus avaldatakse projekti tähtsamad
tulemused. See veebisait peab olema võrgus kättesaadav hiljemalt kuus kuud
10
pärast projekti algust, seda tuleb korrapäraselt täiendada ja pidada vähemalt viis
aastat pärast projekti lõppu.
13.5 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad püstitavad objekti
teostamiskohtadesse stendid, mis asuvad ligipääsetavates ja nähtavates
strateegilistes kohtades. Stendile peab olema alati paigutatud LIFE’i logo.
13.6 LIFE+ loodusprojektide puhul kehtivad artikli 13 punktides 2 ja 5 sätestatud
nõuded ka Natura 2000 logo kohta. Stendidel tuleb kirjeldada projekti olulisust
Natura 2000 võrgu loomisel.
13.7 Projekti kokkuvõte, sealhulgas koordineeriva toetusesaaja nimi ja
kontaktandmed, avaldatakse LIFE’i veebisaidil.
13.8 Kõikidele projekti raames omandatud kestvuskaupadele tuleb kanda LIFE’i logo,
kui komisjon ei ole nõudnud teisiti.
13.9 Projekt peab hõlmama kohustuslikke võrgustike loomise meetmeid. Need
meetmed peavad hõlmama külaskäike, kohtumisi, teabevahetust ja/või piisaval
määral muud võrgustike loomisega seotud tegevust teiste asjakohaste
pooleliolevate või lõpetatud LIFE-projektidega, välja arvatud juhul, kui
koordineeriv toetusesaaja ei pea seda asjakohaseks ning põhjendab seda
nõuetekohaselt. Projekt võib hõlmata ka sarnast teabevahetust LIFE-programmi
mittekuuluvate projektidega ja/või osalemist projekti eesmärkidega seotud
teabeplatvormide töös (põhjendatud juhtudel ka rahvusvahelisel tasandil).
Võrgustike loomisega seotud tegevuse eesmärk on tagada oskusteabe ja
kogemuste tõhus edastamine, et neid saaks uuesti kasutada sarnastel eesmärkidel.
13.10 Olenemata artikli 20 sätetest on komisjonil vajaduse korral õigus avaldada mis
tahes vormis või kandjal, sealhulgas internetis, kogu projekti kohta käiv teave või
projekti tulemused. Koordineeriv toetusesaaja ja kõik seotud toetusesaajad
annavad komisjonile piiramata ajaks ainuõiguseta loa mittekaubanduslikel
eesmärkidel paljundada, vajadusel dubleerida, levitada või kasutada kõiki projekti
käigus tehtud audiovisuaalseid dokumente täielikult või osaliselt, sealhulgas
avalikel üritustel. Sellest olenemata ei loeta komisjoni „kaasautoriks”. Komisjon
jätab endale õiguse kasutada artiklis 12 osutatud erinevates aruannetes esitatud
fotosid oma mis tahes teabematerjalide illustreerimiseks. Komisjon kohustub
märkima fotode juurde projekti viitenumbri.
Sellise teabe avaldamisega püüab komisjoni ühelt poolt levitada teavet LIFE-
programmi ja selle projektide kohta ning teiselt poolt aidata kaasa projektide
käigus omandatud oskusteave ja kogemuste ning projektide tulemuste
edastamisele.
Artikkel 14 – Ruumiandmed
Elektroonilised süsteemid, mis sisaldavad ruumiandmeid ja mis on valminud LIFE+
projekti raames, peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi
2007. aasta direktiiviga 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete
infrastruktuur (INSPIRE)2.
2 ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.
11
Artikkel 15 – Toetuslepingu muutmine
15.1 Vastavalt toetuslepingule teavitab koordineeriv toetusesaaja komisjoni tehnilistes
aruannetes või kirja teel kõikidest projektis toimunud muutustest. Lubatud ei ole
muutused, mis muudaksid põhjalikult projekti üldeesmärke, muudaksid toetuse
andmise otsuse küsitavaks või oleksid vastuolus taotlejate võrdse kohtlemisega.
15.2 Kui muutused on sisulised, siis tuleb komisjoniga sõlmida kirjalik lisaleping.
Sisulised muutused on järgmised:
tegevuse ja/või oodatavate tulemuste olemuse või sisu oluline muutus;
koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaajate õigusliku seisundi
muutus;
projekti partnerlusstruktuuri muutus;
projekti kestuse muutus;
muutus projekti esialgses eelarves, kui ühe või mitme kulukategooria
prognoositavad kulutused suurenevad rohkem kui 10% ja 30 000 eurot. Neid
künniseid kohaldatakse kõigi kolme kestvuskaupade alakategooria suhtes.
Künnised ei kehti üldkulude kategooria kohta, mille puhul ei tohi ületada
artikli 25 punktis 13 sätestatud künnist.
15.3 Artikli 15 punktis 2 nimetatud juhtudel esitab koordineeriv toetusesaaja vastavalt
komisjoni suunistele ametliku muutmise taotluse. Kui muutmistaotlus hõlmab
muudatusi projekti partnerite osas ja/või mõne seotud toetusesaaja või
kaasrahastaja esitatud eelarves, allkirjastatakse muutmise taotlus seotud
toetusesaaja või kaasrahastaja poolt. Komisjon jätab endale õiguse taotlus vastu
võtta või tagasi lükata ning otsustada mitte arvestada taotlusi, mis saabuvad
hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.
Artikkel 16 – Viivitused
16.1 Projekti alguskuupäev on toetuslepingu erisätetes osutatud kuupäev, olenemata
toetuslepingu allkirjastamise kuupäevast või esimese eelmakse kuupäevast.
16.2 Koordineeriv toetusesaaja teavitab komisjoni viivitamata üksikasjalikult kõigist
sündmustest, mis takistavad või lükkavad edasi projekti täideviimist. Asjaosalised
lepivad kokku võetavates meetmetes.
16.3 Komisjon jätab endale õiguse toetusleping lõpetada või toetus tühistada, kui on
ette näha olulist viivitust, mis vähendaks projekti tulemuste väärtust.
Artikkel 17 – Lõppkuupäeva edasilükkamine
17.1 Lõppkuupäeva edasilükkamine on lubatud üksnes ettenägematutel ja erandlikel
asjaoludel, mis muudavad projekti ühe või mitme tegevuse täideviimise teatava
aja jooksul võimatuks.
17.2 Projekti lõppkuupäeva edasilükkamise taotlus tuleb esitada kooskõlas komisjoni
suunistega ning see peab sisaldama piisavalt teavet, et komisjon saaks hinnata
viivituste põhjendatust ja uuendatud töökava teostatavust. Komisjon jätab endale
õiguse taotlus vastu võtta või tagasi lükata ning otsustada mitte arvestada taotlusi,
mis saabuvad hiljem kui kolm kuud enne projekti lõppu.
12
Artikkel 18 – Tulemuslikkuse langus ja tehnilised rikked
Komisjon jätab endale õiguse vähendada vastavalt vajadusele liidu kaasrahastamist, kui
projekti tegevuste täideviimisel ilmneb oluline kvantitatiivne või kvalitatiivne langus.
Artikkel 19 – Projekti lõpetamine
19.1 Komisjon võib toetuslepingu lõpetada ilma omapoolse hüvitiseta järgmistel
juhtudel:
koordineeriv toetusesaaja ei suuda mõjuva tehnilise või majandusliku
põhjuseta täita mõnd toetuslepinguga temale pandud olulist kohustust;
vääramatu jõu korral või kui tegevus on peatatud erakorraliste asjaolude tõttu;
on selge, et projekti eesmärke ei suudeta täita või
koordineeriv toetusesaaja on vastutav oluliste rikkumiste eest projekti
juhtimisel.
19.2 Projekti lõpetamise korral kohaldab komisjon standard- või kiirmenetlust.
19.3 Standardmenetlus
Komisjon saadab esimese tähtkirja, milles teatab, et on alustanud
lõpetamismenetlust, selgitab selle põhjuseid, nõuab koordineerivalt
toetusesaajalt temale toetuslepinguga pandud kohustuste täitmist ja palub
vastata kolmekümne päeva jooksul alates esimese kirja kättesaamisest.
Pärast koordineerivalt toetusesaajalt saadud vastuse hindamist komisjon kas
tühistab või peatab lõpetamismenetluse või saadab teise tähtkirja, millega
teavitab koordineerivat toetusesaajat projekti lõpetamisest ja projekti uue
lõppkuupäeva määramisest.
Kui komisjon ei ole oma esimesele kirjale kolmekümne päeva jooksul alates selle
kättesaamisest vastust saanud, loetakse projekt sellel kuupäeval lõppenuks.
Kõikidel juhtudel, kui menetlus lõpeb projekti lõpetamisega, tuleb lõpparuanne
esitada kolme kuu jooksul pärast projekti uut lõppkuupäeva.
19.4 Kiirmenetlus
Komisjon võib toetuslepingu lõpetada viivitamata, etteteatamiseta ja ilma mis
tahes hüvitist maksmata järgmistel juhtudel:
koordineeriv toetusesaaja suhtes on välja kuulutatud pankrot, ta on
likvideerimisel või muus samalaadses olukorras;
koordineeriv toetusesaaja on tahtlikult teinud valesid või mittetäielikke
avaldusi, et saada toetuslepingus sätestatud liidu rahalist toetust;
koordineeriv toetusesaaja on tahtlikult või hooletuse tõttu oluliselt lepingut
eiranud, mis põhjustab või võib põhjustada kahju liidu eelarvele;
koordineeriv toetusesaaja on osaline pettuses, korruptsioonis või mõnes muus
ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve või
koordineeriv toetusesaaja on res judicata kohtuotsusega süüdi mõistetud
ametialase käitumisega seotud süüteos või on raskelt eksinud ametialaste
käitumisreeglite vastu ja seda suudetakse mis tahes põhjendatud viisil
tõendada.
13
Sel juhul teavitab komisjon koordineerivat toetusesaajat tähtkirjaga, et projekt
lõpetatakse viivitamata. Lõpparuanne tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast
projekti uut lõppkuupäeva.
19.5 Finantsrikkumiste korral lõpetatakse toetusleping, ilma et see piiraks
haldusmeetmeid või karistusi, mida võib kohaldada vastavalt nõukogu
18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa
ühenduste finantshuvide kaitse kohta3.
Toetuslepingu lõpetamise korral võib komisjon nõuda juba makstud summade
täielikku või osalist tagastamist. Toetuskõlblike kulutuste summa määramisel
arvestatakse üksnes artikli 19 punktides 3 ja 4 kirjeldatud menetluse läbiviimisel
saadud teavet.
19.6 Põhjendatud majanduslike või tehniliste põhjuste esinemise korral võib
koordineeriv toetusesaaja projekti igal hetkel lõpetada, saates selle kohta ametliku
kirjaliku teate. Koordineerival toetusesaajal on kohustus esitada lõpparuanne,
milles kirjeldatakse projekti rakendamise seisu ja lõpetamise põhjuseid, hiljemalt
kolme kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametliku kirjaliku teate esitamist
koos tulude ja kulude lõpparuandega, mille alusel komisjon otsustab
toetuskõlblike kulude summa. Kui põhjuseid ei esitata või kui komisjon põhjuseid
ei tunnista, loetakse lepingu lõpetamine koordineeriva toetusesaaja poolt nõuetele
mittevastavaks ja komisjon võib nõuda juba maksutud summade tagastamist.
Artikkel 20 – Konfidentsiaalsus
Komisjon ja koordineeriv toetusesaaja / seotud toetusesaajad kohustuvad hoidma
konfidentsiaalsena kõiki dokumente, kogu teavet või muid neile konfidentsiaalselt
saadetud materjale, mille avaldamine võib teist poolt kahjustada. See kohustus jääb
osalistele ka pärast projekti lõppkuupäeva. Projektis sisalduvad isikuandmed laetakse
elektroonilisse haldussüsteemi, mis tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjonile, teistele
liidu institutsioonidele ja välisseirerühmale, kes on sõlminud konfidentsiaalsusleppe.
Seda haldussüsteemi kasutatakse üksnes LIFE-projektide haldamiseks.
Artikkel 21 – Andmekaitse
21.1 Koordineerival toetusesaajal on juurdepääsuõigus komisjoni käsutuses olevatele
projekti kohta käivatele andmetele ja teabele ning õigus nõuda paranduste
tegemist.
21.2 Komisjon, koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad järgivad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) 45/2001
üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja
asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta4.
21.3 Olenemata artikli 20 sätetest peab koordineeriv toetusesaaja olema teadlik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusega (EÜ)
nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja
komisjoni dokumentidele)5 ettenähtud kohustustest.
3 EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
4EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.
5 EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
14
Artikkel 22 – Omandiõigus ja tulemuste kasutamine
22.1 Koordineeriv toetusesaaja ja/või temaga seotud toetusesaajad on projekti käigus
saadud dokumentide, võimalike patenteeritavate või patenteeritud leiutiste ja
oskuste omanikud.
22.2 Toetades keskkonnasõbralike tehnikate või mudelite kasutamise edendamist,
pöörab komisjon suurt tähelepanu sellele, et koordineeriv toetusesaaja teeks need
dokumendid, patendid ja oskusteabe mittediskrimineerivatel ja mõistlikel
kaubanduslikel tingimustel liidus kättesaadavaks niipea, kui need kättesaadavaks
muutuvad.
22.3 Komisjon eeldab, et koordineeriv toetusesaaja ja/või temaga seotud toetusesaajad
täidavad artikli 22 punktis 2 sätestatud kohustust viie aasta jooksul pärast projekti
lõppemist.
22.4 Kui koordineeriv toetusesaaja keeldub mõjuva põhjuseta juurdepääsu tagamisest
neile toodetele või litsentside andmisest nimetatud tingimustel, on komisjonil
õigus kohaldada artikliga 19 ettenähtud eeskirju või, kui projekt on lõppenud,
nõuda liidu toetuse täielikku või osalist tagastamist.
Artikkel 23 – Kohaldatav õigus ja pädev kohus
Liidu toetuse suhtes kehtivad toetuslepingu tingimused, kohaldatavad liidu eeskirjad ja
subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt toetusi käsitlevad Belgia õigusaktid.
Koordineeriv toetusesaaja võib toetuslepingu sätete kohaldamist või selle
rakendamiskorda käsitlevad komisjoni otsused vaidlustada Üldkohtus ning
edasikaebamise korral Euroopa Kohtus.
15
II OSA – Finantssätted
Artikkel 24 – Liidu rahaline toetus projektile
24.1 Liidu rahalise toetuse summa kindlaksmääramisel kohaldatakse kantud
toetuskõlblike kulude suhtes toetuslepinguga ettenähtud protsendimäära.
24.2 Mingil juhul ei või komisjoni poolt koordineerivale toetusesaajale makstud
kogusumma ületada toetuslepinguga ettenähtud liidu toetuse maksimaalset
summat, isegi kui projekti toetuskõlblike kulude kogusumma ületab
toetuslepinguga ettenähtud eelarvet.
Koordineeriv toetusesaaja tagab, et projekti ei kaasrahastata ühestki muust
otsesest ega kaudsest Euroopa Liidu vahendist. Kui projekti rakendamise käigus
tekib selline olukord, tuleb koordineerival toetusesaajal viivitamata komisjoni
teavitada meetmetest, mida ta kavatseb võtta selle kohustuse täitmiseks. Projekti
rahastamise allikaid kontrollib artiklis 32 sätestatud sõltumatu audiitor.
24.3 Olenemata artikli 4 punktiga 6 ja artikli 5 punktiga 5 ettenähtud kohustustest,
nõustuvad koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad, et kasumi tootmine
ei saa olla liidu toetuse eesmärk ega tagajärg. Kasum on laekunud maksete osa,
mis ületab projekti kulutusi lõppmakse taotluse esitamise hetkel.
24.4 Laekumised on komisjonilt, koordineerivalt toetusesaajalt, seotud toetusesaajatelt
ja kaasrahastajatelt saadud vahendid ning üksnes projekti raames otse teenitud
tulud (näiteks konverentside osalustasud, puidu müük jne).
Koordineeriv toetusesaaja peab tagama, et projekti täideviimisega ja täideviimise
ajal saadud mis tahes laekumised arvestatakse projekti otsesteks tuludeks.
Sellised otsesed tulud tuleb alati deklareerida ja komisjon vähendab oma rahalist
toetust, et viia kogutulud ja kogukulud tasakaalu.
24.5 Ilma et see piiraks õigust lõpetada toetusleping vastavalt artiklile 19 ja ilma et see
piiraks komisjoni õigust kohaldada artiklis 28 viidatud karistusi, kui tegevust
täide ei viida või viiakse täide puudulikult, osaliselt või hilinemisega, võib
komisjon toetuslepinguga ettenähtud tingimustel proportsionaalselt vähendada
liidu esialgselt lubatud toetust vastavalt tegevuse tegelikule rakendamisele.
24.6 Koordineeriva toetusesaaja pangakontol või allkontol peab olema võimalik
eristada komisjoni makstud vahendeid. Kui sellele kontole makstud vahendid
teenivad konto avamise riigi seaduste kohaselt intressi või sarnast kasu,
tagastatakse eelmaksete tagajärjel kogunenud intress või kasu komisjonile
vastavalt artikli 24 punktile 7.
24.7 Koordineeriv toetusesaaja teatab komisjonile intressi või sarnase kasu summa,
mis on kogunenud komisjonilt saadud eelmaksete tulemusel. Teave tuleb
edastada koos toetuse lõppmakse sooritamise taotlusega. Intressi ei käsitata
projekti otsese tuluna ja see tagastatakse komisjonile tasaarvestuse teel lõppmakse
summaga.
Kui eelmakse on suurem kui 750 000 eurot, teavitab koordineeriv toetusesaaja
komisjoni iga kalendriaasta lõpus kogunenud intressi või sarnase kasu summast
hiljemalt järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. Selline intress tagastatakse
sissenõudekorraldusega.
16
Erandina ei tagastata komisjonile kogunenud intressi siis, kui eelmakse jääb alla
50 000 euro.
Komisjonile ei pea tasuma liikmesriikidele tehtud eelmaksetest tulenevat intressi,
kuid seda käsitatakse projekti tuluna artikli 24 punkti 4 tähenduses.
24.8 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad nõustuvad, et liidu rahaline
toetus ei kujuta nõuet komisjoni vastu ning seetõttu ei tohi seda mingil viisil
määrata või anda edasi kolmandale isikule.
Artikkel 25 – Toetuskõlblikud kulud
25.1 Toetuskõlblikud on kulud, mis:
on projekti eelarvega ette nähtud või toetuslepingu muudatusega lubatud;
on otseselt seotud toetuslepinguga hõlmatud projekti täideviimisega ja selleks
vajalikud;
on põhjendatud ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, eriti parima
hinna ja kvaliteedi suhte ja kulutõhususe põhimõttega;
on kooskõlas maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktidega ning
on kantud toetuslepingus määratletud projekti kestuse ajal, kajastuvad
koordineeriva toetusesaaja või mõne seotud toetusesaaja raamatupidamises või
maksudokumentides ning on tuvastatavad ja kontrollitavad.
Kulu loetakse kantuks projekti kestuse ajal, kui:
õiguslik kohustus maksta tekkis pärast toetuslepingu allkirjastamist komisjoni
poolt;
asjaomase tegevuse täideviimine algas pärast projekti alguskuupäeva ja lõppes
enne lõppkuupäeva (ainukesed erandid on finantstagatise maksumus
perioodiks pärast toetuslepingu allkirjastamist kuni projekti alguseni ja kuus
kuud pärast projekti lõppkuupäeva ning artiklis 32 viidatud sõltumatu
finantsauditi maksumus) ning
kulu on täielikult tasutud enne tulude ja kulude lõpparuande esitamist.
25.2 Personalikulusid arvestatakse projektile kulutatud tegeliku aja järgi.
Personalikulusid arvestatakse tegeliku brutopalga alusel, millele lisatakse
kohustuslikud sotsiaalmaksud ja muud tasult arvestatavad kohustuslikud kulud,
kuid mitte ühtegi muud kulu. Aeg, mida iga töötaja projektile kulutab,
registreeritakse iga päeva kohta korrapäraselt tööarvestuslehtedel või sarnases
registreerimissüsteemis, mille koordineeriv toetusesaaja või seotud toetusesaaja
on kasutusele võtnud ja mida ta regulaarselt kontrollib.
Teenuslepingud üksikisikutega võib lugeda selle kategooria alla tingimusel, et
asjaomane isik töötab koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja
ruumides ja järelevalve all, kui selline kord on kooskõlas asjaomaste siseriiklike
õigusaktidega. Aeg, mida iga isik projektile kulutab, registreeritakse iga päeva
kohta korrapäraselt tööarvestuslehtedel või sarnases registreerimissüsteemis,
mille koordineeriv toetusesaaja või seotud toetusesaaja on kasutusele võtnud ja
mida ta regulaarselt kontrollib. Toetuskõlblik kulu võrdub asjaomasele isikule
projektiga seoses tegelikult tehtud maksega.
Avalike teenistujate palgakulu võib finantseerida üksnes projekti tegevuste
täideviimise maksumuse ulatuses, mida asjakohane avalik organisatsioon ei oleks
17
teostanud, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud. Kõnealused töötajad
peavad olema konkreetselt projekti juurde määratud ja kujutama lisakulu
olemasolevate alaliste töötajate kõrval. Lisaks peab avalike organisatsioonide
toetussumma (koordineeriva toetusesaaja ja/või seotud toetusesaajana) projektile
ületama (vähemalt 2% võrra) projektist rahastatavate avalike teenistujate6
palgakulu summat.
25.3 Reisi- ja elamiskulusid arvestatakse koordineeriva toetusesaaja või seotud
toetusesaaja töökorra järgi.
25.4 Välisabi kulud on artikli 8 kohased alltöövõtukulud (teiste ettevõtete teostatud
töö, seadmete või taristu rentimine jne).
Allhankelepinguga tarnitud püsiseadmete, taristu või tarbekaupade ostmise või
liisinguga (vastupidiselt üürimisele) seotud kulusid ei saa kajastada eelarves
välisabi real. Need kulud kajastatakse eraldi asjaomaste eelarverubriikide all.
Sellesse kategooriasse kuulub sõltumatu audiitori auditeerimiskulu.
25.5 Kestuskaupade amortisatsioonikulusid arvestatakse üksnes juhul, kui
kestuskaubad:
on kantud koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja kestuskaupade
varudesse;
on käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale toetusesaajale
või seotud toetusesaajatele kohaldatavate maksualaste õigusnormide ja
raamatupidamiseeskirjadega ning
osteti või liisiti tavapärase turuhinnaga.
25.6 Olenemata artikli 25 punktide 7 ja 9 erisätetest, kohaldab koordineeriv
toetusesaaja või seotud toetusesaaja toetuskõlblike amortisatsioonikulude
arvutamisel oma sisemisi raamatupidamise standardeid või
raamatupidamiseeskirju, võttes arvesse taristu/seadme liiki, ostu-, tootmis- või
liisingukuupäeva, projekti kestust ja projekti tarbeks kasutamise tegelikku määra.
Artiklis 32 sätestatud sõltumatu audiitor veendub, et projekti kuludena kajastatud
summad vastavad koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja
raamatupidamissüsteemi kantud tegelikele amortisatsioonikuludele.
Amortisatsioonikulude toetuskõlblikud maksimumkünnised on järgmised:
taristukulud: 25% kogu ostuhinnast;
seadmete kulud: 50% kogu ostuhinnast.
25.7 Erandina artikli 25 punktist 6 ei kohaldata LIFE+ keskkonnapoliitika ja juhtimise
ning LIFE+ bioloogilise mitmekesisuse projektide puhul maksimummäära selliste
prototüüpide suhtes, mille ostukulud on 100% kaasrahastamiskõlblikud.
Prototüüp on taristu ja/või seade, mis on loodud spetsiaalselt projekti jaoks ja
mida ei ole kunagi kaubanduslikult müüdud ja/või mis ei ole saadaval
seeriatootena. Prototüübil peab olema oluline roll projekti tutvustamistegevuses.
Deklareerida võib üksnes projekti kestel ostetud ja kasutatud komponente.
Prototüüpi ei tohi projekti kestel ega viis aastat pärast projekti lõppu kasutada
kaubanduslikul eesmärgil. Kui prototüüpi või mõnda selle osa kasutatakse
6 Avaliku teenistuja määratlus hõlmab riigiasutuste alalisi töötajaid.
18
kaubanduslikul eesmärgil (st müüakse, liisitakse, üüritakse või kasutatakse
kaupade või teenuste tootmiseks) projekti kestel või viie aasta jooksul pärast
projekti lõppu, tuleb see deklareerida. Prototüübi loomise kulud amortiseeritakse
siis vastavalt artikli 25 punktidele 5 ja 6.
25.8 Enne projekti alguskuupäeva omandatud kestuskaupade amortisatsioonikulud ei
ole toetuskõlblikud. Sellised kulud loetakse üldkuludeks.
25.9 LIFE+ looduse ja LIFE+ bioloogilise mitmekesisuse projektide puhul loetakse
täielikult toetuskõlblikeks riigiasutuste või valitsusväliste või erakapitalil
põhinevate mittekaubanduslike organisatsioonide kestuskaupade kulud, mis on
otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida kasutatakse projekti kestel olulisel
määral. Selline toetuskõlblikkus on seotud koordineeriva toetusesaaja ja seotud
toetusesaaja kohustusega jätkata pärast LIFE+ loodust ja bioloogilist
mitmekesisust käsitleva programmiosa vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu
nende kaupade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks.
25.10 LIFE+ loodusprojektide puhul on maa või õiguste omandamise või liisinguga
seotud kulud toetuskõlblikud ja neid arvestatakse kestuskaupadest eraldi.
Kohaldatakse artikli 26 sätteid.
25.11 Kulud tarvikutele on seotud mis tahes materjali, kauba või seadme ostmise,
tootmise, parandamise või kasutamisega, kui need:
ei ole kantud projekti koordineeriva toetusesaaja või seotud toetusesaaja
kestuskaupade varudesse;
ei ole käsitatud kapitalikuluna kooskõlas projekti koordineerivale
toetusesaajale või seotud toetusesaajatele kohaldatavate maksualaste
õigusnormide ja raamatupidamiseeskirjadega ning
on otseselt seotud projekti täideviimisega (kontoritarbeid loetakse siiski
üldkuludeks).
25.12 Muud kulud on projekti jaoks vajalikud mis tahes muud kulud, mis ei mahu
määratletud kategooriate alla. Loetletud kulud peavad olema tõendatavad ning ei
tohi olla tegelikest kuludest suuremad.
Muude kulude kategooria alla kuuluvad komisjoni nõutud finantstagatise
esitamisega seotud kulutused.
25.13 Üldkulud on toetuskõlblikud kindla määraga kuni 7% tegelikult kantud
toetuskõlblike otseste kulude kogusummast, välja arvatud maa ostmise või
liisingu kulud. Üldkulusid ei pea dokumentaalselt tõestama. Need on
toetuskõlblikud kaudsete kuludena, mis on ette nähtud projektis otse või kaudselt
töötava personali palkamiseks, juhtimiseks, majutamiseks ja toetamiseks vajalike
üldiste kaudsete kulude katmiseks.
Artikkel 26 – Maa või õiguste ostmine, maa rentimine
26.1 Maa või õiguste ostmise kulud, mis on otseselt seotud LIFE+ loodusprojekti
rakendamisega ja projektis sõnaselgelt väljendatud, loetakse täies ulatuses
toetuskõlblikuks, tingimusel et:
ostuhinnad vastavad turutingimustele;
koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad kohustuvad pärast LIFE+
loodusprojekti vahenditest kaasrahastatud projekti lõppu jätkama omandatud
varade kasutamist üksnes looduskaitsealaseks tegevuseks;
19
koordineeriv toetusesaaja tagab, et projektiga ettenähtud viisil ostetud maa
kandmisel kinnistusregistrisse määratakse maa sihtotstarbeks looduskaitse. Kui
mõnes liikmesriigis ei ole kinnistusregistrit või kui see ei anna piisavat
õiguslikku tagatist, lisab koordineeriv toetusesaaja maa looduskaitselise
sihtotstarbe nõude maa müügilepingusse. Riikides, kus sellise tagatise lisamine
nii kinnistusregistrisse kui ka müügilepingusse oleks ebaseaduslik, võib
komisjon sellega seoses nõustuda samaväärse tagatisega, eeldusel, et
pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samasugune ja see on kooskõlas
LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;
eraettevõtete ostetud maa puhul sisaldab müügileping ja/või selle registrikanne
tagatist, et juhul kui eraettevõte lõpetab tegevuse või ei ole võimeline maad
vastavalt looduskaitsenõuetele haldama, läheb maaomand üle peamiselt
looduskaitse valdkonnas tegutsevale juriidilisele isikule. Riikides, kus sellise
tagatise lisamine kinnistusregistrisse või müügilepingusse oleks ebaseaduslik,
võib komisjon sellega seoses nõustuda samaväärse tagatisega eeldusel, et
pikaajaliselt on selle õigusliku kaitse tase samaväärne ja see on kooskõlas
LIFE+ määruse I lisas sisalduva nõudega;
hilisema maavahetuse eesmärgil omandatud maa puhul tuleb vahetus teostada
hiljemalt enne projekti lõppu ning käesoleva artikli sätteid kohaldatakse
vahetuse kaudu saadud maa suhtes. Vahetuse eesmärgil ostetud maa
vabastatakse vahearuandluse staadiumis maale looduskaitselise sihtotstarbe
määramise tagatise nõudest.
26.2 Maa renditakse kas projekti kestuse ajaks või vähemalt 20 aastaks ning järgitakse
elupaikade ja liikide kaitse vajadusi. Maa pikaajalise rendilevõtmise korral
sisaldab maakasutusleping selgelt kõiki elupaikade ja liikide kaitse eesmärkide
saavutamisega seotud sätteid ja kohustusi.
Artikkel 27 – Toetuskõlbmatud kulud
Järgmisi kulusid ei loeta toetuskõlblikeks ja neid ei võta komisjon arvesse toetuskõlblike
kulude kogusumma arvutamisel:
mis tahes kulud, mis tekkisid seoses sellise tegevusega, mida rahastatakse
osaliselt või täielikult liidu muudest rahastamisvahenditest;
projektiga mitte ette nähtud tegevuse või tegevuse muutmisega seotud kulud,
mille kohta ei ole sõlmitud artikliga 15 ettenähtud täiendavat kirjalikku
lepingut;
LIFE’i logota (või ka Natura 2000 logota) kestuskaupade ostmise või
teavitusmaterjali (sealhulgas teadetetahvlite ja veebilehtede) avaldamisega
seotud kulud;
kulud, mille katmiseks koordineeriv toetusesaaja ja/või seotud toetusesaaja
juba saab samal ajavahemikul komisjonilt tegevustoetust;
kõik kulud, mis on seotud mõne tegevusega, mida võib lugeda
tasakaalustavaks meetmeks, mis jääb liikmesriigi vastutusalasse ja mis on
otsustatud seoses linnukaitse ja looduslike elupaikade direktiividega;
juhtimiskavade, tegevuskavade ja muude sarnaste kavadega seotud kulud, mis
on koostatud või mida on muudetud LIFE+ projekti raames, kui asjaomane
kava ei ole õiguslikult toimiv enne projekti lõppkuupäeva. See tähendab, et
20
liikmesriikides, kus see on ette nähtud, tuleb enne projekti lõppkuupäeva viia
kõik vajalikud menetluslikud või õiguslikud tegevused lõpule;
mis tahes kulukategooria kulud, mis ületavad eelarvega ettenähtud kulusid
10% ja 30 000 euro võrra (vastavalt artikli 15 punktile 2);
seotud toetusesaajate vahelised ning seotud toetusesaajate ja koordineeriva
toetusesaaja vahelised arved;
seotud toetusesaajate või koordineeriva toetusesaaja osakondade vahelistest
tehingutest tulenevad kulud, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et
sellised tehingud tagasid parima kvaliteedi ja hinna suhte ja ei sisalda ühtegi
kasumi, käibemaksu ega üldkulude komponenti;
valuutakursimuutustest tulenev kahjum;
mittevajalikud või ebamajanduslikud kulutused;
jaotus-, turundus- ja reklaamikulud toodete või äritegevuse edendamiseks,
välja arvatud kui see on projekti osa;
määratlemata otstarbega assigneeringud võimalikke tulevasi kahjumeid või
kohustusi silmas pidades;
intressikulu;
ebatõenäoliselt laekuvad võlad;
alternatiivsete rahastamisallikate leidmise või vormistamisega seotud
finantskulud;
esinduskulud, välja arvatud kulud tööle, mis tehakse üksnes ja tervenisti
projekti raames ja selle jaoks;
kolmandate isikute rahastatud muude projektide kulud;
annetatud varad ja teenused, sealhulgas vabatahtlik töö;
reisi- ja majutuskulud ning liidu institutsioonide esindajate ja
välisseirerühmade nimel makstud tasu mis tahes vormis;
investeeringud olulistesse taristutesse;
teaduslikud alusuuringud;
litsentsi- või patenditasud ning muud intellektuaalomandi õiguste kaitsega
seotud tasud.
EMASi ja ökomärgise registreerimismenetlustega seotud kulud;
maa ostmine, välja arvatud artiklis 26 nimetatud tingimustel.
Toetuskõlbmatuks võib lugeda ka muud kulud, kui need ei vasta artiklis 25 sätestatud
kriteeriumidele.
Artikkel 28 – Rahatrahvid
Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse7 alusel tuleb kõigil
koordineerivatel toetusesaajatel, kes on oma kohustusi tõsiselt rikkunud, tasuda
rahatrahve 2–10% ulatuses kõnealusest toetusest, pidades silmas proportsionaalsuse
7EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1 ja ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.
21
põhimõtet. Asjaomast trahvimäära võib suurendada 4–20 %ni, kui rikkumine kordub viie
aasta jooksul alates esimese rikkumise kindlakstegemisest. Komisjon teavitab selliste
rahatrahvide kohaldamisest koordineerivat toetusesaajat kirjalikult tähtkirja teel.
Artikkel 29 – Makseviisid
29.1 Liidu rahaline toetus makstakse kahes, kolmes või neljas osas.
29.2 Esimene eelmakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest. See
makse tõuseb 70%ni projektide puhul, mille rakendusperiood on 24 kuud või
lühem või liidu toetus 300 000 eurot või vähem. Kumbki toetus makstakse 45
päeva jooksul:
pärast seda, kui toetuslepingu kumbki osaline on sellele alla kirjutanud;
pärast allkirjastatud maksetaotluse saamist, milles on näidatud koordineeriva
toetusesaaja nimi ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number,
projekti viitenumber;
pärast finantstagatise kättesaamist. Olenevalt valiku etapis koordineeriva
toetusesaaja majanduslikule elujõulisusele antud hinnangust võib komisjon
läbivaatamise etapis nõuda panga või kindlustusseltsi tagatist. Tagatissummaks
on esimese eelmakse summa ja kehtivusajaks projekti kestus pluss kuus kuud.
Projekti pikendamisel pikendatakse ka tagatise kehtivust. Erandjuhtudel võib
selle tagatise asendada kolmanda isiku solidaarse tagatisega. Finantstagatis
esitatakse II lisas esitatud vormis.
29.3 Vahemakse moodustab 40% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest; seda
makstakse projektidele, mille rakendusperiood on üle 24 kuu või liidu toetus üle
300 000 euro. See makse tehakse juhul, kui esimesest eelmaksest on kulutatud
vähemalt 150% (protsendina kantud kuludest).
Erandjuhul, kui rakendusperiood on pikem kui 48 kuud ja liidu toetus üle
2 000 000 euro, võib koordineeriv toetusesaaja taotleda kahte vahemakset:
esimene vahemakse, mis moodustab 20% maksimaalsest liidu rahalisest toetusest,
tingimusel et esimesest eelmaksest on kulutatud 100% (protsent kantud kuludest);
ning teine vahemakse, mis moodustab 20% maksimaalsest liidu rahalisest
toetusest, tingimusel et esimesest eelmaksest ja esimesest vahemaksest on
kulutatud 100% (protsent kantud kuludest).
Erandjuhtudel, kui esimest eelmakset ei ole tehtud, võib koordineeriv toetusesaaja
taotleda vahemakset, tingimusel et kulutatud on vähemalt 60% eritingimustega
ettenähtud maksimaalsest toetussummast. Kõnealuse makse summa
kindlaksmääramisel kohaldatakse toetuslepinguga ettenähtud protsendimäära
nende toetuskõlblike kulude suhtes, mis on kantud tehnilise vahearuande ning
tulude ja kulude aruande kuupäevaks. Selle ülemmäär on 80% eritingimustega
ettenähtud maksimaalsest toetussummast.
Kõik eespool nimetatud vahemaksed tehakse juhul, kui maksetaotlus esitatakse
vähemalt üheksa kuud enne projekti lõppkuupäeva. Makse tehakse pärast artiklis
12 sätestatud algetapi aruande, tehnilise vahearuande ning tulude ja kulude
vahearuande kinnitamist komisjonis.
Tehnilise vahearuande ning tulude ja kulude vahearuande kinnitamiseks ning
makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:
allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva toetusesaaja nimi
ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa,
22
projekti viitenumber ja koordineeriva toetusesaaja määratud viide makse
tuvastamiseks;
audiitori (kui nõutud artiklis 32) ametlik registreerimisnumber, ettevõte, nimi
ja aadress;
artikliga 12 ettenähtud vastav tulude ja kulude vahearuanne ning vahearuanne.
Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, siis loetakse tehniline
vahearuanne kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda
mingil moel kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või
autentsuse, täielikkuse ja õigsuse kohta.
29.4 Lõppmakse tehakse pärast artiklis 12 sätestatud tehnilise lõpparuande ning tulude
ja kulude lõpparuande kinnitamist komisjonis.
Tehnilise lõpparuande ning tulude ja kulude lõpparuande kinnitamiseks ning
makse tegemiseks on komisjonil 105 päeva alates järgmise teabe laekumisest:
allkirjastatud maksetaotlus, milles on näidatud koordineeriva toetusesaaja nimi
ja aadress, panga nimi ja aadress, pangakonto number, taotletav summa,
projekti viitenumber ja koordineeriva toetusesaaja määratud viide makse
tuvastamiseks;
artikliga 12 ettenähtud vastav tulude ja kulude lõpparuanne, mis hõlmab kogu
projektiperioodi, ja vahearuanne;
auditiaruanne, kui seda nõutakse artikliga 32.
Kui komisjon ei ole selleks tähtajaks märkusi esitanud, loetakse lõpparuanne
kinnitatuks. Maksetaotlusele lisatud aruande kinnitamine ei tähenda mingil moel
kinnitust aruannete ja nendes sisalduva teabe korrektsuse või autentsuse,
täielikkuse ja õigsuse kohta.
29.5 Komisjon võib maksetaotluse peatada või tagasi lükata 105 päeva jooksul alates
maksetaotluse ja artikli 29 punktides 2, 3 ja 4 nõutud teiste dokumentide saamise
kuupäevast. Komisjon peab koordineerivat toetusesaajat peatamisest kirjalikult
teavitama.
29.6 Kui eespool nimetatud makseperioodid on peatatud, hakkab allesjäänud aeg
uuesti jooksma alates nõutud täiendava teabe saamise kuupäevast.
29.7 Kui lükatakse tagasi kas aruannete rahaline või tehniline osa, hakkab 105päevane
periood uuesti jooksma alates uute aruannete saabumise kuupäevast.
29.8 Komisjon teeb maksed eurodes.
29.9 Kõik maksed kantakse koordineeriva toetusesaaja VII lisas osutatud
pangakontole. Pangakonto muutumisest tuleb komisjonile viivitamata teatada.
29.10 Ülekandekulud kantakse järgmiselt:
komisjoni tehtavate ülekannete eest pangale makstava tasu maksab komisjon;
ülekannete saamise eest pangale makstava tasu maksab toetusesaaja;
korduvülekannetega seotud kulud kannab ülekande kordamise põhjustanud
lepinguosaline.
29.11 Makse teostamise kuupäevaks loetakse komisjoni pangakonto debiteerimise
kuupäev.
23
29.12 Ilma et see piiraks võimalikku makseperioodi peatamist, on koordineerival
toetusesaajal õigus saada viivist makse hilinemise eest kooskõlas finantsmääruse
rakenduseeskirjade8 artikliga 106.
29.13 Koordineeriv toetusesaaja kohustub tagastama komisjonile kõik temale
põhjendamatult makstud või lepingu tingimustega ettenähtud summad komisjoni
määratud tingimustel ja kuupäevaks.
29.14 Toetuslepingu lõpetamise korral artiklis 19 täpsustatud juhtudel võib komisjon
nõuda koordineerivale toetusesaajale juba makstud summade täielikku või osalist
tagastamist. Komisjon määrab selliste täielike või osaliste tagasimaksete viisi ja
tähtajad ning kohaldab proportsionaalsuse põhimõtet.
29.15 Kui koordineeriv toetusesaaja ei tagasta kõnealuseid summasid komisjoni
määratud tähtajaks, võib komisjon lisada tasutavatele summadele viivise Euroopa
Keskpanga poolt peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatavas määras,
millele on lisatud kolm ja pool protsendipunkti. Viitemäärana kasutatakse
Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud viimase maksekuu esimesel päeval
kehtivat määra.
29.16 Koordineeriv toetusesaaja tasub kõik pangatasud, mis tuleb maksta komisjonile
tagastatavatelt summadelt.
29.17 Komisjoni koostatud ja koordineerivale toetusesaajale saadetud võlateade
komisjonile tagastatavate summade kohta kuulub sissenõudmisele vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 299.
29.18 Kui makseid ei tasuta maksetähtpäevaks, võib komisjonile võlgnetavad summad
tagasi nõuda tasaarvestamise teel toetusesaajale maksmisele kuuluvatest mis tahes
summadest, teavitades koordineerivat toetusesaajat sellest eelnevalt
väljastusteatega tähtsaadetise teel või sellega samaväärsel viisil, või võttes
kasutusele vastavalt artikli 29 punktile 2 esitatud finantstagatise. Erandjuhtudel,
kui see on põhjendatud vajadusega kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, võib
komisjon summad tasaarvestamise teel tagasi nõuda enne maksetähtaega.
Koordineeriva toetusesaaja eelnev nõusolek ei ole vajalik.
Artikkel 30 – Tulude ja kulude aruanne
30.1 Tulude ja kulude aruanded esitatakse koos vahe- ja lõpparuannetega. Need
katavad sama ajavahemikku nagu asjaomased tehnilised aruanded.
30.2 Tulude ja kulude aruanne esitatakse kooskõlas komisjonilt saadud suunistega.
Üks eksemplar esitatakse komisjonile ja teine komisjoni määratud
välisseirerühmale.
30.3 Koordineeriv toetusesaaja kinnitab, et maksetaotlustes esitatud teave on täielik,
usaldusväärne ja õige, komisjonile esitatud finantsdokumendid vastavad
käesolevatele üldsätetele, deklareeritud kulud on tegelikud kulud ning
deklareeritud on kõik laekumised.
30.4 Kuludokumente (nt arved) tulude ja kulude aruandele lisama ei pea. Komisjoni
palvel esitab koordineeriv toetusesaaja siiski kõik dokumendid, sealhulgas arved,
mida võib vaja minna kulude ja asjaomase tegevusaruande hindamiseks.
8 ELT L 111, 28.4.2007, lk 13.
24
30.5 Tulude ja kulude aruandes kasutatakse vääringuna üksnes eurot. Muudes
vääringutes arvestust pidavad koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad
arvestavad summad eurodesse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi kulu
maksmise aasta esimese tööpäeva seisuga. Sama vahetuskursieeskirja
kohaldatakse eelmaksetelt saadud tulu ja nendelt kogunenud intressi suhtes.
Artikkel 31 – Käibemaks
31.1 Kui koordineeriv toetusesaaja ega ükski tema seotud toetusesaaja ei saa taotleda
projekti raames tasutud käibemaksu tagastamist, loetakse see summa
toetuskõlblikuks kuluks.
31.2 Tasutud käibemaksu tunnistamiseks toetuskõlblikuks peab koordineeriv
toetusesaaja dokumentaalselt tõendama, et tema ja/või temaga seotud
toetusesaajad on kohustatud projektis tarvilike varade ja teenuste eest käibemaksu
tasuma ning neil ei ole õigust käibemaksu tagasi saada.
Artikkel 32 – Sõltumatu finantsaudit
32.1 Kui erisätetega ettenähtud liidu maksimaalne toetus ületab 300 000 eurot,
kontrollib komisjonile esitatava tulude ja kulude lõpparuannet koordineeriva
toetusesaaja nimetatud sõltumatu audiitor.
32.2 Audiitor kontrollib vastavust siseriiklike õigusaktide ja
raamatupidamiseeskirjadega ning kinnitab, et kõik kantud kulud on
toetuslepinguga kooskõlas. Audiitor kontrollib ka projekti rahastamisallikaid ning
eelkõige seda, et kaasrahastamine ei pärineks liidu muudest
rahastamisvahenditest. Teostatav töö peab olema kooskõlas komisjonilt saadud
suunistega ja esitatud sellega ettenähtud vormis.
Artikkel 33 – Komisjoni finantsaudit
33.1 Komisjon või komisjoni volitatud esindaja võib koordineerivat toetusesaajat või
seotud toetusesaajat auditeerida igal ajal projekti rakendamise jooksul ja kuni viis
aastat pärast artikli 29 punkti 4 kohast liidu lõppmakset.
33.2 Audit teostatakse konfidentsiaalselt.
33.3 Komisjonile või tema volitatud esindajale tuleb tagada juurdepääs projekti
osaliste kulude toetuskõlblikkuse tõestamiseks vajalikule dokumentatsioonile (nt
arved, palgalehed, ostutellimused, maksetõendid, tööarvestuslehed ja muud
kulude arvutamiseks ja esitamiseks kasutatud dokumendid).
33.4 Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada, et nende volitatud esindajad
käsitaksid konfidentsiaalsena andmeid, millele neil on juurdepääs või mida neile
esitatakse.
33.5 Komisjon võib kontrollida liidu rahalise toetuse kasutamist koordineeriva
toetusesaaja ja seotud toetusesaajate poolt.
33.6 Koordineerivat toetusesaajat teavitatakse auditi tulemustest. Koordineeriv
toetusesaaja võib saata komisjonile oma märkused kuu aja jooksul pärast selle
kättesaamist. Komisjon võib võtta vastu otsuse mitte arvestada pärast kehtestatud
tähtaega laekunud märkusi.
25
33.7 Auditi järelduste põhjal võtab komisjon kõik asjakohased meetmed, mida ta peab
vajalikuks, sealhulgas ka osalise või täieliku sissenõudekorralduse väljastamine
komisjoni tehtud makse kohta.
33.8 Kontrollikoda võib vastavalt oma menetlustele kontrollida liidu rahalise toetuse
kasutamist käesoleva toetuslepingu raames.
33.9 Nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/969 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/199910
kohaselt võib Euroopa Pettustevastane
Amet (OLAF) kooskõlas liidu õiguses sätestatud menetlustega teostada ka
kohapealset kontrolli, et kaitsta Euroopa Liidu finantshuve pettuste ja muude
eeskirjade eiramiste eest. Vajaduse korral võib komisjon kontrolli tulemuste
põhjal võtta vastu otsuse makstud summad tagasi nõuda.
Artikkel 34 – Komisjoni tehtav kontroll ja inspekteerimine
34.1 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad tagavad komisjoni töötajatele ja
komisjoni volitatud isikutele juurdepääsu oma territooriumile või ruumidesse, kus
projekti teostatakse, ning kõigile projekti tehnilise ja finantsjuhtimisega seotud
dokumentidele. Komisjoni volitatud isikute juurdepääs võib sõltuda komisjoni ja
koordineeriva toetusesaaja vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust.
34.2 Nimetatud kontrolle võib teha kuni viis aastat pärast artikli 29 punkti 4 kohast
lõppmakset.
34.3 Selliste kontrollide läbiviimine on konfidentsiaalne.
34.4 Koordineeriv toetusesaaja ja seotud toetusesaajad osutavad komisjonile või
komisjoni volitatud esindajatele asjakohast abi.
Artikkel 35 – Riigiabi
Riigilt või riigi vahendite kaudu saadud mis tahes abi lepinguga hõlmatud projektile peab
olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 107 ja 108 ettenähtud
riigiabieeskirjadega.
9 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.
10 EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.