Embed Size (px)
DESCRIPTION
Tõstamaa Keskkooli ajaleht
Citation preview
..................................................................................................................................
...............................................................................................................................
Lehes
Koolivaim
talv/
Koolivaim
2013*Uus projekt on kogumas tuult tiibadesse*ÕE laager ja üldkoosolek *Playback show*Jõulupidu*”Sügisulg 2012” *4H tegemised*Noorte Euroopa Parlament*Eesti kooli miss *Töövarjupäev*Meelelahutus
Juhtkiri
www.tostamaa.edu.ee
Oeh, juba jälle on möödunud järjekordne aasta Tõstamaa Keskkoolis. Teine veerand on läbi, jõulud ning aastavahetus seljataga ja kolmas veerand juba hoogsasti alanud. Väljas tegutseb võimukalt külmapoiss ning toob endaga kaasa järjekordsed lume- ning jäälaviinid.
Lapsed hakkavad juba tasapisi kevadeks valmistuma,
et osaleda erinevatel võistlustel ja olümpiaadidel, kust saaks koju tuua võimalikult palju medaleid ja diplomeid, tõestades kui tublid meie kooli õpilased on.
Edu järgnevaks veerandiks!
Triin Tugim
Suusatunnid alanud.
Peatoimetaja Triin Tugim Küljendaja Maarja Press Keeletoimetaja Maarjan RandKaastoimetajad Helevi Jurjev, Ilona Niit, Kadri Kase, Kristiina Sireli, Karen Adler, Laura Jõe, Ingmar Juurik, Keiu Anderson, Ly-Andra PärnasteFotod: erakogud, Toomas Mitt
Toimetuswww.tostamaa.edu.ee
19.oktoobril käisime Anelle Väli, Grete Koidu ja Karoliine Kasega Kilingi-Nõmmes õpilasesinduse (ÕE) laagris.
Kohale jõudes algasid kohe koolitused. Meid jagati gruppidesse, mis osalesid erinevatel loengutel. Pärast tegime ka vahetust.
Esimene koolitus rääkis üldiselt ÕE tegevusest: millega see tegeleb ja miks seda vaja on. Õhtul korraldati meile lahedaid mänge. Kuigi paljud õpilased said suures mänguhoos väga palju viga, polnud neil mõtetki mängimist pooleli jätta. Poole öö pealt tuldi järsku saali, kus me magasime ja teatati, et viie minuti
pärast on öörahu. Paljud teesklesid magamist ning tegelikult olid öö läbi üleval, ajades juttu nii meie kui ka teistega. Muidugi said nad ka vahepeal riielda.
Hommikul kell 8 oli äratus. Huvialajuhid panid ennast sportlikult riidesse ja me pidime nende järgi tantsima. Hiljem oli meil jälle koolitus ning see oli kõige parem, kuna ma olen enne ka selle koolitaja juures käinud. Tema nimi on
Eli Sukles. Ta seletas meile kõike läbi mängude nii, et me ei pidanud kordagi niisama istuma, kuulama ja kirjutama nagu teistel koolitustel.
Kui laager hakkas läbi saama, siis iga kool sai tänukirja ja natuke kommi. Jätsime oma uute sõpradega hüvasti ja sättisime kodu poole liikuma. Autos jäime üsna kohe magama, kuna me olime rampväsinud. Koju jõudes viskasin oma asjad nurka ja läksin kohe
oma mõnusasse voodisse magama.
Gerda Maruse 9. klass
Õpilasesinduse laager
Tõstamaa Keskkool taotleb Euroopa elukestva õppe programmi allprogrammist Comenius uue projekti «Healthy body - healthy mind» toetust aastateks 2013 - 2015. Sellega seoses toimus 10.-15. jaanuarini 2013 Portugalis Olhaos Escola Secundária Dr. Francisco Fernandes Lopes`i koolis projekti ettevalmistav lähetus. Lähetusel viibis ja valmistas projektitaotlust ette direktor Toomas Mitt. Projekti sisuks on tervislike eluviiside propageerimine. Tänapäeva
inimestel, paljudel, nii suurtel kui ka väikestel on krooniline liikumisvaegus ning probleemid tervisliku dieedi jälgimisega. Siit tulenevalt on kehamassi indeks suurenemas ning tervisenäitajad langustrendis. Uue projekti käigus pööratakse erilist tähelepanu tervislikule toitumisele ja päevakavale. Projektis osalevate koolide eesmärgiks on õppekavades olevate ainete sidumine terviseõpetusega. Õpilaste poolt valmistatakse tervislike toitude kokaraamat, milles leidub õpilaste poolt
koostatud menüüsid, pilte toitudest ja päevakavasid ning õpetussõnu. Lisaks raamatu trükkimisele, tehakse veel mitmeid ühiseid ettevõtmisi teiste Euroopa maade koolinoortega. Loodame ja hoiame pöialt, et uus projektitaotlus leiab toetust ning juba sügisel saab Tõstamaa kool võõrustada väliskülalisi, et panna paika 2 õppeaasta lõikes partnerkoolide ühistegevused.
Toomas Mitt
Uus projekt on kogumas tuult tiibadesse
....................................................................
2
....................................................................
...
3
...
2. – 4. novembrini toimus Paide Ühisgümnaasiumis Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕEL) XXVII Üldkoosolek (ÜK), mille raames olime meie, kui Tõstamaa Keskkooli õpilasesinduse president Keiu Anderson ja asepresident Ly-Andra Pärnaste, seal oluliste d e l e g a a t i d e n a esindatud.
Ees oli kolm sisukat ja m e e l e o l u k a t päeva, kus töö ja lõbu käisid käsikäes. Toimusid asjalikud arutelud õpilasi puudutavate teemade ning oluliste dokumentide üle. Päevakorda kuulusid EÕELi 2013. a tegevuskava, eelarve, majandus- ja tegevusaruanded, haridusplatvorm ja riigieksamite uuendused. Koosolekul oli hääleõigus igal liikmeskoolil.
Üldkoosolek on huvitav selle poolest, et see on organiseeritud õpilaste enda poolt. Samuti korraldusmeeskonda kuuluvad vabatahtlikud Eesti õpilased ja sinna on võimalik kandideerida igal ühel, kel vähegi huvi ja aktiivsust. Sel aastal oli kaks peakorraldajat ja 12 meeskonnaliiget, kes alustasid organiseerimist juba mitu kuud varem. 17.01.2012 seisuga on EÕELil 186 liiget.
Reedel saabusime Paidesse. Pärnust alustasime sõitu ühisbussiga ja kohale jõudes paigutati peagi meid „tudulatesse“. Igaüks sai omal vabal soovil valida klassiruumi ja seltskonna, kus need kaks ööd veeta, kuigi inimesi, kes meiega ühte tuppa sattusid, me kindlasti enne ei teadnud. Igal „tudulal“ oli ka nimi ja meeskonnaliige. Meie toa nimeks oli Netipunkt EE. Saime tuttavaks uute ja huvitavate inimestega, kellega koos kujunes ÜK väga meeldivaks. Seejärel toimus pidulik avamine ja seekord paluti meil astuda Titanicu pardale, sest ÜK oli mereteemaline ning kohe pärast õhtusööki algas ka meie, delegaatide töö.
Igaüks läks eelnevalt registreerimisel valitud töörühma, kus toimusid tihedad arutelud mitmete valdkondade üle, mis on murettekitavad tänases Eesti koolielus ja kõik muu, mis on seotud
EÕEL-ga.
Valida sai seitsme töörühma vahel, millest meie valisime „Mina, tulevane tudeng“. Teemaks olid õppetoetused ning sellega seoses oli 5. detsembril
k a v a n d a t u d õ p p e t o e t u s t e eelnõu II l u g e m i n e . T ö ö r ü h m a s tutvustati meile kõige värskemat versiooni eelnõu m u u d a t u s t e s t . Võtsime läbi liidu seisukohad ja vaatasime üle
vastuargumendid, samuti hindasime olukorda ja pakkusime välja omapoolsed võimalikud lahendused.
Nädal enne üldkoosolekut toimusid ka eelfoorumid iga töörühma valdkonnaga, mille eesmärk oli inimesi teavitada ja kurssi viia sellega, mis täpsemalt ÜK-l käsitlusele tuleb, et koolides saaks veel enne teemat arutada ning omapoolsed mõtted ja argumendid koosolekule kaasa võtta.
Õhtune programm sisaldas palju lahedaid mängulisi tegevusi, kus šnitti oli võetud sellistest telesaadetest nagu „Võta või jäta“, „Tähed muusikas“, „Rooside sõda“ jne.
Järgmine päev algas tegevusrühmadega: seinale oli riputatud valik erinevaid variante, mille hulgast oli meil võimalus valida. Ühes töötoas valmistati näiteks paberrosette ehk nagu üks tütarlaps kirjeldas, siis annab selline tegevus juba enne jõule mõnusat hingesoojust. Saalis toimus samal ajal õpetlik esmaabi loeng, kus töötuppa kogunenud noored said läbida kiire esmaabikursuse. Näidati, kuidas tuleb käituda traumade ja põletuste korral. Videod olid siinjuures toetavaks ja näitlikuks õppematerjaliks. Ühes töötoas arutleti ka seksuaalvähemuste teemadel. Massaaži töötoas sai aga õppida massaaži. Õpiti, millistesse punktidesse tuleks vajutada näiteks peavalu korral ning kuidas saab aidata teisel peavalu ära võtta. Õpetati ka rehvide vahetamist autol. Meie Ly-Andraga saime huvitavaid
teadmisi ja oskusi viipekeelest.
Toimus dokumentide I ametlik blokk.
Kella seitsme paiku tuli meile esineja, Tarmo Jüristo, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi ühe tuntuima blogi Memokraat.ee esindaja, kes rääkis konsensuspõhisest otsustamisest, toetudes üle maailma levinud Occupy Wall Street’i teemale, mida ise New York´is lähemalt uurimas käis.
Hiljem algas õhtuprogramm- halloweenipidu.
Kell üks öösel oli ka väike pentsik seik, mil tööle hakkas tuletõrjealarm, kuna juhusliku kokkusattumise tõttu paluti ka meil umbes sellel ajal välja minna, siis arvasid paljud, et tegemist on planeeritud efektse üllatusega, kuid peagi oli näha koolimaja ees tuletõrjeautotki. Tunni jooksul lahendati rike.
Uus päev algas II ametliku blokiga. Arutati ja tehti palju otsuseid.
Kolm päeva kulgesid hirmutava kiirusega ja peagi oligi piduliku lõpetamine käes. See oli liidu üritustele vastavalt pisaraterohke ja südamlik. Mereteemalise temaatikaga seotuna kinkisid peakorraldajad oma meeskonnale klaaspudelid, kuhu sisse oli pandud kirjake ja lipp. Korraldusmeeskond kinkis neile vastu kaptenimütsid. Samuti EÕEL juhatuse aseesimees Liina Hirv oli toimunud ülkoosolekuga rahul just seetõttu, et ametlikes blokkides toimusid tihedad diskussioonid ja otsuseid ei võetud kergekäeliselt vastu, vaid sooviti reaalselt midagi muuta.
Keiu Anderson 12. klass
EÕE Liidu XXVII Üldkoosolek Paides
Tõstamaa Keskkoolis toimus 15. novembril järjekordne Playback show, millest võtsid kõik alates viiendast klassist osa. Peaauhinna teenis auga välja 11. klass, kuid ega teisedki halvemad polnud ja kõiki etteasteid nauditi täiel rinnal.
Loomulikult ei puudunud ürituselt ka žürii, kes selgitas välja selle kõige parema esituse. Anti välja ka eriauhindu: parim poiss, parim tüdruk, kõige naiselikum mees, kõige mehelikum naine ning lisaks üks eri-eri auhind.
Õhtu jätkus meie enda kooli noorte poolt korraldatud diskoga. Igati sobilik muusikavalik pani tantsima nii suured kui väikesed õpilased.
6., 9., 11., ja 12. klassi õpilaste muljed:
•Päris hull koht Tõstamaa jaoks.
•Koolis pole nii lahedaid pidusid olnudki.
•Me juba mitu nädalat tagasi ajasime sõbrad kokku ja hakkasime tantsu mõtlema. Loo ajal olime natuke närvilised ka, aga polnud hullu midagi, sest saime hakkama.
•Mulle isiklikult meeldis kõige rohkem 11. klass, kuna nad olid naljakad ja head näitlejad. Ma ootan juba jõulupidu.
•Diskol sai palju tantsitud ja vingerpussi tehtud. Me tantsisime nii palju, et meil hakkas pea valutama.
•Selgus, et busse polnudki tellitud ja inimesi hakati autodega koju viima. Tegelikult oli lahe ja jääme järgmist playback’i ootama.
•Võit ei olnud meile üllatuseks, vähemalt mitte minule. Ütlesin kohe alguses kaaslastele, et me ei lähe mitte kaotama, vaid võitma. Kava ja muusika kokkupanek võttis rohkem aega, kui selle väljamängimine. Algul oli veidike raskusi, kuna aega oli 2 nädalat ja esimesel kahel proovipäeval ei sujunud kõik ideaalselt. Kolmandal päeval saime kõik korralikult valmis, ning olime valmis lahingusse minema. Kui teada saime, et meie oleme võitjad, oli see rõõmus hetk meile kõigile, kuna oli siiski esimene kord meil sellel üritusel võita. Ühtlasi oli see meeldiv pidu ning järgmine aasta läheb sama hooga edasi! Ingmar Juurik 11. klassist.
•Olen playback’il osalenud juba täpselt kaks korda. Läksin sinna mõttega, et saab palju nalja. Tähtis pole võit, vaid osavõtt. Kava mõtlesime paar tundi enne playback’i välja. Ei saanud ju midagi sassi minna, kui polnud, mida sassi saaks ajada. Pisike närv oli ikka sees, aga kui elada oma rolli sisse, siis pole karta midagi. Oliver Juurik 9. klassist.
•Sel aastal oli playback’i tase minu arust üsna kõrge. Võib-olla mängis selles oma osa seekordne teema, milleks oli armastus. Nagu alati, oli ka sel korral põnev vaadata, milliste ideede peale teised on tulnud. Meeldejäävaid etteasteid oli minu jaoks rohkem kui tavaliselt. Meie, 12. klassi jaoks oli see playback selles koolis viimane ning kuidagi õnnestus meil valida just selline laul, mis tundus olevat naljakas vaid meie jaoks... hoolimata sellest õnnestus saada 3. koht. Liis Leerima 12. klassist.
Triin Tugim10. klass
Playback show4
....................................................................
5
9.-25. novembril toimus 10. korda Pärnumaa ja linnakoolide õpilaste lauluvõistlus “Sügisulg”. Sellel aastal osales Tõstamaa koolist seitse tüdrukut: Liisbeth Sikk, Kertu Lille, Keily Kaal, Ave-Ingrid Veskimägi, Kadri Kase, Maria Toodo, Helevi Jurjev. Liisbeth pälvis eripreemia ning Keily sai �inaali, mis toimus Pärnu Kontserdimajas.
Mitmendat korda “Sügisulul” osalesid?
Liisbeth: Kolmandat korda.Kertu: Teist.Keily: Sellel aastal käisin kolmandat korda.Ave-Ingrid: Neljandat korda.Kadri: Seitsmendat korda.Maria: Nüüd käisin teist korda.Helevi: Sel aastal oli seitsmes kord.
Kuidas sattusid sellele konkursile? Kas olid kohe nõus minema kui pakkumine tuli?
Liisbeth: Õnnela pakkus, et võiks esinema minna, ja tundus tore. Olin kohe nõus.Kertu: Osalesin ka Tõstamaa lauluvõistlusel ja pärast seda Õnnela pakkus.Keily: Õpetaja Ivi kutsus mind. Olin kohe nõus minema. Ave-Ingrid: Kuna teised said minna, siis tahtsin ka ja saingi. Kadri: Õnnela pakkus mulle kunagi, kui tema juures laulmas käisin. Kuna mulle esineda meeldib, siis olin nõus minema.Maria: Õnnela pakkus ja muidugi olin nõus.Helevi: Kunagi ammu, kui ma veel Õnnela juures laulsin , siis ta pakkus sellest osa võtta. Ma olin siis veel alles
veel nii noor, et võtsin seda kui lihtsalt mingit esinemist ja koheselt kõlas: “Ma tulen!”
Kas hirm oli suurem või väiksem kui eelnevalt? Kuidas esinemine läks?
Liisbeth: See aasta oli hirm väiksem. Ma arvan, et mul läks hästi.Kertu: Mul oli hirm väiksem, kuid arvan , et oleks paremini saanud.Keily: Hirm oli seekord väiksem ja enda arvates tuli laul hästi välja.Ave-Ingrid: Sel aastal oli hirm ikka väiksem. Ma arvan , et läks hästi.Kadri: Ma ei teagi. Natuke oli vist suurem, kuna olin esimene esineja. Tuli küll hästi välja, aga alati saaks paremini.Maria: Väiksem, kuna eelmine aasta olin käinud ja sain aru , et pole vaja nii palju muretseda. Mul läks normaalselt.Helevi: Mul ei ole viimastel aastatel mingisugust hirmu olnud. Laval on äge! Julge peab olema, sest muidu ei ole esitus hea ja publikule ka nii väga huvi ei paku. Ma arvan, et alati saab paremini.
Mis laulu esitasid?
Liisbeth: „Laula mu laulu, helisev hääl!“. Kertu: „Vana vaksal“.Keily: „Pilvepildid“.Ave-Ingrid: „Kuninganna unenägu“.Kadri: „Imeline laas“.Maria: „On läinud aastaid“.Helevi: Olin A-grupis. Laulsin „The Lazy song’i“ ja „Õhtul, kui jõuan ma koju“.
Kaua sa oma laulu harjutasid?
Liisbeth: Tõstamaa lauluvõistlusest saati.
Kertu: Umbes üks kuu.Keily: Umbes aasta aega, kuna laulsin seda ka Tõstamaa lauluvõistlusel.Ave-Ingrid: 1. veerandi algusest.Kadri: Ma ei mäletagi. Pole nii hea mälu.Maria: Ei mäleta.Helevi: Ma õppisin neid laule poolteist kuud. „The Lazy song’i“ olin kodus juba kaua laulnud ja suvel esitasime seda ka bändilaagris.
Mida tundsid, kui olid pääsenud inaali/pälvinud eripreemia?
Liisbeth: Olin hästi õnnelik ja hakkan veel rohkem harjutama.Keily: Ikka väga õnnelik olin!
Kas inaalis oli vägevam ja parem esineda kui eelvoorus?
Keily: Mulle meeldis �inaalis rohkem, kuna seal oli vähem rahvast.
Kas soovid ka järgmisel aastal osaleda?
Liisbeth: Jah, kindlasti.Kertu: Kui saan, siis ikka.Keily: Jah, kindlasti.Ave: Jah, kui saan.Kadri: Ma arvan küll.Maria: Kas järgmisel aastal on ka? (Kadri kõrvalt: “Ikka on!”) Jah ,siis tulen kindlasti. Helevi: Plaan on, et osalen “Sügisulul”nii kaua, kui saan.
Helevi Jurjev, Ilona Niit ja Viktoria Kullerkupp
7. klass
„Sügisulg 2012“
....................
....................
....................
....................
....................
....................
....................
....................
Jõ
ulu
pid
u 20. detsembril toimus meie kooli iga-aastane südamlik jõulupidu, mis algas õhtujuhtide Keiu ja Kristjani sissejuhatusega. Esmalt süüdati neli advendiküünalt ning jõulukontsert võis alata. Kava oli tihe, sest tublisid lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid oli palju. Lõbusat vahepala pakkusid 4H-kad oma kaasaegse näidendiga jõuluvanast, jõulumemmest ja päkapikkudest, kes valmistusid lastele kingitusi pakkima.
Pärast kontserti saalis liiguti fuajeesse, kus esinesid meie kooli noortebändid. Natukese aja pärast jõudis kohale õhtu kõige oodatum külaline- jõuluvana koos
oma kingikottidega. Lapsed rõkkasid rõõmust. Et jõuluvanalt oma klassi kingikott kätte saada, pidi talle midagi esitama: kes tantsisid, kes tegid lihtsalt ilusa kniksu.
Jõulukontsert oli väga meeldiv ning nii tore oli näha, kui musikaalsed ja andekad õpilased meie koolis käivad. Kui enne jõulupidu polnud veel mõnel jõulutunnet, siis pärast oli kindlasti.
Maarjan Rand12. klass
3. novembril toimus Tõstamaal 4H tantsupäev. Alustuseks tutvustasime osavõtjatele päevakava ning pärast seda jagunesime kahte gruppi. Esimese grupiga jäime rahvamajja Teele Tõnissoni ja Karen Adleri juhtimisel mänge mängima, teine grupp läks samal ajal käsitöötuppa Anu Randmaa juhendamisel pildiraami meisterdama. Hiljem toimus vahetus.
Seejärel esines noortebänd, keda kõik 4H-kad bändiruumi kuulama läksid.
Pärast muusikalist vahepala said kõigil ka tänu Moonika Adlerile kõhud täis.
Jätkati klubide tantsukavadega. Pärnjõe esindajad tantsisid koos kübaratega. Meie klubi esitas mitmest loost koosneva kava. Tootsi esines lausa kolme etteastega: osad neist maskeerusid alguses vanaemadeks ja mõne hetke pärast läks kava üle nooruslikuks tvistimiseks. Teised tootsikad, nii suured kui väikesed, tantsisid kantritantsu ja show-programmi lõpetasid Tootsi
tüdrukud, kes oma jahmatava välimusega kedagi külmaks ei jätnud.
Siis tänasime kõiki ja õhtu jätkus diskoga. Ürituse lõppedes saatsime oma külalised koduteele, õnneks on lootust peagi kohtuda.
Laura Jõe9. klass
4H tantsupäev
....................................................................
23. novembril 2012. aastal toimus Pärnus Sütevaka Humanitaargümnaasiumis Noorte Euroopa Parlament.
Tõstamaa keskkoolist võtsid osa Maret Palusalu, Maarja Press, Irina Kraft, Triin Tugim ning Ingmar Juurik.
Tegevus toimus nagu päris parlamendis. Inimesed jaotati erinevatesse gruppidesse ehk erakondadesse. Laiali jagati lehed, millel olid teatud erakonna tingimused, mida järgima pidi. Anti ka teemad ning aega arutamiseks oli
umbes kümme minutit. Järgnevalt algas täiskogu istung, et valida president ning asepresident.
Hiljem moodustati kõikide erakondade esindajatest erinevad eelnõukomisjonid: keskkonna-, majandus- ja energeetikakomisjon. Omavahelisel arutelul kaitses iga liige oma erakonna põhimõtteid. Järgmisena leidis aset teine täiskogu istung, kus hääletamise teel leiti kõigile probleemidele sobivad lahendused. Kolmandal istungil otsustati, mida nendest muuta ning
mida parandada.
Üritusele jõudis ka väikese hilinemisega Euroopa Parlamendi liige Siim Kallas, kes rääkis oma tööst Brüsselis ning peamistest sündmustest ja probleemidest poliitikamaastikul. Lõpuks said kõik osalised küsimusi esitada ning mitmest neist arenes välja väga huvitav arutelu.
Triin Tugim10. klass
Noorte Euroopa Parlament
30. novembril kohtusid taas kõik Pärnumaa 4H-kad Tootsis aastakoosolekul ja päkapikupäeval. Meie klubi “Positiivne” oli esindatud tavalisest suurema seltskonnaga, mis oli väga tore. Koosolekul tegid kõik klubid oma aastategevusest kokkuvõtted; valiti uus Pärnumaa 4H noortejuhatus, kuhu nüüdsest kuuluvad ka meie klubi liikmed Helevi Jurjev ja Laura Jõe; uueks piirkonnajuhiks määrati taas Inga Raudsepp ning Pärnumaa piirkonna 4H töö hinnati väga heaks. Pärast koosolekut toimus lõbus fotojaht, mille käigus tuli koolimajas leida kuus kohta, kus oli vaja teha klubiga seotud temaatiline pilt. Edasi suundusid enamik noori ujulasse ujuma- see oli Tootsi valla kingitus Pärnumaa 4H-le. Koolimajja jäänud said meisterdada ilusat jõulukompositsiooni.
Jätkati vahva show-programmiga “Minu klubi suudab”, kus pidi tegema mitmesuguseid huvitavaid ülesandeid. Meie klubist võistlesid Liisbeth Sikk Euroopa lippude tundmises ja Agnes Janson kartulikoore võimalikult pikaks koorimises. Pärast hoogsat showd suundusime õue, et üheskoos soovilaternaid taevasse lasta. Vaatepilt oli tõeliselt kena.
Õhtu jätkus lõbusa diskoga, kus käisid ringi ka päkapikud, kes noortele põnevat nänni jagasid. Järgmine päev algas hommikuvõimlemisega, mille kahjuks klubi “Positiivne” ja õpetaja Grete Tomsoni klubi “Rimkad” maha magasid, kuid hommikusöögil olid juba kõik kohal ja heas tujus. Edasi suundusime saali, kus iga klubi pidi joonistama oma
piparkoogiplakati.
Veel rääkis meile endine 4H-kas elu-olust jää ja tule maal Islandil. Külas käis ka Jüri Makarov, kes demonstreeris noortele oma uhket krossiratast ning rääkis veidi motospordist. Pärast turgutavat lõunasööki koguneti taas saali, kus tänati kõiki klubisid ning lauldi ühiselt 4H laulu.
Laager oli huvitav ja lõbus. Jääme ootama järgmiseid kohtumisi.
Teele Tõnisson8. klass
4H aastakoosolek ja päkapikupäev Tootsis
....................................................................
6
.................................................................
.................................................................
Kuna mulle meeldib õppida uusi asju, suhelda inimestega ja kuulata head muusikat, siis seetõttu otsustasin minna töövarjupäevale Club Hollywoodi. Olin töövarjuks baaridaam Teelele, kes
õpetas mulle, kuidas teha erinevaid kokteile ja mis on baaridaami ülesanded. Võrreldes eelmise aastaga oli
seekordne kogemus hoopis teistsugune, kuna töö oli öösel. Neljapäeviti pole klubides ka nii palju inimesi ning sain rahulikult neile kokteile segada. Töökollektiiv oli väga tore ning olen jällegi ühe kogemuse võrra rikkam.
Heidi Mõttus12. klass
Töö-varju-päev
....................................................................22.11.12
7
Olen Tõstamaa Keskkooli õpilane olnud peaaegu 12 aastat ja arvasin, et selle aja jooksul olen enam-vähem kõikidest võimalikest üritustest osa võtnud, kuid siis tuli ühel päeval minu juurde huvijuht Karoliine Kask väga põneva pakkumisega minna esindama meie kooli Eesti Koolimiss 2012 valimistel. Muidugi olin kohe nõus, sest mulle meeldivad väljakutsed, et end proovile panna ja lisaks sellega kaasnev adrenaliin. Registreerusin üsna varakult, sest kartsin, et muidu oleksin
selle lihtsalt unustanud.
Mõned nädalad hiljem hakati ürituse kohta infot jagama. Olin oodatud 1. detsembril Eesti Näituste Messikeskusesse, kus samal ajal korraldati ka noorte infomessi Teeviit.
Eeltööna pidin ära õppima JJ-Street Dance Company treeneri Katriin Kübara koostatud Vogue’i tantsukava. See oli üpris keeruline, kuid õnneks aitas mind klassiõde Heidi Mõttus, sest temagi oli enne meie kooli tulemist Tallinnas JJ-Street’is tantsinud.
Teisena pidime mõtlema talendikava. Mõttesse tuli kohe laulmine ja kitarril palusin end saata meie kooli vilistlasel Heiko Mändlal, kellega osalesime kunagi ka bändis.
1. detsember oligi käes ja messikeskusesse jõudsin kella üheksaks. Pärast pääsmete kättesaamist hakkasin kõigi missikandidaatidega koos tantsukava harjutama. Meid paigutati järjekorranumbrite järgi 4-5-liikmelistesse gruppidesse, kellega ka laval esinesime.
Mõne aja pärast hakati meile soenguid ja meiki tegema. Peagi avati Koolimissi inaalüritus ja alustati tantsukavadega. Minu etteaste läks kenasti.
Seejärel kohtusin Heiko Mändlaga. Enne esinemist proovisime paar korda
harjutada, kuid see oli rahvasuminas üsna keeruline ning natukese aja pärast olimegi laval. Esitasime katkendi MGMT laulust „Electric Feel“. Jäin oma laulmisega üllataval kombel rahule.
Järgnes kleidivoor. See oli kõige lihtsam, sest laval tuli teha catwalk`i ning seejärel küsiti üks küsimus. Minule esitas küsimuse Koolimiss
2008 Leanika Möls. Ta küsis, mis mind inspireerib, ja mina vastasin, et inimesed, ilmid, muusika, kõik siin universumis eksisteeriv.
Hiljem tulid kõik 23 missikandidaati lavale ning alustati autasustamisega. Publiku lemmik valiti Facebook.com vahendusel, selleks sai Tabasalu Ühisgümnaasiumist Ada- Marie Nelke, kogudes üle 2000 hääle. Esimeseks printsessiks pärjati Hanna Brita Luts Jakob Westholmi Gümnaasiumist, teiseks printsessiks Sandra Ude Tallinna Tööstushariduskeskusest ning Eesti Koolimissiks 2012 sai Liina Baranova Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist.
Iseenesest oli kogemus väga huvitav, sest oli nii eneseületust kui ka närvikõdi. Loodan, et ka järgmistel aastatel on Tõstamaa Keskkool missivalimistel esindatud ja tulevikus avaneb mul võimalus lugeda Koolivaimust teiste kogemustest ning saavutustest sellel konkursil. Soovitan korraldada koolis missivalimiste eelvooru, kus saaks valida parima kandidaadi.
Koguge kogemusi ja avardage silmaringi, sest kõik tuleb kasuks, ja nii muutub teie elu palju värvikamaks.
Keiu Anderson 12 klass
Eesti Koolimiss 2012
Me
ele
lah
utu
s
....................................................................
Tere, mina olen seep. Ma sündisin sea kõhurasvast, mis kraabiti kokku seatapukünast. Mind pandi suurde patta ja keedeti koos seebikiviga. Kust seda seebikivi saadi, seda ma ei tea, aga mulle ta sobis, sest tänu seebikivile sai minust tõeline seep. Kuna sünnipäraselt anti mulle kaasa puhastavad omadused, siis otsustasin ma minna laia maailma rändama.
Käi meeldis mulle väga. Käia pesemine tundus imelihtne. Ma ei teadnud, milleks käia kasutatakse, nii et otsustasin selle välja uurida. Käi ütles, et ta vajab nugade, vikatite, kirveste, sirpide teritamiseks küll vett, aga pesemist ei vaja.
Ma olin küll natuke pettunud, et pesta ei saa, aga jätkasin siiski oma rännakut ja otsustasin üles leida sirbi, et teada saada, milleks teda vaja on. Kui jõudsin sirbini, imestasin ma ja küsisin, milleks temasugust kõverikku on vaja. Sain teada, et temaga lõigati vilja ja mõtlesin,
et tegelikult on tõesti kõverik selle töö jaoks parim. Küsisin, kas temal oleks pesemist vaja. Sirp vastas tõredalt „ei“. Enne, lahkumist küsisin, kas ta teab kedagi, kes vajab pesu. Sirp ütles, et hiirelõks vajab. Uurisin, kus hiirelõks elab.
“Siit paremale!” nähvas sirp m i l l e g i p ä r a s t ebaviisakalt.
Teel tuli mulle triikraud vastu. Teda on vaja, et pererahva riideid sirgena hoida. Kui ma küsisin tema käest, kas ta vajab pesemist, oli vastus „jah!“. Teda aeti kuumaks sütega, nii oli ta põhi süsimust, kuid lõpuks sain selle puhtaks. Ma tahtsin teada, kas tema teab, kus hiirelõks asub. Triikraud ütles, et hiirelõks asub paar seebimeetrit edasi ja vasakul pool on ta maja.
Hiirelõksuni jõudnud, küsisin algul, miks tema kasulik on ja kas vajab pesu. Hiirelõks vastas, et tema päästab sirbi viljad hiirte käest ja et pesu on tal väga
vaja. Ma nõustusin, kuna ta lehkas laiba järele. Lõks pestud, uurisin , kellele nüüd võiks külla minna. “Võikirnule!”
soovitas hiirelõks. Ta ütles, et võikirn elab naabermajas.
Ma läksin võikirnule külla. Tal olid külas kuivatuspress ja ranits. Küsisin nende käest, milleks nad vajalikud on. Ranits vastas, et tema tassib perelapse õpikuid, kuivatuspress ütles, et tema kuivatab tindi paberil ära ja võikirn teatas, et tema hoiab võid. Kui pärisin, kas keegi neist vajab
pesu, vastasid kuivatuspress ja võikirn jaatavalt. Ma ei teadnud, kumba enne pesta, kuna mõlemad oleksid mind teinud nii mustaks, et järgmist poleks saanud pesta. Tulin mõttele, et võiks kuivatuspressi tindist puhtaks pesta, teha ranitsale tindist laheda mustri ja siis pesta võikirnu. Mõeldud, tehtud!
Peale seda rändasin ma koju tagasi ja olin maailma targim seep.
Oskar Tamm7. klass
(pärast muuseumi külastamist)
Vana seebi jutustus
8
Meie, Ilona ja Helevi, käisime taas õpilasi kiusamas, kuid seekord olid vastajateks ainult poisid.
1.Miks merevesi on soolane? 2.Miks sääsed kukuvad? 3.Mida ütleb Juku isa, kui elekter ära läheb? 4.Kuidas saab elevant puu otsa? 5.Miks sidrun kannab kollast särki? 6.Kuidas saad teada, et vaal on voodi all? 7. Miks läheb karu jänese matustele? 8.Millise põõsa all istub jänes, kui vihma sajab? 9. Millised kalad elavad meres?
Õpilase Karro vastused :
1.Sest soolalaev läks põhja.2.Sääsed kukuvad? (Naerab) Sest Olari on kondine.3.(Küsimust korrates) „Kurat, nüüd pean ma jälle päkapikku taguma.“4. Ahv aitab.5.Sinine läks mustaks. (Vaatab enda särki)6.Vaal? Saba jääb välja.7.(Naerab) Tahab laiba ära röövida.8.Kibuvitsapõõsa.9. (Hüüdes) Kalapoeg Nemo sugused.
Õpilaste Rasmuse ja Raimondi vastused:
1.( Raimond proovib keemias õpitud fakti seletada) Päike sulatab jää ära ja sool aurab välja . 2. Nad ei oska lennata.3. ( Raimond hakkab naerma) „Monkey’d võtsid elektri ära .“4. (Rasmus püüab näidata) Viskab londi puu otsa ja tõmbab üles. ( Raimond vaidleb vastu) Ei ,ei, eskalaatoriga.5.(Rasmus vastab, kuna Raimond lahkub) Sest talle ei meeldi teised värvid. (Raimond tuleb tagasi ja ei saa midagi aru) Pull?6.(Raputavad pead) Ebareaalne, see ei ole võimalik. Ta ei saa sul tuppa tulla!7. (Pisaraid pühkides) Karu armastas jänest nii väga.8. Kibuvitsa.9.(Näitavad sõrmedega) Need, kes oskavad ujuda .
Õpilase Ingmari vastused:
*Kuule, see küsimus on olnud ju! (Küsijad vaidlevad vastu) On küll olnud! ( Küsija: „Ära sina sellega oma pead vaeva. Vasta lihtsalt!“) Kust ma tean?!
*(Hakkab naerma) Purjus on …*„Jälle arve maksmata!“*(Suvaliselt) Ronib. (Küsija: Kuidas?“) Ronib noh.*(Vaatab lolli näoga) Sidrun ei kanna särki. Ta niigi kollane.*(Targutades) Vaata voodi alla!*(Naerab) Sest ta on nekro iil . (Küsija: „ Mis asi?“) NEKROFIIL.
Jänesed EI istu!*(Hakkab ära minema. Küsija: „ Oota, üks küsimus on veel!“ ) Merekalad.
Vastused:
1. Et kalad ei rikneks.2. Kärbes lendas silma.3. “Paganama ahvid, võtsid jälle elektri ära!“ 4. Külvab seemne maha ja istub sellele peale.5. Sest sinine läks mustaks.6. Voodi on lae all.7. Kuna kahjuks on jänes surnud.8. Märja põõsa.9. Värsked kalad.
Helevi Jurjev ja Ilona Niit7. klass
Luubi all on … poisid
