Keskus-tagamaa suhted Eestis

Rein Ahas

Teaduste akadeemia uurija-professor Tartu Ülikoolis

Genti Ülikooli külalisprofessor

http://mobilitylab.ut.ee/

W. Christaller (1893-1969) inimühiskond on

sarnaselt loodusega ruumiliselt seaduspärane

Eesmärk:

Arutleda Eesti asustussüsteemi toimimise

ja arengu teemal: Monotsentrilisus

Polütsentrilisus

Kuidas süsteemi jätkusuutlikumaks muuta?

Partnerid:

EMT – mobiilpositsioneerimisel põhineva uurimismetoodika arendamine ja andmete kogumine alates 2003.

Positium LBS – TÜ spin-off firma – andmetöötlus.

TÜ geograafia osakonna teadurid S. Silm, A. Aasa, O. Järv, E. Saluveer.

EL Regionaalarengu Fondi KESTA programmi projekt TERIKVANT: andmemudeli geograafiline rakendus.

Ruumiline mobiilsus

Asustussüsteemi põhiliseks struktuuriks on

inimeste igapäevane liikumine.

• Üle 70% liikumistest on

rutiin kodu ja töö (kooli)

vahel

Tegevusruumid: Von Dürckheim (1932); Axhausen (2002); Dijst (1999)

Uue mobiilsuse paradigma (Sheller

& Urry 2006)

Ruumiline mobiilsus on lihtsaim viis enda sotsiaalset staatust parandada.

Liikudes on võimalik valida paremat elukeskkonda ja sobivamat tööd.

Ruumiline mobiilsus võimaldab ka ilma

õppimata ja pingutamata karjääri teha.

Meijers, E. 2005. Polycentric urban regions

and the quest for synergy: is a network of

cities more than the sum of its parts?

Urban Studies 42, 765–781.

Taylor, P., Hoyler, M., and Verbruggen, R. 2010

External Urban Relational

Process:Introducing Central Flow Theory

toComplement Central Place Theory,

Urban Studies 47, 2803-2818.

“Town-ness” hierarhilised suhted

linnaregioonis (Taylor et al 2010)

Enamus asustussüsteeme on

hierarhilised

Ruumiline mobiilsus alt üles või

ülalt alla

Liikumise põhjus on eelkõige

sotsiaalse või majandusliku

staatuse parandamine

“City-ness” – samal tasemel suhted

linnade vahel (Taylor et al 2010)

Järjest olulisemad on samal

tasapinnal suhtlused

Polütsentrilised

linnaregioonid

Liikumise põhjus ei ole

otseselt sotsiaalse või

majandusliku staatuse

parandamine

Andmed:

Mobiilpositsioneerimine:

EMT võrgus teostatud kõnetoimingud

2012-2013

Anonüümsed, isikuandmete kaitse tagatud

Valim põhineb rahvaloenduse ja TNS

Emor telefonikasutuse uuringul

Tulemused

Tulemused I: Eesti asustussüsteem

on hierarhiline

Pealinn (primaarlinn) Tallinn

Tagamaa 30 “Kuldringi” vallad

Tagamaa 15 Vallad

Regioonikeskus Tartu, Pärnu, Jõhvi-K.Järve

Tagamaa 30 Lähivallad

Tagamaa 15 Vallad

Maakonnakeskus Rakvere, Jõgeva...

Tagamaa 30 Vallad

Tagamaa 15 Vallad

Väikelinn Keila, Räpina ...

Maavald Mõniste, Muhu ...

Kodu-töö ränne suveperioodil

Eesti omavalitsuste haridustase (kõrgharidusega inimeste osatähtsus, Rahvaloendus)

Saunaga eluruumide osatähtsus

omavalitsuse eluruumide arvust

Tulemused II Polütsentrilisi

süsteeme on Eestis vähe

Pendelränne väljaspool maakonnakeskusi

Pendelränne linnade vahel

Järeldused:

Ruumilisel planeerimisel ja regionaalsete

meetmete kujundamisel peab arvestama

asustussüsteemiga.

Eesti on selgelt hierarhiline süsteem.

Riigi arengu ja konkurentsivõime

seisukohalt on oluline polütsentrismi

suurendada.

Järeldused II

Asustussüsteemi muuta pole võimalik ja

mõistlik. Suunata võib.

Funktsioonide ja infrastruktuuri

mõtestatud paigutamisega on võimalik

ruumilist mitmekesisust ja

konkurentsivõimet suurendada.

Muutused võivad olla ka ajalis-ruumilised.

Tänan kuulamast!

rein.ahas@ut.ee

http://mobilitylab.ut.ee/