38
ESIAJA KUNST Aime Peever Rapla Vesiroosi Gümnaasium

ESIAJA KUNST

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: ESIAJA KUNST

ESIAJA KUNST

Aime Peever

Rapla Vesiroosi Gümnaasium

Page 2: ESIAJA KUNST

Kiviaeg jaguneb:

1. a)vanem kiviaeg e.paleoliitikum 2milj.-150000 aastat tagasi

b)keskmine paleoliitikum

c)noorem paleoliitikum 40000-8000 a. e. Kr.

2. Mesoliitikum 7000 – 4000 a. e. Kr.

3. Noorem kiviaeg e. neoliitikum 6000-2000 a.e.Kr.

Page 3: ESIAJA KUNST

Noorem paleoliitikum – koopamaalid 15000-10000 a. e. Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux

Prantsusmaal

• Altamira koopamaalid Põhja Hispaanias.

u. 14000 – 10000 a.e.Kr.

Avastati 1879.a.

Page 4: ESIAJA KUNST

Maalisaali laes asub 25 loomakujutist, peamiselt piisoneid. Leidub ka metssigu,hirvi, hobuseid ja 1 hunt.

Page 5: ESIAJA KUNST

Altamira koopa-joonised , kalju-joonised ja kaart

Page 6: ESIAJA KUNST

Lascaux koopamaalid Prantsusmaal – u.15000 – 10000 a.e.Kr. Avastati 1940.a. Koopaseintel on peaaegu 800 üksikkujutist – veised, hobused, hirved, piisonid jne.

Page 7: ESIAJA KUNST
Page 8: ESIAJA KUNST

Mesoliitikum – kaljujoonistel ja koopamaalidel kujutatakse loomi ja inimesi, kui ka käejäljendeid. Maalitud kompositsioonid on

teviklikumad.

Lascaux koopajoonised

Kaljujoonis

Kaljujooni

Ka

Kaljujonis Äänisjärve äärest

Page 9: ESIAJA KUNST

Petroglüüfid Äänisjärve äärest

Page 10: ESIAJA KUNST

Petroglüüfid – kaljugraveering (kaljujoonis)

Page 11: ESIAJA KUNST

Koopamaalid mujalt

Amazonase joonistused

Capivara Austraalia

Page 12: ESIAJA KUNST

Namibia

Valge šamaani joonistusedSouth-West Texas

Page 13: ESIAJA KUNST

Noorem paleoliitikum – Willendorfi Veenus 30 000 – 25 000 a. e. Kr. (kõrgus 11 cm)

Page 14: ESIAJA KUNST

Neoliitikum – 50 000 – 2 000 a. e. Kr. keraamika sünd. Kaunistatakse geomeetriliste ornamentidega

Page 15: ESIAJA KUNST

Kammkeraamika näiteid muinaseesti ala-delt Tamula külast

Keraamika näiteid Iraagist ja Aafrikast.

Page 16: ESIAJA KUNST

Neoliitikumi ja pronksiaeg 5000 – 2000 a.e.Kr.Megaliidsed ehitised – suurtest kividest usulised

monumendid.

Menhir Lääne-Saksamaal

Carnaci menhirite väli

Page 17: ESIAJA KUNST

Goni Pranu Mattedu menhir Sardiiniast

Page 18: ESIAJA KUNST

Carnac – iidne karjakasvatuse keskus Prantsusmaal. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja.

Page 19: ESIAJA KUNST

Carnacis asub maailma suurim iidsete melaliitide rühm.Väikese Le Méneci küla lähe-dal asub 4 mitmerealist kivi-avanüüd. Le Ménecist idasseisab 1099 kivi, mis on reas-tatud 11. silmapiirini jätkuvaksavenüüks. Kiviridade alguseson kivide kõrgus 3,7 m ja tei-ses otsas 0,9 m

Page 20: ESIAJA KUNST

Carnaci kaart

Page 21: ESIAJA KUNST

Avebury – iidne viljakuskeskus. Oli kasutusel 2600-1600 a.e.kr.

Page 22: ESIAJA KUNST

Korrapäratult üm-margust kõrgendik-ku (11,3ha)piirab kõrge valligakraav. Kõrgendikulasub kaks kiviringi. Sisemisel ringil sei-sis kunagi 100 püs-tist kivi, millest on säilinud ainult 27.Kõike seda ümbrit-ses 15m kõrgunevallikraav.

Avebury viib 4 sissepääsu, mida ääristasid suured kivid – menhirid. Viljakuskeskus kujutab mehelikke ja naiselikke elemente. Arvatakse, et kivid akumuleerisid elujõudu.

Page 23: ESIAJA KUNST

Avebury menhirid ja vallikraav

Page 24: ESIAJA KUNST

Dolmen – suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. Ladina keeles “kivilaud”

Page 25: ESIAJA KUNST

Kromlehh – kõrgetest püstistest kiviplokkidest paigutatud kiviring , millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud.

Page 26: ESIAJA KUNST

Stonehenge – “Hiiglaste tants” maailma kuulsamaid megaliitrajatisi. Arvatakse, et on maailma vanimaid observatooriume. Rajati 3500 a.e.Kr.

Page 27: ESIAJA KUNST

Ehitis koosneb

Ehitis koosneb 26 tkaaluvatest kividest, misarvatavasti pärinevadKagu Walsist. Transpor-diti arvatavasti meritsi jasiis mööda mõlematAvoni jõge Stonehenge`iJohn Michell – “…Stone-henge – kõigile kahe-teistkümnele taevajuma-lale pühendatud kosmi-line tempel. See esindasideaalset kosmoloogiat,universumi täiuslikku jatäielikku kujutist.”Gerald Hawkins – “Sto-nehenge´i on tohutu eel-ajalooline observatoo-rium, mille kivide paigu-tus määrab täpselt ärakuu ja päikese tõusu…”

Page 28: ESIAJA KUNST

Newgrange käikhaud – u. 320.a.e.Kr. 18 m pikkune ristikujuline käik, mis lõpeb 3 väikese kambriga, milles on suured kivivaagnad. 6 m kõrgune katus on laotud looduslikest kividest ilma sideaineta. 500 a. jooksul on purunenud vaid 2 kivi.

Pühamut käikhaualõpus valgustavadpäikesekiired ainulttalvisel pööripäeval20 min. jooksul.

Page 29: ESIAJA KUNST

Newgrange

Page 30: ESIAJA KUNST

Newgrange

Page 31: ESIAJA KUNST

Silbury Hill

Rajatud 2750.a.e.Kr.

Legendi järgi on siia maetudhobuse seljas kuningas Sil.Euroopa kõrgeim inimesepoolt rajatud kõrgendik,suurus 2 ha ja kõrgus 40 m

Page 32: ESIAJA KUNST

Glastonbury Hari – 705.a.p.Kr.Inglismaa üks salapärasemaid paikuLegendi järgi on siia maetud kuningas Artur. Püha Graal on peidetud karika-kaevu. Mäe sisemuses on spiraalne labürint, mis viib Glastonbury Harjale.Kogu ümbritsev maastik on kujundatud sodiaagi järgi. 705.a.p.Kr. rajati siia klooster. Hilisematest hoonetest on säilinud ainult varemed. Mäge ümbritsevad terassid tähistavad palverändurite käänulist teed

Page 33: ESIAJA KUNST

Glasbury Hari

Page 34: ESIAJA KUNST

Glasbury Hari

Page 35: ESIAJA KUNST

Karikakaev, kuhu olevatpeidetud Püha Graal

Page 36: ESIAJA KUNST

Inglismaa kriidikaljude figuure võib tavaliselt leida kriidikõrgustike nõlvadel: Cerne Abbasi Hiiglane Põhja-Dorseti kõrgustikul, Uffingtoni Valge Hobune Berkshire´ kõrgustikul, Westbury Valge Hobune Brattoni kõrgustikul ja Wilmingtoni Pikk Mees Lõuna-kõrgustikul Ida-Sussexis.

Cerne Abbasi Hiiglane

Page 37: ESIAJA KUNST

Uffingtoni Valge HobuneBerkshire´kõrgustikul

Westbury Valge HobuneBrattoni kõrgustikul

Page 38: ESIAJA KUNST

Wilmingtoni Pikk Mees Lõuna-kõrgustikul Ida-Sussexis