ESIAJA KUNST

  • Published on
    14-Nov-2014

  • View
    256

  • Download
    0

Embed Size (px)

Transcript

<p>ESIAJA KUNSTAime Peever Rapla Vesiroosi Gmnaasium</p> <p>Kiviaeg jaguneb:1. a)vanem kiviaeg e.paleoliitikum 2milj.-150000 aastat tagasi b)keskmine paleoliitikum c)noorem paleoliitikum 40000-8000 a. e. Kr. 2. Mesoliitikum 7000 4000 a. e. Kr. 3. Noorem kiviaeg e. neoliitikum 6000-2000 a.e.Kr.</p> <p>Noorem paleoliitikum koopamaalid 15000-10000 a. e. Kr.Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal</p> <p> Altamira koopamaalid Phja Hispaanias. u. 14000 10000 a.e.Kr. Avastati 1879.a.</p> <p>Maalisaali laes asub 25 loomakujutist, peamiselt piisoneid. Leidub ka metssigu, hirvi, hobuseid ja 1 hunt.</p> <p>Altamira koopajoonised , kaljujoonised ja kaart</p> <p>Lascaux koopamaalid Prantsusmaal u.15000 10000 a.e.Kr. Avastati 1940.a. Koopaseintel on peaaegu 800 ksikkujutist veised, hobused, hirved, piisonid jne.</p> <p>Mesoliitikum kaljujoonistel ja koopamaalidel kujutatakse loomi jainimesi, kui ka kejljendeid. Maalitud kompositsioonid on teviklikumad.</p> <p>Kaljujonis nisjrve rest K K K a a a l l j j u Lascaux koopajoonised u j j o o</p> <p>Petroglfid nisjrve rest</p> <p>Petroglfid kaljugraveering (kaljujoonis)</p> <p>Koopamaalid mujaltAmazonase joonistused</p> <p>Capivara Austraalia</p> <p>Namibia</p> <p>Valge amaani joonistused South-West Texas</p> <p>Noorem paleoliitikum Willendorfi Veenus 30 000 25 000 a. e. Kr. (krgus 11 cm)</p> <p>Neoliitikum 50 000 2 000 a. e. Kr. keraamika snd. Kaunistatakse geomeetriliste ornamentidega</p> <p>Kammkeraamika niteid muinaseesti aladelt Tamula klast</p> <p>Keraamika niteid Iraagist ja Aafrikast.</p> <p>Neoliitikumi ja pronksiaeg 5000 2000 a.e.Kr. Megaliidsed ehitised suurtest kividest usulised monumendid.Menhir Lne-Saksamaal Carnaci menhirite vli</p> <p>Goni Pranu Mattedu menhir Sardiiniast</p> <p>Carnac iidne karjakasvatuse keskus Prantsusmaal. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat vlja.</p> <p>Carnacis asub maailma suurim iidsete melaliitide rhm. Vikese Le Mneci kla lhedal asub 4 mitmerealist kiviavand. Le Mnecist idas seisab 1099 kivi, mis on reastatud 11. silmapiirini jtkuvaks avenks. Kiviridade alguses on kivide krgus 3,7 m ja teises otsas 0,9 m</p> <p>Carnaci kaart</p> <p>Avebury iidne viljakuskeskus. Oli kasutusel 2600-1600 a.e.kr.</p> <p>Korrapratult mmargust krgendikku (11,3ha) piirab krge valliga kraav. Krgendikul asub kaks kiviringi. Sisemisel ringil seisis kunagi 100 pstist kivi, millest on silinud ainult 27. Kike seda mbritses 15m krgune vallikraav. Avebury viib 4 sissepsu, mida ristasid suured kivid menhirid. Viljakuskeskus kujutab mehelikke ja naiselikke elemente. Arvatakse, et kivid akumuleerisid elujudu.</p> <p>Avebury menhirid ja vallikraav</p> <p>Dolmen suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rhtne kiviplaat. Ladina keeles kivilaud</p> <p>Kromlehh krgetest pstistest kiviplokkidest paigutatud kiviring , millele on paarikaupa kolmas plokk peale tstetud.</p> <p>Stonehenge Hiiglaste tants maailma kuulsamaid megaliitrajatisi. Arvatakse, et on maailma vanimaid observatooriume. Rajati 3500 a.e.Kr.</p> <p>Ehitis koosneb 26 t E kaaluvatest kividest, mis h arvatavasti prinevad iKagu Walsist. Transportditi arvatavasti meritsi ja isiis mda mlemat s Avoni jge Stonehenge`i John Michell Stonek henge kigile kaheo teistkmnele taevajumao phendatud kosmilale s tempel. See esindas line n ideaalset kosmoloogiat, e universumi tiuslikku ja b tielikku kujutist. Gerald Hawkins Stonehengei on tohutu eelajalooline observatoorium, mille kivide paigutus mrab tpselt ra kuu ja pikese tusu</p> <p>Newgrange kikhaud u. 320.a.e.Kr. 18 m pikkune ristikujuline kik,mis lpeb 3 vikese kambriga, milles on suured kivivaagnad. 6 m krgune katus on laotud looduslikest kividest ilma sideaineta. 500 a. jooksul on purunenud vaid 2 kivi. Phamut kikhaua lpus valgustavad pikesekiired ainult talvisel pripeval 20 min. jooksul.</p> <p>Newgrange</p> <p>Newgrange</p> <p>Silbury HillRajatud 2750.a.e.Kr. Legendi jrgi on siia maetud hobuse seljas kuningas Sil. Euroopa krgeim inimese poolt rajatud krgendik, suurus 2 ha ja krgus 40 m</p> <p>Glastonbury Hari 705.a.p.Kr.Inglismaa ks salaprasemaid paikuLegendi jrgi on siia maetud kuningas Artur. Pha Graal on peidetud karikakaevu. Me sisemuses on spiraalne labrint, mis viib Glastonbury Harjale. Kogu mbritsev maastik on kujundatud sodiaagi jrgi. 705.a.p.Kr. rajati siia klooster. Hilisematest hoonetest on silinud ainult varemed. Mge mbritsevad terassid thistavad palverndurite knulist teed</p> <p>Glasbury Hari</p> <p>Glasbury Hari</p> <p>Karikakaev, kuhu olevat peidetud Pha Graal</p> <p>Inglismaa kriidikaljude figuure vib tavaliselt leida kriidikrgustike nlvadel: Cerne Abbasi Hiiglane Phja-Dorseti krgustikul, Uffingtoni Valge Hobune Berkshire krgustikul, Westbury Valge Hobune Brattoni krgustikul ja Wilmingtoni Pikk Mees Luna-krgustikul Ida-Sussexis.</p> <p>Cerne Abbasi Hiiglane</p> <p>Uffingtoni Valge Hobune Berkshirekrgustikul</p> <p>Westbury Valge Hobune Brattoni krgustikul</p> <p>Wilmingtoni Pikk Mees Luna-krgustikul Ida-Sussexis</p>