Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.

TALV 2011

Millise pilguga vaatavad sealiha-kasvatajad lõppevale aastale? Tänavune kevad üllatas seakas-vatajaid söödateravilja kõrge hinnaga (kuni 230 eurot tonn), kuid liha kokkuostuhind ei tõus-nud.

„Hetkeseisuga elab ära,” kommenteeris seakasvatuse praegust olukorda Jampo Sea-kasvatuse OÜ juhataja Eeva Kõomägi. Ent kevadine teravilja hinna tõus ja sealiha hinna lan-gus pigistas küll hinge kinni.

„Seakasvatus liigubki Eestis kogu aeg üles ja alla ja seda võe-takse nagu lemmikloomakasva-tust,” tõdes Kõomägi. „Seakasva-tus on tuulte käes, eriti neil, kel endal põldu ei ole.” Turukõiku-misi riiklike meetmetega ei maandata. Ent nii kaua kui sigu saab Venemaale müüa, on Kõo-mäe sõnul võimalik siinmail sea-kasvatusega tegeleda.

Mullusest õnnetusest, mil Jampo laudas hukkus tormiga tekkinud elektrikatkestuse tõttu ligi 400 siga, on ettevõte nüüd üle saanud ja tulud-kulud on nullis. Vastupidi Kõomäe lootu-sele ei saanud farm Eesti Ener-gialt kahjuhüvitist. Õnnetuse tõttu jäi pooleli ka uue lauda ehi-tus PRIA abiga, nüüd on siiski siht laudaehitus lõpetada.

Venemaa turg päästab Eesti seakasvatusePõllumajandusettevõtja, OÜ Markilo omanik Urmas Laht investeeris mullu kümme miljo-nit krooni Euroopa Liidu tugi-fondide rahaabi Lääne-Virumaal Tamsalu vallas asuvasse Vajangu sigalakompleksi, et parandada loomade heaolu ja saada majan-duslikult paremat tulemust.

„Olen tegelenud seakasvatu-sega alates 1980. aastatest ja kõik, mis tänaseks saavutatud, on tänu seale,” ütles Laht, kelle osaühing Markilo sai Eestis esi-mesena 2005. aastal tunnustuse

Seakasvatuse päästerõngas asub idanaabrite juuresEuroopa ühise põllumajanduspoliitika käsitluses ei ole seakasvatus põllumajandusharu, mida otseselt toetataks.

Kristiina ViironSigne Kalberg

ka Venemaa Föderatsiooni vete-rinaarteenistuselt. Samast aas-tast alustas Laht elussigade eks-porti Venemaale Leningradi oblastisse. Kui esimesel aastal viidi idanaabri juurde 40 000 elussiga, siis mullu juba 170 000 ja tänavu kümne kuuga on sinna sõidutatud sama palju sigu kui eelmisel aastal kokku.

„Minu tuules on leidnud Venemaa suunal otsesidemed veel kümmekond Eesti seakas-vatajat ja Venemaaga äri on kogu Eesti seakasvatust positiivse poole peal hoidnud,” sõnas ta.

Laht lisas, et Venemaalt saa-vad seakasvatajad praegu oma töö eest väärilist hinda, mis või-maldab teha investeeringuid ja edasi areneda. Laht kinnitas, et seakasvatajad, kes on tänaseni vastu pidanud, on läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest ning nende ees tuleks müts maha võtta. Kuna kogu aeg on peetud Eesti põllumajanduse peamis-teks ekspordiartikliteks piima ja teravilja ning neist valmistatud tooteid, siis on sealiha ja seakas-vatus teenimatult tagaplaanile jäänud.

Laht on arvamusel, et mur-ranguline aeg oligi Eesti seakas-vatajate jaoks kuus aastat tagasi. Enne seda turustas Markilo oma sigu Rakvere ja Valga lihakombi-naati, aga kui Rakveres omani-kud vahetusid, langes see turus-tuskanal ära. Uued omanikud soovisid Lahe sõnul saada liha kätte võimalikult odava hinnaga ja see sundis otsima uut turgu. Seakasvataja käis maad uurimas Lätis, kust leidis eest sama olu-korra mis Eestiski. Soome turg oli samuti suletud, sest sealsed lihatööstusettevõtted kuuluvad seakasvatajatele. Isegi kauge Norramaa oli valikute seas, kuid selle riigi puhul sai takistuseks kaugus ja keelebarjäär. „Kümme kuud tegin eeltööd, et Vene-maale saaks sigu müüma hakata,” meenutas Laht. „Rääki-des ükskõik millisest põlluma-jandusharust, ikka on vaja leida alternatiivseid turge, mitte loota

ainult Eesti siseturule. Samuti peab lisaks teadmistele ja koge-mustele olema ka riskimisjul-gust,” lisas ta.

Uude aastasse optimistlikumaltKa Viru Lihaühistu tegevjuht Riho Kaselo tõdes, et lihasektori hetkeolukord on praegu parane-nud, sest Euroopas on lihahind mõnevõrra tõusnud (7,3%). Endiselt nõutakse üha rohkem sealiha ka Aasias.

„Lisaks on Eesti eeliseks elus-sigade ekspordi võimalus Vene-maale, kus hind kõigub küll roh-kem, kuid eksporditavad suured kogused arvestatuna lihasse on muutnud Eesti isevarustamise taseme sealiha osas 2010. aastal 108-protsendiliseks. Eesti kõigi lihaliikidega isevarustamise tase oli keskmiselt 84 protsenti,” osu-tas Kaselo.

Uude aastasse võiks üldiselt vaadata optimismiga, kuid seda kahandab veidi teraviljahindade kõrgel püsimine (180 eurot tonn).

Tänavune aasta on Kaselo sõnul selle poolest erakordne, et esmakordselt on olnud valitsus-parteide hulgas tunda konsen-sust põllumajanduse toetami-seks.

„Oleme saanud Maaelu Aren-damise Sihtasutuse garantii abil

laenu nendele seafarmidele söö-davilja ostmiseks, kellel endal puudub teraviljatootmine,” sel-gitas Kaselo.

Kui aga puudutada praegu aktuaalset toetuste võrdsusta-mise teemat, siis makstakse Kaselo sõnul Euroopa Liidus tavaliselt seakasvatusele toetusi mitte otse, vaid pindalatoetuste kaudu.

„Samuti on kaubelnud rikka-mad riigid liitumisläbirääkimis-tel erisusi, mille alusel on võima-lik maksta ka otsetoetusi, nagu näiteks Soomes,” selgitas ta.

„Kui erisuse kehtimisaeg möödub, on võimalik siseriikliku poliitilise toetuse puhul ka sea-kasvatust otseselt toetada, näi-teks pindalatoetustega, mis sõl-tub emiste arvust, nagu teeb seda Soome.”

Ühistegevus toetaks seakasvatust Eesti põllumajandustoetuste tase peaks praeguste kavade järgi jõudma 90 protsendini alles 2028. aastaks ja meie põllumees tunneb ennast Euroopa Liidus teisejärgulisena. Samasugune tunne on ka seakasvatajal, sest Euroopa ühise põllumajandus-poliitika käsitluses ei ole seakas-vatus põllumajandusharu, mida otseselt toetataks, ja ta tunneb ennast põllumajandussektoris

teisejärgulisena. Kaselo nendib, et probleemi Euroopa mastaabis lahendamine ei pruugi olla Ees-tile jõukohane, kuid sektori Soo-mega analoogne toetamine oleks võimalik, kui oma riigisi-sest rikkust või vaesust jagada võrdselt, mitte tõsta piimatoot-mise kilpi teistest põllumajan-dusharudest tunduvalt kõrge-male.

„Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederil on suur teene põllumajandusproblee-mide mõistmise suurenemisel ühiskonnas ning valitsuse toe-tuse saamisel põllumeeste nõudmistele,” ütles Kaselo. „Kahjuks kulus selleks nii palju aastaid ning liitumisläbirääki-miste ajal puudus läbirääkijatel vastav põllumajandusalane kompetents ja sellest tulenevalt ka tahe. Oleme kõik palju targe-maks saanud ning sellele lootes on võimalik saada ka paremaid tulemusi uueks Euroopa Liidu eelarveperioodiks.”

Ta märkis, et üks vanast vara-salvest võetud uus lahendus uuel eelarveperioodil on suurem ühistegevuse toetamine, mis toi-mub eri põllumajandussektori-tes.

Sellepärast kogunesid sel nädalal ka Eesti talupidajate keskliidu liikmete juhatused ühistegevuse alasele seminarile,

et hajutada talupidajate nn kolhoo-sihirmu.

Kokkuvõtteks tõdes Kaselo, et jõuluaeg on seakasvatajale hea müügiaeg. On ju meie traditsiooni-lisel jõululaual seapraad ja veri-vorst. „Eestlane eelistab ikka ja loo-detavasti ka tulevikus sealiha, kuigi seoses majanduslangusega on kas-vanud ka odavama linnuliha toot-mine,” täheldas Kaselo.

•• Käesoleva aasta 30. septembri seisuga oli Eestis 384 000 siga. •• Sealiha osatähtsus Eestis toode-tud liha kogutoodangust oli 61%.•• Sealiha toodeti 2011. aasta 9 kuuga (eluskaalus) 51,8 tuhat tonni, mis on 5,4 tuhat tonni ehk 12% roh-kem kui eelmisel aastal samal perioodil. •• Eesti lihatöötlemisettevõtted ost-sid kokku 264 000 siga, kellest saadi 20,9 tuhat tonni liha. Sea lihakeha keskmine kaal oli 79 kg. •• Põrsaid sündis käesoleva aasta 9 kuu jooksul 592 000, mis on 23 000 põrsast rohkem kui eelmisel aastal sama aja jooksul.•• Sealiha 9 kuu keskmine kokkuos-tuhind oli 1634,54 eurot/t, mis on 131,28 eurot ehk 9% kõrgem kui eel-misel aastal samal perioodil. •• Sealiha kokkuostuhind oli III kvar-talis keskmiselt 1677,78 eurot/t, mis on 122,04 eurot ehk 8% kõrgem kui eelmisel aastal III kvartalis.•• Liha kokkuostuhindade viimase nelja aasta aegrida näitab, et alates 2007.aastast kokkuostuhinnad tõusid kuni 2008. aasta lõpuni ning olid 2009. aastal suhteliselt stabiilsed. •• Sealiha kokkuostuhind langes 2009. aasta viimasel kvartalil ning oli suhteliselt madal kuni käesoleva aasta aprillini, mil toimus sealiha hinna osas väike tõus. Kevadest ala-tes on sealiha hind püsinud stabiil-sena.•• Elussigu eksporditi 2011. aasta esimesel poolaastal 10 704 tonni. •• Elussigade väljavedu suurenes eelmise aasta sama ajaga 3 451 tonni (47,6%). •• 2011. aasta I poolaastal viidi elus-sigu ainult Venemaale.•• 2011. aasta esimese kuue kuuga eksporditi 3 507 tonni sealiha, mullu samal ajal 3 870 tonni.•• Sealiha imporditi 2011. aasta esi-mesel poolaastal 12 367 tonni, mis suurenes 2010. aasta sama perioo-diga võrreldes 971 tonni (8,5%).Allikas: Põllumajandusministeerium

SIgadESt ja SEaLIhaSt

Foto: EPL arhiiv

Eestlane eelistab ikka ja loodetavasti ka edaspidi sealiha.

2

Mida kallimaks muutub ehita-mine, seda rohkem vaatab ini-mene looduslike ehitusmater-jalide poole. Ehitusvaldkonnas on ökoehitus tõusev trend, selle tundmine annab sihtgrupile olulise konkurentsieelise.

Põhjus, miks looduslik ehi-tus üha enam populaarsust või-dab, on kindlasti ka odav ja taastuv tooraine. Õigesti hool-datud palkmaja säilib sajan-deid, põhupakkidest ehitatud maja on odav ja vägagi soojapi-dav, savimajad võivad olla koduks mitmele põlvkonnale. Rookatus on samal ajal katuse-katte- ja isolatsioonimaterjal, talvel on selle all soe, suvel aga meeldivalt jahe

„Eestis on läbi aegade kasu-tatud ehituses selliseid koha-likke looduslikke materjale nagu puit, savi, pilliroog või nende töötlemisel tekkivat sae-puru, linaluud, põhku. Kohali-kud materjalid olid üldiselt taastuvast ressursist, taaskasu-tatavad ja vajadusel lihtsasti utiliseeritavad ning neid kasu-tati nende kaevandamis- või kasvukoha lähedal ehk nende mõju keskkonnale oli mini-maalne,” ütles maaülikooli pro-fessor Jaan Miljan

Looduslik materjal pääseb ehituses jälle löögileTaasavastatud on kohalikud looduslikud ehitusmaterjalid, sealhulgas looduslikud soojustusmaterjalid.

Tehismaterjalide kasutuse-levõtuga eelmisel sajandil minetasid kahjuks paljud koha-likud materjalid oma tähtsuse ja ajapikku kadusid ka oskused neid õigesti kasutada. Viimasel ajal on üha olulisem keskkon-nasõbralikkus ja säästlik elu-viis ning selles vaimus on haka-tud otsima ka alternatiive ener-giamahukatele ja taastumatu-test ressurssidest toodetud ehi-tusmaterjalidele. Seetõttu on taasavastatud ka kohalikud looduslikud ehitusmaterjalid, sealhulgas looduslikud soojus-tusmaterjalid.

Eesti maaülikooli maaehi-tuse osakonnas on kohalikke looduslikke soojustusmaterjale uuritud juba üle 30 aasta. Mil-jani sõnul on see eriti priori-teetseks muutunud just viimas-tel aastatel. Kohalike soojusiso-latsioonimaterjalide soojusteh-niliste näitajate kohta on kir-jandusallikates suhteliselt vähe

andmeid ja tihti on need ka väga erinevad. Et tutvustada kohalikke soojusisolatsiooni-materjale ja soosida nende kasutuselevõttu, on maaehi-tuse osakonnas tehtud hulk katseid nii labori- kui ka tegeli-kes tingimustes.

„Katsete ülesandeks on olnud eelkõige uurida kohali-

kest looduslikest ehitusmater-jalidest välispiirete soojusteh-nilisi omadusi ning võrrelda neid enim kasutatavate tehis-materjalidega,” selgitas Miljan.

Kesk-Läänemere Interreg IV-a programmi projektiga „Promoting Natural Material Know-how” uuriti kohalikest looduslikest materjalidest ehi-

tatud seinte soojustehnilisi omadusi.

Seinte ehitamisel oli ees-märgiks kasutada selliseid kohalikke looduslikke mater-jale, mida Eestis leidub rohkesti ja mida on ka tavainimesel lihtne kätte saada.

Katsetamiseks valmistati maaehituse osakonna konst-ruktsioonide labori aknaava-desse kergsaviplokkidest ja kanepihakkega soojustatud sein, pilliroovihkudega soojus-tatud sõrestiksein, põhupakki-dest ja pilliroopakkidest sei-nad. Soojusjuhtivuse määrami-seks mõõdeti läbi seina kulge-vat soojusvoogu, välisõhu tem-peratuuri, seina välis- ja sise-pinna ning ruumi tempera-tuuri. Mõõtmisseadmetest saadud lugemite alusel arvutati piirde soojusjuhtivus.

Katseperiood kestis 2009. aasta detsembrist kuni 2011. aasta maini. Mõõtmised tehti mittestatsionaarses olukorras, mis tähendab, et temperatuur muutus ajas pidevalt ja seetõttu

Igasugune tootmine sõltub lahutamatult energiast. Erine-valt enamikust elualadest, kus tootmine on seotud energia tarbimisega, on põllumajan-dustoodang omakorda ener-giaallikas muudele majandus-harudele. Eelkõige muidugi toiduna kogu elanikkonnale, aga ka soojusenergeeti l ise toorme – kütuse – näol valda-valt oma tarbeks, aga teistelegi tarbijatele ja teatud olukorda-des ka ekspordiks.

Ainult koopaelanik sai olla energeetiliselt sõltumatuViimasel ajal on kirjanduses juttu olnud energeetiliselt sõl-tumatust või vähemalt mini-maalse energeetilise sõltuvu-

Energeetiliselt sõltumatu talu. Reaalsus või unistus?Energeetilise sõltumatuse all püütakse mõista olukorda, kus talu on võimeline teatud aja jooksul toime tulema väljastpoolt saadava energiata, selgitavad EMÜ emeriitprofessor Jaan Lepa ja professor Andres Annuk, maaülikooli energeetikaosakonna juhataja.

sega talust. Rääkida tänapäe-vase tootmistaseme juures energeetilisest sõltumatusest on sisuliselt ebaõige, sest see on võimatu. Energeetiliselt sõl-tumatu võis olla näiteks kivi-aegne koopaelanik, kes ise oli võimeline valmistama kivi-kirve.

Juba meie paari sajandi tagused esivanemad, kes kasu-tasid rauast tööriistu (kirveid, vikateid, sirpe, atru) ei olnud

Praegu vähemalt tundub, et energeetilise sõltumatuse all püütakse mõista olukorda, kus talu on võimeline teatud aja jooksul toime tulema väljast-poolt saadavat energiat kasuta-mata (elektrienergia, kütused). Selline olukord võib tekkida näiteks elektrivõrgu rikete kor-ral keskustest kaugemal asuva-tes majandites, kui on olemas tuulegeneraator koos vastava mahtuvusega salvestiga (aku-patarei).

Luuakse energeetilise analüüsi metoodikatArvutused, mis Eesti maaüli-kooli energeetikaosakonna töö-tajad Erkki Jõgi ja Vahur Põder on teinud Tartu maakonnas paikneva Mäe-Vändriku väike-talu kohta ning mis tuginesid talu elektritarbimise graafikule ja piirkonna tuuleoludele, näi-tasid, et toodangu poolest võis talu elektrienergiavajaduse täielikult katta 30 kW võimsu-sega väiketuulik WP-30. Vaat-lusaja kõige raskema perioodi – 108-tunnise „energiaaugu” (tuuletu aja) – ületamiseks osu-tus vajalikuks 170 kWh mahu-tav akupatarei, mille kaaluks tavalisi pliiakusid kasutades

kujunes umbes neli tonni ja maksumuseks 16 000 eurot.

Nõukogude aja lõpuaastail kasutati majandi energeetika iseloomustamiseks bioener-geetilise teguri mõistet, mis kujutas endast majandi too-dangus sisalduva energia suhet tootmisprotsessis kasutatud energiakogusesse. Seejuures arvestati nii masinate ja sead-mete tootmiseks kasutatud energiat kui ka hoonete ener-geetilist panust, samuti inim-tööjõu kulu ning väetiste, her-bitsiidide ja muude abimaterja-lide ja seadmete tootmiseks kulunud energiakogust. Too-kordsete paremate majandite bioenergeetiline tegur oli üld-juhul üle kahe, s.t toodangus sisalduv energia oli üle kahe korra suurem kui tootmisprot-sessis kasutatud energia.

Kuna tookordsed andmed on nüüdseks lootusetult vana-nenud, on maaülikooli teadla-sed koostöös Helsingi ülikooli teaduritega alustanud projekti ENPOS (Energy Positive Farm), millest võib oodata tänapäeva seadmetel ja materjalidel põhi-neva majandi tegevuse ener-geetilise analüüsi metoodika loomist.

enam energeetiliselt sõltuma-tud, sest vähemalt nende toot-miseks kasutatud metall oli toodetud vastavates ettevõte-tes. Milliseid energiaallikaid seejuures kasutati, on tagantjä-rele raske kindlaks teha.

Tänapäeva taludes, kus kõik põhilised tööoperatsioonid on

mehhaniseeritud ja automati-seeritud, lüpsirobotiteni välja, on peaaegu mõttetu rääkida energeetilisest sõltumatusest, sest kõik seadmed on kuskil toodetud ning selleks kasuta-tud energiakogust ja energia-kandjaid on üsna raske mää-rata.

muutus ka soojavoog läbi seina. Ühekuulise katseperioodi järel oli selgelt näha, et kõige sooja-pidavam on horisontaalsete pilliroovihkudega soojustatud sein ning kõige vähem soojapi-dav kergsaviplokkidest ja kane-pihakkega soojustatud sein.

EV määruse „Energiatõhu-suse miinimumnõuded” järgi peab välisseinte soojusjuhti-vus olema 0,2–0,25 W (m2K). Katsetulemuste põhja l on näha, et ainult üks, kergsavi-plokkidest ja kanepihakkega soojustatud sein ei täida mää-ruse nõuet, mis katseseinte paksust arvestades ei ole ka sugugi üllatav.

Katsete põhjal võib öelda, et looduslikud soojustusmaterja-lid konkureerivad oma näita-jate poolest tehislikega ja neid on võimalik edukalt praktikas kasutada. Kasutades kohalikke looduslikke soojustusmater-jale, tuleb arvestada küll pakse-mate soojustuskihtidega, kuid sellest hoolimata säästame keskkonda.

Tänapäeva taludes, kus kõik põhilised tööoperatsioonid on mehhaniseeritud ja automatiseeritud, on peaaegu mõttetu rääkida energeetilisest sõltumatusest,

Veel paar talve on Maaülikooli taga Emajõe ürgoru serval näha tudengite abiga ehitatud pilliroost maja, et teada saada kõige soojapidavam looduslik ehitusmaterjal.

Ehitusvaldkonnas on ökoehitus tõusev trend, selle tundmine annab sihtgrupile olulise kon-kurentsieelise.

Foto: Signe Kalberg

Erinevalt enamikust elu-aladest, on põllumajan-dustoodang omakorda energiaallikas muudele majandusharudele.

Foto: Jaan Miljan

3

TÜ Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik möönab, et kõigile mahetoodetele pole turgu ja osa müüakse tava-tootena. Arendada tuleks aga mahetooteid ümbertöötlevat tööstust.

•• Kui kaua on tegutsenud tulundusühistu Eesti Mahe?

Tu lundusü histu Eest i Mahe asutati 2003. aastal, asutajaliikmeteks oli 35 talu-pidajat, osaühingut ja aktsia-seltsi. Praegu on liikmeid 92. Algul loodi TÜ Eesti Mahe-liha, aga kui hakkasime turul kaupa pakkuma, tuli välja, et liha kõrvale on vaja ka köögi-vilja, teraviljatooteid jne. Nii saigi nimi ümber registreeri-tud TÜ Eesti Mahe.

•• Mi l lega tegelevad ühistu viis seltsingut?

Eesti Mahe omab 53% OÜ Märjamaa Lihatööstuse osa-

kutest. Seal on käivitatud maheveiste ja mahelammaste tapmine ning lõikus. Koostöös Kehtna Lihatööstuse OÜ-ga valmistatakse ka mahedaid suitsutatud lihatooteid. Teravil-jaseltsing on jõudnud ka Läti ja Soome turule. Zerna Ökotalu OÜ ja Koplimäe Mahetalu OÜ omavad ise ümbertöötlevaid tööstusi. Teeme koostööd OÜ-ga Vändra Leib, AS-iga Pere Leib, AS-iga Balsnack, Katrin Seppa-Silmerega.

Puuviljade seltsingus töötle-vad oma toodangut Taarapöllu talu FIE Edgar Kolts, FIE Triinu Schneider ja Kaasiku Mahetalu OÜ. Koostöö toimub maaüli-kooli Polli aiandusuuringute keskusega.

Juurvilja ümbertöötlemi-sega tegeleb ainsana FIE Raido Raba. Tee- ja meeseltsingus väärindavad oma toodangut Taali Mesila ja Süvahavva Loo-dustalu. Piimaseltsing käivitab

Mahelihatooted on ökokaup-lustes olnud suhteliselt lühikest aega, enamik tooted tuli turule kolm aastat tagasi, kui Märja-maa Lihatööstus alustas mahe-veiste ja -lammaste kokkuost-mist ning maheliha töötlemist. Pik ka aega mureks olnud mahelihatoodangu turusta-mine hakkas sellega lahenema. Nüüd on viie töötajaga ettevõt-test saanud 13 töölisega liha-tööstus, mille enamusosanik on TÜ Eesti Mahe.

Firma tootmiskompleks asub Märjamaa alevi külje all Orgital. Selleks et ligi 70 liik-mega Märjamaa Lihatööstus saaks tegelda tavalise ja mahe-lihaga, on veterinaar- ja toidu-ametist saadud kolm tunnusta-mise tunnistust: looma tap-mise tunnistus, mis kehtib mõlema liha kohta, ja kaks eraldi tunnistust lihalõikumise kohta. Tootevalikus on kokku 114 nimetusega kvaliteetset talle- ja lihaveise liha, hakkliha ja lihatooteid. Märjamaa Liha-tööstuse juhataja Olavi Liblik ütles, et see aeg polegi enam kaugel, kus nad jäävad vaid maheliha töötlejaks.

Mä r ja ma a L i hatööst u s müüb maheliha lõigatult ja vaa-kumpakendisse pakendatult. Eesti Mahe kaubamärgi all müüdavate toodete eeliseks on jälgitavus – toote etiketilt on näha, millise talu loomadelt on pärit müüdav liha, hakkliha ja mahelihatooted.

Kuna lihatööstusel endal pole veel võimalik teha valmis-tooteid, siis telliti hõrgust talle-lihast mahesingi ja -suitsuvorsti tegu Kehtna Lihatööstuse OÜ-lt, kes äsja sai maheliha töötlemist lubava tunnistuse.

Mahedalt kasvatatud loo-mad varutakse eelkõige TÜ Eesti Mahe liikmetelt, aga ka teistelt mahetootjatelt. Libliku ütlust mööda tuuakse loomi neile tapamajja üle Eesti, vei-seid eelkõige Lääne- ja Rapla-maalt, lambaid aga rohkem Võru ja Jõgeva maakonnast ning Saare- ja Hiiumaalt. Töö-deldud liha soovijate hulgas on nii jaekaubandus- kui ka toit-lustusettevõtted. Nii kasutab näiteks Pühajärve Spa & Puh-kekeskus pubis ja restoranis Märjamaa lihatööstuse mahe-dat veise-, lamba- ja vasikaliha.

Peamiselt on aga maheliha-tooted müügil ökopoodides ja Tallinna Kaubamaja toiduosa-

konnas, kuid Libliku sõnul moodustab enam kui 60 prot-senti eksport Taani, mis hoiab praegu lihatööstust vee peal. Taani mahelihaettevõte Hane-gal AS on huvitatud peale veise- ja lambaliha ka mahedast seali-hast.

„Kui jõuame hinna osas kok-kuleppele maheseakasvataja-tega, võiksime paari nädalaga alustada mahesealiha töötle-misega. Kahjuks soovivad kas-vatajad liiga kõrget hinda. Näi-teks Taanis on maheliha tavali-sest vaid 10–15 protsenti kallim, kuigi Taani on suhteliselt kallis maa,” selgitas Liblik.

Just maheliha kõrge hind

peletab kodumaised ostjad letist eemale. „See tuleneb eel-kõige loomade kasvatamisele tehtud kuludest. Maheliha töötlemise protsess Märjamaal tavalise liha omast kallim ei ole,” kinnitas Liblik.

Maheliha ootab oma austajaskondaMärjamaa Lihatööstus on Eestis üks väheseid ettevõtteid, mis pakuvad turule mahelihatooteid, äsja jõudis lettidele talle mahesink ja -suitsuvorst.

Signe Kalberg

Mahetootjate edu sõltub ostja rahakotistkoostöös Eestimaa talupidajate keskliiduga mahepiima auto-maatide projekti.

•• Kas mahetoodetel on pii-savalt turgu?

Arvan, et kõigil mahetoode-tel ei ole Eestimaal turgu ja osa kaupa müüakse tavatootena. Mahetoodete turg on aga iga aastaga kasvanud. Kui kaugele on võimalik edasi areneda, näi-tab tulevik. Siiani on kasv olnud uute toodete osakaalu suurene-misega, tunda on tarbijate rahakoti eelistusi, sest mahe-toode on tavatootest kallim. Vaja on aga arendada tugevasti mahetoodete ümbertöötlevat tööstust. Lisateave TÜ Eesti Mahe liikmete kohta www.ees-timahe.ee

Kuigi Tarvastu-Saariku talus kasvatatud maheköögivili jõuab küll poodidesse, leidub alati nii-öelda praaki, mis pikem, lühem, jämedam või peenem standardist, ja seda juba kaupmees letile müüki ei pane. Suurem osa sellisest köögiviljast läheb loomadele söödaks. Oma pere tarbeks on perenaine alati teinud salati-test mehudeni, sõbrad-tutta-vad-sugulased söövad ja kii-davad. Igal on oma maitse-eelistus – meesterahvastele meeldib näiteks marineeritud salat suvikõrvitsaga, naistele ning eriti lastele porgandi-mehu ja suvikõrvitsa-õuna-püree. Just seda viimast käis Tiia detsembri alguses Pollis maaülikooli aiandusuurin-gute keskuses tegemas, et siis TÜ Eesti Mahe kaudu saata seda müüki ökopoodidesse.

„Suvikõrvitsa-õunapüree on esimene, mida ma müüki saadan. Hoidiseid tehes kat-setan ja panen kokku erine-vaid köögivilju, kriitik on oma pere. Proovin teha just lastele mõeldes mahedamaitselisi, vähese suhkrusisaldusega tooteid, mida oleks võimalik tööstuslikult toota,” selgitab Tiia. Järgmisena võtab ta ette porgandipüree. Seegi pole tavaline, sest perenaisel on kavatsus sinna püree säili-mise huvides l isada veel midagi vajalikku ja maitsvat

Mahetalu hoidised panevad suu vett jooksmaTiia Klein paneb pere vajadustest ülejääva juur- ja puuvilja purki – suvikõrvitsa-õunapüree ajab isu peale ka gurmaanidele.

Signe Kalberg

nagu näiteks astelpaju või ploom.

Toit peab kasvama mürgitaSoo äärele Saarikule tulid Tiia ja tema abikaasa Arvo kohe pärast abiellumist 26 aastat tagasi.

„Pulmadeks kingiti lehm, ostsin ka mõned pullikesed juurde, nii see talupidamine algas. Alguses oli neli lüpsi-lehma, kõige rohkem on neid olnud kaheksa. Kuna meil oli vaid seitse hektarit kultuurkar-jamaid, poleks rohkem lehmi saanud pidada. Kasvatasime ka loomapeeti, et vana ja armetus

seisus talu saaks uuest üles ehi-tada. Vanast talust on alles vaid vahelaed,” meenutab Tiia.

Kuigi mahetalu nime kan-nab Tarvastu-Saariku alates 2002. aastast, on Tiia jutu järgi nad seda kogu aeg olnud, sest väetisi ja umbrohutõrje vahen-deid ei ole enam aastaid kasu-tatud. „Olen olnud alati iga-sugu mürgitamise vastane. Kes ikka köögivilja süües tervet Mendelejevi tabelit tahab alla neelata,” selgitab ta.

Peenramaal kasvavad kartul, porgand, sibul, kõrvitsalised ja muudki. Õunaaeda on pool hek-tarit ja viljavahelduseks kasva-tab pererahvas põhiliselt toidu-teravilja. Enne kui tallu jõudsid herefordid, keda praeguseks on juba ligi 70, proovis pererahvas kätt ka sigade, lammaste ja hanede kasvatusega.

Mahetalu perenaine on seda meelt, et teadlikkus mahetoode-test on kasvanud ja väga paljud inimesed soovivad osta mahe-tooteid, aga kahjuks teevad kaupluste juurdehindlused hin-nad liiga kõrgeks. „Väike näide: tootja toodab porgandit, kasva-tab sobivaid eelkultuure, harib põldu, külvab, rohib, koristab, säilitab, pakendab, maksab kinni transpordi poodi ja seda kõike 0,80–0,90 euro eest. Riik lisab 20% käibemaksu ja kauplused lisavad omakorda juurde veel 30–50%, vahel rohkemgi. Paraku arvatakse, et selle poes oleva hinna saab tootja,” ütleb Tiia.

Märjamaa Lihatööstuse juht Olavi Liblik kinnitab, et maheliha on tavalisest parema maitsega ja ostja leiab pakendilt ka loomakasvataja nime.

Foto: Signe Kalberg

Viljandi Vaba Waldorfkooli advendilaadal müüs Tiia Klein oma uudistoodangut – suvikõrvitsa-õunapüreed.

Foto: erakogu

4

Elu Maal väljaandmist toetavad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Maaülikool ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Seitse aastat tegutsenud siht-asutus Pärnu Vabahariduskes-kus alustas mullu augustis Väätsa prügila eeskujul pro-jekti EduVedu. Kodanikuühis-konna Sihtkapitali (KÜSK) toe-tusega toimunud projekt i keskmes oli tõsta inimeste keskkonnateadlikkust. Vana-paber koguti kogumisringidel logo kandva väikebussiga ja viidi lepingu kohaselt Räpina paberivabrikusse töötlemisele. Makulatuuri eest said aga need inimesed, kellel raha napib, kasutada väikebussi näiteks mööbli või muu kraami veoks. Mullu oktoobrist alustas siht-asutus makulatuuri kogumist Pärnu koolides.

Taskukohane teenus igaüheleIdee tuli elust enesest. Pärnu vabahariduskeskusel on tihe-

Vabahariduskeskuse bussiga saab sõita vanapaberi eestVanapaberiaktsiooni tulemusena kogus tosin meeskonda 45 tonni vanapaberit, projektiraha eest ostetud väikebussiga saab vedada nii mööblit kui ka inimesi.

Signe Kalberg dad kontaktid mitme ühendu-sega, kes vajavad transpordi-teenust nii reisijate- kui ka kaubaveoks. Kuid neil pole teenuse eest tasumiseks piisa-valt raha. „Projekti sihtrüh-maks olid Pärnumaa koolid ja la stea iad. Meie tegev use kaudu omandasid nad uusi teadmisi säästva eluviisi ja keskkonnateadlikkuse vald-konnas. Kasusaajateks on aga kõik Pärnumaa inimesed, sest on loodud taskukohane tee-nus,” selgitas Pärnu VHK koor-dinaator Malle Jürgens. Ta lisas, et EduVedu on valmis sotsiaalse ettevõtluse vormis

teenust osutama ka siis, kui maksevahendiks on vanapa-ber, mida vabahariduskesku-sel on võimalik eelkokkule-pete kohaselt realiseerida ja teenida omatulu. Bussiteenus võib toimida ka raha eest.

Projekti viis ellu ühiskond-liku elu töörühm, projektijuht, koordinaator, lisaks vabataht-likud teistest töörühmadest. Kampaania korraldamiseks v aja s v a ba ha r idu ske sk u s lisaks autojuhile abitöölisi – sorteerijaid.

Praegu pakub transpordi-teenust üks inimene. „Kuna töökoormus ei ole suur, siis oleme pakkunud seda võima-lust osalise töövõimetusega inimesele. Kui on vaja suure-maid koguseid tõsta, siis oleme kasutanud ka vabatahtlikke,” üt les Jürgens. Ka mpaa nia jooksul müüdud vanapaberi eest laekus üle tuhande ja transporditeenuse eest ligi kaks tuhat eurot.

Hämmastas passiivne suhtumineJürgensi sõnul kogesid projekti elluviijad koolide esindajatega suheldes mitmes kohas viisa-kat ärakuulamist, isegi üllata-vat ükskõiksust keskkonna-valdkonna vastu. Põhjendu-

seks toodi suur töökoormus, lisakohustustest ei olda vai-mustuses. Probleemi tõsidust mõistetakse, kuid lahendused ei paku huvi (s.t on mitmeid pa k i l isema id et tevõt m isi, prügi sorteerimist ei toimu ja seda ei kontrollita, vanapaber läheb olmeprügi hulka, kes ja kui palju konteinerite tühjen-damise eest maksab, seda kas ei teata või ei huvita, vanapa-beri kogumine on tülikas ). „Kuigi õpilased näitasid üles osa lem issoov i, si is va he-pealne lüli koolis, kes oleks aidanud ajutisel vanapaberi ladustamisel või info vahetu-sel, osutus pea olematuks. Passiivne suhtumine prob-leemi tõestas veelgi projekti vajalikkust ja edasiarenda-mist,” rääkis Jürgens.

Pärast kampaaniat toimub vanapaberi kogumine jooks-valt, vajaduse järgi. Jürgensi sõnul sobib kevad vanapaberi kog umiseks pa remini kui hilissügis ja seega sel aastal vabahariduskeskus vanapabe-rikampaaniat ei korraldanud. Seda on kavas teha järgmisel aastal koos keskkonnateema-liste koolitustega. 2009. aastal pälvis Pärnu vabahariduskes-kus aasta kodanikuühenduse tiitli.

Kodanikuühiskonna SihtkapitalEestkoste- ja tugiprogrammKodanikuühiskonna Siht-kapitali eesmärk on toetada mittetulundusühingute tege-vusvõime suurenemist. Pea-miselt teeme seda taotlus-voorude kaudu, rahastades nii piirkondlikke kui ka üleriigilisi projekte. Samal ajal on ühen-dustel mitmeid tegevusi, mis ei mahu taotlusvoorude raa-midesse, kuid kannavad Eestis teatud traditsioone või tulene-vad esilekerkinud vajadustest. Selleks on KÜSK nõukogu ellu kutsunud eestkoste- ja tugi-programmi, mis võimaldab toetada kodanikuühiskonna jaoks olulisi tegevusi.

Sellised ettevõtmised on olnud näiteks üleriigiline vabatahtlike tunnustamis-üritus, liikumise Kodukant korraldatav külade Maapäev, MTÜ-de suvekool, ajakiri Hea Kodanik, kodanikuühiskonna konverents, mis 2011. aastal muutus Domus Dorpatensise eestvedamisel kodanikuühis-konna nädalaks jmt.

Kodanikuühenduste tege-vuse soodustamisel on väga olulised Eesti kodanikuühis-

konna praktilised uuringud, mis toovad esile probleemid ja näitavad nende lahenda-mise võimalusi. KÜSK toe-tatud uuringud on leitavad aadressilt www.kysk.ee.

Aeg-ajalt on vaja ühingu-tele pakkuda teavet muutu-nud seaduste kohta või suu-nata neid tegelema oluliste teemadega. Selleks korraldab KÜSK oma eestkoste- ja tugi-programmi toel mitmesugu-seid koolitusi ja seminare.

Sotsiaalne ettevõtlus – ühenduste tegevussuute tõusev trend Sotsiaalsete ettevõtjate ees-märk on ühiskonda mõjutada. Sotsiaalne ettevõtja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et tekitada sotsiaalseid muutusi. Kui äriettevõtja on kesken-dunud materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sot-siaalne ettevõtja on enamasti sotsiaalse kapitali loomisele.

Ühendused on sageli kurt-nud, et nad ei saa oma tööd pikalt ette kavandada, kuna seda ei võimalda projektipõ-hine rahastamine. Palju aega

kulub taotluste kirjutamisele ja kunagi ei tea, kas projekt saab toetust või mitte.

KÜSK on alati rõhutanud, et ühingute tegevuses on oluline finantsallikate mit-mekesisus, sealjuures tuleb hoolega mõelda omatulu tee-nimise võimalustele. Ligi kaks aastat tagasi käivitas KÜSK esimese taotlusvooru toeta-maks ühingutes sotsiaalse ettevõtluse käivitamist.

Kõik tollal toetatud sot-siaalsed ettevõtmised tegut-sevad ka praegu, toovad ühingutele tulu ja lahenda-vad sotsiaalseid probleeme: puuetega inimeste ja töötute tööturule tagasitoomine, noorsootöö toetamine suve-kohviku ja turismiteenuse pakkumise kaudu, vanapa-beri kogumise abil tulu tee-nimine ja selle kasutamine kogukonna huvides jne.

Hea näide on EELK Pilist-vere A ndrease koguduse projekt „Pilistvere suvekoh-vik Ingel”, mille eesmärk oli rajada maapiirkonda innova-tiivse väljundina elujõuline sotsiaalne ettevõtlus. Kogu-

dus on piirkonnas julgelt esile kerkinud sotsiaalse ettevõt-luse arendaja ja tutvustajana. Tunnuseks on KÜSK tiitel

Agu LaiusKodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja

„Hea sotsiaalse ettevõtluse näide” ning Pilistvere kiri-kuküla valimine 2011. aasta Viljandimaa aasta külaks.

Passiivne suhtumine probleemi tõestas veel-gi projekti vajalikkust ja edasiarendamist.

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi noored korraldasid vanapaberi kogumiseks koolis, lasteaias ja teistes asutustes teavitusüritusi. Kogutud vanapaberi andsid noored aga vabahariduskeskusele, et Pärnu toimetulekukooli noored saaksid keskuse bussi kasutada üritustele sõiduks.

Foto: erakogu

Kaja KaurKÜSK programmide juht

•• Eestkoste taotlusvoor – pro-jekti tulemusena peab valmima vabaühenduse või võrgustiku eestkostetegevuse hea tava ning olema jõutud kokkuleppele ava-liku võimu partnerasutus(t)ega edasises koordineeritud eestkos-tetegevuses ja selle rahastami-ses. taotluse esitamise tähtaeg 12.01.2012.•• Sotsiaalse ettevõtluse ja ava-like teenuste arendamise taotlus-voor (äriplaani elluviimine). Pro-jekti tulemusena peab käivituma äriplaanile vastav sotsiaalne ette-võtlus, toetuse saaja peab suu-rendama jätkusuutlikkust oma-

aVatud taotLuSVoorud: tulu teenimise kaudu. Esitamise tähtaeg 9.02.2012.•• Šveitsi Vabaühenduste Fondi taotlusvoorud. Väikeprojektid – teenuse äriplaani koostamine teenuse kvaliteedi ja kättesaada-vuse arendamiseks ning jät-kusuutlikkuse tagamiseks. taot-luse es i tamise tähtaeg 17.01.2012.Suurprojektid – teenuse arenda-mine ja käivitamine. taotluse esi-tamise tähtaeg 28.08.2012.Lisaks loetletutele on jooksvalt avatud heade Ideede ja reisitoe-tuste konkurss. teave avatud voorude kohta www.kysk.ee.