EESTI KULTUURKAPITAL Majandusaasta aruanne 2010...Eesti Kultuurkapital 2010. a majandusaasta aruanne 5 Juhataja allkiri_____ Vara moodustumine ja jaotamine 2010. aastal. Alkoholi-

1 Juhataja allkiri_________________

EESTI KULTUURKAPITAL

Majandusaasta aruanne 2010

Eesti Kultuurkapital 2010. a majandusaasta aruanne

Juhataja allkiri_________________ 2

Nimi Eesti Kultuurkapital

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse riiklik registri number

74001328

Aadress

Suur-Karja 23, 10148 Tallinn

Telefon

6 999 150

Faks

6 999 166

E-post

[email protected]

Kodulehekülje interneti aadress

www.kulka.ee

Majandusaasta algus

01. jaanuar 2010

Majandusaasta lõpp

31. detsember 2010



Sisukord Tegevusaruanne .............................................................................................................................................. 4 Raamatupidamise aastaaruanne .................................................................................................................. 15 Juhataja deklaratsioon .................................................................................................................. 15 Bilanss ......................................................................................................................................... 16 Tulude-kulude aruanne ................................................................................................................ 17 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................. 18 Netovara muutuste aruanne ......................................................................................................... 19 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused ........... 20 Lisa 2. Raha ................................................................................................................................. 24 Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud .................................................................................... 24 Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed ............................................................................................ 24 Lisa 5. Müügiootel põhivarad ....................................................................................................... 25 Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud .................................................................................................. 25 Lisa 7. Põhivara ........................................................................................................................... 26 Lisa 8. Rendivarad ....................................................................................................................... 28 Lisa 9. Maksuvõlad ...................................................................................................................... 28 Lisa 10. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud ........................................................ 29 Lisa 11. Eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks ............................................................. 29 Lisa 12. Tulud riigieelarvest ......................................................................................................... 30 Lisa 13. Sihtannetused ................................................................................................................. 31 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest................................................................................ 31 Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud ...................................................................................... 32 Lisa 16. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine ............................................................................. 34 Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest ............................................................................. 35 Lisa 18. Administratiivkulud ........................................................................................................ 35 Lisa 19. Muud nõuded ................................................................................................................. 36 Lisa 20. Bilansivälised nõuded ..................................................................................................... 36 Lisa 21. Tingimuslikud kohustused .............................................................................................. 36 Lisa 22. Tehingud seotud osapooltega ......................................................................................... 37 Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele ............................................................ 38



Tegevusaruanne Sissejuhatus Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital) on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele võrdsustatakse riiklike stipendiumidega. Eesti Kultuurkapital toetab Eesti Kultuurkapitali seaduses (edaspidi EKS) nimetatud kultuurivaldkondi alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning hasartmängumaksust laekuvatest tuludest, põhikapitalilt teenitavast tulust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, muust majandustegevusest tulenevast tulust ja muudest laekumistest. Eesti Kultuurkapital 1. Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine Hasartmängumaksust Kultuurkapitalile kultuuriehitiste sihtotstarbeliseks finantseerimiseks laekuvatest summadest arvestab Rahandusministeerium alates 2006. aastast vastavalt hasartmängumaksu laekumisele 75% riigi poolt Kunstimuuseumi Ehituse SA-le eraldatud laenu katteks. Kultuurkapitali eralduste ja riigi poolt eraldatud laenu alusel valmis Kunstimuuseumi uus hoone (KUMU) 2006 aastal. Alates 01.04.2002 laekub Eesti Kultuurkapitalile Hasartmängumaksu seaduse alusel 46% hasartmängumaksust, millest omakorda 63% kuulub sihtotstarbeliselt jaotamiseks kultuuriehitiste finantseerimiseks ning 37% kuulub stipendiumide jagamiseks ja administratiivkuludeks. 2004 aasta juulikuust jõustus Hasartmängumaksu seaduse muudatus, mille alusel kultuuriehitistele eraldatud summast 75 protsenti eraldatakse Riigikogu 1996. aasta 5. novembri otsuse «Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta» (RT I 1996, 78, 1384) alusel ehitatava Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks. Alates 2008. aasta lõpust ja ka 2009. aastal vähenesid oluliselt hasartmängumaksu laekumised Riigieelarvesse, mistõttu ka laekumised Kultuurkapitalile vähenesid pea 60%. 2010 aastal stabiliseerus maksulaekumine, mis on võimaldanud paremini prognoosida kultuuriobjektide sihtfinantseerimist ja võimaldab 2011. aastal teostada viimane osamakse KUMU uue hoone ehituslaenust ning tõenäoliselt alustada finantseerimist ERM-i uue hoone ehituseks. 2010. aastal sihtotstarbeliselt kultuuriehitistele laekunud hasartmängumaksust eraldati Eesti Rahva Muuseumile uue hoone ehituse ettevalmistuskulude katteks kakskümmend üks koma seitse (21,7) miljonit krooni ning Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituslaenu tagasimaksete finantseerimiseks seitsekümmend koma üks (70,1) miljonit krooni. Alljärgnevalt ülevaade Kultuurkapitali vara moodustumisest ja jaotamisest 2010. aastal.



Vara moodustumine ja jaotamine 2010. aastal.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust 3,5 % (EKS § 4 lg 1p 1)

Hasartmängu- maksust 46 % (EKS § 4 lg 1 p 2)

Vara paigutustest saadav tulu

(EKS § 4 lg 1 p 4)

Tulu muust majandus-tegevusest

(EKS §4 lg1 p 5)

Annetused pärandused

(EKS § 4 lg 1 p 3)

Tulud

Tulu eraldamise I järjekoht (seaduse alusel): Kultuuriehitiste ehituseks eraldatakse laekunud hasartmängumaksust 63 % (EKS § 4¹ lg 3), sh kultuuriehitistele laekunud summast 75 % eraldatakse KUMU uue hoone ehitamise rahastamiseks

Tulu eraldamise II järjekoht (nõukogu otsuse

alusel): Vajadusel täiendatakse põhikapitali (EKS § 4 lg 2). 2010 aastal põhikapitali ei täiendatud.

Kulud: stipendiumid, majandustegevus

75 % (EKS § 4¹ lg 3)

- sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks

25 % (EKS § 4¹ lg 3) - halduskuludeks - kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna

kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks - maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumide jagamiseks

Sellest: - 0,5 % riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja

tubakaaktsiisimaksust kehakultuuri ja spordi sk-le

Ülejäänud osa jaguneb sihtkapitalide vahel järgmiselt: Helikunsti sihtkapital 16,8 % Audiovisuaalse kunsti sihtkapital 16,1 % Rahvakultuuri sihtkapital 15,1 % Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital 15,0 % Näitekunsti sihtkapital 14,1 % Kirjanduse sihtkapital 12,5 % Arhitektuuri sihtkapital 10,4 %

Sellest: Halduskuludeks (sh investeeringud) 11 147,2 tuh kr. Nõukogule stipendiumideks 15 651,0 tuh kr. Maakondlikele ekspertgruppidele stipendiumideks 20 000,0 tuh kr, sh

Ida-Virumaa 7,7 % Pärnumaa 7,7 % Tartumaa 7,7 % Järvamaa 6,9 % Põlvamaa 6,9 % Saaremaa 6,9 % Valgamaa 6,9 % Viljandimaa 6,9 % Võrumaa 6,9 % Harjumaa 6,5 % Jõgevamaa 6,2 % Läänemaa 6,2 % Lääne-Virumaa 6,2 % Raplamaa 5,8 % Hiiumaa 4,6 %


2. Eesti Kultuurkapital kodulehekülg ja andmehaldusprogramm. 2010. aastal teostati Eesti Kultuurkapitali (EKK) kodulehekülje ümberehitus ja parandustöid, et võimaldada efektiivsemat elektroonilist taotlemist ning töökindlamat taotluste menetlusprotsessi jälgimist. Kodulehekülje kaudu on võimalik Kultuurkapitali taotlejatel registreerida ennast kasutajaks ning selle kasutajakonto kaudu esitada taotlusi, vaadata andmeid, töödelda enda poolt sisestatud andmeid. Samuti on Kultuurkapitalil hea võimalus paremini aidata taotlejat taotluse/aruande esitamisel ja omada paremat ülevaadet. Samuti on see oluline samm edasi nn. “rohelise” mõtlemise suunas, mis vähendab oluliselt paberkandjal esitatavate taotluste mahtu. Kodulehekülje kaudu on taotlejal võimalik saada online informatsiooni menetlusprotsessi hetkeolukorra kohta ja saadavaid andmeid töödelda. Andmehaldusprogrammis on kogu Kultuurkapitali raamatupidamine, taotluste menetlemine, lepingud ja järelevalve protsess. Andmehaldusprogramm toimib ka ühe sisekontrollimeetmena. 2010. aastal valmistati ette ja esitati taotlus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kaudu Euroopa rahade taotlemiseks EKK andmehaldusprogrammi arendustegevuse ja teiste kultuurivaldkondade rahastamise asutuste elektroonilise andmevahetuse alase tegevuse arendamiseks. Otsus rahade eraldamise/mitteeraldamise kohta tuleb 2011 aastal. 3. Riigikontrolli audit ja stipendiumide jagamine 2009. aastal auditeeris ja 2010. aastal esitas Riigikontroll auditi lõpparuande „Kontsert- ja etendustegevuse toetamine Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu poolt“, mille raames Riigikontroll auditeeris Kultuurkapitali heli- ja näitekunsti valdkondade eraldusi ning jõudis auditi raames mitmetele järeldustele. Tuginedes auditi lõpparuandele ja Kultuurkapitali sisemistele vajadustele Kultuurkapitali nõukogu kinnitas mitmed muudatused, mis maandavad stipendiumide mittesihipärase kasutamise riske, aitavad taotlusi menetleda selgemalt, võrreldavamalt ning parandavad tagasisidet taotlejatele. Samuti pööratakse erilist tähelepanu maksuriski küsimusele ning igapäevaselt tegeletakse menetlusprotsessi parendamisega. 2010. aastal teostati siseaudiitorfirma PriceWaterhouseCoopers poolt audit „Riskide hindamine Kultuurkapitalis“, mille tulemused kinnitasid seniseid arusaamu ning riskikohtade miinimumi viimisega tegeletakse igapäevaselt. 4. Eesti Kultuurkapitali arengusuunad ja stipendiumide jaotamise põhimõtted 2010. aastal alustati Eesti Kultuurkapitali arengusuundade väljatöötamist aastateks 2012-2015. Arengusuundade põhiülesanne on avaliku diskussiooni kaudu leida parim tee kultuurivaldkondade rahastamiseks läbi Kultuurkapitali ning võimalikud tegevussuunad tulevikuks. Arengusuunad on plaanis kinnitada 2011. aastal. Igal aastal vaadatakse üle sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide stipendiumide ja toetuste jaotamise põhimõtted, mille alusel tehakse stipendiumieraldamise otsuseid. Jaotamise põhimõtetest antakse ülevaade ja selgitatakse igal aastal ka taotlejatele mõeldud ja Eesti Kultuurkapitali poolt korraldatavatel teabepäevadel. Jaotuspõhimõtted on kättesaadavad ka Kultuurkapitali kodulehelt. 2010. aastal vaadati üle kõikide valdkondade stipendiumide ja toetuste jaotamise põhimõtted ja arvestades pingelist eelarvet, konkretiseeriti valdkonniti toetatavaid tegevusi ja alamvaldkondi.



5. Eristipendiumid ja aastapreemiad Igas maakonnas antakse üle ühte maakondlikku kultuuripreemiat Kultuuripärl, mis jätkus ka 2010. aastal. Selle preemia eesmärgiks on tunnustada ja innustada kõrgvormis loomeinimeste erialast pühendumist maakondades. Preemiat võib välja anda koostöös maavalitsuste ja/või omavalitsuste liitudega. Preemia väljaandmise aluseks on igas maakonnas sõlmitav koostööleping. Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel on Kultuurkapitali poolne panus preemiale a´ 20 000 krooni. Eesti Kultuurkapital annab traditsiooniliselt igal aastal parimatele kultuuri ja sporditegelastele lõppenud aasta eest aastapreemiaid. Kuna Kultuurkapitali tulud maksude laekumise näol ei ole stabiilsed, siis iga-aastaseid preemiaid anti välja väiksem kogus, et mitte vähendada preemiate summat. Aastapreemiad jagunevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide aastapreemiateks. Aastapreemiate arv muutub vastavalt vajadusele, kuid nõukogu preemiaid on kokku 8 ja suuruses a` 100 000 krooni. Kultuuripärli antakse edaspidiselt Kultuurkapitali nõukogu otsuse alusel välja eristipendiumina. Samuti antakse jätkuvalt välja aastas 8 eristipendiumi "Ela ja Sära", ühte interpreedi aastastipendiumi aasta interpreedile ning helikunsti sihtkapitali õppestipendiumi. 2010. aastal vähendati tõlkestipendiumiprogrammi "Traducta" aastaeelarvet 100 000 krooni võrra 1 300 000 kroonini ning “Avatud Eesti Raamat” sarja eelarve jäi samaks ehk 600 000 krooni. Samuti jätkati kultuuriajakirjanduse toetamist. Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital ning kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital kuulutasid 2009. aastal välja autoriraamatu loomestipendiumi, mis korraldatakse üks kord aastas ja võimaldatakse kunstilise autoriraamatu ilmumist, seda jätkati ka 2010. aastal. 6. Kultuurkapitali stipendiumide jagamine ja järelevalve Stipendiumieralduste otsuste tegemisel jälgitakse, et aruandevõlglasetele ei eraldataks stipendiume, esitatavad taotlused vastaksid taotluse esitamise nõuetele ja erinevate sihtkapitalide/maakondlike ekspertgruppide/nõukogu poolt kehtestatud stipendiumide jaotamise põhimõtetele. Otsused sünnivad kollegiaalselt ning stipendiumieralduse otsused ilmuvad kvartaalselt ajakirjanduses ja avalikustatakse Kultuurkapitali kodulehel. Kultuurkapitalis stipendiumide kasutamise järelevalvet teostatakse kõikide sihtstipendiumilepingute alusel esitatud aruannete põhjal. Nõukogu otsuse alusel Kultuurkapitalis eraldatakse kahte liiki stipendiume: siht- ja toetusstipendiumeid. Sihtstipendiumide kasutamise üle teostab Kultuurkapital aruannete kontrolli ja stipendiumi mittesihipärase kasutamise korral nõuab stipendiumisumma tagasi. Aruandevõlglastele Kultuurkapital stipendiume ei eralda ja aruandevõlglaste suhtes teostatakse teavitustööd ning informeeritakse neid täiendavalt aruandevõlgnevusest. Aruandevõlglastega tegelemisel teeb Eesti Kultuurkapital koostööd inkassofirmaga, kes tegeleb pikema-ajaliste aruandevõlglaste käest stipendiumide tagasi saamisega. Nende sammude astumine on oluliselt parandanud aruannete laekumist ja aidanud ka mitte sihipäraselt kasutatud stipendiumid suures osas tagasi saada. 7. Koostöölepingud Eesti Kultuurkapitali nõukogu otsustas 2010. aastal toetada ja teha igakülgset koostööd „Tallinn 2011 kultuuripealinn“ kultuuriprojektidega. Eesti Kultuurkapital teeb jätkuvalt 2010. aastal koostööd teiste organisatsioonidega. Jätkati koostöölepingut Eesti Rahvusringhäälingu ja Eesti Filmi Sihtasutusega, kellega ühiselt rahastatakse täispikkade mängufilmide tootmist ja ka dokumentaalsarja “Eesti Lood” tootmist.



Samuti tehakse koostööd Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Filmi Sihtasutuse, Balti Filmi- ja Meedia Kooliga, et toetada ühiselt Balti Filmi ja Meediakooli arendustegevust. Kultuurkapital toetab eraldi noorte filmitudengite lõputööde valmimist. Samuti on koostöölepe Eesti Rahvusringhäälingu, Eesti Filmi SA ja Eesti Kultuurkapitali vahel ajalooteemaliste dokumentaalfilmide tootmise rahastamiseks aastatel 2008-2010. Igal aastal toetatakse 2 filmi tootmist. Kultuurkapitali nõukogu on varasemalt ühinenud koostöökokkuleppega Eesti Rahvusfilmograafia andmebaasi loomiseks ja korraldamiseks, mida korraldab MTÜ Eesti Filmi Andmebaas. Selle koostöökokkuleppega ühinevad veel 7 organisatsiooni. Eesti Filmi Sihtasutus ja Kultuurkapital alustasid 2009. aastal koostööd Eesti algupärase filmiraamatu ja tõlkestipendiumi väljaandmiseks, mille puhul üks kord aastas kuulutatakse välja konkurss ning valitakse ühiselt välja parim. Seda tegevust jätkati ka 2010. aastal. 8. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapital renoveeris koostöös Eesti Kontserdiga 2009 aastal Kultuurkapitali põhikapitali koosseisu kuuluva hoone aadressil Oru tn 10 Tallinnas (G.Ernesaksa viimane elukoht). Renoveerimise eesmärgiks oli ajaloolise hoone säilitamine ja seal G.Ernesaksa nimelise töötoa avamine koos G.Ernesaksale kuulunud museaalsete väärtuste eksponeerimisega. Hoone anti Eesti Kontserdi (EK) käsutusse EK külalisesinejate ja külaliste majutamiseks ning huvilistele G.Ernesaksa töötoa eksponeerimiseks. EKK realiseeris 2010 aastal viimase korteriomandi ja müügist saadud tulu (820 000 krooni) ulatuses suurendati EKK Nõukogu otsuse alusel Danske Capitaliga sõlmitud Investeerimisvarade lepingut. 9. Tööohutus- ja töötervishoid ning normatiivdokumendid Eesti Kultuurkapitalis tegeletakse regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnaga. EKK-s on töötervishoiu spetsialist ja volinik. Kõigile töötajaile teostatakse tervisekontrolle ja kompenseeritakse vajadusel tööst tingitud kulud prillide soetamisele vastavalt kehtivale korrale. 2010 aastal täiendati sihtkapitalide- ja maakondlike ekspertgruppide põhimääruseid ja Kultuurkapitalis kehtivaid statuute, kuna alates 2011 aastat läks Eesti üle eurole ja sellega seonduvalt oli vajalik kõikide kehtestatud piirmäärade muutmine eurodeks. Stipendiumide ja toetuste taotlused ja eraldused Kultuurkapitali jätkusuutlik areng taotluste mahu ja taotletavate rahasummade kasvades. Kultuurkapital jaotab stipendiumeid neli korda aastas ning stipendiumitaotluste esitamise tähtajad on 20. veebruar, 20. mai, 20. august ja 20. november. Iga jaotusega suureneb stipendiumide taotluste arv ning üha rohkem küsitakse raha esitatud projektide rahastamiseks. Iga taotlemise korraga esitatakse üha paremini ettevalmistatud projekte ning paremini kirjutatud taotlusi, mis teeb otsustamise üha raskemaks. Kultuurkapitali sihtkapitalid vaatasid 2010. aastal üle oma sihtkapitalide jaotuspõhimõtted ja teevad seda edaspidiselt igal aastal. See on vajalik, et taotlejatele öelda konkreetselt, milliseid projekte Kultuurkapital finantseerib ja millises mahus.



Laekunud taotluste ja eralduste jaotus 2010. aastal.

Esitatud taotlused summas

Eraldatud stipendiumid summas

Arhitektuuri sihtkapital 406 31 714 368 338 14 146 160 Audiovisuaalne kunsti sihtkapital 693 73 083 707 367 21 455 815 Helikunsti sihtkapital 1579 69 998 664 970 23 111 741 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 1506 91 639 755 843 23 268 699 Kirjanduse sihtkapital 979 44 527 497 551 16 897 096 Kujutav-rakenduskunsti sihtkapital 1318 43 677 685 847 21 373 622 Näitekunsti sihtkapital 803 49 325 987 506 19 656 308 Rahvakultuuri sihtkapital 1920 55 920 504 1256 20 161 364 Maakondlikud ekspertgrupid kokku 6470 51 794 051 4869 22 148 346 Kultuurkapitali nõukogu 322 54 414 587 196 21 924 986 KOKKU 15902 565 982 745 10682 204 144 136



Tulud Eesti Kultuurkapitali 2010 aasta tulud kokku olid 287,9 miljonit krooni ning 2009 aasta tulud kokku olid 313,9 miljonit krooni. Kultuurkapitali tulud vähenesid võrrelduna 2009. aastaga 26,0 miljonit krooni ehk 8,3%. Võrreldes 2009. aastaga vähenesid laekumised alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust 28,2% ning laekumised hasartmängumaksust suurenesid 21,6%. Vara paigutamisest saadavad tulud vähenesid 3,1 korda. Kultuurkapitalile laekus 2010. aastal annetustena kokku 1,7 miljonit krooni. Investeeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni, millest Eesti Kultuurkapitali seaduse järgi ei või organisatsioon omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem, kui 10 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist. 2010 aastal jätkas Kultuurkapitali põhikapitali haldamist Danske Capital AS Alljärgnevalt ülevaade investeeringutest :

Osakaal

investeerimisportfelli suhtes

Hoiused 100,00%

Osakaal

põhikapitali suhtes

Hoiused 98,65%

Kokku investeerimisportfellis 98,65% Kinnisvarainvesteeringud (soetusmaksumuses) 11,58% Kokku investeeringud 110,23%



Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks 2011. aasta eelarve kinnitati 14. veebruari 2011 aasta Kultuurkapitali nõukogu koosolekul summas 19 800 549 eurot (309,8 miljonit krooni), mis on 23,2% rohkem, kui 2010. aasta eelarve. Alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisi prognoositi 10 780 000 eurot (168,7 miljonit krooni) ehk 15,8% rohkem, kui 2010 aasta eelarve. Hasartmängumaksu prognoositi 2011 aastaks 8 924 000 eurot (139,6 miljonit krooni), mis on 41,27% rohkem, kui 2010. aasta eelarve. Väiksema maksulaekumise korral saab Eesti Kultuurkapital selle võrra vähem toetada kultuuri- ja spordiinimesi ning projekte ja konkurents rahale suureneb kindlasti ka suurenenud taotluste mahu tõttu. Sisemiste stipendiumide jaotamise põhimõtete ja regulatsioonide konkretiseerimise otsustuste põhimõtete muudatuste (eelistuste ja välistamiste) kaudu on võimalik väiksema eelarvega hakkama saada. Samuti oleme tõhustanud stipendiumide järelevalvet, et muuta stipendiumide kasutamine efektiivsemaks. Eesti Kultuurkapital on seadnud omale 2011. aastaks alljärgnevad eesmärgid:

− avalikkuse parem teavitamine Eesti Kultuurkapitali tegevustest ja võimalustest stipendiumide taotlemisel;

− pakkuda Eesti erinevatele kultuurivaldkondadele sõltumatuid ja professionaalseid ekspertiise ning täiustada ekspertiisitulemuste tagasisidet ja avalikustamise võimalusi;

− pakkuda taotlejatele mugavat taotluste ja aruannete esitamist ning menetlusprotsessi jälgimist Eesti Kultuurkapitali e-keskkonna kaudu ning suurendada e-taotluste esitajate arvu e-keskkonna arendamise ja propageerimise kaudu. Samuti parandada informatsiooni käideldavust;

− vähendada Eesti Kultuurkapitalis paberkandjatel asjaajamist läbi sisemiste menetlusprotsesside muutmist IT keskseks;

− Eesti Kultuurkapitali infotehnoloogilise riist- ja tarkvara turvalisuse tõstmiseks ja riskide minimeerimiseks jätkuvalt panustada arendustegevustesse;

− kaasata Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid infotehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks, mis muudaks EKK menetlussüsteemi paremaks ja pakuks täiendavat tuge ekspertiiside tegemisel;

− taotlejate regulaarne koolitamine ja nõustamine teabepäevade korraldamise kaudu Tallinnas ja maakondades;

− parandada Eesti Kultuurkapitali erinevate struktuuriüksuste vahelist informatsiooni liikumist, kasutades kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi;

− järelevalve tegevuse tõhustamine läbi ekspertide otsuste konkreetsemaks muutmise, taotlejate abistamise aruannete täitmisel;

− uute lepingute ja otsustusprotsessi juurutamine; − Eesti Kultuurkapitali Arengukava 2012-2015 koostamine; − jätkata kultuuriobjektide rahastamist, eelistades Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust; − koostöös valdkondades tegutsevate teiste kaasrahastajatega, tõhustada järelevalve

tegevust, otsida täiendavaid võimalusi projektide kaasrahastamisel ning tutvustada Eesti kultuuri teistes riikides;

− koostöös SA –ga Tallinn 2011 toetada kultuuripealinna projekte ja aidata kaasa projektide realiseerumisele;

− kaasata Eesti Kultuurkapitalile annetusi; − tagada Eesti Kultuurkapitali jätkusuutlik areng.


Eelarve täitmine Kultuurkapital on lähtunud eelarve koostamisel Eesti riigi eelarvestrateegiast, eelarveaasta riigieelarve mahust, Eesti Vabariigi kultuuripoliitikast, Eesti Kultuurkapitali seadusest, Kultuurkapitali eesmärkidest ja eelarve ettevalmistamise nõuetest. Eesti Kultuurkapitali 2010 aasta täpsustatud lisaeelarve kinnitati kogumahus 251,5 miljonit krooni. Põhilised tuluallikad on riigieelarvest alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks ning hasartmängumaks, mille laekumised kinnitatakse Riigieelarveseadusega ning Kultuurkapital lähtub oma eelarve koostamisel nendest prognoosidest. Alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksust prognoositi laekumisi riigieelarvest 145,6 miljonit krooni ja hasartmängumaksu 98,9 miljonit krooni. Samuti prognoositi tulu vara paigutustest 5 miljoni krooni ulatuses ja annetustest ning pärandustest 0,5 miljoni krooni ulatuses. 2010 aastal Kultuurkapitalile laekunud 46% hasartmängumaksu osa moodustas eelarves 148,5 miljonit krooni, ehk 150,1% eelarvest. Alkoholi- ja tubakaaktsiisimaksu laekus 2010 aastal 153,3 miljonit krooni ehk 105,3% eelarvest. Annetustest ja päranduste realt on välja makstud kultuuri- ja spordiürituste ning isikute toetusi annetaja poolt näidatud viisil. 2010 aastal laekunud annetuste täitmine eelarves oli 348,1% ehk 1 740 733 krooni ulatuses. Tulu vara paigutustest oli 313 521 tuhat krooni ehk eelarve täitmine 6,3% ulatuses, mis peamiselt moodustus deposiitidesse paigutatud intressituludest. Kokku oli 2010 aasta eelarve täitmine summas 305,3 miljonit krooni ehk 121,4%, mis arvestades majanduse seisukorda ja võrrelduna 2008-2009 aasta eelarvete täitmisega oli väga hea.


Eelarve täitmine 2010. aastal

(kroonides) 2010 eelarve

2010 täitmine

Eelarve täitmise %

TULUD Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % 145 600 00 153 273 000 105,3% Hasartmängumaksust 46 % 98 900 000 148 469 221 150,1% Tulu vara paigutusest 5 000 000 313 521 6,3% Tulu muust majandustegevusest 0 100 Annetused ja pärandused 500 000 1 740 733 348,1% Eelmiste perioodide ületulev reserv 1 465 422 1 465 422 TULUD KOKKU 251 465 422 305 261 997 121,4% KULUD Kultuuriehitiste sihtfinantseerimine kokku 62 307 000 93 535 609 150,1% Sh Kunstimuuseumi uue hoone rahastamiseks 46 730 250 70 151 707 150,1% Eesti Rahva Muuseumi rahastamiseks 15 576 750 21 691 462 139,3% Jääk kultuuriobjektide finantseerimiseks 0 1 692 440 Toetused ja stipendiumid 176 045 777 198 833 013 112,9% sh Sihtkapitalidele stipendiumide jagamiseks 140 394 750 156 390 174 111,4% Maakondadele stipendiumide jagamiseks 20 000 000 20 976 310 104,9% Nõukogule stipendiumide jagamiseks 15 651 027 21 466 529 137,2% Sihtannetustest stipendiumide jagamiseks 500 000 1 740 733 348,1% Halduskulud ja investeeringud kokku 11 147 223 10 502 538 94,2% Sh Ekspertiisidega kaasnevad kulud 2 364 573 2 265 507 95,8% Siseauditiga kaasnevad kulud 172 800 0 0% Administreerimiskulud 7 418 630 7 204 813 97,1% Aastapreemiate üleandmisega kaasnevad kulud 786 220 610 939 77,7% Põhivara investeeringud ja parendused 380 000 369 709 97,3% Kinnisvara ülalpidamiskulud 25 000 51 570 206,3% Halduskulude kasutamata jääk 2010 0 644 682 Eelmiste perioodide ületulev reserv 1 465 422 5 422 99,6% KULUD KOKKU 251 465 422 305 261 997 121,4%


Kultuurkapitali administratiivkulud Kultuurkapitali administratiivkulud jagunevad – nõukogu, kontori, sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja siseauditi kuludeks. Administratiivkulud kokku olid 2010 aastal 10,9 miljonit krooni. Kultuurkapitali töötajatega seonduv administratiivkulu oli kokku 5,2 miljonit krooni. Tööülesanneteks on tagada Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide töö, tagada taotlejate kvaliteetne teenindamine, stipendiumide saajatele õigeaegne ning täpne stipendiumide väljamaksmine ning kontrollida raha kasutamise sihipärasust koostöös sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppidega. Sihtkapitalide kuludest moodustasid suurema osa (1,4 miljonit krooni) ekspertiisitasud, tulenevalt 56 inimese poolt taotlustele eksperthinnangu andmisest. Maakondlike ekspertgruppide ja nende tegevusega seotud kulud (0,6 miljonit krooni) on seotud 15 maakonnas taotluste vastuvõtmisega, neile 75 eksperdi poolt eksperthinnangu andmisega ning stipendiumide väljamaksmisega. Eesti Kultuurkapitalis oli 2010 aastal hõivatud 141 eksperti (sihtkapitalide nõukogud, maakondlikud ekspertgrupid ja Kultuurkapitali nõukogu ning nõukogu poolt määratud komisjonid) ja töötajaid 26 inimest. 2010. aastal moodustasid Kultuurkapitali tööjõukulud kokku 7,3 miljonit krooni. Kultuurkapitali juhataja töötasu moodustas majandusaastal 480 242 krooni, mis on ei ole muutunud võrreldes 2009 aastaga. Nõukogu liikmetele maksti tasusid kokku 110 000 krooni.

Raul Altmäe juhataja



Raamatupidamise aastaaruanne Juhataja deklaratsioon Eesti Kultuurkapitali juhataja deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

− raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted ja –meetodid on vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;

− raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Kultuurkapitali

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid;

− kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;

− Eesti Kultuurkapital on jätkuvalt tegutsev.

Kuupäev Allkiri Raul Altmäe juhataja _____________ _____________



Bilanss (kroonides)

VARAD 31.12.2010 31.12.2009 Lisa Käibevara Raha 87 556 898 100 005 341 2Lühiajalised finantsinvesteeringud 17 675 935 11 088 615 3Viitlaekumised ja ettemaksed 69 602 710 82 322 442 4Müügiootel põhivarad 0 258 000 5Käibevara kokku 174 835 543 193 674 398 Põhivara Kinnisvarainvesteeringud 3 416 619 3 519 884 6Materiaalne põhivara 752 744 951 063 7Immateriaalne põhivara 16 924 85 756 7 Põhivara kokku 4 186 287 4 556 703 VARAD KOKKU 179 021 830 198 231 101 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 201 352 272 931Maksuvõlad 424 363 494 338 9Viitvõlad ja tulevaste perioodide ettemakstud tulud 3 624 073 5 111 154 10Lühiajalised eraldised 51 123 900 55 352 108 11Lühiajalised kohustused kokku 55 373 688 61 230 531 Pikaajalised kohustused Võlad tarnijatele 19 698 0Viitvõlad 72 000 306 000 10Pikaajalised eraldised 689 432 378 000 11Pikaajalised kohustused kokku 19 698 684 000 KOHUSTUSED KOKKU 56 154 818 61 914 531 Netovara Põhikapital 33 000 000 33 000 000Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 103 316 571 83 434 812Aruandeaasta tulem -13 449 559 19 881 758OMAKAPITAL KOKKU 122 867 012 136 316 570KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 179 021 831 198 231 101



Tulude-kulude aruanne (kroonides)

2010 2009 LisaTULUD Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumistest Kultuurkapitali tegevuseks 287 959 606 313 915 456 12Sihtannetuste tulud 1 705 733 1 592 463 13Tulem vara investeerimisest 593 741 1 867 635 14Tulu kinnisvarainvesteeringu müügist 563 000 0 5Muud tulud 13 078 10 952Tulud kokku 290 835 158 317 386 506 KULUD Tegevuskulud

Stipendiumide ja toetuste eraldamise kulu -210 595 843 -174 453 320 15

Kultuuriobjektide finantseerimise kulud -83 011 824 -112 859 482 16

Tulem kinnisvara haldamisest -25 429 -36 211 17

Tegevuskulud kokku -293 633 096 -287 349 013

BRUTOTULEM -2 797 938 30 037 493 Administratiivkulud -10 965 142 -12 788 984 18 TEGEVUSTULEM -13 763 080 17 248 509 Finantstulud ja -kulud 313 521 2 633 249 2 ARUANDEAASTA TULEM -13 449 559 19 881 758



Rahavoogude aruanne (kroonides)

2010 2009 Lisa Rahavood põhitegevusest Aruandeaasta tegevustulem -13 763 080 17 248 509Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 451 017 135 554 7 Kinnisvarainvesteeringute kulum ja väärtuse langus

103 265 877 211 6

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist -563 000 0 5Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 12 512 678 -17 800 410Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -1 842 937 -11 320 815Eraldiste muutus -3 916 776 -7 948 882 11Kokku rahavood põhitegevusest -7 018 833 -18 808 833

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -183 865 -973 928 7Kinnisvarainvesteeringute parendused ja soetused 0 -3 461 095 6Kinnisvarainvesteeringu müük 821 000 0 5Muude finantsinvesteeringute soetus -17 665 011 -11 106 723Muude finantsinvesteeringute müük 11 077 691 1 671 918Laekunud intressid 520 574 2 633 249 2Kokku rahavood investeerimistegevusest -5 429 611 -11 236 579 RAHAVOOD KOKKU -12 448 443 -30 045 412 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 100 005 341 130 050 753Raha ja raha ekvivalentide muutus -12 448 443 -30 045 412Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 87 556 898 100 005 341 2

sh tähtajalised deposiidid 16 118 905 33 466 452 2



Netovara muutuste aruanne (kroonides)

Põhikapital

Eelmiste perioodide

akumuleeritud tulem

Aruandeaasta tulem

Kokku

Saldo 31.12.2008 33 000 000 83 211 902 222 909 116 434 812 Eelmise aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse 0 222 909 -222 909 0 Aruandeaasta tulem 0 0 19 881 758 19 881 758

Saldo 31.12.2009 33 000 000 83 434 812 19 881 758 136 316 570 Eelmise aruandeaasta tulemi suunamine eelmiste perioodide akumuleeritud tulemisse 0 19 881 758 -19 881 758 0 Aruandeaasta tulem 0 0 13 449 559 13 449 559

Saldo 31.12.2010 33 000 000 103 316 570 -13 449 559 122 867 012



Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamise arvestusmeetodid ja hindamise alused Üldpõhimõtted Eesti Kultuurkapitali 2010. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid ning Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Juhul kui Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuded erinevad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, lähtutakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest välja arvatud stipendiumide eraldamise kajastamine. Stipendiumide eraldamise kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhenditest, mis võimaldavad õiglasemalt kajastada tehtud otsuste mõju perioodi tulemile. Eesti Kultuurkapitali raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses kehtestatud bilansiskeemi. Tulemiaruanne on koostatud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande skeemi 2 põhjal, mille kirjete struktuuri on muudetud lähtudes Eesti Kultuurkapitali tegevuse eripärast. Majandusaasta algas 01.jaanuaril ja lõppes 31.detsembril 2010. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud Eesti kroonides. Majandustehinguid kirjendatakse soetamismaksumuse printsiibi järgi nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses. Raha ja raha ekvivalendid Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid ja lühiajalisi pangadeposiite tähtajaga kuni 3 kuud. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Raha hoidmisel ja paigutamisel lähtutakse printsiibist, et ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 % Kultuurkapitali varast (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 7). Tulude ja kulude arvestus Eesti Kultuurkapitali tulu moodustub riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust, Kultuurkapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest, Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavat tulust ja muust majandustegevusest saadavast tulust (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4 ). Täitmaks Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärki, milleks on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1) eraldatakse Kultuurkapitali aastatulust, pärast põhikapitali täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele (HMS§ 7 lg 2 p1 ) kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist, 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks.



Toetamine seisneb toetuste ja stipendiumide jagamises ning silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. Tulud kajastatakse tekkepõhise arvestuspõhimõtte alusel. Tulenevalt Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast kajastatakse riiklikest maksudest tulenevad tulud maksuhalduri poolt esitatud andmete alusel. Maksuhalduri poolt maksudeklaratsioonide alusel kogutud maksude nõuded kajastatakse deklaratsioonide laekumisel, näidates maksutulu selles perioodis mille kohta deklaratsioonid esitati. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu kajastatakse vastava nõudeõiguse tekkimisel. Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aurandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks. Tagastatud ja loobutud stipendiumid ja toetused kajastatakse kulude vähendamisena. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. Lühiajaliste finantsinvesteeringute arvestus Lühiajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja võlakirjadesse on bilansis hinnatud lähtudes nende õiglasest väärtusest. Õiglase väärtuse hindamisel on aluseks finantsinvesteeringu turuväärtus bilansipäeval. Juhtudel kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, on lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatud bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse üle 3-kuulise tähtajaga lühiajalised pangadeposiidid. Investeeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt emiteeritud väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 8) Nõuete ja viitlaekumiste hindamine Nõuded ja viitlaekumised hinnatakse individuaalselt ja kajastatakse bilansis konservatiivsuse printsiibi alusel lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline , kantakse aruandeperioodi kuludesse ning näidatakse bilansis miinusmärgiga. Kinnisvarainvesteeringute arvestus Kinnisvarainvesteeringuks on vara, mida hoitakse eesmärgiga toetada Eesti teenekate kultuuritegelaste mälestuse jäädvustamist ja/või renditulu teenimise ja väärtuse kasvu eesmärkidel. Kinnisvarainvesteering on võetud bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringute tegemisel lähtutakse printsiibist, et Eesti Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 % Kultuurkapitali põhikapitalist (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 6¹ lg 6). Kinnisvarainvesteeringute arvestamisel lähtutakse Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjas sätestatud soetusmaksumuse meetodist.



Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel bilansis on soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Eeldatav kasulik eluiga kinnisvarainvesteeringutel on 20-50 aastat. Kui kinnisvarainvesteeringu objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Parendustega seotud kulutused on lisatud kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad kinnisvarainvesteeringu mõistele ja osalevad tõenäoliselt tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Materiaalse põhivara arvestus Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 30 000 krooni ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara gruppidele on määratud järgmised amortisatsiooninormid/kasulikud eluead: Materiaalse põhivara grupp Amortisatsiooninorm Kasulik eluiga Seadmed 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Sõidukid 20 - 40% 2,5 - 5 aastat Muu inventar 20 - 50% 2 - 5 aastat Kasutus- ja kapitalirendi arvestus Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle lepingu sõlmimise hetkest. Vastasel juhul loetakse rendileping kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendiks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Kasutusrendi puhul renditud varaobjekti ettevõtte raamatupidamisarvestuses arvele ei võeta. Eraldiste arvestus Eraldised moodustatakse juhul kui kohustav sündmus on toimunud enne bilansipäeva ning kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Kultuurkapitalis moodustatakse eraldised kohustustele, mis tulenevad Kultuurkapitali nõukogu, sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide otsustest ning mis on avalikustatud ning teisele osapoolele teavitatud. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär.



Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse kultuuriobjektide finantseerimiseks eraldatud toetusi. Sihtfinantseerimist kajastatakse kuludes nendes perioodides kui toetuse saaja on täitnud sihtfinantseerimisega seotud tingimused ning sihtfinantseerimine on aset leidnud. Toetuse saaja poolt kasutamata vahendeid kajastatakse aruandes nõuetena. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjas toodud põhimõtetest, kasutades brutomeetodit. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud tegevustulemit elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste kohustuse saldode muutused.



Lisa 2. Raha

31.12.2010 31.12.2009

Kassa 0 10 472

Nõudmiseni hoiused pankades 71 437 994 66 528 417

Tähtajalised hoiused pankades 16 118 905 33 466 452 Raha kokku 87 556 898 100 005 341 Tulemiaruandes on kajastatud real finantstulud ja kulud üleöödeposiitidelt saadud pangaintresside tulu 2010 aastal kokku 313 521 krooni ning 2009 aastal kokku 2 633 249 krooni. Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud Eesti Kultuurkapitali põhikapitali suuruseks on 33 miljonit krooni. 30,8 miljonit krooni Kultuurkapitali põhikapitalist on paigutatud investeerimisportfelli, mille eesmärgiks on tagada Kultuurkapitali eesmärkide täitmiseks vajalik varade säilimine, likviidsus ning riskide hajutamine. Lühiajalise finantsinvesteeringuna on kajastatud üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid. Seisuga 31.12.2010 oli üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiite summas 17 675 935 krooni ning seisuga 31.12.2009 oli üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiite summas 11 088 615 krooni. Tulud ja kulud investeerimisportfelli paigutatud vara investeerimisest on kajastatud käesoleva aruande lisas 14. Lisa 4. Viitlaekumised ja ettemaksed

31.12.2010 31.12.2009

Pangaintressid 5 765 212 819

Riigikassast laekumata alkoholi- ja tubakaaktsiisimaks 39 031 982 64 713 150

Riigikassast laekumata hasartmängumaks 17 250 907 12 808 805

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise ettemaksed (lisa16) 13 307 723 4 571 137

Ostjatelt laekumata arved 5 913 6401

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 420 10 130

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 69 602 710 82 322 442



Lisa 5. Müügiootel põhivarad Kinnisvarainvesteeringutest müügiootel põhivarasse suunatud korter Tallinnas Gonsiori tänaval müüdi 17.02.2010 a turuväärtusega summas 826 000 (kaheksasada kakskümmend kuus tuhat) krooni. Seisuga 31.12.2009 a. oli korteriomand kajastatud bilansilises jääkmaksumuses summas 258 000 krooni. Lisa 6. Kinnisvarainvesteeringud Eesti Kultuurkapitali kinnisvarainvesteeringuks on elamu Tallinnas Oru tänaval (seotud Gustav Ernesaks`a mälestuse jäädvustamisega). Kinnisvarainvesteeringus toimunud muutused:

Saldo seisuga 31.12.2008

Soetusmaksumus 1 200 000

Akumuleeritud kulum -264 000

Jääkväärtus 31.12.2008 936 000

2009 a toimunud muutused

Kinnisvarainvesteeringu parendused 3 461 095

Kinnisvarainvesteeringu osaline mahakandmine -840 000

Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -37 211




Jääkväärtus 31.12.2009 3 519 884 2010 a toimunud muutused





Jääkväärtus 31.12.2010 3 416 619



Lisa 7. Põhivara Materiaalne põhivara

Infotehnoloogia seadmed ja inventar

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2008 1 162 154

Soetatud põhivara 2009 883 928

Ettemakse põhivara eest 2009 90 000

Müük ja mahakandmised 2009 -34 825

Soetusmaksumus seisuga 31.12.2009 2 101 257

Soetatud põhivara 2010 273 866

Ettemakse põhivara eest 2010 -90 000

Müük ja mahakandmised 2010 -486 089 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2010 1 799 034

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2009 -1 118297


Mahakantud põhivara kulum 2009 34 825

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2008 -1 150 195


Mahakantud põhivara kulum 2009 486 089

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12. 2009 -1 046 219

Jääkväärtus seisuga 31.12.2008 43 857 Jääkväärtus seisuga 31.12.2009 951 063

Jääkväärtus seisuga 31.12.2010 752 744 Materiaalse põhivara all kajastatakse infotehnoloogia seadmeid jääkväärtusega 188 516 krooni ning inventari ja sisustust jääkväärtusega 564 228 krooni.



Immateriaalne põhivara Majandustarkvara

litsentsid

Saldo seisuga 31.12.2008 Soetusmaksumus 344 160


Jääkmaksumus 154 588

2009 a toimunud muutused



Soetusmaksumus 344 160


Jääkmaksumus 85 756

2010 a toimunud muutused Aruandeperioodi amortisatsioonikulu (lisa 18) -68 832


Soetusmaksumus 344 160

Akumuleeritud kulum 327 236

Jääkmaksumus 16 924 Immateriaalse põhivara all kajastatakse majandustarkvara SAF, millele on lisatud Eesti Kultuurkapitali põhitegevuse andmehalduse (taotlused, lepingud, järelevalve jne) moodulid.



Lisa 8. Rendivarad Kasutusrent Eesti Kultuurkapital rendib kasutusrendi lepingu alusel bürooruume ja ühte sõiduautot.

Sõiduvahendid Bürooruumid 31.12.2010 31.12.2009 31.12.2010 31.12.2009 Aruandeaastal kuludes kajastatud kasutusrendi maksed 103 686 102 822 451 401 503 904 Järgmistel perioodidel tasumisele kuuluvad kasutusrendimaksed mittekatkestavatest lepingutest 184 331 288 017 0 0 sh Maksetähtajaga kuni 1 aasta 103 686 103 686 0 0

Maksetähtajaga 1-5 aastat 80 645 184 331 0 0

Bürooruumide kasutusrendi lepingu kohaselt on Eesti Kultuurkapitalil õigus rendileping lõpetada kuuekuulise etteteatamisega. Bürooruumide minimaalsed kasutusrendi maksed 2011. aastal on kokku summas 32 740 eurot (512 268 krooni). Lisa 9. Maksuvõlad

31.12.2010 31.12.2009

Üksikisiku tulumaks 138 546 167 570

Sotsiaalmaks 246 997 289 147

Töötuskindlustusmakse 26 771 32 181

Kohustusliku kogumispensionikindlustuse makse 7 594 140

Erisoodustuse tulumaks 4 455 5300 Kokku 424 363 494 338



Lisa 10. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised viitvõlad, ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja muud lühiajalised kohustused 31.12.2010 31.12.2009

Võlad töövõtjatele 0 8 951

Puhkusetasude reservfond 160 466 229 632

Muud lühiajalised võlgnevused 14 272 17 575

Lepingute alusel väljamaksmata stipendiumid ja toetused 3 434 115 4 753 796

Saadud ettemaksed sihtannetusteks (lisa 13) 15 220 101 200 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud kokku 3 624 073 5 111 154 Pikaajalised viitvõlad Pikaajalised viitvõlad koosnevad lepingute alusel väljamaksmata stipendiumidest ja toetustest. 31.12.2010 seisuga kajastatud pikaajalised stipendiumid ja toetused summas 72 000 krooni kuuluvad väljamaksmisele tähtajaga oktoober 2012. aasta. Seisuga 31.12.2009 kajastatud pikaajalised stipendiumid ja toetused kuuluvad väljamaksmisele tähtajaga oktoober 2011. aasta. Lisa 11. Eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks Kultuurkapitali aastatulust eraldatakse pärast põhikapitali täiendamist ja kultuuriehitiste sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 % sihtkapitalide käsutusse ning 25 % maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 3). Sihtkapitalid, maakondlikud ekspertgrupid ja Kultuurkapitali nõukogu teevad stipendiumide ja toetuste eraldamise otsuseid vähemalt neli korda aastas. Otsuste alusel moodustatakse eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks. Lühiajalised eraldised jagunevad :

31.12.2010

31.12.2009

Sihtkapitalide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 42 348 842 45 865 591 Maakondlike ekspertgruppide otsuste alusel määratud ja väljamaksmata stipendiumid ja toetused 5 015 261 5 967 516 Nõukogu otsuste alusel määratud ja väljamaksmata kultuurivaldkondade vaheliste projektide toetused ja stipendiumid 3 759 798 3 519 001 Lühiajalised eraldised kokku 51 123 900 55 352 108



Pikaajalised eraldised Sihtkapitalid, maakondlikud ekspertgrupid ja Kultuurkapitali nõukogu eraldavad lisaks lühiajalistele stipendiumidele ja toetustele ka mitmeaastaseid stipendiume ja toetusi.

31.12.2010

31.12.2009

Aruandeperioodil väljamaksmata stipendiumid ja toetused 51 123 900 55 352 108 järgmistel perioodidel väljamaksmisele kuuluvad stipendiumid ja toetused 689 432 378 000 Sh tähtajaga kuni 1 aasta 417 104 378 000

Tähtajaga 1-5 aastat 272 328 0 Pikaajaliste eraldistena on kajastatud sihtkapitalide otsuste alusel järgmistel perioodidel väljamaksmisele kuuluvad stipendiumid ja toetused. Lisa 12. Tulud riigieelarvest Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist 3,5 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile (alus: alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus §29 lg 2). Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1).

2010 2009

Tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 135 248 432 188 340 266 Tulud hasartmängumaksu laekumisest Kultuurkapitali tegevuseks 56 502 986 46 462 820 Hasartmängumaksu laekumisest kultuuriobjektide sihtfinantseerimise tulud (lisa 16) 96 207 788 79 112 370

Riigieelarvest eraldatud tulud kokku 287 959 606 313 915 456



Lisa 13. Sihtannetused Eesti Kultuurkapital võib kasutada sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 4¹ lg 2).

2010

2009

Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi alguses 101 200 101 200

Välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi alguses 17 740 7 500

Aruandeaastal laekunud sihtannetused (lisa 15) 1 705 733 1 588 240

Aruandeaastal välja makstud sihtannetused -1 698 473 -1 578 000

Aruandeaastal tagastatud sihtannetused -117 600 0

Saadud ettemaksed sihtannetusteks 31 620 0

Välja maksmata sihtannetuste saldo perioodi lõpus -25 000 -17 740 Eraldamata sihtannetuste saldo perioodi lõpus (lisa 10) 15 220 101 200 Lisa 14. Tulud ja kulud vara investeerimisest Eesti Kultuurkapitali investeerimisportfelli suurus seisuga 31.12.2010 oli turuväärtuses 33,8 miljonit krooni, millest 16,1 miljonit krooni on kajastatud käesoleva aruande on lisas 2 Tähtajalised hoiused real ning 17,6 miljonit krooni on kajastatud käesoleva aruande lisas 3.

2010 2009 Finantsinvesteeringud

Võlakirjade ja aktsiafondi osakute õiglase väärtuse muutus 0 18 107

Intressitulud võlakirjadelt 0 24 436

Intressitulud tähtajalistelt deposiitidelt 593 741 1 822 092

Tulem finantsinvesteeringutest 593 741 1 867 635 2010. aastal oli Eesti Kultuurkapitali investeerimisportfelli tähtajaliste hoiuste kaalutud keskmine intressimäär 1,90% ning 2009.aastal oli tähtajaliste hoiuste kaalutud keskmine intressimäär 3,48%.



Lisa 15. Stipendiumide ja toetuste kulud Eesti Kultuurkapitali tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri ja spordi toetamine rahaliste vahendite sihtotstarbelise jagamise kaudu (alus: Eesti Kultuurkapitali seadus § 1). Toetamine seisneb stipendiumide ja toetuste jagamises ning silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele elutöötoetuste määramises. 2010 2009 Elutöötoetused 8 514 000 8 509 500

Sihtotstarbeliste annetuste stipendiumikulu (lisa 13) 1 705 733 1 588 240

Stipendiumid ja toetused 200 376 110 164 355 580

Stipendiumide ja toetuste kulud kokku 210 595 843 174 453 320 Elutöötoetused Kultuurkapitali nõukogu ja sihtkapitalide nõukogude otsuste alusel toimub elutöötoetuste määramine silmapaistnud kunsti-, kultuuri- ja sporditegelastele nende surmani. Välja makstud elutöötoetused kajastatakse Riigi raamatupidamise üldeeskirja alusel väljamaksmise perioodi kuluna. 2010 aastal on määratud elutöötoetusteks kokku 8 514 000 krooni. Sihtotstarbelised annetused Sihtotstarbelisi annetusi võib Eesti Kultuurkapital kasutada ainult annetaja poolt näidatud eesmärgil. Annetaja poolt näidatud eesmärgi alusel eraldab Kultuurkapital annetuse saajale stipendiumi. Sihtotstarbeliste annetuste alusel määratud stipendiumid kajastatakse aruandeperioodi kuluna. 2010 aastal on sihtannetuste alusel eraldatud stipendiume kokku summas 1 705 733 krooni.



Stipendiumid ja toetused Stipendiumide ja toetuste jagamise otsustamine toimub sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide poolt nende koosolekutel. Kultuurivaldkondade vaheliste projektide alusel stipendiumide ja toetuste jagamise otsustamine toimub Kultuurkapitali nõukogu poolt. Koosolekutel tehtud otsuste alusel kajastatakse eraldatud stipendiumid aruandeperioodi kuluna ning moodustatakse eraldised stipendiumide ja toetuste maksmiseks. 2010. aastal moodustati eraldisi stipendiumide ja toetuse maksmiseks kokku 204 144 136 krooni ning 2009. aastal kokku 167 891 001 krooni. Tagastatud ja loobutud stipendiumid ja toetused kajastatakse kulude vähendamisena. 2010 loobuti ja tagastati stipendiume ja toetusi kokku summas 3 768 026 krooni ning 2009 aastal kokku summas 3 535 421 krooni.

Stipendiumide ja toetuste kulu otsustajate lõikes: 2010 2009 Kehakultuuri ja spordi sihtkapital 23 172 314 20 863 768 Helikunsti sihtkapital 22 327 970 18 287 081 Kultuurkapitali nõukogu 21 822 506 10 991 436 Audio-visuaalse kunsti sihtkapital 21 290 448 18 496 003 Kujutav- ja rakenduskunsti sihtkapital 21 146 096 16 667 398 Rahvakultuuri sihtkapital 19 711 625 17 382 867 Näitekunsti sihtkapital 18 791 915 15 101 502 Kirjanduse sihtkapital 16 586 709 14 775 174 Arhitektuuri sihtkapital 13 746 225 12 202 365 Ida-Virumaa ekspertgrupp 1 732 861 1 518 900 Pärnumaa ekspertgrupp 1 662 410 1 434 293 Tartumaa ekspertgrupp 1 621 270 1 612 910 Järvamaa ekspertgrupp 1 560 993 1 235 447 Võrumaa ekspertgrupp 1 549 874 1 544 308 Saaremaa ekspertgrupp 1 512 790 1 296 939 Valgamaa ekspertgrupp 1 508 882 1 258 978 Põlvamaa ekspertgrupp 1 507 032 989 380 Viljandimaa ekspertgrupp 1 503 216 1 367 313 Harjumaa ekspertgrupp 1 391 704 1 393 739 Läänemaa ekspertgrupp 1 390 102 1 295 584 Jõgevamaa ekspertgrupp 1 336 604 1 292 737 Lääne-Virumaa ekspertgrupp 1 288 260 1 311 972 Raplamaa ekspertgrupp 1 242 089 1 163 255 Hiiumaa ekspertgrupp 972 215 872 231

Stipendiumide ja toetuste kulud kokku 200 376 110 164 355 580



Lisa 16. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimine Riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu summast 46 % kantakse Eesti Kultuurkapitalile. Nimetatud summast 63 % eraldatakse kultuuriehitistele (alus: Hasartmängumaksu seadus §7 lg 2 p 1). Alates 1.jaanuarist 2006 jäetakse kultuuriehitistele eraldatud summast 75 % Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise rahastamiseks ettenähtud vahendid riigieelarvesse Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutuse ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud laenulepingu katteks, kuni laenulepingu nõuetekohase täitmiseni.

Eesti Kultuurkapitali poolt finantseeritavateks kultuuriobjektideks on Eesti Rahva Muuseumi Raadi hoidla ehitus Tartus ja Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehituse finantseerimine Tallinnas. Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansiväline arvestus

2010 2009

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise kohustuse saldo perioodi alguses 7 852 453 31 129 109 Aruandeaastal saadud vahendid sihtfinantseerimiseks (lisa 12) 96 207 788 79 112 370

Aruandeaastal jaotatud vahendid sihtfinantseerimiseks -91 748 410 -102 389 026 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise kohustuse saldo perioodi lõpus 12 311 831 7 852 453 Jaotatud vahendid Kultuuriobjektide sihtfinantseerimiseks

2010 2009

Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise ettemaks perioodi alguses 4 571 137 15 041 593

Aruandeaastal jaotatud vahendeid sihtfinantseerimiseks 91 748 410 102 389 026

Aruandeaastal kulutatud vahendeid sihtfinantseerimiseks -83 011 824 -112 859 482 Kultuuriobjektide sihtfinantseerimise bilansivälise ettemaksu saldo perioodi lõpus (lisa 4) 13 307 723 4 751 137



Lisa 17. Tulud ja kulud kinnisvara haldamisest

2010 2009

Renditulu kinnisvarainvesteeringutelt 0 21 607

Kinnisvarainvesteeringute halduskulud -25 429 -57 818 Tulem kinnisvara haldamisest -25 429 -36 211 Kinnisvarainvesteeringutes toimunud muudatused on kajastatud käesoleva aruande lisas 6. Lisa 18. Administratiivkulud

2010 2009

Administreerimisega seotud tegevuskulud kokku, sh 3 101 700 4 015 461

- Tallinnas 2 933 073 3 870 869

- Maakondlikes ekspertgruppides 168 627 234 592

Siseauditiga kaasnevad kulud 0 113 280

Personali- ja ekspertkulu kokku, sh 7 309 160 7 594 689 - Töötasud ja puhkustasude reservfond 3 913 618 3 874 117

- Nõukogu liikmete tasud 110 000 151 000

- Ekspertiisitasud 1 422 300 1 648 287

- Sotsiaalmaksud 1 863 242 1 921 285 Põhivara ja kinnisvarainvesteeringu kulum ja väärtuse langus (lisad 6 ja 7) 554 282 975 554

Administratiivkulud kokku 10 965 142 12 788 984



Lisa 19. Muud nõuded 2004. aasta veebruaris vabastati kinnipidamiskohast Kultuurkapitali endine tegevdirektor A.Viiol, kelle vastu on Kultuurkapitalil esitatud nõue suuruses 8 539 778 krooni, mis on hinnatud konservatiivsuse põhimõttel ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks, arvestades selle laekumise tõenäosust. Seisuga 31.detsember 2010 on A. Viiol osaliselt kustutanud tema vastu esitatud nõude summas 23 383 krooni, sh 2010 aastal summas 0 krooni . 2010 2009

Muud nõuded 8 516 395 8 516 395

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -8 516 395 -8 516 395 Lisa 20. Bilansivälised nõuded Eesti Kultuurkapital eraldab kahte liiki stipendiumeid ja toetusi (sihtstipendiumid ja toetusstipendiumid). Sihtstipendiumide korral on stipendiumi saajal kohustus esitada Eesti Kultuurkapitalile aruanne stipendiumi sihipärase kasutamise kohta. Eesti Kultuurkapital peab stipendiumide ja toetuste sihipärase kasutamise kohta bilansivälist arvestust. Seisuga 31.12.2010 oli tähtajaliselt esitamata aruandeid kokku summas 2 619 583 krooni ning seisuga 31.12.2009 oli tähtajaliselt esitamata aruandeid kokku summas 2 810 836 krooni. 2010. aastal loobuti stipendiumidest ja toetustest ning tagastati kasutamata stipendiume ja toetusi kokku summas 3 768 026 krooni ning 2009 aastal kokku summas 3 441 411 krooni. Seisuga 31.12.2010 oli mittesihipäraselt kasutatud stipendiumide kohta esitatud bilansiväliseid nõudeid kokku summas 116 976 krooni ning seisuga 31.12.2009 kokku summas 120 700 krooni. Lisa 21. Tingimuslikud kohustused Eesti Kultuurkapitali suhtes esitati Tallinna Halduskohtusse tsiviilhagi, mille osas kohus andis 11.03.2009 välja kohtumääruse nr. 2-08-28642. Hagis nõuab hageja Maret Kristal Eesti Kultuurkapitali ainuõiguse kaubamärgile nr 97883 tühiseks tunnistamist, isikukujutiste kasutamise lõpetamist kaubamärgil ja õiglase kahju määramist kohtu poolt hagejale. Eesti Kultuurkapital ei nõustu hagis tooduga ja ei tunnista hagiavalduses toodud nõudeid ning esitas omapoolse vastuse kohtule 16.04.2009.a. Samuti taotles Kultuurkapital kohtult vaheotsuse tegemist nõuete aegumise osas. Harju Maakohus jättis 31.05.2010 otsusega hagi rahuldamata. Maret Kristal esitas apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus otsustas 20.04.2011 jätta Harju Maakohtu 31.05.2010 otsus muutmata ja apellatsioonikaebus rahuldamata. Maret Kristal esitas Riigikohtule kassatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale 17.05.2011. Riigikohus on taotluse registreerinud numbri all 7-1-2-369-11 ja teeb eeldatavalt otsuse asja menetlusse või menetlusse mittevõtmise kohta 2011 aasta sügisel Eesti Kultuurkapitali juhtaja hinnangul käesoleva tsiviilasja raames rahalisi kohustusi juurde ei teki.



Lisa 22. Tehingud seotud osapooltega Kultuurkapital loeb osapooli seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole otsustele. Seotud osapooled on Kultuurkapitali juhataja, töötajad ja nõukogu liikmed, välja arvatud juhul, kui eelpoolnimetatud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju Kultuurkapitali stipendiumide ja toetuste eraldamise otsustele. Lisaks on seotud osapoolteks eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulased ja nendega seotud ettevõtted. Kultuurkapital on aruandeaastal seotud osapooltega sõlminud stipendiumide lepinguid alljärgnevalt: Osapoole nimi Osapoole kirjeldus Summa

Eesti Kirjanike Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 1 512 200

Tallinnfilm AS Juhatajaga seotud ettevõte 1 081 000

Eesti Tennise Liit Nõukogu liikmega seotud ettevõte 860 000

Eesti Joonisfilm Nõukogu liikmega seotud ettevõte 625 000

Eesti Kooriühing Nõukogu liikmega seotud ettevõte 611 990

Eesti Muusikanõukogu Nõukogu liikmega seotud ettevõte 420 000 Eesti Kirjanduse Teabekeskus Nõukogu liikmega seotud ettevõte 226 000

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts Nõukogu liikmega seotud ettevõte 179 500

Silmviburlane OÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 170 000

TeeVee Stuudio MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 166 000

Läänemaa Rahvapeod MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 111 320

Hiiumaa Teabekapital MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 100 000

Kihnu Kultuuriruum SA Töötajaga seotud ettevõte 94 000

Põlvamaa Rahvakultuuri ja Rahvamuusika Selts Töötajaga seotud ettevõte 83 850

Kagu Kabujalakõsõ MTÜ Töötajaga seotud ettevõte 69 900

Valgamaa Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Töötajaga seotud ettevõte 52 420

Lasteekraani Muusikastuudio Nõukogu liikmega seotud ettevõte 52 000

Musamari Koorikool MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 40 000

Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus Töötajaga seotud ettevõte 22 715

EstKoorFest MTÜ Nõukogu liikmega seotud ettevõte 20 000

Kultuurkapitali juhataja hinnangul ei ole tehingutes eelpoolnimetatud osapooltega otsuste tegemisel seotud osapooled osalenud.



Juhataja ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Eesti Kultuurkapitali juhataja on koostanud 2010. aasta majandusaasta aruande. Majandusaasta aruanne, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest ning millele on lisatud audiitori järeldusotsus, on Eesti Kultuurkapitali nõukogu läbi vaadanud ja heaks kiitnud. Juhataja

Kuupäev Allkiri

Juhataja

Raul Altmäe

______________

_____________

Nõukogu Nõukogu esimees

Rein Lang

______________

_____________

Nõukogu aseesimees

Aarne Saluveer

______________

_____________

Nõukogu liige

Reet Hääl

______________

_____________

Nõukogu liige

Ants Johanson

______________

_____________

Nõukogu liige

Enn Kunila

______________

_____________

Nõukogu liige

Epp Lankots

______________

_____________

Nõukogu liige

Lylian Meister

______________

_____________

Nõukogu liige

Kaarel Oja

______________

_____________

Nõukogu liige

Ülo Pikkov

______________

_____________

Nõukogu liige

Tea Varrak

______________

_____________

Nõukogu liige

Märt Väljataga

______________

_____________

Documents

EESTI KULTUURKAPITAL Majandusaasta aruanne 2010...Eesti Kultuurkapital 2010. a majandusaasta aruanne 5 Juhataja allkiri_____ Vara moodustumine ja jaotamine 2010. aastal. Alkoholi-