Põllumajandusettevõtjad maakasutajana, hoidjana ja väärtuste loojana

Märt Riisberg

1.11.2013, Tartus

Põllumajanduses väärindatakse maa läbi saagi, sattumata vastuollu ümbritsevaga.

Milline maa aitab põllumehel ilusaid saaginumbreid saada e. väärtusi luua?

Meie tegevuspiirkond

2006 vs. 2013

• 2006 140 ha oder , 30 ha raps ja 475 ha rohumaidPaljud maaomanikud hakkasid kinnisvaraarendajateks – põllumaad olid harimata.

• 2013593 ha suvi-ja taliteraviljasid, 273 ha rüpsi, talirapsi ja rapsi, 900 ha rohumaid.Üksikud maalapid on harimata. Põllumaa hind on 5-kordne võrreldes 2009

Mis on meie jaoks oluline e. mis annab maale väärtuse

• Geoloogilis-agraarajalooline pärand e. milline on ettevõtja kasutuses olenev mullastik?

• Kuidas ettevõtja valib kultuurid ja teeb külvikorrad• Kui täpselt täidab ettevõtja mullastiku ja kultuuride

poolt etteantavad nõuded• Kuidas ümbritsev keskkond võimaldab etteantud

nõudeid täita?• Ilmastikuga tuleb paratamatult leppida

Milline on meie mullastik

• http://geoportaal.maaamet.ee/

• http://mullad.emu.ee/

• http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf

Nehatu põllud(väljavõte maa-ameti kaardiserverist)

Pilt nehatust

Parasmäe põllud(väljavõte maa-ameti kaardiserverist)

Müürsepa põld(väljavõte maa-ameti kaardiserverist)

Mulla maatriksRaimo Kõlli, Tartu 2002

Kuidas valime kultuurid ja paneme nad külvikorda

• Meie põldudel (põuakartlikud) suurem saagipotentsiaal taliviljadel

• Väldime võimalusel monokultuuri• Kasutame külvikorras rohumaid• Jälgime, et iga põld saaks orgaanikat• Saagiga äraviidu tagastame

Kui täpselt täidetakse mullastiku ja kultuuride poolt seatud nõuded

• Külvieelne mullaharimine ja orgaanikaga väetamine – kas põldudele on hea juurdepääs

(orgaanika kõige parem kevadkülvi alla)• Optimaalne külviaeg on lühike 27.aprill -10. mai• Oluline kuivendussüsteemide toimimine (heast põllumullast võib saada keskpärane)

Kadunud kaevurõngas

Kopratamm

Kinni kasvavad kuivenduskraavid

Kuidas ümbritsev mõjutab mullaviljakust ja saagipotentsiaali

Tiheasustus (Tallinn)Rebala muinsuskaitsealaMaaomanikud ja kohalikud elanikudMaanteeamet- teedevõrkKOV ja uusarendusedEesti Energia ja Eesti GaasKalamehed – jahimehed jt. vabaaja veetjad

Tallinn

Lähema 5 aasta jooksul läheb kasutusest välja 25 -40 ha põllumaad

Rebala muinsuskaitseala

• Rebala muinsuskaitseala eesmärk on Eesti põhjarannikul asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse

• Samas on juba osad muinaspõllud planeeritud uusehitiste all

Maaomanikud ja kohalikud elanikud

• Pikaajaline maakasutusleping maaomanikuga on hea koostöö aluseks

• Kiire ja korrektne töö ei häiri inimesi (läga viime mulda võimalikult kiiresti)

• Kui juhtub tööde käigus mulda teele pudenema, siis korista enda järgi

Millise kujuga ja kui suur heaon hea põld?

Elektriliinid ja gaasitrassid

Kalamehed – jahimehed jt. vabaaja veetjad

KOV ja kinnisvaraarendused• KOV soovib maksumaksjaid• Põllumaa saab kannatada

Põllumaa vajab hoolimist ja pühendumist, siis annab ta saaki

• Tee toiduni on pikem kui teekond lähimasse kauplusesse

• Maast kui saagiandjast osatakse lugu pidada, kui saadakse aru, milliseid töid ja milleks seal saagi saamiseks läbi viiakse

• Põllumaa väärib rohkem tähelepanu ja austust kui hetkel talle osaks saab