Margit SutropTartu Ülikooli eetikakeskus

Tartus, 19. märtsil 2009

TÜ Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse töötajad Anita Kärner, Pille Kõiv, Maria Jürimäe, Liisa Aru, Pihel Kutsar ja Juta Jaani;

TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi töötaja Halliki Harro-Loit, TÜ Pedagoogika osakonna Jüri Ginter.

TÜ Eetikakeskuse töötajad Margit Sutrop, Nelli Jung, Kristi Lõuk, Laura Lilles, Mats Volberg, Aire Vaher, Kadri Lutt, Triin Pisuke ja Mari-Liis Tina,

TÜ filosoofia osakonnast Aive Pevkur ja Marek Volt.

Millised väärtused on kajastatud ainekava üldosas (lühikirjeldus, eesmärgid, kirjeldus)?

Kuidas on neid käsitletud: kas väärtused on seal kui tunnetus- ja käsitlusobjektid, hoiakud/iseloomuomadused või kui voorused ?

Kas ainekava üldosas reflekteeritakse selle üle, mida saab isiksuse kasvatamiseks just selle aine spetsiifikat arvestades teha?

Kas ainekava sisuosa (õpitulemused ja õpisisu) peegeldab ja selgitab üldosas kajastatud väärtusi? 

Kas ainekava osad on väärtuste aspektist omavahel kooskõlas?

Kas aine sisu sisaldab varjatud väärtustena hoopis midagi erinevat sellest, mis on deklareeritud üldosas?

Millised väärtused tõusevad ainekava lugeja jaoks esile prioriteetsena?

Kas need kattuvad nendega, mis võiksid selle ainekava jaoks prioriteetsed olla?

Kas ainekava väärtused on kooskõlas üldosa väärtustega?

Sõna „väärtus” tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab „väärt olema”.

Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada.

Väärtused sisaldavad 1) uskumusi, 2) püüeldavaid seisundeid või käitumisi, 3) on konkreetsete situatsioonide ülesed 4) juhivad valikuid või käitumis- ja

olukordade hindamist, 5) neid võib reastada vastavalt suhtelisele

tähtsusele.

majanduslikud väärtused (raha, materiaalsed hüved)

esteetilised väärtused (ilu, kunst), bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu,

tervis, keskkond, jt), sotsiaal-poliitilised väärtused (vabadus,

õiglus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, keel, demokraatia jt),

moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, töökus, väärikus, lugupidamine jt).

tunnetus/käsitlus/arutlusobjektid väärtused kui voorused

(iseloomuomadused, sisseharjutatud käitumiskalduvused, väärtushoiakud)

Vooruste puhul on tegemist ühe komponendiga pädevustest, kus on oluline, kuidas teadmised, oskused ja käitumiskalduvused koos toimivad.

Humanism, demokraatia ja keskkonna jätkusuutlik areng (16.02.2009 versioonis )

1) elu ja inimväärikuse austamine 2) südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus 3) lugupidamine enda ja teiste rahvaste

traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu 4) sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia 5) õigusriigi põhimõtete järgimine 6) vägivallatus ja solidaarsus 7) ausus ja õiglus, vastutustunne 8) looduskeskkonna säilitamine 9) perekonna väärtustamine

inimõigused, võrdsus, demokraatia, looduslik mitmekesisus, keskkonna jätkusuutlikkus multikultuurilisuse heakskiit

1) usub iseendasse ja on tuleviku suhtes optimistlik; 2) kujundab oma ideaale, püsitab endale lühi- ja pikemaajalisi

eesmärke, tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib iseend ja oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

3) teeb põhjendatud valikuid oma edasise haridus- ja elutee suhtes, kasutades vajadusel asjakohast nõu ja abi;

4) elukestvalt õppib ja arendab asjatundlikkust erinevates eluvaldkondades;

5) suhtuda lugupidavalt kõikidesse inimestesse, vaatamata nende individuaalsetele, sooliste, kultuurilistele ja muudele erinevustele, osata neid erinevusi arvesse võtta;

6) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuuritraditsioone, 7) seisab vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele, ei

allu manipuleerimisele; 8) tunneb end kodanikuna, toetab oma tegudega ühiskonna, kultuuri

ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut; 9) kujundab ja valdab loovaid toimetulekustrateegiaid, elamaks

täisväärtuslikult ja õnnelikult.  

innustama õpilasi jõudma selgusele oma väärtustes

reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle

kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi

õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ja oma otsustusi ning tegusid põhjendama

Köster Julk-Jüri moodi Õpetaja Lauri moodi

Iga õpetaja õpetab väärtusi!

Ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel)

Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist)

Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid

Tulemuslik iseloomukasvastus… Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus,

õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid.

Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad,

õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika)

Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid,

pikapäevarühmad)

Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus)

Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine

Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühisõpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga)

Püüab edendada õpilastest endast lähtuvat motivatsiooni

Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad