Väärtuste roll kasvatuses ja

hariduses

Anu Virovere MSc

Me ei püüdle, soovi, igatse ega ihalda kunagi midagi sellepärast, et peame seda midagi hüveks; pigem peame seda asja hüveks sellepärast, et me püüdleme , soovime, igatseme või ihaldame seda. Spinoza

Võta avasüli vastu

muutused, kuid jää oma

põhimõtete juurde.

KÕIK LAPSED SUUDAVAD ÕPPIDA

JUHTIDEED

Juhtideed: Printsiip (või printsiipide kogum), mis on meie arvates tähendusrikas ja sobiv filosoofilise juhisena.

Humanistlik inimesekäsitlusHumanism…väljendab usku iga inimese võimesse

muutuda, areneda, küpseks saada inimeses on olemas ressursid ja sisemine

jõuvaru, mis tuleb üles leida ja kasutusele võtta

inimesel on vajadus eneseteostuseks

Ideaal vaimselt ergastunud inimene, kes naudib elu, tunneb rõõmu õppimisest ja enese-teostusest, on valmis naudinguteks, tunde-

ja mõtteerksuseks, uue ootuseks

Väärtused, mis need on?

Väärtused on üldised tõekspidamised, mis juhivad meie käitumist ja otsuseid.

Väärtused on standardiks.Väärtused on käitumisideaaliks

Otsime vastust küsimustele...Mida teha väärtusmaailma

ühtlustamiseks?Milliste põhimõtete järgi elavad

tänapäeva lapsed ja nende vanemad?Milliseid väärtusi järgivad

õppeasutused ja nende juhid?Kas kõik need väärtused sobivad

kokku?

Kuidas kasvatada inimesi?

(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset

ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja

ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

INIMENE KUI LOOV ISIKSUS,keda iseloomustab: rahulolu iseendaga, soov õppida, oskus elus toime tulla, intuitsiooni ja

õpitut kasutada, haritus, eetilisus, töökus, hoolivus,

ausus, õiglus-ja vastutustunne, jätkusuutlik eluviis, isamaalisus, rahvuskultuuri tundmine, huumorimeel, tervisest hoolimine

Tänapäeva kool

Lõppresultaat

Strateegia

Visioon

Missioon

Definitsioon

Põhiväärtused

Põhiväärtused Definitsioon – Kes me oleme,

milleks?Missioon- Mida anname?Visioon – Kuhu jõuame?Strateegia – Kuidas?Lõppresultaat – Väärtus õppijale.

Positiivne psühholoogiaMartin E.P.Seligman “Ehe õnn”Aristoteles, Platon, Aquino ThomasVana TestamentTalmudKonfutsiusSamuraikoodeksKoraan

Ühised voorused

Tarkus ja teadmisedVaprusArmastus ja humaansusÕiglusKannatlikkusSprituaalsus ja mõistuseülese

austamine

Tarkus

Teadmisjanu intensiivsusÕpihimuOtsustuste pädevusOriginaalsusSotsiaalne intelligentsusEttenägevus

Armastus

HeadusSuuremeelsusLastearmastusVõime olla armastatudVõime ise armastada

Kuhu jõuame?Põhikool kujundab

väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

Kuidas...

Eesti põhikooli riikliku õppekava üldosa projektis on läbivate teemadena

käsitletud järgmisi teemasid:1. Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine2. Keskkond ja ühiskonna

jätkusuutlik areng3. Kodanikuaktiivsus ja

ettevõtlikkus

Kuidas ...4. Kultuuriline identiteet5. Teabekeskkond6. Tehnoloogia ja innovatsioon7. Tervis ja ohutus8. Väärtused ja kõlblus

Õppiv organisatsioon (P.Senge)

Isiklik meisterlikkusMõttemudelidVisiooni jagamineMeeskondlik õppimineSüsteemne

mõtlemine

5 DISTSIPLIINIIsiklik meisterlikkus-õpitakse

laiendama oma isiklikke oskusi valdkondadesse, kus me kõige rohkem soovime saavutada tulemusi.

Mõttemudelid-oma sisemiste maailmapiltide ülesleidmine, nende täiustamine ja mõistmine, kuidas nad mõjutavad meie käitumist.

5 DISTSIPLIINIVisiooni jagamine-luua jagatud

kujundeid meie poolt soovitavast  ja loodavast tulevikust,pühendumise tunde  tekitamine.

Meeskondlik õppimine- vestluse ja kollektiivse mõtlemise oskuste suurendamine, kollektiivse intelligentsuse arendamine.

JAGATUD VISIOON

Ühisele eesmärgile pühendumine

SÜSTEEMNE MÕTLEMINE

Kuidas luua tervikpiltiKuidas leida seoseidKuidas leida analoogiaidKuidas üldistada

Lõppresultaat

Elukestev õpivõime Süsteemne mõtlemineVõime valida elukutset

ENESETEOSTUS

MÄRKA positiivseid tegusid.

KIIDA inimest hea teo eest.

Ütle iga VIIE hea märkuse kohta üks negatiivne

Positiivsus

Prof. Tiia Tulviste, TÜ

Eesti:IseseisvusEneseteostusTöökusTarkusKonformismKuulekusKeeldudega

kasvatatud laps

Soome ja Rootsi:ÕnnSõbralikkusAbivalmidus

28Anu Virovere 2010

UURINGUD

Võrdlevad väärtusuuringud näitavad, etEesti inimest iseloomustab Euroopa Liidu keskmisega võrreldes suurem suundumusindividuaalsetele naudingutele ning väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine. Individuaalse vabaduse ületähtsustamine ja pragmaatiline eluhoiak jätavad tahaplaanilesolidaarsuse, hoolivuse ja soovi panustada ühistegevusse.

29

Inimeste väärtushinnangud avalduvad nende tegudes ja liidrite valikus.Liidreid matkides omandavad noored uuesti samu väärtusi, nii toimub väärtuste taastootmine.

Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomises

Lennart Meri “Poliitiline testament”

300

Narratiivide duell

Kõik inimesed kasutavad enda kohta kahte narratiivi.

Positiivne lugu on: olen võimekas, minu tegevus ja töö on väärtuslik

Negatiivne lugu: mul on puudusi, kui neid tunnistada, hävib eneseväärikus

Inimeste hirmud

Minu kaaslased hülgavad minuMa pole piisavalt “lahe”Ma võin ebaõnnestuda.........

ÕPPIMIST JUHIB VISIOON

Teadmised ja õppimine – protsess, mille käigus inimesed

loovad teadmisi – on elavad süsteemid, mis koosnevad sageli

nähtamatutest võrgustikest ja omavahelistest suhetest.

Kasvatus erinevates ühiskondades

Põhiküsimus on: Kuidas suhtub inimene

muinasajast alates kolme kõige olulisemasse pöördepunkti elus:

SündSeksSurm

Inimene – kangelane. Kreeka“Kreeka armastus” kõlbelise

kasvatajana.Armastust tähistatakse nelja erineva

mõistega: filia, eros, amor ja agape.Amor-armumise- emotsionaalse,

romantilise armastuse tasandEros-erootiline armastusFilia-isa ja poja vaheline armastusAgape-ligimesearmastus, mille võtab

üle kristlus

Kreeka inimese-kangelase kasvatusmudel

Kasvatuse aluseks oli polise (poliitiline majandulik moodustis) ideoloogia

Mees pidi olema nähtav poliseleVaprusPatriotism Väärtustati enese täiustamistÕiglusMehisusMõõdukusArukus

Inimene – kodanik. RoomaRooma ühiskond kasvatajanaRoomlastel kujunes kõrgelt

hinnatavaks väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest.

Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.

KOKKUVÕTTEKS

Usun, et igalühel on mingid sünnipärased võimed. Need on iseloomuomadused, mille omamisest ollakse teadlik, mis pakuvad rõõmu ja mida igaüks kasutab päevast päeva tööl, armastuses ja laste kasvatamises.

Kui mõistad, et oled eksinud, astu koheselt

samme vea parandamiseks.