Eesti väärtuspilt. Väärtuste kujunemine ja arendamine

Margit SutropTartu Ülikooli eetikakeskusNoorte subkultuuride seminar Tartus, 12. septembril 2008

Loengu kava

Mis on väärtused? Eestlaste väärtused sotsioloogide pilgu läbi Kes me oleme? Kas väärtusi saab arendada? Kuidas?

Kas Eesti kuulub Euroopa väärtusruumi? “Kommunistliku diktatuuri ajal, mis tõi Eestile inimohvrite

kõrval kaasa tugeva venestamislaine, suutsime oma identiteeti kõige edukamalt kaitsta ühisväärtuste kaudu, mis meid läbi sajandite on sidunud Lääne-Euroopa kultuuriruumiga.”(Lennart Meri, “Väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis”, 2001)

“Oleme olnud edukad kõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise.” (Lennart Meri “Poliitiline testament”, 2007)

Mis on väärtused?

Väärtused on need asjad, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada.

Väärtushinnangud kujunevad aastatega, neid on suhteliselt raske muuta.

Väärtuste äratundmiseks on vaja kujutlusvõimet.

Väärtused jagunevadVäärtused jagunevad

Positiivsed ja negatiivsed väärtusedPositiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtusedPositiivsed väärtused on need asjad, mida on need asjad, mida

soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus)soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtusedNegatiivsed väärtused on need asjad, mida on need asjad, mida

väldime (sõda, okupatsioon, vaesus)väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtusedIndividuaalsed ja kollektiivsed väärtused IndividuaalsedIndividuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis: vabadus, autonoomia, tervis KollektiivsedKollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus: patriotism, kultuur, solidaarsus

Eesti Inimarengu aruanne 2007 Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus,

individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus.

Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik

Eesti Kirikute nõukogu uuring (2003) Eestimaalaste moraal ja väärtushinnangudVäga tähtsad eluvaldkonnad Perekond 78% Töö 38 % Lähedane inimene väljaspool peret 29 % Sõbrad 24 % Poliitika 3 % Religioon 1 %

EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest

Peamised väärtused:

raha ja paindlikud suhted vähenenud soov panustada ühiskonda suurenenud soov saada naudinguid,

vähenenud vastutuse tunnetus

Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006 Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi,

kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti

Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust

Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud

Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised

Missugused on eestlaste väärtused? Suurem suundumus individuaalsetele naudingutele

ja väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine (Jaanika Hämmal, RISC uuringu andmed)

Viimase 8 aastaga on Eesti arengutendents olnud liikumine “naudingute” suunas, kaugemale EL-i keskmisest

Ajakirja “Economist” 2006. koostatud demokraatia indeksi järgi kuulub Eesti nn vigaste demokraatiate hulka kodanike madala poliitikas osalemise tõttu. Kodanikuvabaduste ja pluralismi osas maailma tippudele lähedal.

Eesti väärtuspildi eripärastIngleharti-Welzeli maailma väärtuskaart Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse

autoriteedi teljel edenenud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline.

Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele

Eesti kuulumine Euroopasse

Eurobaromeeter 2006: EL seostub eestlastele mitte väärtusühendusega vaid pragmaatilise hoiakuga: võimalus reisida, saada toetusi, leida töökohti.

Kas Eesti jagab USA või Euroopa väärtusi? (J. Rifkin, Euroopa unistus)USA:

Negatiivne vabadus

(vabadus millestki)

Majanduskasv Isiklik rikkus Sõltumatus

Euroopa:

Positiivne vabadus

(vabadus millekski)

Jätkusuutlik areng Elu kvaliteet Sotsiaalsed sidemed

Ameerika ja Euroopa unistus

USA: töö eetika religioon ja

spirituaalne usk multikultuursus armastus oma maa

vastu

Euroopa: vaba aeg sekulaarsus kultuuriline identiteet armastus

demokraatliku ühiskonna vastu

Mis on Eesti unistus?

USA-le sarnaselt: töö eetika religioon ja

spirituaalne usk multikultuursus armastus oma maa

vastu

Euroopale sarnaselt: vaba aeg sekulaarsus kultuuriline

identiteet armastus

demokraatliku ühiskonna vastu

Erinevad identiteedid

Identiteet põhineb väärtustel Identiteedi kujunemisel mängivad rolli

mitmesugused konstruktiivsed ühendused (David Bell, 1993).

Konstruktiivsed ühendused võivad olla mäluühendused (keele-põhine, religioosne

ühendus) psühholoogilised ühendused (perekond,

sõpruskond, huviklubi, kiriku kogudus, organisatsioon)

Missugused on eestlaste konstruktiivsed ühendused? Pigem mäluühendused (keelepõhine

mäluühendus, ühise ajaloolise kogemuse jagamine)

Vähemal määral psühholoogilised ühendused (perekond, harvem kiriku kogudus, organisatsioonid). Kodanikuühendustel oluliselt väiksem roll kui USA-s.

Kuidas väärtusi saab arendada? Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste

järgi elamine on võimalik Teadvustades ohus olevate väärtuste

olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel.

Läbi eeskujude Läbi hariduse, kasvatuse

Väärtuskasvatuse meetodidVäärtuskasvatuse meetodid

Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatusväärtuskasvatus

Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni - arutelu, reflektsiooni - value clarificationvalue clarification

Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey Tegevuse, praktika kaudu - J. Dewey demokraatia õppiminedemokraatia õppimine

Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine- vooruseetika lähenemine- character character educationeducation

Millised väärtused vajavad kaitset? Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus,

sallivus, jt) Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne,

lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus, jt) Võtmevaldkond on haridus.

Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et hea koht PISA uuringutes Suur koolistress, vähene koolirõõm Koolivägivald suur probleem Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse

austuse kasvatamine. Aususe, töökuse, hoolivuse austuse kasvatamine. Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kasvatamine. Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine.kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine.

Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond)kooli keskkond)

VäärtuskasvatusVäärtuskasvatus

Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatusväärtuskasvatus

Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu (arutelu (value clarificationvalue clarification), diskussiooni), diskussiooni

Tegevuse, praktika kaudu (J. Dewey Tegevuse, praktika kaudu (J. Dewey demokraatia õppimine)demokraatia õppimine)

Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu - Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu - vooruseetikavooruseetika

Väärtusarendus

Presidendi esseevõistlus “Millises Eestis ma tahan elada?” (Tartu, EKSA, 2007)

Eetikaportaal www.eetika.ee, vaata “Väärtusarendus” uuringud,

meediaülevaade, kirjandus M. Sutrop, “Väärtusarenduse alase tegevuse

lähteseisundi analüüs. Eesti esimused”

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!Palju jõudu kõigile!Palju jõudu kõigile!