V teema 5.3 EESTVEDAMINE ORGANISATSIOONIS

6.Aprill 2011

Eestvedamine

Eestvedamise teooriad

5.3 eestvedamine 4

Eestvedamine

Eestvedamine on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid, et kõik pingutaks ühiste eesmärkide nimel. Eestvedamine on juhtimine, mille juures ei

kasutata sundi, vaid innustatakse asjaosalisi tegutsema vabatahtlikult.

“The ability to influence, motivate, and enable others to contribute toward the effectiveness and success of the organizations of which

they are members.”

Eestvedaja•innustab•ergutab potentsiaali•mõtleb kaasa •kiidab •teeb konstruktiivset kriitikat•visionäär•partner •autoriteet

5.3 eestvedamine 5

Hea juht=

EESTVEDAJA

(ka siis, kui ta ei oleks Juhipositsioonil)

5.3 eestvedamine 6

Eestvedamine

Eestvedamine keskendub inimeste võimekuse ja valmisolekute kujundamisele soovitud tulemuste saavutamiseks.

Eestvedamise oluline eeldus on sarnased väärtused ja arusaamad.

5.3 eestvedamine 7

Eestvedamise teooriad

I Eesmärgitee teooria (Robert J. House) II Käitumisteooria (Kurt Lewin ) III Isiksuseteooria (K. Davis) IV Situatsiooniteooria (

5.3 eestvedamine 8

1) Eestvedamise stiilid Robert J. House’i

eesmärgitee teooria järgi direktiivne stiil – liider jagab ülesandeid ja

hädavajalikku infot tegevuse kohta; toetav stiil – liider toetab isiklikku algatust ja

kujundab grupi liikmete vajadustest lähtuvalt soodsa töökeskkonna;

osalev stiil – liider osaleb eesmärgi saavutamisel võrdselt grupi teiste liikmetega, arvestades igaühe arvamusega;

saavutustele orienteeritud stiil – liider püstitab selge eesmärgi ja keskendub kõikides tegevustes selle saavutamisele.

5.3 eestvedamine 9

II Eestvedamise käitumisteooriaKurt Lewin 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL

2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL

3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL

5.3 eestvedamine 10

1) Autokraatlikku stiili juht

koondab endale kogu võimu ja lahendab juhtimisküsimused ainuisikuliselt

alluvate töö toimub täpsete eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha.

Sellised juhid võtavad endale kogu võimu, alluvatele määravad aga täisvastutuse.

Alluvate tegevuse üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja.

Alluvad kardavad eksida, sest nende mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi.

juhi alluvatel on vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja vähe võimalusi enesealgatuseks.

5.3 eestvedamine 11

2) Osaleva ehk demokraatliku stiiliga juht detsentraliseerib võimu. Osalust eeldavad küsimused

arutatakse läbi üheskoos, otsustab kas juht üksinda või seda tehakse üheskoos.

Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest tingimustest. Osalemise teel vastuvõetud otsused on alluvatega konsulteerimise või ühise nõupidamise tulemus.

Liider ja rühm tegutsevad ühtse sotsiaalse üksusena. Alluvaid informeeritakse nende tööd mõjutavatest

teguritest ning neilt oodatakse ideid ja soovitusi.

5.3 eestvedamine 12

3) Vaba ehk mittesekkuva stiiliga (Free-rein, laissez-faire) juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide

püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast.

Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest.

Liidri roll on minimaalne. Sellise liidristiili puhul võib rühm hakata tegutsema risti vastu organisatsiooni eesmärkidele ja viia kaosesse.

Seda stiili domineerivana, vaid ainult olukordades, kus liider võib jätta kogu valikuõiguse rühmale. Niisugusel juhul eeldab see rühmaliikmete suurt vastutustunnet ja tugevat motiveeritust.

5.3 eestvedamine 13

Määratele käitumistüüp

1. Juht ei tunne piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale

2. Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta.

3. Juht on orienteeritud inimestele ja suhtlemisele.

4. Juht püüab hoida kahte faktorit tasakaalus, kuid mõlemat faktorit arvestatakse ebapiisavalt.

5. Juht pöörab suurt tähelepanu nii tööle kui inimestele.

1. .............................

2. ..............................

3. ..............................

4. ...............................

5. ...............................

5.3 eestvedamine 14

III Eestvedamise isiksuseteooriaK. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega:

1. Intelligentsus – üldine arukus ja taibukus.

2. Sotsiaalne küpsus – liidri emotsionaalne tasakaalukus.

3. Sisemine motivatsioon – tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid töötulemusi.

4. Hoiak inimsuhetele – olla tähelepanu keskpunktis

5.3 eestvedamine 15

Liidri omadused

Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused:

Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; Meeskonna- ja koostöö oskused; Suhtlemise, sh kuulamisoskused; Oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; Otsustus- ja vastutusvõime; Tasakaalukus kriitilises olukorras.

5.3 eestvedamine 16

Juhi isikuomadused sõltuvalt stiilist

Autokraatlik juht ↑ meelekindlus ↓ emotsionaalne stabiilsus, avatus ja sotsiaalsus

Transaktsionaalne juht ↑ meelekindlus ↓ avatus ja sotsiaalsus

Transformatsionaalne juht ↑ kõrge sotsiaalsus ja avatus, emots stabiilsus,

internaalsus →mõõdukas meelekindlus;

5.3 eestvedamine 17

Liidri omadusedpalun tooge välja kõik negatiivsed/positiivsed liidri iseloomu ja käitumist iseloomustavad omadused (432 meetod)

A B C

1

2

3

Meie valik

Positiivne omadus Negatiivne omadus

IV Eestvedamise situatsiooniteooriaerinevates olukordades vastavad liidristiilid (aeg, koht)Liidristiili efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus:

selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välisohud ja –surve; organisatsioonikultuur.

5.3 eestvedamine 18