· Web viewKasutab Word, Exel, Paint programme ja tunneb erinevaid internetilehitsejaid Iseseisev töö ISESEISEV TÖÖ NR 1 - etteantud teksti vormindamine Õpiväljund 8 Hindamiskriteeriumid

Lisa 6

KOOSKÕLASTATUDkooli nõukogu poolt 11.02.2019

protokoll nr 1-2/2

KINNITATUDdirektori 11.02.2019käskkirjaga nr 1-9/7

KURESSAARE AMETIKOOLI SÕIDUAUTOTEHNIKU ÕPPEKAVAMOODULITE RAKENDUSKAVA

180 EKAP

SihtrühmPõhihariduse omandanud või vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid

Õppevorm statsionaarne - koolipõhine õpe

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

1 Sõiduautotehniku alusteadmised 30Car technician basic skills

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omab sõiduautotehniku erialaseks tööks vajalikke alusteadmisi.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

475 t 180 t 125 t

Õpiväljund 1 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod Hindamine

Omab ülevaadet sõiduautotehniku Iseloomustab sõiduautotehniku eriala Eesti haridussüsteem. Kutseharidus. Loeng, rühmatöö, Mitteeristavkutsest, eriala õppekava ülesehitusest õppekava ülesehitust, tunneb õppe- ja Kuressaare Ametikool visioon, missioon ja põhiväärtused arutelu, ringkäik koolis,ning õppe- ja praktikakorraldusega praktikakorraldusega seonduvaid õigusi, Kooli tutvustus, kooli erinevad teenindusüksused. tund arvutiklassis,seonduvast. kohustusi ja võimalusi. Kooli infosüsteem, e-õppe keskkond iseseisev töö.Jaotus tundides: Iseloomustab sõiduautotehniku kutset ja Kooli kodulehekülgteoreetiline töö: 20 selle eripära, tunneb vastava kutsestandardi Põhimõistediseseisev töö: 6 põhisätteid. Rakenduskava tutvustus, hindamispõhimõttedkokku: 26 Külastab ja analüüsib lähtuvalt Õppekorraldus eeskiri, kooli kodukord.

tööülesandest vähemalt kolme Eestis Õppetaotluste taotlemise määramise maksmise tingimused ja kordtegutsevat mootorsõidukite hoolduse ja Õpilast puudutav dokumentatsioonremondiga tegelevat ettevõtet Kirjalike tööde jt kodutööde üldised koostamise, vormistamise, põhimõtted jaValib ja kasutab erinevate tööülesannete nõudedtäitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja Praktikakorralduse alused,infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja Õpilase töötervishoiu – ja tööohutusalased juhendamised ja juhendamiste kord.ohutult.Kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuidtöövõtteid vastavalt ohutusjuhendile.

Lävend

Õpilane tunneb õppekorralduseeskirja,leiab koolist talle vajalikud ruumid ja inimesed; kasutab info leidmiseks kooli kodulehte, õppeinfosüsteemi ja puutetundlikke infotahvleid.Õpilane mõistab õppekava ja kutsestandardi sisu ja seotust.

Esitatud on õigeaegselt mõlemad iseseisvad tööd.Oskab nimetada mitmeid regioonis tegutsevaid autoremondi ettevõtteid.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 Kirjutada essee teemal „ Miks ma valisin autotehniku eriala?“ ISESEISEV TÖÖ NR 2 Mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ettevõtte külastamine ja lühikokkuvõtte tegemine.


Tunneb mootorsõidukite ajalugu, Kirjeldab sõiduautode liigitust ja tehnilist 20T Loeng, rühmatöö, Eristavliigitust ja arengusuundi ning sõiduauto arengut Autode ajalugu iseseisev tööja selle lisaseadmete üldist ehitust, Selgitab sõiduauto ja selle lisaseadmete Autode liigitustööpõhimõtteid, kasutusalasid. ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusalasid. Sõiduautode üldehitus, tähtsamad sõlmed ja seadmed.Jaotus tundides: Sõidukite üldandmedteoreetiline töö: 50iseseisev töö: 16kokku: 66 EESTI KEEL (lõiming) 10T

- ettekande koostamine- informatsiooni kogumine, informatsiooni tõepärasus- avalik esinemine, väitlus, publiku ees esinemine- uudise ja pressiteate kirjutamine

AJALUGU (lõiming) 20T- tehnika ajalugu- inimkonna tehniline areng, suuremad saavutused

Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5

On teadlik sõiduautode ajaloost. Teab sõiduautode ajalugu. Oskab nimetada mõnda autondusega Teab sõiduautode ajalugu. Oskab nimetada mitut autondusega seotudMõistab üldist tehnika arengut ja ajalugu. seotud aastaarvu. aastaarvu.Oskab nimetada vähemalt viite autondusega seotud aastaarvu. Oskab liigitada sõiduautosid. Oskab liigitada sõiduautosid.Oskab liigitada sõiduautosid erinevate parameetrite alusel. Oskab nimetada erinevaid sõlmi ja seadmeid auto juures ja kirjeldab Oskab nimetada erinevaid sõlmi ja seadmeid auto juures ja kirjeldabNimetab erinevaid sõlmi ja seadmeid auto juures ning kirjeldab nende nende tööpõhimõtet. Teab ja kirjeldab erinevaid parameetreid. nende tööpõhimõtet. Teab autodega seotuid parameetreidüldtööpõhimõtet.

Iseseisev töö

Iseseisvaks omandamiseks materjalid: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/ ISESEISEV TÖÖ NR 1 Vastata küsimustele materjalide lõpus. Õpimappi lisatavate ülesannete lahendamine. Ülesanded antakse mooduli rakendumisel.


Tunneb sõiduauto ja selle Kontrollib ja häälestab remondil kasutatavaid ALATEEMA "MATERJALIÕPETUS" 20 T 42 I Loeng, e-õpe (https://mo Eristavlisaseadmete üldist ehitust, tööriistu ja seadmeid. odle.e-ope.ee/course/vietööpõhimõtteid, kasutusalasid, Selgitab sõiduauto ja selle lisaseadmete Sissejuhatus valdkonda. Materjalide liigitus ja omadused. w.php?id=7225) ja (http:/hooldusel ja remondil kasutatavaid ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusalasid. Materjalide jagunemine toormaterjali kuju järgi. /www.hariduskeskus.ee/materjale ning materjalide Eristab sõiduauto ehituses, hoolduses ja Materjalide märgistus. opiobjektid/tooriistad/),

töötlemistehnoloogia aluseid. remondis kasutatavaid materjale, kirjeldabJaotus tundides: nende füüsikalisi ning keemilisi omadusi jateoreetiline töö: 50 ohutut käitlemist.praktiline töö: 50 teostab lõike-, surve-, termotöötlemiseiseseisev töö: 46 operatsioone vastavalt tööülesandele jakokku: 146 etteantud tehnoloogiale, järgides ohutuid

töövõtteid

Materjalide mehaanilised, tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised omadused. tootekataloogidest infoMustad metallid ja nende sulamid. otsimine, iseseisev töö,Terased (süsinikterased, legeerterased, tööriistaterased, eriomadustega terased praktiline harjutus jaja nende ülesanne.kasutamine).Esmane jäätmekäitlus.Terase termilise ja termokeemilise töötlemise viisid.Mittemustmetallid ja nende sulamid masinaehituses.METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONITÕRJE. PINNAKATTED.Metallide kaitse korrosiooni eest.PinnakattedPULBERMATERJALID. KERAAMILISED MATERJALID. KÕVASULAMID.Kõvasulamid ja nende kasutusPOLÜMEERMATERJALID. Liigitus ja märgistus.Polümeermaterjalide kasutamine.Töötlemisvõimalused.KÜTUSED. Liigitus. Märgistus.Kütustele esitatavad nõuded. Kütuste omadused.Kütuste hoidmine. Ohud kütuste kasutamisel.Jäätmekäitlus.MÄÄRDEAINED. Liigitus. Märgistus.Määrdeainetele esitatavad nõuded. Omadused.Määrdeainete hoidmine. Jäätmekäitlus.HOOLDUSMATERJALID. Liigitus. Märgistus, Omadused. Jäätmekäitlus.ABRASIIVID. Liigitus. Märgistus, Omadused. Jäätmekäitlus.LÕIMITUD Erinevate materjalide ja kemikaalide keskkonnaohutuse ja käitlusenõuded.

ALATEEMA "Garaaziseadmed ja nende hooldus" 10 T 10 P 4 I

Ohutusnõuded garaažiseadmete kasutamiselKanalid. Garaažitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid).Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed.Kompressorid.Heitgaaside ärastusseadmed.Rataste tasakaalustamisstend,Rehvide montaažistendRattasuunangustend.Diagnostikaseadmed.Pesuseadmed.Auto hooldusel, remondil kasutatavad lukksepatööriistad, eritööriistad, nendehooldus.Momendivõtmed, Elektritööriistad. Pneumotööriistad. Tõmmitsad. Rakised.Tööriistavalik. Tööriistade hooldus.

ALATEEMA "Lukksepatööd" 20 T 40 P

Märkimine. Lõikamine. Viilimine. Puurimine. Keermestamine. Painutamine.Õgvendamine. Rihtimine. Liidete kinnitustööd.

Hindamismeetod:

Praktiline tööArutlus


Õpilane tunneb ning eristab erinevaid materjale (raud, teras, malm, Õpilane tunneb ning eristab erinevaid materjale (raud, teras, malm, Õpilane tunneb ning eristab erinevaid materjale (raud, teras, malm,plastik) ja tehnilisi vedelikke (mootoriõli, pidurivedelik, ATF, roostevaba, plastik, PMMA) ja tehnilisi vedelikke (mootoriõli, komposiitmaterialid, PMMA plastik) ja tehnilisi vedelikke (mootoriõli,jahutusvedelik, transmisiooniõlid). Teab kuidas kasutada ja ladustada pidurivedelik, ATF, jahutusvedelik, transmisiooniõlid). Teab kuidas pidurivedelik, ATF, jahutusvedelik, transmisiooniõlid.). Teab kuidasneid keskkonnale ohutult. kasutada ja ladustada neid keskkonnale ohutult. kasutada ja ladustada neid keskkonnale ohutult.Omandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ning Omandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ning Omandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ninglahendatud on testid E õppe keskkonnas (https://moodle.e- lahendatud on testid E õppe keskkonnas lahendatud on testid E õppe keskkonnasope.ee/course/view.php?id=7225). Korrektselt on vastatud kõik 5 (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7225) Korrektselt on (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7225) Korrektselt onõpiväljundi lävendit puudutavad küsimust. vastatud kõik 5 õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 2 vastatud kõik 5 õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 4Oskab nimetada erinevaid lukksepatöid. Teab metallide puurimise ja lisaküsimust. lisaküsimust.keermestamise põhitõdesid. Sooritab praktiliste tööde käigus Oskab nimetada erinevaid lukksepatöid. Teab metallide puurimise ja Oskab nimetada erinevaid lukksepatöid. Teab metallide puurimise jaiseseisvalt erinevaid lukksepatöid. Valitud tööoperatsioonid viib läbi keermestamise põhitõdesid. Sooritab praktiliste tööde käigus keermestamise põhitõdesid. Sooritab praktiliste tööde käiguskorrektselt ja ohutult. Valmistatav detail on korrektsete mõõtudega ja iseseisvalt erinevaid lukksepatöid. Valitud tööoperatsioonid viib läbi iseseisvalt erinevaid lukksepatöid. Valitud tööoperatsioonid viib läbiesteetiliselt ilus. korrektselt ja ohutult. Valmistatav detail on korrektsete mõõtudega ja korrektselt ja ohutult. Valmistatav detail on korrektsete mõõtudega ja

esteetiliselt ilus. esteetiliselt ilus.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 Metallide kaitse korrosiooni eest. ISESEISEV TÖÖ NR 2 Määrdeainetele esitatavad nõuded. ISESEISEV TÖÖ NR 3 Kirjutada välja iga garaažiseadme kohta 6 ohutusalast "rusikareeglit" Läbi töötada ja omandada materjalid: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tooriistad/

Praktilised tööd

Praktiliste harjutuste käigus tuleb läbida allolevad tööoperatsioonid. Võib kasutada ka mitmeid ülesandeid komplekstööna koos. Pr 1 Töökoha ettevalmistamine. Tutvumine valmistatava detaili tööjoonise või eskiisiga. Vajaliku materjali valik, töötlemisvaru arvutamine. Pr 2 Materjali puhastamine. Õgvendamine. Tooriku ettevalmistamine. Pr 3 Tasapinnaline märkimine. Märkejoonte pealekandmine detailile. Pr 4 Raiumine meisliga. Meisliga raiumise võtted. Tööohutus raiumisel. Pr 5 Detaili pinna töötlemine viiliga. Erineva raidega viilide kasutamine. Pr 6 Avade puurimine, puuride valik. Keermestamine. Pr 7 Painutamine. Painutamisel kasutatavad tööriistad ja rakised. Pr 8 Metallide lõikamine käsisaega. Õhukese lehtmetalli lõikamine. Pr 9 Metallide lõikamine ketassael.


Loeb tehnilisi jooniseid ja skeeme, Joonistab etteantud detailist eskiisi ALATEEMA "Tehniline joonestamine" 20 T 20P 19 I Loeng, iseseisev töö, Eristavtunneb tingmärke, joonistab eskiise Loeb tehnilisi jooniseid ja skeeme, selgitab praktilised harjutused, e-ning tunneb tehnilise mõõtmise tingmärkide tähendust GEOMEETRILINE JOONESTAMINE. PUNKTI, SIRGLÕIGU, TASAPINNA JA õpepõhialuseid. Arvutab, liigitab, võrdleb ja hindab tolerantse KEHA PROJEKTSIOONID. http:/sites.google.com/sitJaotus tundides: (lõtk ja ist) etteantud parameetrite järgi Joonestusalased standardid (ülevaade). Geomeetrilised konstruktsioonid. e/joonCADteoreetiline töö: 90 Teostab tehnilisi mõõtmisi, kasutades Joonestusvahendid ja -materjalid. Jooniste formaadid. Mõõtkava. https://moodle.e-ope.ee/praktiline töö: 35 mõõteriistu (nihikut, indikaatorkella, Jooned, joonte liigid ja kasutusalad. Joonte laius ja valik. course/view.php?id=722iseseisev töö: 39 joonlauda, nurgamõõdikut, kruvikut jms) Jooniste vormistamine. Normkiri. Kirjanurk e. tiitelnurk. 6kokku: 164 Koostab erinevaid liiteid vastavalt KUJUTISED. KUJUTISED MASINAEHITUSES.LÕIKED, RISTLÕIKED. www.prodiags.eu

tööülesandele, valides sobiva tehnoloogia. Kujutamise üldpõhimõtted. Kujutiste liigid: vaated, lõiked, ristlõiked, väljatoodudelemendid.Lihtsustused ja tinglikkused joonisel.KEERMED. Keermete kujutamine ja tähistamine joonisel. Keerme põhimõõtmed.LIITED. MASINAELEMENTIDE KUJUTAMINE.Lahtivõetavad ja kinnisliited. Polt- ja tikkpoltliide. Keevisliide. Keevisõmblus.

Hammasliide. Hammasülekanded. Vedrud.SELGITAVATE ANDMETE MÄRKIMINE JOONISELE. Erinevate materjalide kujutamine jatähistamine joonisel. Pinnakaredus, selle märkimine joonisele. Termilise töötlemise märkimine joonisele. Tolerantsid ja istud joonisel. Pindade kuju- ja asendihälvete märkiminejoonisele. Selgitavad märkused joonisel.KOOSTEJOONIS JA TÜKITABEL. Koostejoonis. Tükitabel. Koostejoonisel kasutatavad lihtsustused. TINGMÄRGID.SKEEMIDE, KOOSTEJOONISTE JA ESKIISIDE LUGEMINE.

ALATEEMA "Tehniline mõõtmine" 10 T 15 P 20 I

PÕHIMÕISTED TEHNILISEST MÕÕTMISEST. Põhimõisted mõõtmetest, hälvetest ja tolerantsist. Vahetatavuse põhimõte, valikvahetatavus, standardiseerimine, tüpiseerimine ja unifitseerimine. Mõõtmise alused. Mõõtmismeetodid.MÕÕTÜHIKUD.MÕÕTE- JA KONTROLLRIISTAD.Pikkusmõõteriistad (nihik, sügavus- ja kõrgusnihik, kruvik, sügavuskruvik, hark- , kork- jalehtkaliiber, normaal- ja piirkaliiber, nurga mõõte ja kontrollriistad, šabloonid. Keerme mõõte- ja kontrollriistad. Mõõtemasinad, projektorid. Pinnakareduse mõõteriistad.PINNA KUJU- JA ASENDIHÄLBED.PINNAKAREDUS. Pinna kuju- ja asendihälbed. Pinnakaredus. ERINEVATE LIIDETE TOLERANTSID JA ISTUD.Keermete tolerantsid ja istud.Kiil-, liist- jahammasliidete tolerantsid ja istud. Hammasrataste ja tiguülekannete tolerantsid. KVALITEEDIJUHTIMINE ETTEVÕTTES.

MATEMAATIKA (lõiming) 50T- punkti, sirglõigu, tasapinna ja keha projektsioonid - ühikute teisendamine- tehted harilike ja kümnendmurdudega

FÜÜSIKA (lõiming) 10T - füüsikalised mõõtühikud - tolerantside hindamine

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Jooniste ja skeemide lugemine/koostamine. Kontrolltöö

Tööleht


Õpilane tunneb erinevaid jooniseid ja on võimeline nendest aru saama. Õpilane tunneb erinevaid jooniseid ja on võimeline nendest aru saama. Õpilane tunneb erinevaid jooniseid ja on võimeline nendest aru saama.Oskab visandada skeeme ja eskiise ja saab aru põhilistest Oskab visandada skeeme ja eskiise ja saab aru põhilistest Oskab visandada skeeme ja eskiise ja saab aru põhilistesttingmärkidest. Jooniste vormistus ei ole piisavalt korrektne. tingmärkidest. Jooniste vormistus on korrektne, esineb üksikuid vigu. tingmärkidest. Jooniste vormistus on korrektne.Õpilane tunneb tehnilisi mõõtühikuid. Oskab valida sobiva mõõteriista. Õpilane tunneb tehnilisi mõõtühikuid. Oskab valida sobiva mõõteriista. Õpilane tunneb tehnilisi mõõtühikuid. Oskab valida sobiva mõõteriistaOn võimeline ette valmistama ja läbi viima erinevate detailide On võimeline ette valmistama ja läbi viima erinevate detailide ja läbi viia erinevate detailide mõõtmisi (avad, viskumised, läbimõõdud,

mõõtmise (avad, läbimõõdud, viskumised, sügavused) nii, et tulemus oleks täpne. Oskab kasutada nihikut ja mikromeetrit. Oskab määrata keermeid.Lahendatud on kõik testid E õppe keskkonnas (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7226) Korrektselt on vastatud kõik 5õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust.

mõõtmise (avad, läbimõõdud, viskumised, sügavused) nii, et tulemus oleks täpne. Oskab kasutada nihikut ja mikromeetrit ning indikaatorkella. Oskab määrata keermeid.Lahendatud on kõik testid E õppe keskkonnas (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7226) Korrektselt on vastatud kõik 5õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 2 lisaküsimust.

sügavused) . Kasutab korrektselt nihikut, mikromeetrit ja teisi mõõtevahendeid. Saadud mõõtmistulemused on täpsed. Oskab mõõta nii toll kui meeter keermeid.Lahendatud on kõik testid E õppe keskkonnas (https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7226) Korrektselt on vastatud kõik 5õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 4 lisaküsimust.

Iseseisev töö

Iseseisvaks omandamiseks materjal: http:/sites.google.com/site/joonCAD http://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=7226 Lahendada testid e-õppe keskkonnas.

Praktilised tööd

A4 formaadis joonestuslehe ettevalmistamine. Raamjooned. kirjanurk. Kolmvaate joonestamine A4 formaadile. Kolmvaate joonestamine etteantud kasvaatest. Poollõike joonestamine. Polt-mutter liite joonestamine. Tingmärkide joonestamine etteantud joonistele. Eskiisjoonise tegemine. Mõõtmine nihikuga. Mõõtmine mikromeetriga Sügavuskruvik, sisekruvik indikaatormõõdik, hark-, kork- ja lehtkaliiber. Nurga mõõte- ja kontrollriistad, šabloonid Keermete määramine. Kiil-, liist- ja hammasliidete tolerantsid ja istud. Hammasrataste ja tiguülekannete tolerantsid.


Tunneb mehaanika, elektrotehnika, Mõõdab elektrilisi suurusi ja rakendab ALATEEMA "Elektrotehnika alused" 25T 40P 3I Loeng, praktilised Eristavpneumaatika ja hüdraulika aluseid ja elektrotehnika seadusi etteantud ülesannete Elektripinge, elektri- vool, alalisvool, el. takistus, vooluringi elemendid. ülesanded. Rühmatööd,masinaelemente. lahendamisel. Ohmi seadus, takistite arvutamine erinevate ülesanneteJaotus tundides: Mõõdab pneumaatilisi ja hüdraulilisi suurusi Rööp-, jada-, sega- ühendus. koostamine jateoreetiline töö: 60 ja rakendab pneumaatika ja hüdraulika Kirchoffi pinge- ja vooluseadus lahendamine, iseseisevpraktiline töö: 40 seadusi etteantud ülesannete lahendamisel. Töö ja võimsus el. ahelas töö.iseseisev töö: 22 Liigitab sõiduauto ehituses kasutatavaid Vahelduvvool E-õpe https://moodle.e-okokku: 122 masinaelemente ja selgitab nende Diood, transistor, mikroskeem pe.ee/course/view.php?i

kasutusvõimalusi El. skeemid ja nende lugemine. d=5676Selgitab sõiduauto töötamisel toimivaid www.prodiags.eumehaanika seadusi. ALATEEMA "Pneumaatika- ja hüdraulika" 15T 19 IValib ja kasutab erinevate tööülesannete Füüsikalised suurused, õhu ja vedeliku füüsikalased omadused.täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja Pneumaatikainfotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja Pneumokomponendid .Elektro-pneumaatika komponendidohutult. Pneumaatika kasutamine sõidukites.Kasutab isikukaitsevahendeid ja ohutuid HÜDRAULIKA: Pumbad, vedelikud.töövõtteid vastavalt ohutusjuhendile. Hüdrosüsteemide skeemid, ehitus ja hooldusKirjeldab remondil kasutatavaid seadmeid ja Hüdraulika kasutamine sõidukites.tööriistu ning kasutab neid otstarbekalt jaohutult.

KEEMIA (lõiming) 10T- teemakohased ühikud- õhu keemilised omadused- vedelike keemilised omadused- elektrolüüdid ja elektrolüüs- elektrotehnikas kasutatavate lakkide liimide ja lahustite keemia

FÜÜSIKA (lõiming) 5T- teemakohased ühikud - õhu füüsikalised omadused

- vedelike füüsikalised omadused

BIOLOOGIA (lõiming) 5T - keskkonnaohutus- füsioloogia

Hindamismeetod:Praktiline töö


ALATEEMA " Elektrotehnika alused" hinde saamiseks on vajalik, et ALATEEMA " Elektrotehnika alused" hinde saamiseks on vajalik, et ALATEEMA " Elektrotehnika alused" hinde saamiseks on vajalik, etõpilane: oskab kasutada põhilisi el.tehnika seadusi, elektrilisi suurusi, õpilane: oskab kasutada põhilisi el.tehnika seadusi, elektrilisi suurusi, õpilane: oskab kasutada põhilisi el.tehnika seadusi, elektrilisi suurusi,oskab ühikute teisendamist. Oskab praktiliselt kasutada multimeetrit U, oskab ühikute teisendamist. Oskab praktiliselt kasutada multimeetrit U, oskab ühikute teisendamist. Oskab praktiliselt kasutada multimeetrit U,I, R mõõtmiseks. Tunneb põhiliste ahela komponentide tingmärke ja I, R mõõtmiseks. I, R mõõtmiseks. Tunneb põhiliste ahela komponentide tingmärke janende otstarvet. Suudab kokku panna lihtsama elektriskeemi. Suudab koostada ahelaid etteantud el. skeemi järgi. Teostab seal nende otstarvet.ALATEEMA "Pneumaatika ja hüdraulika" hinde saamiseks on vajalik, vajalikke mõõtmisi. Vajab vähest juhendamist keerulisemate Koostab iseseisvalt etteantud el. skeemile ahela ning sooritab nõutudet õpilane: tunneb ning eristab erinevaid füüsikalisi suurusi. Teab mõõtmiste juures. mõõtmised. On võimeline kasutama signaalide uurimisekspõhiliste ühikute (m, mm, kg, bar, km/h, P,U,I) tähistusi. Tunneb ALATEEMA "Pneumaatika ja hüdraulika" hinde saamiseks on vajalik, ostsilloskoopi.põhilisi pneumaatika- ja hüdraulika komponentide tingmärke ja et õpilane: tunneb ning eristab erinevaid füüsikalisi suurusi. Teab ALATEEMA "Pneumaatika ja hüdraulika" hinde saamiseks on vajalik,skeeme. põhiliste ühikute (m, mm, kg, bar, km/h, P,U,I, MPa, KPa, mV, mA) et õpilane: tunneb ning eristab erinevaid füüsikalisi suurusi. TeabOmandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ning tähistusi. Tunneb põhilisi pneumaatika- ja hüdraulika komponentide põhiliste ühikute (m, mm, kg, bar, km/h, P,U,I, MPa, KPa, mV, mA)lahendatud on testid E õppe keskkonnas tingmärke ja skeeme. tähistusi. Tunneb põhilisi pneumaatika- ja hüdraulika komponentide(https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5676) Korrektselt on Omandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ning tingmärke ja skeeme.vastatud kõik 5 õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust. lahendatud on testid E õppe keskkonnas Omandatud on antud õpiväljundiga seotud õppematerjal ning

(https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5676) Korrektselt on lahendatud on testid E õppe keskkonnas (https://moodle.e-vastatud kõik 5 õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 2 ope.ee/course/view.php?id=5676) Korrektselt on vastatud kõik 5lisaküsimust. õpiväljundi lävendit puudutavad küsimust ja vähemalt 4 lisaküsimust.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Essee teemal "Enamlevinud vead sõiduautode elektrisüsteemis ja nende põjused" ISESISEV TÖÖ NR 2 - Iseseisev materialide omandamine E-õppe keskkonnas: https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5676 ja testide lahendamine.

Praktilised tööd

Elektriahelad, vooluringi elemendid. Multimeetri kasutamine Ohmi seadus. Katse erinevate takistitega. Takistite segaühendused: arvutused ja praktilised mõõtmised. Takistuste määramine volt- ja ampermeetri abil. Voolu leidmine R ja U põhjal. Komponentide võimsuste arvutamine. Ostsilloskoobi kasutamine, vahelduvsingaali parameetrite uurimine. Tundmatu AC signaali põhiparameetrite leidmine ostsilloskoobi ja testri abil.


Tunneb ja kasutab erialast Selgitab infokandjates esitatud teksti sisu ja ALATEEMA "Erialane inglise keel" 40T - 12I Loeng, iseseisev töö Eristavterminoloogiat nii eesti kui inglise terminoloogiat nii eesti kui ka inglise keeles Erialane terminoloogia. Erinevate automarkide tehnilised andmed. võõrkeelse tekstikeeles. Vormistab kirjalikud tööd, kasutades teksti- Autodata kuulamine, info otsimineJaotus tundides: ja tabeltöötlusprogramme. Kasutusjuhendid, remondi manuaalid. võõrkeelsetestteoreetiline töö: 130 Järgib tööülesannete täitmisel ja Autoosad. materjalidest.iseseisev töö: 36 vormistamisel kõne ning kirjakeele normi. Tööriistad ja seadmed Funktsionaalnekokku: 156 Annab hinnangu oma tegevusele Remondijuhendid lugemine. Töölehtede

õppeprotsessis. täitmine

Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab VÕÕRKEEL (lõiming) 40T 12Iselle kohta asjatundlikke selgitusi. ASJAAJAMINE. TelefonivestlusedValib asjakohase tehnilise dokumentatsioonija kasutab seda etteantud ülesandelahendamisel.

ALATEEMA "Eesti keel" (lõiming) 40 t 12 IKirjalike tööde vormistamine. Märkmete tegemine. Õigekiri. Analüüside jakokkuvõtete kirjutamine.Eesti keel kui suhtlusvahendSuulise ja kirjaliku teksti erinevused. Kirjakeel ja kõnekeel, murdekeel ja släng.Keeleline etikett, sh virtuaalkeskkonnasFunktsionaalne lugemine. KirjutamineTeksti ülesehitus ja selle sidusus.Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal.Teabeotsing.Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud).Lihtsamad tarbetekstid.

Hindamismeetod:RühmatööArutlusEttekanne/esitlus


Õpilane saab aru lihtsamatest tekstidest ja juhenditest. Mõistab oma Õpilane saab aru enamus tekstidest ja juhenditest. Mõistab oma eriala Õpilane saab aru erinevatest tekstidest ja juhenditest. Mõistab omaeriala terminoloogiat nii eesti kui inglise keeles. Oskab vormistada terminoloogiat nii eesti kui inglise keeles. Oskab vormistada eriala terminoloogiat nii eesti kui inglise keeles. Oskab vormistadasõiduautotehniku tööga seotud dokumente (avaldust, seletuskirja, täita sõiduautotehniku tööga seotud dokumente (avaldust, seletuskirja, täita sõiduautotehniku tööga seotud dokumente (avaldust, seletuskirja, täitatöölehte) Keerukamate juhendite juures vajab abi. Leiab talle etteantud töölehte) Keerukamate juhendite juures on lünki, aga saab tekstist aru. töölehte) Suudab infot hankida ja järeldusi teha ka keerukamatestallikast talle vajaliku info. Suudab võõrkeeles elementaarselt tööalaselt Leiab erinevatest allikast talle vajaliku info. Suudab tööalaselt suhelda tekstidest. Leiab kerge vaevaga erinevatest allikast talle vajaliku info.suhelda. võõrkeeles. Suudab vabalt tööalaselt suhelda võõrkeeles.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 Esitlus "My fafourite model" ISESEISEV TÖÖ NR 2 Hooldusjuhendi tõlkimine ISESEISEV TÖÖ NR 4 Lugemisülesanne Eesti keele iseseisev töö: ISESEISEV TÖÖ NR 5 Essee teemal "Arvuti mõju tervisele"


Oskab kasutada erinevaid Vormistab kirjalikud tööd, kasutades teksti ja Infotehnoloogia põhimõisted ja terminid. Loeng, harjutused, Mitteeristavinfotehnoloogilisi vahendeid ja tabeltöötlusprogramme (Word, Exel, Office, Töötamine tekstitöötlusprogrammiga, tekstide vormistamine; iseseisev töö.arvutiprogramme. Paint) Tabeltöötlusprogrammiga töötamine;Jaotus tundides: Orienteerub internetis kasutades erinevaid Arvuti kasutamine kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks jateoreetiline töö: 55 internetilehitsejaid(Firefox, Chrome, turundustoiminguteks;iseseisev töö: 13 Explorer) Arvuti kasutamine tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks jakokku: 68 Mõistab infotehnoloogia põhimõisteid ja säilitamiseks.

termineid,On võimeline töötamiseks

tekstitöötlusprogrammiga ja tekstide vormistamiseks.Oskab kasutada arvutit kirjavahetuseks, informatsiooni hankimiseks ja turundus toiminguteks.

Lävend

Õpilane mõistab infotehnoloogilist sõnavara. Suudab arvutit kasutada tööalase info otsimiseks ja töötlemiseks. Kasutab Word, Exel, Paint programme ja tunneb erinevaid internetilehitsejaid

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - etteantud teksti vormindamine


õppijal on teadmised tööohutusest, Mõistab tööohutuse eesmärke ja ülesandeid. Tööohutus Loeng, rühmatöö, Mitteeristavkeskkonnahoiust ja jäätmekäitlusest Tunneb tööohutuse õigus- ja normatiivakte. Esmaabi (seos liiklusõpetuse kohustusliku esmaabi osaga) praktiline harjutus,ning oskused kasutada ohutust On teadlik töötajate tööohutusalastest Tulekustuti kasutamine iseseisev töö.tagavaid vahendeid ja töövõtteid. õigustest ja kohustest. Teab töökeskkonnaleJaotus tundides: esitatavaid põhinõudeid.teoreetiline töö: 30 Seostab üldisi keskkonnaprobleeme,iseseisev töö: 2 säästva arengu ja esmase jäätmekäitlusekokku: 32 põhimõtteid

Selgitab tulekustutus- ja esmaabivahenditekasutusnõudeid.On võimeline praktiliselt tegutsemaohuolukorras. Kasutab tulekustutus- jaesmaabivahendeid

Lävend

Õpilane mõistab tööohutuse vajalikkust ja põhimõtteid. Kirjeldab garaažis varitsevaid ohte ja nende vähendamise abinõusid. Mõistab oma õigusi ja kohustusi seoses tööohutuse tagamisega. Teab keskkonnaohutusest ja säästva arengu põhimõtetest. Kirjeldab tegutsemist ohuolukorras ja tulekustutust.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Referaat teemal " Keskkonnaprobleemid, säästev areng ja jäätmekäitluse põhimõtted"

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hinne kujuneb eristavate väljundite kaalutud keskmisest.Sooritatud peavad olema kõik iseseisvad tööd.

Mooduli hindamine eristav hindamine

Õppematerjalid http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10456446/pdf/mootorsoidukitehnik-tase-4.6.et.pdf

Kuressaare Ametikool4. taseme kutseõppe õppekava „Sõiduautotehnik“ MOODULI

RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad õpilased



2 Sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, 4hooldus ja remont


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teostab sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamist, hooldamist ja remonti ennast ja keskkonda säästvalt.


44 t 24 t 36 t


Tunneb sõiduauto kerele ja sisustusele Kirjeldab sõiduauto kere ja sisustuse Hooldustööde vajaduse määramine, Värvkatte omadused, pesemine, Loeng, iseseisev töö. htt Mitteeristavesitatavaid hoolduse ja tehnonõudeid; pesemisele, puhastamisele, osandamisele, kuivatamine. Valgustid, autokere detailid. p://www.hariduskeskus.ehindab sõiduauto kere ja sisustuse defekteerimisele, markeerimisele, e/opiobjektid/autokere_jaseisundit. komplekteerimisele ja ladustamisele KEEMIA (lõiming) 5T _sisustus/lJaotus tundides: esitatavaid nõudeid - hooldusvahendidteoreetiline töö: 10 - lahused ja konsentraadid E õpe- https://moodle.e-oiseseisev töö: 5 Selgitab auto osade puhastamise vajadust pe.ee/course/view.php?ikokku: 15 lähtuvalt sõiduauto seisukorrast d=5768

Valib sobiva puhastustehnoloogia japõhjendab oma valikut

Lävend

Õpilane mõistab ning oskab määrata auto kere ja sisustuse hoolduse vajadust. Suudab kirjeldada auto kerele ja sisustusele esitatavaid tehnonõudeid. Teeb hooldustöid kasutades korrektseid töövõtteid ning teeb tööd ergonoomiliselt.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - 5 min. esitlus teemal "Oma pere auto hooldusvajaduse määramine, Vigade leidmine"


Mõistab kasutatavate kemikaalide mõju Selgitab ohutus- ja tehnoloogilistel kaartidel Autohooldusvahendid. Loeng, iseseisev töö, Mitteeristavinimese tervisele ja keskkonnale. olevat infot. Kekskonna- ja töö ohutus kasutades erinevaid kemikaale. erinevate kemikaalideJaotus tundides: kasutusjuhenditest infoteoreetiline töö: 9 Selgitab auto puhastamisel kasutatavate TÖÖKESKKONNAOHUTUS (lõiming) 5T otsimine.iseseisev töö: 5 kemikaalide mõju inimese tervisele ja - puhastusvahendid ja inimese tervis E- õpe https://moodle.e-okokku: 14 keskkonnale - puhastusvahendid ja looduskeskkond pe.ee/course/view.php?i

Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna- - ohutuskaardid d=5768ning jäätmekäitluse nõudeid

Lävend

Õpilane tunneb erinevaid kemikaale puudutavaid tingmärke. Teab kuidas kasutada ja käidelda enimlevinuid autokeemia tooteid. Suudab pakendeid liigitada ohtliku jäätmete hulka. On teadlik erinevate kemikaalide tule-ja söövitus ohtudest ja oskab neid ohutult kasutada.

Iseseisev töö

Testid: E- õpe https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=5768


Peseb, puhastab ja hooldab säästlikult Puhastab sõiduauto kere ja sisustust või Värvkatte omadused, pesemine, kuivatamine. Praktilised harjutused, Mitteeristavsõiduauto kere välis- ja sisepindasid selle osi säästlikult, kasutab ergonoomilisi Pindade leotamine, survepesu kasutamine. arutelu, iseseisev töö.ning nende komponente; võtab töövõtteid. Valib sobiva töövõtte ja vahendid. Erinevate niiskustõrje vahendite peale kandminearvesse töös kasutatavate kemikaalide Pindade kuivatamine, erinevad meetodidmõju inimese tervisele ja keskkonnale. Auto salongi: tekstiil-, plastik-, puit-, nahk-, kummi-, klaaspindade puhastamineJaotus tundides: Värvkatte vahatamineteoreetiline töö: 10 Sõiduki elektrisüsteemide korrastamine.praktiline töö: 22 Autokere põhjapesuIseseisev töö : 8 Mootoriruumi kinnikatmine, mootoriruumi pesemine

Kokku:40 Sõiduki ettevalmistamine sügis-talviseks ekspluatatsiooniperioodiks.

KEEMIA (lõiming) 10T- hooldusvahendid- lahused ja konsentraadid

Lävend

Õpilane valmistab ette autopesu töökoha. Kasutab erinevaid pesuseadmeid/vahendeid ohutult ja ergonoomiliselt. Määrab iseseisvalt hooldustoimingu ja valib töövõtted. Töö viib läbi korrektselt ja ilma mingit muud pinda kahjustamata.

Praktilised tööd

Praktilised tööd viiakse läbi kooli töökojas. Praktilisi töid võib teha kompleksülesandena. 1. Sõiduauto kere hooldusvajaduse määramine 2. Sobivate töövahendite leidmine ja valmistamine. 3. Sõituauto välisleotus, pesemine, kuivatamine. 4. Vahatamine 5. Poleerimine 6. Erinevate sisepindade (tekstiil, nahk, plastik) puhastamine. 6. Töökoha korrastus, keskkonnaohutu käitumine.

Õpiväljund 4Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod Hindamine

Osandab ja koostab sõiduauto kere ja Osandab ja koostab sõiduauto kere ja - autode hooldusel ja remondil kasutatavad tööriistad Loeng, praktilised Mitteeristavsisustust, kasutades sobivat sisustust vastavalt tööülesandele. - tööriistade hooldus harjutused.tehnoloogiat. Markeerib ja ladustab - sõiduauto kere ja salongisisustuse osandamise ja koostamise põhimõttedsõiduautode osandatud detaile, on Valib ja kasutab tööülesannete täitmisel - sõiduauto kere detailide ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleeriminevalmis füüsilist pingutust nõudvaks kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja - salongisisustus, selle ülesanne, ehitus, tööpõhimõte, sobitamine/reguleeriminetööks infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja - kinnitusvahendid, nende ehitus, tööpõhimõte, avamine, kinnitamine jaJaotus tundides: ohutult reguleerimineteoreetiline töö: 15 Hoiab töötamisel korda, töö lõppedes - autokere detailide puhastamine ja hoiustamine.praktiline töö: 14 korrastab oma töökoha ning paigutabiseseisevtöö: 6 töövahendid ettenähtud kohale

Kokku: 35 Markeerib, komplekteerib, pakendab ja KEHALINE KASVATUS (lõiming) 5 Thoiustab või ladustab detailid vastavalt - ergonoomikatööülesandele

VÕÕRKEEL (lõiming) 10T- erialane sõnavara- funktsionaalne lugemine- ohutuskaartide lugemine

Lävend

Õpilane valib sobivad tööriistad ja töövõtted iseseisvalt autokere ja sisustuse osandamise/koostamise läbiviimiseks. Kasutab kõiki kaitsekatteid ja ei riku ühtegi pinda. Hoiab töö ajal töökoha puhta ja ohutuna ning koristab töö lõpus töökoha. Markeerib ja ladustab detaile korrektselt.

Praktilised tööd

Praktilised harjutused viiakse läbi kooli õppetöökojas. Praktilisi töid võib teha kompleksülesandena. 1. Sõiduauto polstrite eemaldus. 2. Erinevate tüüblite ja kinnitusvahendite avamine. 3. Valgustite ohutu eemaldamine 4. Tulede reguleerimine 5. Salongi sisustuse hooldamine ja osandamine. 6. Ukselukkude ja käepidemete eemaldamine ja reguleerimine.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav. Mooduli arvestuse saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid lävendi tasemel. Sooritatud peavad olemakõik iseseisvad tööd.

Mooduli hindamine mitteeristav hindamine

Õppematerjalid Mihkel Naams „Autode määrdeained“ Kirjastus Elmatar, Tartu 2012;Heiki Rütman „Autode remont“ 1.osa Kirjastus „Avita“ 1999;Heiki Rütman „Autode remont“ 2.osa Kirjastus „Avita“ 2002;Neeme Noppel, Marne Rego „Autode remonttööde algõpe“;


RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad õpilased.



3 Sõiduauto hooldus, ülddiagnostika ja remont 16


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teeb sõiduauto ning selle töö- ja lisaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ning remonti vastutustundlikult, ennast ja keskkondasäästes.


161 t 96 t 159 t


hindab sõiduauto ning selle Selgitab ja põhjendab sõiduauto erinevate SÕIDUKI TEHNOHOOLDUS, ÜLDDIAGNOSTIKA JA REMONT (teooria) 30T 11I Loeng, grupitööd, Eristavlisaseadmete vastavust kehtivatele mehhanismide ja süsteemide - tehnohoolduse vahendid ja meetodid probleemülesannetetehnilistele nõuetele hooldusvajadust. - sõiduauto ülddiagnoosimise vahendid ja meetodid lahendamineJaotus tundides: Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab - sõiduauto süsteemid ja mehhanismidteoreetiline töö: 146 selle kohta asjatundlikke selgitusi.iseseisev töö: 50 Tööülesannete täitmisel ja vormistamisel SÕIDUKILE ESITATAVAD TEHNILISED NÕUDED (teooria) 10T 5Ikokku: 196 järgib kõne ja kirjakeele norme. - sõiduki tehnoseisundile esitatavad nõuded vastavalt kehtivale seadusandlusele

Annab hinnangu oma tegevuseleõppeprotsessis.Planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde TURVASEADISED (teooria) 16T 4Itegemiseks kuluva aja, arvestab - aktiivsed turvaseadisedmaterjalikulu, täidab tehtud tööde kohta - passiivsete turvaseadiste käsitseminevastava dokumentatsiooni. - turvaseadiste diagnoosimineSuhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisidrahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes. MOOTORIELEKTROONIKA (teooria) 40T 10IPõhjendab hoolduses ja remondis - süütesüsteemidkasutatavate materjalide ja tehnoloogia - ostsillogrammide lugeminevalikut. - küttesegu ja heitgaasidValib tööde tegemiseks tööjuhiseid, - otto- ja diiselmootorite toitesüsteemidkasutades asjakohaseid andmebaase. - andurid ja täiturseadised

PIDURI, VEOJÕU JA JUHIAVUSE KORREKTORID (teooria) 15T 10I

- blokeerumatud pidurid - kaapeväldik - pidurdusjõu jaotur - juhitavuskorrektor - mootoripidurduse leevendi - hädapidurduse korrektor - andurid ja täiturseadised

OMADIAGNOOSISÜSTEEM (teooria) 10T 10I- veakoodide lugemine - veakoodide salvestamine ja kustutamine - andurid ja täiturseadised

FÜÜSIKA (lõiming) 10T

VÕÕRKEEL (lõiming) 10T- teemakohane sõnavara - funktsionaalne lugemine

BIOLOOGIA (lõiming) 5T - töökeskkonnaohutus

Hindamismeetod:KontrolltööEttekanne/esitlus


Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juuresmooduli rakendumisel. Hindamine on eristav. mooduli rakendumisel. Hindamine on eristav. mooduli rakendumisel. Hindamine on eristav.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - hooldusjuhendi otsimine

Õpiväljund 2 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod

teostab sõiduauto ning selle töö- ja Teeb mehhanismide ja süsteemide ülevaatust ning SÕIDUKI TEHNOHOOLDUS, ÜLDDIAGNOSTIKA JA REMONT(praktiline) 40P 10I Loeng, praktilisedlisaseadmete hooldust, diagnostikat ja remonti mõõtmisi, analüüsib tulemusi ja võrdleb neid tehniliste - tehnohoolduse vahendid, meetodid ja võtted ülesanded,ning on valmis füüsilist pingutust nõudvaks nõuetega. - sõiduauto ülddiagnoosimise vahendid, meetodid ja võtted probleemülesandedtööks Teostab sõiduauto tehnilist hooldust ja/või remonti - sõiduauto süsteemid ja mehhanismidJaotus tundides: vastavalt tootja kehtestatud nõuetele.teoreetiline töö: 15 Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta LISA- JA MUGAVUSSÜSTEEMIDE PAIGALDAMINE (praktiline töö) 10P + 5Ipraktiline töö: 159 asjatundlikke selgitusi. - valveseadmediseseisevtöö: 46 Kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi - multimeediaseadmed

kokku: 220 vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja - mugavusseadmedohutult.Valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab TURVASEADISED (praktiline töö) 20P

töötamisel korda, töö lõppedes korrastab töökoha - aktiivsed turvaseadisedning paigutab töövahendid ettenähtud kohale. - passiivsete turvaseadiste käsitsemineTööülesannete täitmisel ja vormistamisel järgib kõne - turvaseadiste diagnoosimineja kirjakeele norme.Annab hinnangu oma tegevusele õppeprotsessis. MOOTORIELEKTROONIKA (praktiline töö) 50P 10IKasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid. - süütesüsteemidSooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid - ostsillogrammide lugeminesobilikke rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi. - küttesegu ja heitgaasidTäidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonnaning - otto- ja diiselmootorite toitesüsteemidjäätmekäitluse nõudeid. - andurid ja täiturseadised

PIDURI, VEOJÕU JA JUHITAVUSE KORREKTORID (praktiline töö) 20P 10I- blokeerumatud pidurid- kaapeväldik- pidurdusjõu jaotur- juhitavuskorrektor- mootoripidurduse leevendu- hädapidurduse korrektor- andurid ja täiturseadised

OMADIAGNOOSISÜSTEEM (praktiline töö) 29P 11I- veakoodide lugemine- veakoodide salvestamine ja kustutamine- andurite ja täiturite elektriliste parameetrite mõõtmine- täiturite aktiveerimine

VÕÕRKEEL (lõiming) 10T- veakoodide lugemine, tõlkimine- Autodata andmebaasi kasutamine- tehnohooldusjuhendite funktsionaalne lugemine

EESTI KEEL (lõiming) 5T- erialase sõnavara ortograafia- probleemide sõnastamine ja põhjendamine- kutsealase informatsiooni hankimine ja analüüsimine- keeleline etikett

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Sõiduauto komponentide osandamine ja koostamine. Praktiline tööSõiduauto hooldus. AnalüüsSõiduauto ülddiagnostika. Probleemsituatsiooni lahendamineSõiduauto remont.Enda töö analüüs

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hindeks kujuneb eristavate väljundite kaalutud keskmine hinne. Sooritatud peavadolema kõik iseseisvad tööd.


Õppematerjalid Rütman, Heiki 1999. “Autode remont 1.osa”. Kirjastus „Avita“;Rütman, Heiki 2002. “Autode remont 2.osa”. Kirjastus „Avita“ ;Programmist “Autodata” prinditud töölehed.


RAKENDUSKAVA

Sihtrühm põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad õpilased



4 Juhtimisseadmete ja veermiku hooldus, 4ülddiagnostika ning remont

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku, autokeretehniku või automaalri alusteadmised.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teeb juhtimisseadmete ja veermike hooldust, ülddiagnostikat ning remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ningohutuid töövõtteid.


45 t 24 t 35 t


tunneb juhtimisseadmete ja veermike Kirjeldab juhtimisseadmete ja veermike JUHTIMISSEADMED, VEERMIK JA HÜDROPIDURID 35T 15I Loeng, ettekanded Mitteeristavehitust, liigitust, nendele esitatud liigitust, ehitust ja tööpõhimõtteid. - veermik (sillad, rattad, vedrustus)tehnilisi nõudeid ja Planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde - rataste suunanghoolduse, diagnoosimise ja remondi tegemiseks kuluva aja, arvestab - roolisüsteemtehnoloogiaid materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta - hüdropiduridJaotus tundides: vastava dokumentatsiooni.teoreetiline töö: 45 Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisid VÕÕRKEEL (lõiming) 5Tiseseisev töö: 15 rahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes. - funktsionaalne lugeminekokku: 60 Annab hinnangu oma tegevusele - teemakohane sõnavara

õppeprotsessis.Tööülesannete vormistamisel järgib kõne- ja MATEMAATIKA (lõiming) 5Tkirjakeele normi. - rehvi mõõtmete omavahelised seosedValib juhtimisseadmete ja veermikehoolduseks, vigade diagnoosimiseks ningremondiks sobiva tehnoloogia ja põhjendaboma valikut.Selgitab juhtimisseadmete ja veermikuseadistuse aluseid ning tehnilisi nõudeid.

Hindamismeetod:Kontrolltöö

Ettekanne/esitlus

Lävend

Õpilane teab vedrustuse ülesandeid. Oskab nimetada vedrustuse erinevaid tüüpe, nende eeliseid ja puuduseid. Saab aru rataste seadenurkadest. Teab ja tunneb pildilt ära enamus veermiku detailid. Kirjeldab erinevaid roolivõimendi liike ja tunneb nende tööpõhimõtteid.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 Auto vedrustuse kirjeldamine.


hooldab ja remondib, diagnoosib ja Valib juhtimisseadmete ja veermike JUHTIMISSEADMED, VEERMIK JA HÜDROPIDURID (praktiline töö) 35P 9I Praktilised harjutused, Eristavseadistab juhendi alusel hoolduseks, vigade diagnoosimiseks ning - veermik (sillad, rattad, vedrustus) probleemülesannetejuhtimisseadmeid ja veermikke, on remondiks sobiva tehnoloogia ja põhjendab - rattasuunang lahendaminevalmis füüsilist pingutust nõudvaks oma valikut. - roolisüsteemtööks Kasutab tööülesandest tulenevalt - hüdropiduriJaotus tundides: juhtimisseadmete ja veermiku - õhustustaminepraktiline töö: 35 diagnoosimisel ja remondil kasutatavaidiseseisevtöö: 9 seadmeid, stende ja mõõteriistu ja analüüsib

kokku: 44 stendide raporteid.Osandab ja defekteerib juhtimisseadmete javeermike komponente ning valibremonditehnoloogia.Koostab juhtimisseadmeid ja veermikkevastavalt tööjuhisele.Kontrollib ja reguleerib rooliseadmeid,pidurisüsteeme ja veermikke, kasutadesettenähtud tehnoloogiat.Valib, koostab, tasakaalustab ja vahetabrattaid, hindab ja põhjendab rehvide valikutja seisukorda; liigitab ja eristab rehve ningvelgesid markeeringu alusel.Valib ja kasutab tööülesannete täitmiselkaitsekatteid, tööriistu, seadmeid jainfotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt jaohutult.Valmistab ette töökoha vastavalttööülesandele, hoiab töötamisel korda, töölõppedes korrastab töökoha ning paigutabtöövahendid ettenähtud kohale.Tööülesannete täitmisel järgib kõne- jakirjakeele normi.Annab hinnangu oma tegevuseleõppeprotsessis.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid.Sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikastlähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni ja

võimlemisharjutusi.Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisid rahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes. Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonnaning jäätmekäitluse nõudeid.

Hindamismeetod:Praktiline tööAnalüüsProbleemsituatsiooni lahendamine


Õpilane oskab nimetada reaalse sõiduki all enamus veeriku detailide Õpilane oskab nimetada reaalse sõiduki all enamus veeriku detailide Õpilane oskab nimetada reaalse sõiduki all enamus veeriku detailidenimetused. Oskab kasutada rattasuunangu stendi, kuid ei seosta nimetused. Oskab kasutada rattasuunangu stendi. Mõistab rataste nimetused. Oskab kasutada rattasuunangu stendi. Mõistab ratasterattaste kaldeid sõiduki juhitavusega. Defekteerib enamus veermiku kallete seost sõiduki juhitavusega. Defekteerib enamus veermiku kallete seost sõiduki juhitavusega. Defekteerib iseseisvalt enamusdetailid, kuid vajab seejuures abi ja nõustamist. Vajab juhendamist detailid, kuid vajab seejuures vähest abi ja nõustamist. Kasutab õigeid veermiku detailid ning vahetab need vajadusel ilma juhendamiseta jakoostude osandamisel. töövõtteid detailide osandamisel. Töösse suhtumine on korrektne. kasutades õigeid töövõtteid. Töösse suhtumine on korrektne.

Praktilised tööd

Praktilised tööd viiakse läbi kooli õppetöökojas. Praktilisi töid võib sooritada komplekstööna. 1. Veermiku defekteerimine 2. Vedelike vahetus 3. Jõuülekande osa vahetus. 4. Veermiku osa vahetus. 5. Rattasuunangu pink 6. Rehvivahetus

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hindeks kujuneb eristavate väljundite kaalutud keskmine hinne. Sooritatud peavadolema kõik iseseisvad tööd.


Õppematerjalid Halderman, James D.; Mitchell, Chase D (2007) "Automotive Steering, Suspension, and Alignment".Halderman, James D. 2013. "Automotive Brake Systems".E-õpe- http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2912/E-veermik.pdf


RAKENDUSKAVA




5 Mootori hooldus, diagnostika ja remont 6

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku alusteadmised.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teostab sisepõlemismootori hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuidtöövõtteid.


80 t 36 t 40 t


mõistab sisepõlemismootori Õpilane oskab selgitada Sisepõlemismootori tööpõhimõtted (2 ja 4 takti) Loeng Mitteeristavtööpõhimõtet. Liigitab mootoreid sisepõlemismootorite, selle süsteemide ja Põhimõisted(üss, ass, surveaste...)ehituse, tööpõhimõtte ja kasutatava mehhanismide ehitust ning tööpõhimõtet Põhilised mootori osad ja süsteemid.energiaallika järgi Mõistab erinevate mõistete (üss, ass, Ottomootori ja diiselmootori eriärasused.Jaotus tundides: põlemiskambri maht, töömaht, üldmaht, kolviteoreetiline töö: 40 käik, surveaste, kompressioon, hobujõud,iseseisev töö: 16 pöördemoment) tähendust. VÕÕRKEEL (lõiming) 0,5 EKAPkokku: 56 Seletab otto- ja diiselmootori põhierinevusi ja - teemakohane sõnavara

tööpõhimõtet. - funktsionaalne lugemine

MATEMAATIKA (lõiming) 0,25 EKAP- teemakohased arvutusülesanded

FÜÜSIKA (lõiming) 0,25 EKAP- hõõrdumine- soojuspaisumine

Lävend

Õpilane oskab kirjeldada erinevaid sisepõlemismootori tüüpe ning teab nende tööpõhimõtet. Mõistab sisepõlemismootori juures kasutatavate erinevate mõistete tähendusi ning oskab välja tuua otto-ja diiselmootori erisusi.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Essee teemal "Sõiduautodes kasutatavad mootorid ja nende valiku põhjendus" ISESEISEV TÖÖ NR 2 - Mootori andmete otsimine


tunneb erinevate sisepõlemismootorite Õpilane oskab nimetada vänt- ja Väntmehhanism, osad ja tööpõhimõte. (kolvid, kepsud, väntvõll, kolvirõngad, Loeng, iseseisev töö. Mitteeristavsüsteemide tööd, ehitust ja hoolduse gaasijaotusmehhanismi detaile ja oskab raamlaagrid)põhimõtteid. kirjeldada erinevate osade tööpõhimõtteid. Gaasijaotusmehhanism, nukkvõllid, klapid, tõukurid... nende tööpõhimõte jaJaotus tundides: põhivead.teoreetiline töö: 40 Mõistab kett- ja rihmülekande eeliseid ja Rihm ja kettajamidiseseisev töö: 10 puuduseid. Mõistab antud süsteemide Õlitussüsteem (õlipump, õlifiltrid...)kokku: 50 hoolduse ja remondi vajalikkust Jahutussüsteem (õhkjahutus, radiaator, termostaat, ventilaator...)

(hammasrihma vahetus) Toitesüsteem (kütusepaak, filtrid, karburaatorid ja sissepritseseadmed ja nendeMõistab jahutus- ja õlitussüsteemi vajalikkust osad...)ning tööpõhimõtet. Oskab nimetada nende Süütesüsteem (elektronsüüde, kontaktivaba süüde, halli anduriga süüde,süsteemidega seonduvaid seadmeid. Teab süüteküünlad)õlitus- ja jahutussüsteemi hoolduse Energiaallikad (aku, generaator, käivitussüsteem)põhimõtteid ja oskab leida vajaliku info ja Otto- ja diiselmootori toitesüsteemhooldusvälpade tabeli. Andurid ja täituridOskab nimetada toite ja süütesüsteemideosasid. Kirjeldab nende tööpõhimõtet jaehitust.Õpilane oskab seletada mootorsõidukienergiasüsteemi. Teab selle seadmeid,nende tööpõhimõtet ja ehitust.

Lävend

Õpilane nimetab kõik vänt- ja gaasijaotusmehhanismide osad. Oskab välja tuua nende erinevaid mootorite lahendusi. Kirjeldab põhiliste mootori süsteemide tööd ja ehitust. Teab erinevate süsteemide hoolduse vajalikkusest ja oskab leida hooldusvälpade tabeli.Oskab võrrelda erinevate mootorite samasuguseid detaile/süsteeme ja kirjeldada, miks antud mootoril selline valik tehtud on.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 Ingliskeelsete mootori andmete tõlkimine, Tähenduste andmine. ISESEISEV TÖÖ NR 2 Alternatiivsete sisepõlemismootorite kirjeldamine.


teostab hooldusjuhise kohaselt Õpilane oskab määrata erinevate tehniliste Mootori üld komponendid, mootori agregaadid. Praktilised harjutused Eristaverinevate sisepõlemismootorite vedelike seisundit. On võimeline neid Klapikambrikaan, plokikaan. Klapid, vedrud, plokikaane tihend, nukkvõll. kooli õppetöökojas.hooldustöid. Hindab töötava vahetama. Kolvid, kepsud. väntvõll. Osandamine, detailidesisepõlemismootori tehnilist seisundit nimetused, mõõtmised.ja teeb selleks vajalikud mõõtmised Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna- Komplekstöö, Plokikaane tihendi vahetus, kolvikäigu mõõtmine.ning võrdleb mõõdetud parameetreid ning jäätmekäitluse nõudeidtehniliste andmetega Leiab erinevatest allikatest infot hooldus

Jaotus tundides: intervallide kohta. Oskab määrata sõidukipraktiline töö: 20 mootori hooldusvajadust.iseseisevtöö: 5 Suudab hinnata hammas-, kiil- ja

Kokku:25 soonrihmade seisukorda ja anda hinnangutnende elueale.Kasutab hooldus- ja remonttööde käigusohutuid, ergonoomilisi ja korrektseidtöövõtteid.


Õpilane leiab erinevatest allikatest hooldus tabeli. Oskab selle järgi läbi Õpilane leiab erinevatest allikatest hooldus tabeli. Oskab selle järgi läbi Õpilane leiab erinevatest allikatest hooldus tabeli. Oskab selle järgiviia mootori hoolduse. On võimeline iseseisvalt vahetama tehnilisi viia mootori hoolduse, kasutades korrektseid töövõtteid. On võimeline iseseisvalt läbi viia mootori hoolduse. On võimeline vahetama tehnilisivedelikke. Vajab vähest abi mõningate seadmete, rihmade ja detailide vahetama tehnilisi vedelikke. Oskab määrata tähtsamate seadmete, vedelikke. Oskab määrata iseseisvalt kõikide mootori süsteemide,korrasoleku kontrollimisel. rihmade ja detailide olukorda. rihmade ja detailide olukorda ja remondi vajadust.Sooritab enamlevinud tööoperatsioone korrektselt. Keerukamatetööoperatsioonide juures vajab vähest juhendamist.

Õpiväljund 4 Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Hindamine

remondib sisepõlemismootori vastavalt Planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva Tööaja arvestus, tehase ajad. Eristavremondijuhisele. Kasutab töötamisel ergonoomilisi aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta Autodatatöövõtteid vastava dokumentatsiooni Tööjuhiste kasutamineJaotus tundides: Rikkekoodide lugemine, salvestamine ja tõlkimine.praktiline töö: 20 Osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele Mootori parameetrite uurimine, järelduste tegemine.iseseisevtöö: 5 Loeb ja salvestab rikkekoode ning selgitab nende Heitegaaside mõõtmine, järelduste tegemine.

Kokku: 25 tähendust. Salvestab andurite ning täiturite parameetreid Seadiste defekteeriminening võrdleb neid tehniliste andmetega Visuaalsete ja akustiliste ebakõlade leidmine.Kontrollib heitgaasi koostist ning hindab mõõtmistulemustepõhjal sisepõlemismootori seisukordaMõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi jafüüsikalisi parameetreid, rõhkusid ja elektrisignaale ningvõrdleb neid etteantutega ja annab tulemusele hinnanguAktiveerib andureid ja täitureid ning veendub nendetoimimisesDefekteerib, markeerib, komplekteerib ja ladustabsisepõlemismootori komponenteHindab töötava sisepõlemismootori müra ja vibratsiooniHoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab omatöökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale ningvalib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid,tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeidotstarbekalt ja ohutult.


Õpilane leiab talle vajaliku remondi juhise. Oskab selle järgi arvestada Õpilane leiab talle vajaliku remondi juhise. Oskab selle järgi arvestada Õpilane leiab talle vajaliku remondi juhise. Oskab selle järgi arvestadavajaminevaid töövahendeid ja tööaega. Suudab lugeda veakoode, kuid vajaminevaid töövahendeid ja tööaega. Suudab lugeda veakoode, ja vajaminevaid töövahendeid ja tööaega. Suudab lugeda veakoode, jaei saa suuda teha järeldusi mõningate andurite näitudest. Suudab teha järeldusi enamus andurite näitudest. Suudab mõõta heitegaaside teha järeldusi kõikide andurite näitudest. Suudab mõõta heitegaaside

mõõta heitegaaside koostist, kuid ei saa hästi aru, mis võib põhjustada nende muutusi. Suudab hinnata sisepõlemismootorite tööd nii erinevate parameetrite kui hääle ja vibratsiooni põhjal.Õpilane ei ole tööd tehes endas kindel ja vajab väikest juhendamist.

koostist, ning saab aru, mis võib põhjustada nende muutusi. Suudab hinnata sisepõlemismootorite tööd nii erinevate parameetrite kui hääle ja vibratsiooni põhjal. Õpilane teostab tööd korrektselt, kuid eksib töö järjekorra suhtes.

koostist, ning saab aru, mis võib põhjustada nende muutusi. Suudab hinnata sisepõlemismootorite tööd nii erinevate parameetrite kui hääle ja vibratsiooni põhjal. Õpilane teostab tööd iseseisvalt ja korrektselt jälgides kõiki tööohutuse ja ergonoomika põhimõtteid.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on eristav.Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine. Teoreetilisi teadmisi hinnatakse eristavalt teemasid kokkuvõtvate kontrolltöödega.Analüüsi hinnatakse mitteeristavalt. Praktilisi oskusi hinnatakse praktiliste tööde ja/või probleemülesannete lahendamise käigus mitteeristavalt.

Õppematerjalid Tamm, Heldur 2005. “Mootori algõpe”; Kirjastus: Ilo.


RAKENDUSKAVA




6 Jõuülekande hooldus, ülddiagnostika ja remont 4Drivetrain maintenance, and repair


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teostab jõuülekande hooldamist, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid


40 t 24 t 40 t


tunneb jõuülekannete ehitust ja Selgitab jõuülekannete, nende süsteemide ja Jõuülekande liigid. Loeng, iseseisev töö Eristavtööpõhimõtet mehhanismide ehitust ning tööpõhimõtteid Rihm, hammas, kett, Hüdrostaatilis- mehhaaniline jõuülekanne,Jaotus tundides: Kirjeldab ja selgitab jõuülekande hoolduse variaatorülekanne, toroidülekanne, revers.teoreetiline töö: 40 põhimõtteid Kahe- ja mitmekettalised sidurid. Siduriajami tüübid. Mehaaniline ajam.iseseisev töö: 14 Käsikäigukastid. Erinevad hammasülekanded. Ülekandearv. Käigukasti üldehitus.kokku: 54 Sünkronisaatorid. Käiguvahetusmehhanism.

Võllid ja laagrid. Spidomeetriajam. Tiguülekanne.Jaotuskastid ja kordistid.Vedavad sillad. Peaülekanne.Diferentsiaalid, nende lukustamine.Käigukastid.Automaatkäigukastid, manuaalkäigukastid, variaatorid, robotkäigukastidKardaanid ja püsikiirusliigendid.

MATEMAATIKA (lõiming) 5T- ülekandearvude arvutamine


Õpilane suudab eristada ja kirjeldada jõuülekande tüüpe, kuid ei suuda Õpilane suudab eristada ja kirjeldada jõuülekande tüüpe ning miks Õpilane suudab eristada ja kirjeldada jõuülekande tüüpe ning mikspäris hästi kirjeldada, miks mingi masina juures sellist lahendust mingi masina juures sellist lahendust kasutatud on. Saab aru sidurite mingi masina juures sellist lahendust kasutatud on. Saab aru siduritekasutatud on. Saab aru sidurite tööpõhimõttest. Teab erinevaid tööpõhimõttest. Teab erinevaid jõuülekande osade ja seadiste nimesid tööpõhimõttest. Teab erinevaid jõuülekande osade ja seadiste nimesidjõuülekande osade ja seadiste nimesid ning saab aru, kuidas neid ning saab aru, kuidas neid hooldama peaks. Iseseisva tööna ning saab aru, kuidas neid hooldama peaks. Iseseisva tööna

hooldama peaks. Iseseisva tööna joonistatud skeemid ei ole päris täpsed ja on lohakalt vormistatud.

joonistatud skeemides on pisivead. Tööd on vormistatud korrektselt. joonistatud skeemides on nii vormistuse kui tööpõhimõtte järgi korrektsed.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Joonistada Ilma satelliitideta diferentsiaal. ISESEISEV TÖÖ NR 2 - 3 vedava sillaga ja lõppülekannetega auto jõuülekande kinemaatiline skeem


teostab hooldusjuhise kohaselt jõuülekannete Valib vajaliku jõuülekande hooldusjuhise ja teostab selle Jõuülekande hooldusvajaduse määramine Mitteeristavhooldustöid kohaselt hooldustöö Remondi ja hooldusjuhiste leidmine.Jaotus tundides: Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna- ning Erinevate jõuülekande osade ja seadmete hooldustoimingute läbi viimine.praktiline töö: 13 jäätmekäitluse nõudeid Tööohutusiseseisevtöö: 2kokku: 15 Kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid

Lävend

Õpilane suudab määrata erinevate jõuülekande osade ja seadiste hooldusvajadust. Leiab vastava tööjuhise ja suudab selle abil teostada jõuülekande hooldustoimingud jälgides kõiki ohutusnõudeid.

Praktilised tööd

Praktilised tööd viiakse läbi kooli õppetöökojas


hindab jõuülekande tehnilist seisundit ning määrab Aktiveerib andureid ja täitureid ning veendub nende Jõülekande andurid Mitteeristavvea põhjuse ja valib remondimeetodi toimimises Jõuülekande täituridJaotus tundides: Teeb hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli ning hindab Erinevad parameetrid ja tööeelduste kontrollimine.praktiline töö: 12 töö tulemust Vibratsiooni ja müra tuvastamine.iseseisevtöö: 3kokku: 15 Hindab töötava jõuülekande müra ja vibratsiooni

Lävend

Õpilane suudab kontrollida jõuülekandega seotud parameetreid ja teha enamus andmete põhjal järeldusi. Suudab defekteerida jõuülekandes esinevad vead, kuid vajab seejuures vähest abi.


teostab jõuülekande remondi vastavalt Planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva Tööjuhised Eristavremondijuhisele aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta Rikkekoodide lugemine, parameetrite võrdlemine ja järelduste tegemine.Jaotus tundides: vastava dokumentatsiooni Jõuülekande seadmete reguleerimine ja lõtkude kontroll.praktiline töö: 15 Loeb ja salvestab rikkekoode ning selgitab nende Remonttööd jõuülekannete osade juures.iseseisevtöö: 5 tähendust ning salvestab andurite ning täiturite Tööohutus ja ergonoomika.

kokku: 20 parameetreid ning võrdleb neid tehniliste andmetegaReguleerib ja kalibreerib jõuülekannet vastavalt tööjuhiseleMõõdab jõuülekande detailide ja sõlmede geomeetrilisi

tööparameetreid ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega ja annab tulemusele hinnanguOsandab ja koostab jõuülekande vastavalt tööülesandele Valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult


Õpilane suudab leida õige tööjuhise ja arvestada selle järgi nii tööaega Õpilane suudab leida õige tööjuhise ja arvestada selle järgi nii tööaega Õpilane suudab leida õige tööjuhise ja arvestada selle järgi nii tööaegakui vahendid. Loeb rikkekoode ja parameetreid, kuid ei suuda nende kui vahendid. Loeb rikkekoode ja parameetreid, ning suudab enamus kui vahendid. Loeb rikkekoode ja parameetreid, ning suudab kõikidelvahel seoseid luua. Mõõdab erinevaid suurusi ja lõtke ja suudab juhtudel nende vahel seoseid luua. Mõõdab erinevaid suurusi ja lõtke juhtudel nende vahel seoseid luua. Mõõdab erinevaid suurusi ja lõtkeüldjuhul läbi viia reguleerimise või tuvastada detaili liigne kulumine. ja viib läbi reguleerimise. Osandab ja koostab jõuülekande osi, kuid ei ja viib läbi reguleerimise. Osandab ja koostab jõuülekande osiOsandab ja koostab jõuülekande osi, kuid vajab seejuures järelvalvet ole endas alati kindel. iseseisvalt jälgides tööohutuse ja ergonoomika nõudeid.ja kontrolli. Tööjärjekord ei ole alati korrektne.

Praktilised tööd

Praktilised tööd viiakse läbi kooli õppetöökojas.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hindeks kujuneb eristavate väljundite kaalutud keskmine hinne.Sooritatud peavad olema kõik iseseisvad tööd.

Õppematerjalid Heldur Tamm. Jõuülekandeseadmetealgõpe. Ilo 2007. Slaidid.


RAKENDUSKAVA




7 Elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus, 4ülddiagnostika ja remont

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku alusteadmised.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija hooldab, diagnoosib ja remondib elektriseadiseid ja mugavussüsteeme kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuidtöövõtteid


37 t 24 t 43 t


tunneb elektriseadiste ehitust, selgitab elektriseadiste ehitust, Akud (plii, liitium, AGM), akude hooldus. Loeng Eristavmugavussüsteeme ning nende mugavussüsteeme ning nende Generaatoridtööpõhimõtteid tööpõhimõtteid Releed, KaitsmedJaotus tundides: Käivititeoreetiline töö: 37 Elektri mootoridiseseisev töö: 14 Valgustidkokku: 51 Lisaseadmed (kesklukud, soendused, peeglid, kojamehed)

Erinevad andurid (induksioon, Halli, MRE, optilised, PTC, NTC, potensiomeetrid,pieso elemendid jne...)TäituridAndurite ja täiturite juhtimine, parameetrid.

VÕÕRKEEL (lõiming) 10T- funktsionaalne lugemine- teemakohane sõnavara

FÜÜSIKA (lõiming) 8T


Õpilane oskab nimetada ja kirjeldada enamus mootorsõidukites Õpilane oskab nimetada ja kirjeldada enamus mootorsõidukites Õpilane oskab nimetada ja kirjeldada kõiki mootorsõidukites

kasutatavaid elektriseadiseid. Saab aru mootorsõidukite kasutatavaid elektriseadiseid. Saab aru mootorsõidukite kasutatavaid elektriseadiseid. Saab aru mootorsõidukiteenergiasüsteemist (aku, generaator) Tunneb ära enamus andureid, energiasüsteemist (aku, generaator) Tunneb ära enamus andureid energiasüsteemist (aku, generaator) Tunneb ära ning oskabkuid ei suuda seletada kõikide tööpõhimõtet ning vajadust mootorile. ning suudab kirjeldada ka nende tööpõhimõtet. Vajab vähest abi defekteerida erinevaid andureid ning suudab kirjeldada ka nendeVajab abi andurite parameetrite seletamisel. andurite parameetrite seletamisel. tööpõhimõtet. .

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - erinevate andurite tööpõhimõtte kirjeldamine


tuvastab elektriseadiste ja kontrollib ja annab hinnangu elektriseadiste Aku: Praktilised harjutused Eristavmugavussüsteemide tehnilise seisundi; ja mugavussüsteemide tööle (nt valgustid, ¤ koormamata aku pinge kontrolliminehooldab ja vahetab elektriseadiseid, klaasipühkijad ja -pesurid, ¤ aku pinge käivitamiselmugavussüsteeme ja nende lukustussüsteemid, istmesoojendused, ¤ aku pinge töötaval mootorilkomponente, aktiveerib andureid ja helisignaal, käiviti, generaator jne) ¤ aku koormustesttäitureid; Laternad ja signaallambidon valmis füüsilist pingutust nõudvaks vahetab akumulaatoreid, madalpingeosasid ¤ põhitulede reguleeriminetööks ja süütesüsteemi kõrgepingeosasid ning ¤ valgusdioodi kontrollimineJaotus tundides: paigaldab sõidukitele lisaseadmeid Juhtmed, kaitsmed ja releedpraktiline töö: 22 aktiveerib andureid ja täitureid ning ¤ juhtmete valik vastavalt läbivale vooluleIseseisevtöö: 8 salvestab andurite ja täiturite parameetreid ¤ juhtmete ühendamine erinevate liidetega

kokku: 30 valib ja kasutab tööülesannete täitmisel ¤ juhtmete, kaitsmete ja releede korrasolekukaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja diagnoosimineinfotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja Käivitussüsteem:ohutult ¤ pinge ja vool pidurduskatseltäidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna- ¤ käivitusvoolu mõõtminening jäätmekäitluse nõudeid. Hoiab ¤ käivitussüsteemi pingelangtöötamisel korda, töö lõppedes korrastab ¤ käiviti elektrimootori kontrollimineoma töökoha ning paigutab töövahendid ¤ tõmberelee kontrollimineettenähtud kohale Akulaadimissüsteem:

¤ laadimissüsteemi üldine kontrollimine¤ laadimispinge, -voolu ja -võimsuse mõõtmine¤ laadimissüsteemi pingelangu mõõtmine¤ generaatori kontrollimine¤ generaatori osade kontrollimine¤ pingeregulaatori kontrollimineAudio- ja navigatsiooniseadmed:


Õpilane suudab kontrollida põhilised elektriseadised. Suudab vahetada Õpilane suudab kontrollida enamus elektriseadised. Suudab vahetada Õpilane suudab kontrollida kõiki elektriseadised. Suudab vahetadaelektrisüsteemi komponente, kui eksib mõnikord tööjärjekorra ja elektrisüsteemi komponente ohutult. Vajab vähest abi andurite ja elektrisüsteemi komponente ohutult. Aktiveerib iseseisvalt andureid jatööohutuse vastu. Vajab abi andurite ja täiturite aktiveerimiseks ning ei täiturite aktiveerimiseks ning ei suudab nende näitude põhjal enamus täitureid ning ei suudab nende näitude põhjal vead tuvastada.suuda nende näitude põhjal viga tuvastada. vigu tuvastada.

Praktilised tööd

Praktilised tööd viiakse läbi kooli õppetöökojas. Aku: ¤ koormamata aku pinge kontrollimine ¤ aku pinge käivitamisel ¤ aku pinge töötaval mootoril ¤ aku koormustest Laternad ja signaallambid ¤ põhitulede reguleerimine

¤ valgusdioodi kontrollimine Juhtmed, kaitsmed ja releed ¤ jutmete valik vastavalt läbivale voolule ¤ juhtmete ühendamine erinevate liidetega ¤ juhtmete, kaitsmete ja releede korrasoleku diagnoosimine Käivitussüsteem: ¤ pinge ja vool pidurduskatsel ¤ käivitusvoolu mõõtmine ¤ käivitussüsteemi pingelaang ¤ käiviti elektrimootori kontrollimine ¤ tõmberelee kontrollimine Akulaadimissüsteem: ¤ laadimissüsteemi üldine kontrollimine ¤ laadimispinge, -voolu ja -võimsuse mõõtmine ¤ laadimissüsteemi pingelangu mõõtmine ¤ generaatori kontrollimine ¤ generaatori osade kontrollimine ¤ pingeregulaatori kontrollimine


loeb elektriskeeme, mõõdab ja valib tööülesandele vastava tehnilise Autodata Loeng, praktilised Mitteeristavsalvestab elektrisignaale ja tuvastab dokumentatsiooni, mõõtevahendid ja teostab Opus data harjutused, iseseisev töörikke põhjuse; mõõtmised, võrdleb saadud tulemusi Elektriskeemide lugemine.Jaotus tundides: etteantud parameetritega ning annab Mõõteseadmedpraktiline töö: 21 hinnangu Multimeeteriseseisev töö: 2 Skaala ja vahemike valimine.kokku: 23 P, U, I, R arvutamine

Lävend

Õpilane leiab omale vajalikud juhised ja elektriskeemid. Suudab valida õige mõõteriista. Eksib mõnikord mõõtekoha valikul. Suudab anda pealiskaudse hinnangu mõõte tulemusele. Esitatud on iseseisev töö.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - Oma pere auto kohta elektriskeemi otsimine, Tingmärkide kirjeldamine.



RAKENDUSKAVA




8 Liiklusõpetus 3

Nõuded mooduli alustamiseks Kui õpilane soovib Maanteeameti Liiklusregistri Büroos sooritada B-kategooriamootorsõidukijuhi eksamit, siis lähtuvalt seadusest:a) Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis ja kes on õppetööalustamise ajaks vähemalt 15,5-aastane.b) koolituskursusele vastuvõtmiseks isik peab omama taotletava kategooria mootorsõiduki juhtimist lubava märkega kehtivat tervisetõendit.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused ja hoiakud vastavalt sõiduauto juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele


36 t 18 t 26 t


teab koolitusel taotlevatest teab koolitusel taotletavatest eesmärkidest ja Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest Loeng Mitteeristaveesmärkidest ja sisust sisust, teab autokooli õppekavaJaotus tundides: ülesehitusest, koolituse struktuurist jateoreetiline töö: 1 astmelisuse vajalikkusest nii liiklusteooria kuikokku: 1 sõiduõppel

teab õpilase teadmiste ja oskuste hindamisealustest ning on omaks võtnud juhiettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgidteab õpilase teadmiste ja oskuste hindamisealustest ning on omaks võtnud juhiettevalmistamise määruses seatud juhikoolituse eesmärgidteab juhiloa (kaasaarvatud esmase juhiloa)taotlejale esitatavatest nõuetest

Hindamismeetod:Arutlus

Lävend

-teab koolitusel taotletavatest eesmärkidest ja sisust;-teab autokooli õppekava ülesehitusest, koolituse struktuurist ja astmelisuse vajalikkusest nii liiklusteooria kui sõiduõppel; -teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;-teab õpilase teadmiste ja oskuste hindamise alustest;-on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid;-teab juhiloa (kaasaarvatud esmase juhiloa) taotlejale esitatavatest nõuetest.


teab liiklussüsteemi erinevate osadega tunneb äraliiklussüsteemi erinevate osadega LS § 2 Mõisted Loeng, videod Eristavseotud terminoloogiat seotud terminoloogiat Liiklusmärkide tähendusedJaotus tundides: Teemärgiste tähendusedteoreetiline töö: 10 mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli Nõuded foorideleiseseisev töö: 5 selle süsteemi osana Reguleerija märguandedkokku: 15 selgitab liikluskorraldusega seotud I vahetest (Mõisted, märgid, märgised, nõuded fooridele ja reguleerija

põhimõtteid märguanded)selgitab liikluskorraldusega seotudpõhimõtteideristab liikluse positiivset ja negatiivset mõjuinimese elule ja terviselemõistab liiklusmärkide rühmitamist eesmärgijärgi (hoiatus-, eesõigus-, keelu jne. märgid)mõistab liiklusmärkide mõjupiirkonda jakehtivusaegaselgitab teemärgiste sisu ja nende mõjualaeristab fooride erinevaid tüüpe ja nendesignaalide tähendustmõistab reguleerija märguannete tähendust

Hindamismeetod:Test


Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud vähemalt 28-le Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud 32-35 küsimusele Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud vähemalt 36-leküsimusele küsimusele

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - Läbi lugeda ja selgeks teha Liiklusseadusest liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele. Töö EAKL 2013.a. testiraamatuga.


oskab teostada sõiduki sõidueelset oskab teostada sõiduki sõidueelset kontrolli Juhi tööasend ja turvavarustus. Visualiseeriv ja selgitav Mitteeristav

kontrolli kasutades sh sõiduki kasutades sh sõiduki käsiraamatut Sõiduki käsitsemine. sõit ( õpetaja joonistabkäsiraamatut Vahekontroll I - Sõiduoskuse kontroll. situatsiooni paberile jaJaotus tundides: oskab reguleerida tööasendi ja selgitab, kuidas õigestipraktiline töö: 2 tahavaatepeeglid juhile sobivaks toimida );kokku: 2 oskab reguleerida tööasendi ja Vajadusel õpetaja poolt

tahavaatepeeglid juhile sobivaks teatud asjadeoskab ise kasutada sõiduki turvavarustust ja ettenäitamineaidata kaassõitjatel kinnitada turvavarustust; (demonstratsioon );selgitada turvavarustuse kasutamise Videotreening –vajalikkust sõiduõpet filmitakse jaoskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja pärast sõitu arutatakse;mugavusseadmeidteab juhi valest tööasendist ja turvavarustusevalest kasutamisest tulenevaid ohteoskab käsitseda sõidukit ohutult jakeskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldabjätkata sõidu õppimist vähese liiklusegateedelteab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaidohte ja mõju keskkonnaletajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotudsõiduki käsitsemisega ning oskab omakäitumises nendega arvestada

Hindamismeetod:Enesehindamine

Lävend

Sõidutunni eesmärgid (õpiväljundid) on saavutatud;-on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. -teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega;-oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu õppimist vähese liiklusega teedel; -teab sõiduki vale käsitsemisega seonduvaid ohte ja mõju keskkonnale.

Praktilised tööd

Koolitus viiakse läbi teelõigul, kus muud liiklust ei häirita ega ohustata muuks liikluseks suletud alal, õppesõiduväljakul, turvahallis ja/ või selleks kohandatud simulaatoril. Omandatakse sõiduks valmistumiseks vajalikud oskused – juhi tööasendi reguleerimine, oskus aidata sõitjatel turvavarustus kinnitada, oskus kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele, oskus aru saada, millal sõiduki kasutamine on ohtlik. Harjutatakse mootori käivitamist, sõiduki juhtimisseadmete käsitsemist, manööverdamist, märgu andmist, sujuvat liikumist, sõidu lõpetamist, pidurdamist jms. Harjutamist jätkatakse kuni saavutatakse ohutu ja keskkonda säästev sõiduki käsitsemise vilumus tasemel, mis on vajalik sõidu õpingute alustamiseks vähese liiklusega teel.


selgitab ohutu liiklemise põhimõtteid, õpilane mõistab, et peamised ohutu Ohutu liiklemise põhimõtted Loeng MitteeristavJaotus tundides: liiklemise põhimõtted on õigeteteoreetiline töö: 2Iseseisev töö: 2 tähelepanekute tegemine, oludele vastavakokku: 4 sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad

märguanded, ohutu piki- ja külgvahe

hoidmine, liiklusreeglitest kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine

teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleidteab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleidteab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleidon välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõttedväärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms.teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohteteab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohteteab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte


Lävend

-oskab analüüsida tüüpilisemaid liiklusolukordi ja arutleda, millised olid juhi võimalused tagada ohutus nendes olukordades; -oskab sõnastada ohutu liiklemise põhimõtted;-omandanud piki- ja külgvahe ja sõidukiiruse valikuga ning märguannete kasutamisega seotud reeglid.


oskab teiste liiklejatega arvestada nimetab liikluses osaleb erinevaid liiklejate Teiste liiklejatega arvestamine Loeng MitteeristavJaotus tundides: rühmiteoreetiline töö: 2kokku: 2 selgitab erinevate liiklejarühmade ja

sõidukiliikidega (nt vähemkaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalitusesõidukite jt) seotudohtu suurendavaid tegureidselgitab erinevate liiklejarühmade jasõidukiliikidega (nt vähemkaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalitusesõidukite jt) seotudohtu suurendavaid tegureid

omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestamaeripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade jasõidukiliikidegamõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsuston motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõigevähem kaitstud liiklejatega ja tagama oma käitumisega nendeohutuse


Lävend

-arutleb selle üle, milliseid liiklejate rühmi on, millised on nende käitumise eripärad ja kuidas iga liikleja saab neid eripärasid teades ohutuse tagada; -selgitab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähemkaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid.


mõistab sõiduki turvavarustuse õiget mõistab auto kasutaja juhendiga tutvumise Sõiduki turvalisus Loeng Mitteeristavkasutamist olulisustJaotus tundides:teoreetiline töö: 2 eristab peamisi tänapäeva sõidukiteskokku: 2 kasutuses olevaid aktiivse ja

passiivse turvalisuse elemente ja nendetööpõhimõtet (turvavöökinnitamine ja istumisasendi reguleerimine,kaassõitjaturvavarustuse kinnitamine, pagasi õigepaigutus ja kinnitamine)eristab peamisi tänapäeva sõidukiteskasutuses olevaid aktiivse japassiivse turvalisuse elemente ja nendetööpõhimõtet (turvavöökinnitamine ja istumisasendi reguleerimine,kaassõitjaturvavarustuse kinnitamine, pagasi õigepaigutus ja kinnitamine)mõistab turvavarustuse vale kasutamisegavõi mittekasutamisegaseotud ohte ja on enam motiveeritudturvvarustust kasutamaselgitab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja

turvavarustuse kasutamiselselgitab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusidmõistab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundiletutvustab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamiselselgitab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele


Lävend

-eristab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ja nende tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine, pagasi õige paigutus ja kinnitamine);-mõistab nõudeid kasutatava mootorsõiduki tehnoseisundile; -selgitab nõudeid sõitjate ja veoste veole ja turvavarustuse kasutamisel;-mõistab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on enam motiveeritud turvvarustust kasutama; -tutvustab keskkonnaga seonduvaid nõudeid sõiduki kasutamisel; -selgitab kasutatava sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele.


omandatud sõidu alustamisega, kirjeldab, kuidas sõitu ohutult alustada Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites Loeng, praktiline harjutus Eristavsõiduki asukoha valikuga, sõidujoone Juhi tegevus ristmike ületamiselvalikuga ja sõidujärjekorra mõistab tee erinevaid osi ja nende otstarvet Sõidujärjekord sõitesmääramisega seonduvad reeglid mõistab tee erinevaid osi ja nende otstarvet II vahekontroll (Sõit ristmikel)Jaotus tundides: selgitab sõiduki asukoha valikuga seotudteoreetiline töö: 6Iseseisevtöö: 2 reegleidpraktiline töö: 1 mõistab, kuidas valida sõiduki asukohta teelkokku: 9 riski vältimise ja keskkonna

säästmise eesmärgiltutvustab ristmike ületamise reegleidselgitab, kuidas ületada ristmikku ohutult japaindlikultoskab tagada ristmike võimalikult suureläbilaskevõimeoskab rakendada probleemülesannetelahendamisel teede ristumis-ja lõikumisaladel ja teega külgnevate aladelning

raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotudliiklusreegleidomab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukohaületamisega seotud riskidest ja nende vältimise võimalustest

Hindamismeetod:Test


Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud vähemalt 28-le Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud 32-35 küsimusele Arvutitesti 40-st küsimusest on õigesti vastatud vähemalt 36-leküsimusele küsimusele


liikleb ohutult ja keskkonda säästvalt, teab, kuidas valida sõidukiirust Sõidukiirus ja olukorrakiirus Loeng, Mitteeristavon teadlik sõidukiiruse valiku teab, kuidas järgida liiklusohutuse nõudeid probleemülesandepõhimõtetest teab, kuidas vastavalt kiirusele hoida ohutut lahendamineJaotus tundides: piki- ja külgvahetteoreetiline töö: 1 teab, kuidas valida sõidukiirust riski vältimisepraktiline töö: 12Iseseisevtöö: 2 ja keskkonnakokku: 15 säästmise eesmärgil

teab, kuidas mõjutab sõidukiirustähelepanekuidteab, kuidas valida õige ja ohutu sõidukiirusteab kiiruse piiramise ja soovitusliku kiirusekehtestamise põhimõtteid


Lävend

-teab, kuidas valida sõidukiirust;-teab, kuidas vastavalt kiirusele hoida ohutut piki- ja külgvahet;-teab, kuidas valida sõidukiirust riski vältimise ja keskkonnasäästmise eesmärgil;-teab, kuidas mõjutab sõidukiirus tähelepanekuid;-teab kiiruse piiramise ja soovitusliku kiiruse kehtestamise põhimõtteid.


selgitab sõiduki peatamisega ja sõidu teab, kuidas probleemülesandeid Sõiduki peatamine ja sõidu lõpetamine Loeng, Mitteeristavlõpetamisega seotud liiklusseaduse lahendades kasutada parkimise ja probleemülesande

sätteid peatumisega ning hädapeatamisega seotud lahendamineJaotus tundides: liiklusreegleidteoreetiline töö: 2 teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutultpraktiline töö: 2 ja teisi liiklejaid arvestavalt käitudakokku: 4 teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja

parkidaon rohkem motiveeritud peatumise japarkimisega ning hädapeatamisega seotudliiklusreegleid järgima

Hindamismeetod:Probleemsituatsiooni lahendamine

Lävend

-teab, kuidas probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumisega ning hädapeatamisega seotud liiklusreegleid; -teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda


selgitab juhi käitumist liiklusõnnetuse teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti Käitumine liiklusõnnetuse korral Loeng, iseseisev töö Mitteeristavkorral käitudaJaotus tundides: teab liiklusõnnetuse korral vale käitumiseteoreetiline töö: 2 tagajärgiiseseisev töö: 1 teab, kuidas liiklusõnnetuse korralkokku: 3 vormistada Teadet liiklusõnnetusest

selgitab Liikluskindlustuse seaduse sätteid

Hindamismeetod:Juhtumi analüüs

Lävend

-teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda; -teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;-teab, kuidas liiklusõnnetuse korral vormistada Teadet liiklusõnnetusest; -selgitab Liikluskindlustuse seaduse sätteid.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - Vormistada Teade liiklusõnnetusest.


selgitab möödasõiduga ja teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda Möödasõit, möödumine ja ümberpõige Loeng, Praktiline Mitteeristavmöödumisega seotud Liiklusseaduse ja ümber põigata harjutussätteid teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis Rühmaõpe koos mitme

praktiseerib möödasõitu, möödumist ja nimetab võimalikke ohte möödasõidul, õppesõidukiümberpõiget möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel kaasamisega. ÕpilaselJaotus tundides: selgitab möödasõidu ja möödumisega võimalus jälgida teiseteoreetiline töö: 2 kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskab neid õpilase sõitu ja kuulatapraktiline töö: 2 sõites arvestada õpetaja selgitusi;iseseisev töö: 4 nimetab ohutu liiklemise juhiseid Videotreening –kokku: 8 möödasõidul ja teab, kuidas hinnata sõiduõpet filmitakse ja

möödasõidu vajalikkust pärast sõitu arutatakse;


Lävend

-teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;-nimetab võimalikke ohte möödasõidul, möödumisel ja vastusõitjaga kohtumisel;-selgitab möödasõidu ja möödumisega kaasnevaid tüüpilisi riske ja oskab neid sõites arvestada; -nimetab ohutu liiklemise juhiseid möödasõidul ja teab, kuidas hinnata möödasõidu vajalikkust.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Varem õpitu kordamine. Töö Liiklusseaduse ja EAKL 2011.a. testiraamatuga. ISESEISEV TÖÖ NR 2 - Valmistumine teooriaeksamiks (testiraamatust testid nr.1 kuni nr.64)

Praktilised tööd

Väljaspool asulat läbiviidavates sõidutundides rakendatakse teooriaõppes omandatud teadmisi pärisuunas ja vastassuunas möödasõidu, möödumise ja võimalusel ka ümberpõike kohta – ohutuks möödasõiduks vajalike eelduste olemasolu hindamine, käitumine möödasõitja ja möödasõidetava rollis, ohu ilmnemisel möödasõidu katkestamine jms. Oma sõidutundi alustades rakendab iga õpilane teadmisi sellest, kuidas sõitu ohutult alustada ja sõidutunni lõppedes sellest, kuidas maanteel ohutult peatuda ja parkida.


õpilane selgitab, kuidas sõitu oskab, kuidas nii asulas kui ka väljaspool Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil Loeng, praktiline harjutus Mitteeristavplaneerida, selgitab, kuidas keskkonda asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani Keskkonda säästev auto kasutamine. Säästlik sõidustiil Videotreening –säästvalt sõidukit kasutada ning kuidas järgi sõita Sõiduki juhtimine rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduõpet filmitakse jarasketes teeoludes ja ilmastikuoludes mõistab, et sõitu planeerides on võimalik Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal pärast sõitu arutatakse;toime tulla mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust Keskkonda säästev sõiduki juhtimine Sama marsruudiJaotus tundides: mõistab, et sõitu kavandades tuleb hinnata kordamine – lastateoreetiline töö: 4 ja arvesse võtta tegureid, mis võivad õpilasel ilmapraktiline töö: 2 avaldada mõju tema käitumisele juhina (nt õpetajapoolseiseseisev töö: 2 elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, sekkumiseta sõita (kokku: 8 joove, uimastid, väsimus, halb nägemine õpilase vastutuse

jms). suurendamine );teab kuidas sõiduki kasutamine keskkonnalemõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saabvähendadamõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutusõiduviis.mõistab rasketes tee- ja ilmastikuoludessõiduki juhtimisega seotud ohte ja selgitab,

kuidas neid ohte on oma käitumisega võimalik vältida


Lävend

-oskab, kuidas nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita; -mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;-teab kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada; -mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - Vaadata läbi varemõpitu. Töö Liiklusseaduse ja EAKL 2011.a. testiraamatuga. Teooriaeksamiks valmistumine.

Praktilised tööd

Õpilane planeerib sõidu punktist A punkti B ja sõidab sihtpunkti plaani kohaselt. Sõitu planeerides kasutatakse navigeerimisseadet ja/või kaarti . Planeeritud teekonnal sõites on oluline pöörata tähelepanu sõiduraja valikule riski vältimise eesmärgil ja harjutada sõitu juhatusmärkide järgi. Soovitav kasutada selle teema läbimisel rühmaõpet. Iga õpilane peab juhtima ühe sõidutunni. Autojuhi peamised võimalused sõites keskkonda säästa on: teha tähelepanekuid piisavalt kaugelt, hoida piisavat piki- ja külgvahet , planeerida sõitu eesmärgiga võimaluse korral mitte seisma jääda, kasutada antud olukorras võimalikult kõrget käiku, kiirendada reipalt. Rõhutatakse, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis. Sõidu ajal mõõdetakse keskmist ja hetkelist kütuse kulu.


mõistab, kuidas pimeda ajal sõidukit teab, kuidas tulesid nähtavuse Pimeda ajal sõiduki juhtimine Teema käsitlemist Mitteeristavjuhtida parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva alustatakse eesmärkideJaotus tundides: sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile püstitamisega jateoreetiline töö: 1 järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes õpiväljunditepraktiline töö: 2 ja parkides ning hädapeatamise korral tutvustamisega, seejärelkokku: 3 mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju järgneb aktiveeriv loeng,

halvem kui valge ajal vaatamata tulede mille käigus kasutatakseõigele kasutamisele ning teab, et seda visualiseerimist. Loengutpuudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse toetavad videofilmid.vähendamisega Loengu käigus toobmõistab pimedal ajal esinevaid, eriti õpetaja oma kogemustelkergliiklust puudutavaid ohtusid põhinevaid näiteidoskab oma käitumisega vähendada pimeda liiklusest.ajal sõiduki juhtimisega seotud riske Sõidutundideoskab tulede õige kasutamisega parandada eesmärkide ühinejuhi nähtavust ja oma sõiduki teistele sõnastamine ( õpilane –paremini märgatavaks teha sõiduõpetaja );mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku Visualiseeriv ja selgitavvajadust sõit ( õpetaja joonistab

situatsiooni paberile jaselgitab, kuidas õigestitoimida );Rühmaõpe koos mitme

õppesõiduki kaasamisega. Õpilasel võimalus jälgida teise õpilase sõitu ja kuulata õpetaja selgitusi;Õigete ( avatud ) küsimuste esitamine – anda õpilasel võimalus teha valikuid;Lasta õpilasel ilma õpetajapoolse sekkumiseta sõita ( õpilase vastutuse suurendamine ); Sõidutunni lõpetamine ja koos õpetajaga kokkuvõtete tegemine, küsimustele vastamine, järgmiste eesmärkide määratlemine


Lävend

-teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale sõidukile järele jõudes ja/või mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatamise korral; -mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal vaatamata tulede õigele kasutamisele ning teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;-oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske; -mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust.

Praktilised tööd

Harjutatakse teooriaõppes ”Pimeda ajal sõiduki juhtimine” õpitut tavaliiklusega teel – tulede õiget kasutamist möödasõidul ja vastastikusel kohtumisel ning peatumisel, oludele vastava sõidukiiruse valikut, tähelepanu suunamist jms.


tunneb ja oskab kasutada liiklusalaste õigusaktide orienteerub Liiklusseaduse sätetes Teooriaeksam - arvutitest 60 küsimust Eristavnõudeid tunneb liiklusohutuse nõudeidtunneb ja oskab kasutada liiklusohutuse nõudeid oskab lahendada liiklussituatsiooneJaotus tundides: tunneb sõiduautole esitatavaid tehnilisi nõudeidteoreetiline töö: 1kokku: 1

Hindamismeetod:Test


Arvutitesti 60-st küsimusest on õigesti vastatud vähemalt 42-47-le Arvutitesti 60-st küsimusest on õigesti vastatud 48-53-le küsimusele Arvutitesti 60-st küsimusest on õigesti vastatud 54-60-le küsimuseleküsimusele


tunneb autole esitatavaid tehnilisi tunneb autole esitatavaid tehnilisi nõudeid Sõidueksam Iseseisev sõiduki Mitteeristavnõudeid täidab liigeldes liiklusalaste õigusaktide juhtiminejuhib autot liiklusalaste õigusaktide nõudeidnõuetele ja liiklusohutuse nõuetele juhib autot ohutultvastavalt arvestab teiste liiklejategaJaotus tundides: hoidub liiklemisel konfliktsituatsioonidestpraktiline töö: 1kokku: 1


Lävend

-tunneb autole esitatavaid tehnilisi nõudeid;-täidab liigeldes liiklusalaste õigusaktide nõudeid;-juhib autot ohutult;-arvestab teiste liiklejatega;-hoidub liiklemisel konfliktsituatsioonidest.

Praktilised tööd

Iseseisev auto juhtimine erinevates liiklussituatsioonides

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodul on läbitud, kui õpilasel on sooritatud B- kategooria sõidukijuhi kooli teooria- ja sõidueksam.

Õppematerjalid EAKL 2013 testiraamat


RAKENDUSKAVA




9 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul - Sõiduautotehniku alusteadmised

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes elukestva õppepõhimõtetest.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained

120 t 36 t


mõistab oma vastutust teadlike otsuste Leiab iseseisvalt informatsiooni shKARJÄÄRIÕPETUS - eneseväljendus Dokumentide Mitteeristav

langetamisel elukestvas elektroonilistest allikatest tööturu, erialade ja - eelarvamused ja hoiakud vormistamine, Arutelu,karjääriplaneerimise protsessis; õppimisvõimaluste kohta. - töömaailma ootused, võimalused ja suundumused. Otsingumootorite jaJaotus tundides: Koostab juhendi alusel elektroonilisi - kutse-, eri- ja ametialase ettevalmistuse nõuded tekstitöötlusprogrammideteoreetiline töö: 20 kandideerimisdokumente, lähtudes - infootsing tööturu võimaluste kohta kasutamineiseseisev töö: 6 dokumentide vormistamise heast tavast: CV, - CV, CV eri liigid, kaaskiri, motivatsioonikiri, avalduskokku: 26 motivatsioonikiri, sooviavaldus. - töövestluseks valmistumine, käitumine töövestlusel ja vestluse analüüs

Valmistab juhendi alusel ette ja osaleb

näidistööintervjuul.

Koostab juhendamisel endale (sh

elektrooniliselt) lühi- ja pikaajalise

karjääriplaani.

Võrdleb iseseisvalt lähtuvaltettevõtluskeskkonnast oma võimalusitööturule sisenemisel palgatöötajana jaettevõtjana.Kirjeldab meeskonnatööna vastutustundlikuettevõtluse põhimõtteid.

Hindamismeetod:Õpimapp/portfoolio

Lävend

Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.Mooduli hindamisel arvestatakse õpilase osavõttu tundidest.

Iseseisev töö

Õpimappi lisatavate ülesannete lahendamine. Ülesanded ja juhised antakse mooduli rakendumisel.


mõistab majanduse olemust ja kirjeldab juhendi alusel oma majanduslikke MAJANDUSE ALUSED 1 EKAP Loeng, Diskussion, Mitteeristavmajanduskeskkonna toimimist; vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest; - vajadused, ressursid, piiratus, alternatiivkulu, priiprintsiip, ratsionaalsus Eneseanalüüs,Jaotus tundides: koostab elektrooniliselt juhendi alusel enda - turumajandus Juhtumianalüüsidteoreetiline töö: 20 leibkonna ühe kuu eelarve; - turg, nõudmine, pakkumine, tasakaal, hind (sh graafiline kirjeldamine)iseseisev töö: 6 selgitab juhendi alusel nõudmise ja - Eesti riigieelarve ja maksusüsteem, valitsuse ja kohaliku omavalitsuse tegevus,

Kokku: 26 pakkumise ning turutasakaalu kaudu otsesed ja kaudsed maksudturumajanduse olemust; - elektroonilise näidistuludeklaratsiooni täitmineloetleb iseseisvalt Eestis kehtivaid otseseid - töötasu ja sellega seotud maksud ja maksedja kaudseid makse; - raha ja finantsmajandustäidab juhendamisel etteantud andmete - pangandussüsteemalusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni; - hoiustamine, laenamine, riskid, intressleiab iseseisvalt informatsiooni peamiste - kindlustus ja kindlustuse pakutavad teenusedpangateenuste ja nendega kaasnevateorienteerumiseks juhendi alusel riiklikkuinfosüsteemi e-riik.

Lävend



mõtestab oma rolli kirjeldab meeskonnatööna ETTEVÕTLUS Õpimapp - Koosneb Mitteeristavettevõtluskeskkonnas; ettevõtluskeskkonda Eestis lähtudes - kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõuded mooduli teemadestJaotus tundides: õpitavast valdkonnast; - elektroonilistest allikate tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta vastavalt mooduliteoreetiline töö: 30 võrdleb iseseisvalt lähtuvalt - lühi- ja pikaajalise karjääriplaani koostamine alguses ette antudiseseisev töö: 9 ettevõtluskeskkonnast oma võimalusi - riiklikku infosüsteemi e-riik kasutamine juhendile.kokku: 39 tööturule sisenemisel palgatöötajana ja - ettevõtluskeskkond Eestis

ettevõtjana; - palgatöötajana ja ettevõtjana ettevõtluskeskkonnaskirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku - vastutustundliku ettevõtluse põhimõttedettevõtluse põhimõtteid; - kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevuseleselgitab meeskonnatööna ühe ettevõttemajandustegevust ja seda mõjutavat

ettevõtluskeskkonda;kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevuselekirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideedõpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani.

Hindamisülesanne:Äriplaani loomine. Eelarve koostamine

Lävend


Iseseisev töö

Äriplaani loomine. Eelarve koostamine.


mõistab oma õigusi ja kohustusi loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja TÖÖKESKKOND Etteantud töölehtede Mitteeristavtöökeskkonnas toimimisel; töötajate põhilisi õigusi ning kohustusi ohutu - töölepinguseadus; lahendamine mooduliJaotus tundides: töökeskkonna tagamisel; - töötaja õigused, kohustused ning vastutust sisaldavaid dokumendid; alateemade kohta.teoreetiline töö: 30 tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna - ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstav tasu bruto- ja netopalk ning Probleemülesanneteiseseisev töö: 9 töökeskkonna üldist füüsikalisi, keemilisi, ajutise töövõimetuse hüvitis; lahendamine,kokku: 39 bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja - elektrooniline algatus- ja vastuskiri ning e-kiri sh allkirjastab digitaalselt; juhtumipõhine analüüs

füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nendevähendamiseks;seoses tööõnnetusega;kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi jaoma tegevust tulekahju puhkemiseltöökeskkonnas;leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest,töötervishoiu ja tööohutusealastinformatsiooni;leiab iseseisvalt töölepinguseadusestinformatsiooni töölepingu, tööajakorralduseja puhkuse kohta;nimetab töölepingu, töövõtulepingu jakäsunduslepingu põhilisi erinevusi jakirjeldab töölepinguseadusest tulenevaidtöötaja õigusi, kohustusi ja vastutust;

arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö,tükitöö ja majandustulemustelt makstavatasu bruto- ja netopalka ning ajutisetöövõimetuse hüvitist- meie paigutameettevõtlusesse;koostab ja vormistab iseseisvaltelektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt;kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamisevajadust organisatsioonis ja seostab sedaisiklike dokumentide säilitamisega.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Essee töötervishoiust ja tööohutusest. Õpimapp/portfoolioÕpimapp Essee

Lävend


Iseseisev töö

Essee töötervishoiust ja tööohutusest.


käitub vastastikust suhtlemist toetaval kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja SUHTLEMINE 1 EKAP Loeng, grupitööd, Mitteeristavviisil mitteverbaalset suhtlemist; - suhtlemise olemus probleemülesanneteJaotus tundides: kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh - mitteverbaalne, verbaalne suhtlemine ja kirjalik suhtlemine lahendamine.teoreetiline töö: 20 järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava; - sotsiaalmeedia Videotreening,iseseisev töö: 6 selgitab ja järgib suhtlemissituatsioonides - aktiivne kuulamine rollimängudeskokku: 26 üldtunnustatud käitumistavasid; - kehtestamine, eerinevad käitumisviisid osalemine,

selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi; - kultuurilised erinevused suhtlemisel eneseanalüüs,kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna - meeskonnatöö juhtumianalüüsidkultuurilisi erinevusi suhtlemisel; - konfliktid ja konfliktide lahendamineloetleb ja kirjeldab meeskonnatööna - kliendikeskne teeninduskliendikeskse teeninduse põhimõtteid; - keeleline etikett. Kõne- ja kirjakeele erinevusahendab juhendi alusel tavapäraseid - hindade vormistamine ja lühendite õige kasutamineteenindussituatsioone. - reklaamtekstid

- pakkumiste koostamine ja esitlemine- hea suhtlustava põhimõtete omandamine ja kasutamine elektrooniliseskeskkonnas.

Lävend

Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.Mooduli hindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundidest.

Iseseisev töö

Töölehtede täitmine

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav.Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine. Suulisi esitlusi ja analüüse hinnatakse juhendi alusel mitteeristavalt. Praktilisi oskusihinnatakse probleemülesannete lahendamisel mitteeristavalt.

Õppematerjalid “Töökeskkonna käsiraamat” 2009. (http://www.ti.ee/ott/raraamat.pdf);Garber, P. 2005. “Reproducible activities for customer service excellence”;Simberg, A. 2012 “Kliendi nõustamine” (veebipõhine kursus);Erg, L.; Kontor, A. 2013 “Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele. Nõuandeid individuaalseks arendustööks” (materjalid õpetajalehttp://www.hev.edu.ee/);Õpetaja poolt koostatud ja jagatavad materjalid (st töölehed ja konspektid).


RAKENDUSKAVA




10 Kliimaseadmete (soojendus-,ventilatsiooni- ja 1jahutusseadmete) hooldus, ülddiagnostika ja remontClimate control and ventilation system in a car.


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija teeb kliimaseadmete hooldust, ülddiagnostikat ja remonti, kasutades energiat ja keskkonda säästvaid ning ohutuid töövõtteid.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

18 t 8 t


Tunneb mootorsõidukite Mõistab kliima- ja ventilatsiooniseadmete Konditsioneer: Loeng, rühmatöö, Mitteeristavkliimaseadmete ehitust ja seadme tööpõhimõtet. Üldehitus ja tööpõhimõte arutelu.tööpõhimõtet. Kirjeldab kliima- ja ventilatsiooniseadmete Tööohutus külmutusagensitega töötamiselJaotus tundides: osade ehitust ja tööpõhimõtet. Seadiste ehitus ja tööpõhimõte: kompressor, kondensaator, aurusti, ressiiver,teoreetiline töö: 12 termostaatpaisuklapp, paisutoru, lülitid, lõdvikudkokku: 12 Salongi soojendusseade.

Soojendusseadme üld ehitus ja tööpõhimõteVentilaator ja aktiisüsinikfiltrite süsteemSalongitemperatuuri anduridAktiivsüsinikfiltrite süsteemSalongitemperatuuri anduridLisasoojendusseadmed: autonoomne jahutusvedeliku soojendi,tsirkulatsioonipump, tagasilöögiklapp

Lävend

Õpilane seletab kliima- ja ventilatsiooniseadmete tööpõhimõtet. Oskab nimetada erinevaid detaile. Tunneb tööohutuse nõudeid töötamaks külmainet sisaldavate kliimaseadmetega.


Tunneb külmaaineid sisaldavate Leiab keskkonna- ja käitlemisalasedmahutite käitlemisalaseid nõudeid ja õigusaktid ning rakendab nendes sätestatutõigusakte gaaside käitlemiselJaotus tundides: Nimetab ja eristab kliimaseadmetesteoreetiline töö: 6 kasutatavaid gaase ja selgitab nendekokku: 6 omadusi

Gaaside käitlemiseks loodud keskkonna- ja käitlemisalased õigusaktid ning Loeng, iseseisev töö Mitteeristavnende rakendamine.

Lävend

Nimetab ja eristab kliimaseadmetes kasutatavaid gaase ja selgitab nende omadusi. Teab erinevaid õigusakte, mis reguleerivad kliimaseadme käitleja tööd.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Referaat "Kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale"


Kontrollib, hooldab ja vahetab Kontrollib ja hooldab kliimaseadmeid ning Kliima- ja ventilatsiooniseadmete asukoha tundmine sõiduki juures. Praktilised harjutused Eristavjuhendamisel kliimaseadmeid ja nende vahetab nende komponente. Kaitsekatete ja vahendite kasutamine.komponente jälgides töö- ja Osandab, defekteerib ning koostab Kliima- ja ventilatsiooniseadmete komponentide vahetus kasutades ergonoomilisituleohutuse, töökeskkonna ning soojendus-, ventilatsiooni- ja ja korrektseid töövõtteid.jäätmekäitluse nõudeid. jahutusseadmeid Kliimaseadmete täitmine ja hooldus.Jaotus tundides: Hindab mootorsõidukite kliimaseadmetepraktiline töö: 8 tehnilise seisukorra vastavust kehtivatelekokku: 8 tehnilistele nõuetele

Valib ja kasutab tööülesannete täitmiselkaitsekatteid, tööriistu, seadmeid jainfotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt jaohutultValmistab ette töökoha vastavalttööülesandele, hoiab töötamisel korda, töölõppedes korrastab töökoha ning paigutabtöövahendid ettenähtud kohaleKasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteidTäidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna-ning jäätmekäitluse nõudeid

Hindamismeetod:Praktiline töö


Suudab sõiduki juures üles leida põhilised kliima- ja Suudab sõiduki juures üles leida enamus kliima- ja Suudab sõiduki juures üles leida kõik kliima- ja ventilatsiooniseadmeventilatsiooniseadme komponendid. Vajab väikest juhendamist õigete ventilatsiooniseadme komponendid. Leiab korrektsed töövõtted ja komponendid. Leiab korrektsed töövõtted ja tööriistad erinevatetöövõtete ja tööriistade valikul erinevate osandamise/koostamise tööde tööriistad erinevate osandamise/koostamise tööde juures. Täidab kõiki osandamise/koostamise tööde juures. Täidab kõiki ohutustehnilisi jajuures. Täidab kõiki ohutustehnilisi ja tööohutuse nõudeid, kuid töö ohutustehnilisi ja tööohutuse nõudeid. Lihtsamad tööd viib läbi tööohutuse nõudeid. Tööd viib läbi iseseisvalt. Oskab kasutadateostamiseks vajab aega ja juhendamist. iseseisvalt. Oskab juhendamisel kasutada kliimaseadme kliimaseadme hooldemasinat.

hooldemasinat.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hindeks kujuneb eristava väljundi hinne.Sooritatud peavad olema kõik iseseisvad tööd.


Õppematerjalid Kliimaseadmete materialid http://autokutse.org/node/55 leheküljelt.


RAKENDUSKAVA




11 Praktika I 15

Nõuded mooduli alustamiseks Õppevõlgnevused puuduvad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub praktika käigus töökeskkonnaga, õpib tundma mootorsõiduki tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõttetöökorraldust, mõistab töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab mootorsõiduki hooldus- ja remonttöödega seotuid tööülesandeid ning arendabisiksuse omadusi.

Ettevõttepraktika

390 t


tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, Selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjades ja Töötamine konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile; Praktilised tööd. Mitteeristavvastava töökoha ametijuhendit ja ametijuhendis esitatuttöökeskkonda ning töökorraldust Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, selleJaotus tundides: korraldust ning ettevõttes kasutatavaidpraktika: 16 keskkonnaohutusmeetmeidkokku: 16

Lävend

Õpilane teab ja käitub ettevõttes vastavalt ettevõtte sisekorra eeskirjale. Peab kinni tööaegadest. Teab oma õigusi ja kohustusi. On teadlik kehtivatest ohutusnõuetest.


mõistab töötervishoiu ja töö- ja Kasutab töötamisel ohutuid ja ergonoomilisi Garaazitööriistade ja – seadmete ohutu hooldamine ja kasutamine. Ohutu Praktilised tööd. Eristavkeskkonnaohutuse tähtsust. Hooldab ja töövõtteid ning isikukaitsevahendeid töötamine kasutades korrektseid töövõtteid.kasutab garaazitööriistasid ja –seadmeid ohutult.Jaotus tundides:praktika: 32

kokku: 32


Õpilane on teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad ja Õpilane on teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad ja Õpilane on teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad jakasutab isikukaitsevahendeid. kasutab isikukaitsevahendeid. kasutab isikukaitsevahendeid.Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb korrektselt. Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb. Tutvub ja teeb Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb. Tutvub ja teeb

endale selgeks ka mõne uue või varemtundmatu tööriista/seadme. endale selgeks ja kasutab töös kõiki töökojas olevaidÕpib juurde uusi töövõtteid. tööriistu/seadmeid. Õpib juurde mitmeid töövõtteid.


täidab korrektselt praktikajuhendaja Täidab juhendamisel väikemasinate Tööaegade jälgimine, kinni pidadamine; Praktilised tööd. Eristavpoolt antud tööülesandeid. Suhtleb hooldusega seotuid tööülesandeid, peab Töötamine kollektiivis, koostöövalmis olemine;juhendajaga sõbralikult ja korrektselt. kinni tööajast ja kokkulepetest Agregaatide koostamine ja hoiustamine, demonteerimine, deflekteerimine,Teostab hooldusjuhise järgi Valmistab ette töökoha vastavaltväikemasinate hooldustööd, mille tööülesandele, hoiab töötamisel korda, töökäigus kontrollib, defekteerib, hindab, lõppedes korrastab töökoha ning paigutabpeseb, remondib, puhastab töövahendid ettenähtud kohaleväikemasina kasutades ohutuid ja Suhtleb sõbralikult ja korrektselt.ergonoomilisi töövõtteid.Jaotus tundides:praktika: 334kokku: 334


Õpilane teostab hooldusjuhise järgi sõiduki hoolduse või pisiremondi Õpilane teostab hooldusjuhise järgi sõiduki hoolduse või pisiremondi Õpilane teostab hooldusjuhise järgi iseseisvalt sõiduki hoolduse võikasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töid korrektselt, kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töid hoides remondi kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töidkuid läheb mõnikord natuke üle tööaja. Vajab mõningast juhendamist enamus tööde juures kinni tööaegadest. Vajab nõuannet ja hoides kinni tööaegadest. Vajab nõuannet ja juhendamist tähtsamatekeerulisemate tööoperatsioonide juures. Saab aru, mis temalt juhendamist tähtsamate ja töömahukamate tööde juures. Suhtleb ja töömahukamate tööde juures.küsitakse ja oskab ka ise mõne tundmatu töö kohta küsimusi esitada. kolleegidega vabalt. Suhtleb kolleegidega vabalt.


täidab praktikaga seotud dokumente Kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja Praktika päevik, aruanne ja tööpass. Praktilised tööd, Mitteeristavnõuetekohaselt –protsesse aruanne, tööpassiJaotus tundides: täitmine.praktika: 8 Koostab ja esitab nõuetekohasekokku: 8 dokumentatsiooni õigeaegselt ning annab

hinnangu läbitud praktikale

Lävend

Õpilasel on korrektselt täidetud praktikapäevik. Esitatud aruanne ja praktika on kaitstud.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Praktika hindamisel võetakse aluseks:• töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine,töö korraldamise oskus) ja töösse suhtumine;• materjalide tundmine ja valikuoskus;• töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus;• tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine;• õigete töövõtete valdamine;• tööohutusnõuete järgimine;• teostatud tööde kvaliteet;• töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine;• õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekutmeeskonnatööks, initsiatiivkust erialaste probleemide lahendamisel;• praktikal osalemine.Praktika hinne kujuneb:• 60% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodudhinnangust• 20% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatudpraktikaaruande hindest;• 20% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.


RAKENDUSKAVA




12 Praktika II 30

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad õppevõlad

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub praktika käigus töökeskkonnaga, õpib tundma tehnilise hoolduse ja remondiga tegeleva ettevõtte töökorraldust, mõistabtöötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutuse tähtsust, täidab väikemasinate hooldus- ja remonttöödega seotuid ülesandeid ning arendab isiksuse omadusi.

Ettevõttepraktika

598 t


tunneb ettevõtte sisekorraeeskirja, Selgitab ettevõtte sisekorraeeskirjades ja Töötamine konkreetsel ametikohal vastavalt ametijuhendile; Praktilised tööd Mitteeristavvastava töökoha ametijuhendit ja ametijuhendis esitatuttöökeskkonda ning töökorraldust.Jaotus tundides: Kirjeldab ettevõtte töökeskkonda, sellepraktika: 16 korraldust ning ettevõttes kasutatavaidkokku: 16 keskkonnaohutusmeetmeid

Lävend

Teab ja käitub ettevõttes vastavalt ettevõtte sisekorra eeskirjale. Peab kinni tööaegadest. Teab oma õigusi ja kohustusi. On teadlik kehtivatest ohutusnõuetest.


mõistab töötervishoiu ja töö- ja Kasutab töötamisel ohutuid ja ergonoomilisi Garaazitööriistade ja – seadmete ohutu kasutamine ja nende hooldamine. Praktilised tööd Eristavkeskkonnaohutuse tähtsust. töövõtteid ning isikukaitsevahendeid Ohutu töötamine kasutades korrektseid töövõtteid.Jaotus tundides:praktika: 8kokku: 8


On teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad ja kasutab On teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad ja kasutab On teadlik kehtivatest ohutusnõuetest. Teab kus asuvad ja kasutabisikukaitsevahendeid. isikukaitsevahendeid. isikukaitsevahendeid.Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb korrektselt. Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb. Tutvub ja teeb Kasutab tööriistu ja seadmeid, mida ta teab ja tunneb. Tutvub ja teeb

endale selgeks ka mõne uue või varemtundmatu tööriista/seadme. endale selgeks ja kasutab töös kõiki töökojas olevaidÕpib juurde uusi töövõtteid ning töö ergonoomikat. tööriistu/seadmeid. Õpib juurde mitmeid töövõtteid ning kasutab kõigi

tööde juures ergonoomilisi töövõtteid.


täidab korrektselt praktikajuhendaja Täidab juhendamisel väikemasinate Tööaegade jälgimine, kinni pidadamine; Praktilised tööd. Eristavpoolt antud tööülesandeid. Suhtleb hooldusega seotuid tööülesandeid, peab Töötamine kollektiivis, koostöövalmis olemine;juhendajaga sõbralikult ja korrektselt. kinni tööajast ja kokkulepetest Agregaatide koostamine ja hoiustamine, demonteerimine, deflekteerimine,Jaotus tundides:praktika: 566 Valmistab ette töökoha vastavaltkokku: 566 tööülesandele, hoiab töötamisel korda, töö

lõppedes korrastab töökoha ning paigutabtöövahendid ettenähtud kohaleSuhtleb sõbralikult ja korrektselt.


Teostab hooldusjuhise järgi sõiduki hoolduse või pisiremondi Teostab hooldusjuhise järgi sõiduki hoolduse või pisiremondi Teostab hooldusjuhise järgi iseseisvalt sõiduki hoolduse või remondikasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töid korrektselt, kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töid hoides kasutades ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid. Teeb töid hoides kinnikuid läheb mõnikord natuke üle tööaja. Vajab mõningast juhendamist enamus tööde juures kinni tööaegadest. Vajab nõuannet ja tööaegadest. Vajab nõuannet ja juhendamist tähtsamate jakeerulisemate tööoperatsioonide juures. Saab aru, mis temalt juhendamist tähtsamate ja töömahukamate tööde juures. Suhtleb töömahukamate tööde juures.küsitakse ja oskab ka ise mõne tundmatu töö kohta küsimusi esitada. kolleegidega vabalt. Suhtleb kolleegidega vabalt.


täidab praktikaga seotud dokumente Kirjeldab töövarjuna läbitud tööülesandeid ja Praktika päevik, aruanne ja tööpass. Praktilised tööd, Mitteeristavnõuetekohaselt. –protsesse aruanne, tööpassiJaotus tundides: täitmine.praktika: 8 Koostab ja esitab nõuetekohasekokku: 8 dokumentatsiooni õigeaegselt ning annab

hinnangu läbitud praktikale

Lävend

Korrektselt on täidetud praktikapäevik. Esitatud aruanne ja praktika on kaitstud.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Praktika hindamisel võetakse aluseks:• töökultuur (töövahendite hoidmise ja hooldamise oskus; töökoha organiseerimine, töö korraldamise oskus) ja töösse suhtumine; • materjalide tundmine ja valikuoskus;

• töövahendite ja –seadmete tundmine ja kasutamisoskus; • tööde tehnoloogilise järjekorra tundmine ja järgimine; • õigete töövõtete valdamine; • tööohutusnõuete järgimine; • teostatud tööde kvaliteet; • töötervishoiu ja –ohutusnõuete järgimine; • õpilase isikuomadused: vastutustunnet, algatusvõimet ja distsipliini, valmisolekut meeskonnatööks, initsiatiivkust erialaste probleemide lahendamisel; • praktikal osalemine. Praktika hinne kujuneb:• 60% ulatuses praktika ettevõttepoolse juhendaja esitatud iseloomustuses toodud hinnangust • 20% ulatuses õpilase individuaalse praktikaülesande põhjal koostatud praktikaaruande hindest; • 20% ulatuses praktika aruande kaitsmisel saavutatud tulemustest.


RAKENDUSKAVA


Õppevorm statsionaarne õpe


13 Elektri- ja hübriidautod 2

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku alusteadmised

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija hooldab, diagnoosib ja remondib elektri- ja hübriidautosid kasutades ohutuid töövõtteid


26 t 13 t 13 t

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad/alateemad Õppemeetod Hindamine

tunneb elektri- ja hübriidautode ehitust Selgitab elektri- ja hübriidautode ehitust ja ELEKTRI- JA HÜBRIIDAUTODE AJALUGU 0,25 EKAP Loeng. Mitteeristavja tööpõhimõtet; tööpõhimõtet ning nende hoolduse ja Diskussioon.teab elektri ja hübriidautode remondiga kaasnevaid ohtusid. ELEKTRI- JA HÜBRIIDAUTODE OHUTUS 0,25 EKAP Probleemülesannetehooldamisel ja remondil kasutatavaid Ohutustab elektri või hübriidauto kõrgepinge - elektriohud lahendamine.ohutusnõudeid; osa enne hooldust või remonti ja kontrollib Praktilised ülesanded.mõõdab ja salvestab elektrisignaale, seda. Teostab sõiduki juures vajalikud ELEKTRI- JA HÜBRIIDAUTODE OSAD JA ABISÜSTEEMID 1 EKAP Grupitööd.hooldab ja vahetab elektri- või hooldus- ja remonttööd. - hübriiditüübidhübriidauto komponente Annab hinnangu oma tegevusele - kõrgepingesüsteemJaotus tundides: õppeprotsessis. - madalpingesüsteemteoreetiline töö: 26 Valib ja kasutab tööülesannete täitmisel - soojendus- ja jahutusseadmedpraktiline töö: 13 kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja - piduridiseseisev töö: 13 infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja - ohutuskokku: 52 ohutult.

Hoiab töötamisel korda, töö lõppedes ELEKTRI- JA HÜBRIIDAUTODE ANDURITE PARAMEETRITE KONTROLL JAkorrastab oma töökoha ning paigutab VEAKOODIDE LUGEMINE 0,5 EKAPtöövahendid ettenähtud kohale.Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisidrahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes.Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonnaning jäätmekäitluse nõudeid.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Ohutustehnika test Praktiline töö

Kõiki alateemasid hõlmav arvestuslik töö KontrolltööPraktiline ülesanne hübriid- või elektrisõiduki juures. Arutlus

Lävend


Iseseisev töö

Ülesanded antakse mooduli rakendumisel.

Praktilised tööd

Kõrgepingesüsteemi ohutustamine ja selle kotrollimine. Madal- ja kõrgepingesüsteemi korrasoleku kontrollimine. Madal- ja kõrgepingesüsteemi komponentide ohutu vahetamine. Diagnoositestrite kasutamine sõidukite ülddiagnoosimisel.

Praktika

Puudub.

Hindamiskriteeriumid

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hindamine on mitteeritsav.

Hindamise eelduseks on praktikumis praktiliste tööde sooritamine, ohutusnõuete täielik jälgimine ja iseseisva töö nõuetekohane esitamine. Teoreetilisi teadmisihinnatakse mooduli teemasid kokkuvõtva kontrolltööga. Hindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundides.

Õppematerjalid Loengukonspekt.HMV-õppesüsteem.Lisamaterjalid internetist.Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid.

Kuressaare Ametikooli4. taseme kutseõppe õppekava „Sõiduautotehnik“ MOODULI

RAKENDUSKAVA




14 Masinjoonestamine 2CAD drawing


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane oskab avada masinjoonestamise programmides jooniseid, neid muuta ja joonestada vastavalt joonestuse reeglitele.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

12 t 40 t


avab masinjoonestamise Tunneb masinjoonestamisprogramme, avab SISSEJUHATUS Loeng. Näidisülesanded. Mitteeristavprogrammides jooniseid, muudab neid masinjoonestamise programmides jooniseid, Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused.ja joonestab programmis. muudab neid ja joonestab programmis. Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik jaJaotus tundides: sisestamine.teoreetiline töö: 12 JOONISTE KOOSTAMISE ALUSEDpraktiline töö: 40 Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid.kokku: 52 Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.

OBJEKTIDEGA MANIPULEERIMINE JOONISELObjektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. Kihtidekasutamine joonisel.GRAAFIKAELEMENDIDGraafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementideomaduste muutmine eri kihtideks.MÕÕTMEDJoonise elementide mõõtmed, nende lisamine. Mõõtmete omaduste ja paigutusevalik. Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine jooniselOBJEKTIDE MASSIIVIDGeomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nendeloomine ja kasutamine.3D PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTEDKolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:

Lahendab ülesanded e-materjalidena Praktiline töö

Lävend

Õpilane saab aru masinjoonestamise põhimõtetest. Tunneb põhilisi joonestusprogramme. Suudab joonestada lihtsama kujundi ning kanda joonisele mõõdud.

Praktilised tööd

2 D jooniste põhimõtteline tegemine. 3 D jooniste põhimõtteline tegemine.



Õppematerjalid http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7r29#euni_repository_10895


RAKENDUSKAVA




15 Väikemasinate hooldus 1 5Small machines maintenance basic skills

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku alusteadmised

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb erinevate väikemasinate kasutamise otstarvet, ehitust ja nende hooldamise iseärasusi.Omab ülevaadet motoriseeritud abiseadmetest ja nende tööpõhimõttest.Teab tööohutuse ja keskkonnakaitse nõudeid.


34 t 32 t 64 t


Õpilane suudab nimetada erinevaid Õpilane saab aru väikemasinatele Mootorsaed. Loeng, iseseisev töö, E- Eristavväikemasinaid. Teab nende ehitust, paigaldatud mootorite ehitusest ja Muruniidukid, murutraktorid. kursus https://moodle.e-oliigitust ning nendele esitatud tehnilisi mõningatest iseärasustest. Trimmerid, võsalõikurid. pe.ee/course/view.php?inõudeid. Tunneb väikemasinate ja Omab ülevaadet motoriseeritud Lume- ja mullafreesid, oksapurustajad. d=6857mootorite hoolduse, diagnoosimise ja abiseadmetest ja nende tööpõhimõttest Mootorpuhurid ja leheimurid.remondi tehnoloogiaid. Mõistab erinevate väikemasinate hoolduse Pinnasepuurid.Jaotus tundides: vajalikkust ja põhimõtteid. Generaatorid, veepumbad.teoreetiline töö: 34 On kursis väikemasinate hoolduse ja Muud aiatöömasinad.iseseisev töö: 32 remondi juures vajalike tööohutuse ja Paadimootorid (2 ja 4 taktilised)kokku: 66 keskonnaohutuse nõuetega. Ehitusseadmed

Väiksemad rollerid, ATV.Tööohutuse ja keskkonnakaitse nõuded.


Õpilane tunneb ning eristab erinevaid väikemasinatel kasutatavaid Õpilane tunneb ning eristab erinevaid väikemasinatel kasutatavaid Õpilane tunneb ning eristab erinevaid väikemasinatel kasutatavaidmootoreid. Mõistab väikemasinate hoolduse põhimõtteid ja vajalikkust. mootoreid. Mõistab väikemasinate hoolduse põhimõtteid ja vajalikkust. mootoreid. Mõistab väikemasinate hoolduse põhimõtteid ja vajalikkust.Teab kõiki hoolduse ja remonttöödega seotuid Teab kõiki hoolduse ja remonttöödega seotuid Teab kõiki hoolduse ja remonttöödega seotuidohutusnõudeid.Omandatud on antud õpiväljundiga seotud ohutusnõudeid.Omandatud on antud õpiväljundiga seotud ohutusnõudeid.Omandatud on antud õpiväljundiga seotudõppematerjal ning lahendatud on testid E õppe keskkonnas õppematerjal ning lahendatud on testid E õppe keskkonnas õppematerjal ning lahendatud on testid E õppe keskkonnashttps://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6857. Vastatud on kõik 5 https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6857. Vastatud on kõik 5 https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6857. Vastatud on kõik 5

õpilväljundi lävendit puudutavat küsimust. õpilväljundi lävendit puudutavat küsimust ning vähemalt 3 lisaküsimust õpilväljundi lävendit puudutavat küsimust ning vähemalt 4 lisaküsimust


Hooldab ja remondib erinevaid Õpilane hindab erinevate väikemasinate Hoolduse ja remondi vajaduse määramine Loeng, praktilised Eristavväikemasinaid seisukorda ja määrab hooldusvajaduse. Rikete leidmine väikemasinates ja nende kõrvaldamine. harjutused.Jaotus tundides: Avastab erinevaid rikkeid ja pakub välja Väikemasinate seadistamine ja töötamine erinevate väikemasinatega.praktiline töö: 64 lahendusi nende eemaldamiseks. Töötervishoid ja – ohutusnõudete jälgimine.kokku: 64 On võimeline opereerima enamus talle Töötamine ennast ja keskkonda säästvalt.

tuntud väikemasinatega.Viib läbi hooldus- ja remonttöid ennast jakeskkonda säästvalt.


Õpilane avastab enamlevinumate väikeseadmete tüüpvead. Suudab Õpilane avastab enamlevinumate väikeseadmete tüüpvead. Suudab Õpilane avastab enamlevinumate väikeseadmete tüüpvead. Suudabhoolduse läbi viia hoolduslehe abil. Vajab abi hoolduse ja remondi hoolduse läbi viia hoolduslehe abil. Oskab opereerida ernevate iseseisvalt hooldus ja seadistus toimingud korrektselt läbi viia. Oskabvajaduse määramisel. Suudab iseseisvalt käivitada ohutult mootorsae, väikemasinatega ja seadistada neid. Vajab vähest abi keerulisemate ohutult opereerida ernevate väikemasinatega ja seadistada neid. Onniiduki ja trimmeri. hooldus- ja remonttööde määramisel ja läbi viimisel. võimeline ka keerulisemate hooldus- ja remonttööde läbi viimiseks.

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Mooduli hinne kujuneb eristavate väljundite kaalutud keskmisest.Sooritatud peavad olema kõik iseseisvad tööd.


Õppematerjalid E- õppe kursus https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=6857Õpetaja materialid.


RAKENDUSKAVA




16 Riigikaitse 2


Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud efektiivseks tegutsemiseks riigikaitse valdkonnas.


20 t 12 t 20 t


mõistab ajateenistuse kui spetsiifilise Kirjeldab Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundi RIIGIKAITSEÕPETUS 2 EKAP Loeng, Grupitööd, Mitteeristavala nõudeid; omab teadmisi, oskusi ja ja eesmärke ning kaitseväe struktuuri ja - kaitsepoliitika Eneseanalüüs,hoiakuid, mis on vajalikud efektiivseks ülesandeid. - riigikaitsealane seadusandlus Töölehtedetegutsemiseks kaitsejõududeks ja Tunneb riigikaitsealast seadusandlust, - kaitseväe määrustikud lahendamine, Praktilisteriigikaitse valdkonnas kaitseväe määrustikke ja nende vajalikkust; - laskeasjandus ja relvaõpe ülesannete, sooritamineJaotus tundides: kaitseväes kasutatavat kergerelvastust ning - riviõpe Õppelaagerteoreetiline töö: 20 ohutustehnikat nende kasutamisel; rivi - taktikaõpepraktiline töö: 20 võtteid; kaitseväe struktuuri ja ülesandeid - massihävitusrelvad ja kaitse nende eestiseseisev töö: 12 (allüksused); kaitseväes kasutatavaid - väeosa külastaminekokku: 52 jalaväe- ja tankimiine; lahinguviise; - õppelaager

massihävitusrelvade liike ja kaitse võimalusinende vastuSelgitab kaitsepoliitika põhisuundi;kaitseväeteenistuse kulgu; kaitseväelaseõigusi ja ohustusi; teenistust reservis.Tunnetab kodanikuvastutust riigi julgeolekuning kaitse ees.Hindab oma võimeid, võimalusi ja rolliriigikaitse huvides.Kasutab kaitseväes kasutatavatkergerelvastust ja harjutab rivivõtteid ningrividrilli.Kasutab individuaalseid kaitsevahendeid.

Kirjeldab ajateenija väljaõppe põhimõtteid ja ajateenijale esitatavaid nõudeid

Hindamisülesanne:Hindamisülesanne:1. Kirjalik töö: Eesti riigi kaitsepoliitika eesmärgid 2. Kirjalik töö: Riigikaitselane seadusandlus 3. Praktiline töö: kaitseväes kautatava kergrelvastuse tundmine (plakatite ja makettide abil) 4. Praktiline töö: rivivõtete demonstreerimine (rivimäärustiku alusel) 5. Praktiline töö: individuaalsete kaitsevahendite kasutamine (juhise alusel) 6. Kirjalik töö: kaitseväe määrustike põhisuunad ja nende vajaduse selgitamine (kaitseväe määrustike alusel) 7. Kirjalik töö "Eesti ja NATO" 8. Laagris osalemine.

Lävend

Mooduli hindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundidest ja õppelaagrist.Kirjalikud tööd peavad vastama kokkulepitud sisule, olema sooritatud tähtaegselt ning vormistatud vastavalt kooli õpilastööde vormistamise nõuetelePraktilisi tegevusi hinnatakse laagris osalemise käigus.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - Referaat "Eesti ja NATO" ISESEISEV TÖÖ NR 2 - Ohututehnika lasketiirudes. Laskmine"Koolitiir simulaatoriga" Kaitseväe auastmete tundmaõppimine Õppelaagris osalemine

Praktilised tööd

1 Kaitseväes kautatava kergrelvastuse tundmine (plakatite ja makettide abil) 2. Rivivõtete demonstreerimine (rivimäärustiku alusel) 3. Individuaalsete kaitsevahendite kasutamine (juhise alusel)

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hinne on mitteeristav.Mooduli hinne kujuneb kolme kirjaliku ja kolme praktilise töö koondhindena.

Õppematerjalid Eesti Vabariigi seadused


RAKENDUSKAVA


Õppevorm Statsionaarne õpe


17 Keevitus- ja tuletööde teostamine 5

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud sõiduautotehniku alusteadmised.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb lihtsamaid keevitus- ja tuletöid korrektselt ja ohutult


27 t 34 t 72 t


kontrollib keevitusseadmete töökorras Kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut OHUTUSNÕUDED KEEVITAMISEL JA TULEOHUTUSSEADUS (teooria) 0,5 Praktiline töö, Loeng, Eristavolekut ja teeb ettevalmistused ohutuks ja katab keevitustöid ümbritsevad sädemeja EKAP Õpimappi lisatavate,eevitustööks; valib antud tööks sobiva tuleohtlikud pinnad enne töö alustamist - keevitustöödel tekkivad kahjulikud ained ülesannete lahendaminekeevitusviisi, häälestab kasutatavad vastavalt ettevõtte sisekorraeeskirjale ja - balloonide süttimise ja plahvatamise ohtseadmeid ning sooritab keevitustööd ohutusnõuetele - töö raskendatud tingimusteskorrektselt, järgides ohutusnõudeid; Selgitab erinevate materjalide tuleohtlikkust. - nõuded töökoha ettevalmistusele ja keevitustöödeleJaotus tundides: Kontrollib keevitatavate detailide ülekatte võiteoreetiline töö: 13 servade vahemiku vastavust remondijuhendi KEEVITUSTÖÖD (teooria) 0,75 EKAPpraktiline töö: 20 juhistele. - keevitamisel kasutatavad seadmediseseisev töö: 20 Valib õige keevitusviisi vastavaltm - keevisõmbluste asendid, liigid ja tähistaminekokku: 53 remondijuhisele. - kaitsegaasi juhtimine

Häälestab ja kasutab mig/mag- ja - keevitustraadi ettenihke kiiruspunktkeevitust, spotter’it, plasmalõikurit ja - õige keevitusviisi ja -režiimi valimineinduktsioonkuumutit ning jälgibkeevitusseadmete korrasolekut ja hooldab KEEVITUSTÖÖD (praktiline töö) 0,75 EKAPkeevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt - keevitustööd MIG/MAG-, TIG-, gaaskeevitus- ja spotter- seadmetegaseadme hooldusjuhendile. - seadmete häälestamine ja hooldamineKeevitab ja joodab mig/mag-seadmega, teebpunktkeevitustöid vastavalt remondijuhisele, KEEMIA (lõiming) 0,5 EKAPhindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavaltkeevisõmblusele kehtestatud VÕÕRKEEL (lõiming) 0,25kvaliteedinõuetele ning parandab avastatuddefektid.

Häälestab ja kasutab plasmalõikurit, järgides ohutuid töövõtteid; jälgib plasmalõikuri korrasolekut ja hooldab seda vastavalt seadme hooldusjuhendile.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Etteantud teemakohase praktilise töö sooritamine järgides tööohutuse- ja keskkonnakaitse nõudeid. Praktiline tööTuleohutusnõuete test. TestÕpimapi nõuetekohane esitamine.


Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juuresmooduli rakendumisel. mooduli rakendumisel. mooduli rakendumisel.


puhastab keevitatavad pinnad Puhastab keevitatavad pinnad tuleohtlikest KEREDETAILIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE ETTEVALMISTUS Praktiline töö EristavJaotus tundides: või kvaliteetset keevitust segavatest KEEVITUSTÖÖDEKS (praktiline töö) 1 EKAPpraktiline töö: 26 pinnakatetest mehhaaniliselt või keemiliselt, KEEMIA (lõiming) 0,5 EKAPkokku: 26 vastavalt tehnoloogilistele nõuetele.

Hindamisülesanne:Etteantud teemakohase praktilise töö sooritamine järgides tööohutuse- ja keskkonnakaitse nõudeid




tunneb erinevate materjalide Selgitab keevitusgaaside omadusi ja KEEVITUSGAASID (teooria) 0,5 EKAP Loeng, Õpimappi Eristavtuleohtlikkust ning erinevate kasutusotstarvet. - nende omadused, markeerimine, valik ja käsitlemine lisatavate ülesannetekeevitusgaaside omadusi ja - gaasikulu arvestus lahendamine.kasutusotstarbeid;Jaotus tundides:teoreetiline töö: 7iseseisev töö: 7kokku: 14



Iseseisev töö

Õpimappi lisatavate ülesannete lahendamine. Ülesanded antakse mooduli rakendumisel.


hindab keevise kvaliteeti ja järeltöötluse vajadust ning Hindab keevise järeltöötluse vajadust sõltuvalt KEEVISE JÄRELTÖÖTLUS (teooria) 0,5 EKAP Eristavjäreltöötleb keevisõmblused keevituskoha edasisest viimistlusvajadusest ja keevise - keevitusprotsessi mõju põhimaterjali omadusteleJaotus tundides: liigist. - keevitustöödel tekkivate deformatsioonide vähendamise põhimõttedteoreetiline töö: 7 Järeltöötleb keevisõmbluse, valides meetodi ja tööriistad - keevisõmblustes tekkivad vead ja nende tekkimise põhjusedpraktiline töö: 26 vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale KEEVISE JÄRELTÖÖTLUS (praktiline töö) 1 EKAPiseseisev töö: 7 materjalile, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse VÕÕRKEEL (lõiming) 0,25 EKAPkokku: 40 javajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks. - teemakohane sõnavara

Selgitab nii eesti kui inglisekeelsetes infokandjates esitatudteksti sisu.Kirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohtaasjatundlikke selgitusi.Annab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessis.Kasutab tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeidtööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutult.

Hindamisülesanne:Keevise järeltöötluse sooritamine järgides tööohutuse- ja keskkonnakaitse nõudeid



Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev on eristav.Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine ja praktiliste tööde ja testide sooritus ning tööohutuse täielik jälgimine. Moodulihindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundidest.Õpimapp moodustab hindest 75%

Õppematerjalid Seadusandlus


RAKENDUSKAVA




18 Autode maalritööde alused 3

Nõuded mooduli alustamiseks Sõiduautotehniku eriala alusteadmised.Sõiduauto kere ja sisustuse seisundi hindamine, hooldus ja remont

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane teeb ettevalmistustöid värvimiseks, järgides töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid ning kasutab ergonoomilisi töövõtteid.


30 t 18 t 30 t


hindab autokere värvkatte vigastuste Hindab autokere värvkatte vigastuste Loeng Eristaviseloomu ja suurust ning selgitab välja iseloomu ja suurust. MAALRITÖÖRIISTAD JA SEADMED 8T 3I Rühmatöödremondivajaduse, tehnoloogia ja mahu; Selgitab välja remondivajaduse ja mahu, ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS 8T 3I Arutelutunneb pindade värvimiseks lähtudes tehnoloogiast. MATERJALIÕPETUS 2T 3Iettevalmistamisel kasutatavate Selgitab pindade ettevalmistamisel KEEMIA 2T 3I

materjalide füüsikalisi ja keemilisi värvimiseks kasutatavate materjalideomadusi ning tehnoloogiapõhist füüsikalisi ja keemilisi omadusi,kasutusjärjekorda; kasutusvõimalusi ning erinevate materjalideJaotus tundides: omavahelist koosmõju.teoreetiline töö: 20iseseisev töö: 12kokku: 32

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Hindamine antakse mooduli rakendamisel. Test

Õpimapp/portfoolioTööleht



Iseseisev töö

Õpimappi lisatavate ülesannete lahendamine. Õpimapi koostamise juhised antakse mooduli rakendamisel.

Praktilised tööd

Puuduvad.

Praktika

Puudub.


valmistab ette töökoha järgnevateks valmistab remonditavad pinnad ette MAALRITÖÖRIISTADE JA SEADMETE KASUTAMINE 15P Loeng Eristavtööetappideks; järgnevateks tööetappideks ETTEVALMISTUSTÖÖD VÄRVIMISEKS 15P Praktilised ülesanded

puhastab autokere remonditavad kontrollib pahteldamise, kruntimise jaKEHALINE KASVATUS (lõiming) 5T + 3IKEEMIA (lõiming) 5T + 3I Uurimustöö

pinnad säästlikult ning lisakahjustusi lihvimise tööriistu ja seadmeid enne töö

tegemata, kasutades selleks vastavat alustamist ja kasutab neid vastavalt

tehnoloogiat; kasutusjuhenditele

teeb ettevalmistustööd värvimiseks hooldab tööriistu ja seadmeidvastavalt valitud tehnoloogiale, kasutusjuhendis ettenähtudkasutades nõuetekohaselt hooldusvahenditega ja vastavaltisikukaitsevahendeid; hooldusvälpadelekasutab tööriistu ja seadmeid vastavalt eemaldab värvkatte kahjustusedkasutusjuhenditele, kontrollib nende mehaaniliselt või keemiliselt, pidades silmaskorrasolekut enne töö alustamist ja aluspinna seisukorda, materjalide omadusi japuhastab tööriistad vahetult peale töödeldava pinna suurust ning kujutööetapi lõpetamist; järeltöötleb puhastatud või keemiliselton valmist füüsilist pingutust nõudvaks muundatud pinnad, kasutades sellekstööks sobivat tehnoloogiatJaotus tundides: puhastab autokere remonditavad pinnadteoreetiline töö: 10 säästlikult ning lisakahjustusi tegemata,praktiline töö: 30 kasutades selleks õiget tehnoloogiat jaiseseisev töö: 6 värvitootja etteantud juhist

valib pindade katmiseks kasutatavadkokku: 46 seadmed, tööriistad ja materjalid sõltuvalt

kaitstavate pindade kujust ja järgnevatestööetappides kasutatavatest materjalidestkaitseb autokere pinnad, mida ei remonditaega töödelda, sobivate kaitsevahenditega(kaitsetekk, paber, kile, teip)pahteldab vigastused ja defektid erinevatelaluspindadel vastavalt tehnoloogiale, validessobivad tööriistad sõltuvalt aluspinnapindalast ja kujustpuhastab pahteldamistööriistad ja -vahendidvahetult peale tööetapi lõpetamist,

kasutades selleks sobivaid puhastusseadmeid ja puhastusvahendeid valib sobiva seadme ja/või tööriista ning abrasiivi kareduse olenevalt töö iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kujutasandab ja ühtlustab pahteldatud alad vastavalt tehnoloogiale ümbritsevate pindadega lihvimise teel, kasutades ergonoomilisi töövõtteidpuhastab lihvitud pinnad, kasutades selleks sobivaid materjale ja meetodeidvalib kruntimiseks sobiva tehnoloogia sõltuvalt aluspinna materjalist, pindalast ja kujust ning kasutatavatest kruntmaterjalidest ja ümbritsevast keskkonnastkrundib erinevad ettevalmistatud aluspinnad vastavalt tehnoloogialevalib sobiva seadme ja/või tööriista ning abrasiivi kareduse olenevalt töö iseloomust, pidades silmas aluspinna seisukorda, lihvitavate materjalide omadusi ja töödeldava pinna suurust ning kujutasandab ja karestab krunditud alad lihvimise teel, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat puhastab lihvitud pinnad värvimiseks vastavalt värvitootja etteantud juhistele töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse, korrosioonikindluse ja originaalilähedase välimuse saavutamiseks lähtudes remondijuhisestpuhastab tööriistad ja –koha vahetult peale tööetapi lõpetamist sobivate seadmete ja puhastusvahenditegaannab hinnangu oma tegevustele õppeprotsessiskirjeldab arusaadavalt töö käiku ja annab selle kohta asjatundlikke selgitusi kasutab isikukaitsevahendeid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid tööülesannete täitmisel otstarbekalt ja ohutultkasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikast lähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni ja võimlemisharjutusi

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Hindamisülesanded antakse mooduli rakendumisel. Praktiline töö

Õpimapp/portfoolio

Enesehindamine



Iseseisev töö

Õpimappi lisatavate ülesannete lahendamine. Õpimapi koostamise juhised antakse mooduli rakendamisel.

Praktilised tööd

Hindamisülesanded antakse mooduli rakendumisel.

Praktika

Puudub


Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Hinnatakse eristavalt.

Hindamise eelduseks on juhendis esitatud nõuetele vastav õpimapi esitamine ja praktiliste tööde ja testide sooritus ning tööohutuse täielik jälgimine. Moodulihindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundidest.

Õppematerjalid Õpetaja poolt antavad töölehed.

Kuressaare Ametikool

4. taseme kutseõppe õppekava „Sõiduautotehnik“ MOODULI

RAKENDUSKAVA




19 Väikemasinate hooldus 2 2

Nõuded mooduli alustamiseks

Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija hooldab ja remondib mototehnikat (mootorrattad, lumesaanid, jetid jt), kasutades energiat ja keskkonda säästvaidning ohutuid töövõtteid.


16 t 16 t 20 t


tunneb mototehnika ehitust ja Selgitab mototehnika otstarvet, ehitust ning MOTOTEHNIKA EHITUS (teooria) 6T + 5I Loeng Mitteeristavtööpõhimõtet; nende tööpõhimõtteid. - mototehnika erinevate mehhanismide ja süsteemide ehitused LühiettekandedJaotus tundides: Diskussioonteoreetiline töö: 16 MOTOTEHNIKA HOOLDUS JA REMONT (teooria) 10T + 5I Funktsionaalne lugemineiseseisev töö: 10 - hooldusintervallidkokku: 26 - vajalikud abivahendid ja seadmed hoolduseks ning remondiks

- mototehnika remondi ja hooldusega seotud eripärad

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Kõiki alateemasid hõlmav kontrolltöö Iseseisev töö

Kontrolltöö

Lävend


Iseseisev töö

Ülesanded antakse mooduli rakendumisel.

Praktilised tööd

Puuduvad.

Praktika

Puudub.


hooldab, vahetab ja remondib Valib mototehnika hoolduseks ning MOTOTEHNIKA EHITUS (praktiline töö) 6T + 3I Praktilised ülesanded Mitteeristavmototehnika komponente remondiks sobiva tehnoloogia ja põhjendab - mototehnika erinevate mehhanismide ja süsteemide ehitused GrupitöödJaotus tundides: oma valikut. Probleemülesannetepraktiline töö: 20Iseseisevtöö : 6 Osandab ja defekteerib mototehnika MOTOTEHNIKA HOOLDUS JA REMONT (praktiline töö) 14T + 3I lahendaminekokku: 26 komponente ning valib remonditehnoloogia. - hooldusintervallid

Valib ja kasutab tööülesannete täitmisel - vajalikud abivahendid ja seadmed hoolduseks ning remondikskaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja - mototehnika remondi ja hooldusega seotud eripäradinfotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt jaohutult.Valmistab ette töökoha vastavalttööülesandele, hoiab töötamisel korda, töölõppedes korrastab töökoha ning paigutabtöövahendid ettenähtud kohale.Tööülesannete täitmisel järgib kõne- jakirjakeele normi.Annab hinnangu oma tegevuseleõppeprotsessis.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid.Sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikastlähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni javõimlemisharjutusi.Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisidrahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes.Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna-ning jäätmekäitluse nõudeid.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:Mototehnika osandamine ja koostamine Praktiline tööMototehnika hooldus AnalüüsMototehnika remont Probleemsituatsiooni lahendamineEnda töö analüüs

Lävend

Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.Mooduli hindamisel arvestatakse õpilase osavõttu tundidest.Hindamise aluseks on õpimapi esitamine

Iseseisev töö

Puudub.

Praktilised tööd

Mototehnika osandamine ja koostamine. Mototehnika hooldus. Mototehnika remont.

Praktika

Puudub.


Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli kokkuvõttev hindamine on mitteeristav.

Hindamise eelduseks on praktikumis praktiliste tööde sooritamine, ohutusnõuete täielik jälgimine ja iseseisva töö nõuetekohane esitamine. Teoreetilisi teadmisihinnatakse mooduli teemasid kokkuvõtva kontrolltöödega. Hindamisel arvestatakse õpilase aktiivset osavõttu tundides.

Õppematerjalid Õpetajate poolt koostatud õppematerjalid.Lisamaterjalid internetist.


RAKENDUSKAVA




20 Ettevalmistus riigieksamiteks 7

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid - Matemaatika, võõrkeel ja sotsiaalained

Mooduli eesmärk Õpilane omandab teadmised ja meetodid matemaatika, eesti keele ja inglise keele riigieksami edukaks sooritamiseks.

Auditoorseid tunde sh lõimitud üldained Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained

138 t 44 t


Õpilane omandab eduka riigieksami Õpilane mõistab eksami nõutavat taset, 1. „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused” Loeng, iseseisev töö. Mitteeristavsooritamiseks erinevad matemaatika eksaminandile esitatavad nõudeid, 2. „Trigonomeetria”teadmised ja meetodid ning oskab neid eksami sisu, kasutatavaid ülesannete ja 3. „Vektor tasandil. Joone võrrand”kasutada ülesannete lahendamisel küsimuste tüüpe, eksami vormi ja korraldust. 4. „Tõenäosus ja statistika”Jaotus tundides: 5. „Funktsioonid I“teoreetiline töö: 46 6. „Funktsioonid II“iseseisev töö: 16 7. „Planimeetria. Integraal“kokku: 62 8. „Stereomeetria“

Laia matemaatika kohustuslikud kursused on:1. „Avaldised ja arvuhulgad“2. „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“3. „Võrratused. Trigonomeetria I“4. „Trigonomeetria II“5. „Vektor tasandil. Joone võrrand“6. „Tõenäosus, statistika“7. „Funktsioonid. Arvjadad“8. „Eksponent- ja logaritmfunktsioon“9. „Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“10. „Tuletise rakendused“

Lävend

Õpilane suudab lahendada riigieksamis ettetulevaid ülesandeid.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ - õpetaja jagatavate töölehtede/ülesannete täitmine.


Õpilane omandab eduka eesti keele ja suudab lugeda, mõista, analüüsida, Tekstimõistmine Loeng, iseseisev töö. Mitteeristavkirjanduse riigieksami sooritamiseks tõlgendada ja luua tekste Tekstiloometeadmised ning väljendus ja oskab end kirjalikult väljendadatekstiloome oskuse. on omandanud eesti normikirjakeele;Jaotus tundides: teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;teoreetiline töö: 46 suudab loovalt ja kriitiliselt mõelda ningiseseisev töö: 14 arutleda;kokku: 60

Lävend

Õpilane suudab lugeda, mõista, analüüsida, tõlgendada ja luua tekste. Loovalt ja kriitiliselt mõelda ning arutleda. Oskab end kirjalikult väljendada jälgides eesti normikirjakeele. Teadvustab eesti keele süsteemi ja eripära;

Iseseisev töö



Õpilane omandab eduka inglise keele suudab lugeda, mõista, analüüsida, KIRJUTAMINE Loeng, iseseisev töö. Mitteeristavriigieksami sooritamiseks teadmised ja tõlgendada ja luua ingliskeelseid tekste -konkreetsele lugejale suunatud kirjutis,väljendus ning tekstiloome oskuse. oskab end kirjalikult ingliskeeles väljendada nt (pool)ametlik kiri (120 sõna)Jaotus tundides: suudab loovalt ja kriitiliselt mõelda ning -arvamustekst, nt essee või aruanneteoreetiline töö: 46 arutleda (200 sõna)iseseisev töö: 14kokku: 60 KUULAMINE

-valikvastustega ülesanne (õige vastuse leidmine etteantud valikute hulgast)-lühivastusega ülesanne (teksti täiendamine vajaliku infoga)-sobitamisülesanne (kuuldu ja kirjaliku loetelu kokkusobitamine

LUGEMINE-sobitamisülesanne (pealkirja/väite/küsimuse ja tekstilõigukokkusobitamine;sõnade ja nende definitsioonide kokkusobitamine)-valikvastustega ülesanne (õige vastuse leidmine etteantud valikute hulgast)-pangaga lünkülesanne (tekstist kustutatud lause/ tekstiosa leidmine pangast)-valikvastustega lünkülesanne (sobiva sõna või fraasi leidmine etteantud valikutehulgast)-avatud lüngaga ülesanne (teksti täiendamine puuduva sõna või fraasiga)-sõnamuutmisülesanne (sõna sobivasse vormi panemine)

-vigade leidmine ja parandamine

RÄÄKIMINE-piltide kirjeldamine, võrdlemine, vastandamine -monoloog etteantud teemal-suunatud vestlus

Lävend

Õpilane suudab lugeda, mõista, analüüsida, tõlgendada ja luua ingliskeelseid tekste. Oskab end kirjalikult väljendada jälgides normikirjakeele.

Iseseisev töö


Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli arvestuse saamiseks peavad olema saavutatud kõik õpiväljundid. Sooritatud peavad olema kõik iseseisvad tööd.

Õppematerjalid Matemaatika materjal - http://www.innove.ee/UserFiles/Riigieksamid/2015/matemaatika/matemaatika%20RE_eristuskiri_2015.pdfEesti keele ja kirjanduse materjal - http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/riigieksamite-materjalid-2015Inglise keele materjal - http://www.innove.ee/UserFiles/erituskirjad_2015/RE%20inglise%20keel%20eristuskiri%202015.pdf


RAKENDUSKAVA

Sihtrühm põhiharidusega isik või vähemalt 22-aastane põhihariduseta isik, kellel on põhihariduse tasemele vastavad kompetentsid



21 Üldkehaline ettevalmistus 3

Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja üldise töövõimeparandamiseks


5 t 23 t 50 t


hindab objektiivselt oma kehalisi hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid võimlemine, juhendi tutvustamine, Mitteeristavvõimeid, füüsilist vormi ja omab ja füüsilist vormi. rühiharjutused, rühiharjutused õpetajavalmisolekut neid arendada; tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö jõu-, venitusharjutused juhendamisel, praktilineJaotus tundides: spetsiifikat arvestades sobilikke rühi, ÜKE rühivaatluspraktiline töö: 10 koordinatsiooni-ja võimlemisharjutusi, etiseseisev töö: 2 vältida pingeolukorrast ja sundasenditestkokku: 12 tulenevaid kutsehaigusi

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:esitab koordinatsiooni-harjutuse Ülesanne/harjutus

Lävend

hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi.• tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi, koordinatsiooni-ja võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi


tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt järgib koostatud treeningkava ja hindab selle ÜKE • treeningkava Mitteeristavenda üldkehalise arendamisega, mõju fit-pallid koostamine

kasutades selleks sobivaid vahendeid seab eesmärgid oma füüsilise vormi harjutamine jõusaalis jõuharjutusedning meetodeid; arendamiseks ja koostab juhendamisel ohutustehnika • venitusharjutusedJaotus tundides: sobiva treeningkava nende saavutamiseks, harjutamine kardiomasinatel • vastupidavuseteoreetiline töö: 2 arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast ergonoomia treeniminepraktiline töö: 3 tulenevaid vajadusi. • Motoorsete oskusteiseseisev töö: 13 arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu täiustaminekokku: 18 ja vastupidavust, mis aitab paremini • Miniloeng füüsilise

hakkama saada vormi saavutamiseksigapäevastetööülesannetega, raskuste • miniloengtõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid ergonoomilistestasendeid ja sobivaid liigutusi töövõtetest.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:• praktiline tegevus ((treeningkava teostamine) Praktiline töö• treeningkava tutvustamine õpilase poolt Ülesanne/harjutus• erialatööks sobilike ergonoomiliste harjutuste loend

Lävend

järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju• seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva treeningkava nende saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi.• arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada igapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi.

Iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ NR 1 - isikliku treeningkava koostamine ISESEISEV TÖÖ NR 2 - treeningkava jälgimine ja mõju hindamine


arendab sportliku ühistegevuse arendab sportliku ühistegevuse kaudu korvpall, võrkpall, jalgpall, saalihoki, sulgpall praktiline tegevus Mitteeristav(pallimängud, rahvaspordiüritused jne) koordinatsiooni , reaktsiooni-,tunnetuslikku - (harrastatavatekaudu meeskonnatööoskust ja ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama sportmängude põhilistedistsipliini; mänguelementide jaJaotus tundides: tehnika täiustamine).praktiline töö: 12 Erinevate sportmängudeiseseisev töö: 4 harrastaminekokku: 16

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:praktiline tegevus (treeningmäng) Ülesanne/harjutus

Lävend

arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni , reaktsiooni-,tunnetuslikku - ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama


õpib aktsepteerima inimestevahelisi arendab sportliku ühistegevuse kaudu korvpall praktiline tegevus Mitteeristaverinevusi ja arvestama nendega koordinatsiooni , reaktsiooni-,tunnetuslikku - võrkpall (harrastatavateerinevates suhtlussituatsioonides ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama jalgpall sportmängude põhilisteJaotus tundides: saalihoki mänguelementide jateoreetiline töö: 2 sulgpall tehnika täiustamine).praktiline töö: 15 erinevate sportmängudeiseseisev töö: 2 harrastaminekokku: 19

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:praktiline tegevus (treeningmäng) Ülesanne/harjutus

Lävend

arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni , reaktsiooni-,tunnetuslikku - ja otsusekiirust, õpib ka ennast kehtestama


arendab kutsetööks vajalikke mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervis ning kehaline aktiivsus ideekaart tervisespordi, Mitteeristavtahteomadusi (kohanemisvõime, teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisis kehalise aktiivsuse vajalikkus võimaluste kohtakoostööoskus, väljendusoskus, jms) seoseid lihashooldus rekreatiivsedJaotus tundides: arendab sportliku ühistegevuse kaudu treeningu ülesehitamise erinevad viisid liikumisharrastused,teoreetiline töö: 1 kohanemus- ja empaatiavõimet, ohutusnõuded arutelu, ekreatiivsetepraktiline töö: 10 koostööoskust, eneseväljendusoskust ning tegevuste kohta.iseseisev töö: 2 distsipliinikokku: 13

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:praktiline tegevus, analüüs rekreatiivse tegevuste õnnestumise kohta Praktiline töö

Analüüs

Lävend

mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisis seoseidarendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemus- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid lävendi tasemel


Õppematerjalid R. Jalak „ Tervise treening“; Liikumise ja spordi ABC I osa; Liikumise ja spordi ABC II osa; L. Thool „ Treening tervele kehale“


RAKENDUSKAVA




22 Erialane huviring 1 3

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab erialaseid praktilisi vilumusi huviringis.

Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

18 t 60 t


kasutab projektitöö iseloomust lähtuvalt Sooritab erialaseid praktilisi töid valides ERIALANE PRAKTILINE TÖÖ TÖÖKOJAS (praktiline töö) 3 EKAP Juhendamine Mitteeristavsobivaid tööriistu, -vahendeid ja selleks sobivad tööriistad, -vahendid ja - projektiõppeks olemasolevate autode ja väiketehnika tutvustus Praktilised ülesanded-võtteid; -võtted ning põhjendab oma valikut. - sooritatavate tööde tutvustus Grupitöödtunneb erinevate autoerialade Kirjeldab erinevate autoerialade omavahelist - praktiliste ülesannete sooritamine (sõidukite ja muu väiketehnika remontimine, Probleemülesanneteomavahelist seost seost. taastamine, viimistlemine) lahendamineJaotus tundides: Valmistab ette töökoha vastavalt Arutelupraktiline töö: 60 tööülesandele, hoiab töötamisel korda, tööiseseisev töö: 18 lõppedes korrastab töökoha ning paigutabkokku: 78 töövahendid ettenähtud kohale.

Tööülesannete täitmisel järgib kõne- jakirjakeele normi.Annab hinnangu oma tegevuseleõppeprotsessis.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid.Sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikastlähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni javõimlemisharjutusi.Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisidrahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes.Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna-ning jäätmekäitluse nõudeid.

Hindamisülesanne: Hindamismeetod:

Praktiline töö Praktiline tööEnda töö analüüs Analüüs

Lävend

Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.

Iseseisev töö

Analüüs enda sooritatud töödest huvialaringis.

Praktilised tööd

Erialane praktiline töö projektiõppeks olemasolevate autode ja väiketehnika juures.

Praktika

Puudub.


Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Hinnatakse mitteeristavalt.


Õppematerjalid Erialased andmebaasidÕpetaja poolt jagatavad materjalid


RAKENDUSKAVA

Sihtrühm Põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavad õpilased; kutseharidust omandavad õpilased



23 Erialane huviring 2 3

Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad.

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab erialaseid praktilisi vilumusi huviringis ja on võimeline huviringi raames esindama kooli välisüritustel (nt, messidel,võistlustel, töötubades).

Iseseisva töö tunde sh lõimitud üldained Praktilisi tunde

18 t 60 t


arvestab projektitöö iseloomust Sooritab erialaseid praktilisi töid valides ERIALANE PRAKTILINE TÖÖ TÖÖKOJAS (praktiline töö) 3 EKAP Juhendamine Mitteeristavlähtuvalt aja- ja materjalikulu; sobivad tööriistad, -vahendid ja -võtted ning - projektiõppeks olemasolevate autode ja väiketehnika tutvustus Praktilised ülesandedhindab projektitöö iseloomust lähtuvalt põhjendab oma valikut. - sooritatavate tööde tutvustus Grupitööderinevate tehnoloogiate eeliseid ja Planeerib praktilise töö sooritamiseks kuluvat - praktiliste ülesannete sooritamine (sõidukite ja muu väiketehnika remontimine, Probleemülesannetepuuduseid ning kasutab sobivaimaid aega ja materjalide kulu, põhjendab oma taastamine, viimistlemine) lahendaminetehnoloogiaid planeeringut. AruteluJaotus tundides: Kirjeldab konkreetse praktilise tööpraktiline töö: 60 sooritamiseks võimalikke kasutatavaidiseseisev töö: 18 tehnoloogiaid, valib sobivaima ja põhjendabkokku: 78 oma valikut.

Valmistab ette töökoha vastavalttööülesandele, hoiab töötamisel korda, töölõppedes korrastab töökoha ning paigutabtöövahendid ettenähtud kohale.Tööülesannete täitmisel järgib kõne- jakirjakeele normi.Annab hinnangu oma tegevuseleõppeprotsessis.Kasutab tööd tehes ergonoomilisi töövõtteid.Sooritab oma eriala kutsetöö spetsiifikastlähtuvaid sobilikke rühi-, koordinatsiooni javõimlemisharjutusi.

Suhtleb korrektselt, lahendab lahkhelisid rahulikult ja lahendusvõimalusi pakkudes. Täidab töö- ja tuleohutuse, töökeskkonna-ning jäätmekäitluse nõudeid.

Hindamisülesanne:Praktiline tööEnda töö analüüs

Lävend

Hindekriteeriumid esitatakse konkreetse hindamisülesande juures mooduli rakendumisel.

Iseseisev töö

Analüüs enda sooritatud töödest huvialaringis.

Praktilised tööd

Erialane praktiline töö projektiõppeks olemasolevate autode ja väiketehnika juures.

Praktika

Puudub.


Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Hinnatakse mitteeristavalt.


Õppematerjalid Erialased andmebaasidÕpetaja poolt jagatavad materjalid


RAKENDUSKAVA

Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad

24 Ettevõtlusõpe 6 Bret Paas, Anne Lember, Marve Koppel


Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane on omandanud pädevuse (teadmised, oskused, hoiakud), mis võimaldab tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht

Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Moodulit hinnatakse mitteeristavalt Mooduli õpiväljundite saavutatust hinnatakse mitteeristavalt: arvestatud/ mitte arvestatud. Õppija on omandanud mooduli õpiväljundid hindamiskriteeriumitega määratud tasemel ja hindamisel on tulemuseks arvestatud (A), kui õpilane on sooritanud kõik hindamisülesanded sh iseseisva töö nõuetekohaselt

Mooduli tundide maht Kokku 156 tundi, sh teoreetilised loengud + praktilised tegevused

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

1) mõistab ärivõimalusi lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna toetavatest ja piiravatest teguritest;

HK 1. kirjeldab enda võimalusi tegutsemiseks ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes õpitava eriala ettevõtluskeskkonnast HK 2. selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas HK 3. arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle

2) kavandab turundustegevused äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele;

HK 4. kirjeldab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest HK 5. kirjeldab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest

3) mõistab ettevõtte eelarvestamise, finantseerimise ja

majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktidest ja heast tavast;

HK 6. koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi HK 7. selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi HK 8. selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast

4) kavandab ettevõtluse õpitavas valdkonnas lähtudes äriideest ja ettevõtluskeskkonnast.

HK 9. koostab ärimudeli meeskonnatööna lähtudes valitud strateegiast HK 10. kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile HK 11. hindab meeskonnatööna juhendamisel ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist

Hindamisülesanded Teemad ja alateemad ning lõimumine moodulitega Õppemeetodid

ÕV1 1. Ettevõte Praktiline meeskonnatöö,

1) Struktureeritud aruanne meeskonnatööna teemal: Mina, minu eriala ja ettevõtlus 5 aasta pärast. (vorm, meedium vaba), Meeskonnatöö analüüs ja hinnang 2) Struktureeritud aruande (nt posteri) esitlus meeskonnatööna 3) Äriidee koostamine meeskonnatööna

2. Ettevõtlus 3. Ettevõtja 4. Ettevõtlikkus 5. Ettevõtluskeskkond 6. Kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõttele 7. Äriidee 8. Meeskonnatöö

õpilasfirma, õppekäik, intervjuu ettevõtjaga, mõistekaart, ajurünnak, analüüsimeetodid, praktilised näidisülesanded, juhtumianalüüsid

ÕV24) Struktureeritud kirjalik töö juhendi alusel ja selle esitlus rühmatööna: Sihtrühmade kirjeldus ja turundustegevuste plaan (üheks aastaks)

9. Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal 10. Konkurents 11. Turunduseesmärgid 12. Turundusmeetmestik 13. Turuanalüüs

ÕV35) Kompleksülesanne meeskonnatööna: investeeringute eelarve ja katteallikad, rahavood, müügiprognoos, kasumiplaan, bilansiprognoos

14. Majanduskeskkond 15. Tulude ja kulude ringkäik 16. Ressursid 17. Ettevõtte tulud ja kulud 18. Majandusarvestuse põhialused (eelarved, kasumiaruanne, bilanss) 19. Äriseadus, raamatupidamise seadus, võlaõigusseadus 20. Ärimudeli finantsosa: tulud ja kulud

ÕV46) Kompleksülesanne meeskonnatööna: ärimudel, protsessikirjeldus ettevõtte asutamisest ja tasuvusanalüüs 7) Esitlus meeskonnatööna: ärimudel ja ettevõtte tasuvus

21. Ärimudelid 22. Ettevõtlusvormid 23. Ettevõtte asutamine 24. Ettevõtte tasuvus

Õppematerjalid Randma, T., Raiend, E., Rohelaan, R. jt (2007) Ettevõtluse alused. Tallinn: SA Innove http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettevõtlusõpe/Ettevõtluse%20alused%20õpilasele.pdf Sirkel, R., Uiboleht, K., Teder, J. jt (2008) Ideest eduka ettevõtteni. Tallinn: SA Innove http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettevõtlusõpe/Ideest%20eduka%20ettevõtteni.pdf Töötamise tulevikutrendid http://oska.kutsekoda.ee/tootamise-tulevikutrendid/tootamise-tulevikutrendid-2016/ Jaansoo, A. (2012) Turunduse alused. I: baasteooria, juhtumikirjelduste ja ülesannete kogu. Tallinn: SA Innove http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Õppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Turundus%20I.pdf Vodja, E., Zirnask, V., Suitsu, P. jt (2014) Majandusõpik gümnaasiumile. Junior Achivement Eesti SA Eamets, R. jt (2012) Ettevõtlikkusest ettevõtluseni, SA Teadlik Valik TÜ, TTÜ, EEK Mainor (2014) Ettevõtlikkusest ettevõtlikkuseni töövihik https://koolielu.ee/waramu/view/1-00fc8369-4a5b-4fd8-9271-da0d872060c9 Mägi, J. (2011) Ettevõtluse ja äriplaani koostamise alused. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf Teder, J., Varendi, M. (2008) Mis toimub ettevõttes? Ettevõtte hindamine ja arendamine. HTM, SA Innove Suppi, K. (2013) Ettevõtlusõpik-käsiraamat. Tartu: Atlex

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2168/Ettev6tlus_2011%20-tekst.pdf

https://koolielu.ee/waramu/view/1-00fc8369-4a5b-4fd8-9271-da0d872060c9

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/Turundus%20I.pdf

http://oska.kutsekoda.ee/tootamise-tulevikutrendid/tootamise-tulevikutrendid-2016/

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ideest%20eduka%20ettev%C3%B5tteni.pdf

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Ettev%C3%B5tlus%C3%B5pe/Ettev%C3%B5tluse%20alused%20%C3%B5pilasele.pdf

Kärsna, O. (2009) Pisiettevõtja käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Ilo Zeiger, P. (2013). Vajalikke teadmisi ettevõtlusest. E-õpik. TLÜ http://ettevotlusope.weebly.com/ Osterwalder, A., Pigneur, Y. (2014) Ärimudeli generatsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu Äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019?leiaKehtiv Ettevõtjaportaal http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal SEB Alustav ettevõtja http://www.seb.ee/ariklient/alustav-ettevotja Eesti.ee https://www.eesti.ee EAS http://www.eas.ee/alustav/finantseerimise-kaasamine/stardikapital-finantseerimine-investeerimine/ 38 iPlanner http://www.iplanner.net/business-financial/online/start.aspx?country=ee

https://www.eesti.ee/

http://www.seb.ee/ariklient/alustav-ettevotja

http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019?leiaKehtiv

http://ettevotlusope.weebly.com/

ÜLDÕPINGUTE MOODULID

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad25 EESTI KEEL JA KIRJANDUS 6

(156 tundi) Sirje PaakspuuAnne RandMaiju Zuping

A-120 I – 36 PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonnas

Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. väljendub selgelt, eesmärgipäraselt ja kirjakeele normile vastavalt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses2. arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal3. koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt hinnates4. loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi seoseid5. väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga6. tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost, seostab seda ajastu ühiskondlike jakultuuriliste sündmustega

1. kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile 2. koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid 3. leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda

loodud tekstides 4. koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi 5. kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab infoallika

valikut 6. põhjendab oma lugemiseelistusi ja -kogemusi 7. tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja -kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab

tegelasi 8. avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate 9. arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust 10. selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid1. KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUS-VAHENDINA

Suulise ja kirjaliku suhtluse ja teksti erinevused.

Kirjakeel ja kõnekeel, murdekeel ja släng.

Keelekontaktid: saksa, vene, inglise ja soome keele mõju eesti keelele.

Keeleline etikett, sh virtuaalkeskkonnas.

Oskuskeele erinevused.

20 6 Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks ja keelelise etiketi kasutamiseks, uudissõnade kasutamine (sobib kõigi alateemadega).

Praktiline harjutus — sobivate keelenormide kasutamine, õigekirja tundmine.

Mõistekaart — keelekasutus erinevates sotsiaalsetes ja vanuserühmades.

Ajurünnak — eesti keele kontaktid erinevate keeltega. Loeng – keeleline etikett, erinevad keele stiilid. Slängiteksti (murdeteksti) ümbersõnastamine kirjakeelde. Volikogu istung (kõne etteantud teemal). Vigaste tekstide parandamine (tarbeteksti sõnavara ja

keelekasutuse parandamine / sooritatud harjutustes vigade parandamine ja analüüs).

Õpimapi koostamine vastavalt alateemadele (släng, keelekasutus erinevates suhtlusolukordades, oskuskeele kasutamine, eneseanalüüs...).

2. SÕNAVARA Sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja

loov keelekasutus Ilukirjandusliku teksti

eripära. Lihtsamad tarbetekstid. Õigekirjaoskuse parandamine ja

kinnistamine

20 6 Praktiline harjutus: sõnavara tundmine (liitsõnad, tuletised, võõrsõnad ...).

Teatmeteoste kasutamine, sh veebikeskkonnas: sõnade tähenduste leidmine ja õigekirja otsimine, uudissõnade leidmine ja nende kasutamine.

Loovusharjutused (slängisõnavara tundmine, kaasaegne muinasjutt, kirjalik ja suuline alias).

Rollis kirjutamine: kirjutatakse mõne tegelase keele- või sõnavarakasutusest (pankur, ärimees, talunik, tegelane kirjandusest)

Kirjandusliku teksti keeleline võrdlus: leiab kirjandusteose keelekasutuse eripära, stiilierinevusi ja -eksimusi (saab kasutada Venni diagrammi).

Vigaste tekstide parandamine (tarbeteksti sõnavara ja keelekasutuse parandamine / sooritatud harjutustes vigade parandamine ja analüüs).

Erialane rakendus (seostab õpitut erialaga).Õpimapi koostamine alateemade kohta

Esimese ja teise teema hindamine Õpiväljundid: I teemal 1 - 4; II teemal 1 – 5Hindamiskriteeriumid:

koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab infoallika valikut kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt

suulises esinemises või enda loodud tekstides avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid

ja tsitaate arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist

kui ka oma elust Nimetab sõnavara rikastamise võimalusi, toob sobivaid näiteid. Eristab erinevaid tekste selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid

sh hindekriteeriumid Kirjaliku teksti (arutleva teksti, tarbeteksti/retsensiooni/referaadi, kirjandi ) koostamine:

„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta.„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab

korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda 0 – 8 ortograafiaviga, üksikud ebatäpsused tekstis. „3“ – Töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline. Lubatud on 8 – 15 ortograafiaviga. „2“ – Töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Ortograafiavigu 16 või enam. Töö ei vasta teemale. X – Töö esitamata.

Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Õpimapi hindamise aluseks on koostamisjuhend. Õpimapi hinne pannakse mooduli lõppedes, mis ongi mooduli kokkuvõtvaks hindeks.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud). Iga hinnatava töö juures hinnatakse õigekirjaoskust.

Esimese ja teise teema hindamismeetodid Iseseisvalt koostatud ja esitatud loovülesanded: erinevate tekstide koostamine vastavalt juhendile – eristav hindamineKontrolltöö: keelenormide tundmine: kirjavahemärgistamine, kokku- ja lahkukirjutamise küsimused, sõnavara, erisuguse eesmärgiga tekstide koostamine – eristav hindamine

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid

3. MEEDIA JA MÕJUTAMINE

Meedia mõiste, olemus, liigid, tunnused

Erinevate meediatekstide koostamine

Infoallikate kriitiline hindamine ja oma infoallikate põhjendamine, info usaldusväärsus

Sotsiaalmeedia

28 8 Mõistekaart: meediateksti liigid ja tunnused Koostab ja vormistab erinevaid meediatekste (uudis, intervjuu,

retsensioon, artikkel, reklaam) vastavalt juhendile, järgides õigekirja reegleid

Rollimäng Rühmatöö: erialase ajalehe koostamine ja esitlus Reklaamteksti analüüs Reklaamklippide võrdlemine Etteantud meediatekstist usaldusväärsete faktide leidmine,

teksti kriitiline analüüs, väidete tõestamine ja vastuväidete esitamine

Tänavaküsitluse/intervjuu koostamine etteantud teemal

4. FUNKTSIO-NAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE

Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne. Tüüpilised stiilivead. Teabeotsing. Seotud ja sidumata tekstid

(nimestikud, tabelid, graafikud..). Arutleva teksti kirjutamine

alusteksti põhjal. Oma teksti toimetamine ja

pealkirjastamine Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Mudelkirjutamine (erinevad

tarbetekstid)

20 9 Juhendmaterjali lugemine, refereerimine ja kokkuvõtte kirjutamine.

Lünkteksti täitmine tabelite, diagrammide abil, tabeli ja diagrammi koostamine etteantud faktide põhjal.

Mõistekaart – kasutab alusteksti, pealkirja. Alusteksti põhjal kirjutamine ja oma kirjutatud teksti

pealkirjastamine. Teksti struktuuri tajumine, teksti lõikude järjestamine. Praktiline harjutus: oma kirjutatud teksti toimetamine ja

stiilivigade parandamine.

Mudelkirjutamine, tarbetekstide koostamine – avaldus, CV, kaaskiri, motivatsioonikiri.

Tänavaküsitlus (teema etteantud), selle põhjal graafikute, tabelite koostamine, täitmine...

Mudelkirjutamine, tarbetekstide koostamine avaldus, CV, kaaskiri, motivatsioonikiri.

Arvutis koostatud enesekontrolli testide sooritamine. Praktiline harjutus: oma kirjutatud teksti toimetamine ja

stiilivigade parandamine Praktika aruande kirjutamine

Kolmanda ja neljanda teema hindamine Õpiväljundid: IV teemal 1 – 5; V teemal 1 – 6Hindamiskriteeriumid:

koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab infoallika valikut avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid

ja tsitaate leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt

suulises esinemises või enda loodud tekstides koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi

arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust

kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile

sh hindekriteeriumid Kirjaliku teksti (CV, avaldus, motivatsioonikiri, mõistekaart, praktiline harjutus) loetakse arvestatuks, kui töö on koostatud ja vormistatud vastavalt etteantud juhendile, järgides kirjutamisel õigekirja.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja esineb õigekirjavigu.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud erialane ajaleht loetakse arvestatuks, kui esitatud tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ja õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis.

X – töö on esitamataKolmanda ja neljanda teema kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik

mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

Kolmanda ja neljanda teema hindamismeetodid Rühmatööna koostatud ja esitatud erialane ajaleht ( tööotsimiskuulutus, uudis, intervjuu, reklaam, jms…) Lõpptulemuse saavutamiseks rakendatakse enese- ja

kaaslaste hindamist – mitteeristav hindamine Mõistekaardi koostamine - mitteeristav hindamine Praktilised harjutused teabeotsinguks, meediatekstide ülesehituse, lõikude

järjestamiseks – kujundav hindamine (mitteeristav) CV, avaldus, motivatsioonikiri mitteeristav hindamine

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid5. ILUKIRJANDUS

KUI KUNST Ilukirjanduse põhiliigid ja alaliigid Kirjandusvoolud, tunnused,

esindajad, tähtsamad teosed Kirjandusteose autor: koht, aeg,

traditsioonid, loomingu eripära Kirjandusteose peategelane ja

kõrvaltegelased Teose lugu ehk alustekst, selle

tõlgendamine ajastust lähtuvalt

32 9 Ajurünnak, loeng, esitlus: kirjanduse olemus, põhiliigid, kirjandusvoolud, ajatelg

Rühmatöö: kirjandusvoolud, nende tunnused, teosed ja autorid (plakat, stendiesitlus jm)

Ilukirjandusteksti lugemine ja analüüs: etteantud küsimustele vastamine ja oma arvamuse esitamine tekstinäidete põhjal

Rollis kirjutamine (rollimängud): enda samastamine mõne tegelaskujuga, temast lähtuv teose analüüs. / Kirjandusteostest katkendite lavastamine, jälgides ajastut

Mõistekaart: lühema proosateksti analüüs. Õppekäik kultuuriloolisse paika, teatrietenduse külastus,

filmi vaatamine

Viienda teema hindamine Õpiväljundid: 1 – 6Hindamiskriteeriumid:

koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile, järgides kirjutamisel õigekirjareegleid kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate kasutab erinevatest infoallikatest saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut

leiab sidumata tekstist vajaliku info ja kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides

koostab etteantud faktide põhjal tabeli või diagrammi arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma

elust

Sh hindekriteeriumid Ettekande ( kõne, esitluse, sõnavõtu) koostamine: „5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel. „4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises.

X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arutleva teksti, tarbeteksti/retsensiooni/referaadi, kirjandi ) koostamine „5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda 0 – 8 ortograafiaviga, üksikud ebatäpsused tekstis. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline. Lubatud on 8 – 15 ortograafiaviga. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Ortograafiavigu 16 või enam. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata

Viienda teema kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

Viienda teema hindamismeetodid Hindamisülesanded valitakse õppijate või õpetaja poolt, lähtuvalt rühma omapärast ja võimetest. Referaat ja slaidiesitlus: kirjandusvool, tunnused, tähtsamad teosed ja autorid – eristav hindamine Valitud kirjandusteoste analüüside koostamine abiküsimuste abil – eristav hindamine Tekstidest kirjandusvoolude tunnuste leidmine – mitteeristav hindamine Proosatekstide kohta koostatud küsimustele vastamine - mitteeristav hindamine Kirjutab arutluse tegelaste või probleemide kohta - eristav hindamine Retsensiooni kirjutamine filmi või etenduse kohta – eristav hindamine Valitud tegelase rolli esitlus või arutlus – mitteeristav hindamine

Mooduli hindamine Moodulit hinnatakse eristavalt, hinne kujuneb õppeperioodil viie teema käsitlemisel õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4,6 – 5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist

kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4 – 4,5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 3-3,9 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile.sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja

motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindamismeetodid Õpimapi kaitsmine Õppematerjalid Ehala, Martin. (1998). Eesti kirjakeel gümnaasiumi õigekeelsusõpik. Tallinn: Künnimees

Hennoste, H. (2012). Tekstist tekstini. Lugemine ja kirjutamine. Tallinn: Argo Hennoste, M. (1996). Tekstiõpetuse õpik keskkoolile. Tallinn: Avita Kuhhi, M. (2006). Eesti ametikeel. Õigekeel ja suhtluskeel. Tallinn: Ilo Maanso, Sven (2000). Õige sõna - täpne mõte. Tallinn: Koolibri Õigekeelsuse käsiraamat ja sõnastik (2013). Tallinn: TEA Kirjastus Kask, Külliki (2005). Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita Meediaõpetus üldhariduskoolis. Õpetaja käsiraamat. Audiokassett (2004) Lugeda on lahe. Lugemisülesannetega tekstikogumik (2005) Eesti Ajalehtede Liidu ajalehed. Ajaleht koolitunnis Eesti ajakirjandus, raadio, televisioon, internet

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad26 VÕÕRKEEL 4,5

(117 tundi)A- 90 I – 27

PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekava võõrkeele valdkonnas vähemalt A2 tasemel

Mooduli eesmärk Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana

Õpiväljundid HindamiskriteeriumidÕpilane 1) suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses 1. kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt

nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates mõttevahetustes / suhtlussituatsioonides oma seisukohti 2) kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga 3) kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab võõrkeeleõpet elukestva õppega 4) mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel 5) on teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid

2. esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes 3. väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) 4. tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast 5. koostab oma kooli (lühi) tutvustuse 6. põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks 7. hindab oma võõrkeeleoskuse taset 8. põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega 9. eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust 10. kirjeldab oma kasutatavaid suhtluskeskkondi (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades 11. võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme 12. arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga 13. tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta14. kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles 15. tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise

võimalusi 16. koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, 17. arvestab sihtmaa eripäraga 18. sooritab näidistööintervjuu

Teema Alateemad A I e- Prt P ÕppemeetodidHindamismeetodid ja hindamisviis

eristav – Emitteristav - ME

1. MINA JA MAAILM 1. Mina ja eakaaslased 10 3 Online keeletaseme testide täitmine

Ankeedi täitmine kooli/kursusele registreerimiseks

kirja/emaili koostamine, vormistamine sõbrale

intervjuu/dialoog (enese / sõbra/eakaaslase tutvustus)

rühmatöö: kooli ja eriala tutvustuse koostamine (poster / voldik / videoklipp / powerpoint esitlus) koos kutsega tulla õppima ja põhjendusega, miks just sellesse kooli

õppekäik koolihoone(te)s (õpilased on giidid)

oma võõrkeeleoskuse taseme hindamine (ME)

ankeedi täitmine vormi nõudeid järgides (ME)

kiri (enesetutvustus) sõbrale/eakaaslasele (E)

suuline enesetutvustamine (E)

poster /voldik / powerpoint esitlus / videoklipp koolist /

esinemine giidina õppekäigul (ME)

2. Mina ja Eesti 10 3 lugemis- ja/või kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel (võõrkeelne tekst / lindistus Eesti kohta, praktilised harjutused sõnavara, väljendite, sõnastiku kasutamise jms kohta) õppekäik loodusesse, linna- /

rahva-/ looduse- või ajaloomuuseumi,

kunstigaleriisse, kontserdile jne koos õppeülesande täitmisega võõrkeeles. õpimapi koostamine (faktid

Eestimaa kohta, võõrkeelne info vaatamisväärsuste, kultuuritraditsioonide ja -sündmuste, tuntud riigi- ja kultuuritegelaste jne, õpilase poolt valitud sihtkoha või kultuuriobjekti kohta). Õpimappe võiksid hinnata kaasõpilased.

tagasiside andmine/ retsensiooni kirjutamine (kaasõpilase esitluse/õpimapi kohta).

võõrkeelne viktoriin või mälumäng Eesti kohta

video /filmi vaatamine (nt mõnest Eesti kultuurisündmusest, -traditsioonist või sihtkohast) ja juhendi alusel sisukokkuvõtte koostamine.

sõnavara test loetud teksti kohta

(E) õppekäigu

aruanne (ME) esitlus (Eesti

tutvustamine) tagasiside

kaasõpilase esitluse kohta / retsensioon (ME)

sisukokkuvõte filmist(ME)

3. Erinevad inimesed ja rahvad 12 3 reisimine: check-in lennujaamas ja hotellis, tee juhatamine

lugemis- ja/või kuulamisülesande

täitmine juhendi alusel (sihtriigi kultuurisündmused, tuntud persoonid ajaloost ja/või tänapäevast, eakaaslaste elu-olu) ja õppimine

rollimängud lennujaamad, hotellis (E)

sõnavara test (ME)

õpimapi suuline esitlus kaasõpilastele koos näitlike

video/filmi vaatamine (sihtriigi loodusest

ja vaatamisväärsustest) ja arutelu mõistekaardid (sihtkeele riigi

eripära) õpimapp sihtkeelt kõnelevate

maa(de) geograafilise asendi, riigi sümbolite ja arengu, elukeskkonna, vaatamisväärsuste, tuntud kultuuritegelaste, tähtsamate kultuuritraditsioonide, kirjanduse, kunsti, muusika jne esindajate kohta

ajurünnak (oma rahva ja kultuuri võrdlus teistega)

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet.

vahenditega (E)

kirjalik arvamus juhendi alusel (Eesti võrdluses sihtkeele maa(de)ga) (E)

ümarlaud – erinevate riikide kombed ja traditsioonid (ME)

Teema „Mina ja maailm“ hindamine Õpiväljundid: 1- 4Hindamiskriteeriumid: (4.,5.,7.,11.,12.,13.,17.)

hindab oma võõrkeeleoskuse taset tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast (kirjeldab senist elu ja õpinguid, võimeid

ja huvisid, eelnevaid kogemusi seoses valitud erialaga ja mõtteid tulevikukavatsustest) koostab oma kooli (lühi) tutvustuse ja põhjendab oma eriala ning kooli valikut võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja –norme, toob

välja sarnasused ja erisused arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus ja

kliima, elukeskkond, tähtsaimad teaduse- ja tehnikasaavutused, tuntumad vaatamisväärsused, kultuuritraditsioonid ja -sündmused, inimesed) ja soovitab külastada mõnda sihtkohta

arvestab sihtmaa eripäraga

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud kooli tutvustus loetakse arvestatuks, kui õpiväljundite lävend on saavutatud ja õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis. X – töö on esitamata

Suulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine: „5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult,

tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine. „4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti.„2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata.

X – töö on esitamata

„Kirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

õppematerjalid Raymond Murphy "English Grammar in Use"; Anne Pikver "Increase Your Vocabulary"; Stuart Redman "English Vocabulary in Use"; Glennis Pye " Vocabulary in Practice" 3-6; Liz and John Soars "New Headway"; Liz Driscoll "Reading Extra", "Listening Extra", "Speaking Extra" Õpetaja koostatud töölehed.

Teema Alateemad A I e- Prt P ÕppemeetodidHindamismeetodid ja hindamisviiseristav – Emitteristav - ME

2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA

1. Mina ja keskkond 1.1 Keskkonnakaitse probleemid

25 8 Lugemis – ja kuulamisülesannete täitmine Sõnavara test

2. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad

Meedia: erinevad meediakanalid, reklaamid, reklaami koostamine, ajaleheartiklid

Online harjutuste täitmine

(keskkonnaalased tekstid) Interneti sõnastike

kasutamine Keskkonnaprobleemid

maailmas ja Eestis, looduskaitsealad, ohustatud liigid ja arutelud.

Rühmatöö: posteri kujundamine inimtegevuse negatiivsetest ja positiivsetest tegevustest ning nende mõjust keskkonnale.

Essee teemal –Mida mina teha saan, et lahendada keskkonna probleeme?

Tööd lugemistekstidega ja /või kuulamistekstidega (erinevad arvamused suhtluskeskkondade kohta)

Uurimuslik töö interneti ja virtuaalse suhtluskeskkonna tekke ja arengu kohta

Arutelu suhtluskeskkonna tekke ja arengu koht

Ajurünnak- virtuaalne suhtlemine vs reaalne

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet

(E)

Poster inimtegevuse negatiivsetest ja positiivsetest tegevustest ning nende mõjust keskkonnale. (ME)

Essee „Mida mina teha saan, et lahendada keskkonna probleeme?“ (E)

Internetiotsingu sooritus (ME)

Uurimuslik töö interneti ja virtuaalse suhtluskeskkonna tekke ja arengu kohta(E)

Teema „Keskkond ja tehnoloogia“ hindamine

Õpiväljundid: 1, 2Hindamiskriteeriumid: 1.,2.,3.,9.,10.,12.,

kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust kirjeldab oma kasutatavaid suhtluskeskkondi (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes

keskkondades arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga

analüüsib oma võõrkeeleoskuse taset;

mõistab lihtsamaid võõrkeelseid keskkonnakaitsealaseid tekste; mõistab ja kirjeldab võõrkeeles olulisi keskkonna probleeme; arutleb võõrkeeles võimalikke viise keskkonna probleemide lahendamiseks.

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamataRühmatööna koostatud ja esitatud poster loetakse arvestatuks, kui õpiväljundite lävend on saavutatud ja töö vastab etteantud juhendile, õppija on eesmärgi saavutamiseks kasutanud erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ning meeskonnaliikmena olnud salliv ja koostööaldis. X – töö on esitamataSuulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine: „5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult, tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine. „4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti. „2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata. X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„Kirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata


õppematerjalid Headway (Intermediate); Unit 11, Technical EnglishSõnastikud (sh internetisõnastikud), H.Fevang, H.Thesen, E.Ulven Fact and Fiction,Õpetaja koostatud töölehed.

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine /

hindamismeetodid

3. HARIDUS JA TÖÖ1. Mina õppijana2. Mina tööturul

2.1 Töötamisega seotud põhimõisted: tööleht:Work: duties, conditions, pay, Getting a job, who works in the company, talking about the work

2.2 Küsimustele vastamine, töökohustuste kirjeldamine (speaking about your own duties)

2.3 Kuulamisülesanded, arutlus tööteemadel: Why work?

33 10 vestlus senistest töökogemustest ja tulevikuplaanidest

lugemisülesande täitmine juhendi alusel Eesti haridussüsteemi kohta (materjalid õpikust, internetist, PP esitlus)

paaristöö sõnaraamatu abil: erinevate ametite nimetused inglise keeles ja peamised tööülesanded

töökoha kirjeldus õppekäik ettevõttesse


täitmine juhendi alusel tööohutuse teemadel

tööohutusteemalise video vaatamine ja küsimustele vastamine sisu kohta (YouTube)

paaristöö: esitluse koostamine vabal valikul etteantud plaani järgi firma/ ettevõtte/ asutuse/ haridusasutuse kohta Eestis või Euroopas

lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel erinevate tööpakkumiste kohta

individuaalne töö: Europass CV koostamine näidise järgi


täitmine juhendi alusel motivatsioonikirja ja avalduse kirjutamise teemadel

intervjuu/dialoog (tööintervjuu lavastamine etteantud plaani

Senise töökogemuse kirjeldamine ja tulevikuplaanide tutvustamine (ME)

Eesti haridus-süsteemi ja õppimisvõimaluste tutvustamine (E)

Kirjalik kokkuvõte õppekäigust ettevõttesse (juhendi alusel). (E)

Tööohutusteemalise posteri koostamine. (ME)

PP/ Prezi esitlus vabalt valitud firma/ ettevõtte/ asutuse/ haridusasutuse kohta Eestis või Euroopas(etteantud plaani järgi). (E)

Europass CV koostamine. (ME)

Motivatsioonikirja kirjutamine. (ME)

järgi)

Iga teema juures käsitletakse ka grammatikaõpet

Dialoogi lavastamine: tööintervjuu. (E)

Teema „Haridus ja töö“ hindamine Õpiväljundid: 1-5Hindamiskriteeriumid:1.,2.,3.,8.,9.,14.,15.,16.,17.,18.

kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel) põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi Eestis ja välismaal koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa eripäraga sooritab võõrkeeles näidistööintervjuu

sh hindekriteeriumid Mitteristava hindamise puhul loetakse töö (suuline/kirjalik) arvestatuks, kui tööga on saavutatud õpiväljundite lävend, mida kinnitab esitatud töö vastavus etteantud juhendile.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ja õpiväljundite läved on saavutamata.X – töö esitamata

Suulise ettekande/esitluse/rollimängu hindamine: „5“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne on isikupärane ning vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, teemat on käsitletud loominguliselt, samas täpselt ja üksikasjalikult, tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus ladus ja spontaanne, väljendeid eriti otsimata oma seisukohtade esitlemisel ning kaitsmisel. Kõhklusi sõnade või vormide valikul ei esine. „4“ – õpiväljundite lävend on saavutatud kõrgemal tasemel, ettekanne vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele ning teemat on käsitletud üksikasjalikult tuues välja erinevate arvamuste poolt ja vastuargumente, esitlus/vestlus piisavalt ladus ja spontaanne, kasutades lihtsaid keelevahendeid oma seisukohtade väljendamiseks ja põhjendamiseks. Kõnes võib esineda küll väiksemaid pause, mis ei katkesta ega raskenda mõistmist.„3“ – õpiväljundite lävend on üldjoontes saavutatud, kui ettekande teema käsitlus vastab vormistuselt ja esitluselt nõuetele, lihtsate seostatud lausetega kirjeldatud sündmusi, kogemusi ja muljeid ning põhjendatud või selgitatud oma seisukohti. „2“ – ettekande vormistamisel ja esitlemisel esineb puudujääke nii, et õpiväljundite läved saavutamata. X – töö on esitamataKirjaliku teksti (arvamus, kiri sõbrale ) hindamine:„5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine ning lugejast lähtuv stiili valik. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita mingit vääritimõistmist ega riku stiili. „4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab laiem sõnavara ja sobiv väljendusviis; töö sisu on huvitav ja veenev. Võib esineda keelelisi ebatäpsusi, mis ei sega teksti mõistmist. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt sooritatud, lihtne, sidus sõnastus ja teksti

ülesehitus loogiline. Võib esineda emakeele interferents ning eri tüüpi vigu, mis üldiselt ei takista teksti mõistmist.„2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata


sh hindamismeetodidõppematerjalid Raymond Murphy "English Grammar in Use"

Anne Pikver "Increase Your Vocabulary" Stuart Redman "English Vocabulary in Use" Glennis Pye " Vocabulary in Practice" Liz and John Soars "New Headway" (Unit12) Val Lambert ja Elaine Murray "Everyday Technical English" (Units 2,8) Liz Driscoll "Reading Extra" Miles Caravan "Listening Extra" Mick Gammidge "Speaking Extra" Colm Downes (Series Editor: Jeremy Day) "Cambridge English for Job- hunting" Leo Jones "New Progress to First Certificate", Student’s Book Leo Jones "New Progress to First Certificate", Teacher’s Book

Erinevad sõnaraamatud, sealhulgas interneti keskkonnas olevad sõnaraamatud (Oxford Learner’s Dictionaries)Õpetaja koostatud töölehed.

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine kõikide tööde vormistamisel ning kaitsmisel. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4,6 – 5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 4 – 4,5 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs. Hindeliselt sooritatud tööde keskmine on 3-3,9 ja mitteeristavalt hinnatud tööd sooritatud A-le„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Õpimapis on kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mooduli eristav kokkuvõttev hinne kujuneb õpimapis esitatud eristavalt hinnatud tööde keskmise ja õpimapi kaitsmise koondhindena ning kõik mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le.

sh hindamismeetodid Õpimappi esitamine ja kaitsmine.

õppematerjalid Õpimapi koostamisjuhend.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad27 MATEMAATIKA 5

(130 tundi) Karin SaareUlvi VahterA-100 I – 30

PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseks PõhiharidusMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt toimetulekuks.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste tõepärasust

1) sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

2) kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

3) kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks4) teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust5) kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid6) leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info7) koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses8) nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente ja promille9) kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi10) valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja matemaatilisi

sümboleid11) kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks12) kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest13) teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente14) selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske15) arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid valuutasid16) arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste

kohta

2. kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest3. seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutades õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi4. esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt, väljendades oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt kui kirjalikult5. kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel

Teema Alateemad A I e-

Prt

P Õppemeetodid Hindamismeetodid

1. Arvutamine 1. Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q, irratsionaalarvud I, reaalarvud R)

2. Ümardamine.3. Arvu absoluutväärtus (mõiste

ja geomeetriline tähendus).4. Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise

20 6 Loeng

Iseseisev töö – peast arvutamine kiiruse peale, õigsuse peale ja tulemuse ligikaudse väärtuse hindamiseks.Rühmatöö

Elulise sisuga tekstülesannet lahendamine (raha igapäevane

Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teema tundmist ja elulise sisuga ülesannete lahendamist

astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu kümme astmed. Arvu standardkuju.

5. Arvutamine taskuarvutiga.6. Ühend ja ühisosa

(sümboolika ………….. kasutamine; ülesanded hulkade ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine).

7. Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapidamine jms).

kasutamine, pere eelarve, vahemaad, majapidamine jms).

I teema hindamine Eristav hindamineÕpiväljundid: 1 -5

Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete järjekorda.

Teab järguühikuid, ümardab arve etteantud täpsuseni Leiab arvu absoluutväärtuse, seostab reaalse arvuskaalaga Teab arvu 10 astmeid, rakendab astendamise reegleid, kasutab arvu standardkuju Eristab ühendit ja ühisosa Lahendab elulisi ülesandeid ja annab vastuse lähtudes ülesande mõttest

Hindamiskriteeriumid: sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab

välja vajalikud seosed ja valemid kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud

arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

sh hindekriteeriumid „3“Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või taskuarvutiga. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab konspekti (õpiku, käsiraamatu vms) abil elulisi tekstülesandeid.„4“ Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi tüüpülesandeid.„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu

Õppematerjalid Õpetaja poolt koostatud materjalid, õppematerjalid Moodlest ja internetist, matemaatika õpikud ja käsiraamatud.

Teema Alateemad A Ie-

Prt


2. Mõõtühikud 1. Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine

2. Elulise sisuga tekstülesanded

4 4 • ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (elulistes ülesannetes SI-süsteemiväliste mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine)

• ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö)

• interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe tagasisidet andvad töölehed)

• näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka ise koostada)

• kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse arendamiseks

Kodune kontrolltöö

II teema hindamine Eristav hindamine. Õpiväljundid: 1 - 5 Teisendab pikkus-, raskus-, pindala-, ruumala-, mahu-, aja- ja rahaühikuid

Leiab mõõtühikute vahelisi seoseid nii paberkandjalt (õpik, käsiraamat, leksikon jms) kui Internetis leiduvatest teabeallikatest

Kasutab mõõtkava tegeliku mõõtme leidmisel Lahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelustHindamiskriteeriumid: sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente ja promille kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid valuutasid arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste

kohta

sh hindekriteeriumid „3“Teisendab etteantud pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid lubatud eksimisega 10%.

„4“Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti sisule.

„5“Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute teisendamist nõudvaid tekstülesandeid.



Prt

P Õppemeetodid Hindamine

3. Avaldised. Võrrandid ja võrratused

1. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine.

2. Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine.

3. Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan).

4. Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem.

5. Arvtelje erinevad piirkonnad.6. Lineaarvõrratuse mõiste ja

omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem.

7. Elulise sisuga tekstülesanded.

14 4 Loeng Iseseisev töö Ülesannete lahendamine

Arvestustöö

III teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5

Lihtsustab ja tegurdab hulkliikmeid kasutades korrutamise abivalemeid Kasutab võrde põhiomadust Kasutab mõõtkava tegeliku mõõtme leidmisel ja vastupidi Lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandit, lineaarvõrrandisüsteemi; loeb graafikult

lineaar- ja ruutvõrrandi lahendeid

Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme, esitab lahendihulgad graafiliselt Lahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust

Hindamiskriteeriumid:

sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks

teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust valib ja kasutab ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme. Avaldab valemist otsitavasuuruse. Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit. Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme

sh hindekriteeriumid „3“ Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit, lahendab lihtsamaid lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning normaalkujulisi ruutvõrrandeid. Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi.Elulisi ülesandeid lahendab konspekti näidete abil.„4“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid, vormistab korrektse lahenduskäigu.

„5“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid, vormistab selgitustega korrektse lahenduskäigu



Prt


4. Protsendid 1. Osa ja tervik, protsent, promill.


10 3 Loeng Iseseisev töö Ülesannete lahendamine

Arvestustöö.

IV teema hindamine Eristav hindamine.

Õpiväljundid: 1- 5 Arvutab protsente ja promilli Lahendab elulisi ülesandeid, leiab tekstist vajaliku info, teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta

lähtuvalt igapäevaelust Hindamiskriteeriumid:

sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid

kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust

kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks

teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid

sh hindekriteeriumid „3“Arvutab protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa kaudu. Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholisisaldust veres). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

„4“Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid (näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste muutumise ülesanded). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.

„5“Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt kolme tehtega elulisi protsentülesandeid. Vormistab korrektselt lahenduskäigu. Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel ökonoomsema lahenduskäigu.



Prt


5. Majandusmatemaatika elemendid

1. Raha ja valuuta.2. Liht-ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik.

3. Palk ja kehtivad maksud töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused (soodushind, hinnatõus jt).

4. Diagrammide lugemine.

10 3 LoengIseseisev tööÜlesannete lahendamineDiagrammide lugemineEsitlus

V teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5

Teisendab erinevaid valuutasid Arvutab liht- ja liitintressi, hindab hoiuse tulusust ja laenu kulukust Arvutab bruto- ja netopalka, enamkasutatavaid makse Loeb erinevaid majandusalaseid diagramme


välja vajalikud seosed ja valemid kirjeldab lahenduskäiku, teeb vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu, kontrollib

lahenduskäigu õigsust kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info Arvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust. arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid ning

teisendab enamkasutatavaid valuutasid arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise

võimaluste kohta

sh hindekriteeriumid „3“Õpetaja abiga. Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi. Arvutab käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt andmeid.

„4“ Konspekti abiga. Lisaks hinde „3“ hindamis- kriteeriumile. Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme.

„5“Iseseisvalt. Lisaks hinde „3“ ja „4“ hindamis-kriteeriumile. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid ülesannete lahendamisel. Oskab probleemülesandeid lahendada ja neid ise püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma seisukohta kaitsta.



Prt


6. Tõenäosusteooria ja statistika 1. Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes).

2. Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja suhteline sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud

10 5 Iseseisvaks tööks on õpilase poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.LoengAruteluIseseisev tööÜlesannete lahendamineUurimustööEsitlus

1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria”

2.3. Kontrolltöö

„Statistika” 4.5. Iseseisvad

tööd 6.7. Essee

keskmine, mediaan, mood, maksimaalne ning minimaalne element, standardhälve.

3. Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.

„Loteriide ja hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse mitteeristavalt.

VI teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5 Arvutab sündmuse tõenäosust, võiduvõimaluse suurust selgitab hasartmängudega seotud

riske Kasutab statistika põhimõisteid Leiab nii paberkandjalt kui Internetis leiduvatest teabeallikatest statistilisi andmeid; loeb ja koostab

tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses Lahendab elulisi ülesandeid, esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust Hindamiskriteeriumid: sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teeb vajalikud arvutused,

vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks

lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel ning eristab olulist ebaolulisest teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente

sh hindekriteeriumid „3“ õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud statistika uurimustöö. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske.

„4“ õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” näidetele baseeruvaid ülesandeid. Õpilane on esitlenud oma iseseisvat uurimustööd klassis, kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest ja osalenud aruteludes.

„5“õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja “Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid probleemülesandeid; on esitlenud oma iseseisvat uurimistööd klassis ja saanud hea või väga hea hinnangu osaliseks. Õpilane on esitlenud esseed “Loteriide ja hasartmängudega seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa aruteludest klassis.

VI teema kokkuvõtva hinde kujunemine 1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid ülesandeid. Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 40% kokkuvõtvast hindest.

2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse eristavalt.

Hinde osakaal 40% kokkuvõtvast hindest.

3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast hindest.



Prt


7. Jooned tasandil 1. Punkti asukoha määramine tasandil.

2. Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus, nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine.

3. Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid.

4. Sirge joonestamine võrrandi järgi.

8 3 Loeng Iseseisev tööÜlesannete lahendamineJoonestamine

Arvestustöö.( Vektori kujutamine tasandil, vektori pikkuse arvutamine. Sirge joonestamine tasandil võrrandi järgi. Võrrandite järgi joone kuju määramine.Sirge võrrandi koostamine).

VII teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 - 5 Kujutab tasandil vektorit, arvutab lõigu ja vektori pikkuse Seostab joont võrrandiga Joonestab võrrandi järgi sirge




lahendamiseks Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit). Arvutab lõigu ja vektori pikkuse. Joonestab sirge antud võrrandi järgi. Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.

sh hindekriteeriumid „3“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi järgi joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).

„4“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab

konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.

„5“Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja algordinaadi järgi.



Prt


8. Trigonomeetria 1. Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.


6 0 Loeng Iseseisev tööÜlesannete lahendamineJoonestamine

Eluliste ülesannete korrektne lahendamine valemikaardi abil

VIII teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1- 5

Kasutab Pythagorase teoreemi ja trigonomeetriliste funktsioonide definitsioon täisnurkse kolmnurga lahendamisel

Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria abil puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi




lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info

sh hindekriteeriumid „3“Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.

„4“Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed, valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt

igapäevaelust.

„5“Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata) elulisi ülesandeid trigonomeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi tekstülesandeid ja vormistab korrektse lahenduskäigu.



Prt


9. Stereomeetria 1. Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindalad ja ruumala.


10 2 Ajurünnak või test (teooria tundmine), loeng, õpiring (ülesannete lahendamine), praktiline töö programmiga geogebra, praktiline töö (püramiidi jt kehade voltimine või valmistamine), iseseisev töö (foto ja sellel hulktahuka ja pöördkeha esiletoomine programmiga geogebra või muude joonestamisvahenditega; esitlemine).

Kasutades valemite lehte, eluliste ülesannete lahendamine. Iseseisva töö esitamine.

IX teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 – 5

Liigitab ruumilisi kujundeid, teeb joonise, arvutab puuduvad elemendid, pindala ja ruumala; Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades,

annab vastuse lähtudes igapäevaelust




lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka internetis leiduvaid teabeallikaid leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info koostab jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid,

arvutab protsente ja promille

sh hindekriteeriumid „3“õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid valemite lehe abil, teeb joonise, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab mõnele esitatud küsimusele.

„4“õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi stereomeetria ülesandeid, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab esitatud küsimustele.

„5“õppija lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid, esitab põhjaliku lahenduskäigu, teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes igapäevaelust, suudab hinnata vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö mis on sooritatud programmiga GeoGebra ja vastab kõigile esitatud küsimustele.



Prt

P Õppemeetodid Hindamine

10. Planimeetria 1. Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets, korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad.


6 0 Loeng Iseseisev tööÜlesannete lahendamine Eluliste ülesannete

lahendamine trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi rakendades.

X teema hindamine Eristav hindamine.Õpiväljundid: 1 – 5

Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid

Lahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust




lahendamiseks teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta, lähtudes igapäevaelust

sh hindekriteeriumid „3“Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja lahendab antud andmetega kujundi pindala ja ümbermõõdu.

„4“õpilane teisendab ühikud ja vormistab lahenduskäigu korrektselt.

„5“Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja arvutab kujundite pindala ja ümbermõõdu. Lahendab loovalt elulisi ülesandeid trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust.

Mooduli hindamine Kõigi teemade hinne on vähemalt lävendi tasemel saavutatud. Mooduli hinne on kõigi teemade hinnete kaalutud keskmine.

sh hindekriteeriumid

sh kokkuvõtva hinde kujunemine I kursus 52 tundi, II kursus 52 tundi, III kursus 26 tundi

sh hindamismeetodid


Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad28 LOODUSAINED 6

(156 tundi)A-120 I – 36 PRt- 0 P- 0e-õpe- 0

Nõuded mooduli alustamiseksMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku

arengu põhimõtteid.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel

1) kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid2) kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid3) kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe4) kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe)5) iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi6) kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutades selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid7) kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi

seoseid8) iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi9) kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi10) kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust11) kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma

kirjeldamisel ja ainete omaduste selgitamisel12) selgitab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga13) nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme14) selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme

2. mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel ning igapäevaelu probleemide lahendamisel3. mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele, saab aru ümbritseva keskkonna mõjust inimese tervisele4. leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel

15) võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid16) võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi17) selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid18) selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi19) kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale20) kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või

looduskeskkonnast21) nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb

erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust22) kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest23) kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu

tagamiseks24) kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme25) lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid

teabeallikaid26) koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid27) kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib

otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme28) arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

Teema Alateemad A I e- Prt P ÕppemeetodidFÜÜSIKA 35 101. Universum ja selle

kujunemine1. Astronoomia 2 4 Referaadi koostamine ja esitlus.

Päikesesüsteemi mõistekaardi koostamine, taevakehade liikumisi kirjeldavad mudelid.

Hindamiskriteeriumid selgitab Päikesesüsteemi tekke mudelit ja selle kaasaegset olemust; kirjeldab Päikesesüsteemi ja selle objekte (planeedid, kaaslased, meteoriidid,

asteroidid, komeedid, kosmiline tolm).hindekriteeriumid Töö loetakse arvestatuks, kui ettekanne on vormistatud ning esitletud üldjoontes

korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele ning õpiväljundite lävendi tasemele.

Hindamismeetod Referaadi esitlus – mitteeristav hindamineTeema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid

2. Mehaanika 1. Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised

2. Liikumine ja selle mõõtmine.3. Taustsüsteemid.4. Vastasmõjud.5. Jõud, mass ja energia.

10 Ülesannete lahendamine, laboratoorsed tööd

graafikute koostamine ning lugemine

Hindamiskriteeriumid mõõtühikute tundmine ja teisendamine; teab kordseid ja põhilisi tuletatud mõõtühikuid; selgitab liikumist kirjeldavaid põhisuurusi ja nende vahelisi seoseid; lahendab lihtsamaid kinemaatika ülesandeid; teab dünaamikat kirjeldavaid põhisuurusi ja nendevahelisi seoseid; lahendab lihtsamaid dünaamika ülesandeid

Hindamismeetod Kontrolltöö (ülesannete lahendamine, graafikute koostamine ning lugemine)sh hindekriteeriumid Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.

Hindega "5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 3. Molekulaarfüüsika ja

termodünaamika1. Mikromaailma ehitus.2. Aine agregaatolekud ja nende

muutumine.3. Temperatuur ja selle

mõõtmine.4. Gaasidega toimuvad

protsessid.5. Vedelike omadused.6. Tahkiste omadused.

12 4 Isoprotsesside demonstratsioonid ja simulatsioonid, ülesannete lahendamine;

Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta.

Demonstratsioonkatse vaatlus ja iseseisev laboratoorne töö.

Hindamiskriteeriumid teab ideaalse gaasi olekuvõrrandit ja selles sisalduvaid suurusi ja nendevahelisi seoseid;

kirjeldab elektrostaatika nähtusi ja nende mõju keskkonnale; lahendab geomeetrilise optika lihtsamaid ülesandeid; tunneb geomeetrilise optika põhiseadusi; seostab mikromaailma ning selle mudeleid elusloodusega ja eluslooduse

tunnustega.Hindamismeetod Kontrolltöö (mõistete seletus koos näidetega, ülesannete lahendamine,

laboratoorse töö kirjeldus) Sh hindekriteerium Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.

Hindega "5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 4. Tuumafüüsika 1. Elementaarosakesed.

2. Bohri postulaadid.3. Tuumareaktsioonid4. Tuumaenergia ja selle

kasutamine.5. Termotuumareaktsioon ja

selle kasutamine.

11 2 Aatomis asuvate elementaarosakeste arvuline määramine, ülesannete lahendamine;

Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta.

Demonstratsioonkatse vaatlus ja iseseisev laboratoorne töö.

Hindamiskriteeriumid kirjeldab planetaarset aatomimudelit; teab elementaarosakesi; oskab Mendelejevi tabeli abil kindlaks teha aatomi ehitust;

teab, mis on isotoobid; teab, mis on tuumareaktsiooni ja keemilise reaktsiooni erinevus; teab, millal toimub tuumareaktsioon ja millal termotuuma reaktsioon; kirjeldab ahelreaktsiooni; oskab nimetada tuumarelva viit kahjustavat toimet; teab, mis on lubatud kiiritusdoos.

Hindamismeetod Aatomis asuvate elementaarosakeste arvuline määramine, ülesannete lahendamine; (eristav hindamine)

Animatsioonid ja mõistekaardi koostamine aatomimudeli kohta. Demonstratsioonkatse / laboratoorse töö kirjeldus vastavalt tööjuhendile.

(mitteeristav hindamine)Sh hindamiskriteeriumid Ülesannete lahendamise hindamisel kasutatakse punktiarvestust.

Hindega "5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Mõistekaart, demonstratsioonkatse või laboratoorse töö kirjeldus loetakse arvestatuks, kui töö on vormistatud ning esitletud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele, millega on saavutatud õpiväljundite lävend.

Sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide eristavalt hinnatud tööde koondhindena, sh mitteristavalt hinnatud tööd peavad olema positiivselt sooritatud. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

Kasutatav õppekirjandus ja muu õppematerjal Enn Pärgmäe. Füüsika õpik kutsekoolidele. Tartu 2002 Indrek Peil. Füüsika X klassile. Tallinn 1993. Koolibri Ajakirjad "Horisont" ja "Imeline teadus"http://opik.obs.ee/sisukord.htmlhttp://opik.fyysika.ee/

KEEMIA 35 11Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Mikromaailm ja aine ehitus 1. Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid

Keemilised elemendid Maal Keemiline side Anorgaanilised aineklassid Metallid, mittemetallid

14 4 Keemilisteelementide perioodilisuse tabeli kasutamine ülesannete lahendamisel: reaktsioonivõrrandite koostamine ja tasakaalustamine; ülesanded massi-, ruumala ning saagise ja kadu kohta.

Hindamiskriteeriumid Kirjeldab aatomiehituse põhiseisukohti ja perioodilisussüsteemi seaduspärasusi;

kasutab ülesannete lahendamisel keemiliste elementide perioodilisussüsteemi tabelit;

kirjeldab keemilise sideme tüüpe ja iseärasusi; iseloomustab vastava sidemega ainete põhiomadusi;

http://opik.fyysika.ee/

http://opik.obs.ee/sisukord.html

kirjeldab elemendi aatomi elektronstruktuuri; määrab põhilisi oksüdatsiooniastmeid; iseloomustab elemendi metallilisust või

mittemetallilisust lähtudes elemendi asukohast perioodilisustabelis

Hindamismeetodid KontrolltööTöö koosneb 4 plokist, kus ülesannete lahendamisel kasutatakse keemiliste elementide perioodilisustabelit ja lahustuvustabelit

1. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine 2. Molekulvalemite koostamine3. Molekulvalemitele nimetuste andmine4. Metallide ja mittemetallide omaduste ja ühendite võrdlemine ning seoste

loomine ümbritseva keskkonnaga.

Sh hindekriteeriumid „3“ – lävendi saavutamiseks tuleb õppijal igast plokist lahendada vähemalt 5 ülesannet„4“ – õppijal tuleb lahendada igast plokist 6-8 ülesannet„5“ – õppijal tuleb lahendada igast plokist vähemalt 9 ülesannetX – töö on esitamata„2“ – töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 2. Loodusteaduste

rakendusvõimalusi1. Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses• Nanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadus• Alused, happed ja soolad igapäevaelus – ohud ja hüvedOrgaaniliste ainete kirjeldamine lähtudes funktsionaalsest rühmast

12 4 Praktiline ülesanne loodusteaduslike mudelite kasutamise kohta

Esitlus/ettekanne : nanotehnoloogia tulevik argipäevas –

mobiilsusArvutus-, probleem- ja protsentülesannete lahendamine.

Hindamiskriteeriumid kasutab erinevaid teabeallikaid vastavasisulise informatsiooni hankimiseks, hindab selle usaldusväärsust;

kujutab orgaaniliste ainete valemi; kirjeldab funktsionaalseid rühmi: küllastunud ja küllastumata süsivesinikud,

alkoholid, karbonüülühendid ja karboksüülhapped ning struktuuriühikuid suvalistes, suhteliselt lihtsates struktuurides;

lahendab keemia probleem- ning arvutusülesandeid;

Hindamismeetod Esitlus/ettekannet hinnatakse mitteeristavaltÕpilane lahendab iseseisva tööna probleem- ja arvutusülesandeidPraktilisi ülesandeid hinnatakse sooritatud tööde analüüsi kaudu

Sh hindekriteeriumidTeema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

3. Keskkond ja 1. Tehnoloogiline ehk tehiskeskkond 9 3 Juhendmaterjali lugemine, refereerimine ja

keskkonnakaitse Tehis- ja looduslikud ained kokkuvõtte kirjutamine.

Hindamiskriteeriumid teab, kuidas vältida ja vähendada keskkonda kahjustavat tegevust; teab, kuidas kasutada säästlikult ja ohutult reaktiive argielus; selgitab keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses; selgitab olulisemaid keskkonnaprobleeme nii globaalses kui ka lokaalses

kontekstis ja toob välja võimalused, mida saab ise teha antud probleemide vältimiseks

Hindamismeetod Referaat: koostamine ja esitlus vastavalt juhendile

Sh hindekriteeriumid “3”- töö on õpi-väljundi-kriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud ja piisavalt argumenteeritud“4”- töö sisu on huvitav ja veenev, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi tekstis“5”- töö on analüüsiv, isikupärane, korrektselt vormistatud ja õigel ajal esitatud

GEOGRAAFIA 16 5Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Universum ja selle kujunemine 1. Maakera kui süsteem Maa teke, areng ja

geoloogiline ajaskaala Maa sfäärid

12 3 Loodusteaduslike mudelite kasutamine. Töö teabeallikatega andmete kogumiseks ja graafiliseks esitluseks. Loengu põhjal kliima kujunemisest mõistekaardi tegemine. Stendiettekanne Maa sfääride kohta (nt atmosfääri ehituse, tähtsuse ning teiste sfääridega seoste kohta) või rühmatöö vms.

2. Keskkond ja keskkonnakaitse 1. Majanduskeskkond Globaliseerumine ja

keskkonnaprobleemid2. Elukeskkond, selle süsteemid

ning kaitse Looduskaitse- ja

keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad ning rahvusvaheline koostöö

4 2 Essee või referaat: majandusvaldkondade arenguvõimalustest ja majandustegevusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest. Referaat ja esitlus loodus- ja sotsiaal-keskkonna probleemide lahendusvõimalustest. Loodusteaduslike mudelite kasutamine. Küsimuste koostamine ja vastamine. Rühmatöö loodus- ja keskkonnakaitse võimaluste ja vajalikkuse kohta.

sh hindekriteeriumid kirjeldab maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid kirjeldab maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses

toimivaid aineringe nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme võrdleb erinevate piirkondade kliima, mullastiku, taimestiku ja loomastiku

omavahelisi seoseid kirjeldab inimese arengut ja tervislikku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest,

majanduslikust või looduskeskkonnast

nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid ning võrdleb erinevaid eetilis-moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust

kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest

kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks

kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme

lahendab loodusteaduslike ülesandeid ja probleeme, kasutades erinevaid usaldusväärseid teabeallikaid

koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega ülesandele õige

lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad suurused, kasutades õigesti mõõtühikute süsteeme

arvutab õigesti, kontrollides saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kookuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Iseseisvalt koostatud tööde (essee, referaat) hindamine on mitteeristav.Kontrolltöö: Maa sfäärid kui süsteemid, loodus ja sotsiaalkeskkonna omavahelised seosed ja probleemid, näited loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest, loodusteaduslikud ülesanded ja probleemid, tabelite ja graafikute koostamine ja lugemine .

Sh hindekriteeriumid Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5" hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.X – Töö on tegemata.Essee, referaat loetakse arvestatuks, kui töö on vormistatud ning esitletud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele, millega on saavutatud õpiväljundite läved.

Õppematerjal Hang, Tiit ; Jaagus, Jaak; Järvet, Arvo ... Roosaare, Jüri(2004). Üldmaateadus gümnaasiumidele. Eesti LoodusfotoÜldmaateadus gümnaasiumidele.Töövihik. Eesti Loodusfoto 2004Kooliatlas.Otava, Keuruu, Soome 1995Maailmaatlas 2005. Jana Seta. EE kirjastus 2005

BIOLOOGIA 34 10Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid

1. Universum ja selle kujunemine1. 16Universumi evolutsioon Evolutsiooniteooriate põhiseisukohad

6 2 Töö teabeallikatega. Rühmatöö: evolutsioonoteooriate

põhiseisukohtadest ja evolutsioonitõenditest,

Mikro- ja makroevolutsioon darwinismi ja lamarkismi võrdlemine, esitlused.Geokronoloogilise tabeli koostamine elu arengu kohta Maal.

Hindamiskriteeriumid Kirjeldab bioloogilist evolutsiooni, selgitab evolutsiooni toimumismehhanisme;

toob näiteid loodusteaduslike uuringute kohta, mis tõestavad bioevolutsiooni.

Hindamismeetod Testide hindamisel kasutatakse punktiarvestustRühmatöö esitluse hindamise aluseks on juhendGeokronoloogilise tabeli täitmine – mitteeristav hindamine

Sh hindekriteeriumid Valikvastustega testid:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” –hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamata

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 2. Organism kui tervik 1. Orgaanilised ained

eluslooduses Organismide keemiline

koostis Biomolekulide tähtsus

eluslooduses Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse seos koostisega

Organismide energiavajadus

2. Organismide ehitus jatalitlus

Rakkude ehitus ja talitlus. Organismide aine- ja

energiavahetus Paljunemine ja areng Pärilikkus Inimene kui tervikorganism

12 4 Mõistekaart: orgaanilised ained eluslooduses Kodune kontrolltöö: biomolekulide tähtsus. Töölehe täitmine: taimse, loomse, bakteri- ja

seene- rakkude ehitus Ristsõna lahendamine: raku ehitus Iseseisev töö: õpilased uurivad bakterite, seente

ja viiruste rolli looduses ja inimese elus ning koostavad esitluse.

Ristsõnade lahendamine: organismide paljunemine ja areng.

Iseseisva tööna tabeli koostamine: pärilikud, mittepärilikud ja päriliku eelsoodumusega haigused.

Venni diagramm: ovogenees ja spermatogenees.

Geneetikaülesannete lahendamineÕpimapi koostamine alateemade kohta.

Hindamiskriteeriumid arutleb eluslooduse tunnuste üle, eristades eluta looduse osa ja selle tähtsust

klassifitseerib erinevad biomolekulid ja selgitab nende tähtsust enda elu näitel;

selgitab vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises. tunneb ära joonise järgi rakutüübi ja tähistab rakutüübile iseloomulikud

rakustruktuurid; kirjeldab fotosünteesi ning bakterite, seente ja inimese üldist aine- ja

energiavahetust;

nimetab ja selgitab organismide erinevaid paljunemisviise ning arengutüüpe; toob näiteid organismidest, kes nii paljunevad/arenevad;

selgitab inimese paljunemise iseärasusi; teab erinevaid rasestumisvastaseid vahendeid, mõistab turvaseksi

olulisust; iseloomustab inimese kromosoomistikku; kasutab geneetika põhimõisteid õiges kontekstis; selgitab näidete abil pärandumise seaduspärasusi; kirjeldab erinevate elundkondade ehitust ja nimetab organismi

ülesanded.Hindamismeetod Kontrolltööd ja testid hinnatakse eristavalt ja kasutatakse punktiarvestust.

Iseseisev töö hinnatakse mitteeristavalt.

Sh hindekriteeriumid Kontrolltööd ja valikvastustega testid:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamata

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 3. Loodusteaduste rakendusvõimalusi

1. Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses

Geeni- ja biotehno-loogia Transgeensed organismid Nakkushaigused ja nende

vältimine Bioenergeetika. Organismi kahjustavad

ained

10 2 Loodusteaduslike mudelite tutvustamine. Vaatluse põhjal referaat koos esitlusega

kas geenitehnoloogiast või biotehnoloogiast.

Mõistekaardi koostamineArvutusülesannete lahendamine.

Hindamiskriteeriumid Toob näiteid biotehnoloogia rakendusvõimalustest; iseloomustab haigustekitajaid; toob välja nakkushaiguste levimisviise ning nimetab vältimise

võimalusi; toob välja lisaainete kasutamise põhjused; kasutab erinevaid teabeallikaid vastavasisulise informatsiooni

hankimiseks, hindab selle usaldusväärsust; kujutab orgaaniliste ainete valemi; kirjeldab funktsionaalseid rühmi: küllastunud ja küllastumata

süsivesinikud, alkoholid, karbonüülühendid ja karboksüülhapped ning struktuuriühikuid suvalistes, suhteliselt lihtsates struktuurides;

lahendab keemia arvutusülesandeid; kirjeldab protsesside (sulamine, ainete segunemine) ja keemilise

reaktsiooni soojusefektide olemust.

Hindamismeetod Kontrolltöö hinnatakse vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele

Sh hindekriteeriumid Kontrolltöö (arvutusülesanded) hinnatakse eristavalt:“3” - hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 45-69% maksimaalsest võimalikust punktide arvust“4” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 70-89%“5” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90-100%“2” – hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 20-44%X – töö on sooritamataReferaat:“3”- töö on õpi-väljundi-kriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud ja piisavalt argumenteeritud“4”- töö sisu on huvitav ja veenev, kuid esineb üksikuid ebatäpsusi tekstis“5”- töö on analüüsiv,isikupärane, korrektselt vormistatud ja õigel ajal esitatud

Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid 3. Keskkond ja

keskkonnakaitse1. Elukeskkond, selle süsteemid

ning kaitse Ökoloogilised tegurid sh

organismide omavahelised suhted

Ökosüsteemid ja selle muutused

Liikide hävimist põhjustavad tegurid, liikide kaitsevõimalused ja -vajadus

6 2 Slaidiesitlus: majandusvaldkondade arengu-võimalustest ja majandustegevusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest.

Töö õpikuga: etteantud tekstist faktide leidmine, teksti kriitiline analüüs

Hindamiskriteeriumid Toob näiteid ja selgitab ökosüsteemides valitsevaid suhteid; selgitab erinevate ökoloogiliste tegurite mõju organismidele.

Hindamismeetod Kontrolltöö koosneb kahest osast: esimeses osas ökoloogilised tegurid ja organismidevahelised suhted, teises osas ökoloogilised globaalprobleemid. Kontrolltööde osiseid hinnatakse eraldi.Slaidiesitlust hinnatakse mitteeristavalt.

Sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kokkuvõttev hinne kujuneb kõikide eristavalt hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud hindele A (arvestatud).

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud hindele A (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindekriteeriumid Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:

„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel. 4 – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.3 – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud ülesanded ja eneseanalüüs.2 – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

sh kokkuvõtva hinde kujuneminesh hindamismeetodid

Õppematerjalid

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad29 SOTSIAALAINED 7


Nõuded mooduli alustamiseks On läbitud põhikooli riiklik õppekava Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid

seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on Eesti Vabariigi lojaalne kodanik.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja terviseteadliku inimese kujunemist

1) analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas

2) analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus 3) nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise

võimalusi 4) tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab

treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi 5) selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust 6) määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades

tähtsamad Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti

7) selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi

8) toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta

9) arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

10) iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel 11) selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs 12) kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust 13) kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse

2. omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja vastastikusest mõjust3. mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu vajalikkust, aktsepteerides erinevusi4. hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus, vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu

14) demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning kustutab tulekolde

15) põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust 16) analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse 17) tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike 18) analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku

paiknemist ja soolis-vanuselist struktuuri 19) kasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks,

määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

20) selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel

21) selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna 22) orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid 23) kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid 24) nimetab erinevaid julgeolekurisk

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid HindamismeetodAJALUGU 40 121. Minu

perekond/sugulased/tuttavad taasiseseisvunud Eestis

1. Eluolu nõukogude perioodil, taasiseseisvunud Eestis ja tänasel päeval.

2. Muutused sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas nõukogude perioodiga võrreldes.

4 2 Intervjuu pereliikme, sugulase või tuttvagaTeabeallikatest andmete otsimine ja üldistuste TegemineMõistekaart koos ühise aruteluga.

Mõistekaardi koostamine ja esitus.

2. Teekond läbi aja 1. Ajaloo periodiseerimineKultuuripärandi väärtustamine.Eesti mäluasutused ja seal leiduvad ajalooallikad.Võõrvõimud Eestis

2. Muinasaeg Eestis.Ajalooallikad ja allikakriitikaArheoloogia ja ajalooteadus

3. Keskaeg Eestis.4. Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja nende mõju siinsetele aladele).

5. Eesti erinevate riikide võimu all (Poola, Rootsi, Venemaa).

6. Riigikaitse I maailmasõda, vabadussõdalas, II maailmasõda.

Kriiside tekkimine, sõja ja mässu

2

2

4

4 2

4

4

10 Teabeallikatest andmete otsimine ja üldistuste

Eesti ajaloo ajatelje koostamine ja oluliste sündmuste määratlemine läbi diskussiooni. 2. Praktiline harjutus info otsimiseks ja erinevate infoallikate tutvustamine (nt ajaleht, ajaloo andmebaasid). 3. Teaduslike või populaarteaduslike käsitluste Lugemine

Rühmatööna ajaloo ajatelje koostamine ja oluliste sündmuste määratlemine läbi diskussiooni.

Teemakaardi koostamine ja esitus.

erinevused7. Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja

omariikluse areng.8. II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused.9. Nõukogude okupatsioon.10. Taasiseseisvumine.

4

4 4 2

4. Arutelu kultuuripärandi ja kultuurimälestiste väärtustamise vajalikkusest. Tsükliline loeng : kuula, peatu, reflekteeri, kirjuta, anna tagasisidet.

Mõistekaart koos ühise aruteluga.Õppereis Saaremaal- seosed ajaloosündmuste ja tänapäevaga.

Ajaloo teema hindamine Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 2-4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 15

sh hindekriteeriumid Ettekande ( teemakaart, kõne, esitluse, sõnavõtu) eristav hindamine: „5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel. „4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises. X – töö on esitamata

Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel. „4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud tööd ja eneseanalüüs.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh kokkuvõtva hinde

kujunemineTeema kokkuvõttev hinne kujuneb õpimappi koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

Õppematerjalid Eesti ajaloo e-keskkond. 11 000 aastat hiljem. Tasane tulek (2008)

Ajalik ja ajatu. Tule ja mõõgaga, 2 (2006). Ajalik ja ajatu. Reformatsioon (2006) ETV saatesari Eesti aja lood ETV saatesari Eesti aja lood. Okupatsioonid ETV saatesari Vana aja asjad Vikerraadio saatesari Eesti lugu Domumentaalfilm „Sinimäed“ (2006) Dokumentaalfilm „September“ (2010) Mängufilm „Elavad pildid“ (2013) Eesti Muuseumide Infokeskus Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal VAU Kultuuripärandi infovärav Eesti mõisaportaal Kultuurimälestiste riiklik register Mis on kultuuripärand? Alo Särg. Retk mõisa – ainete integratsiooni musternäidis. Eesti kultuuriloo õppematerjal (2013) GENI Histrodamus

Inimgeograafia 16 6Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamismeetod1.Mina ühiskonna liikmena – erinevad riigid ja ühiskonna-korraldused

1. Arengumaad ja arenenud riigid.a. Muutused ühiskonnas.

Ühiskonna areng ja moderniseerumine, info- ja teadmusühiskonna kujunemine.

b. Riikide rühmitamine arengutaseme alusel

c. Põhja ja Lõuna riikide võrdlemine erinevate näitajate alusel.

2. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus.

6 3 1. Heaoliühiskonna ja arengumaade näidete põhjal erinevate ühiskonnakorralduste võrdlemine.

2. Praktiline harjutus – arvutis riikide ja pealinnade puslemängud.

3. Ajurünnak – eestlaste kontaktid erinevate usunditega.

4. Loeng – erinevate rahvaste kombed ja traditsioonid.

5. Vigaste tekstide parandamine – riikidel valed pealinnad.

Võrdlustabeli koostamine

Arutelu teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

2. Majandus ja rahvastik 1. Globaliseerumise mõju majandusele.

2. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid

3. Ränded, rännete jagunemine, rahvusvahelised ränded..

10 3 Mõne suurfirma ajaloo uurimine (kuidas tootmist alustati, laienemine, mida see tööhõivele ja majandusele on kaasa toonud). Miinused ja plussid päritolumaa ja asukohamaa riigile.

Eesti Statistika andmebaasi ja maailma rahvastiku andmete uurimine.

Arutelu, kuidas mõjutavad Eesti majandust välismaa investorid. Ostes meie firmasid.

Ajakirjanduses esitatud päevakajaliste sündmuste analüüs (nt. Immigrantide teema).

Diskussioon või

väitlus teemal “Mida teha, kui rahvastik vananeb?”

Suurfirma ajaloo uurimise kirjaliku kokkuvõtte hindamine

Diskussioon või väitlus teemal “Mida teha, kui rahvastik vananeb?”

Geograafia teema hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-3, vastavalt hindamiskriteeriumidele 5.,7., 8., 9., 11., 15., 16., 17., 18.,19., 23.

Geograafia hindamiskriteeriumid

Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, kultuurielus, eristades põhjusi ja

tagajärgi toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja soolis-

vanuselist struktuuri kasutab teabeallikaid, sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab enda

asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

sh hindekriteeriumid Hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab õpimapp. Kõik eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele. Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse eristavalt:„5“– õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab süsteemne, loov iseseisev lähenemine vormistamisel ning kaitsmisel. „4“ – õpimapp on vormistatud korrektselt teemade kaupa ja töödega on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea keelekasutuse ja veenev eneseanalüüsi oskus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui õpimapp on koostatud ja vormistatud üldjoontes vastavalt juhendile. Mappi on koondatud õiges järjekorras tehtud-esitatud ülesanded ja eneseanalüüs.„2“ – õpimapis esineb sisulisi puudujääke, vormistus ei vasta nõuetele, puuduvad tehtud-hinnatud tööd ja eneseanalüüs on kasin.X – õpimapp on esitamata

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile Ettekande (aruteluks ja diskussiooniks) materjali koostamine ja esitamine loetakse arvestatuks, kui tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ning vastab etteantud juhendi nõuetele.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile või on esitatud valeandmeid.X – töö esitamataKirjaliku teksti (võrdlustabel, kokkuvõte) koostamine „5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud õigekeelsusvigadeta.„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda üksikud ebatäpsused tekstis. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline ning juhendile vastav. „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile ja tööjuhendi nõuetele. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata

sh kokkuvõtva hinde kujunemine

Kokkuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalikud tööd: võrdlustabel, kokkuvõte hinnatakse eristavalt.Suulised ettekanded hinnatakse mitteeristavalt.

Õppematerjalid Saar, Ene. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumidele. Eesti Loodusfoto,2003. Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa,Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumidele. Eesti Loodusfoto, 2004.Mäeltsemees, Sulev(2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumidele. AS BIT, Maailmaatlas 2005.Jana Seta, EE 2005. Kontuurkaardid.

Kehaline kasvatus 20Teema Alateema A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Tervis 1. Kehalise aktiivsuse tähtsus ja mõju 2 Aktiivloeng ja arutelu

inimorganismile.

2. Vigastuste vältimine sportimisel, erinevate spordialade ohutusnõuded.

3. Erinevad treeningud ja teadmised iseseisvalt sportimiseks.

4. Õiged koormused treenimisel.

5. Kooli ja lähikonna sportimisvõimalused.

6. Mitmekülgsuse arendamine spordis.

7. Harjutused lihaspingete leevendamiseks.

8. Kalorid ja tervislik toitumine.

9. Sõltuvusained ja nendega kaasnevad riskid.

3

2

2

1

2

2

2

3

Aktiivloeng ja näitlikustavad meetodid

Näitlikud harjutused ja kaasamine harjutustesseAktiivloeng ja harjutusedSpordirajatiste ja sportimisvõimaluste tutvustus ja ekskursioonSportmängud ja võistlusmängud

Harjutused ja sportmängud

Aktiivloeng

Aktiivloeng ja arutlused

Arutelu: “Kehalise aktiivsuse tähtsus ja mõju inimorganismile“

Harjutuste soorituste hindamine

Harjutuste soorituste hindamine

Harjutuste soorituste hindamineHarjutuste soorituste hindamine

Kehalise kasvatuse teemade hindamine

Hinnatakse mitteeristavalt, kui on saavutatud õpiväljund 1., 4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele 1., 3., 4., 23. analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest

ühiskonnas nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid harjutusi kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile

sh hindekriteeriumid Osalemine arutelus loetakse arvestatuks, kui tööga on õpiväljundite lävend saavutatud ning täidetud etteantud juhendi nõudmised.Töö loetakse mittearvestatuks, kui töö ei vasta etteantud juhendile ning õpiväljundite läved jääb saavutama.

X – töö esitamatash kokkuvõtva hinde

kujunemineKokkuvõttev hinne kujuneb koondatud arvestuslike harjutuste koondhindena. Kõik hinnatud ülesanded ja harjutused on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Rakendatakse mitteeristavat hindamist.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Arutelu, harjutusi, ülesandeid hinnatakse mitteeristavalt.Õppematerjalid M.Arvisto. Sport igaühele.

S.Oja Sportlane, tunne ennast.A.Laos. Korvpall. Metoodiline abimaterjalE.Liik. VõrkpallE.Karisoo. VäravapallJ.Unger. Kergejõustikualade tehnika.J.Unger. kergejõustikualade õpetamine.A.Lutsar. Enesekaitsespordialade võistlusmäärused.

RIIGIKAITSE 20Teema Alateema A I e

-Prt P Õppemeetodid Hindamine

1. Riigikaitse 1. Riigikaitse strateegia, ülesehitus ja ressursid

2. Ajateenistuse ja reservväe roll riigikaitses

3. Riviõpe4. Orienteerumise algõpe5. Tulekolde kustutamine6. Relvaõpe7. Esmaabi

4 16 Aktiivloengud

Õppekäik kaitseliidu õppusele ja selle põhjal töölehe täitmine

Eesti Kaitseväe värbamiskeskuse esindaja loeng ajateenistusest ja selle põhjal töölehe täitmine

Riigikaitselaager, kus käsitletakse kõiki praktilisi teemasid.

Õppekäigu ja loengu töölehtede täitmist hinnatakse eristavalt.

Kõikide riigikaitselaagri teemade läbimist hinnatakse kujundavalt.

Riigikaitse teemade hindamine

Hinnatakse mitteeristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-4, vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1.,3.,11.,13.,14.,15.

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest ühiskonnas

nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning

kustutab tulekolde põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

nimetab erinevaid julgeolekurisk

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendile

sh hindekriteeriumid Töölehe hindamine „5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine teema käsitlemisel ning töö vormistamisele, õppija väljendusviis on veenev ja ea kohta rikas. Vastused on

korrektsed, huvitavad ja veenvad koos analüüsivate lisaselgitustega. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne ja hea teema käsitlus ning õppija väljendusviis on ea kohta rikas. Vastused on korrektsed ning hästi argumenteeritud. Võib esineda üksikuid ebatäpsuseid. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumidele üldjoontes rahuldaval ttäidetud, enamus vastuseid on õiged ja piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline „2“ –Töö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile või etteantud tööjuhendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav. Töös esineb valeandmeid.X – töö esitamata

sh kokkuvõtva hinde

kujunemineKokkuvõtva hinde kujunemisel rakendatakse mitteeristavat hindamist.Kokkuvõttev hinne (A, MA) kujuneb koondatud arvestuslike ülesannete koondhindena. Kõik, eristavalt ja mitteeristavalt hinnatud ülesanded ja harjutused on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Töölehed – eristav hindamine; ülesanded, harjutused, sooritused – mitteeristav hindamine

Õppematerjalid Riigikaitseõpik Tallinn 2012

INIMESEÕPETUS 20 8

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine1. Teekond läbi aja 1. Perekonna roll ühiskonnas.

2. Kooselu ajalugu ja tänapäevased kooseluvormid

3. Traditsioonid peres

2

2

4 4

- Aktiivloeng- ETV “Pereelusaade” – kirjalik kokkuvõte- Pereeelarve koostamine- Peresündmuse korralduskava koostamine grupitööna-E-moodle kasutamine

Kirjaliku kokkuvõtte hindamine saatest

Eelarve hindamine

Korralduskava hindamine

2. Minu õigused ja kohustused 4. Kodu ja perekonnaelu

5. Rollid ühiskonnas ja perekonnas

6. Pereliikmete õigused ja kohustused, vajadused

7. Väärtused ja väärtuskasvatus

2

2

1

2

2 AktiivloengRollimängStereotüüpide leidmine –mõistekaardi koostamineArutelu rühmas mida mina väärtuseks pean.Kaasuste vaatamine “perekonnaõiguse “teemalEssee teemal “Kuidas on mind kasvatatud”E-moodle kasutamine

Mõistekaardi hindamine

Essee hindamine kasvatusest

3. Tervis 1. Enesehinnang ja vaimne tervis. 1 2 AktiivloengDiskusioon

Kontrolltöö põhimõistete tundmise kohta

2. Seksuaalkasvatus.

3. Pereplaneering2

2

seksuaalsusestPereplaneerimine – mulaažide ja näidistegaE-moodle kasutamine

Inimeseõpetuse teemade hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1,3,4. Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 3, 5, 8, 9, 15, 21, 22, 23

Kirjalike tööde ( teemakaart, essee, eelarve, kava, esinemise) eristav hindamine: „5“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov ning huvitav lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel. „4“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab hea ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne või töö on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi üldiselt nõuetele, kuid esineb olulisi puudusi.„2“ – ettekande vormistamisel ja esinemisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka sisu osas. X – töö on esitamataKirjalikke kontrolltöid hinnatakse eristavalt. Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5"hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh hindekriteeriumid - analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest

ühiskonnas - analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus - nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi - selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust - toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta - arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel - põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust - selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna - orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid - kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid


Kokkuvõttev hinne kujuneb hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalik kokkuvõte, Eelarve, Essee, Ürituse kava, Kontrolltöö, MõistekaartÕppematerjalid Õppematerjalid õpikeskkonnas Moodle

Perekonnaõpetus 11 klasiile. Tiina Annuk, Koolibri, 1999Perekonnaõpetus.Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri, 2007Seksuaalsus Eestis Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Elina Havvio – Mannila, Osmo Kontula jt. Eesti Akadeemiline Seksoloogia Selts ,2006Pereraamat Kuidas õnnelikult koos elada, Eia Asen, Tänapäev, 1995Perekonnaseadus. Juura , 2010Suhtlemisoskused.Matthew McKayPh.D, Martha Davis Ph.D, Patrick Fanning,Väike Vanker ,2000

Ühiskonnaõpetus 24 16

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamine1. Mina ühiskonna liikmena 1. Ühiskonna areng ja

moderniseerumine, 2. Ühiskonnaelu

reguleerivad normid ja väärtused.

3. Tänapäeva Eesti ühiskonnakorraldus 4. Maailma mitmekesisus. 5. Tööturg, tööhõive ja tööränne.6. Ühiskonna jätkusuutlikkus.

2

2

2

21

1

4 Aktiivloeng

Volikogu – meetodE-moodle keskond

Inimarenguaruanne - esitlus teemal

TV –saate vaatamine ja kokkuvõte

Inimarengu aruande esitlus ja teise grupi töö retsenseerimine

Telesaate memo

2. Riik 1. Üleminek plaanimajanduselt turumajandusele,

2. Eesti Vabariigi põhiseadus ja riigiaparaadi ümberkujundamine.

3. Erakondade teke ja areng ning erisused.

4. Muutused sotsiaal- ja kultuurivaldkonnas.

1

2

2

1

2 Aktiivloeng

Disskusioon –erakonnad ja erakonnaperekonnad

E-moodle keskkond

Kontrolltöö põhimõistete kohta

3. Minu õigused ja kohustused 1. Õpilase õigused ja kohustused lähtuvalt Eesti Vabariigi õigusaktidest.

2. Tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused.

3. Eesti kodaniku õigused ja kohustused.

4. Kodanikuühiskond ja kodanikualgatus.

5. Inimõigused.

1

1

1

2

1

6 Aktiivloeng

Ümberpööratu klassiruumi meetod

Kohtu külastus

E-moodle keskkond

Ümberpööratud klassiruumi meetod – mõistekaart ja esinemine

Raadiosaate kuulamine kodanikuühiskonnast ja kokkuvõte

4. Riigikaitse 1. ÜRO, NATO, ja EL asutamine ja funktsioonid tänasel päeval.

2 4 Aktiivloeng

E-moodle keskkond

Kontrolltööpõhimõistete kohta

Ühiskonnaõpetuse teemade hindamine

Hinnatakse eristavalt, kui on saavutatud õpiväljundid 1-4 Vastavalt hindamiskriteeriumidele: 1, 2, 5, 8, 10,11,12,15, 18, 20, 21, 22, 23, 24

Kirjalike tööde (essee, memo, teemakaart) eristav hindamine: „5“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov ning huvitav lähenemine vormistamisel.„4“ – töö on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab

hea ja veenev mõtete esitlus.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne või töö on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi üldiselt nõuetele, kuid esineb puudusi.„2“ – töö vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka sisu osas. X – töö on esitamata

Ettekande (esitluse) koostamine: „5“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab isikupärane loov lähenemine vormistamisel ja ettekandmisel. „4“ – ettekanne on vormistatud korrektselt ja teema käsitlusel on saavutatud õpiväljundite lävendist kõrgem tase, mida iseloomustab huvitav ja veenev esinemine.„3“ – õpiväljundite lävend on saavutatud, kui ettekanne on vormistatud üldjoontes korrektselt ja teema käsitlus vastab juhendi nõuetele.„2“ – ettekande vormistamisel esineb puudujääke nii vormistuse kui ka nõuete täitmises. X – töö on esitamata

Kirjaliku teksti (referaadi) koostamine „5“– Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab analüüsiv, isikupärane ja loov lähenemine töö vormistamisele. Töö on kirjutatud stiili-, õigekirja-, sõnavormi-, sidumis- jm õigekeelsusvigadeta„4“ – Töö on õpiväljundite saavutamise lävendist kõrgemal tasemel, mida iseloomustab korrektne, sobiv ja hea keelekasutus; töö sisu on huvitav ja veenev, sõnavara või väljendusviis on ea kohta rikas. Võib esineda üksikud ebatäpsused tekstis. „3“ – töö on õpiväljundi hindamiskriteeriumitele üldjoontes rahuldavalt koostatud, piisavalt argumenteeritud, sõnastus sidus ja teksti ülesehitus loogiline „2“ –T öö ei vasta õpiväljundite saavutamise lävendile. Töö ülesehitus on ebaloogiline, tekst ei ole sidus, sõnastus on algeline ja raskesti mõistetav, tekst ei ole arutlev, on jutustavat laadi. Töö ei vasta teemale. X – töö esitamata

Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse eristavalt. Kontrolltööde hindamisel kasutatakse punktiarvestust.Hindega "5"hinnatakse õppijat, kes on saavutanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hindega "4" 70–89%, hindega "3" 45-69%, hindega "2" 20-44%.

IÕK-l olevat õppijat hinnatakse vastavalt individuaalõppekavas kehtestatud hindamisjuhendilesh hindekriteeriumid - analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja kohustusest

ühiskonnas - analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus - selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust - selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis, valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi - toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta - arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel - iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel - selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs - kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust - põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust - tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega riike

- selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel - selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna - orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid - kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid - nimetab erinevaid julgeolekurisk


Kokkuvõttev hinne kujuneb hinnatud tööde koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A (arvestatud).

sh hindamismeetodid Kirjalik kokkuvõte, Eelarve, Essee, Ürituse kava, Kontrolltöö, Mõistekaart, Esitlused, RetsensioonÕppematerjalid Kodaniku käsiraamat. Mare Jõeorg,Liina Kirsipuu jt.Tallinn 2007 ja Tallinn 2008, Mitte eestlaste Integratsiooni Sihtasutus

Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile. Viljar Peep ja Priit Kama, Avita, Tallinn 1996Ühiskonnaõpetuse mõisted Gümnaasiumile. Ilje Piir, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009Usundid ( Silmaringi Teatmik), Philip Wilkinson, Varrak, Tallinn 2009 Maailma Usundid. Christopher Partridge, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 Maailmareligioonid. Markus Hattstein, Koolibri, 2007Religioonide Atlas. Brigitte Dumortier,Madelaine Rouvillois, Tänapäev, 2010Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumiõpik.Katrin Olenko ja Anu Toots, Koolibri, 2005Ühiskonnaõpetus. Maidu Varik, Koolibri, 2006Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Ülesanded. Mai Kahru, Ilo, 2009Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks Raudvara. Mai Kahru, Ilo, 2009Valmistume Ühiskonnaõpetuse Riigieksamiks 2011. Mai Kahru, TEA Kirjastus, 2010Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile I osa. Heiki Raudla, AS BIT, Avita, 2009 Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile II osa. Heiki Raudla, Kalle Kroon,Tõnu Viik, AS BIT, Avita, 2010 Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile TV I osa. Tarvo Siilaberg, Madis Somelar, Kadri Ugur, AS Bit Avita, 2010 Ühiskonnaõpetus Gümnaasiumile TV II osa. Tarvo siilaberg, Ardi Siilaberg, Madis Somelar, AS Bit Avita, 2010

Mooduli hindamine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, keelelist eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastavad sooritatud tööd ja õpiväljundite saavutamine. Kõik moodulis toodud teemad peavad olema läbitud ja teemad ka hinnatud ka eristavalt või mitteeristavalt ja hinnatud positiivselt sooritatuks. Mitteeristavalt hinnatud tööd peavad olema sooritatud A-le (arvestatud). Iga hindele sooritatud töö hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

sh hindekriteeriumid On toodud iga osamooduli või teemade juures eraldi välja.sh kokkuvõtva hinde

kujunemineKokkuvõttev hinne kujuneb osamoodulite või teemade koondhindena. Kõik eristavalt hinnatud osamoodulid või teemade koondhinded on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud.

sh hindamismeetodid On toodud iga osamooduli või teemade juures eraldi välja.

Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Õpetajad30 KUNSTIAINED 1,5


Nõuded mooduli alustamiseks põhiharidusele vastavad kompetentsidMooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi

tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid1. eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid

1. võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju2. toob näiteid oma kokkupuudetest erinevate kunstiliikide ja muusikažanritega3. määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel4. uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta5. koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3

muusikateost)6. asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja

teiste autoritega7. kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi8. mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma

valikut ning kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale

2. tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga3. tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid4. analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse5. kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks6. väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse

Teema Alateemad A I e- Prt P Õppemeetodid Hindamismeetodid

Kunst ja muusika eri ajastutel

1. Vanaaeg (Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma, kunsti ja muusika roll vanadel kultuurrahvastel)

2. Keskaeg (romaania ja gooti stiili kujunemine, arhitektuuri tunnused, Talinna vanalinn, Eesti kirikud, mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine)

3. Renessanss ja barokk (uuenenud inimese maailmapilt, uued leiutised ja avastused, arhitektuur, skulptuur, maalikunst, polüfoonilise muusika areng, ilmalik laul, kuulsamad heliloojad, pillid, õukonnamuusika, uued muusikažanrid, barokiajastu suurmeistrid)

4. Klassitsiam ja romantism(antiikkultuuri ja klassitsismi seosed, romantismi ja euroopa kultuuri seosed, klassitsismiajastu tähtsamad vormid, heliloojad, Viini klassikud, soololaul, programmiline muusika, rahvuslikkus)

33

3

3

33

33

2

2

2

Iseseisvalt uurib kultuuriloolist tausta ja toob näiteid Euroopast ning Eestist

Kavandab ajatelje ja märgib teljele erinevad ajastud ning kunsti- ja muusikateosed ning autorid, mida õppija kasutab ja täiendab edaspidi üldajaloo ja erialaajaloo ainetes. Märgib teljele ka oma tähelepanekud ja arvamused.Mõtle pildi peale-õppija selgitab/seletab ja põhjendab oma arvamust.Ühislaulmine – vokaalsete võimete arendamine ja tundeelu rikastamine (sh Eesti hümn ja koolilaul)

Teemakohase materjali lugemine ja võrdlustabeli

Ajatelje koostamine ja esitlus.

Muusikakuulamise seminar ja retsensioon

Hümni ja koolilaulu tundmine.

Kogetud kunsti- ja muusikaelamuse kirjeldus.

5. 19. ja 20. sajand(uuendused , skulptuuris ja arhitektuuris, nüüdiskunst, ülevaade ajastu muusikastiilidest, olulisemad heliloojad) 3

33

koostamine. Seminari kava kuulmine.Muusikaloo illustreerimine. Tsükliline loeng (õppija järgib 5 sammu: kuula, peatu, reflekteeri, kirjuta, anna tagasiisidet)

Muusikaürituste ja kunstinäituste külastamine retsenseerimine.

Muusikaline mõtisklus eesti kaasaegsete heliloojate looming põhjal.

Kontrolltest ja muusikaseminar.

Õpimapi koostamine ja esitlus.

Mooduli hindamine Mooduli hindamine on mitteeristav (A, MA)sh hindekriteeriumid Mooduli hindamine on mitteeristav, mille puhul õpiväljundite lävend on saavutatud piisaval või

kõrgemal tasemel. Piisavat tulemust väljendatakse sõnaga „arvestatud“, ning millest madalamal tasemel ehk ebapiisavat tulemust valjendatakse sõnaga „mittearvestatud“.Piisavat tulemust näitab õppija täites hindamiskriteeriumid 1-8.

sh kokkuvõtva hinde kujunemine Mooduli hinde kujundamisel arvestatakse õppija arengut läbi erinevate teemade, õppija eripära ja motiveeritust, analüüsimise ja eneseväljenduse oskust, mida kajastab temaatiline õpimapp /koostatud ajatelg.Temaatilist õpimappi, kuhu on kogutud erinevad õppeperioodi jooksul tehtud tööd, hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele 1-8 ja õpimapi/ajatelje koostamisjuhendile.Kõik esitatud/arvestuslikud tööd on võrdse kaaluga ja peavad olema positiivselt sooritatud. Iga sooritatud tööd hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele 1-8.

sh hindamismeetod Kunsti- ja muusikateoste ajatelje koostamine õpimappi ning esitlemineÕppematerjalid T.Siitan, A. Sepp „Muusikaõpik Gümnaasiumile“,

M. Kaldaru „Õhtumaade muusikalugu I konspekt“, CD, DVD, Power point, youtube.Õpik: Leesi, Lauri 2002. Kunstilugu koolidele.Tallinn: Kunst

Soovitatav kirjandus: Fride R. Carcassat, Patricia; Marcede`, Isabelle 2002. Maalikunst renessansist tänapäevani. Tallinn: Eesti EntsüklopeediakirjastusGombrich, E. H. 1997. Kunsti lugu. Tallinn: AvitaHelme, Sirje; Kangilaski, Jaak 1999. Lühike eesti kunsti kunsti ajalugu.Tallinn: KunstKangilaski, Jaak 2001.Üldine kunstiajalugu.Tallinn: KunstViirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele, Tallinn: Kunst

Documents

· Web viewKasutab Word, Exel, Paint programme ja tunneb erinevaid internetilehitsejaid Iseseisev töö ISESEISEV TÖÖ NR 1 - etteantud teksti vormindamine Õpiväljund 8 Hindamiskriteeriumid