Iseseisev t aines Kultuurigeograafia 2011 kevad

Leida iseseisvalt ks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus (soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web of Knowledge, aga vib ka mujalt). Teha sellest kokkuvte ja lisada lhidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei meeldinud, mis ji artiklis segaseks, mida oleks tulnud phjalikumalt ksitleda jne.). Samuti selgitada mne lausega, millist metoodikat on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne, levaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kaks A4 lk.Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid ISI Web of KnowledgeJSTOR (vanemad ajakirjad)Google Scholarjne

T esitamise thtaeg on 1. mai 2012 aadressile pae@ut.ee (paberil pole vaja esitada)Esitatud t puhul peab olema selgelt aru saada, millist uurimust on kasutatud.

Loeng 2Rahvused Eestis ja mujal

Kus rahvad elavad ja miks just seal?

RiikOn ruum, millel on kindel maa- ja veeala inimesed koos neile omaste tegevuste ja asutustega ning riigivimuorganid. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi maad, vett ja teatud ulatuses ka hku (riigi huruum) ning suunavad riigis elavate inimeste tegevust. Nii on riik tpselt kindlaks mratud piiridega ruum, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud.

EtnosAjalooliselt kujunenud, hise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asustus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dnaamiline inimkooskond. Etnosed vivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele pdlevad rahvad kui ka himud ning ema- ehk phietnosest maa-alaliselt eraldatud etnilised rhmad, samuti emaetnosest teatud kultuuritunnuste (subkultuuri) poolest erinevad etnograafilised rhmad. Etniline vhemusRahvusvhemusEnamasti riigi piirivndis ja smpaatiad sltuvad sageli naaberriigistRiigita etnosEnamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiooniEtniline vhemus (ruumiliselt)Riigi realadelSaarekestena riigi sisemusesHajusalt rndlevana kogu riigi maa-alalRahvusOnetnosearengustaadium; rahvust hendabkeelel,kultuuril,usulja/vi muudel teguritel phinev etniline identiteet.

Eestis elavad rahvused seisuga 31. mrts 2000

Rahvused kokku 1 370 052Eestlased930 219Venelased351 178Ukrainlased29 012Valgevenelased17 241Soomlased11 837Tatarlased2 582Ltlased2 330Poolakad2 193Juudid2 145Leedulased2 116Sakslased1 870Armeenlased1 444Aserbaidaanid880Moldovlased645Mordvalased562Mustlased542Tuvaid495Grusiinid430Karjalased430Ingerisoomlased358Rootslased300Marid245Udmurdid241Bulgaarlased204Ungarlased172Korealased169Bakiirid152Kreeklased150Komid138USA ameeriklased133Usbekid132Kasahhid127Lesgid121Osseedid116Rumeenlased77Isurid62Hindud55Inglased55Teteenid48Vepslased43Taanlased38Trkmeenid36Tadikid35Gagauusid32Avaarid30

Hollandlased28Hiinlased27Itaallased27Dargid26Kirgiisid26Prantslased26Trklased24Tehhid21Permikomid20Araablased19Norralased19Kanadalased18Austerlased17Kalmkid17Burjaadid16Hispaanlased16Jakuudid15Kurdid15Lakid15Kabardid14Prslased14

Terkessid14Abhaasid13Kumkid10Nogaid10Karataid9Pakistanlased9Vadjalased9Vietnamlased9Iirlased8Inguid8Serblased8otlased8veitslased8Peruulased7Uiguurid7Hakassid6Jaapanlased6Karaiimid6Kongod6Talid6

Brasiillased5Kuubalased5Liivlased5Neenetsid5Austraallased (ingliskeelsed)4Jugoslaavlased4Korjakid4Mongolid4Saamid4Slovakid4Taatlased4Valloonid4Altailased3Handid3Horvaadid3Indoneeslased3Jorubad3Mehhiklased3Nanaid3Putud3Rutulid3Albaanlased2Amharid2Assrlased2Bengalid2Ecuadorlased2 Guatemalalased2Nepallased2Singalid2 oorid2Tabassaraanid2Uruguaylased2Uusmeremaalased (ingliskeelsed)2Abasiinid1Adgeed1Asteegid1Berberid1Boliivlased1Bretoonid1Eveenid1Evengid1Gudzaratid1Hausad1Honduraslased1Ibod1Ketuad1Kmrid1Makedoonlased1Mansid1Montenegrolased1Saintvincentlased1Suulud1Temned1Tuktid1Tvalased1Ukwuanid1Rahvus teadmata7 919

VenelasedAjalooline kokkupuude piirialadel17.-18. sajandil vanausulised Peipsi jrve lnerannikuleAlutaguse segaasustusega ala (polovernikud)18. sajandist hakkas kasvama venelaste hulk eelkige lbi linnade (sjavelased, kaupmehed, ametnikud).1782. moodustasid venelased umbes 2% Eesti ala elanikest19. sajand venelaste osathtsus Eesti linnades kasvasTartu likool, vene seltsid1897. aastal moodustasid venelased 4,5 % Eesti ala elanikkonnast19/20 sajandivahetus venestamineIseseisvas Eestis 1922. elas 91 109 venelast (u 20 000 olid pgenikud Venemaalt) Enim venelasi elas piirirsetes valdades1934 elas Eestis 92 656 venelast (8,2 %)Prast II maailmasda rahvusrhma kiire kasv1941 72 8481959 240 2271970 334 6201979 408 7781989474 8342000 351 1782012340 750Phtitsa klooster

UkrainlasedKiievi suurvrst Jaroslav Tark vallutas Tartu 1030Siiski pole aktiivset ja suurt ukrainlaste rahvusrhma Eestis ajalooliselt eksisteerinudPraegune suur ukrainlaste arv on II maailmasjale jrgnenud rahvastikuprotsesside tulemus1897 5041922 ?1934 21959 15 7691970 28 0861979 36 0441989 48 271 neist emakeelseid 44,2%2000 29 012 neist emakeelseid 41,1%ValgevenelasedValgevenelaste arv Eestis samuti seotud peamiselt II maailmasjale jrgnenud protsesseidega1897 2721922 ?1934 ?1959 10 9301970 19 0861979 24 4611989 27 711 neist emakeelseid 31,9%2000 17 241 neist emakeelseid 28,7%

Soomlased 11 837Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asustust pole olnud (sbrakaubandus)Saame jagada ingerisoomlasteks ja tava-soomlasteksEnamik Eesti soomlastest on pritolult ingerisoomlasedAla kahel pool Neeva je suuet. Ingerimaa soomlased asustasid selle ala 17. sajandil pms. Ida-Soomest. Repressioonid enne II maailmasda. Hiljem valisid paljud ingerisoomlased elukohaks Eesti (kultuuriline ja usuline lhedus)1980. aastate lpust paljud siirdunud Soome.Emakeelsus 2000. aasta rahvaloenduse jrgi 4554 soome, 3701 eesti, 3534 vene keel

Sbrakaubandus Mahu rannas 20. sajandi alguses. Tartu Ingerisoomlaste Seltsi maja

Juudid 2 145Eestis kujunes juudi kogukond vlja 19. sajandi I poolelEsimesed juudid saabusid illegaalselt Vene tsaaririigi lnealadelt, kus nad visid elada (a-st 1791, see kehtis kuni 1865. aastani)Juutide phiosa moodustasid Poola, Leedu ja Kuramaa aladelt prit klakaupmehed ja ksitlisedJuudi koguduste rajajaks said nn Nikolai sdurid ehk kantonistid. Need on 1805-1856 sndinud juudist soldatite pojad, kes mrati vene sjavkke. Prast sjavge (reeglina teenistus 25 aastat, sjavkke mrati 12. aastaselt) asuti elama ka Eesti aladele.Juutide kogukond tekkis kigisse Eesti n.-. vanadesse linnadesse.Iseseisvumine eraldas Eesti juudi kogukonna juudid Venamaa ja Lti keskustest.1926 kultuurautonoomiaRngalt tabas Eesti juudi kogukonda II maailmasdaPraegune juudi kogukond prineb paljuski Vene aladelt prast II maailmasda siia elama asunud juutidestPaljud liikunud edasi IisraeliKeeleline assimileerumine pigem vene keele pooleJidiit vallatakse vheEmakeelsus 2000 rahvaloenduse jrgi124 jidi, 248 eesti, 1728 vene

Juudi snagoog Tallinnas

Juudi snagoog Tartus Turu tnaval, hvis 1944Tartu juudi snagoog, hvis II maailmasjas

Sakslased1 870Baltisakslased (Deutschbalten) eestlaste ja ltlaste asualal elanud sakslased, kes olid kuni 19. sajandi lpuni kige arvukam etniline vhemus Eestis.Asustuse algus Eestis 13. sajandi algus, lpp 1939-41. Oli sajandeid valitsev rahvas, kahesugune mtteviis: kurnajad vs. kultuuritoojadArv1881 46 779 (5,3%)1897 33 362 (3,5%)1922 18 319 (1,7%)1934 16 346 (1,5%)1960. aastatel hakkas Eestisse saabuma ohtramalt sakslasi Venamaalt nn volgasakslasi, kellest enamik kasutas Eestit vahepeatusena Saksamaa LV-i mberasumisel.Volgasakslased olid asunud Katariina II ajal elama Volga je alamjooksu piirkonda. Vikemaid sakslaste kogukondi oli ka mujal. II maailmasja ajal kditati paljud Siberisse ja Kasahhi.1955 osaliselt rehabiliteeriti 1974. aastast hakati lubama SaksamaalePaljud sakslased rgivad emakeelena vene keelt (2000. a. 1870-st 1219)

Mustlased ehk romad542Rahvuse esivanemad prit tenoliselt Loode, kesk- ja arvatavasti ka Kirde-IndiastEesti alal esimesed mustlased tenoliselt Liivi sja ajal.Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeksLaiuse mustlased (tulnud Rootsist ja Soomest)Lti mustlased (peamiselt Luna-Eesti)Vene mustlased (peamiselt Phja-EestiEnamik enne II maailmasda Eestis rnnelnud mustlasi prinesid Ltist ja Eestis rgitakse lekaalukalt Lti mustlasmurret. Laiusel rgiti Soome mustlasmurret (Raaduvere).1841 koondati kik mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja1941 loendati 743 paikset mustlastII maailmasda sstis vaid 10% mustlastestPrast II maailmasda tulid n.- uued mustlased kik Venemaalt542-st 2000. aastal elanud mustlasest oli emakeeleks mustlaskeel 426-l

Rootslased300Eesti mistes rgitakse valdavalt rannarootslastest vi siis eestirootslastestLne- ja Loode-Eestis, suuremad asualad Ruhnu, Noarootsi, Pakrid, Osmussaar, Naissaar, Vormsi, HiiumaaIlmselt asustasid Eesti ala 13.-14. sajandilSajandeid eriseisuses, ei tunnistanud end prisorjadenaHiiurootslased 1781 tli misaomanikuga ja umbes tuhat rootslast kditati Reigi piirkonnast Luna-Venemaale (tna Ida-Ukraina)1934. aastal elas kokku 7641 rootslastAsustus lppes II maailmasjaga1970 4351979 2541989 2972000 300

Ruhnu kirikud

Ltlased2 330Ajalooliselt olnud segaasustusega alasid ja nii on piiri jagamisel jnud eestlasi Lti poolele ja ltlasi Eesti poolele.Siiski htegi suuremat ltlaste asuala tnasel Eestist pole olnud (kll rgime nt. Korneti eestlastest). Ltlaste kolooniast saame siiski rkida Petserimaa Laura mbruses.Piiritli 1919-201897 elas Eestis 9793 ltlast, 1922 umbes 6000 (arve ei saa hsti vrrelda)1989 elas Eestis 3135 ltlast (emakeelsus 57,2%)2000 elas Eestis 2330 ltlast, neist Lti keel oli emakeel 1242-l ja vene keel 859-l. Eesti keel oli emakeeleks 208-l.

Jri Viikberg, 1999. Eesti rahvaste raamat. Rahvusvhemused, -rhmad ja killud.

Tammaru, T.; Kulu, H. 2003. The ethnic minorities of Estonia: Changing size, location, and composition. Eurasian Geography and Economics, 44(2), 105 - 120.

Eestlased vljaspool EestitHill Kulu (1993) magistrit19. sajand Venemaa20. sajandi algus ka Phja-AmeerikaII maailmasdaEuroopa Liit ???

Eestlased Venemaal 1897

************************