Upload
hayley
View
81
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Iseseisev Eesti. Iseseisvumise eeldused olukord maailmas olukord Venemaal olukord Eestis. I maailmasõda ja Eesti. 1915 rinne Riia all allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale. Võitlus autonoomia eest. 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Iseseisev Eesti
• Iseseisvumise eeldused– olukord maailmas– olukord Venemaal– olukord Eestis
I maailmasõda ja Eesti• 1915 rinne Riia all
– allveelaevad Eesti vetes
• 1917 sept Riia sakslastele
• 29. sept Saksa dessant Saaremaale
Võitlus autonoomia eest• 23. veebr 1917 – rahutused
Petrogradis• 3. märts – võim Ajutisele
Valitsusele– kaksikvõim
• 2. märts – rahutused Tallinnas
• 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis
• 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta– Eestimaa kubermang,
komissar J. Poska
Autonoomia
• 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised
• 1. juuli – Maapäev tuli kokku– Maavalitsus, J. Raamot,
K. Päts
• Reformid– rahvusväeosad, J.
Laidoner
– eesti keel asjaajamiskeeleks
Oktoobripööre Eestis
• 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes
• 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin
• 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp– nõukogud, üheparteiline
diktatuur, arreteerimised– natsionaliseerimine,
mõisamaade konfiskeerimine
Enamlaste võimu all
• 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis– J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks
• 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee– K. Päts, K. Konik, J. Vilms
Iseseisvuse väljakuulutamine
• 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks
• 23. veebr – loetakse ette Pärnus
• 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus
• 25. veebr – sakslaste sissemarss Tallinna
Saksa okupatsioon
• Eesmärgiks Balti hertsogiriik
• Apr 1918 – Riias Balti maanõukogu (Landesrat)– 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast
• Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel
• 11. nov – revolutsioon Saksamaal
Vabadussõda. Sõjategevuse algus
• 28. nov 1918 – Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus– Punaarmee kiire edasitung– Eesti Töörahva Kommuun
• Jaan Anvelt• natsionaliseerimine,
repressioonid
• Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
• Eestlaste ebaedu põhjused?
Murrang sõjas
• 7. jaan 1919 – Eesti armee pealetung– vabatahtlike üksused– välisabi– Johan Laidoner
• veebr – Saaremaa mäss• apr – Asutav Kogu• mai – sõda Eesti piiridest välja
– Põhjakorpus• juuni –Landeswehri sõda
– Rüdiger von der Goltz– 23. juuni Võnnu lahing
• Okt-dets – lahingud Narva taga– Loodearmee
• 2. veebr 1920 – Tartu rahu
Tartu rahu
• sept 1919 – rahukõnelused Pihkvas
• nov – läbirääkimised Tartus– Jaan Poska – Adolf Joffe
• 31. dets – vaherahuleping• 3. jaan 1920 kell 10.30 -
vaherahu jõustus• 2. veebr – Tartu rahuleping• 30. märts – rahuleping
jõustub
Rahulepingu tingimused
• Sõja lõpetamine• Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust• Pandi paika riigipiir• Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga• Eestile makstakse välja 15 milj (11,6 tonni)
kuldrubla Venemaa kullavarudest• Eesti saab tagasi I maailmasõja käigus
evakueeritud kultuurivarad• Rahvuskaaslaste opteerimine (38 000 eestlast)• Vahetatakse sõjavangid, sõjas tekitatud
kahjude eest tasu ei nõuta
Põhiseaduslik kord
• apr 1919 – Asutav Kogu• juuni 1920 –
põhiseadus– 100 liikmeline Riigikogu 3
aastaks– valitsus, ees riigivanem– kodanikuvabaduste
austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia
• valitsuse keskmine eluiga 11 kuud
Parteipoliitiline maastik 1920-32
• Põllumeeste Kogud (21-24 kohta Riigikogus)– K. Päts, J. Laidoner, J.
Teemant
• Asunike koondis (4-14)– O. Tief
• Kristlik Rahvaerakond (4-8)– J. Kõpp
• Eesti Rahvaerakond (8-10)– J. Tõnisson, J.
Jaakson• Tööerakond (10-22)
– O. Strandman, J. Kukk, A. Piip
• Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (15-25)– A. Rei, M. Martna, K.
Ast• Eestimaa
Kommunistlik Partei (u 5-10)
1. dets 1924 mäss
• organiseerija NSVL ja Komintern
• täideviija EKP• u 300 ründajat• hukkus 20 mässulist ja
21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark)
• hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut
• Kaitseliit
Majandus
• okt 1919 maaseadus– u 35 000 asundustalu
• Eesti mark• 1923. a kriis• 1924 uus
majanduspoliitika• ekspordiks või ja
peekon• 1928 käibele kroon• põlevkivitööstus
Välispoliitika
• 2. veebr 1920 Tartu rahu
• sept 1921 Eesti Rahvasteliidu liikmeks
• 1922 tunnustab Eestit USA
• Balti liidu idee• 1923 Eesti-Läti
kaitseliidu leping• 1929 Rootsi kuningas
Eestis
Majanduslik kriis
• Algus 1929 USAs• Välisnõudluse langus• Inglise naela ja Rootsi
krooni devalveerimine• Tööpuudus 1932 u
32 000 inimest• Riigi sekkumine,
hädaabitööd• Juuni 1933 krooni
devalveerimine
Sisepoliitiline kriis
• 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL)– A. Larka, A. Sirk– u 20 000 liiget– tugev keskvõim
• 1932 aug I rahvahääletus• 1933 juuni II rahvahääletus• 1933 okt III rahvahääletus• 1. jaan 1934 uus
põhiseadus– Riigivanema kandidaadid J.
Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka
12. märtsi 1934 riigipööre
• Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra
• Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks
• Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks
• Valimised lükati edasi• Parlament puhkusele
– 2. okt vaikivasse olekusse
•
Vaikiv ajajärk
• Puhastus riigiaparaadis• Tsensuur• Riiklik Propaganda
Talitus• Erakonnad keelati• Isamaaliit• Kutsekojad• 8. dets 1935 vapside
plaanitud riigipööre• Tartu vaim
Juhitav demokraatia
• 1937 Rahvuskogu• 1. jaan 1938 uus
põhiseadus– president– Riigikogu
• Riigivolikogu 80
• Riiginõukogu 40
• veebr Riigivolikogu valimised– Rahvarinne
• 24. apr Päts presidendiks
Majandus
• Riiklik sekkumine• Tööstuse kasv• Ekspordi kasv• Heaolu tõus
Välispoliitika
• 1934 Balti Antant• 1935 Saksa-Inglise
mereväeleping• 1938 neutraliteedi
kuulutamine
Kultuur
• Kultuuripoliitika• Hariduselu• Kirjandus• Kunst• Muusika• Teadus• Teater• Sport• Elulaad ja olme
Maailm 1939
• 1922 fašistid Itaalias võimule• 1928 Stalin kindlustab võimu
Nõukogude Liidus• 1933 natsid Saksamaal võimule• 1935 Inglise Saksa
mereväeleping• 1935 Itaalia tungib Etioopiasse• 1938 märts Anšluss• 1938 sept Müncheni sobing
– lepituspoliitika
• 1939 märts Tšehhoslovakkia jagamine
• 23. aug 1939 MRP• 1. sept 1939 Teine maailmasõda
Baaside lepingust okupatsioonini
• 15.09.1939 Orzeli juhtum
• 28.09. vastastikuse abistamise pakt– 25 000 NSVL sõdurit
• 1939/1940 baltisakslaste lahkumine
• nov 1939 Talvesõda• 14.06.1940 blokeeriti
Eesti merelt ja õhust
Okupatsioon
• 16. juuni 1940 ultimaatum
• 17. juuni nõukogude vägede sissemarss
• Narva diktaat– infrastruktuur ja
kommunikatsioon NSVL kontrolli alla
– keelati meeleavaldused
– eraisikud pidi loovutama relvad
Esimene nõukogude aasta
• 21.06.1940 meeleavaldus, uus valitsus– A. Ždanov, J. Vares-
Barbarus
• juuli 1940 ebademokraatlikud valimised
• 6.08. Eesti, Läti ja Leedu võetakse NSVL vastu
• natsionaliseerimine, sovetiseerimine, terror
• 14.06.1941 küüditamine
Sõjategevus 1944
• veebr sõda jõuab Eestisse
• märts Eesti linnade pommitamine
• juuli Sinimägede lahingud
• 22. sept Tallinn Punaarmee kätte
• nov Sõrve säär langeb
Taasiseseisvumiskatse
• Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
• 18. sept J. Uluots nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse– Pitka poisid
• 20. sept Toompeal sini-must-valge
• Põgenemiskatse Rootsi
ENSV 1944-1950
• inimkaotused u 280 000 inimest
• territoriaalsed kärped• industrialiseerimine• sundkollektiviseerimine• võitlus
metsavendadega• 26.03.1949 küüditamine
Uus ärkamine• 1985 märts – NLKP KK
peasekretäriks M. S. Gorbatšov– perestroika, glasnost
• 1987 kevad – fosforiidikampaania
• aug – MRP-AEG– L. Parek
• 23. aug – Hirvepargi miiting• 26. nov – IME
– S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma
• dets – EMS– T. Velliste
Muutuste tuules• 1988 jaan – ERSP idee
– L. Parek• 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva
tähistamine• 24. veebr – EV aastapäeva
tähistamine• apr – loominguliste liitude
ühispleenum• - Rahvarinne
– E. Savisaar• - rahvuslipp• 16. juuni – EKP KK I sekretäriks
V. Väljas• 17. juuni – meeleavaldus
lauluväljakul• sept – Eestimaa laul
– “Ükskord me võidame niikuinii!”• 16. nov -
suveräänsusdeklaratsioon
Eesti 1989-91
• 23.08.1989 Balti kett• 1990 Eesti Kongress• 30.03.1990
üleminekuperiood• 19-21.08.1991
augustiputš• 20.08.1991 otsus
riiklikust iseseisvusest
Eesti 1991-
• 1991 Eesti ÜRO liikmeks
• 1992 uus põhiseadus, parlamendi ja presidendi valimised, rahareform
• 1994 Vene vägede lahkumine